Teema tegemiseks oli päris mitu põhjust:
1. Valdav osa rehvivaidlusi siin foorumis jõuavad välja sinna, kus kasutatakse argumendina ootamatult "tekkinud" libedust.
2. Oleme (sh mina ise) siin mugavalt üldistades tõmmanud võrdusmärgi musta jää ja ootamatu libeduse vahele, kuid must jää on tegelikult oma olemuselt siiski midagi muud kui kiilasjää, vesijää, kiirelt jäätunud vihmamärg teepind vm "libe koht" tee peal.
3. Musta jääga toimetulek on üks kriitilisemaid asju talverehvide valikul ja seetõttu oluline mitte "tarkadele", kes niigi kõigega hakkama saavad, vaid just neile, kes tulevad siit foorumist infot otsima oma kogemuste vähesuse/puudumise tõttu.
4. Natuke on ka "oma lehm ojas" - arvestatav osa mu aastasest kilometraazhist koguneb öistel maa(n)teedel ja seetõttu on rehvi pidamine mustal jääl mulle olulisem kui tõenäoliselt enamusele, kes öisel ajal sõitmise asemel magada eelistavad:)

DEFINITSIOON - must jää on teepinnal jäätunud õhuniiskus (nagu jäätuv kaste rohu peal), mis katab teepinna väikesi konarusi üsna ühtlase õhukese kihina. Pilt on asfalt lähivaates, midagi see ei tõesta ega lükka ümber:)

Siit lähebki nüüd asi keeruliseks, et kui siledal jäisel pinnal on võimalik sõita see jää pind naastudega karedamaks ja siledal jääl on naastul võimalik jäässe tungida, siis musta jää puhul puudub selline pind täielikult. On vaid üliõhukese jääkihiga kaetud asfaldikonarused/kivikesed, kus mügariku suhtes on harva naast oma nn ideaalses tööasendis pidamise tagamiseks.

Viskan õhku mõtte, et musta jää peal on parim lahendus hoopis lamellrehv, millel:
- on tavapärasest suurem mustri sügavus,
- lamellide sisselõiked klotsides on võimalikult sügavad,
- lamelle on hästi palju ja erineva nurga all teiste lamellide suhtes,
- lamellid ise on võimalikult kitsad (ja seetõttu ka elastsemad),
- rehv kulub kiiremini kui vananeb ("kivistub"),
- rehv ise on võimalikult pehme seguga (naastrehvid ei saa olla kunagi nii pehme seguga, kui kõige pehmemad lamellid, sest ka parimatel lamellitud naastrehvidel ei ole naastu kohas/ümber lamelle ja selle koha peal on ka kõvem segu, et naast sees püsiks).

Eelmine aasta ostsin ühele "öösõiduautole" ikkagi naastud, täpsemalt Hankooki i-piigid, tundus selline mõistlik kompromiss. Tervikut väga ei kiida, aga mustal jääl on toiminud pigem üle keskmise. Sel aastal said teisel autol ühele sillale Continentali lamellid ja teisele Barumi lamellid, talve jooksul plaanis vahetada rehve esi-tagasillal lihtsalt kogemuse saamiseks. Praegu uuena on pidamine mustal jääl parem mistahes paari aasta vanusest rehvist.

Kuna autoringkondades on üskagu tuttavaid, olen niisama "külas" käies katsunud näpuga üle praktiliselt kõike, mida neil riiulites leidub. Leidsin nende hulgas ühed huvitavad odavrehvid Greenlanderid:
https://www.upload.ee/image/12471479/IMG_20201027_140130.jpg
Need on pehmema seguga kui ükski muu, mida seal samas kõrval sõrmega katsuda on õnnestunud. Netist on ühtteist lugeda, aga ei tunne ühtegi reaalset inimest, kes kogemusteks midagi rääkida oskaks. Kahju, et ühelegi autole rohkem hetkel talveks rehve pole vaja, muidu ostaks ja katsetaks puhtalt uudishimu rahuldamiseks.

Netist selle kõige kohta väga infot ei leia, sest inimesed nimetavad mustaks jääks igasugust libedust. Youtube on selliseid eksitavaid videosid paksult täis ja need vaidlused kipuvad minema "aiast-aiaaugust" kategooriasse ühisnimetajaga "libe oli".
https://www.youtube.com/watch?v=nxTF5PTCjdg

Kõik mõtted, arvamused, ideed ja oletused on teretulnud!

Mul tekkis selline mõte või pigem küsimus, et mille poolest erineb öösõiduauto päevasõiduautost? Saaks selle selgeks, oskaks ehk mustale jääle sobivaid rehve kah soovitada.

Mustal jääl töötab ainult naelrehv, seal pole millegi üle vaielda!

Barumil pole kunagi olnud valikus korralikku nö põhjamaist lamellrehvi, seega oskad ikka imelikke valikuid teha. Aga klassikalises eesti suusailmas ajab ka Barum asja ära.

ootamatut libedust ei saa kunagi olema,kui inimene viitsiks kalendrit vaadata!

https://www.youtube.com/watch?v=zDGt1oyYlLs
1 neist on sinu paarum (vilets/keskpärane keskeuroopa turule mõeldud ms rehv) Pakun, et need on sul tagasillal ja sellepärast oled potensiaalselt teistele liikluses eriti ohtlik.
Mida kuradit on siin veel testida või uurida??? Milliseid imeteste saab veel üldse välja mõelda peale nende, mida teeb ja on juba sada aastat teinud näiteks Testworld soomes?
https://www.testworld.fi/media/1602/test-world_brochure.pdf

Barum on sisuliselt mõni aasta vana Conti mudel. Segu ja sageli ka muster on 1:1 Contile.

khm: palun põhjenda oma väidet, mille arvelt on parem, kui pole olemas naastu haakumiseks vajalikku pinda?

Mõni kommenteerija pole vist teema pealkirja lugenud. See teema pole autodest ega talverehvidest (ega ka mitte pidamisest kiilasjääl või talverehvitestidest), vaid musta jää (õhuniiskusest jäätunud krobelise teepinna) jaoks sobivatest rehvidest. Ma ei julgeks vaidlustada sedagi, kui keegi tooks näite, et Kesk-Euroopa teedele mõeldud lamell on mustal jääl parem kui mõni (veelgi kõvemaks muutunud) mõni aasta vana naastrehv - must jää eksisteeribki ju ainult kehva suusailmaga (nullilähedastel temperatuuridel).

