Tere!

Mul jõuab aasta lõpus uus Opel Astra, millel on all suverehvid 225/40 R18. Kas on mõttekas sama suurus valida ka talveks? Siiani on olnud kõik talverehvid naastrehvid (10 aastat R16 55 205), kuid seekord tahaksin osta lamelle, sest arvan, et vahel on vaja käia ka Euroopas. Vaatasin, et Opel pakub ka 17" juures laius 225/45 R17. Kas see 225 on talveks liiga lai (auto kaalub 1400 kg)? Põhiline sõit on maanteedel ja linnas, kuid iga päev ka 10 km talvist kruusateed.

Julgeks soovitada 205/55 r16 -ga jätkata . Talvel eriti.

Midagi ei ole liiast, minu autol on 225/45/19 naastud. Suverehvid samas mõõdus. Milleks rikkuda auto välimust ja toppida alla väiksemaid, kitsamaid ja kõrgemaid rehve, kui originaalis. Targutavad need, kes sõita ei suuda libedaga ja topivad alla võrrikumme.

miks pisikesele autole nii suuri rattaid alla topitakse, jääb muidugi arusaamatuks, aga eks rehvimüüjadki taha teenida...
öeldaks, et talveks pigem kitsam rehv, siis lõikab paremini läbi lume ja lörtsi, aga see rohkem vaidlemise teema- teed on meil nagu on ja kas rehv nüüd sent-kaks kitsam või ei, ei mõjuta selle läbilõikamise juures ilmselt suurt midagi. kitsama rehviga siiski pindala, mis teega haakub, väiksem ja võib pidamise hoopis halvemaks teha. ühesõnaga vaidlemise teema, mingit tõestust vist küll kuskilt ei leia. kui tehas on mõõdud määranud, siis tasub sellest lähtuda ja edasine on juba juhi enda oskuste teema.

Et arusaamatuks ei jääks, peaks autotootjalt küsima :)

Ilmselt inimestel peas kinni, et talvekad PEAVAD kitsamad olema ja väiksema velje peal. Ega tehas ei pane alla suva mõõdus velgi koos rehvidega, et eestlased saaksid talveks oma preparaadi papud väiksemaks tuunida...

See ongi veidi arusaamatu mille alusel tehas neid mõõte määrab.
Insignial on ette nähtud kas 225/55/17 nagu paberitest nähtub või siis nagu uksepiidal oleval pirkal kirjas 245/45/18
Kuid kõige paremini näib sobivat hoopis 215/60/17 suv talveks. Spidomeetri viga kõige väiksem selle mõõduga ja ka juhitavus parem suv rehviga raskel autol.

mul on masinal 255-35-19 lamell.ei mingit probleemi.inimestel on mingi paranoia,et üle 195 ei tohi olla ja kindlasti naast,sest muidu lendab teelt välja

Lähtu ikka sellest, mida tootja lubanud on. Ilmselgelt pole tarvis mõõtudest väga palju väljuda. Minu autol tehasest 255/45/19 ja loogiline, et talverehv on samas mõõdus. Muidugi ei peaks edevusega liiale minema ning pigem valida väiksem ja tuntud tootja rehv, kui suur, madal ja pagan teab, kus valmistatud.
Minu kogemuse kohaselt, on uuel autol alati talverehvid all olnud, kui tarne on talveperioodi jäänud ja suvekad antakse kaasa, kuna viimased tehasest reeglina küljes. Kui aga nii pole, siis saab esindusest suht normaalseid pakkumisi, nii rehvide, kui ka velgede kohalt. Mõõdud ja muu asjakohane info neil seal samuti olemas.

WRC-s on asfaldi rehv 225/40r18 ja talvekas 205/65r15. Malcolm Wilson võiks vist siit omale sõidumehi palgata, siin on pooled kõvemad sõidumehed kui DMACKis

Navara3000 (registreerimata) - esiots sõida wrc ikke talvel kas 135 või 145 laia rehviga
leht 40 ja edasi
https://www.michelinmotorsport.com/content/download/7550/175
144/file/gamme-compet-client-GB+DEC+2013.pdf
http://www.soltrade.ch/fileadmin/user_upload/BrochureRally_E
N_2016.pdf

No nüüd leidsid ikka küll võrdluse WRC-ga. Tule maapeale tagasi kosmosest. Kui sõidukogemusega kitsas pange juba alla sellised nagu golf 4-l 175-80-14, lõikab lumes nagu siidi ja sõidab ise :)

Selle tehasest tulevatega sõidad nagu tõstukiga läbi meie toredate aukude.

Huvitav, et mina ei sõida tõstukiga, kuigi originaalid all, osta traktor, kui muidu meie teedel hakkama ei saa.

