Mida tähendab autostumise pidurdamine? Kui see tähendab seda, et inimesed kasutaks rohkem ühistransporti, jalgrattaid jm, on kõik loogiline. Mida tegi aga automaks? Võttis inimestelt, kellel on autot VAJA, valikuid vähemaks. Tulemuseks ongi need linnas sõitvad maasturid, sest alternatiivid tehti kalliks.
Selles on Ligil kindlasti õigus, et eestlane kulutab autole rohkem kui normaalne (muu maailmaga võrreldes). Vähemalt aastamaksu osas on mõju positiivne, regamismaksu osas negatiivne. Majanduse mõttes... riigil jäävad nüüd saamata käibekas kindlustuse jpt asjade pealt, sest mul ja paljudel teistel pole need autod enam Eesti registris.
Seal on ka tore fraas, et eelarve ei kannata välja automaksust loobumist. Kui muude maksude kaudu on mõju eelarvele negatiivne, siis automaksust loobumine suurendaks ju eelarvesse (tervikuna!) liikuvat raha, kuigi automaksusahtlisse läheks vähem. Kuulub vist samasse seltskonda, kes ei oska pikema perioodi peale eelarvet koostada ja jookseb iga sooduka peale ostma:)
Erinev vaatenurk. Pange tähele ka artiklis olevat pilti, see erineb üsna palju Soomest, kuigi ka Soomes on suund sinna (kehv üldistus, eri suurusega linnades-piirkondades ongi vajadus erinevate lahenduste järele). Spekuleerin, et põhjuseks suures osas ka rattasõidukultuuri ajalugu. On suur vahe, kas panna niiviisi liiklema täiskasvanu, kes raiub kui rauda, et jalgratta koht on autoteel, või võtab noor inimene seda täiesti loomulikuna, sest ta nägi sel viisil ratastega toimetamist juba titevankris imikuna. Sellepärast ei saa ka kõike alati 1:1 üle võtta, vaid tuleb liikuda sammhaaval eesmärgi suunas ja vigu pidevalt parandades. Kommentaare lugedes tekib küll mulje, et Eesti vajaks praegusel hetkel kõigilt üle 15km/h liikuvate aparaatide juhtidelt mingisugust juhiluba (Liiklusseaduse tundmist).
###Kolmandikul juhtudel asendab kiirratas autosõitu. Kiirrattaga saab edukalt teha ka pikemaid sõite ja Taani kogemusele tuginedes on keskmine kiirrattasõidu pikkus lausa 18,4 km (võrreldes näiteks elektritõuksi 4,5 kilomeetriga).###
Torkas lihtsalt silma, et EestiRattarikkaks FB grupis on toodud välja täpselt samad kitsaskohad, millest siin äsja kirjutasin, et rajad on praegusel kujul liiga kitsad, ohtlikud, ei võimalda möödumist aeglasemast jne. Lingi alt leiab ka head illustreerivad pildid sellest, KUI absurdne see kõik üle lenksu vaadates välja paistab. https://www.facebook.com/groups/rattarikkaks/posts/101646377
84053459
Eelkõige lugemiseks, allkirjastamisotsuse osas ei näe põhjust kedagi survestama hakata. Juhin tähelepanu ka sellele, et eestvedajateks on väga elukogenud oma ala tipud, kellel on sel teemal sõnaõigust rohkem, kui meist siit kellelgi. Ehk siis inimesed, kes pole mitte lihtsalt veetnud suurt osa oma elust metsas, vaid hariduse tõttu saanud ka aru, mis metsas toimub. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1817-nõuame-metsade-pü
simist-tagavat-seadust-mets-on-pärandamiseks
Viimasel ajal häirib mind üha rohkem see "kaitse alla võtmise" jutt selle asemel, et rääkida konkreetselt looduse kaitsmisest. See väide peab küll paika, et mets saaks hakkama ka ilma inimtegevuseta, kuid me keegi poleks rahul ka sellega, kui nt 99% metsadest olekski looduskaitsealad, kus igasugune inimtegevus on keelatud. Eriti veel, kui sinna lisanduks ka praeguste puupõldude üle kasvada laskmine ning tunnistamine seejärel põlismetsaks-looduskaitsealaks. Isiklikult tundub, et vajadus range looduskaitse järele oleks üsnagi tühine, kui metsadel oleksid nn juurtega omanikud, kes majandavad-hooldavad seda "oma laste jaoks", sest need inimesed tunnevad oma metsi, teavad iga kopra- ja kotkapesa asukohta, ei langeta ega vea midagi välja lindude pesitsuse ajal jne, sest nad üldjuhul saavad aru ökosüsteemi olemusest.
Nii ongi raske näha metsas vaid puitu, kui iganädalaselt külastatavas oma metsas ei karda sind kitsed, metsalinnud ei lenda ära käe sirutusulatusest jms, aga kui on kasvõi üks võõras inimene kaasas, oleks mets nagu tühi, välja surnud, ainult puud on järel. Siis vist tekibki metsaga selline kummaline side, et on vaja kõik tegevus ära keelata, sest "lindegi enam pole". See pole omane ainult Eestile, vaid ka Soomes suudavad nt karud ja inimesed lähestikku koos eksisteerida teineteise tegemisi respekteerides (vrdl ajakirjanduses toimuva hirmutamisega, kus ka karu ei vaata SEDA inimest enam kui teist metsaelanikku), Indias tiigrid jne. Suurimad nuhtlusisendid on ikkagi ahned omanikud, mitte loomad, isegi mitte üraskid.
###Mul tuli esimesel kuul vist telosse eraldi ev kaust 13 uue apiga###
Vaatan, et on üks teema, millest EV-de puhul siin keegi rääkida ei taha ja kui lugeda lingil olevat jutulõime, siis mingi seltskond peabki seda normaalseks, et igasuguste tankimiste, laadimiste ja isegi poes käimiste pärast on vaja hakata telefoni nühkima (või üldse nutitelefoni endaga kaasas vedama). Ebamugavust on lihtsam mõista kui sellele pealesunnitud nühkimiskohustusele takkakiitmist. Ise olen senises elus saanud kõik elektriautod laetud tööl ja kodus ilma igasuguste äppideta ning sooviks niivisi jätkata ka kogu ülejäänud elu. https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/443
4991463399864
PS: kontrollisin huvipärast üle, mu telefonis on peale iPhonega kaasa tulnud äppide täpselt 5 enda poolt allalaetud äppi (pank, email, waze ja 2 suhtlusrakendust).
Leidsin netist hea provokatiivse pildi, mille eesmärgiks oli tõenäoliselt lihtsalt inimesi mõtlema panna.
Naljakas on just see, et nii kaua, kuni me ei tea kasti kaalu ja vedamise olusid/viisi, võib iga variant ka õige olla. Piltlikult öeldes lähtume sellest, et kast pannakse ikkagi seisvale autole+haagisele. Edasi sõltub juba sellest, mis on selles kastis ja kuhu/kuidas see viia tuleb.
Minu tööga seoses, kus klientide haagistesse üsnagi piiripealse kaaluga koormaid tuleb panna, usaldan kõige rohkem meil töötavaid naisterahvaid. Seda nii koorma kaalu arvutamisel kui ka paigutamisel. Mehed on kõik rohkem või vähem pohhuistid, ei käi ainult klientide kohta:)
Gsutae kirjutas:
On mõni teine, kulunud piduriklotsidega masin, ka automaatselt kuusakoski vääringus?
Selle peaks kivisse raiuma! Romuks hindamine käib nipsust viimasel aal. TV3 videos ajakirjanik kiitis lasnamäeld autode äraviimist ja möödaminnes viitas, et vaadake seda risu, rattaidki pole all! Ehk on inimesel hoopis mure, et rattad varastati ära ja sissetulek ei luba kohe uut jooksu osta?
Samast videost mõni pilt ka juurde.