# Barumil pole kunagi olnud valikus korralikku nö põhjamaist lamellrehvi

# Barum on sisuliselt mõni aasta vana Conti mudel. Segu ja sageli ka muster on 1:1 Contile

Nõustun mõlema väitega, nii ta on ja ega tipprehviks seda ei saagi nimetada. Kuna ma ostangi rehve pigem just paari kaupa, mitte komplekt korraga (sest auto esi- ja tagasilla käitumise osas ongi ju erinevad ootused), siis varasemalt on Barumid alati üllatanud positiivselt ja pakkunud enamat. Antud juhul ma ei oodanudki neist mitte ideaalset rehvi mustale jääle, vaid arvestades auto kaalu, rahakoti sisu, minule sobivate kiirus-koormusindeksite pakkumisi turul jne, see ongi kõigest kompromiss. Kui oleksid 4tk Contid, oleksin jälle ühe kogemuse võrra vaesem (ja ainult paarikümne euro võrra rikkam:). Ostmisest saadik on Contid taga olnud ja Barumid ees, millaski talvel viskan ringi. Aga hea teada, et mõni kummipede jaoks olen oma uute rehvidega liikluses nüüd eriti ohtlik:)

Ei ütleks Barumi kohta ühtegi halba sõna. Ilma oradeta talvekad eelnevad kolm talve, pidamine ok ja vaiksemad kui mõni suvekas. Ikka ja jälle vana tõde, kes ei oska või ei taha norm. sõita saab ka naelaga hukka.

Barum pole kunagi kasutanud conti eelmist mustrit ega segu. Mustrid isegi ei meenuta ühtegi conti mudelit. See muidugi ei tähenda seda, et barum halb rehv oleks, lihtsalt kõvema segu tõttu sobib pigem aastaläbi sõitmiseks.
Erinevatel telgedel erinevate talvekate kasutamist võiksid tavainimesed muidugi vältida.

Tead, siiski tuleb vaadata komplekti konkreetne auto+ rehv.
Olen olnud kogu aeg talvel naastu usku, kuna elu siin lõuna pool ja vaja ka küngastevahel sõita, kus hooldus, nagu on. Kõige nõudlikumad väga hea naela pooldajad on olnud Berlingo(vist oli 2013a) ja C-Max. No ei püsi teel ja kõik. Üllatav aga oli, mõni aasta tagasi, kui sõitsin ühe talve üles vuntsitud Mazda 626-ga, millel lamell all ja ei saanud arugi mustast jääst, kui hakkasin möödasõitu katkestama, otsepidamine kehva, aga külgpidamine super, ei mingit vibamist. Täna kulgen PT Cruiseriga enamasti, millel kolakas MB mootor ja ostes olid all Continental lamellid, esimeste lumedega justkui ei mingit erilist, kuigi selleks ajaks olid vedaval teljel mustrit sisuliselt 1,5mm. Sedasi olengi iga sügis võimalikult korralikud(mitte uued) Continentalid (Viking) alla pannud ja ei miskit üllatusmomenti.
Aga siiski, iga auto oma kaalujaotuse, geomeetriaga jms., on erinev.

Tegelikult puudutab see nael musta jääd ikka täitsa hästi.
Teema algataja loogika järgi võiks naelrehv parem olla ainult siledal jäärajal.
Rehvisegu on rehvi juures ainult üks faktoritest, lamellid samuti. Muidu vist sõidaks F1 ka lamellidega kui see kõige paremini teest kinni võtab?
Must jää on olemuselt ikkagi jää. See kuidas rehv paindub/läbi vajub teele, on kaine peaga pigem uskumatu. Samamoodi võtab see nael sellest väga õhukesest jääst ikkagi kinni.
Lihtne katse mida proovida - mine tee musta jää peal naelrehviga kaapsu. Kas jäävad naela triibud maha või mitte?

PS, kui huvi on, siis Googelda Yokohama A034. Need on talvised võistlusrehvid kohtades kus naelrehvid on keelatud.

Au ja kiitus põhjaliku teemapüstitamise eest!

Mulle meeldib selline maailm- üks ütleb, et naast mustal jääl ei pea, teine ütleb, et peab- arvamusi peabki palju olema, sest vaidlustes sünnib tõde. Ootan taaskord vähemalt viit aastat pidevat kommenteerimist ja tuhandeid kommentaare. Samal ajal sõidan oma autodega rahulikult edasi ja ei muretse eriti, kuidas kärss erinevate lamellidega oma elu sisustab või kuidas kõiksugu erkid naastu mikropaksusega musta jää sisse suruvad. Ja eks mul ole vist üsna igav elu kui selliseid probleeme ei ole.

kas selline naelrehv töötab mustal jääl?

https://img1.okidoker.com/c/3/9/8/298078/10425732/23187068_2
.jpg

To Kärss: Mis mõttes ei ole olemas naastu pidamiseks pinda??? Ega Sa lendava autoga ei sõida?
Korralik naastrehvi naast haagib ennast igal juhul jäässe (ka musta jääga teepinda)kui tühipaljas kummirehvi muster! Seal pole ju küsimustki!
Hea kujundlik seletus oleks, et pane relakale külge tavaline kummiketas või abrasiivne lõikeketas, siis kummaga Sa metallitüki enne läbi lõikad või miks Sa metalli lihvimiseks kasutad liivapaberit, mitte juustunuga?!

Erki, kes sa siin tegelikult ei tohiks osaleda teise inimese pärisnime all - mustal jääl kaapsutamine tekitab visuaalse efekti, kraabib kive, pidamist ei lisa. Kraabib ka seda mõne mikroni paksust jääd ja see jääb ka näha, paraku pidamist ei anna. Kuhu edasi? Suvel peavad naastud paremini?

No eks see pisike kraapsamine, millest see jälg maha jääb, selle pidamise just annabki, st mingil määral annab, aga edasi sõltub ju kõik kiirusest- kas kraabid pinda kiirusel 50kmh või 150kmh- sellest hakkavadki välja tulema pidamise erinevused ehk võimalus puusse lennata või koju jõuda.
See kõik on ju nii suhteline ja sõltub paljudest teguritest, et pole mingit mõtet eeldada, et kuskil on absoluutne tõde.

Täiendaks Kärsa väga põhjalikku selgitust musta jää olemuse ja tekke kohta veel ühe nüansiga (mida olen elu jooksul kohanud ja päris ära ehmatanud). Ennekõike aga kiitus selle eest, et ometi kord keegi viitsib pisutki rahvavalgustuslikku tööd teha teemal, et igasugune jää ja libedus ei ole must jää (mida kahjuks liiga sageli massimeedias kohtab). Jõudu Sulle, Kärss, selle teema hoidmisel!

