Täna nägin jälle oma silmaga ühte ääretut lollust, mida jagaks piltidena hea meelega ka teistega. Jutt käib Soomest toodud autodest, mis on seal ametlikult (maaletooja jt ümberehitajate) tehtud ümber kaubikuteks (maksude vähendamise eesmärgil). Reaalselt tähendab see seda, et võetakse välja mõned istmed, et saavutada istmetest tahapoole jääva osa (nn "kaubaruumi") piisav kubatuur. Kaubikuna kasutatakse neist tegelikult siiski vaid murdosa ja reeglina on tegemist väga võimsate ja hulgaliselt sõidunaudingut pakkuvate autodega. Sel esimesel illustreerival pildil on üks selline pikendatud tagaosaga Chevrolet Camaro, millel tagaiste väljavisatud (seal reeglina korralik muusikasüsteem). Samal moel pikendati ka teisi sportautosid, isegi Subaruid. Üks sellistest 2-kohaliseks ümberehitatud autodest on ka üks mu praegustest projektikatest. Mõtlesin varasemate analoogsete ümberehitatud autode kogemuse põhjal, et mis seal ikka, istmed sisse tagasi, ohurihmad külge ja Eestis ARKisse registreerima (just nii lihtne see reeglina ongi). Aga ümberehitus tähendab ka istmete kinnituskohtade katmist mattidega, nii et mattide alla piilusin esimest korda alles oma garaazhis. Vastu vaatas midagi sellist, mida silmad uskumast keeldusid: ohurihmade ja istmete kinnitused (keermetega augud) olid lihtsalt täis keevitatud või siis keeratud poldid sisse ja poldipead keevitusega ära rikutud (pildid 2,3,4). Eks põhjus oli selles, et võimsa auto "kaubikuks" muutmise abil koonerdav soomlane peale igaaastast ülevaatust sinna jälle õigeid istmeid tagasi sisse ei kruviks - mingi ümberehitustega tegelev firma kandis hoolt selle eest, et lolle seadusi tõesti keegi rikkuda ei saaks. Viimaste piltide (4,5) näol paistab ka lahendus: kui poldid kinni keevitatud, siis relakaga siledaks, auk vana poldi sisse ning keerasin välja (vana vint polnud kusagil isegi mitte roostetanud). Või kui auk oli ise kinni keevitatud, siis jällegi auk sisse ja vindipulk tõi vana keerme ilusti nähtavale. Vihale ajab ainult see, et tunniajase lihtsa töö peale kulus sellise nikerdamisega 6 tundi. Ja seda ainult mingi ülipüüdliku ümberehitaja pärast, kes tegi rohkem kui seadus nõuab, kliendi kiusamiseks. Muide, Soomes maksaks pildil oleva Camaro sisse istmete tagasipaigaldamise luba vähemalt sama palju kui Eestis terve selline Camaro...

"Täna nägin jälle oma silmaga ühte ääretut lollust" võiks tsiteerida selle idee peale.
milleks muretseda selline masin?

Aadule: projektikaid ostetaksegi vaba aja sisustamiseks, mitte mingi ülimalt praktilise põhjuse pärast. Seda enam, et iga projektikas neelab kordades rohkem raha kui vastava standardse masina hankimine. Pole samas kunagi varem põhjamattide alt säärast lollust leidnud

Tundub,et on lisandunud järjekordne ameeeeeeerika raua huviline.Kui antud tekst läbi lugeda jääb ainult üle kiita kirjutaja inglise huumorisoont kui ühes otsas sõimatakse somme koonriteks ja rauakoinijateks millele kohe järgneb omapoolne teaduslik teoreem kuidas pehmeks keevitatud pesadesse TURVAVÖÖDELE uued keermed väänata.Loodan,et sõidad oma P R O J E K T I K A G A üksinda ning ootame ARK tehnokontrollis sind suure huviga.A üks asi tuli meelde kärss kui airbag on välja lennanud siis saab armatuuris häiriva tule õlirõhu taha sillata aega läheb umbes 30 minutit.

TO PS: juhid tähelepanu iseenesest õigele asjale. Samas turvavööd on nähtud ette katkema juba nii väikese jõu puhul, mis ei suuda teha katki isegi mitte kuuest polti. Nii et sellest mitu korda jämedama poldi puhul, mis on kere küljes kinni 18mm pikkuse vindiga, murdub enne ümbritsev plekk kui karastatud polt veidi kuuma saanud pikavindilise mutriga. Seegi olukord on hüpoteetiline, sest ohurihm ise PEAB katkema juba mitu korda väiksema jõu juures. Ei maksa unustada, et sarnaselt ümberehitatud autosid peaks sõitma Eestis ringi ikkagi mõni tuhat. ARK pole varem sarnaste ümberehituste puhul neid kinnitusi kontrollinud ja ega ka ülevaatusel ei kontrollita seda, kas neid ohurihmasid kinni hoidvad mutrid üldse kinni on keeratud, kuna avariide järgselt vahetatakse ju sageli ohurihmasid ja selline kontroll oleks teooria järgi kindlasti vajalik.