18 tollene tõllaratas jätab hätta. isegi tee pealt. tõrtsivaaludest tahad läbi saada, ei saa, lennand otse teisele otsa või kraavi. kui on vähegi tarkust peas üle 15 ei pane alla. sa pead selle ise ära proovima, muidu sa ei tea mis ons hea ma ütlen. 18 või kakskend, ta näeb kena välja aga sellega on ta töö tehtud kah. muuks ta ei kõlba kui vahtimiseks aint. sõidumees võtab talvel viisteist velled ja veereb kergelt ja kenaste ja suvel maksimaamselt 16 a se puhtalt eputamine juba

To viimasele:

Mida sa seletad...
Paljudele tänapäeva autodele ei saagi enam nii väiksed velgi alla kruvida.
Isiklikult kasutan 19 (18 on miinimum mis alla mahub) tolli originaalvelgi mille talverehv on taga 315 ja ees 275. Ning võin kuuspaki vahele panna et saan talvistes oludes sama teekonnaga pidama kui mõni Yarise mees oma 14 tollise rehviga.
Tänapäeval müüakse juba nii korralike rehve et selle müüdi: talvel saab sõita normaalselt ainult 185 laia rehviga, võib ajaloo pügikasti visata.

See ütlus on äge- 18 on miinimum mis alla mahub

315 laiusega rehv talveks? Mis auto all sellised ka on..egas mitte yarisel??

Usas negrod topivad mingitele suva kärudele a-la 24-35" tõllarattaid alla, ise ilgelt uhked. Mida suurem, seda parem. Minurust selle velje suurusega ei tasuks ka üle pingutada, isegi kui mingi valemiga alla saab, siis välimuselt jääb ülirõve.

aga sa proovi paksust lörtsipudrust 18 tollestega läbi sõuda. ja sis proovi 15tolleseid. pärast hiljem räägid muud juttu. kui sa sellest aru saaksid et kitsam rehv ons parem talvel kui laiem siis võiks sind kunagi meheks hakata nimetama isegi. füüsikareeglitele vastu ei saa.- kas peenem nuga lõikab paremini leiba või mida paksem seda parem? linnas võid hakkama saada ka 20 tõllaratastega, seal linnas teile linnavurledele tehakse kõike ette ja taha ära, soola ja liiva ma mõtlen, aga maal oled kohe hähas nagu mustlane mädas

mul tehase mõõt 19.sinu loogika alusel ma ei tohiks linnast välja sõitagi.sõidan lamellidega igapäevaselt ja pole mingit probleemi mingis pudrus ,ega jääl.

Mul on ka 255 ja 20tolli lamell all (tehasemõõt), ja sõidan hetkel juba 4ndat korda see sügis polaarjoone taha. Uskumatu, et ikka veel elus olen, kui siinseid jutte lugeda.
Eelmistel masinatel on olnud 225 (tehasemõõt) laiusega lamellid talveks. Ja näed, elus olen!

Üks asi, mida need suured kitsa ja väikse rehvi propageerijad unustavad kirjutada, on see, et sa ei saa minna lõputult väiksemaks. Kuskilt tuleb piir ette, ehk siis kasvõi auto kaal vs rehvi laus vs offset vs piduriketta suurus jne ja aladimensioneerimise tulemuseks on see, et auto reaalselt ujub teel. Kas te arvate, et tootja insenerid on lollid, et ei luba teil näiteks alla panna 175 laiust astrale? Vaat, kus alles lõikaks?

Ps! Veljesuurus ei näita ju rehvi laiust, nagu mõned võinugade propageerijad kirjutavad. Bmw i3 on 19tolliga aga 155 rehviga.

To eelmistele targutajatele.

Jah, 18 tolli ongi minimaalne velje mõõt mis alla mahub, sest juba praegu on piduri suporti vahe ainult paar cm.

Kõige kitsam rehv mis sellele autole tehase poolt ette nähtud on 245.
Kas hakkate nüüd väitma et olete targemad kui insenerid kes on läbi testide sellised velje ja rehvimõõdud sellele autole kinnitanud/heaks kiitnud?

Või peaks ma nüüd kuskilt hakkama otsima mingeid nikerdisi mis oleks 18-19 tolli ja millele saaksin 155 rehvi peale venitada?

Tulge ikka maa peale tagasi ja saage aru et maailmas ei liikle ainult väike ja kesklassi autod.

LinnapoissAts (registreerimata) - pole mõtet leili minna inimeste peale kelle laeks golf2 või opel kadett

Linnapoiss Ants. mul ka tehase reff all 265/18(mahuks suuremgi) JA supordi vahe 2-3 CM mis tähendab tease velge min 16"

No kumb liigub lumes kiiremini, kas pitsalõikur või teerull?

