Iga-aastasel autonäitusel Las Vegases olid esindatud läbipaistvast polycarbonist valmistatud 5 cm paksused veljed, tüki hind $2000.

väga pro

Näituseveljed. Tugevat sõitu tehes vajavad pidurid jahutust, mis käib läbi velje liikuvate õhuvooludega.
Mõnekümmnekilomeetrise tunnikiirusega kusagil cruisimiseks ehk kõlbavad.

selleks on ventileeritavad pidurikettad

no ventileeritavad kettad küll aga kui õhk läbi velje ei liigu siis ei ole ka jahutust....ega ta päris õige asi ei ole jah

Pidurite jahutamine käib tavaliselt ikka teiselt poolt velge!

See jahutuse jutt nüüd küll päris jama, on tavakasutuses palju alu velgi mis üsna kinnised ja kui plekk velgedele ilukilbid peale panna, kus kohast see jahutus õhk sealt läbi puhub? Arvan et nende velgede põhi effekt tekibgi pimedas kui kettad punaseks aetud.

Mina arvan, et nende velgede põhi effekt tekib näitusel seistes.

ja mis te arvate et selline velg on mõeldud tavakasutusse?? :D

ja äkki hoopis pannakse võidusõiduatudele?? väga kerge ju ja saab kaalus tublisti kokku hoida..

kui sellised on töökindlad ja hinnaklass läheneks tavavaluvelgedele siis ostaks kindlasti -eriti pro on tsklitel-või paneks oma atv-le pimedas kvaliteet LED e kasutades saaks ikka midagi väga effektset tulemust

eelmisele:
loe natukene selle materiali kohta, siis saad teada ka hinna kohta ja siis mõtle oma tsikli peale. (NB! Midagi halba ma silmas ei pidanud.)

Selliste pidurite mõte nagu pildilt näha on, on milleski muus, kui nende "klaasi" tagant vaatamises.
Kuidas töötavad ventileeritavad pidurikettad, kust selleks jahutusõhku võetakse ja millal on see jahutus parem ja millal viletsam ja mis rolli mängib seal velg (kasvõi soojusvahetuse seisukohast metallketta ja metallvelje vahel) . Selle võiks enne selgeks teha.
Sellise velje kasutamise mõte (peale näituse) sellisel autol, millel on sellised pidurid nagu pildilt näha, mida see auto on arvatavasti suuteline ka punaseks ajama - puudub absoluutselt.
Liikuvad õhuvoolud on need, mis kiirel sõidul pidureid jahutavad. Õhuvoolude ligipääs üheltpoolt täiesti "kinnipakitud" pidurile on tunduvalt raskendatud võrreldes harva kodaraga ringrajaveljega. Mis mõte siis üldse oleks tarpeade arvates veljeavadel. Kinnist velge (nagu plekkveljed on., kuigi ka seal on augud sees ja üldiselt mitte nalja pärast) oleks hoopis lihtsam ja odavam teha. Või kas keegi on näinud selliseid pidureid (ja muid sõiduomadusi) omava auto alla, kinnise plekkvelje taolisi velgi. Mina küll ei ole. Ja seda kindlatel põhjustel, milleks ei ole see, et keegi "leiutaja" saaks erilise eksklusiivse välimuse taotlejatele "klaasist" velgi müüa, mille põhiväärtus auto küljes seisned selles, et sinna saab taha värvilisi tulukesi paigaldada !?
Mida see ventileeritav ketas ventileerib, kui ta ümber on praktiliselt ainult seisev õhk. Velg on teatava laiusega, eriti selliseid rehve ja pidureid omaval autol. Ja m ida ventileerima üldse tähendab - tähendabki nagu seda, et üks õhumass läheb eest ära ja uus tõmmatakse selle asemele. Selleks peab olema üks pool kust vana õhk eest ära liigub ja teine pool, kust uus õhk peale tõmmatakse. Ei saa korraga ühelt ja samalt poolelt nii peale tõmmata, kui eest ära minna.

