küsimus siis selline, et sai orgunnitud 90nda aasta pesoo
2.0 89kW ja siuke lugu, et ostsin tanklast 98Ed ja tundus, et
oli kohe märgatav vahe 95ga (eelmine omanik sõitis 92ga kah...)
et kuidas see 98 seal mõjub, et kas mulle aint tundub, et sellega
käib kuidagi paremini ja värki või ma kujutan aint ette seda ja
on ehk hoopis vastupidi, et ei tasugi sellist kasutada nii vanal
autol...
tasub ka edaspidi 98t osta või on see mõttetu raiskamine (või teeb halba lausa midagi äkki?)
Seda, kas on põhjust/vajadust kasutada suurema oktaaniarvuga kütust, ongi praktikas kõige lihtsam kindlaks teha sel meetodil, et kui mootori töö paraneb, siis järelikult on ka vajadus.
Mootorikütuste asjatundjad on rääkinud muuhulgas sellist juttu, et vanematel üle 200.000km sõitnud autodel on kalduvus surveastme suurenemisele tänu ladestiste tekkimisele põlemiskambri seintele. Seda juttu, et vana mootor on kulunud, ei soovita siinkohal väga tõsiselt võtta. (Kui 200.000 sõitnud mootor oleks nii palju kulunud, et enam silindrisse survet ei teki, siis ei oleks mõeldav, et ta 400.000 või enam kilomeetrit vastu peab.)
Suurenenud surveaste võib põhjustada mikrodetonatsiooni. Kui üldjuhul on detonatsioon kõrvaga kuuldav "klapi klõbin" :-) siis mikrodetonatsioon ei pruugi olla kuuldav. Küll aga on mikrodetonatsioonil auto mootorile sama halb mõju: tekib löökkoormus mootori detailidele; väheneb mootori võimsus; suureneb kütusekulu.
Normaaltingimustes põleb kütusesegu mootoris kiirusega 10...30 m/s, detoneeriv põlemine toimub kiirusega 1500...2500 m/s.
Kütuse oktaaniarv näitab kütuse võimet vastu panna rõhule ja temperatuurile ennem iseeneslikku plahvatuslikku süttimist.
Alati tasub kasutada head bensiini. Iseasi kuidas seda kohapeal ja "põlveotsas" kindlaks teha. Tänapäevastele mootoritele ei tee vast ühelegi paha, kui sõita 98-ga. Kõigile vanematele mootoritele ei pruugi aga 98 see kõige parem olla. Ja kas 98-ga sõitmine ka rahaliselt kasulikum on (väiksem kütusekulu) sõltub konkreetsest mootorist. Vähegi tänapäevasele sõiduautomootorile on 98 enamikel juhtudel ikka parem, just mootori tervist pikemas perspektiivis silmas pidades.
Diisli kasutamine on vast veel 5 korda suurem õnnemäng, kui sama asi bensiiniga. Ka kõige kehvema bensiini tagajärjed mootorile ei ole nii hullud (kulukad), kui väga kehva diisli tagajärjed moodsale diiselmootorile.
Pealegi sogitakse diislit ka vähemalt poole usinamalt, kui bensiine.
Nii, et kaheldav väide.
bensiin 98 on super, mootor erk ja minekut kah kui vaja. 95 on ka ok aga minek tagasihoidlikum.
Aga mida arvate sallest Nitro 3000, või mis see oli?
Diisel on täielik haisev, tossav porno.Diislimehed on rõõmsad, et saavad odavamini sõita, kuid seda ainult sõidu kvaliteedi arvelt. Ja nende mootorid on mega kolisevad- aga noh olgu roomsad, et omavad nn hunti lambanahas e lahjat mootorit ilusate kaante vahel.
