LE §92. Juht peab andma teed järgmiselt:
1) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites – igale teel liiklejale;
2) sõiduteelt ära sõites – jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral.
Nüüd aga massiliselt on uute teede planeerimisel mindud seda teed, et tee ja jalgrattatee ristumiskohas pannakse üles märgid: "Jalgrattatee lõpp" või "Jalgratta- ja jalgtee lõpp" ja siis kohe pärast ristumist jälle sama asja algus, nii et auto ei peaks teed andma.
Ma saan aru, et ohutuse seisukohalt võib-olla on see mõnel juhul põhjendatud, aga miks rakendatakse seda pimesi ja alati (antud juhul viib pildil tee ühepereelamuni Tartu külje all Kõrvekülas). Kui juba pannakse märgid üles, siis võiks vahelduseks panna ka teised märgid: "Ristumine jalgrattateega".
ma oleksin kriitikaga päri(selline süsteem kasutusel ka Põhja-Eestis).
Eriti ohtlik on mu meelest see kergliiklustee laskumisel, kus nt. rulluiskudel hoo kinnipidurdamine on raskem kui siledal maal(eriti algajatele). Samas muudab asja ohtlikuks ka see, et kergliiklustee ja autotee vahel on 5m, ning kui tahad rulluiskudega ohutult liigelda pead igal ristmikul seisma jääma kuna nii algajal kui kogenul rulluisutajal võtab nende keskmiselt kiiruselt(erinevad, aga ka oskus pidurdada) seisma pidurdamisele rohkem aega kui autol 2-3s suuna näitamisele(kui seda teakse) ja seejärel teelt maha keeramine. Kui tahad rahulikult uisutada, rattaga sõita vms siis on ikka paras idiootsus kui pead koguaeg autosid passima(sellised maha ja pealesõidud on mitmes kohas 100m või isei väema tagant) eriti kui need sõidavad asulavälise kiirusega - ja no ennusta siis, kas see auto, mis kurvi taga paistab ja on 10s pärast sinu(10s võib laskumisel minna ka rulluiskudel pidama saamisele) juures ja tahab autoteelt maha keerata või mitte!
Olen ise ka korra enamvähem saltoga üle auto kraavi hüppama pidanud(õnneks viga ei saanud) - minul uiskudega mäest alla, autol sile tee(keegi ei viitsi ju teekraavi täita muldkehaga kergliiklus tee alusel); ristuva mahasõiduni autoteelt u. 20-30 m ja viibime sel hetkel autoga enamvähem kõrvuti kui märkan, et ta käitub normaalsest otsesõidust nagu erinevalt(otsest auto pidurdamist ei märganud kiirus tal u. 50km/h); alustan igaks juhuks pidurdamist(ristumisel seisma ilmselgelt ei jõua jääda); jälgides samas koguaeg autot ja mõeldes mis ma teen kui ta keerab ning siis ta keerabki kiirus oli tal endiselt suur võrreldes minuga ja vuhiseb napilt ninaeest läbi ja ma teen eelpool nimetatud salto üle pagasniku serva kraavi. Märkida tasub veel seda, et kui antud vahejuhtum toimus polnud ülaltoodud pildil nähtavaid märke jõutud veel paigaldada. Aga no pidurdamise saab päris kiirelt selgeks ja ka mingigi võime ennustada autojuhtide tegevust.
Mingist sõidu/kulgemis(ratas, jooksja mingu parem metsa; teised lihtsalt seisku pool aega kergliiklusteel) rõõmust pole kergliiklusteel liikujal mõtet ülse unistadagi.
ma kujutan ette, et mingil imelikul põhjusel ei saa autoteed jalgrattatee alla liigitada. kuigi lihtsam olek solnud rstmikule maha joonistada lai pidev, mis tähistab ju samuti jalgrattateed j amis kohustab juhti igal juhul teed andma.
Arvan, et põhiline viga, mis praegu tehakse, on jalgrattateede ja jalgteede ühildamine...ehk sellest ka see ülekäigul maha tulemise jama ka kaudselt tingitud. Jeah, linnadel jutu järgi raha vähe, kuid ikkagi võiks proovida nii palju kui võimalik, viia jalgratta- ja jalgteed lahku ja samas teha jalgratta- ja autoteede ristmikud samaväärsete teede ristmikeks.