Muudetud 28.02.07 10:31

To VVV1 arene veidi -õigetel sport autodel tuleb eraldi õhk esistange seest logarisse suunatud pidurikettale juhitava kanali (tunneli kaudu)
kummarda korra kasvõi mõne e46-või isegi e36 rattakoopa juurde ja siis räägi edasi-sa oled täielik teoreetik ja ei tea tehnikast ja sellise pidurijahutusysteemide alternatiividest mitte *****gi ,pealegi venilleritav ketas ajab juba ise pööreldes piisavalt õhku ringi (ega rattakoobas kinnine ruum ei ole ) võiks sulle siin täiskinniseid velgi ja kilpe sadu näiteid tuua aga kuna sa oled nii lammas siis ei hakka pilte sulle näitekski tooma-miks on plekkveljel augud aga selleks ,et velg vähekenegi kergem oleks ja täisvelg on ka metalli räiskamine -igaljuhul unusta oma loll ainult näituseks kõlbulik loll jutt ära

thtsin just sama kirjutada

Äkki leiab keegi järgmise artikli põhjal enda autole sobivad papud.

http://www.postimees.ee/200207/esileht/olulised_teemad/tarbi
ja24/auto/auto/246013.php

VVV1 tähelepanek ju tegelikult õige, aga minagi jään oma arvamuse juurde, et see piduri ventilatsioon ei ole nende velgede juures probleem, usun et asi on läbi mõeldud ja järgi katsetatud, ka minu autol on tagumiste pidurite juurde õhusuunajad küljes. 2000 taala eest leitakse nendele velgedele palju ostijaid, ning maailmas sõidab palju autosi oluliselt kallimate velgedega.

Võiks enne ise tunduvalt lihtsamaid asju õppida ja midagi ka selgeks saada enne, kui hakata mingi näitusevelje praktiliste omaduste kohapealt vinguma.
Kui autol on piduri peale näiteks eest stangest juhitud jahutusõhu kanal, siis see suunab õhu piduriketta taha küljele. Mis edasi saab, tarkpead, kui see õhk juhitakse ühest küljest täiesti kinnisesse velge.
Sellise ehitusega ja suurusega piduritega autol mängib arvatavasti pidurite ventilatsiooni kohapealt rolli isegi velje kodarate disain, rääkimata sellest, et neid üldse pole.
Mõni paistab ka sellekohapealt eriti "tark" olema, et ütleb lausa pildi järgi milleks sellised veljed mõeldud on. Ma võin teid veidi aidata ja teid hiromantiast vabastada. Sellised veljed on mõeldud vitriinis seisvatele näituseautodele, (või siis naljaga pooleks getos 20 km/h ringitiirutavatele musta värvi inimestele nende Hummerite alla). Kuigi mina pole ühtegi sellist velge tänaval sõitava auto all kohanud ja pole ka näinud autoajakirjades pilte, kus need oleksid "tänakasutuses" auto all.
On äkki mõni teist kokkupuutunud üldse näituseautodega kasvõi mingil määral, mis ei vasta nii mõnegi sõlme ehituse poolest reaalses liikluses liiklevatele autodele kehtestatud nõuetele.
Arvata võib, et ei ole, millest muidu selline "lasteaed".
Velgi on ka briliantidega ja muude vääriskividega kaetud. Ainult, et mis nende praktiline väärtus oleks auto all, millel pole relvastatud autojuhti- ihukaitsjat seisva auto juures valvamas. Isegi Rolls-Roysil on kapotiservapeal olevat inglikuju kahes varjandis:
- kullatuna (saab elektriliselt luugi alla ära peita) ja
- ja neile, kes koguaeg autokõrval valvata ei viitsi, käsitis poleeritud roostevabast nagu tal esimene iluvõregi on.