Kuna olen kõigis oma autodes kasutanud nii Eestimaist kui piiritagust kütust, siis julgen nimetada solgiks kõike mida Eestis müüakse. Ei teagi, miks on eri tanklates 98E kvaliteet nii kõikuv. Üks "naisedsaunasrääkisid" versioon on selline, et mõned müüvad "päris" 98-t, teised tõstavad lisanditega 95E oktaaniarvu. Igal juhul mingi kamm nendega on, kuna Eestis haiseb bensiin alati teisiti kui mujal maailmas (kergelt nitrolahusti haisuga). Ise sõidan kõik suved oma linnasõidud bensukaga ja Eestist tangin ainult Dio 98E-d, kuna vahe on tagumikuga tunda juba ka teiste tanklate 98-tega, rääkimata 95-st. Ja kuna on vanem katalüsaatorita auto, kasutan ALATI pliiasendajat.
TO jack: punastavadki, tanklas:) Vean ise sageli paati või haagissuvilat ja momendi osas saavad diisliga konkureerida ainult sellised bensukad, millega on tõesti kallis sõita. Igal juhul jääb mulje, et Sa pole vist korras diisliga saanudki sõita proovida
TO:Kärss
Olen küll- tööandja ostis mulle täiesti uue Opel TDI ja teiseks ametiautoks oli 2 aasta vanune MB TDI.
Ma vaidlesin parema mineku (kiirendus) suhtes, mitte kütusekulu osas. (...diisel läheb paremini edasi kui mingi 2l bensukas...).Inimesed võrdlevad tavaliselt TDI ja vabalthingavat ottomootorit. Ehkki ka vabalthingavatel on häid kiirenduse osas, näiteks Honda S-2000. Mis puutub odavasse diisliga sõitmisse, siis see MB sõit seda küll ei olnud (näiteks solkkütus-diisel- rikkus mootori jne.)
Küsin Kärsalt, kas ta on proovinud turbo-ottomootoriga autoga haagissuvilat vedada, millele on ka teatavasti suurem pöördemoment?
Ottomootoriga autole võib lisaks paigaldada gaasiseadme. Turboga töötab eriti hästi, kuna gaasi oktaanarv on tunduvalt kõrgem ja võimaldab suuremaid turborõhke. Gaasimootoritel oleks soovitatav kasutada surveastet 12...14. Sellisel juhul pole turbo paigaldamisel vajalik mootori surveaste 8.
Kui kasutada vedelgaasi otsepritset, saab lisavõimsust ja ka kütuse hinna pärast pole vaja punastada.
lähete teemast kaugele. Ega meil ju muud polegi kui 98 ja 95, need siis eri firmadel eri lisandite ja nimetustega. Ah, muidugi 92 ka ja kuskilt pidi 100 või kõrgemat oktaani ka saama.
Sõidan Neste 95 ga, proovisin ka 98-t. Seda nimelt Peugeoti hoolduse inimesed soovitasid.
Ei mingit vahet, ei minekus, ei kütusekulus.
milleks maksta liitrilt siis 0,5 krooni enam?
Kui on vahe minekus ja kütusekulus 98-ga, siis edasi 98-t, kui pole, siis nagu minagi 95-t edasi.
osta ja nestest, seal ei ole tõesti vahet, mis püstolist lased, ainult hinnavahe.Ma olen siiani Statoili 98E pannud ja on küll minekus ja mootori hääles suur vahe, kui ikka kõrva ja *****ga tunda on, ju siis on ka vahe.Küttekulust ei oska küll midagi öelda, on nii subjektiivne asi, kas sõidad 100-ga või 110-ga, mitu möödasõitu, mis tee peal ,palju koormat( inimesi, pagasit on), palju kiirendad? sinna võibki see kulu võit kaduda või ka hoopis tekkida?
Ühe kütusemüüja kommentaar bensiini kvaliteedist: "Kõik komponendid, lisandid ja inhibiitorid, ühesõnaga kütuse asendajad ja parendajad, on kallimaks läinud ning seepärast pole neid Eestis enam eriti mõtet kasutada". "Eestis müüdava bensiini kvaliteet on kokkuvõttes märgatavalt paranenud ning kõikidel legaalsetel kütusemüüjatel, nii suurtel kui väikestel, on see peaaegu ühesugune, sest see on kahe tehase - Kiriši ja Mažeiski - toodang.
eesti küte ei kannata nagunii mingit kriitikat.. niiet ise võtan neste a24 koguaeg 95..a ükskord sain diost saasta. aga ise pole küll vahet märganud kas on olnud 95,98 või nitro 3000. pigem on asi rohkem mõtlemises :)
Olen võtnud uuel 2004. aasta autol nii Neste 95E kui 98E.
