No nii armsad kuldpead!
Plaanis 40 liitrid hääd kodukat hilissügistest õuntest teha.
Kohe tunnistan, et olen tõeline algaja, aga see eest hingega asja juures.
Kes TEAB kuidas HÄSTI teha, andke palun teada.
Lihtsalt veel üks küsimus, kui lõpp-produkt ära kaanetada aasatateks, läheb siis paremaks ka? Või vahet ei ole kas seisnud 5 või 2 aastat?
Ette tänades...
Tuleb tõesti tõsiasja tunnistada,et igal aastal kui on veini tehtud siis lõpptulemus ka erinev.
Väiksed näpunäited sulle siis:
Õunamahl püüa võimalikult puhtaks kurnata,nõu kuhu paned asja kubisema olgu ka korralikult pestud ja veel parem kui aurutatud.Soovitan soojalt ikka klaasist punsut.
Nüüd suhkru kogus jääb ikkagi maitse asjaks ja oleneb ka sellest kui magus on mahl.
Siis see neste klaaspunsusse,mullitaja peale ja kannatust varuda.
Minul isiklikult käis esimest korda maha kolme kuuga.Siis uus kurnamine,nõu pesu,kaks kilo suhkrut ja uuesti käima.
Vein muutus täiesti selgeks ja siiani veel klaaspudelites keldris ning kui suurem üritus siis ikka võtan ühe nuia sealt lauuale panemiseks ja ei ole ma veel kuulnud nurinat kvaliteedi üle.
Üks oluline detail veel:ära lase veinu hapuks st.äädikaks käia.
Edu sulle!!!
Panin 22-liitrise pudeli kohta 3.5 k suhkrut ( keedetud eelnevalt siirupiks vähese veega) . Käis 1 aasta! Sai hea. Peale kaanetamist selgineb 1 kuu kristallselgeks.
Kõige lihtsam on järgmine veinivalmistamise protseduur: (vaja on õunamahla või purustatud õunu, veinipärmi, suhkrut) Õunamahl valatakse lahtisesse nõusse või asetatakse purustatud õunad näiteks pesumasinas kasutatavasse pesukotti, asetatakse kott lahtisesse nõusse ja lisatakse puhas keetmata vesi. Lisatakse umbes 3 kg suhkrut 20 liitri vedeliku kohta ja veinipärm (pärmil juures ka täpne õpetus koguste kohta). Toatemperatuuril peaks esimene käimine toimuma ~nädalaga, siis on esialgne suhkrukogus maha käinud. Seejärel eemaldada vaht ja valada kogu pudeli sisu veinikääritamispudelisse, lisada veel umbes 2-3 kg suhkrut ja vajadusel vett. Kui vedelik on käima hakanud (see peaks toimuma maksimaalselt paari päeva jooksul) siis asetada peale vesilukk. Vein peaks umbes kuu ajaga valmis olema (minutiga eraldub vesilukku alla paari mulli), siis tuleks vein kurnata ja valada pudelitesse ning korkida.
Õige maitse tuleb veinile ~ pool aastat kuni aasta peale pudeldamist ja arvestada tuleb sellega, et mingil juhul ei tohiks lisada veini käimise seiskajat (tavaliselt väävli baasil, see võib olla ka pärmiga kaasas), sest muidu veini maitse ei muutu heaks.
Veinipärmi kasutamine on oluline selleks, et vein õigete bakterite abil käima läheks, ilma pärmita valmistamisel tekib väga tihti veinile kopituse/hallituse maitse ja veini valmistamine võtab väga kaua aega.
Olen kasutanud selleks nõuka ajal tahtud õlleankrut.Mahlale lisada suhkrut ja siis ankrusse.Ankrul peab olema peal survenäitaja ja kui hakkab üle 8 minema siis lasen survet vähemaks umbes 6 peale.Jooma võib hakata kuskil jõulude paiku kuid mida kauem käib seda parem on.Välja tuleb šampuse sarnane jook.
Saab ka kodusel teel seda mulksujat teha.Selleks vaja sondi või muu sarnast voolikut,valget klaasist umbes0,25 l pudelit ja jupp nööri.Plastiliiniga punsu kork tiheldalt sulgeda,et voolik oleks ainult seal sees ja saaks vabalt gaasid välja ning vooliku teine ots väiksesse pudelisse kus on umbes poole pudeli jagu vett sees,väike pudel nööriga suure punsu kaela külge ja asi tehtud.See vana ja äraproovitud nipp.Edu katsetamisel.