EKRE hääletorust täiesti adekvaatne jutt, irooniata, soovitan lugeda. Seal ei püüta kedagi kuhugi suunas kallutada, vaid selgitatakse põhjuseid, miks paljud riigid nii idas kui ka läänes näevad konflikti erinevaid osapooli väga erinevalt meist jt postsotsmaadest. Moskoovia füürer oleks väga lihtne teha ideoloogiliselt relvituks, kui "lääne väärtused" muutuksid jälle päris väärtusteks. Praegu on see lihtsalt ühe lärmaka ja agressiivse vähemuse egotripp, millesse uskujaid ei ole just palju rohkem sellest vikerkaarevärvilisest vähemusest, kuid kes "kasulike idiootidena" naeruvääristavad pikkade traditsioonidega Euroopa kultuuriruumi ja ajalugu piisavalt palju, tekitades sellega uusi konflikte kaugel ka nende isiklikest ambitsioonidest. https://uueduudised.ee/ukrainal-on-maailmas-vahe-toetust-ses
t-paljudele-on-see-vooras-soda/
Teine artikkel on nüüd äsjane torm veeklaasis, kus ajakirjandus keerab meelega vinti üle. See on paratamatu fakt, et venemaaga tuleb kunagi jälle rääkima hakata. Mitte putiniga, tema pole igavene (kuigi isegi Eesti volitas toonast presidenti Ukrainaga selleks ajaks juba aastaid sõdinud putinit külla kutsuma!). Küsimus ongi selles, kes need on, kellega me kunagi tulevikus rääkima peaksime hakkama? Kui ei räägi meie, räägib USA, Hiina jne. See, kes, millal, millest ja kuidas rääkib, määrab vähem või rohkem ka seda, mis saab venemaast tulevikus. Neid võimalusi on palju, nagu ka huvigruppe, kes otsivad omale liitlasi igast suunast. Mitte ainult moskoovia keskvõimu pärijad, vaid ka okupeeritud iseseisvuspüüdlustega väikerahvaste poolautonoomsed piirkonnad, kes pole kunagi tahtnud olla osa impeeriumist. Niisiis, milline on EL-i poliitika, kellega neist ja millest täpsemalt tulevikus rääkima plaanitakse hakata? ;) https://www.err.ee/1610008597/stubb-ja-karis-tuleb-aeg-mil-p
eame-venemaaga-taas-raakima
##Roostes kette ja hammakaid võid sa iga kuu ka vahetada. Ja ka mingit odavat saasta.##
Nõustun siinkohal Matiga, sain oma vitsad juba 80ndatel, edasi muutus regulaarne ketipesu ning määrimine iseenesestmõistetavaks. Ei mingit välpa, sest ise tean, kus sõidan ja kui vajalikuks osutub, selleks on vahendid. Tallinna kontekstis näeb rattateedel kohati hullemat liivakihti kui rannakõnniteedel ja kõik linnainimesed ei saa seda liiva-õli sodi pesta rohu sisse nii, nagu mina seda maal teen. Ja olemegi tagasi põhjuste juures, miks linnas paljud OMA ratast kasutada ei taha, ammugi mitte autoteede servades olevatel rattateedel:) Samas ei näe ka ühtegi lahendamatut probleemi. Küll aga hunnikutes halbu lahendusi, mille tulemuseks on see offtopik.
##Aga on tõsi, et sügava suurte vahedega mustriplokkidega rehv on graniidisõelmete ja ka väikeste klaasikildude suhtes suhteliselt immuunne##
Terehommikust! :) Nagu ka autovalikute puhul, olud on ju ette teada ja need olud ka muutuvad aasta lõikes. Oleks sama hästi võinud valida ka teist tüüpi talverehvid, paljud teevadki nii, mina teen nagu endale mugavam. Ka tõukeratta puhul on valik, kas võtta üldse täiskummid, siledad õhukummid, karvased või paksu klotsiga maastikurehvid. Igaüks saab ka ise aru, et see on mis on hea suvel, ei ole parim talvel (ja vastupidi). Renditõuks on niigi kompromisside kompromiss ning selle lenksust hoiab vaid üliharva kinni inimene, kes peab lugu juhitavusest, oskustest ja tarkadest valikutest;) Aga pääseb ikkagi ühest paigast teise endale tõuksi ostmata.
Minu läbisõidud on kindlasti väiksemad selle "Jaanjalgratturi" omast, sellest olen üksjagu detaile avaldanud varem ka foorumis (mul oli juba 2002a GPS-iga Benefoni nutitelefon, mõõtsin üksikuid sõite, aga mitte igapäevaselt). Läbisõidud olid Soomes ikkagi tuhandetes mõõdetavad, nüüd hiljem pigem 500km suurusjärgus, aga kuna see pole enam asfalt/rattatee, vaid hardcore metsatrenn, siis tõuksiteema pole sobiv koht selleks offtopikuks.
Üks lastest on hetkel vahetusõpilasena Eestist kaugel soojal maal. Sain sealt just pildi nende kooli esisest. Mitut elektrilist liikurit märkate? ;)
Panin kokku kaks pilti, mis peaks illustreerima hästi, MIS on valesti ja MIKS need rattateed meil kuhugi ära ei taha mahtuda, kuigi mujal maailmas samal ajal mahuvad. Mõnel pool mahuvad muidugi ka sellepärast, et sellega on linna projekteerimisel arvestatud, aga kui ruumi ei ole, siis see peaks olema lähtekoht. Mitte võtta eelduseks, et meil on ruumi palju, kuigi tegelikult pole.
Piltidel on näha, kuidas (lihtsustatuna) on arvestatud jalakäijatele 2m jalakäijatele ja 2m ratastele ja teisel pildil jalakäijatele kahes suunas 1,5m ja ratastele ainult ühes suunas 1,5m. Sellise joonimise ja asfaldisse kivideladumise tulemusena on saavutatud olukord, kus 4m või 6m tänavaruumist on enamuse ajast üldse kasutusest väljas!! See pole ju üldse see, mida vajavad jalakäijad või jalgratturid. Võib ju vaielda, kas ratta/kõnniteedel peaks olema liiklus ikka sama tihe kui autoteedel, aga praegune kontrast on juba häirivalt suur ja räägib hästi ka vajaduste kohta.
Ühele teeküljele surutud jalakäijatel ei olegi probleeme, nemad mahuvad sinna ära, aga ei tunne end kindlasti mugavalt, kui neist sentimeetrite kauguselt tuhisvad mööda kiirelt sõitvad rattad.
Jalgratturite probleem on selles, et kui jalakäija peaks tegema ühe vale sammu (komistama, kasutab käimiseks karkusid vm), on avarii vältimatu, sest TAL ON SEAL KITSAS. Teine olukord, kui kiirem tahab sõita mööda aeglasemast ja selle tegemiseks tuleb minna "jalgrattatee vastassuunda", kus liiguvad samuti kiired rattad ja oled samal ajal küünarnukikontaktis ka jalakäijatega (st see kontakt tekib kohe, kui inimene nt taskust telefoni võtab). Puht praktilisest kogemusest väidan, et see olukord tekib kõige sagedamini ülesmäge vändates, sest pensionärid teevadki seda aeglasemalt enamikest ja samal ajal tuhisevad mäest alla teised suurel kiirusel... niigi kitsal rattateel. Kui autotee äärde rattatee tegemine on debiilsus, siis sellisel kujul kõnniteede-rattateede omavaheline jagamine on veel debiilsus kuubis! Mitte lahendus ise, vaid see lahendus nõuaks ruumi, mida meil tavaliselt ei ole.