Aru küll ei saa, et mingit vahet oleks.
89. aasta ja 98. aasta bensukatel olen sama täheldanud - ei mingit vahet.
võrrelge enam vähem sarnase kW bensuka ja diisli minekut, siis enam ei köhi siin bensiinika eelistest. Näituseks BMW 530 170 kW bensukas ja 530 160 kW diisel. Bensukas saab praktiliselt igas elemendis kotti diisli käest, hoolimata 10 kW mis on enam. Ajad on muutunud ja diisel on see mis on sõna tänapäeval.
Isegi, kui 95-el ja 98-l sõites mingit vahet ei tunne ja ka kokkuhoidu ei anna, on korraliku 98-ga sõitmine tänapäevastele ottomootoritele igal juhul mootorit säästvam pikas perspektiivis. Ainult, et seda kasu ei saa suvalisel ajahetkel ja kohe "käega katsuda". Saaks teha suht lihtsa katse - 95 sisse ja heitgaaase mõõta, siis kõik välja ja 98 sisse ja uuesti heitgaase mõõta. Vahet võib igaüks enamusel juhtudel oma silmaga võrrelda, kui on need erinevad väljatrükid olemas. Enne tuleks teise bensiiniga ka piisav vahemaa sõita erinevates režiimides, et mootoriseaded jõuaksid bensiinile vastavaks muutuda täies ulatuses.
Aga kolm ühikut oktaanarvu siia-sinna ei ole muidugi mingi teab mis tohutu suur erinevus. 10 ühikut oktaanarvu, peaks juba ka tagumikuga enamusele normaalste tajudega inimestele tunda olema. Ma toonitan, NORMAALSETE tajudega.
To:VVV1: "10 ühikut oktaanarvu, peaks juba ka tagumikuga enamusele normaalste tajudega inimestele tunda olema"
Oktaanarv ja kütteväärtus on eri asjad. Oktaanarvu ja alkoholi kraade ei maksa segi ajada:))
Parim võimsus saadakse detonatsiooni piiril, kontrollides seda vastava anduriga.
Kõrgem oktaanarv=vähesem kaldumine detonatsiooniks=aeglasem põlemine. Vajab optimaalseks tööks (kiirem põlemine) suuremat surveastet.
Vedelgaasil on ju oktaanarv 102 ja rohkem. Ei soovitata paigaldada väikese surveastme puhul (alla 8,5), kuna võimsus ja kasutegur langeb - suureneb kütusekulu (põleb liiga aeglaselt- termiline lisakadu ja ülekattega gaasijaotusfaasid). Parim kasutegur on gaasi korral surveastmel 12,5...14. Vedelgaas koosneb propaan/butaan segust. Parim võimsus ja mootori kasutegur saadakse puhta butaani korral, kuna selle kütteväärtus on suurem. Sellest ka talvine suurem kulu, kuna 50% on propaan.
Kütuse oktaanarv peab vastama surveastmele, mootori konstruktsioonile. Parem võimsus saadakse kütuse suurema kütteväärtuse korral ja optimaalsel seadistusel.
Ja mida see aeglasem põlemine siis tähendab, mida sa mainid ?
Tähendabki seda, et "töötakt" jõuab kolvile pikemalt mõjuda andes talle ka heal juhul rohkem energiat või siis vähemalt parema pöördemomendi igal juhul.
Enamus tänapäevasied masinaid annavad näiteks oktaanarvuga 100 (Jaapanis mingi levinud standard) välja tuntavalt suurema mootorivõimsuse, kui sama asja euroopa varjant, mis arvestatud euroopa bensiinistandardite (95, 98) pealt.
Rääkimata sellest, et mõnedel meilgi müüdavatel masinatel võib leida andmeid palju mootor annab välja võimsus-ja ökonoomsusnäitajaid ühe või teise erineva oktaanarvuga bensuga.