Minulegi on see teema tuttav.
Minul on kasutuses 25l klaaspudel. Kvaliteet kõigub iga aastaga, kuna alati on läinud asjaga nii kiireks, et pole tulnud pähe kirja panna, palju täpselt suhkrut lisatud ja mis kraadi juures vein käis jne..
Eelmise aasta tulemusega olen väga rahul. Kui võtta Põltsamaa kuldne kõrvale, siis ega naljalt vahet ei tee, kumb on kumb. Aga eks see õunavein on ikka õunavein, Bordeaux'i loota pole mõtet :)
Mina märgiks enda poolt ära selle, et vein mingil juhul kusagilt õhku ei saaks. Mina olen viimasel ajal igaksjuhuks küünlavahaga terve pudelikaela üle teinud, kuna üks aasta sain veini, millel ikka väga kõva pärmimaitse juures oli.
Selle kõvera klaastoru(küll plastmassist) saab osta sümboolse raha eest Koduextrast, vähemalt eelmine aasta oli neil pakkuda.
Laias laastus siis minu tehnoloogia:
Pestud õuntest teha mahl(Maitse ja värv sõltub palju sordist). Mahl pudelisse. Suhkur juurde(kogus oleneb õunasordist jne..). Pudel 120% õhukindlalt kinni(Käimise käigus peaks aegajalt ka kontrollima, et lukust vesi ära ei auraks). Esimestel päevadel hoida veini veidi soojemas(~26C), et vein kiirelt käima läheks, edaspidi hoida veini teatud temperatuuri juures(temeratuurist sõltub ka see, kui kiiresti vein ära käib. Soovituslikult oli vist~23C, minul aga ~19C). 19C juures käib vein 4-5 kuud. Kui vein ära käinud, tuleb voolikuga ettevaatlikult läbipaistev vein teise anumasse saada (nii, et sete maha jääks). Siis laagerdub puhas kraam ühes suures nõus veel umbes pool aastakest, peale mida võib asuda villima. See on teada asi, et vein läheb aastatega aina paremaks, aga paha asi on see, et see kipub tavaliselt aasta-paariga nagunii otsa saama :)
Koduvein säilib vabalt ka 10 aastat. Eeldades muidugi, et ta pudelis olles läbi korgi õhku ei saa.
Endal kodus hetkel ~5 aastane vein.
Ja see jutt, mida kirves kirjeldas, on kasutamiseks ainult juhul, kui ei kasutata veinipärmi. No peale selle vesilukuga pudeli õhukindlaks tegemise muidugi ;)
Kadunud lell õpetas et kui hääd veini tahad siis hoia raud eemal. Tema kasutas ainult puunõusid ja nuia marjade ja õunte purustamiseks. Raud tegevat omapärase metallimaitse, olgu see isegi roostevaba. Purustatud mass jätta ööpäevaks seisma, lisada leige vesi koos vähese suhkruga, no pangetäie massi kohta teeklaas või nii. Nõu katta marliga ja lasta lahtiselt seista veel ööpäev või jahedama ilma puhul seni kuni tekkib õrn käärimine koos vahu ja veinikärbestega, viimased tekivad pagan teab kust. Klaasnõud pesta kuuma veega, igasugune keemiaga solgerdamine tavaliselt head ei tee ja sama kehtib alkoholiga loputamise kohta, see pisku mis tavaliselt nõusse jääb pidurdab oluliselt käärimisprotsessi. Klaasnõu koonilise kaelaosa sulgurkorgi ideaalne materjal oleks naturaalne kork mida siis keeta parafinis aga kõlbab ka kummi. Tihendamiseks minuarust sobivaim on plastelin, odav kerge töödelda ja korduvkasutatav ka. Äädikaks läheb see laar tavaliselt siis kui saab lisaõhku ja hilinetakse settega joogi ümbervillimisega. Kui vesilukust enam gaasi ei eraldu oota veel nädal ja villi ümber lisades uue suhkruosa. Kasuta kindlasti kas roosuhkrut või suhkrupeedi oma , see sünteetiline valge surm kõlbab vaid hädapärast kohvitassi, muuks mitte. Saadav jook peab olema kristallselge ja erksa värviga, igasugune sade ja sete on liiast.
Veinipärmi võib saada näiteks spetsiaalsetest väikeaiapidajatele mõeldud poodidest. Üks peaks olema Balti Jaama juures trammipeatuse lähedal, teine oli kunagi lauluväljaku juures, üks on vist ka Keilas.