Ajalool on kombeks korduda. Kõige esimesed rattad olid suuuuuured, tõllarattad, vankrirattad, see jalgratas, millel esiratas ülisuuuuuuur, veskiratas jne...
Siis tulid esimesed autod oma vankriratastega. Tööstuse arenedes läksid rattad pisikeseks, kuni saavutasid autodel ideaalse suuruse(14-16")
Tehnika arenes muudkui edasi, autod järjest kasvasid mõõtudelt suuremaks ja rattad tehti ka suuremaks(17-20")
Nüüd kus esimesest astrast(14") on kasvanud suuuuur astra(18") oleme jõudnud järelduseni, et liigume tagasi vankrite ja tõldade ajastusse!

To Navara3000:

Ma ei kirjutanud eelnevat postitust mõttega et oh mul on suurem/parem jne. Ma olen proovinud testi mõttes 17 tollist velge alla keerata aga ei mahu. Lihtsalt ütlesin fakti pärast et erinevatel autodel on erinevad min-max velje suurused.

Rahuliku jõuluaega!

üle 16 tolli on mõtetud veljed juba. koguaeg valva et keegi ära ei virutaks alt. lasnamäele parkida ei saagi. rehvid samas on liiga kallid kaarikuratastele. no ei saa aru. pidamine on talvel sitt, hind ons kallis, vargapoldid tuleb soetada veel lisaks. sõita on jäik, hambad logisevad suus. peab laveerima aukude vahet teepeal, kui auku satud on kena velg kõver kohe ja võib minema visata. 14 tolli oleks talveks optimaalne aga ajavad ka 15 tollesed asja ära. suremad velled on juba lauslollus

To seesamunegi:

Unustasid mainida et sinu arvamus/väide käib väike/kesklassi autode kohta (arvatavasti vanemate kui 5 aastat) ning ainult sinu enda kogemuse põhjal.

Enamustes premium klassi autodes küll ei tunne mingisuguseid põrutusi ning ka hambad püsivad kenasti suus. Ning kui inimesed ei ole kasuta päris 25 kõrguseid rehve, ei ole massiliselt kuulda olnud ka velje lõhkumist (löökaugu süül).
Enamus löökauke on täpselt sellise suurusega et kitsarehvilised saavad sealt korraliku matsu vedrustusele ning hammastele, samal ajal kui “teerullimehed” veerevad üle sellistest aukudest.

Andke minna laia papuga aga fakt on see et 40kõrgusega põrutab rohkem. Kui siin kirjutati preemiumklassist siis suurel enamusel teljevahe pikem sellepärast ei saagi aru kas põrutab või mitte. Teema oli opel astra. Muuseas teemaalgatajalt küsiks et kas talvepapud annavad ikka kingina kaasa või? Tohivad müüa autot millega liiklusesse võib kohe minna!

Nüüd hakkavad kõik kambas oma rehvimõõte ette lugema, mis sest, et jutt käib konkreetsest 1400kg astrast ja konkreetsest mõõdust.

Minu 1600kg tühimassiga ja tihti 2t massiga väike Volvo liigub 205 laiusega talverehvil. Laiemat küll alla ei paneks.

Kümme punkti jutupaunikule, kelle arvates laiem talverehv paremini teega haakub.

A6 pole mingine kesklass vaid ikka preemiumklass juba. hambad ons suus. 15tolli on all ja mõnusasti kerib edasi. aukudega probleeme pole sest rehvid ons kõrge profiiliga.naaber alles sai 17 tollesed tõllarattad omal kõveraks külateel. 15 tollise veljega sõidan nigu aus mees iga tee peal ja ei ole jama olnd. suurttemate velgedaga masinatel tihtipeale kumm tühi ja toss väljas, veljed pertseses igatepidi. mina ei jaksa seda nuttu teate ära kuulata kui kallid nende veljed on

Ise muidugi jätkad seda loetelu ja teemaalgatajale mitte ühtegi informeerivat sõna.

Mul suvel 235/35/R19, talveks panin 225/45R17. Panin selle mõttega,et teised veljed ka ja kõik peavad kauem vastu. Mul vanasti oli ka see teema,et kõige kitsam alati. Kui alles hiljuti oli kuskil test. 225/17 ei jäänud üldse alla ja tõeline miinus väga suures lörtsis, aga noh meil ei ole täna lundki.....

On 265 50 19 ja ei kurda
Kuskil mingis autolehe testis oli laiem rehv talvel hoopis parema pidamisega. Naelte rohkus visg aitas jääl paremini pidama saada. Otsige artikkel välja

Naelte rohkus on sõltuvuses rehvi kõrgusest, mitmed tollid jagavad seda, alates 16 on naastude arv sama. Füüsikaseaduste järgi mida kitsam rehv ja rohkem naaste, seda parem on pidamine jääl erisurve tõttu. Kitsam rehv on ka lopas ja rööbastes parem. Keegi siin tõi võrdluse WRCga...seal mindi "kulude vähendamiseks" laiematele rehvidele üle, et mahuks kruusaveljele. Tulemuseks laiem rehv ja probleemid katsete teisel läbimisel, sest vahepeal on ülekäinud rahvuslikud klassid kitsa rehviga. Ühesõnaga eelistada maksaks väikseimat lubatud mõõtu võimaluse korral.