Detonatsioonikindlus pole ju tegelikult mingi eesmärk omaette korras mootoril. Kui põleb pikemalt järelikult ka jõuab täielikumalt ära põleda (vähem saasta, puhtamad heitgaasid) ja annab kolvile ka pikema aja vältel energiat. Pöördemomenti suurendab ainuüksi see, kui kolvidele mõjuva jõu toimimise aega suurendada.
Mida kauem ajaliselt põleb, seda rohkem kuumutab detaile, läheb energiat mujale (kolb, silinder). See mõjutab termilist kasutegurit. Kasulik rõhk kasvab pikema aja jooksul, mis on küll hea mootori tööeale, kuid mitte max pöördemomendile. Kui gaasijaotusfaasid on ülekattega, lahkub ajaliselt pikema põlemise tõttu osa energiat heitgaasidega. Normaalsetes riikides on tavaliselt kõrgema oktaanarvuga kütustel ka suurem kütteväärtus, kuid see ei ole reegel, oleneb tehnoloogiast (näiteks 5% piiritust koostises; oktaanarvu tõstmine ainult lisanditega). Autode puhul kasutatakse ka erinevat surveastet, olenevalt riigist, kus neid ostetakse ja vastavad nende kütustele. Näiteks oli Ladal alguses surveaste siseturule 8,5 (AI93)ja ekspordiks 8,8 (95). Tuntud on ka ameerika turu tarbeks toodetavad mootorid, mis erinevad euroopa omadest. Nad kasutavad erinevat kütusetehnoloogiat.
Nii, et tasub piiluda auto juhendisse ja mitte üle pingutada.
(p.s. Soomes kasutati vene UAZ-l A76 asemel 95 ja osadel "põlesid" välalaskeklapid ära.(Põlemisaeg tänu liiga väiksele surveastmele pikem, kuumutab rohkem detaile ja ka heitgaasid tulisemad).
Ei maksa loomulikult üle pingutada teise äärmusesse. Detonatsioon see ju ongi, kui hakkab klappe ära põletama või kolve auklikuks.
Ja ma pole ka ühelgi VAZ-il või UAZ-il näinud sellist igal tänapäevasel autol kindlasti olemasolevat "vigurit" nagu detonatsiooniandur. Ei tea küll, milleks see ?
Veel mitte eriti ammu oli muideks ka meil müügil Shelli bensiin 99+, mis tähendas seda, et oktaanarv on vähemalt 99. Ametlikes reklaamides vähemasti ei keelatud seda kasutada ühelgi autol, millel 95-98 lubatud.
Tunduvalt kõrgema oktaanarvuga kütuste kasutamine nõuab loomulikult spetsiaalseid teadmisi ja mootoreid. Aga tehakse sedagi, ei saa nagu väita, et absoluutselt pole võimalik. "Põlveotsas" valmisnikerdatud kõrgeoktaanilise bensiini võib näiteks tavalisele bensiinile tolueeni lisades saada (nagu seda kiirendusvõistluste jaoks tehakse). BensiiniTURBOmootoril kõrgem oktaanarv (teatud piirides loomulikult)tähendab automaatselt ka kõrgemat turborõhku ja seeläbi ka suuremat võimsust.
Tavainimene ei saa nagunii midagi rohkemat, kui 98 kusagilt kätte. Seega pole ka erilist ohtu, et mingid segased katsetajad hakkavad oma mootoreid õhku laskma. Ja kes laseb laseb nagunii, ka ilma meie manitsusteta või koos nendega, vahet pole.
Bensiini oktaanarv näitab bensiini detonatsioonikindlust, mitte bensiini "äkilisust". Detonatsioonikindlus näitab seda, et bensiini (tegelikult õhu ja bensiini segu, ehk küttesegu) saab rohkem kokku suruda ilma, et tekiks iseeneslikku, ilma süütamiseta, põlemist. Siinkohal on mootorite puhul oluline näitaja surveaste. Surveaste on silindri töömahu ja silindri töömahu, kui kolb on ülemises surnud seisus, ehk põlemiskambri, ruumala mahtude suhe. Mida kõrgema oktaanarvuga on bensiin, seda rohkem kannatab seda kokku suruda, enne, kui tekib iseeneslik põlemine - detonatsioon. Mida suurema rõhu all suudetakse küttesegu kokku suruda ning see plahvatama panna, seda enam loovutab silindrisse aetud küttesegu energiat, ehk seda tugevamalt surub plahvatav küttesegu kolbi ning seda vingemalt väänab keps vänta jne.