Mina harjusin sõitma nii, et jalakäijad (ja nende koerad jne) on tee servas ja rattad tee keskel. See on mugav kõigile, sest:
-- ohtliku olukorra tekkides astub jalakäija lihtsalt tee kõrvale murule,
-- koera huvid on kah muruplatsil, puudub ratastele ette jooksmise oht/põhjus,
-- ratturitel on tee keskel mõtteliselt jagatud ruum parempoolse liikluse loogikast lähtudes,
-- kui jalakäijaid pole, siis ratturid sõidavad reaalselt samuti tee servas, mööduvad jalakäijatest korraks kõnnitee keskele põigates ja keskelt pääsevad alati kiiremad mööda aeglasematest,
-- lai kõnnitee, ehk neli täpselt piiritlemata "käigusõidurada" on kõigile arusaadav ühine tee, mis enamjaolt on samuti tühi ja üksiku ratturi või jalakäija jaoks on seal alati ruumi, mahuvad kõrvuti ka mitu korraga ja ohuolukorras saab ruumi muru kaudu juurde (või juhitavuse/pidurite kaotades end sinna ka turvalisemalt kukutada). Selline lahendus ei nõua enam 6 või 8m ruumi, sest enamuse ajast oleks see tühi ruum. Ühises kasutuses lai kõnnitee saab olla samal ajal märkimisväärselt kitsam ja nii jalakäijad kui ka ratturid tunnevad end seal turvalisemalt ega sega teineteist.
Kusjuures ma ei mõelnud praegu välja, kuidas võiks olla, vaid kirjeldasin olusid, milles ma 7a jalgratast kasutasin ja mille järel ma ei taha Tallinnas rattakorralduse tõttu rattaga liigelda, sest ohuolukordade tekkimine on sellisesse reguleerimisse juba sisse kirjutatud. Ega ma ei väida, et Soomes need 7a kunagi ohtu ei tunnetanud: tunnetasin ikka, kui nägin, et tee on kilomeetri ulatuses tühi ja kiiruse mäest alla 70 kanti lasin. Ei kartnud endast kiiremini sõitvaid jalgrattureid, vaid siile ja oravaid, kes pidevalt tee ääres askeldasid ja kellega kokkupõrge sellisel kiirusel oleks ohtlik mõlema jaoks.
Lisaks avaldatud piltidele oli kiusatus teha linnas pilte ka nendest tõuksidest-tavaratastest, kus juht hoiab lenksust kinni ühe käega ja teisega lappab telefoni. Kui võtad eesmärgiks märgata, märkad neid ikka uskumatult palju. Imelik oleks olnud lihtsalt pildistada/häbimärgistada üksikuid, kui seda teevad paljud. Sellest nähtusest mööda vaadates on mõttetu rääkida sellest, nagu ratas või tõuks oleks ohtlik nii sõitja kui ka teiste jalakäijate jaoks. Ikka juht on, mitte ratas. Ühe sellise telefoninäppijaga (tavaratas) sattusin kokku ka kitsa koha peal, tal oli tegu et püsti jääda, päästsin ta päeva sellega, et astusin korraks sõiduteele... Ohutusest rääkides on siin teemas fookus vales kohas. Jutt käib pigem mugavuse ümber, igaüks kaitseb oma mätta otsast avanevat vaatenurka. Minul pole vaatenurka, sest ühistranspordiga pääseb pea igal pool trepist trepini, kõik teised liikumisviisid oleks tülikamad.
##Ma ostaks omale ka võibolla el. tõuksi, kui oleks olemas 24-26" esirattaga ja nii 20" tagarattaga##
Kergliiklusteed on seaduse järgi nii rataste kui ka (elektri)tõukerataste jaoks. Nii jääb see arvatavasti ka tulevikus. Küsimus on vaid selles, kas kergliiklusteid jagatakse autoteedega või kõnniteedega ja ka see pole mustvalge, sest olenevalt kohast võivad mõlemad lahendused olla parimad, mõnikord ka ainuvõimalikud. Kogu see vastandamine on puhas huvigruppide omavaheline kisma, sest paljudes riikides-kultuurides need vastuolud puuduvad ja mahuvad kõik ära samale sõiduteele või kõnniteele ilma seda rattateeks nimetamata või plastmassiga üle võõpamata.
##me räägime tõuksidest.tegelane näitab pilte maastikuratta rehvidest.hea,et atv rehvidest pilte ei tee##
Lisan ämbrite kolistaja silmaringi avardamise huvides mõned pildid siis samas mõõdus tõukeratta rehvidest ja meenutan, et alles 3 nädalat tagasi panin siia sarnase pildi sarnasest elektrilisest tõukerattast. Mõnikord oleks kasulik ka lugeda, mitte ainult kirjutamisega piirduda.
##Teadlase sõnul on segaduses ka Fideszi valijad, sest nad on saanud aastaid kallutatud infot. Nendele söödeti valesid, kuidas vastaspartei toetajaid on vähe, meeleavaldused olid inimtühjad. paljud valijad ei olnud enne valimisi näinud päris intervjuusid Péter Magyariga, vaid ainult AI-ga moonutatud materjali. Ta lisas, et opositsiooniliidrit ei kutsutud pikalt riigimeediasse esinema. Uue valitsuse ees seisavad tema hinnangul keerulised otsused. "On palju inimesi, kes ei olnud pädevad ametnikud, vaid täitsid lihtsalt käske," sõnas ta. Samas rõhutas ta, et kõiki ei plaanita välja vahetada, vaid eesmärk on leida professionaalsed ja sõltumatud ametnikud.##
##Palju asju ära kadunud. Vein läks ära, mahlad läksid ära, no mis meil on siin veel? E-piim pani uksed kinni, nüüd läheb sinep ka ära.##
...mille peale ütleb Ligi, et te ei peagi makse maksma, minge kasvatage maal ise omale toitu... ja selline on parim inimene terves võimuliidus, ministrikoha täitmiseks. Kes need ülejäänud siis veel on? Küsin tõenäoliselt ühel hetkel sarnase küsimuse (uuesti) Helmede kohta, aga kui sellistel inimestel on võimalik tõusta süsteemis nii kõrgetele kohtadele, on probleem süsteemi enda struktuuris, mitte enam inimestes, kes süsteemi nõrkusi ära kasutavad. Pole ka nagu kuulda, et opositsiooni eestkõnelejad seda süsteemi ringi lubaks ehitama hakata, sest eestkõnelejadki on tõusnud oma kohtadele sama süsteemi puudusi ära kasutades...
Kust ma seda teadma peaks, kui palju ma km sõitnud olen jalgrattaga? Elektritõuksil on muidugi spidomeeter ja odomeeter, aga tavarattal pole ju midagi, oleks pidanud kaardilt arvutama ja sõidupäevikut pidama? :))
Torkekindlusega pole kursis (mingi märge rehvil?). Lisasin pildid neist 1999 ostetud (st tõenäoliselt veelgi varem toodetud) rehvidest, esimesel pildil esiratas ja teisel tagaratas, viimati täna käisin sellega oma metsas (kasutangi seda praktilise vajaduse pärast, mitte lõbutsemiseks). Ära visatud suvekatest loomulikult pilte pole, aga need kõik on olnud sama tüüpi rehvid, nagu kolmandal pildil vasakult lugedes teisel (laste)rattal. Lumi/jää/muld rehvi ei kuluta, nagu autodelgi, mis asfaldil ei liigu. Sõitsin Soomes 7a jooksul tööle 2km kaugusele (autoga olnuks 3km) keskmiselt 2-3 päeval nädalas aastaringselt (st mõnikord ka 7p nädalas, aga -35st jahedamas pigem harvem) pluss metsatrenn tööpäeva järel, lisaks õhtuti linnas/poes/pubides jne käimised. Peale seda sõitsin 6a jooksul Tallinnas väga kaootiliselt (aasta keskmiseks arvestaks max korra nädalas) Kadriorust Mustamäele ca 12km. Tallinnas töötav abikaasa kasutab viimased kümmekond aastat jalgratast samuti probleemideta (sh rehviprobleemideta), aga mitte talvel, pargib auto Tallinna serva ja rattaga edasi. Olen seda kõike ka varem kirjutanud. Siselohve olen loomulikult vahetanud, aga mitte torgete tõttu (nõuka ajal ja 90ndatel oli see samas iga-aastane tegevus). Soomes kulusid suvekummid väga kiiresti, sest need 2km olid mäest alla (olenemata sellest, kas linna suunas või töökoha suunas) ja kui ei pidurda, oli kiirus kohe ~70. Tänu sellele vahetasin ka piduriklotse kõriauguni, hiljem Eestis pole kordagi vahetanud, reguleerimisest on piisanud.