Detail on selles (nüüd puhtalt liiklusohutuse tarbeks), et kuigi musta jääd esineb kogu talve jooksul, siis eriti ohtlik on see kevadeti. Kui päeval on temperatuurid plussis ja öösel miinuses, siis põldude vahel ja päikese käes kuivab asfalt kiiresti ja on kuiva asfaldina üsna ohutu teekate nii päeva kui öösel. Metsa vahele aga madalalt käiv päike ei paista ning sinna jääv niiskus tekitab hilisõhtul musta jää. Seetõttu on see eriliselt ohtlik, kuna kuiv ja hästi haarduv asfalt vahetub loetud meetrite jooksul liuväljaga, mille tekkest silmaga midagi näha pole.

Naelaga kraapimise mõte oli see, et teemaalgataja väidab et nael jääd ei puuduta kuna tee/jää on krobeline.

Aga okei, kui nüüd on argument et lamell hoiab paremini jääst kinni kui nael, siis pole küll mingeid teadusartikleid otsinud, aga minu talupojatarkus seda hästi ei usu. St, ma ei tea et musta ja tavaline jää füüsikaliselt midagi erinevat oleks. Sellega vist võime me kõik nõus olla et jää peal peab nael paremini? Siis teeksin järelduse et ka nael peab mustal jääl paremini.

Must jää erineb tavalisest ainult nähtamatuse poolest, seega juht liikleb seal enamasti suviste sõiduvõtetega, tekib üllatusmoment vales kohas ja ongi jama käes. Naelteta rehv jääl ei suuda kunagi samaväärselt naelrehviga pidada, füüsikaliselt võimatu.

Viimastele soovitan vaadata esimeses postituses olevat lähivõtet asfaldist. Mõõtkava pärast on pildil ka esimeses postituses mainitud auto i-piigid.

Miks üritatakse panna mulle naastu osas suhu oma väljamõeldud sõnu, kui see, mida mina väitsin, on hoopis midagi muud, et mustal jääl:

# On vaid üliõhukese jääkihiga kaetud asfaldikonarused/kivikesed, kus mügariku
# suhtes on harva naast oma nn ideaalses tööasendis pidamise tagamiseks.

Ei kirjutanud ju, et naast ei pea, vaid et naast ei tööta mustal jääl nii hästi kui kiilasjääl. Kiilasjääl on 100% hetkel vastu teed olevatest naastudest oma nn ideaalses tööasendis. Musta jää peal on mõni vast ikka ideaalses, aga enamus on asfaldikivikeste vahel, kivikese külje peal jne. Kuna see jääkiht ei saa olla oma tekkemehhanismi tõttu just oluliselt paksem kui jäätunud kaste rohu peal (natuke paksem peaks siiski olema, sest autotee soojusmahtuvus on suurem), siis seal pole ka seda jäätunud "kihti", millesse naast tungida saaks. Ja kui kõigis rehvitestides on JÄÄ PEAL naast parem kõigist lamellidest, aga ainult "natukene parem", tekib loogiliselt mõeldes paratamatult küsimus, et kui hea või halb oleks see sama lamellidest kõvema seguga naastrehv seal rehvitestis, kui seal töötaksid ainult nt pooled naastud? Veerand naastudest? Näiteks ilma ABS-ta blokki pidurdades jätab IGA NAAST jääle selgelt äratuntava triibu, aga asfaldil (st ka mustal jääl) ei saa lähedalt vaadates seda mitte enam triibuks nimetada, kuna triip puudutab vaevu vaid asfaldis olevate kivikeste kõrgemaid nukkasid.

Ma ei ürita siin mitte tõestada, et lamell on mustal jääl parem, vaid viskasin puhtast füüsikast lähtudes õhku küsimuse, et kas naastude olemasolu sellises olukorras kaalub üldse ülesse lamellrehvi omadused (oluliselt rohkem lamelle ja pehmema rehvisegu tõttu natuke teistsugused lamellid, mis ka käituvad natuke erinevalt tüüpilise naastrehvi reeglina natuke laiematest lamellidest)? Kuna must jää esineb eelkõige null-kraadi lähedastel temperatuuridel, kus rehvitestides on nt pidurdusmaa märjal asfaldil lamellide puhul reeglina parem kui naastrehvidel, kas siis naastude ideaalse töö jaoks vajaliku jäise pinnalaotuse puudumine ikka annab naastule eelised pehmema lamelli ees ainult selle pärast, et pidurdades libisevad naastud ka üle mõningatest asfaldis olevate kivikeste jäistest nukkadest?

Ei, ma ei tea vastust neile küsimustele ega oska ka hästi siin midagi tõestama hakata, aga seda julgen küll väita, et mustal jääl on meeletu vahe nii lamellrehvide kui lamellitud naastrehvide puhul, kas on all uus rehv või 3 (või rohkem) aastaid vana rehv. Kui see vahe on nii tuntav olenevalt rehvi segu pehmusest/kõvadusest vananedes, miks ei võiks sama vahe eksisteerida ka juba algselt erineva kõvadusega rehvisegude puhul uutel rehvidel? Musta jää rehviteste pole ju tehtud või kui on, palun jagage ka siin.

Kärss, see pilt pädeb ilmselt pinnatud tee korral, siledal asfaltil pilt nii krobe ei ole, vesi vajub ka enne jäätumist sügavamale ja minimeerib kõrguste vahe, samuti ei ole kiilasjää mingi lihvitud teemant. Mustal jääl ilmselt mõni naast ei tööta parimal viisil, kuid lamellil ei tööta ükski:)

< Kuna must jää esineb eelkõige null-kraadi lähedastel temperatuuridel, kus rehvitestides
< on nt pidurdusmaa märjal asfaldil lamellide puhul reeglina parem ...
Parem siis millest/mismoodi?
"vakran" siia N vs L teemast 2016a talverehvide testitulemused (pidurdusmaa):
Bridgestone lamell märjal: 43,9m vs naast 39,4m vahe +10,2%
Pirelli lamell märjal: 40,4m vs naast 37,8m vahe +6,5%
Continental lamell märjal: 42,4m vs naast 39,2m vahe +7,6%
Michelin lamell märjal: 41,9m vs naast 37,4m vahe +10,7%
Goodyear lamell märjal: 37,3m vs naast 40,4m vahe -8,3%
NB Lindiga, mitte per..ga mõõdetud!

Muudetud 05.11.20 16:20

mida see 3 meetrit lühemat pidurdust annab! terve lääneeuroopa sõidab lamellidega.
2 nädalat on lubatud lammastel sõita naeltega ja tänavad on juba rokased! auto on nii must,nagu oleks sõitnud mööda kruusateid.lihtsalt sellepärast,et mõned ootavad pikisilmi mingit musta jääd,nagu hingeõnnistust!
me elame ikka väga perversses ühiskonnas!

tarkurid humoristid sõidavad rohelisel või punasel jääl? Mille poolest must jää erineb valgest jääst, ehk mis asi on must jää? Ise kasutan tavalise jää korral neid rehve mis veavad ja peavad, ehk naelrehve, ei muid vilte kalossidega.