Kasutades kõrge detonatsioonikindlusega kütust madala surveastmega mootoris, võiks nagu väita, et kõrge detonatsioonikindlusega kütus põleb aeglasemalt. Tegelikult on point selles, et madala surveastmega mootor ei suuda kõrge dettonatsioonikindlusega kütust piisavalt kokku suruda, et tagada vajalik põlemiskiirus. Küttesegu põleb normaalselt (töötakt) ca 25 m/s. Et madala surveastmega mootoris ei põle küte sellise kiirusega, siis põlemine kestab veel, kui avatakse juba väljalaske klapp. Sellest siis ka
klapi "ärapõlemine". Detonatsiooni korral toimub küttesegu põlemine silindris rohkem kui 100 korda kiiremini, kui normaaltingimustel ja seda kõike enne seda, kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu. Mida see endaga kaasa võib tuua ja millised jõud mootoris möllavad võib igaüks endale ise ette kujutada.
Selleks, et kasutada kõrge detonatsioonikindlusega kütust oleks kõige õigem tõsta mootori surveastet, ehk vähendada põlemiskambri mahtu. Mingisugust märgatavat hobujõudude lisandumist sellest siiki oodata ei maksa. Lihtsam variant vanade mootorite juures on süütemomendi varasemaks seadmine. Et madala surveastme korral on kõrgema oktaanarvuga kütte süütamine nagunii natuke punnitamine, siis süüdata võib selle tiba enne, kui kolb ülemisse surnud seisu on jõudnud. Inerts aitab kolvi lõpuni ning kuna rõhk jmt asjad ei vasta nagunii bensiini maksimaalse põlemise tingimustele, siis ei teki ka sellega mingit probleemi.
Millegi pärast arvan et ostes tavalist 95-te bensukast, saab puhtama kraami sest pole pandud nii palju oktaanitõstjat- lisasolki kui 98-le. Tõsi , enda kogemus - ühe ja sama tankla 98-ga lippab paremini ja kulu väiksem, 95-ga jõuetum ning kulu suurem.
Samas sellised reklaamid nagu -toome oma kütuse otse kuu pealt- mind ei veena.Pigem ikka punaselt planeedilt marsilt sest miks muidu uued küünlad on mõne aja pärast jällegi punased super 98 bensust.
98 on "kasulikum" kasvõi ainult sellepoolest (eelpoololevat juttu kokkuvõttes), et kui mootoriga või mõne selle jubinaga peaks midagi viltu olema, on 98 detonatsioonikindlam, kui 95.
See, et küünaldele tekib sade, pole midagi pistmist bensiini oktaanarvuga.
Seda põjustavad mõned bensiini lisandid ja miks mitte koosmõjus mõne mootori või küünalde eripäraga või nende rikkega.
Tänapäevastele moodsatele mootoritele on see hädavajalik, et ta seest puhas oleks. Ainult siis töötab ta normaalselt. Ja toitesüsteemis pole seda võimalik saavutada ilma kütuselisanditeta.
Nägin SAT-l paar päeva tagasi Brasiilia tutvustus, kus tuleb järgmine F-1 etapp. Seal on kuritegevus nii suur, et 60% autodest ehitatakse ringi paksemate kuulikindlate klaasidega. Kõige vingemad olid 41 mm paksuste klaasidega ja lisasoomustusega pleki taga. Nad kaalusid ca 2,4t rohkem võrreldes seeriaautodega. Arvestades VVV1 märkust viltuminemisega, peaks ka vist igaks juhuks sellise tellima. Kord saja aasta jooksul pidi ka harjavarrest pauk tulema, mis siis, et kütusekulu kasvab. Noh, nagu igaks juhuks mungal munad...