Suurem osa sellise auto mõttest kaob ära, kui seda niimoodi vägistada. Imelik, et raha sellist autot osta ja pidada on, samuti sellise ümberehituse eest maksta, aga enam makse maksta ei suuda või taha.
Uskumatult "loogiline" lähenemine asjale, peaks ütlema.

Muudetud 16.02.07 09:28

> Imelik, et raha sellist autot osta ja pidada on, samuti sellise
> ümberehituse eest maksta, aga enam makse maksta ei suuda või taha.

Kui maksad maksudeks ca 10K kr aastas ja plaan pidada autot 15 aastat, enamuse ajast sõidaksid nagunii istmed välja visatuna, siis paneb juba mõtlema. Muide, 10K raha eest saab juba päris mitu paagitäit kütust, ehk siis umbes nii palju, kui üks keskmine projektiauto aastas (st suve jooksul) üldse sõidab. See pole siin näitena toodud lollusele muidugi mingi vabandus

Kärss tuletas vana asja meelde, nii et nostalgia tuli kohe pääle, sest tegelikult need Subarud Pick-Up-id ehitati pikemaks ju meil siin ENSV-s (aasta 1989). Sommid tõid valmis jupid kohale, meie lasime kasti tagaosale tikksae sisse ja muudkui nutsime :), et näe, uus auto ja vaja nüüd ära lõhkuda. Vahetükid vahele, värv selga ja muudkui aga Soome tagasi. Arvestades tolleaegseid tehnilisi võimalusi, arvan, et enamustel on tagaots vist küljest ära roostetanud :), kuigi vist kasutasime esmakordselt nende juures tinatamist, kuigi tõesti, hästi ei mäleta. Ja oli jah kõik selleks, et maksudest kõrvale hiilida.

Soomes on autode maksud alati nii kõrged olnud, et teatud olukordades tasus ära uusi autosid ümber ehitada. Maksuvabaduse tingimus ülevaatusel oli et taastamine peab olema võimatu. Seda ka kontrolliti, seepärast ei olegi tegemist ülipüüdlike ümberehitajatega, vaid ülipüüdliku seadusandlusega.

Istme tagasi paigaldamine pidi olema võimatu, mitte taastamine. Sellepärast nõutigi, et taga oleks põranda külge kinnitatud tööriistakast, kummimatid vms. Seda aukude täiskeevitamist ei nõudnud keegi ja ei ole mitte ühegi sellise auto puhul ka varem ega hiljem sellist jama näinud.

Muide, selle taastamise kohta on isegi seadus olemas - maksad ja saad õiguse istmed tagasi panna. Just selle pärast ei tohikski neid auke täis keevitada, kuna see välistab ka legaalse taastamise, kuigi eesmärk oli välistada illegaalne istmete tagasi panek.

Muudetud 01.04.10 00:03

to Kärss:

"Istme tagasi paigaldamine pidi olema võimatu" -- ei tahaks juuksekarvu lõhki ajada, aga ei saa täpselt aru mis vahe sellel selles kontekstis on "taastamisega". Igal juhul, point oligi, et Soome seadusandjad kippuvad asju üle pingutama, mis viib mõnikord väga ekstreemsete lahendusteni.

Kui siin enne kahtlustati, et tegemist oli liiga korraliku ümberehitust teostanud firmaga, siis tänane kogemus lükkab selle küll ümber. Nimelt läks auto käes põlema. Nüanssidesse laskumata õnnelik juhus, et üldse käes maha ei põlenud. Põhjus oli eriti tobe. Nimelt ümberehitusega lisatud ka mitmeid voolutarbijaid ja oli viidud voolujuhtmed kapoti alt salongi selle kummiluti kõrvalt (mitte läbi kummiluti), ajaga isolatsioon läks puruks ja lühis - tulemüürist akuni põles leegiga, kuid midagi õnneks põlema seal panna polnud ja see kustus lõpuks ise. Tulemüürist keskkonsoolini läks juhe jalamati alt, täpsemalt poroloni moodi asja alt, mis oli õnneks märg. Juhe oli sinna täiesti sisse kõrbenud ja seal porolooni sees ühest kohast lõpuks katkenud, täies pikkuses kõrbend plastik ümber. Kuna kõik elektritööd olid tehtud nii idiootselt, siis kiskusin kõik juhtmed, mida auto elektriskeemis ette pole nähtud, lihtsalt maha ning vedasin uued juhtmed ja ühendasin ära. Muide, varem oli ühele juhtmele üldse unustad kaitse taha panna, voolujuhe tuli otse akult salongi! Minu arvates sobib selline "teisele käru keeramise" mentaliteet hästi ka väga madala töökultuuriga.

koige kovemad mehed(omaarust)juhtmete vedamisel on musamehed.tihti kohtab voimu toitekaabli vedamist akust(kapoti alt) pagassi nii,et kaitse pannakse(kui uldse pannakse)pagassi.paaril korral on onnestunud naha,et juhtmed on veetud kapoti kaane vahelt ja sealt edasi UKSE vahelt salongi.