Sealt tuleb ka see kogemus, et ühiskond toimib suurepäraselt ka ilma igasuguste mahamärkimata rattaradadeta, kus rattaga mõned sõidavadki 60km/h+, jalakäijad on sellega arvestanud, jalutavad enda pool kõnnitee servas, ratturitel on ruum tee keskel. Selle aja jooksul oli ainult üks intsident tutvusringkonnas, kui just sellisel "kiirel laskumisel" sõitis auto eest läbi ja juht unustas ära, et tal on kerghaagis sabas, mis jäi risti üle kõnni/rattatee. Oli õnnelik õnnetus ratturile (kiiver!), raud kannatas kõvasti.
Meenutan juba väga mitmendat korda, et Soomes kasutatakse jalgratast ka umbjoobes, see on igapäevane (igaöine), seda aktsepteeritakse ja ka see ei tekita probleeme. Samas linnas on mu sõbrannal nüüd oma rendielektritõuksiäri, pole neid probleeme mis Tallinnas, sest inimestel on seal harjumus käituda vastutustundlikult. Vbl Hki-s on teisiti, pole kursis.
##kui rattateed on punaseks värvitud,siis ei tähenda see automaatselt seda,et teed on läbitavad tõuksidega aastaringselt##
Kas praegu siis on läbitavad? Kõnniteega liidetud rattateed on lihtsam puhtana hoida, sest seal ei sõida autod, mille rataste alt kogu sodi tee äärde rattateele lendab (vt teine pilt).
Rattaradade nihutamine pole tehniliselt keeruline, seda tehakse pidevalt ka autoteedega, et koorem mulda ja põõsad asfaldi asemele. Vahe tuleb sisse sellest, kas maa-alustele kommunikatsioonidele ligipääsemiseks tuleb hakata lõhkuma asfalti, laduma uuesti betoonparketti või tõsta kõrvale põõsaid. Kõik variandid on kasutuses.
Kus võetakse üldse eeldus, et tõukerattaga peaks saama sõita aastaringiselt? See on sama ajuvaba eeldus, et kelgutada peab saama aastaringselt. Või saama elektriautoga sõita järjest 1500km. See on teine nish, samas oluline nish kasvõi selleks, et need, kellel pole otseselt vaja linnas autodega rehvitolmu tekitada, omaksid alternatiive ka trajektooril, mis on risti ühistranspordiliinidega. Teine äärmus on paljud (filmidest kõrvale jäänud!) piirkonnad USAs, kus pole isegi kõnniteid. Linnade planeeringus on arvestatud, et neid pole kesklinnast kaugemal enam vaja ja kõik inimesed sõitku autodega parklate-koduhoovide vahet.
Tõukside ja jalgrataste eristamine rattateede kontekstis on mittevajalik, olgugi tegu tõuksiteemaga, sest kergliiklusteed on neile ühtsed ja mõlemate hulgas leidub mudeleid, millega saab ka talvel sõita. See on juba omaette teema, et talvesõiduks kõlbulik ja kiire jalgratas on kosher, aga talvesõiduks sobilik aeglane tõukeratas läheb juba välja nende seaduste alt, mis soodustavad kergliikurite kasutamist ja neilt nõutakse nt kindlustusi (mis pole vale, lihtsalt fookus on vale, nutijoobes jalakäija või tavarattal kihutaja on ohtlikumad kultuurselt liikuvast ja renditõuksist paremini juhitavast ja 2kg raskemast tõukerattast).
Kogu see hektiline tõmblemine iga huvigrupi kraaksatuste peale taandub lõpuks ikkagi teaduses kasutatava loogikani, et probleemide efektiivseks lahendamiseks on vaja:
- defineerida probleem võimalikult täpselt,
- otsida võimalikud lahendusvariandid,
- nende lahenduste plusse-miinuseid kaaludes ja eri lahendusi kombineerides leida parim võimalik lahendus täpselt defineeritud probleemile,
- otsida vahendid. Kui ei leia, siis optimeerida lahendusi, aga lähtuda tuleb ikkagi täpselt defineeritud probleemist, mitte lobistide huvist kallutada lahendusi enda huvides.
Kogu diskussiooni absurdsust näitab juba see, et probleemina defineeritakse 1-2kg kergemat või raskemat tõukeratast ratta-sõitja ~100kg kogukaalu juures. Ei, see kilo sinna-tänna ei ole probleem, see on ühe korruptsioonipesa ostetud seadus enda turuosa huvides, mis on lobistide abil suudetud müüa ühiskonnale maha valetavaid loosungeid kasutades. Ja mõned usuvadki, et kõige olulisem turvalisuse komponent tõuksijuhi otsuste juures on seotud nende mõne kiloga.
See pole kindlasti parim ega ka lõplik lahendus ja sisaldab üldse palju veidrusi (põõsad-lilled autoteedel), aga jääb mulje, nagu uue hingamise saanud pealinna otsustajate ringist oleks käinud keegi vahepeal kusagil välismaal ja seal jalgratast pidanud kasutama. Praegu maha määritud punase plastikuga kaetud radadel sõidavad vaid üksikud fanaatikud, aga kui rattur tunneks end turvaliselt ja autodest eraldatuna, hakkaksid paljud neid teid ka reaalselt kasutama. Laiem kõnnitee, mille servas on punane rada, oleks kõigile paremini hoomatav (praegusi liiklusmärke, kummal pool peavad olema jalakäijad ja kus ratturid, ei jõua nutijoobes inimesed nagunii jälgida). Ohutum ka kukkumishirmus jalgratturile ja autojuhtidelegi, kelle tähelepanu sellisel viisil vähem hajutataks. Tänava pind tervikuna sellest ei muutuks. Muutuks vaid haljastuse paiknemine. Saab teha väga halvasti ja saab teha ka win-win olukorra, milles kaasarääkimise kutse juba kusagil (FB?) silma torkas. https://www.err.ee/1609997419/pildid-tallinn-kavandab-keskli
nnas-parnu-maantee-loigu-umberehitamist
Rottisin sealt ka mõned pildid, et oleks silme ees, millest jutt käib. Sellistele rattateedele poleks sugugi keeruline panna ka lihtsaid-odavaid kiiruskaameraid, mis teavitavad rattureid sõidukiirusest - rikkuja häbimärgistamine kohapeal, kelle näopilti poleks sugugi keeruline kuvada näiteks seal samas suurel ekraanil;) Saaks ilma trahvideta ja inimressurssi liigselt kasutamata heal juhul kriitilise massi mõistlikult liiklema. Kriitilisele massile järgneb üldjuhul juba enamus, vähemalt õnnestusid samast loogikast lähtudes ületeejooksmiste, ülekäiguradadel teeandmise, helepunase fooritule jpt kampaaniad.
Siin nagu käikski ainult erinevate lobistigruppide omavaheline kaklemine. Siin on nüüd järgmine: https://www.err.ee/1609991935/kadastik-tuulelobistid-naevad-
tuumajaamas-ohtu-oma-huvidele
Samal ajal räägivad äride osas neutraalsed energeetikainsenerid, professorid, analüütikud jne igati loogilist ja põhjendatud juttu, kus polegi ühelgi energialiigil mäekõrgusi eeliseid ega poliitikute muinasjuttude taolisi lihtsaid lahendusi. Kõige hullem, et mittelobistidel polegi oma kanaleid avalikkuse jaoks sobivalt lihtsas keeles asjast rääkimiseks ja nende neutraalset infot avaldatakse vaid siis, kui nende hetkel teemaks olev seisukoht sobib kokku avaldajate narratiiviga või võitluseks teiste lobistide gruppidega. Selles osas ei erine ka alternatiivmeedia just palju peavoolust.