Ise olen toonud seda Soomest.
Oluline on ära öeldud, aga lisaks mõned mõtted ka omalt poolt:
Igasuguste kääritamisega seotud protsesside puhul (nii koduõlle kui -veini valmistamine) tuleks vastavad nõud siiski ära desinfitseerida, mitte ainult aurutada. Desinfitseerimiseks tuleks kasutada 70% piiritust (80% poes müüdav viin natuke liiga kange, kuna koaguleerib valgulisi struktuure ja ei tapa mitte enam kõiki baktereid, lahjem on jällegi liiga lahja ja osa tegelastest jääb ikkagi ellu), mille võib peale pudeli/punsu pesemist kasvõi kokteilina ära juua:)
Nii nagu aurustub vesi mulksutorudest, tuleks jälgida vee tasapinda ka pudelis, kuhu see voolikuots on toodud. Poole pudeli sügavusele vette on seda minu arvates liiga sügavale panna (sellest sõltub rõhk), ise pean optimaalseks ca 5cm vee tasapinnast allapoole.
Veini on tulnud igal aastal nii palju, et möödunud aastal ei teinud üldse veini ja ka sel aastal otsustasime teha veini asemel ainult mahla ja siidrit. Ei tea, kuidas teistel kombeks, aga ise ei sega kunagi ära erinevate õunasortide mahlasid. Sibula ja kuldreneti mahl on minu lemmik, nii veini, siidri kui lihtsalt õunamahlana. Haput maitset saab edukalt lisada näiteks ebaküdoonia mahla abil, seda ei kulu palju ent annab päris meeldiva maitsevarjundi.
no NL aegse veiniraamatu soovitus on ehk sobiv veendunud kommunismiehitaja moraalikoodeksit toetama. hea vein tahab ikka pisut rohkem käimist ja kannatust. ma muidugi ei vaidle, et kui kiire, siis sobib ära juua ka pool aastat käinud sagu, aga endal kogemus järgmine.
kolhoosi läksin tööle 87 aastal, sealsest õunaaiast korjatud villisetäie pressis üks külamees mahlaks ja edasi tegutsesin ise. tööde kirjelduses leidub ühisosasid mitmete eelpoolkirjutanud spetsialistide võtetega, aga vahe on selles, et minu materjal käis omasoodu 5 a. oma suures kolhoosi korteris oli mul 1 tuba tühi, kus oli kila-kola ja hoidsin talvel ka veini tarbeks akna lahti ja suvel kardinad tihedalt ees, et vältida äkilisi temperatuuri kõikumisi. toormaterjali oli mul 70 liitrittühjaks saanud piirituse pudelites:)
esimese suure pudeli tegin tähistamiseks ja proovimiseks lahti sel õhtul, kui `kalev` tuli NL meistriks. kas see oli 92 aastal? kes mäletab, parandage. aga oli hea tunne, eks. siis võtsin kätte ja villisin kõik ära. selleks olid väga head tol ajal laialt liikvel olnud 1 liitrised salaviina pudelid.
veini oli 2 sorti- üks puhas kuldrenett- see oli hästi kuiv ja kootava maitsega, seda kulus juues vähem. teine aga antoonovka ja punaste sügisõunte sortide segu- väga mõnus seltskonnas limpsimise jook. viimase pudeli sellest ettevõtmisest jõime praegustegi töökaaslastega koos ära 2001a minu poolümmargusel sünnipäeval, st, et vein oli toona 14 aastane. maitse oli suurepärane.
tegelikult tahtsin siin lõuna-eesti huvilistele öelda, et kääritamise toru nägin täna müügil tartu avaturu aianduskaupade putkas /jõepoolses küljes vetapteegi kõrval/.
tosin aastat tagasi sai järjekordne laar valmis, käis kahes jaos vast umbes aasta. Villisime pudelitesse (plekkkorgi all) ja enamus partiist kulus ära esimese paari kuuga. Mingi paar 1,5l pudelit jäi jahedasse seisma ja seda kuni ükskord suurema koristuse ajal jõudsid otsaga minemaviskamise äärele, kui tõenäoliselt riknenu.
Igaks juhuks sai klaasike valatud, mekitud ja...
Ühesõnaga minema ei valanud ja viimaste aastate partiid(25l aastas) rändavad kõik keldrisse laagerduma, aastal 2014 teeme esimesed lahti ;)
Alati võib lisada hulka rosinaid. Ja kui hallitus peale tekib siis kiirelt välja, sest hallituse maitse võib jääda väga kergelt veinile külge. Ning siis uuesti kinni ja veel õhukindlamalt kui enne!