Kui sellele mudelile pakub tehas ka 16" velgi, siis tasub loomulikult need talveks soetada. Kui ei paku, siis 17 ja 18" pole enam erilist vahet, laius ja rehvi hind on samad.

40 kõrgus on igati OK, aga ise pead teadma kus löökaugud on - muidu saad velgi regulaarselt sirgendamas käia.
Jää peal võib ju parem olla kitsam rehv, aga piikidega tavalist naastu võrrelda on ikka täiesti uskumatu lollus.
Saavad inimesed talvel lamellidega ka hakkama, laiemal rehvil on puhta asfaldi peal oluliselt rohkem pidamist, samuti säilitab rehv rohkem pidamist kui naastud peaks ära kuluma.

Mhm, rohkem pidamist puhtal asfaldil, hea, et raja liimimisest ja Nitto slikkidest jutt ei käi. Füüsika on edevuse järel ikka väga taga.

sammaljalg - kas ta tõesti üritad väita, et rohkem pidepinda ei tähenda rohkem pidamist? Kuidas saab keegi nii rumalat juttu ajada?! Füüsikast ei tea sa mõhkugi, aga ma üritan sind natuke valgustada.
See, et kitsekeelega teel püsib ei tähenda, et laiema rehviga auto oluliselt paremini seda ei tee ja auto võimed sellest ei parane. Laiema rehviga autoga kiirendab paremini, saab kurve võtta kiiremini ja pidurdab ka paremini. Gripi on lihtsalt rohkem. Muidugi kasvab sellega ka kütusekulu, aga dünaamika paraneb.
Kui rääkida mingist kiilasjääst, eriti kus on vesi peal, siis ja aitab suurem rõhk (mass väiksema puutepinnaga) paremini teel püsida, aga hõõrdetegur peab olema tasakaalus massiga, et suudaks auto inertsile mõju avaldada.

Sama füüsika kehtib tavalise naastrehviga samuti, sarnaselt piigiga. Asi peab olema muidugi tasakaalus auto muude näitajatega, aga jutt, et võimalikult suur on kõige parem, ei päde. Kõige õigem oleks ju üldse talvekatele teine veljejooks osta ja kui lisaks parematele omadustele on asi lõpuks odavam, siis milles ülds eküsimus. Mõni jäärajavõistlus võtke külastamiseks, näete, et alates väikestest punnidest kuni suurte/suuremate evodeni kasutatakse võimalikutl kitsaid testivõitja rehve ja lisamärkusena võin ma mainida, et seda ei tehta kulude kokkuhoiuks. Talverehv ja asfalt on jällegi teine teema, kuid seal võiks ikka hakkama saada iga rehviga...

To Sammaljalg:

Tahad sa nüüd tõesti oma “tarkuseda” väita et mu 2.2 tonnise massiga autol oleks parem juhitavus, kiirendus ja pidurdus talvistes oludes (lumi ja jää) kui paneksin alla 155 rehvid?

Toome näiteks jää ning lumi, kui 155 laiusega lamellrehvil on kontaktpinda teega x cm2 siis 315 laiusega rehvil on kontaktpinda ligi 2 korda rohkem. Soovituslikud rehvid on ikka arvutatud vastavalt auto massile.

Ei vaidle vastu ei lörtsis kerge auto ja lai rehv ei ole kõige parem kooslus. Jällegi, vastavalt auto massile, tehasepoolt soovitatud rehv suudab lörtsist läbi vajuda. Ning kui kõik on vastavauses tehase poolt soovitatud normidega, ei teki mingit ekstreemolukorda (kui juhi sõiduvõtted on õiged).

laiemal rehvil ka müra suurem.

Ma ei oska ütelda, kust sellised meelevaldsed väited, aga rehvi laius peab klappima auto kaaluga. 1400kg autole 225 ei ole optimaalne. Sõita saab kindlasti, kuid ise üle 205 kindlasti ei kasutaks.

Jälle tulevad mingid veerandmiilitarkused mängu, kui jutt käib kontaktpinnast teega. 2x laiem veerepind tähendab, et sul päris paljudes teeoludes kontakt asfaldiga puudub, kuna laiem veerepind kannab ka lörtsi jms sodi peal piisavalt hästi.

Veoautoga on miskipärast ilgelt kehva sõita, kui haagis tühi ja veosilla 4x315 laiusega rehvidel kokku 3.5t raskust. Täiskoormaga 11t on juba märksa parem ning libedast serpentiinist ülesminekuks abisild üles tõstetuna 20t veosillaga veel parem. Siinsete dragsterijuhtide arvates peaks ju vastupidi olema, mida väiksem mass mida laiematel rehvidel, seda parem, parem kontakt teega jms huumor.