Lisan siia pildi, kuidas eristada lobiste neutraalsetest teadlastest - allikate järgi, kus avaldatud, saab teha juba palju järeldusi.
Ohoh, kusagil on mõistusega inimesed hoobade juurde pääsenud, kes saavad aru ka põhjus-tagajärg seostest! Väga lahe, et tehakse ka probleemsele kontingendile suunatud kampaania... iseasi, kas nad svaipides-skrollides neid tänavareklaame üldse märkavadki:))
##Käibemaks 16 või 18% peale tagasi mingisuguse garantiiga, et seda ei näpita uue valitsuse poolt ja oleks hea algus.##
See on nn lihtne lahendus. Ei tea, võibolla ongi parim. Pole aga näinud ühtegi head põhjust, miks ei võiks luua käibekaerisusi nagu on enamikes EU riikides. Liberaalid on meid sisuliselt lõhki laenanud lihtsalt enda tekitatud eelarveaukude lappimiseks (ja süüdistasid konserve, et kui nemad saavad võimule, hakkavad nad seda tegema:)))) ja need majanduses kaotatud aastad tuleb kah maksumaksjatel kuidagi kinni maksta – mitte uute laenudega praeguste intressikulude teenindamiseks. Saab olema kindlasti paras pähkel tulevastele valitsejatele ja lihtsaid lahendusi siin nagunii pole. Kuid majandust pärssivad ja vaesema+keskklassi ostuvõimet pärssivad maksud tuleb nagunii kaotada/leevendada, ka sellest pole pääsu. Saame näha, mis jäetakse ja mis võetakse.
Järgmistel valimistel on keeruline ülesanne juba see, et riigi majanduse hävitanud oravad+E200+sotsid tuleb elu hinnaga võimust eemal hoida ainuüksi sellepärast, et vaheldus on ainus lootus süvariigi kombitsate piiramiseks. No kuidagi ei julge valida neid, kes ei anna konkreetset lubadust, et selle kolmikuga koos koalitsiooni ei tee. Sotsid on hea näide – nad juba ütlesidki välja sisuliselt selle, et kui valite meid, saate oravad tagasi:)) Aga see, mis neist üle jääb, on kah... nojah. Mõttetu on rääkida parteidest eraldi, kui neist ei õnnestu panna kokku toimivat koalitsiooni. Lõpuks ongi nende hulgas üks "rikas pruut", kes kaalukeelena määrab selle, kas jätkub stagnatsioon või äkki ikkagi tekib võimalus ka edasi liikumiseks.
Keegi ei saa ka välistavaid lubadusi anda, sest keegi ei tea, kas see "rikas pruut" on EKRE, sotsid, parempoolsed või äkki hoopis E200, ERK või rohelised (ligi aasta veel aega ju!) ja reaalselt tuleb teha valik selle järgi, kes kõige vähem nõuab stagnatsiooni, rohepesuhulluse jms jätkumist.
Kõigi maailma asjade kõige suurem spetsialist ja analooge mitteomav rahandusämbriteminister ajab täpselt vastupidist poliitikat EU riikidega. Oravad ajasid täpselt sama joont ka pankade maksustamisest hoidumisega. Kõik on hästi, kui partei sponsorid ja sellest tulenev käitumine on etteaimatav. https://www.err.ee/1609986600/el-i-riigid-nouavad-energiafir
made-ulemaarase-kasumi-maksustamist
Lisan juurde huvitava pildi, mis ei tõesta midagi ja näitab Eestit pigem heas valguses (odav on rentida, kommunaalkulud on juba teine teema:). Lihtsalt huvitav, eriti kui mõelda nende regioonide taga olevale seadusandlusele, kliimale, miks ühes regioonis elatakse "putkades" ja teises "mõisates" jne. Kulutasin üle veerand tunni taustsüsteemiga tutvumiseks, sest käinud-näinud neist ikka väga paljusid, aga pole selles valguses osanud nähtut enda jaoks lahti mõtestada.
See tabel selgitab kenasti, et ainult valitsemiskuludelt kokku hoides ei ole võimalik eelarvemiinust vähendada.
● 4,3 % SKT'st on eelarvepuudujääk sel aastal.
● 1,9% eelarvest on valitsemissektori kulu.
Ainult hobuse unenäos on võimalik tünni parandada august hulga väiksema punniga.
P.S. Vaadake ka Ungari arve.
Populistid väidavad, et valitsuskulude kärpimisest piisaks, sest rahvale ju meeldiks , kui valitsuses ainult miinimumpalgagalised töötaksid. Keegi ei julge aga rääkida sotsiaal- ja ravikuludest. Selles ongi vahe. Eelarvemiinus hakkas kasvama osaliselt juba enne covidit, selle ajal ja järel, Ratta valitsemise ajal. See ongi see, mida ei julge kahuks inimestele ausalt öelda ei Reform ega ka ükski teine poliitik, et puudutamata neid kulusid, millest saavad osa kõik pensionärid, riigipalgalised ja tegelikult ikkagi suur(em) osa meie inimestest, ei ole võimalik asju jonksu saada. Mis mulle Reformi seletuste juures ei meeldi on ka "süü" veeretamine kaitsekuludele, mis on minu meelest sügavalt ohtlik, sest tekitab inimestes illusiooni, justkui oleks tasemel x tagasi jõudmine a) võimalik ja b) lahendaks kõik probleemid. Valitsemiskuludesse kokkuhoidlik suhtumine, pidev optimeerimine on elementaarne hügieen ja raisata ei tohi. Kaaluda tuleks ka negatiivse tulumaksu rakendmist, aga ainuüksi valitsuskulude kärpimine on tilk meres.
Sangarile: mul on siiski väikesi kahtlusi, et kui on soov, et aku elus püsiks ja kasutaks seda 20-80% vahemikus (ainult 60% mahust!), tuleb sealt tehaselubadustest ka suvel lahutada maha rohkem kui veerand ja talvel rohkem kui pool. Muidu olen ikkagi dilemma ees, et kas ostan auto sõitmiseks või seismiseks, sest akut tapmata lisanduvad kohe sõidupiirangud, millest keegi rääkida ei taha ja mida Sa isegi praegu tegelikkusest ilusamaks moonutad.
Kui fossiilikatel on need seaduspärasused ammu teada, milliste autode-mootoritega ja millistes tingimustes on võimalik sõita miljon, kaks või ainult sada tuhat km remontimiseta, siis särtsukate puhul paistab see aku mahu + läbisõidu + aastate + SOH suhe nii hästi välja, et kui keegi neid andmeid (nt AI abil) ilusaks viitsib visualiseerida, võiks kõigile näitamiseks ka sellise (pahatahtlike moonutusteta!) kõverad joonistada kõigile vaatamiseks. Lühidalt siis kehtib just see seaduspärasus (nagu pistikhübriidide puhul juba ammu tõestatud), et mida väiksem osa akumahust päeva jooksul maha sõidetakse, seda kauem aku kestab (st mida rohkem ostes aku on vajaduste suhtes üledimensioneeritud) ja sealt tulevad juba päris head ostujuhised, et kui aku on x mahuga ja auto y aastat vana, ei tohiks see olla sõitnud rohkem teatud piirist. Miks sellest üldse kirjutan: fossiilikate puhul on inimesed harjunud ostma läbisõitu. Särtsuautode puhul see ei kehti – aga keemia/füüsika kehtivad. Siin vist tulebki hakata ostma läbisõidu/akumahu suhet, mitte läbisõidu/vanuse suhet. Eksin?