Maaks, me räägime siiski omadusest, mida nimetatakse testides haardumiseks erinevatel pindadel, mitte pidurdusmaa pikkusest (tänu ABS-ile on need mõisted teinekord ka üsna lähedal teineteisele). See on seotud pigem nn ringiaegadega (juhitavusega). Äkkpidurdus mustal jääl - seda pole nagunii mitte üheski testis, aga pea kõigis lamelli-naastu võrdlevas artiklis tuuakse välja lamellrehvide haardumise eelised märjal asfaldil ehtsate nn põhjamaade rehvidega võrreldes (mis ongi nähtud ette töötama eelkõige oluliselt madalamatel temperatuuridel). Suvanäide google otsingu esimese vastusena:
https://tehnikamaailm.ee/marja-talve-rehvid
Mida ja kui palju sellest teadmisest mustale jääle üle saab kanda?

# see pilt pädeb ilmselt pinnatud tee korral, siledal asfaltil pilt nii krobe ei ole,
# vesi vajub ka enne jäätumist sügavamale ja minimeerib kõrguste vahe,

1. Igasugune asfalttee on mingil hetkel pinnatud tee, see konkreetne on lahtiste kivideta (vt pilti) ja pinnatud viimati vist 2a tagasi.
2. Siledat asfalti näeb vaid seal, kus pigi on suvel sulama hakanud ja siis võib näha roopa põhjas tõesti kiilasjääga võrreldavat siledat pinda. Normaalselt ongi asfalt maanteel (seal, kus tekib must jää) umbestäpselt nii "krobe".
3. Teepinnale sadanud vihm võib seda teha, et täidab kivinukkide vahed - sealt ka nimetus kiilasjää. Teepinnale välja sadenenud udu/kaste ei voola kuhugi, ei täida mingeid süvendeid tees, vaid katab n paksuse kihina ühtlaselt teed kogu tema "krobeduses".

Mõni teinegi ei saa ikka veel aru musta jää fenomenist. Kui sadanud vihm, lumi vms jäätub ära soolasel teel, on vesi asfaldikivikeste vahel, tee on libe, aga seal peal on võimalik käia kukkumata, sest mõni väljaulatuv nukike pakub ikka pidmiast. Selles seisnebki musta jää eripära, et midagi ei saja, vaid ühel hetkel tuleb udu/kaste maha ja jäätub kiirelt ära - sel juhul on kaetud ka nende kivimügarike "nukid" ja autost välja astudes käib tavaliselt igaüks kohe selili :)) Just sellepärast, et nende jääga kaetud kivikeste nukkade peal on iga liikuv kõva pind võrreldav uisutamisega. Nii kinga tald kui ka kõva-sile rehvipind. Naast saab seal harva pihta sellisele jäisele kivinukikesele. Küsimus ongi selles, mida teeb selles kohas lamell ja millist tüüpi lamell ja kui hästi?

Kärss, kui nüüd ikkagi norida, siis ei ole nii, et must jää katab pinna ühtlase kihina, enne jäätumist aur(udu) veeldub, mis gravitatsiooni mõjul vajub allapoole isegi enne jäätumist. Aga see ei ole teema, samaväärne nael peab jääl paremini, siin ei ole palju arutada. Miks talverallid sõidetakse piikidega, mitte mingite überlamellidega?

Kas talverallisid sõidetakse kiirustel 70- 90kmh?

nukikeste jää ja lohukeste jää! Nukikeste udujää ja pepukeste..., tule taevas appi! Kui on külmunud ja libe, on lihtsalt jää, miski teoreetiline teadus ning targutamine siin ei aita. Ohutut ja tarka kulgemist kõigile.

Üle-eelmisele: Talverallisid ei sõideta mustal jääl. Ning selle, mida alla keerata tohib, otsustab FIA.

Siin on jutt igapäevasest sõidust üldkasutatavatel teedel.

Milles see parem haardumine märjal/ jäisel pinnal siis väljendub kui mitte lühemas pidurdusmaas @Kärss? :-)
See TM artikkel millele viitasid oli sisutühi kahjuks.
Mida annab 3m lühem pidurdusmaa, et nagu päriselt? @63amg

EDIT: Viimane küsimus oli retooriline/sarkastiline ja oli ajendatud 63amg 5.november 16:44 postitusest, (millele viitab "@63amg") - igaks juhuks, kõik vist ei lõiganud lahti.

Muudetud 06.11.20 13:51

"Mida annab 3m lühem pidurdusmaa, et nagu päriselt?"
Päriselt küsid või? Selge peaga?
See 3 meetrit annab selle, et sa ei sõida eesliikuja tagastangesse, jalakäijal jäävad jalad ja pea terveks, sa ei sõida üle teeserva nt jõkke ja sul ei tule muid inetuid pahandusi. Kõik need mahuvad sinna 3m sisse.
Mis küsimus see selline üldse oli nüüd?

kas viimane kommija ka ise kasutab neid kõige kõige, või keerab alla hiina plastmassi?

täitsa pekkis, mis teemasid inimesed aretavad. kui on jää/must jää/kiilasjää/nukikeste peal jää/lohukeste peal jää/ nukikeste ja lohukeste peal must jää / nukikeste ja lohukese peal kiilasjää ja muud jäised olud, siis sõidad ettevaatlikumalt ja natuke aeglasemalt, mitte ei topi igale neljale rattale erinevaid rehve või erinevatele telgedele erinevaid rehve. kui oled äga ebakindel jäistes oludes sõitmise puhul, siis liikle ühistranspordiga või püsi kodus. sellised jaan tatikad võiksid oma energia suunata millessegi etemasse kui on nii suur tahtmine leiutada. võimalik, et õigesti suunatud loovus ja energia päädivad kasuliku leiutisega, mis aitab kõiki inimesi. ilmselgelt mingi uus ja maineka nimega tootja rehv ilmselt annab mingid liigutused ja meetrid rohkem andeks kui prisma peremarketist banaanileti kõrvalt virnast võetud "talverehvid," aga kas tõesti leidub selliseid inimesi, kes vahetavad autosid, milledel erinevad rehvikomplektid all sõltuvalt sellest, kas on öösel vaja sõita, kas on vaja päeval sõita, kas on kiilasjää, kas on must jää, kas on niisama jää või midagi veel? tõesti muhvigi pole teha või?