Muudetud 02.03.07 16:33

Tarkpea -vaata kasvõi ülal olevat pilti MILLE JAOKS ON PIDURIKETTAL AUGUD-teiseks on olemas ka näitex email kettad mis kannatavad ikka väga palju kuuma .kolmandaks ei käi 99%rolls-royssidest ringrajal võidukimamas ja need kettad ei saavuta tavaliikluses mingit kuuma,et pidurivedelik ja ketas kuumaks ei lähegi korralikult

ilmselt on sinujaoks need 24 millised veljed ka ju lasteaias tehtud maailmatark-mis point su jutul yldse on ja keda huvidab se sinu jahutuse iba -näeks sinuasemel ainukest probleemi velje sisekylje puhtana hoidmisel sisekyljelt-autol-tsiklil ei näe mingit vastuolu nende kasutusele võtus

Aukudeta veljed sportautodel pole midagi haruldast ning õhu suunamiseks õigesse kohta on tõesti igal vähegi sportlikumal autol stangest alguse saavad õhukanalid. Kui oled mõne Subaru esiavariid korra taastanud, peaksid teadma. Siin kah üks pilt sellisest moodsast aukudeta veljest
http://img3.auto24.ee/auto24/forum/560/795/6582795.jpg

brabus cls rocketil näiteks...mis metsikut kiirust arendab pandi kah täiskinnised veljed et suuremaid omadusi välja tuua...see tähendab ka suuremaid ja võimsamaid pidurdusi....
nii et saa lihtsalt oled mingi plekkvelje idealist...kes paneb talvel kah pleki alla sest valuvelg saab muidu kannata ju...
tsiisas...kus leidub ikka inimesi kes viitsivad vaielda oma lolluste yle

Nimetatud pidurijahutuskanalid on olemas isegi kolmanda põlvkonna gt(i) golfidel.

Õhu liikumise loogika välja mõtlemiseks ei pea nüüd päris raketiteadlane olema, kui piduriketast jahutatakse eestpoolt, siis iseenesestmõistetavalt väljub pidurikettast eralduv soe õhk sealt kust parasjagu peale ei puhuta :-)

arvan, et probleemiks nende kasutamise korral on just see, et need paistavad läbi ehk seest poolt puhastamata jätmise korral on kogu mustus näha ja see võib need veljed muuta väga koledaks, aga seest poolt puhastamine on ilma ratta alt võtmiseta raske!

hr Kärss kas see on sinu arvates mingi eriti moodsa velje näidis ?
Millisel autol neid kasutatakse ?
Mis kinniseid velgi puudutab näiteks Nardo ringrajal (tegelikult oma olemuselt suur ovaaltrekk, kus lihtsalt pole kurve kus pidurdada), kus aeg ajalt maksimaalkiiruse rekordeid tehakse, siis võiks ikka vahet teha, mis on mis ja millejaoks midagi erandkorras kasutatakse. Seal kasutatakse kinniseid velgi (õigemini vastavaid katteid tavaliste velgede peale) sellepärast, et see vähendab auto õhutakistust ja läbi selle suurendab maksimaalkiirust. Aga mispärast ta õhutakistust vähendab, sellepärast vähendabki, et puudub õhuvool läbi velje.

Võib täiesti kindel olla, et selliseid velgi kasutataks, kui nad midagi väärt oleks, seal, kus neid väärtusi vaja oleks. Näiteks mõnes sportsarjas. Kas teate mõnda nimetada ?
DTM sarjas näiteks kasutatakse süsinikkiuga armeeritud keraamilisi pidurikettaid (keegi püüdis eespool midagi "email"-ist rääkida !!!???), mis lähevad auto väikeste kiiruste korral (kui ventilatsioon kehvem) nii kuumaks (punaseks), et tekib muude autodetailide süttimise oht. Sellepärast kasutatakse enne pitstoppi pidurite veega jahutamist. Autol on selleks spetsiaalne veemahuti koos vastavate pihustite ja voolikutega. Missugused on DTM sarjas kasutatavate velgede disain, seda pole vast raske mõne pildi pealt vaadata. Sellised nad ei ole nagu Kärss välja pakkus ja pole nad ka sellised, mis selle teema arutelu teemaks on.

Täpselt sama asi veoautode ringrajasõidus, kus kasutatakse isegi sõidu ajal pidurite vesijahutust ja ikka samal põhjusel, et isegi vaatamata vastavatele jahutuskanalitele ja muudele meetmetele lähevad pidurid väga kuumaks ning teistsuguseid velgi ja pidureid pole lubatud kasutada.
Nii, et üpris kesine teadmine mõnel autopiduritele mõjuvatest temperatuuridest ja nende jahutamiseks kasutatavatest meetmetest (võidu)sõidu ajal.
Aga kui "üldsus" vastu ei ole, ootaks pilte nendest velgedest mõne võistlusarja auto või kasvõi mõne tänavakasutuses oleva sportauto all.