Tegelt peaks mingid keemikutest inspektorid üllatusreidid tanklatesse tegema ja välja selgitama, kas bensiinid vastavad oma lisandite poolest reklaamile (Nitro 3000, Ultima ja Futura jne). Võib-olla on nii, et polegi vajalikku lisandikogust sees.
Aeg-ajalt tuleks teste teha.
Detonatsioonianduri mõte selles ongi, et ta sätib süüte parajaks sellele, mis mootoris kütuse põlemisega toimub, sellepärast ei saa ka nagu rääkida mungast ja ta munadest ...
Munkadel ja ta munadel teatavasti pole andureid, mis munade toimimist erinevates situatsioonides reguleeriks.
Pole ka meie oludes täheldanud ühegi mootoriga kütusekulukasvu 98-ga sõites, sedas võrreldes 95-ga sõitmisega. Samaks võib ta jääda küll, aga mitte suureneda. Jutt ei käi loomulikult 20 aastastest mootoritest, vaid ikka detonatsioonianduriga sissepritse ottomootoritest.
Minu Opel astra Sport 1998 is159 000 km (tegelik u 201 000 km) meeldib statoili 95 ultima, ennist kasutasin neste 95-te, olen proovinud ka neste 98, aga erilist muutust ei ole. Aga alates 3.-ndast statoili 95 ultima paagitäiesti tunnetasin muudatust: külm mootor tossab vähem, mootori töötsükkel on ühtlasem, masin on erksam - igatahes igati korralik kütus. Küll aga satoili 95 ultima ja 98 on mootori jaoks nagu üks ja see sama.
Kusjuures alguses ma ei uskunud neid jutte, et statoili bensiiniga sõidab kauem, kui mõne teise tankla kütusega, proovisin järgi, läksin neste pealt üle statoilile ning vahe on märgatav, sama sõidumaneer ning sama kogus kütust ning vahe on u 7l (nestega paak tühi, aga statoili kütusega jääk 7l), hämmastav! Samas pole siin midagi uut, kui kütus on puhtam, siis kulub teda ka vähem.
Statoil oli eelmisel aastal esirinnas kütusemüügi firmadest, kus avastati standardile mittevastavat kütust.
Samas ei tea palju teda teistega võrreldes kontrolliti, tal ju teenindusjaamu samuti rohjkem, kui kellelgi teisel.
minuarust ainuke pädev mees siin oli jack kes rääkis asja lahti, mitte ei targuta siin rooli ja istmevaheliste tihenditena et kelle mootor kuidas käitub.
ise aga tahaks teada selliseid asju.. mis surveastmega plahvatab 95, 98.. mis temperatuuri juures on erinevatel bensiinidel leektäpid(süttimine ilma leegi lisamiseta)
pmst kui tõsta turbo abil surve aste näiteks 8.8 pealt 14 peale (~1bar rõhuga) ja anda kõrgemat oktaankütust et ei tekiks surveastmest detanatsiooni, ja süüde panna õigeks siis peaks täitsa jõudu saama ju masinast. kui põletada bensiini piisavalt pihustatuna ja õige õhuseguga on tahma kogus minimaalne kuna eralduvad süsihappegaas ja vingugaas (CO2 ja CO) (viide-> http://www.ut.ee/BGGM/katsed/kytused.html) "Bensiini põlemisel tekib tahma - süsinikuosakesi. Bensiini põlemissaadustes leiduvad hõõguvad süsinikuosakesed helendavad tugevasti."
üldsegi võiks olla teise tehnoloogiaga mootor kus kolb liigub ÜSS asendile ning mitte ei ole statsionaarne plokikaan üleval, vaid vastas umbes 1..2mm käiguga kolb surveastme tõstmiseks- sunddetanatsiooni tekitamiseks, aga eks sellisega tekib palju probleeme, millisest poolest küttesegu lisada ja kust heitegaase välja saab jms... variant oleks et ülemisel kolvil on 1 klapp ja all on 2taktilise mootori sarnased augud.
