vastavalt seadusele:
naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui:
a) rehvis, mille velje läbimõõt ei ole suurem kui 13» – 90;
b) rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 13», kuid ei ole suurem kui 15» – 110;
c) sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 15» – 130;
d) ülejäänud rehvidel – 150;»;
Autorallis kasutatavatel revidel peaks olema u. 250
See tundub üldse üks "mööda" üritus olema ja vaevalt tal peale reklaami mingit sügavamat tähendust või mõtet oleks. Jääst on asi väga kaugel, kui auto taga tuiskab lahtine lumi.
Sellistes tingimustes sellise autoga ja selliste rehvidega sõitmine on vormelisõidust sama kaugel, kui siga ratsahobusest.
Lumeraja peal pole sellistest lühikestest tavanaastudest kõigevähematki kasu, eriti veel nii laiade rehvide küljes, olgu neid seal rehvi sees palju iganes. Sellise pinna peal võiks pidada ainult kõrge harva mustriga kitsas rehv, millel soovitavalt ka jääpiigid sees.
Suurim sissesaadud kiirus oli 110 km/h. F1 jaoks sama, mis tänavaautole 50 km/h. Seega ikka väga "lahja" sõit oli. Oleks siis vähemalt 200 sissesaanud, oleks ka alles pool F1 võimetest olnud.
Üks endine Soome rallistaar pani merejääl üle 300 km/h (Bentley Continental GT Nokia poolt spetsiaalselt valmistatud naastrehvidega) ja püstitas sellega uue jääpealsõidetud kiiruse maailmarekordi.