"Mida annab 3m lühem pidurdusmaa, et nagu päriselt? @63amg"
https://www.youtube.com/watch?v=clSC7APitaQ

TO karvanejakole: kas teen pildi jäätunud kastega kobrulehtedest, kus on näha, et midagi kusagil ei veeldu ega voola kuhugi? Asfaldi puhul oleks sellist pilti väga raske teha, mille pealt oleks ilmeksimatult äratuntavalt võimalik vaadata, kus ja kui palju jääd on.

TO maaks: pidurdusmaa on üks paljudest rehvi omadustest, aga ma ei taha mustal jääl üldse pidurdada. Sõita tahaks ilma olulise juhitavuse kadudeta. Kuna pea kõik rehvitestid jõuavad samasse kohta välja, kas sellest oleks kasu, kui paneks siia järgmised kümme samasugust "sisutühja" linki? ;) Toon sealt välja paar lauset, mis ei kinnita ega tõesta midagi ega haaku otseselt teemagagi (must jää), aga mis kajastub väga paljudes rehvitestides ja millega tasub siiski arvestada:

# "Asfaldil pöörab olukord vastupidiseks. Põhjamaa rehvid käituvad seal loiult ja
# pidurdusmaad on pikad (eriti märgades oludes). Kesk-Euroopa talverehvid
# seevastu pakuvad tõsist konkurentsi isegi suverehvidele."

Pidurdusmaa vahe 3m on loomulikult oluline, aga see pole oluline selle teema kontekstis, kuna tegu on erinevate (erineva kummisegu jne) rehvidega, mõne teise tootja puhul on efekt hoopis vastupidine, ostja jaoks on valikus palju enamat kui sama tootja lamell/naast ja see kõik ei kehti nagunii musta jää peal. Musta jää peal toimuvat saame vaid oletada ja ise katsete ning kogemuste kaudu jõuda lähemale sellele, mis võiks olla enda konkreetse auto puhul optimaalseim lahendus.

Ma saan aru, et sulle hirmsasti meeldib kirjutada @Kärss, mulle meeldib mitte niiväga :-) Arusaamatu, kuidas sul jääb veel aega töödega tegeleda :-) :-)
Pidurdusmaaga väljendatakse testides rehvi pidamisomadusi (mitte libiseda teepinna suhtes) kriitilistes oludes - milline katse neid omadusi veel paremini esile tooks, kas veeretakistuse mõõtmine?
Must jää ei ole mingi must auk, et seal füüsika ei kehti.
Sinu toodud paar lauset tõesti ei kinnita ega tõesta mitte midagi - siinkohal täiesti nõus :-)
Kõik arvamused, ilma konkreetsete mõõtmisteta on nagu p_rseaugud teatavasti :-)
PS Ilusat nädalavahetust Teile kõigile!

Maaks, tingimustes, millest siin teemas juttu, pole minu teada keegi mõõtmisi teinudki (?). Aga meie kliimavöötmes on (eriti just öötundidel, maanteedel, sisemaal) sõitjate jaoks must jää üks levinumaid argumente naastrehvide valikul (loe foorumit, see pole ju minu seisukoht üldse). Ma ei väida otseselt midagi, vaid küsin kogemusi omavailt, et kui igat tüüpi rehvidel on nii positiivsed kui negatiivsed omadused, kas ainuüksi naastu olemasolu kaalub üles selle rehvitüübi puudused? Füüsika just nimelt kehtib ja see on põhjus, miks jää peal sõidetakse kiiresti piikidega, mis on tänavaliikluses illegaalsed. Täna tootmises olev naast pole võrreldav isegi raske ja pika vanakoolinaastuga, sest tänapäeva naaste ei tehta mitte jäistes oludes jääl pidamiseks, vaid soolalagasel asfaldil sõitmiseks ja selle naastu kõige olulisem omadus on see, et ei lõhuks asfalti... ning pidamine jääl on juba lisaboonus:) Aga väita, et see peab ka krobelisel mustal jääl - kuulaks meeleldi selle väitja põhjendusi.

lugedes siinset teemat ja eriti kärsa arutlust.

minu loogika ütleb, et antud asfaltil (nagu piltidel) on naast siiski parem kui lamell.

võtame laias laastus, et rehvi kontaktpinnaga teega toetub sileda asfalti puhul teega noh, näiteks 10 naastu. sellise krobelise asfalti puhul vast ikkagi 2 naastu, kui teised ka nn aukidesse kaovad. tegelikult peaks see arv olema suurem, sest kumm on pehme ja naast vajub siiski kivide vahel olevate madalamate lohkude põhja, isegi kui see naastu kinnituse koht on kõva, ei ole ta nii kõva, et jääks täiega kandma ja ei deformeeru üldse.

kui võtta, et ühel ajahetkel kui erandjuhul ükski naast ei ole kontaktis teegavaid on seal kivikeste vahel ja peaks tekkima ootamatu libisemine (pidurdades, kiirusega vms, et kumm kaotab haarduvuse), siis järgmisel hetkel tabab naast kivi ja see peaks tunduvalt paremini tekitama haardumise või takistuse, et libisemine lõppeks. mingist kiirusest alates muidugi kelgutad, aga naastudega siiski tunduvalt või natuke hiljem.

Autod autodeks, aga näiteks jalgrattaga sõites talvel, siis naastrehviga saab pea suvistel kiirustel sõita ka sellisel kergliiklusteel, kus jalakäiana pea võimatu normaalselt liigelda. Samuti pole veel jooksutossudel selkist talda leiutatud, mis peaks. Aga naastudega tossudega võin võistluskiirusel siledal jääl sprintida, kusjuures, mida kiiremini jookseb, seda parem pidamine. Ei usu, et autodega teisiti on. Lamell ei anna füüsilust pidamist lihtsalt. Muide rehvitestides ka kuival asfaldil olid naastude pidurdusmaad lühemad, kui lamellidel, aga nad hävisid muidugi kiirendamisel ja juhitavuses, mis on ka loogiline.

Kui nüüd vaadata seda kärsa pilti, siis kas sellist rehvi saab üldse naastrehvina võtta? Tegemist on siis Hankook 429 naastuga, need tulevad tehasest naastudeta ja naelutatakse kohapeal. Mingi tont on need naelad aga nii sügavale peugutanud, et tegemist on pigem suht sita lamelli, kui naastrehviga. Aga no enesepettuseks sobivad ka sellised naastud, kohe on palju kindlam sõita.