"Plekkvelje idealist" - vaevalt küll. Pigem õigete velgede õiges kohas kasutamise pooldaja. Sa nimetu polycarboni idealist võid ju oma pereautole just sellised veljed alla panna ja nendega ka ringi sõita - me kõik vahime sind siis hirmsalt (ainult ei tea küll millepärast ?).

Muudetud 05.03.07 15:21

No küll on ikka võidusõitjad ja raketiteadlased siin koos, kes seda juttu igas teemas ajama hakkavad. Me ei ehita siin keegi ju omale mingeid võistlusautosid vaid sõidame tavaliste ARKis arvel olevate tavaautodega! Mootoriga pidurdades tekib päevas vaid loetud arv kordi vajadus piduripedaali puudutamiseks ka linnasõidus, maanteest rääkimata, olenemata auto võimsusnäitajatest või sportlikust väljanägemisest. Just neile tavaautodele pakuvadki tuuningfirmad muuhulgas ka kinnise ehitusega velgi. Võtsin lihtsalt googeldades ühe velgi maale toova firma lehelt pildi, oleks võinud võtta ka midagi muud. Pidurite õhutuskanalitest (nagu öeldud ka VW Golf GTI-l) tulev õhusurve on nagunii suurem kui veljet läbivatest aukudest (risti sõidusuunaga saadakse ikka päris hea surve, võrreldes niisama küljepealt sinna sattuva õhuga), nii et see jahutamise jutt tundub rohkem demagoogiana või tavaliste rullnokkade tjuuninguna, kus kruvitakse autole külge mingi suvaline disainielement komplektse lahenduse asemel (velg + eriline jahutus)

Kas mitte Ferrari ei kasutanud F1-s tagaratastel katvaid kilpe ja umbes 10-15 aastat tagasi (ajaga võin ka eksida) olid kõigil INDY autodel rattad väljast kilpidega kaetud.

Läbi velje ei tõmmata jahutusõhku sisse, vaid see läheb sealt välja. Sisse tõmmatakse velje tagaküljelt, kus mõnel on ka vastavad õhukanalid. Minu jaoks on see küll üpris selge, et sealt, kust külma õhku sissejuhitakse, ei saa soojenenud õhk vastuvoolu tagasi liikuda. Tal peab olema teine tee kuumast keskonnast väljaliikumiseks. Heal juhul ehk pääseb natuke sooja õhku välja ka velje tagakülje juhipoolsest servast. Igal juhul kannatab piduriketta välimise külje jahutus eriti, selliste ühelt poolt kinniste velgedega. Loomulikult pole sellel erilist tähtsust autode all, millega eriti ei pidurdatagi (nagu Kärss väidab) või mis ei ole võimelised sõitma nii kiiresti ja pidurdama nii võimsalt, et pidurid suurel hulgal kuumust tekitaksid.
Ainult ma väga kahtlen, et keegi hakkaks sellisele autole alla panema velgi, mis maksavad 2000 USD-d tükist.
Nagu ma juba ütlesin pole erilist mõtet rääkida ovaaltrekkidel sõitvate autode mingitest erilistest pidurdusvõimsustest. Pealegi on võistlusautodel tihti hoolitsetud spetsiaalselt mitte ainult jaheda õhu peale juhtimise eest vaid ka kuuma õhu ära juhtimise eest vastavate kanalite kaudu, nii, et ventilatsioon toimib. Sellele vaatamata ei kasuta keegi neist mingeid poly-carbon velgi. Pidurite jahutamise seisukohalt on oluline ka velje materjal. Metallilt metallile (piduriketta keskosa on kontaktis velje keskosaga) toimub soojusvahetus kõige kiiremini ning tugevate pidurduste korral kuumenevad esiveljed ka üpris kõvasti, mis aitab samuti piduriketaste jahutamisele oluliselt kaasa (peale õhkjahutuse). Harva kodaraga velg jahtub siis juba tänu õhuliikumistele ka ise paremini.
F1-e piduritest pole üldse mõtet rääkida, need on tänu reeglitega lubatud ainult 13 mõõdus velgedele üldse täiesti eriline nähtus pidurite maailmas.
Kuigi nad on samuti keraamilised nagu ka tavalisematel supersportautodel, on nad hoopis midagi muud, kui need viimatinimetatud.
Üks F1-e piduriketas maksab samapalju , kui need teema ajendiks olevad neli velge kokku. F 1 pidurid on ka eraldi "karbis" kaetud, mida jahutatakse samuti eraldi. Pealegi on nad ka tükkmaad kuumusekindlamad, kui "tavalised" keraamilised pidurid. F1 ja DTM-i pidurid hakkavad teatud kuumusest alles korralikult tööle, päris külmalt nad ei pidurdagi nii hästi, kui soojana. Sellest on juttu olnud isegi TM-i ja AutoBildi eestikeelsetes versioonides nii, et mingi tundmatu "raketiteadusega" siin küll pistmist pole.
Ja ootaks ikkagi pilte või viiteid kangemate mootoritega ja piduritega autodele, millel pruugitakse kinnise disainiga velgi.
Talvetingimustes sõit (või kruusal) ja pidurdamine on jällegi eriteema, sest libedal ei saa mingitest pidurdusvõimsustest nagunii juttu olla ja külmades oludes ja teatud juhtudel kaitstakse pidureid ka ülejahtumise eest, nagu WRC-s kruusa ja eriti lumeveljed on tunduvalt kinnisemad, kui asfaldiveljed.
Ja ometi pole ka need päris kinnised. Kui see millegagi kasulik oleks küll siis nii ka oleks. Seal ei ole esmatähtusu ilusal disainil, vaid millelgi muul.