Üks tuttav jurist vaatas neid pilte ja arvas, et sellisel viisil ümberehitust teostanud firma saaks üsna kerge vaevaga kohtusse kaevata. Ühelt poolt selle pärast, et see välistab legaalselt auto taastamise originaaliks ja teiselt poolt selle pärast, et mattide all (varjatud) on töö tehtud ilma viimistluseta. Kui selline keevitustöö oleks tehtud põhja all, oleks see ammu läbi roostetanud. Kui salongi oleks sattunud vett, oleks juhtunud sama. Õnneks ei sattunud, kuid ohtlike kerevigastuste tekitamine hooletuse tõttu remontimisel/ümberehitamisel on asi, mille eest on paljusid pandud kompensatsiooni maksma ja oleks tema arvates õnnestunud ka selle auto puhul.

Lp Hr. Kärss. Mismõttes ette nähtud katkema: "Samas turvavööd on nähtud ette katkema juba nii väikese jõu puhul, mis ei suuda teha katki isegi mitte kuuest polti."

Jutu jätkuks. Keerasin 2005 aasta Fiat Panda turvavöö lahti, ja mis ma leidsin. Ühel turvavöö kinnitusel oli tehases juba keere maha lastud. Vot selline tase turvalisuses. Pildil täpsemalt

Kust seda võtad, et keere on tehases mahalastud ?
Fiat pole just kõrgeima koostekavaliteediga automark, aga, et seda just tehases tehtud on, pole ju ka millegagi tõestatud.

Ma ei näe põhjust, et eelmine omanik oleks 2005 aastal toodetud Fiatil turvavöö lahti kruvinud, samuti oli keere roostes.

Hm-le: kui turvavöö ei katkeks, rebiks see avarii korral inimese sisuliselt tükkideks. St vöö peab pidurdama inimest ette liikumisel ja katkema enne, kui vöö ise hakkaks tekitama ohtlikke vigastusi. Vaata romulas avariilisi autosid, autodel pole sageli vigastusi ollagi, kuid vööd on purud. Kiirabis töötades märkasin seda ka linnakiirustel toimunud avariide korral, et vööd katkevad juba suht väikesel kiirusel, kui ei sõideta tagant sisse vaid nt vastu seina või laubakas. Kunagi tõin ka Saksast avariilisi masinaid, millel vööd sageli katki, kuid avariist taastamiseks piisas mõnikord vaid kosmeetilisest ravist (st tuled-võred-stange). Seda ei saa muidugi võtta üldistusena, sest ka päris pilbasteks sõidetud autodel võivad olla vööd terved, kõik oleneb löögi suunast, tugevusest ja ka inimese kaalust. Huvitav oleks teada, kas oleneb ka ohurihmade valmistajast?
PS: jutt käib ikka tänavalegaalsetest autodest, võistlusautode traksid on teine teema ja need on ka oma ehituselt/omadustelt teised. Kusjuures neil peab olema turvavöölõikur käeulatuses;)

Muudetud 24.10.21 15:51

Kärss oled sa loll?tee ise katseid vööga ja saad vastuse.pane,pinguta vöö õieti peale ja ei juhtu peale suuremate sinikate midagi sinu kehaga.sellist ****a poleks küll uskunud lugeda sinult.

Tänan vastuse eest. Ei olnud seda varem kuulnud.

päris huvitav versioon kärsalt:)
ise põle küll sellist ilmingut täheldanud olgugi,et neid avariilisi autosid nähtud ja ka põkse tehtud.

kärss!
ega sa juhuslikult haige ei ole?

Haige jah, teretulemast traumatoloogia osakonda, see avardaks natuke silmaringi!

Aga avariil ja avariil on ikka vahe sees, enamus avariisid on siiski tagant sissesõidud pidurdava auto poolt või üldse sellised, kus rihmadele nii suurt survet ei avaldata. Vahet pole, vaidluse alustanud polt ei ole mitte see keti kõige nõrgem lüli.

PS: ma kasutasin vene aja lõpus Zhigulli pagasnikus veoköiena tavalist pikka Norma ohurihma, võtab vähe ruumi kuid pikisuunas tugevust nii palju, et kannatab isegi kergemat autot sikutada. Efekt on sama nagu tamiili puhul, et õige sõlmega võid tõsta sellega ettevaatlikult ülesse 16kg sangpommi, kuid teinekord teeb 3kg haug spinninguga väsitamise ajal haagi ja tamiil katkeb...

autot kannatab turvavööga vedada aga kerget avariid ei kannata!ära enam peale võta,juba on arusaada!

Turvavööle mõjub jõud, mille ligikaudne suurus võrdub inimese kehakaalu ja kiiruse korrutisega. Seega 50 km/h vastu betoonseina sõitvas autos muutub sajakilone isend 5000 kg raskeks. Sellise jõuga võiks autot vedada küll. Ärge pekske neid kes natuke mõtlevad.

vaatasin erinevaid teste ja mitte üheski ei hakanud silma katkenud turvavöö.võimalik et ei vaadanud õigeid teste.
http://www.youtube.com/watch?v=knCgF8K8xcY&feature=chann
el