Ma ikka mõtlen kust tulevad ajuhiiglased ikka ja jälle ning kukuvad seletama et lamell peab jääl paremini, nagu misasja?
See ei allu ju mittemingisugusele loogikale
Fakt on see, et naastrehv peab jääl alati paremini kuna tal on naastud abiks ja muster on lamellile väga sarnane.
Muidugi vaadake rehviteste ka millised naastud on esikolmikus ja ka esiviisikus

See tänavate mustamine ei ole eriti suures osas naastu süü seal on ka teisi põhjuseid, arvate et sool ei tee midagi või?

Mis siis on, et suure osa ajast pole jääd sa võid 10a jooksul ühe korra musta jääd kohata ning hea nael võib sind ja teisi kabelist päästa

Muidugi peab sõitma ettevaatlikult ja musta jää ohuga alla 90, aga nael võib ikkagi päästa, kui sõidad mõistusega.

Kusjuures olen märganud, et paljud lamellikasutajad on väga enesekindlad ja seetõttu musta jää ohuga riskialtid ja hooletud juhid.
Üks artikkel ka viitas sellele

ma kohe ootasin seda nuttu ja hala 3 meetri teemal.kõik on siin kõvad võidusõitjad,et arvestavad pidurdusmaad 3 meetri täpsusega.mega irv! sõitke 100 asemel 90 ja pidurdusmaa lüheneb tunduvalt rohkem!
3 nädalat on sõidetud juba naeltega.lund pole jääd ammugi mitte.soola ju ei panda,kuid auto on nii must nagu sõidaks pidevalt mööda kruusa. võibolla nii 20-30 aasta pärast,kui kommunism siin läbi saab,saadakse aru,kui mõttetu on nühkida naeltega 7 kuud aastas nii igaksjuhuks oodates musta jääd

Kus sa näed millega keegi sõidab. Lapsik jutt.

Musta jää võimalus, ootamatu libedus, pidurdusmaa, naastude olemasolu on need kriteeriumid, mille järgi ma TALVErehvi valin - see, kas 63amg auto on puhas või must nüüd küll mitte kunagi sinna omaduste listi kuuluma ei hakka :-)
Iidne Tõstamaa kõnekäänd: Kui Sina ei ütle mulle kui kiiresti ma pean sõitma, siis mina ei ütle Sulle kuhu sa pead sõitma :-)
PS Hetkel autol all slikid ja õhtul lähevad alla kevad-sügis hooaja "mustad rõngad" (1-e suve sõitnud naastrehvid, millest on naastud välja kistud).
PS2 Ma ise pakun, et teepeale veab üks ehitustraktor sodi ühe reisiga "kaziljon" x rohkem kui naastudega liikleja terve elu jooksul.

Vabandust, 63 amg, Praegu on sõisuvahenditele naaste alla keeranud nii vähesed autoomanikud, et see marginaalne hulk naastrehve ei tekita küll mingit musta sodi autokerele, igatahes minu auto küll mingit musta kihti ei kanna. Küsiks sedagi 63amg-lt, et kas ta on oma autot katvast mustast kihist teinud koostise analüüsi? Kui sõisuvahend sõidab asfaldil, siis rehvi kummisegu ju kulub ja seda suhteliselt ruttu - kas see peenike kummipuru kaob kuhugi mujale sealt tee pealt ära? Samuti on pidevalt lamellimeestel jutt, et naastud kulutavad teemärgistust ja naastudest tekivad teedele vaod. No vagusid tekitavad suures osa suure tihedusega liiklevad raskeveokid ja suured bussid, seda eriti linnas, kus naastrehve kasutavad väiksem arv juhte. Ja mis kulutab kevadest sügiseni maanteemärgistust, on ju siin kommentaariumis lamellimeeste poolt seegi pandud naastude süüks!?

Sry, ikka sõiduvahenditele ja sõiduvahend

mitte must ,vaid pruun sitt!! minge jalutage vahel õues.on ju kuulda,et vä
hemalt 50-60 protsendil masinatel on juba naelad all
loomulikult pole ühe inimese asi öelda,mida teine teeb.kui sa lähed Kadrioru parki hädale,siis ei saa ma midagi teha.endal peaks natuke mõistust olema mida on viisakas ja korrektne teha ja mida mitte

Vabandage väga, 63amg, mina ei tea kust te selle pruuni sita omale külge saite, ehk jalutasitegi õues ja lugesite neid 50-60% naeltega autosid ning astusite tähelepanematusest pruuni sita sisse. Igatahes seal kandis, kus mina liiklen, on asfalt must v. mustjashall. Ja kui jalutada õues, kuuleb praegu meie kandis naastuklõbinat suht vähe. Ja see teie kommentaari lõpp läks vist natuke lappama teil!

Milleks vaielda vaieldamatu asja üle? Prooviga liuväljal tennistega joosta ja siis naelikutega e.naeltega jooksujalatsitega?!
Seega, ootamatu ja jäätunud sõidutee korral on naelrehvid kindlasti turvalisem valik!

ja loomulikult vaieldamatu, aga siin foorumis tuleb kohe keegi kes tõestab karjuvalt, et tennistega on jääl ikka parem! Lihtsalt vana tõde, haridus lolle ei riku ja nii on.

Esiteks, ma ei tõesta midagi, vaid viskasin õhku küsimuse, et kas naast kaalub üles lamellrehvi pehmema rehvisegu ja x korda rohkem lamelli pindasid sellisel ebatasasel jääpinnal? Kui väidad midagi, palun põhjenda!

Ilmselgelt on siledal jääl olukord teine, aga see teema pole sellest.

# Mingi tont on need naelad aga nii sügavale peugutanud, et tegemist on pigem
# suht sita lamelli, kui naastrehviga.

Tere tulemast tänapäeva! Originaalnaast tohibki vaid selline olla. Ainus võimalus, et naast rehvist kaugemale välja ulatub, on ise (lasta) naelutada. Kusagilt naastuteemast vist juba käis läbi link seadustest, mis paneb paika naastu nõuded. I-piigid kannatavad rehvitestide põhjal täitesti konkurentsi parimatega, kuigi pole päris testivõitjad.

# võtame laias laastus, et rehvi kontaktpinnaga teega toetub sileda asfalti
# puhul teega noh, näiteks 10 naastu. sellise krobelise asfalti puhul vast ikkagi
# 2 naastu, kui teised ka nn aukidesse kaovad. tegelikult peaks see arv olema
# suurem, sest kumm on pehme ja naast vajub siiski kivide vahel olevate
# madalamate lohkude põhja, isegi kui see naastu kinnituse koht on kõva, ei
# ole ta nii kõva, et jääks täiega kandma ja ei deformeeru üldse.