Näitamismaaniast piitsutatud ebapraktilise "disainiimega" on pigem tegemist nende poly-carbon velgede näol.

Muudetud 06.03.07 12:39

IRW, kas need läbipaistvad veljed tehti siis F1 ja WRC jaoks? Igal juhul kadestamisväärsed sõiduriistad siin mõnel mehel :))

VVV1-l on mingi probleem vä? mis sa muredsed nende velgede pärast. keegi ei lähegi ju rallit sõitma.

Mina seda küll öelda ei oska, mille jaoks need poly-carbon veljed tehtud on. Jään vastuse võlgu. Ma nagu sellest räägingi, et neil pole otstarvet sõitva auto all. Tsikliga saab nendega ehk sõita. Või siis mis reaalset performancit ehk sõiduomaduste parandamist nad pakuvad, mille eest peaks maksma 2000 USD tükist. Väljaarvatud mõne rikka autohullu vitriinis seisva auto all.
Vasikavaimustuses nendest on siin keegi teine, mina küll mitte.
Ma loeksin "probleemiks" pigem seda, kui selle vasikavaimustuse jahutamisse mõni millegipärast nii emotsinaalselt suhtub.
Mulle ei istu selline AINULT väljanägemisele orjenteeritud vasikavaimustus autoasjandusega seoses, kus see välimuse parandamine kahjustab auto tegelikke sõiduomadusi. Auto on tehika ja pole mõtet selle tehnilisi omadusi halvendada küsitavalt parema väljanägemise hinnaga.
Turul, eriti veel Ameerika turul, mõeldakse rikaste veidrike jaoks välja igasugu "****a", mida saab neile kallilt maha müüa.
Kõik pole kuld mis hiilgab.

Muudetud 07.03.07 13:23

saa üle juba

Tänaks, aga kasutute soovituste eest pole nagu mõtet. Kahjuks või õnneks pole millestki ei üle ega alt saada.

Muudetud 08.03.07 14:56

> Kõik pole kuld mis hiilgab.