2 video kinnitavad et pidurdamine lumel laia rehvil parem
https://www.youtube.com/watch?v=1WiQ2Q_jbFY
https://www.youtube.com/watch?v=cFiXvk9VKyQ

kle sammal, väidetakse, et laiemal rehvil on parem kontaktpind teega ja kui sina väidad, et see nii ei ole, mine kooli tagasi. see, palju auto kaalub, on juba omaette teema, kuna pole ka mõtet kerge auto alla ülikitsat rehvi panna, sest kuskil on siiski füüsikaseaduste kompromiss- mingist x paksusega lörtsist võib ju läbi lõigata küll, y paksuse peal enam ei lõika ja samas puhtal teel ongi see paratamatus, et väiksem pind annab vähem pidamist. oleks meil talv läbi teedel konstantse paksusega lörts, saaks ju välja arvutada, mis laiusega rehv mis kaaluga autole sobib. või on kellegi kodus käsiraamat, kus lörtsi ja lumekihi paksused kirjas ning tabelis vastavad rehvilaiused toodud? pane sammal oma rekale 195 laiad rehvid alla, 20 tonni taha ja kõrgele mäkke sa nendega jõuad?

See esimene video on päris hea, tõestust väidetule pole, "ekspertide" jaoks on raske isegi sõna pidurdamine õigekiri inglise keeles. Suht ebaõnnestunud clickbait oma 14k vaatamisega, mõne võtab näikse ikka õnge.

Teises videos võrreldakse tehasemõõtu tehasemõõtudest kitsama mõõduga. Uue Astra tehasemõõt lisaks 225/40/18le? 205/55/16.

Lisaks muidugi fakt, et mõni auto lihtsalt ongi talvistes oludes parem, kui teine. On selle põhjuseks mis siis on.

Mõne aasta eest tegi Rootsi Tehnikamaailm sellise testi, kus võrreldi eri mõõtu talverehvi toimimist sama masina all. Autoks oli Audi A3, rehviks Hakkapeliitta 8 ning mõõtudeks 205/55R16, 225/45R17 ja 225/40R18.Masina kaalu ja rehvimõõtude poolest igati võrreldav teemaalgataja Opel Astraga. Rootsikeelne artikkel on vabalt kättesaadav:
http://teknikensvarld.se/storleken-pa-vinterdack-spelar-den-
nagon-roll-550032/

Test jagunes 6ks alasektsiooniks:
sõidumugavus,
vesiliug,
põiketest (ehk „põdratest“) kuival teel,
pidurdustestid erinevates oludes (jää, lumi, märg, kuiv),
juhitavus/teelpüsivus – võrdluseks ringraja ajad jääl, lumel ja märjal asfaldil.
kütusekulu (ühikuks rootsipärane l/10km kohta).

Lühikokkuvõte: Sellisel autol 205/55R16 on talveks parim. Muuseas on kitsama mõõdu pidurdusteekond parem jääl ja veidi parem ka märjal asfaldil. Ringraja ajad jääl ja lumel on kalendriga paremad (märjal asfaldil võrdsed). Muuhulgas artiklis toonitatakse, et libedal juhitavuse juures on lisaks rehvi laiusele oluline roll külgseina kõrgusel. Madala profiiliga rehvi jäik külgsein mõjub pidamisele talvistes oludes halvasti.

Sama marki auto ja rehvimõõtudega on minu teada kusagil tehtud Conti suverehvi võrdlus ja siis oli kokkuvõttes parim mõõt 225/45R17.

205/55 R16 juurde jää ikka. Korralikud lamellid on väga hea valik, naastu pole tingimata vaja. Praegu mitmel pool suured aastalõpu allahindlused ka talvekatele.

Asrtale parim talveks 205/60/16 see vist mingil põlvkonnal olnudki tehase mõõt.

no mingil põlvkonnal oli lausa 145 r13 s

Võtan kokku ja lisan oma kogemuse:
- tahad mugavalt kulgeda, võta suurem profiil.
- tahad auto juhitavust säilitada, jää 225/40R18 juurde.

Ma ei tea Astrat, aga kui sa plaanid lisavelgi talveks võtta, siis mõtle, kuidas rehvirõhku Astral mõõdetakse. Kui on otsene (rõhuanduritega) mõõtmine, siis pead talvevelgedele need ka leidma. Vahest ei tule talveveljed + rehvid + andurid + kodeerimine odavam 2x aastas tehtavast rehvivahetusest? Kui Astral on kaudne mõõtmine (ABS-ilt), siis langeb rõhuandurite küsimus ära.