Olen korduvalt toonud siin teemas välja, et kuna pere on suur ja vaja vähemalt 6-kohalist autot, siis särtsukate seas viimaseid uusi autosid valides reaalsed valikud sisuliselt puudusid. Kunagi kirjutasid nime regulaarselt vahetavad trollid, et peaksin ostma Tesla Model X:)) Täna pole see isegi halb soovitus, odavaim Model X on praegu saadaval 14K eest. Raske öelda, kas sellel on ressurssi järel vähem või rohkem võrrelduna vaid veidi kallima tuliuue gaasiseadmega Joggeriga (mille km hind pole sugugi kallim), aga kui aastate eest see polnud tõsiseltvõetav alternatiiv, siis praegu kindlasti juba on, sest ega seal on autot kah rohkem. Kuulutusi sirvides tuli aga üllatusena see, et ka Model S oli saadaval ka 7-kohalisena. Pilt kah juurde, kui kuulutus kunagi kustub ja keegi seda juttu hiljem aprillinaljaks hakkab pidama. Imestan, et isegi suured särtsukafännid mu postitusi S-i osas korrigeerida ei teadnud. Endamisi mõtlen, et kuidas seal valepidi istudes see tunne võiks olla, mida kõik ülejäänud autos olijad "istmesse surumisena" üsna muljetavaldaval viisil tunnevad... head ohurihmad peavad seal taga olema:)))) https://www.auto24.ee/soidukid/4290849
PS: minu suureks rõõmuks on ometi kord tagasi ka avatavad katuseluugid.
##last mile concept - rendikas on selleks ja on geniaalne, pole vajagi suurt kiirust!##
Sellega 100% nõus. Ei soovi ka mina nende kadumist, kuigi nende talumine on tüütu ja ise pole kunagi kasutanud. Last mile on lihtsalt pool tõde. Teine pool on see, et see täidab hästi ka neid funktsioone, kus suurem-kohmakam ratas-elektriroller sobivad vaid osale inimestest. Minu jaoks on nt 15km selleks piiriks ühe päeva jooksul, mida ületada ei soovi ja ratta asemel tõuks just sellepärast, et võtad kaenlasse, viskad ka tillukese sportauto pagassi jne. Kui räägime 1-2km (last mile), võib seda vabalt ka jalutada või sörkida. Samas 5-10km vahemik on jalutades juba aeganõudev ja sörkides tahaks juba teisi riideid teksapükste asemel. Seal eristuvad terad sõkaldest tõukside osas ja ka teepind on erinev, millel see tõuks hakkama peab saama – otsene põhjus, miks väikese rattaga linnatõuksid on kõigest üks nish sellest, mitte kõik see, mida ongi mõistlik teha tõuksiga.
##proovige tõuksiga nt.Tallinnas sõita kasvõi üle autotee.seal on sellised kartulivaod,et max kiirus on 5 kmh,sest muidu võid kukkuda##
##Rattatee on sile ja 20-25 sõitev asi ei sobi sinna?##
Sain just teada, et ma käin täiesti "vales Tallinnas", nagu ka 63amg. Muidugi tunnen aukartust igasuguste supervõimete ees, eriti kui need pole kaasasündinud, vaid treenimisega saavutatud, kuid väikese rattaga tõukeratas on juba 20-25km/h kiirusel ohtlik. Ja kui "parmutallinnas" on rattateed siledad, siis kõigi teiste inimeste Tallinnas on need kitsad rajad täis peale liiva ka puude lehti, veeloike, lohu sisse vajunud kaevukaasi, murenevat asfalti jne. Kui rattateega risti olev trammitee on mõistetav, siis diagonaalis ületaval rattateel kukuvad isegi suurte ratastega jalgratturid (vähemalt Delfist jm käivad sellised uudised aegajalt läbi). Ja kui selle diagonaalse trammirööpa asfaldiservi kõrvalt mureneb... Isegi kõige siledam osa sellest rattateest tähendab kanalisatsioonikaevude ja vihmavee äravoolude luukide rida, mis niiskuse-puulehtedega libedaks lähevad. See kõi on vabalt sõidetav tavalise jalgrattaga, elektrimopeedidega ja suuremate tõukeratastega. Väikeserattalisi seadus ei erista, kuid eristab massi ja tippkiirust...
Võtsin lihtsalt mõned pildid google streetviewst, kus selliseid kohti meelde on jäänud uudistest või enda linnas käimistest. Suurim debiilsus selliste rattateede juures on hoopis see, et seal kõrval on ka autorajad tehtud nüüd kitsaks ja praktikas tähendab ka tavalise jalgrattaga kukkumine seda, et oled teel risti ja peadpidi auto rataste all. Need inimesed ei ole peast päris korras, sellise jama välja suutsid mõelda. Või siis erakordselt eluvõõrad. Sellepärast sõidan linnas käies ka tavalise jalgrattaga mööda kõnniteid – sellise kiirusega, et ei kohta ühtegi vihast pilku jalakäijatelt ega ka näpuvibutusi jalgsipatrullide poolt. Eks see on ka üks põhjustest, miks olen seisukohal, et kõige kriitilisem on seal ikkagi juht ja mõistusega inimesed mahuvad alati kõrvuti liiklema probleeme tekitamata. Sellepärast peaks ka pöörama tähelepanu just probleemide tekitajatele, mitte et kulutame ressurssi nendele, kelle "sugu, nahavärv või seksuaalne sättumus" ei meeldi.
Ärge pange tähele, Deus oli siis maakas, ta ei peagi teadma, seal oli kõik lubatud, sest maal kõik tunnevad kõiki:) ...ja kõik pidid ka vastutama oma tegude eest, SEST kõik tunnevad kõiki. Kusjuures jalgrattalubasid käisin isegi Tallinnas 12 aastaselt tegemas, õppisin igaks juhuks liiklusõpikust B-kat tasemel:) Ühed varastati koos riietega ära, käisin teist korda uuesti. Ei ole kunagi kontrollitud lubasid ühegi muu liikuri kui B-kat puhul, kuigi C ja CE-ga isegi tööd teinud... aga ajad on muutunud, lapsed ei lähe kuhugi kaugemale ilma rattalubadeta. Aitab offtopikust.
Lätis tuleb kiivrikohustus ka rendikatele. Ka Eestis peaks olema nii, ka tavalise jalgratta puhul. Inimese kolju on sama õrn olenemata sellest, kas tõuks on elektriline või elektrita, renditud või enda oma ja sama kiiruse juures olenemata sellest, kui kiireks see on projekteeritud. Ainus vahe ongi selles, et mida kiiremaks projekteeritud, seda väiksema tõenäosusega sõidad SAMA KIIRUSE JUURES kellelegi otsa või kukud ja sellepärast tulekski hakata reguleerima kiirust, mille valib juht (kes vastutab!). Mitte tegeleda asendustegevustega.
Tõukside number/kindlustus jne on kõik veidi suhteline, sest praktika (füüsika) taandab selle ohutuse kahele kitsaskohale:
- väike ratas,
- liiga kõrge raskuskese.
Nendest kahest tuleneb kõik muu, juhitavus, manööverdamisvõime, pidurdusmaa jne. Sellepärast on mõttetu rääkida 24kg vs 26kg juttu, kuna tõuks ise ei sõida kuhugi ja koos sõitjaga 124kg vs 126kg saavad kõik juba demagoogiast aru. Paraku just see määrab ära juhitavuse, manööverdamisvõime, pidurdusmaa jne. Mõistlik oleks nõuda suuremat esiratast, aga siis poleks see enam väike ja kompaktne KERG-liikur.
Probleemid:
1. Väikese rattaga tõukse ei saa suunata rattateedele, nende koht on kõnniteedel. Väikese ratta defineerimine on juba keerulisem ja peab lähtuma reaalsetest oludest, ehk siis autotee servas olevatest ebatasasustest, trammi/rongirööbaste "pragudest", veeäravoolu luukide avade kujust/läbimõõdust jne. Proovi erinevaid rattasuurusi ja kohe mõistad, kust piir jookseb, teoretiseerimine ei vii kuhugi, aga kuidagi tuleb see "teooria" ka seadusesse kirjutada. Poliitikud seda kah ei oska, asjalikke ettepanekuid võetakse loodetavasti kuulda, igaüks saab siin panustada.