Kõige eesmärk ei olegi kuld olla, mõnikord piisab ka lihtsalt hiilgamisest. Ehk siis neilt ei oodatagi palju muud praktilist väärtust kui pedemajakatelt, valgedelt spidokelladelt vms, mis on lihtsalt stiilielemendid. Tsikli puhul pole neist aukudest nagunii lugu

Ma seda eepool ka mainisin, et tsiklile sellised asjad võivad ju kõlvata ka tänavaliikluseks.
Aga pildilt nähtava konkreetse auto all nende tänavakõlbulikkuses ma kahtlen tugevalt. Vähemalt ei saa seda autot ja tema pidureid siis enam "sihtotstarbeliselt" kasutada.
Meie siin ei saa eriti sügavuti ka aru sellest, mida võib tähendada pidurite sihtotstarbeline kasutamine. Mõnel kehvakeste piduritega tänavaautol piisab ühest saksa kiirteel tehtud tugevast pidurdusest, et kettad ülekuumenemisest kõveraks saada ja klotsid ära sulatada. Selles valguses peaks olema kergem mõista pidurite puuduliku jahutuse või selle halvendamisega seotud probleeme.

to VVV1 Mine ravile -loed kusagil ajakirja ja kirjutad siin kopy paste juttu, et jube tark välja näha-igaljuhul ei syvene keegi su juttu ja -nõustun yle pika aja kärsaga

Üsna kuumaks läinud, mis? Ja mitte ainult polükarboni varju jäetud pidurid vaid ka suhtluspidurid? Klassika ei aegu ja seegi kord näib lugu nagu vanas idamaa naljas filosoofi ning kolme jüngri kohta: "Ja sul on kah õigus!". Õigus Kärsal: kogu auto aerodünaamika seisukohalt on parimad sellised veljed, mille sile ja aukudeta välispind ulatub nii rehvi külgpinna kui autoküljega samasse tasandisse. Peaaegu seda skeemi on kasutatud nii rekordautodel soolajärvedel kui ka F-1s (kus ta küll kähku keelati ja erines ideaalist selle poolest, et sisemine, piduriketta poolne külg oli kujundatud turbiinina ning kilbi ja rehvi toetuspinna vahel oli pilu, kust pidurijahutuse õhk vilinal läbi käis). Aga õigus ka VVV1-l, et tänavasõidukitel pole täiskinnise kilbiga enam katsetatud pärast ketaspidurite massilist ilmumist. Võrrelge, härrased ja te nõustute, et trummelpidurite ajastul oli umbne rattakilp suht levinud ning "auklikud" või sepistatud või isegi päris kodaratega kilbid ikka edevamate sportautode tunnus. Ja põhujs kõigil neil nähtudel ikka pidurite jahutamises, sest pressi sinna kettale või kettasse seda õhku, nagu mahub( määrav on väikseim aktiivne ristlõikepind, see on siis ventileeritavatel ketastel siseringis, rummu juures!), ikka peab olema ka ruum või pind, kust kuumas kettas paisunud õhk jälle atmosfääri jõuab. Ja see ei saa olla mujal kui ketta ning velje toetuspinna vahel või siis läbi velje avade väljapoole. Ja omajagu õigust isegi tsiklimehel- kuni ta pole uurinud artikli peast neljandat, tsiklipilti. Sest vähemalt mina oma kehva nägemisega ei suutnud selle sikli esirattast küll erilisi piduri tunnuseid tuvastada. Aga ehk töötab siiski. Peace! Ma ei hakka rääkima (17`/2)2 x3,14.. x 50mm x1,36 asja massist või löögi- või vibrakindlusest või voolavusest, soojusjuhtivusest vms. Jedem das Seine!

Nujah, olgu selliste asjandustega auto all nagu on, kui mootorrattale mõjub ka külgtuul(eriti tugevam).

õhkija on ilmselt filosoof-kellele matemaatika tunnis jäi meelde pii ja mis puutub massi siis selliste madalate kiiruste juures nagu 100-200 km/h -on se täiesti vastuoluline jutt -kuna juhitavus on raskem ikka raskemate velgede puhul-ilmselgelt on ju metallveljed raskemad .vb tõesti kusagil orkaanipiirkonnas muutub kylgtuul ohtlikuks tsikli puhul aga -se kuuma jutt on selline **** eestikeeles ,et häbi peaks olema- kui ei saa aru ,et auto ei ole raktiivlennuk kus kiirused on 700 kmh-ja hakkavad mõjuma tegurid, piisavalt tugevate jõududega

edu vismari kylastamisel

Kas on kogemusi Wismari haiglaga ? Kust sellised soovitused nii "varukast võtta" on ?
Eriti tsiklil´le:
Ma olen elus pidanud mõned inimesed Wismarisse toimetama, võin ka sind abistada.
Kes millesse ja kuidas süveneda suudab või oskab see on juba eraldi jutu teema.