Endal oli ca. 3-4 kuud nõus. Tuli suhtselt magus volliga jook( ja väga ilus läbipaistev)
Omal siis sellised kogemused : 1. Veiniteoks kasutatavad vahendid on ainult ja ainult veiniteoks ja pestakse ainult kuuma veega. 2. Õunapurusti on täielikult puidust, sama kehtib ka maklapressi kohta, kõik mahlaga kokkupuutuv osa on puit ja tugev riie, nii saab metallivaba maitse. 3. Saadav mahl võiks võimalikult vähe õhuga kokkupuutes olla tulemuseks saab selgem vein. 4. Lisatav suhkur olgu kollakas ja suureteraline, see peeneteraline sodi ei kõlba kohvitassi ka mitte, see on ningi keemiline sodi mis jätab pinnale valge kirme ja annab mingi imeliku maitse, hoiduge selle kasutamisest sestpeale kõige muu halva saate ülipika käimisprotsessi ja ohu et võib see laar nihu minna. 5. Igasuguse kange alkoholiga loputamise ma välistaks, tapate sedasi küll kõik bakterid aga.. ka kõik need kes käärimisprotsessis peaksid osalema. 6 Vein käigu lõpuni maha.. aega kulub minul selleks 2a, protsess on pikk seepärast et toimub see stabiilselt madalal temperatuuril, kui käärimisprorsess algab viin keldrisse ca 12C juurde ja selle 2a jooksul villin 3x ümber lisades mitte keedetud siirupit vaid leiges vees lahustatud ruhkrumassi. 7.Nagu ikka on saadav tulemus kinni maiseeelistustes, kellele meeldib ja kellele mitte ning nagu ikka ja ka edaspidi soovitan julgelt proovima ja katsetama. Julgen väita et 99% on vajalik põhitõdedest kinni pidada aga isegi selle 1% mängimine annab maiseerinevusi, värvi ja ka lõhna osas. Julgelt pool tulemist on kinni toormes, vägagi soovitatav on samasordiline õun ühtlase valmimisastmega. Õuna kindlasti pesta ja jätta kuivama.. Kellel kogemusi vähe soovitaks kultuurpärmi lisamist. Soovitan hankida võimalikult palju kirjandust sel teemal ja see põhjalikult läbi lugeda, ideaalne oleks muidugi kui seda kõike saaks kellegi käeall kas kõrvalt jälgida või osaleda et näha pisiasju,kõike ju kirja tähttähelt ka ei pane. Edukat veinitegu julgetele pelehakkajatele ja saagu tulem olema hüva rüübe mis teeb meistrile au ja rikastab seltskonda hea tujuga.
Tere.Teen esimest korda punastest sõstardest koduveini.Vein on käinud kaks kuud,käib edasi.Sõidan maalt umbes kuuks ajaks ära.Kas võib veinile lisada mustikamoosi,rosinaid ja ära kurnata,seejärel uuesti käima panna.Kas on võimalik veini muutumine äädikaks?
Lihtsalt ära näpi teda. Äädikaks läheb ta siis, kui saab lisahapnikku ja igasugu valamine ja kurnamine on hapniku tutvustamine vedelikule. Pastoriseeri rosinad ära mustikamoosiga ehk aja mustikamoos keema ja lükka rosinad sinna hulka ja siis lisa see praegu käärivale asjale vaikselt nii, et süsihappegaasi kihti pealt väga laiali ei ajaks ja las tiksub rahus edasi. Mitte mingil juhul ära teda praegu kurna.
Äädikas tekib äädikhappe bakterist (acetobacter, toitub alkoholist), mitte hapnikust :-)
PS Veinipärmide kasutamine kodusel veiniteol teeb elu väga palju lihtsamaks. Saaksid praegu juba juua seda veini :-)
Bakteri koha pealt õigus, et toitub alkoholist, kuid ta vajab siiski hapnikku selleks, et etnaoolist äädikhape teha ehk öeldu jääb kehtima, lange detailidesse või mitte.
Ei lakka ta midagi, kui just nulli ei kuku. Käib edukalt 4 kraadi peal ka aga aind aeglasemalt ja toodab vähem kõrvalmaitseid. Isegi kui jääb seisma, siis sooja saabudes jätkab sealt, kus pooleli jäi nii et ei juhtu midagi hullu.