2. Kindlustuse nõue on loogiline, aga see peaks puudutama juhti, mitte ratast (nii peaks olema see ka autode puhul!!), sest riske võtab ikkagi juht, mitte ratas. See ei ole proportsionaalne nõue enam, kui väike/aeglane tõuks eeldab registreerimist-kindlustamist, kuid kordades kiirem täismehhaaniline jalgratas ei nõua midagi. Lastelt vaid jalgrattaluba.
3. Reaalne ohutus/manööverdatavus sõltub peale ratta konstruktsiooni ka sellest, kui pikk/raske on juht, st tõuksi/juhi omavaheline sobivus. Seda on juba pea võimatu seadusesse kirjutada, kuigi see on üks olulisematest omadustest. Mu laste jaoks on "ohutud" paljud erinevad tõuksid, eriti need "eritikiired" just oma ehituse tõttu. Minu jaoks pole ükski, isegi mitte need kõigekõigemad, sest füüsika seab omad piirid. Seda parandaks veidike vaid luba tõuksil istuda (kükitamine on ju lubatud, irw), aga selle vastu polegi midagi teha, et täiskasvanu võib lennata "üle tillukese esiratta" pikali ja teeb selle vältimiseks alateadlikult olukorra ohtlikuks kellegi teise jaoks (nn seljaajurefleksi tasandil, see pole keelamise-käskimise teema enam). Selle vastu ei aita ka kindlustus, aitaks vaid sile tee, piisavalt väike kiirus ja ootamatuste minimeerimine (eraldatud tee, kus pole kasse, tuvisid ega jalakäijaid).
4. Probleeme tekitavad juhid, mitte sõiduvahendid. Ei ole mõistlik teha selliseid piiranguid, mida kontrollida ei suudeta ja kriitiline mass (sh praegused probleemide tekitajad) nagunii täitma ei hakka. St ettepanekute/kriitika puhul tuleb lähtuda nõudmiste kontrollitavusest ja ressursist, kes peaks sellega tegelema hakkama. Muidu läheb ka edasi nii, et sõidan järgmisse asulasse kiirusel, mida piirab ainult enese alalhoiuinstinkt (minu pikkuse/kaalu puhul madalam seaduslikest piirangutest;) ja vahele jäämisel põgenevad kõik, sest kõik saavad seda teha.
Lisan pildi lihtsalt mõtteharjutuseks, et vasakul olevalt elektriliselt tõukerattalt nõutakse registreerimist ja liikluskindlustust, aga parempoolsega sõidetakse igal pool kiiremini, kuid sellelt ei nõuta mitte midagi (õhupüssilt nõutakse luba, aga jahipüssilt mitte). Sellist absurdi veel absurdsemaks keerates ei ole võimalik probleeme lahendada.
Ma just äsja kirjutasin, et talvel lisandub fossiilikal paagitäie keskmisele kulule neljandik-viiendik, aga see on kõigest rahaline kulu ja me oleme sellise fossiilauto eripäraga harjunud lapsest saadik. Pole isegi mitte fossiilauto omadus, vaid kooliparklas lastakse autol tuksuda, et lapsi oodates soe oleks (nagu ka särtsukas kulutab samas olukorras lisaenergiat). Jutu mõte on hoopis selles, et meie elu sellest ei muutu, kui lennukaugus kukub 1500km pealt 1200km peale (või 800km pealt 600km peale), ükski sõit ei jää sellest poolikuks ega tegemata. Seda, mis toimub linnalähedastes laadimiskohtades siis, kui on külm/tuuline/lumine, oleme kõik piisavalt näinud – see ongi omadus, aga kuna see tuleb nii paljudele üllatusena, on ka pettunuid nii palju. Mida rohkem oleks seal ausust, seda vähem oleks ka pettujaid.
Ja jõuamegi siia, et tuleb maksta rohkem ja osta nii suur aku, mida on vaja ainult erakondolukordades, millesse need autod veel ei sobi. Võib kõlada veidralt, aga lahendus oleks just (fossiilsete) alternatiivide pidamiskulude (mitte sõitmiskulude!!) alandamine. See peab olema valitsuse eesmärk ja lahendusi on seal seinast seina, nii kergemaid kui ka agressiivsemaid. Muidu jääb lihtsalt väga palju särtsuautosid ostmata.
##62 km igal tööpäeval aastas. Ehk siis ideaalne töölkäimise auto Tallinna äärelinna inimesele. Keskmine sõidukiirus on Kose vallast kesklinna käival inimesel ilmselt erinev Viimsist Mustamäele vms käivast inimesest.##
Viimsist Mustamäele meil selliseid probleeme ei eksisteerigi ja selleks on üldse doteeritav ühistransport.
Võtame nüüd 30km/päevas asemele poole rohkem, näiteks Loksa või Ardu või Turba ümbrus, kust pendelränne Tallinna suunal on meeletu, aga inimesed on ostnud/ehitanud/taastanud omale elamised just sinna, sest kaugus võib ju olla suur, aga suures osas 120-ga sõidetav "kiirtee" võimaldab seda teha kiiremini, kui oleks tööl käimine linnapiiride sees teisest linnaotsast (milleks on ideaalne sõiduvahend särtsuauto näol nagunii olemas, ainult et terve Põhja-Eesti ei mahuks Tallinnasse ära). Aga ka paljudel linnainimestel on lisaks veel mingid sõidud: käib nädalavahetuseti Lõuna-Eestis sporti tegemas või poole lähemal suvilas/maakodus jne. Selline autovõhik valibki selle järgi, et kui maakoju on 80km, siis edasi-tagasi on 160km ja kui tootja lubab 300km, peaks sellest olema küll ja veel. Aga siis tuleb välja, et tootja lubatud 300km on tegelikult 250km, vastutuulega veel vähem ja kui saabub talv ja pool energiast kulub sellele, et akendest üldse välja näeks, tuleb hakata niigi mõttetult lühikese otsa pärast kusagil tanklates mingeid pirukapeatusi tegema (Eesti enda särtsutestide parafraseering). Just need on inimesed, kes oma autodes pettuvad, aga kus oleks turul särtsukatele siiski üsna palju ruumi. Pettuksid samuti ka fossiilautodes, kui neil oleksid 300km kütusepaagid, mis külma käes veel poole väiksemaks tõmbuvad:) Need km vahed on üsna väiksed: 60+60km päevas on tehtav veel paljudele, 80+80km hakkab isegi uute puhul talvisel ajal piir häirivalt lähedale tulema. 100+100km Rakvere-Paide-Haapsalu (kust toimub samuti suur pendelränne!) pole isegi mitte "Võru taga" stiilis demagoogia, aga need autovalikud on juba vägagi piiratud ja ka kallid. Samas on just neil pikkadel otsadel nii diisel kui ka vedelgaas omas elemendis ja isegi rahakulu ei tule kõrgem särtsust (eeldusel, et elektrit ei saa tasuta:).
Ukraina sõja algusest peale räägitakse pidevalt kriisivarudest. Mis saab siis, kui üle piiri lendab täpselt sama palju odavaid droone, kui meil on tuugeneid ja paneeliparke? Neist MITTE ÜHELGI pole ju õhutõrjet. Näiteks minu kodused kütusevarud ulatuvad kusagile suve teise poolde, aga elektrivarusid ei ole üldse. Kui midagi tõsist juhtub, viime külmikutest toidu maakeldrisse ja elektripliidi asemel kasutame ainult puupliiti. Soojuspumbast pole väga lugugi, see nagunii jaotab see pigem ahjude tekitatud soojust ühtlasemalt maja peal laiali. Elektrivaru oleks aga olemas, kui oleks omal mõni ventilaator püsti ja katus paneelidega kaetud - nii palju pole enam vaenlasel droone, et IGA KODUOMANIKU hoovini jõuda (see väide on eksitav, Ida-Ukrainas just seda tehaksegi, et küla-küla järel hävitatakse maakohtades külasid maja-haaval, et põliselanikud sinna enam ei naaseks, sellega hakati tegelema alles kolmandal sõja aastal, info neilt ukrainlastelt, kellega ise regulaarselt suhtlen).