Põhimõtteliselt nõustun, aga ega siin midagi ümber lükata ei saagi, sest kõik on paratamatult spekulatsioon. Tõele viib lähemale lihtne katse - tee mustal jääl äkkpidurdus ja vaata seejärel mistahes peopesa suurust jupikest sellest pidurdusjäljest. Kui palju naastu triipe jookseb seal üle kivinukkade ja kui palju nende vahelt? Kas nurga all asfaldikivikese küljelt jooksev naastutriip pakkus sama head pidamist kui siledal jääpinnal? Vastus sellele küsimusele on kaugem põhjus, miks ma selle teema üldse tegin. Sellepärast ma ei saa ega kavatsegi siin otseselt midagi tõestada, kuna mul on endal küsimusi rohkem kui vastuseid ja kuna sõidan palju öösiti (mustal jääl, viimati eile ca 500km, millest hommikupoole toimus just see udu jäätumine), häirivad praktikast tulevad kogemused mu varasemaid tõekspidamisi sama palju, kui minu kirja pandu siinseid skeptikuid;) Sellepärast soovitangi teha loomkatseid ühte ja teistpidi, kõik ei ole nii mustvalge, kui esmapilgul tundub, aga muude toonide osas pean praegu veel tunnistama ka enda värvipimedust.

"ja loomulikult vaieldamatu, aga siin foorumis tuleb kohe keegi kes tõestab karjuvalt, et tennistega on jääl ikka parem! Lihtsalt vana tõde, haridus lolle ei riku ja nii on."

Ja on vaieldamatu, et siin on karjakaupa inimesi, kes ei mõista, et naast vajab toimekas olemiseks JÄÄD, MITTE LIBEDAT KIVI.

Millal Kärss magab kui öösiti autoga sõidab ja foorumites istub? Kas öösel 500km roolis olev juht on piisavalt värske peale päevatööd ja seega ohutu juht?

#Tere tulemast tänapäeva! Originaalnaast tohibki vaid selline olla. Ainus võimalus, et naast rehvist kaugemale välja ulatub, on ise (lasta) naelutada. Kusagilt naastuteemast vist juba käis läbi link seadustest, mis paneb paika naastu nõuded. I-piigid kannatavad rehvitestide põhjal täitesti konkurentsi parimatega, kuigi pole päris testivõitjad.#

Ära levita valeinfot, tehase naelutusega on kõik naastud ühtlaselt rehvipinnast väljas, mine külasta mõnda rehvitöökoda ja uuri millised on tehase naelutusega ja millised kohapeal naelutatud.
Hankooki pidamine sõltub sellest, kes seda naelutas. Mõnedel on naelad ilusti väljas, teistel nii sees, et kaks esimest talve sõidad lamelliga ja neljandal talvel hakkab naelte aukudest lekkima.

Tehke siis lihtne katse, kuna musta jääd on keeruline eile kutsuda, rannas kividel!
Vetikas ei tohiks mingit takistust omadada, aga tagab libeda pinna, nagu õhuke jäägi.
1. katse tennistega ja 2. katse jäänaeltega - kui vahet ei ole, siis polegi mõtet rohkem maksta :-)
https://www.bing.com/images/search?q=libisemisvastased+talla
d&form=HDRSC3&first=1&scenario=ImageHoverTitle
Pärast siis info siia, kas kivi on libe või on libe hoopis vetikakiht kivil ja kummas olukorras tundus pidamine parem olema.

90-nendatel, kui Eestisse saabusid kvaliteetsed kalapüügivahendid, ostsin neopreenpüksid, kõrged, traksidega, mis muide siiamaani mul alles on.
Sügisene lõhe- ja forellipüük venis ikkapäriskülmadeni välja ja hommikul olid kivid tihti just sellised, õhukese jääkorraga kaetud ja mööda neid oli ikka eluohtlik turnida.
Olin näinud, kuidas rehve naelutatakse ja leidsin, et koljupõhimiku murru korraldamist saaks ehk vältida, kukutud on sellistel kividel rängalt, võimalik, et ka uputud peale teadvusekaotust.
Lasin järgmisel hooajal Pirita bensuka kummimeestel naelad pükste saabaste alla panna, no seal, kus nüüd SELVER on. Kontsadele vaid, sest just üle kanna libisetakse seliti. Ka saab päkale toetudes mööda põhja kriginata liikuda.
Nüüd käisin ma mööda kive kui kass, üldiseks hämminguks.Mõni tegi järele.
Maaksi jutule lisan, et vetikatel libisemise vastu võitlemiseks kasutatakse vildist talda.
Et "poleolemasmehed" ei saaks vaielda- tegin just kõnesolnud garderoobist ka pildi.
Faktidele on raske vastu vaielda, kuid mõni jaurab teadvusekaotuseni.
Minu kaal on 90, sõiduki kaal koos minuga 1700 kg- "naelu kilole" värgid arvutage ise kokku, arvestades, et pidurdate mõistlikult, mitte naelu teele jättes jne.
Väga raske on vaielda küsimuses, kas peab paremini või mitte.
Fakt on, et naelaga peab ja pidurdab paremini, füüsika ja vektorite vastu lihtsalt ei saa...

Naelkontsad

Komakohale: tänan muretsemise pärast. Kui operatsoonid kestsid üle 20 tunni, siis keegi paraku sellist muret ei tundnud, kuid ikkagi usaldati elud mu kätesse. Aga sellest, kas inimene on veel enne tavalise 8h tööpäeva lõppu väsinud või ohutu, võiksid teha mujale teise teema.

Kunnnn, tehase naelutusega ongi kõik naastud ühtlaselt (aga oluliselt vähem kui vanasti) rehvi pinnast väljas nagu minul, tegemist on Hankooki originaalse tähekujulise naastuga, mitte järelpaigaldatavatega. Lihtsalt see ei paista teema esimeselt pildilt välja, kuna seal pole pildistatud mitte rehvi vaid asfalti. Lähivõttes pilt kah juurde neist aasta vanustest i-piikidest, et see pahatahtlik offtopik lõpetada. Võta seda kui esimest ja viimast hoiatust teema trollimise eest.

KÕIK hankooki rehvid tulevad tehastest ilma naelutamata, naelad antakse kotiga kaasa! Kohapeal paigaldatakse tehasast kaasa pandud tähekujulised naastud, nii kuidas jumal juhatab.
Tuleb teha vahet tehase naelutusel ja tehase(kaasa pandud) naelal.

kus on naelutatud eesti turu jaoks Hankookid

Pooled lätis ja poolas, pooled Eestis: R24, Balti autoosad...

Trollimine või mitte aga vaatamata sellele et müüakse eri hinnaga tehasenaelutatud ja eestis naelutatud rehve,siis tegelikult tõesti tulevad kõik tehasest ilma naastudeta.Fakt!

to.maaksi katsed
sa oled tüüpiline eestlane,kelle jaoks on vaid slick suvel ja nael talvel! miks sa oma bootsidel talda relakaga lahti ei lõiganud ja porgandiriiviga lamelle ei riivinud.