Paugutan ise täpselt sama klassi kuumpäraga justnimelt 225/40R18 talverehviga juba teist talve. Tõsi, Tallinna kuumaastikul sportvedrustusega sõitmine vajab harjumist, aukude tundmist ja seljataga passivate autojuhtide kannatust. Puruks pole velge ega rehvi õnnestunud sõita veel. Samas maanteel, maha-pealesõitudel ja kurvilistel külateedel on juhitavus selle 18" rehviga peaaegu et sama, mis suvekaga (peaaegu, sest talvekas on pehmema seguga ja on tunda läbivajumist). Just juhitavus piirsituatsioonides kuivas ja soolamärjas oli aspekt, mis käskis mul tehasemõõt säilitada. Neil kahel päeval, kui lund sajab, saab ka edukalt hakkama, sest auto dünaamika käib igasugusest rehvi pidamisest nagunii üle.

Ehk vastus su küsimusele on lihtne. Kui sa otsid rehvilt enamat, kui pehmet kulgemist, vali sama mõõt, mis suvel.

Kui sellele Astrale saab panna 16" velgi, siis talveks igal juhul 16" mõõt alla, misiganes kõrgus ja laius rehvil, siis tehasemõõdu välja annab.
Mingi halva juhitavuse jutt väiksema veljega, unusta tänavaliikluses tänava rehvidega ära, see on möga.
veel enam, et me räägime talverehvidest libedal teel, kus ei ole haisugi suurtel kiirustel kurvi läbimisest.

Kitsam rehv just nimelt lõikab paremini läbi lume, lisaks ei tähenda kitsam rehv kohe halvemat haakuvust, kuna kitsamale rehvile surub ka suurem raskusjõud peale 1 cm2 kohta.
Huvitav, kuidas küll rasked kaubikud oma 15-16" ja 195 laiuste rehvidega hakkama saavad, lausa suurepäraselt talvel.

Kõrgema profiiliga rehv on talveks parem, kuna siis näiteks lume või jäärööbastes sõites on rehvil mängimismaad ja ei tõmba kohe autot kaasa.
Üldse on kõrgema rehviga pehmem sõita ja mingit kehvema juhitavuse juttu ei ole siin, see juhitavuse jutt on rohkem rullnokkade vallast.
95% juhte ei oska sedasi sõitagi ,et madalaid rehve kasutada oskaks.
Lisaks peavad selleks olema ka spetsiaalsed kallid rehvid, et madalast rehvist üldse näiteks suvel mingit kasu oleks haakuvusel.
Selle kohta on ka teiste tehtud, näiteks märjal teel oli kõrgem rehv lausa parem, kuival oli madal rehv parem, aga vahed olid väiksed.

Mina kavatsen ka talveks minna 205 60 R16 peale, suvel on mul 225 50 R17 ja mõlemad on tehasemõõdud.
Kui sinu Opelile lähevad 16" veljed alla, selle pead enne välja uurima, sest paljudele uutele autodele ei lähe.
Siis 205 55 R16 rehv sobib kenasti su autole, ratas jääb õige grammi ainult väiksem.
Võibolla sokutad 205 60 R16 ka alla, ma ei oska öelda, sõltub, palju sul rattakoopas ruumi on.

Lisaks unustavad siin suure velje soovitajad ära tõsiasja, et korralikud talverehvid suurele veljele maksavad röögatu hinna võrreldes näiteks 15 ja 16" velgedega.
Aga eks need suure veljega kõvatajad tihti ostavad kasutatud pastlaid alla, kuna uusi ei jõuta osta 200 eurot tükk.
Pannakse suured veljed oma autole alla, aga selle peale ei mõelda, et rehve peab ka keegi sinna peale ostma.
Kõvatajate all pean silmas just neid, kes tõesti kõvatavad oma suurte velgedega ja on jõle uhked nende üle ja pressivad teistele ka seda peale.

Mul ei ole küll tahtmist oma auto veermikku rikkuda ega muidu jäika autot taluda, ülimadala rehviga, eriti veel talvel, kus see võib lausa ohtlik olla, konarlikul ja rööpas libedal teel.

Põnev on jah see, et vanasti sõitis BMW E34 väga kenasti 195 65 R15 rehvidega ja ei olnud mitte mingit probleemi isegi mitte 180ga sõites, auto oli väga kindel ja stabiilne, kurvides oli ka hea.
ja see BMW kaalus 1445kg, Tänapäevane Astra pakun, et kaalub midagi sarnast või siis veidi vähem.

Topgearis kunagi üritati ühte Renaulti teha kiiremaks, pandi ka sellele alla suuremad veljed ja madalad rehvid ning paremad pidurid ja ringiaeg muutus hoopis kehvemaks :D
Siis vahetati rehvid paremate vastu ja tuuniti vedrustust, alles siis saadi vist mõni sekund parem aeg.
Niipalju teile, siis madala rehvi üliheast juhitavusest.