karm

VVV1, sa pead sellest siis kuidagi üle saama. Otsi omale soe ja vaikne koht (näiteks peldik, sul ikka on peldik ju?), mõtle elu üle järele. Katsu rahulikuks jääda. Võid ka palderjanitilku võtta, kui muidu ei saa. Katsu mitte mõelda Internetist, auto24 foorumist, poly-carbon velgedest ja teistest asjadest, mis su elu põrguks teevad. Sama sulle "eriti tsiklil"......................ja mine sõima oma vanematel näod täis, et nad sulle sellise nime panid.

Mainiks ära ka,selle, et kõigilautodel poletegelikult piduriketas alati ratta juures olnud,mõnel on see täitsa mootoriruumis asetsenud, sellisel juhul kogu eelnev mula mõttetu.
Antud koosluse kohta: polükarbonaat muutub pehmeks juba ca 100C juures, kujutan ette, et piduriketas ei pea sugugi punane olema, et antud velg saaks antud koosluses kahjustatud, aga lahedad vidinad sellegipoolest.

Minu tavalised plekkveljed on juba peale natukesemat järsemat sõitu ära kuivanud, järelikult ikkagi on tõepõhi all sellel velje jahutuses osalemises. Teen vahest pilti ka, kui fotoka üles leian.

eelmisele: pane suvel märg käterätt auto aknast välja, kuivab ka päris kiiresti ära. Kuivamine ja jahutus on erinevad asjad.

Tarts, sel juhul peaks mul ju terve auto kuiv olema, aga näed ei ole. Kui sa ei taha aru saada, siis mul poogen.
Arvan, et isegi tänavasõiduautole ei ole mõtet selliseid "plastmass" velgi alla panna.

vana uudis
need veljed on väga tugevad ja kannatavad samu sõidutingimusi mis iga teinegi velg

Olgu nende velgede ja viledega kuidas iganes. Õhkijaga nõus :)
Aga "eriti tsikkel" peaks ka maha rahunema. Tekstidest väljendub just sinul agressivsus ja peaksid ennem ka ise palderjani tarvitama, et maha jahtuda. VVV on proovinud täiesti rahuliku tekstiga oma versiooni sulle rääkida. Ja ka mina nõustun sellega ,et täiesti ebapraktilised veljed meie teedel selle **** peal mis teedel maas. Läbipaistvusest ei jää siin küll jälge järgi, ammugu pedemajaka tuledest. Ega selle pärast ei pea veel teisi Wismarisse saatma, kui kellegi vastus või arusaam asjadest sulle ei meeldi. Muidugu ajaks muigama, kui sellist tegelast kusagil Lasnamäel või põllupeal küprokkarbi ees näeks iga jumala päev rattaid alt ära kruttimas ja siis lapikesega velgi seestpoolt lakkumas.

google pildiotsingusse hi riser ja seal kobedaid velgi niepalju, et halb hakkab

kysimus siis selline? et esimeste piduriketastele tulevad kanalid et jahutada aga kas tagumistele yulevad siis ka kanalid vä. kas need ongi need külje kanalid:

väga kenad veljed.

Tavaautole need ei sobi, kuna tavaauto pidurid kuumenevad väga kiiresti sellise lahenduse juures üle. Lajatage näiteks 160nepealt pidur põhja kuni seismajäämiseni, uuesti kiirendus 160neni ning uuesti pidur põhja ning tavaautol suureneb pidurdusteekond väga palju. Endal olnud ka juhus, kus äkk pidurdusel üle 200km/h kiiruse juures kuskil 60-70km/h kiiruse juures pidurid praktiliselt ära kadusid. Ei mäleta enam mis masin see oli...

Vormelid jne... ei tasu arvestada. Nende keraamilised pidurid või mis nad olid vajavad väga kiiret sõitu hoidmaks korralikku töötemperatuuri. Sellest oli natuke ka juttu ühes topgeari saates.