Kui kütuse oktaaniarv on 95 siis peaks see mootor mille surveaste on 9,5 selle põletamisega hakkama veel saama, kuid 98 kasutamisega peaks tekkima juba väike detonatsioon. Seega pole hullu ka kui sõita 92 bensiiniga. Enamus tänapäeva mootorite surveastmed jäävad sinna 9,8 juurde, see tähendab aga seda et 95 sõites tundub uimane, aga 98 sõites on tunne hoopis teine. Vanemal autol millel surveaste madalamal tekitab kõrgema oktaaniarvu kütusega sõitmine juba detonatsiooni ja survet mootorile. Millise kütusega sõita, see peaks olema teie auto kasutusjuhendis kirjas.
Oktaanarv ei näita suuremat kütteväärtust, vaid detonatsioonikindlust. Suurem number on siis vastavalt detonatsioonile kindlam. Detonatsioon on isesüttimine, mis iseloomustab füüsikaliselt ruumala, surve ja temperatuuri suhet.
Madalama surveastme korral kõrgema detonatsioonikindlusega kütuse kasutamine detonatsiooni esile ei kutsu. Samuti ei ole 95 kuidagi "lahjem" või "kehvema minekuga" kui 98.
Väga ebakompetentne lahmimine igast otsast on see sõnavõtt.
Lahjem või mittelahjem, mis olulist vahet seal võiks igapäevaksutuses olla.
Võistlusmootorites kasutatakse ikka kõrgema oktaanarvuga bensiini ja mitte sellepärast, et mootorit lõhkuda või see kehvema mineku saaks, vaid ikka vastupidistel eesmärkidel. Ehk kui võimaldab autole "parema mineku", siis pole nagu olulist vahet, mis seal teoreetliselt toimib ja mida täpselt see oktaanarv näitab.
Kõrgemat oktaanarvu kasutatakse ikka selleks, et tagada parem minek, puhtam ja vähemkuluv mootor jne.
Vanema põlvkonna otto turbomootoritel saab mootorijuhtaju detonatsioonianduri kaudu informatsiooni sellekohta, kui kõrgeks turborõhk lubatud vahemikus tõsta (või kui vilets bensiin, siis langetada). Uuematel otto turbotel on asi veidi keerulisem, ka sellepärast, et surveaste on tunduvalt kõrgem, kui vanema põlvkonna otto turbotel ehk viletsa kvaliteediga kütuse korral turborõhku piiratakse, aga tavalisest parema puhul turborõhku ei tõsteta ja võimsust ei lisandu. Neil on enamikel juhtudel juba orginaalis nõutud 98 kasutamine.
kle VVV1 sa ajad ikka täielikku lamba juttu, kõrgem oktaan, parem minek ,vähekuluvam mootor ,võidusõit ja VAZ on maailma parim auto. mine oma jutuga ....... sinna kohta
Surve astme järgi saab aimu kõige paremini mis kütust autole vaja 9.5 = 95
(parim mootori töö ja kütuse kooslus)
Võidusõidus kasutatakse kõrgforseeritud mootorites kõrgeima oktaanarvu näitajaga kütus ühel ainukesel põhjusel ,et vähendada detonatsiooni ohtu mis võib mootorile laastavalt mõjuda.
Sõiduautodel ei ole vahet kas 95 või 98 kuna näitaja vahe on väike. 95/98 võib tekidata ohtu ainult vanadel vene autodel mille mootorid deforseeriti 76 bensiini jaoks siis sõites 95/98 põleb see mootor lihtsalt ära.
Kasutan hetkel autol Venemaa bensiini A92 (Kirisi toodang) millele lisan igaksjuhuks oktaanarvu tõstjat. Mootor töötab hästi ja käivitub tõrgeteta. Venemaa 95te ei kasuta, sest tema väävlisisaldus saatedokumentide järgi kõrgem võrreldes 92ga. Elan Soomes Vene piiri ääres ning tankides Soome Nestest 95te on millegipärst kütusekulu peaaegu liiter enam. Võimsuses ka mingit erilist vahet ma ei tunneta. Järsku oskab keegi teadjam inimene seda kommenteerida...