See on ka minu eesmärk, siis saaks hoida kodus palju vähem vedelkütust ja ega mune on alati mõistlik hoida mitmes erinevas korvis. Ma ei mõista hästi, kuidas teevad seda need, kes põhimõtteliselt ühest kütuseliigist täielikult loobuvad või veel propageerivad seda, et panna kogu riigis HÄDAVAJALIK transport sõltuma ainult ühest kütuseliigist (kehtib ka kõigi fossiilkütuste kohta!).
Pilt on sellest, kuidas me järjekordse edetabeli tippu oleme jõudnud ja edestame järgmist "konkurenti" enam kui kahekordselt. Kui see on kriis, siis selles ma tahakski elada;)
##Et eelarvet saada kontrolli alla, on kaks varianti – kas me suurendame maksusid, mida on poliitiliselt väga raske teha, või me vähendame avaliku sektori kulutusi, seda on ka poliitiliselt väga raske teha.##
Miks? Väga head näited sellest, kuidas maksumaksjate raha kasutatakse. Ta on üllatavalt osav selliste süvariigi sigaduste väljanuhkimisel ja avalikustamisel, palju häid videosid tal sellest. https://www.facebook.com/reel/1459661431919793
##Avalikus meediaruumis käib praegu hästimakstud kampaania häbimärgistamaks majandusmetsa ressursina kasutavaid ettevõtteid. Delfi on ikka päris räigeks läinud##
Aga mis on selles halba, kui seaduserikkumisi ja korruptiivset lobitööd, meedia survestamist jms avalikustatakse? Ka looduskaitsjad pole ju "puukallistajad", vaid tegelevad eelkõige Keskkonnaameti teavitamisega pidevalt toimuvatest SEADUSERIKKUMISTEST. Mis mõte on seadustel, kui ühes sektoris nende rikkumist aktsepteeritakse?
Ammu on öeldud, et KÕIGIL parteidel peaks olema küljes ka sponsorite logod, sest kõigil on sponsorid ja see info peaks olema alati nähtaval, mitte lihtsalt avalik. Sama võiks kehtida ka KÕIGI meediaväljaannete kohta, et kelle reklaamirahast nad sõltuvad.
Kuna tõid sisse juba majandusmetsa, siis metsa majandamise viise on ju palju. Kõigil loodusega seotud ärisektoritel on väga korralikult päitsed pähe pandud, herbitsiididest võrgusilmasuuruseni. Miks peaks puidusektor olema siin mingi püha lehm, kus niigi leebete seaduste täitmist ei peaks enam nõudma ja sedagi tegema just äriühingutele kõige soodsamal viisil, kui samal alal kõigil teistel aladel on röövkapitalistlikud tootmisviisid väga rangelt piiratud või üldse keelatud? See pole ju kuidagi metsade majandamise keelamine ega isegi mitte piiramine, kui seda tehtaks samal viisil nagu mujal EU-s? NSVLi ei saa kah eeskujuks enam võtta, sest selle eeskuju tõttu hakkab meil nüüd palgimets otsa saama. Me räägime praegu ainult tingimustest. Isegi lageraie on teatud viisidel loodusele väga vähest kahju tekitav. St kahju kõrval on ka kasud loodusele olemas, piirates puidusektoril vaid metsast väljatoodava materjali ajalist akent, mitte mahtu praegugi aktsepteeritava tsükli lõikes.
Natuke ka ühest teisest probleemist. Jällegi rohepesu, sest jõgesid väetatakse, tõmmatakse sirgeks ja suletakse palju suuremate tammidega, kui koprad teevad. Mu oma abikaasa on pärit talust, mis asub just sellise jõe ääres, nägi varem välja sarnane nagu pildil, isegi looklevana oli talul oma elektrijaam, jõgi oli kala täis jne. Nõuka ajal tõmmati sirgeks, nüüd on kaladeta vooluveekogu.
Teine näide on mu oma talumaadelt, mida läbib väiksem oja. Metsa all ja võsavahel on oja selge ja liivapõhjaline, ilusa sirge kaldajoonega. Üks talunik raius oma tükilt metsa maha, oja kasvas kinni. Iga aasta pidi seal veevoolu läbi muda avama, kuni võsa/puud piisavalt kõrgeks kasvasid, ökosüsteem taastus, nüüd voolab juba aastaid ka seal ega kasva enam kinni. Ei süüdista teda üldse, see tuli kogu külale üllatusena, kui habras on selline ökosüsteem, vabalt oleksin võinud sama vea seal ka ise teha. https://www.cms.int/sites/default/files/publication/English%
20-%20Global%20Assessment%20of%20Migratory%20Freshwater%20Fi
shes.pdf
##Elektriauto omanik oleks täis opakas, kui siiralt rõõmustaks kas kõrge diislihinna või kõrge EURIBORi üle. See kõik tuleb ju kaarega oma rahakoti kallale.##
Nii ongi, kuigi kahjurõõmust saab siin teemas lugeda juba algusest peale, kui lollid on muude valikute tegijad:) Kütusehinna tõusust rääkimise kontekst on vale, see on eelkõige majanduslik probleem, isiklikult on inimestel palju valikuid olemas. Kui neid hinnatõususid vaadata, siis numbrid võivad ju hirmutada, aga protsentides teeb see sama välja, nagu suviti Octavial alla 4 keskmine kulu asendada talvise 5-le läheneva kuluga... traagika? Aga teine inimene ostis omale auto, millega ei saa isegi suvel alla 6 hakkama. Tema kritiseerimine selle eest oleks sama ajuvaba, kui kritiseerida tema kallimaid jalanõusid või suuremat maja korteris elamise asemel.
Teine siin teemas pidevalt häiriv demagoogiavõte on igasugustest postihindadest rääkimine, olgu see siis särtsu, gaasi või vedelkütuste puhul. Vaatame ikka reaalseid arveid, mis lõpuks maksta tuli. Neid on tõenäoliselt ehk mõni üksik %, kes ostab kütust postihinnaga (niisamuti ei osteta ka elektrit ilma võrgutasudeta ja valitakse kellaaega, millal see on odavam). Postihind ei ole reaalne hind, lisaks on mustmiljon võimalust valida ka postihindade vahel isegi sama tanklaketi piirides ja MITTE tankida seal, kus see on kõige nähtavam (seal reeglina ka kallim). Eile õhtul olid näiteks sellised postihinnad (miinus kliendisoodustus!) nagu siin pildil. Teine pilt on hetkeseisust (juba aastaid on neljapäeviti kütus kõige kallim ja hind kukub kolmapäevani, tarneva seotud sisseostu iseärasused, millest ajakirjanduses palju räägitud). Lähipäevil jälle uued hinnad, midagi soodsat leiab igaüks ka kodu lähedalt. Ei nõua just palju planeerimist, kui seda tuleb teha alles 1000-1500km tagant ja pole mingi küsimus tankimist ka 4-5p edasi lükata. Postihindasid vaadates on särtsukaomanikul lihtsalt hea endale sugereerida, kui kallis on neil teistel ja kui odav on mul (kui hea autoostu ma ikkagi tegin!), kuigi tegelikkuses optimeerivad kõik, kellele see on oluline, olenemata "kütuse" liigist. Tegelik erinevus tuleb välja vaid neil, kes kasutavadki vajaduspõhiselt/paralleelselt mitmeid erinevaid lahendusi.
Ilmaasjata pea kõigile saadetud sõnumi probleemi on täna lagatud piisavalt, pattugi kahetsetud ja lubadusi antud. Huvitav oleks teada, et kas teksti ka kavatsetakse muuta? Selline palve riigi poolt on ju täiesti küündimatu ja tagajärjedki nähtud - häirekeskus umbes, oh imet! Ise te ju palusite helistada....
Käib mingi tühi rabelemine ka sel teemal, kus iga samm peaks olema detailideni läbi arutatud. Natuke järele mõeldes ei ole ju vaja ühegi drooni pärast kuhugi helistada, sellest ei ole vähimatki kasu.