Muudetud 05.01.18 16:57

kitsamale rehvile surub ka suurem raskusjõud peale 1 cm2 kohta.

kas auto muutub raskemaks kui kitsamad rattad panna?

kas sa peale esimest pitsi viina muutud suuremaks(nagu Napoleon)?

Koolis on käidud? No elatud ja kogetud on vast ikka. Võid ju ka kohe katse teha: esiteks seisa tavaliselt, tallal ning teiseks proovi seista varvastel. Kummal juhul tundub. Kuidas kaalujaotus tundub? Nagu juba mainitud, siis pole jäärajavõistlustel põhjuseks mitte hind, miks kõiksugu autodele nii kitsaid rattaid alla pannakse, kui võimalik.

to .......
Palun mõtle nüüd hoolega läbi, mida tähendab raskusjõud ühe cm2 kohta.

Muudetud 05.01.18 18:48

dbiilid
https://et.wikipedia.org/wiki/Raskusj%C3%B5ud

Dbiil võiks sinu enda kohta öelda.
Annad lingi, millest sa ise ka aru ei saa.
Ilmselgelt sa ei adu, mis füüsika rehviga toimub.
Sa ei saa vist ka sellest aru, et asjadel ongi kaal, kuna maal on külgetõmbejõud ehk siis gravitatsioon :D

Kui ma praegu füüsikaõpetaja jaoks ei nimetanud asju 100% õigete mõistetega teaduslikult, siis see pole koht, kus sedasi norima hakata.
Kõik saavad aru.
Aga ma ei ole üldse kindel, et see nii oli.

Muudetud 05.01.18 19:43

miks vormelitel laiad rehvid on? gravitatsiooni pärast?

Vaata, iga olu ja auto jaoks on vajalikud erineva mõõduga rehvid ja veljed.
Ei ole nii, et üks asi kõlbab kõigeks.
Vaata, milline downforce on vormelil, mida sõiduauto iialgi ei saavuta, eriti veel oma kaalu suhtes. Vormeli downforce on vähemalt 3-4 tema kaalu.
Lisaks on Vormeli rehvid hoopis teise seguga ja vaata, kui kiiresti need kuluvad.

Tänavaauto tänaval ja vormel 1 ringrajal, on ikkagi vägagi erinevad olukorrad.

Autotehaste insenerid ikkagi teavad, mis mõõtu rehve alla panna.
Muidugi on rehvide ja velgede valikul ka teisi põhjuseid, näiteks disain.

Lisaks haakuvusega mitteseotult annavad laiad rehvid autole stabiilsust siledal teel. Kuid meil talvel tänaval ja meie kiiruste juures, ei ole Opel Astral küll näiteks 255 laiade rehvidega talvel midagi teha, ka 225 pole talveks vajalik.

Samuti kasutatakse näiteks rasketel tänavaautodel laiemaid rehve selleks, et raskusjõudu jaotada rehvi peale rohkem laiali, rehvil on ikkagi teatud taluvus raskusjõu suhtes.

Loomulikult on rehvi laiusel olemas seos haakuvusega, aga see ei ole nii mustvalge, kui sa arvad.
Siin loevad paljud tegurid.

Siin on ka üks huvitav lõik rehvide laiusest ja haakuvuse suhtes ning rääkijaks ei ole seal mingi suvaline tüüp.
https://www.youtube.com/watch?v=3X2NbToEofw&t=383s

Kindlasti on teatud vahemikud, mis kontakt pindalaga rehv, mis massiga autole sobib.

Muudetud 05.01.18 20:06

ja niiet sa ise ka ei tea, miks vormelitel laiad rehvid on?
ja mida see lause tähendab: Lisaks haakuvusega mitteseotult annavad laiad rehvid autole stabiilsust siledal teel.

kas kitsatega ei saa siledal teel sõita?
ja mida tähendab haakuvusega mitteseotult?

Muidugi ei ole ma insener, aga ma usun ,et autotootjate insenerid, teavad, mida nad teevad.

Proovi ise, laiema alusplatega post püsib paremini püsti, kui kitsamaga, taolise põhimõttega, aga natuke erinevalt toimib see ka auto puhul.
Suurtel kiirustel sõitval autol kulub laiem rehv suurema toetuspinnaga marjaks ära, teeb auto stabiilsemaks, aga seda siledal teel.

Haakuvusega mitteseotult tähendab seda, et see ei ole seotud haakuvusega, vaid puhtalt toetuspinnaga.

Sa tood võrdluseks vormeli, aga millegipärast sulle WRC näide ei meeldinud, kus kitsaid rehve kasutati.

Ilmselgelt jõuame tagasi sinna, et iga massi ja iga olu jaoks on sobiv õiges mõõdus rehv.
Ei saa sinu moodi igale poole toppida 300 laiusega rehve ja arvata, et need igas olus paremad on, ei ole.

Ma ei ole tõesti insener ja ei suuda sulle 100% kõike seletada, aga vaadates piisavalt hulgal näiteid ja erinevaid autosid, mis on väga erineva rehvimõõduga.
Sellega on selge, et ühe vitsaga ei saa lüüa, et laiem rehv on alati parem, kohe kindlasti ei saa.
Need näited tõestavad ilmselgelt seda, et rehvi suuruse valik on suurem teadus ja seal on palju põhjuseid, mitte lihtsalt haakuvus ja mitte ainult haakuvus ja mitte alati ei tähenda laiem rehv paremat haakuvust.
Tegureid ja põhjuseid on väga palju.

Siin on WRC rehvidest juttu, vaata pilte, kui kitsad ja kõrged on talverehvid.
https://www.autoevolution.com/news/wrc-tires-explained-18984
.html

http://4.bp.blogspot.com/-wOYcW8MpMPU/UDFFJycAlZI/AAAAAAAAD6
s/ND861x-iw7s/s1600/Atmosphere_Service_Arctic_Lapland_Rally_
2010_0038.jpg

Kui laiem rehv nii hullu haakuvuse annaks, siis miks nad isegi asfaldirallil ei sõida näiteks 350 laiade rehvidega?

Muudetud 05.01.18 20:34

astra tühimass 1400kg, täismass 1900 ja rehv 225, 99a galaxy tühimass 1700kg, täismass 2400 ja rehv 195- kas insenerid olid tookord lollid?

Sinu toodu on ehe näide sellest, et rehvi laius ei ole nii otseses seoses haakuvusega, kui sa väita üritad.
Vaid just nimelt loevadki väga erinevad tegurid ja põhjused.
Täpselt samamoodi tõin ma sulle raske kaubiku näite, mis kasutab 195 rehve ja muud säärast ning püsivad väga kenasti teel nii suvel, kui talvel.

Ütlen veelkord, laiem rehv kindlasti omab teatud olukorras paremat haakuvust, aga see ei ole nii otsene ega nii mustvalge, nagu sina seda väita üritad.

Kindlasti väga hea asfaldiga, väga hea haakuvusega eriti kvaliteetsed rehvid, mingi võimsa auto all ringrajal, auto mis toodab kõvasti downforce, kindlasti omavad teatud tähtsust.
Aga jällegi ei ole see nii otsene, nagu sina seda üritad väita.

Ilmselgelt on erinevad olukorrad ka suurel kiirusel kurvi lendamine ja järsk pidurdus.
Tänavaautod aga ei ole mõeldud üldjuhul suurel kiirusel kurvi lendama.

Ma ei pretendeerigi siin absoluutsele tõele ja loomulikult ei tea ma asjast palju.
Aga on ilmselge see, et selles rehvi laiuses ei tasu nii kinni olla ja seda ma üritangi siin öelda, kitsamat rehvi ei pea kartma ja talveks see sobib, see on selge.

Kui panete ka tähele, siis tava tänavautodel on rehvimõõdud küllaltki ühtlustunud, ei ole väga suured mõõduvahed.

BMW 740D 2016a rehvimõõdud

1. telg
245/50 R18 100Y
245/45 R19 98Y
245/40 R20 99Y
245/35 R21 96Y
245/45 R19 102Y
225/60 R17 99Y

2.telg
245/50 R18 100Y
275/40 R19 101Y
275/35 R20 102Y
275/30 R21 98Y
245/45 R19 102Y
225/60 R17 99Y

Nagu näed lubatakse ka sellele 225 rehve.
Kuid suurim mõõt on 245 ees ja 275 taga.
Miks on niipalju rehvimõõte?
Ilmselgelt erinevate olude jaoks.
Vaevalt pandaks talle rehvimõõte, mis on ohtlikud?
Kõik on ilmselgelt ikka inseneride poolt läbi mõeldud.
auto tühimass on sealjuures 1935kg.
Miks ees saab hakkama 245 ja taga 275? Ometi on pidurdus suurim tekkiv jõud ja enamus pidurdusjõudu kandub ette?
Sest rehvi laiuse ja haakuvuse suhe ei ole nii mustvalge ja nii otsene, siin on ilmselgelt palju tegureid, mis loevad.
Samas tohib mõlemale teljele panna ka 225/60 R17 99Y.

Loomulikult peegeldub välja, et mootori võimsusel ja rehvilaiusel on seos.
Aga jällegi, mitte nii otsene, kui sa ....... väita üritad, me ei saa seda rehvilaiust igasse olusse ümber kanda, et igal pool alati parem on.

Muudetud 05.01.18 20:57

omast arust ei ole ma midagi väitnud, sina oled see, kes oma tarkust siin kõvasti demonstreerib, tegelikkuses aru saamata, mis üldse toimub ja leiutad seoseid mootorivõimsuse ja rehvilaiuse vahel.