Hea amg63, sina aga oled täiesti ebatüüpiline. Kuis sul kõik on "preemium", rehvid, sõidukid jms, peab ka sinu krooniline tõbi olema preemiumklass ja ehk isegi ravimatu.
Väljendub see põhjendamatus enesekindluses, enesele üliinimlike omaduste omistamises ja kindlas teadmises, missugused on teised ja kuidas nad elavad.
See on haiglane, kuid küllap sa seda ei mõista.
Riivi oma slikki kukalt ja mõtle vähem sellele, mida teised saaksid või võiksid- püüa oma asjadega oma preemiumkeskkonnas hakkama saada.

See on iseenesest huvitav fakt, et Hankooki rehve naelutatakse nii paljudes erinevates kohtades (õiges naastuteemas võiks selle fakti ka kuidagi kinnitada ja lisada ka selgituse, miks peaks eri kohtades samasuguse augu sisse pandav samasugune naast jääma eri kõrgustele), aga trollimine on see sellepärast, et teema on mustast jääst mitte esimesel pildil olevatest rehvidest, mille naastud ulatuvad rehvist välja, mitte pole kusagil sügaval rehvis, nagu offtopikute meister valelikult väidab. Isegi kui sellised rehvid on olemas, mille naastud esimestel aastatel üldse rehvi pinnani ei ulatu, ei ole sel mingit seost teemaga.

TO "Maaksi katsest (registreerimata)": see on pull lahendus, peaks isegi proovima, aga ei haaku samuti teemaga, sest kivi, mille vetikatega kaetud pinnal see kummikunaast pidama peab, on hoopis teises mõõdus, kui need kivid, millest tehakse asfalti. St kui see kivi oleks ka jääga kaetud, oleks seal pind, mille peale saab naast haakuda, nagu ka vetikate vm limakihist läbi tungida. Asfalt on piltlikult öeldes pigiga seotud killustikuhunnik ja seal pole sellist pinda - pinda, mis asuks naastuga risti ja mille peal naast töötaks nii nagu ette nähtud. Aga seda ma spekuleerida ei julge, kui hästi (mitu % sajast) töötab naast kaldus pinnal või üldse asfaldil kivikeste vahele sattudes. Loodri pakkumine võiks olla küll loogilises suurusjärgus, aga ma natuke mõtlen, kuidas seda katseliselt tõestada või ümber lükata õnnestuks, sest tahaks ka ise teada.

Raputan omale natuke tuhka pähe - minu bläkk, et teema algusesse üldse nii kehva pildi panin. Tavaline asfalt asulavahelistel teedel on reeglina karedam ja krobelisem (loomulikult on ka erandeid) ja selline on asfalt pigem roopa põhjas. Kahtlen, kas õnnestub, aga vähemalt püüan millaski teha mõne ühesemalt mõistetava pildi sellest, millest siin jutt.

Sisuliselt on siin veel üks "aga", millest pole räägitud, aga mis võib segadust tekitada, sest "must jää" võib tähendada asfaldi kivikestel nii mikromeetrites mõõdetavat kui ka peaaegu millimeetri paksust kihti, sest tingimused, kuidas ja mis tingimustes udu maha tuleb ning jäätub, on paratamatult erinevad. Kui oluline see on või kui palju see sõrmeotsa suuruse kivikese jää arvelt millimeetri jagu suurem raadius olukorda mõjutab, jääbki tõenäoliselt spekulatsiooniks.

See viimane "aga" ongi oluline kogu selle asja juures, mängureeglid on kokku leppimata. Olen kõigis oma selle teema postitustes lähtunud just sellest mõne mikroni paksusest jääst.
Naelutatud saapad on ägedad! Lapsepõlv tuleb meelde.....
Täpselt sama asja tegin ära 80ndal aastal bootsidega. Hea julge oli ringi trööbata talvel.

Eespool näikse olevat üksjagu hämmingut tekitanud musta jää ja killasjää erinev olemus. Spekuleeriti vedeliku valgumise üle jne.

Mulle tuleb selle koha peal näitena meelde praegugi jahenevate ilmadega juba esinev nähtus nimega härmatis. Elan linna lähedal maal ning juba eelmisel nädalal olid autod õhtul kaetud ühtlase õhukese jääkihiga. Tegemist on õhus leiduva niiskuse ladestumisega jahedatele pindadele ning seal ei toimu mingit voolamist ega valgumist. Härmatise kiht ise ilmselt on ka piisav isolaator, et edasine niiskuse ladestumine ja jäätumine peatub.

Musta jää puhul peaks olema tegemist sarnase nähtusega, kus jäätub teekattega kokku puutuv õhuniiskus. See ongi põhimõtteline erinevus nn musta jää ja vee külmumise muude vormide vahel. Kui külmub maha sadanud vesi (või sulanud lumi), siis see moodustabki ühtlase valgunud kihi. Kui külmub õhus leiduv niiskus, siis kattuvad kõik kehad õhukese jääkihiga säilitades enam-vähem oma esialgse kuju. Teekatte puhul tähendab see miljardeid mügarikke (mille vahel on õhuruum), mitte peeglilaadset jääkihti.

Esiteks on Kärsa pildil pinnatud teekate, mis on tunduvalt teistsuguse pinnaga kui otse laoturist tulnud ja teerulliga kokku pressitud teekate, mida praegu kõikjal uutel ja renobeeritud teelõikudel leida võib. Ja teiseks on neil pindadel ka erinevad pidamistingimused ehk siis haakumine ehk siis pinnakaredus või kuidas iganes seda soovite nimetada. Suurte teede pindamisega maanteeamet enam väga ei tegele, peamiselt just väikesed külavaheteed või tänavad on veel pinnatavad.

# Esiteks on Kärsa pildil pinnatud teekate, mis on tunduvalt teistsuguse pinnaga
# kui otse laoturist tulnud ja teerulliga kokku pressitud teekate

Kirjutasin ka ise, et see on pinnatud 2a tagasi ja seejärel on seda rehvidega "lihvitud". Ei ole tõesti otse laoturist tulnud ja värskelt teerulliga kokku pressitud... aga omab see üldse tähtsust? Must jää (härmatis) tekib nii värskele kui ka juba veidi kulunud asfaldile ja uisutatud on sellel sügisel mõlema peal juba piisavalt. Mõlema puhul on ühiseks nimetajaks see, et suur osa naaste (naastude "teravikke") ei leia enda alt pinda, millesse oleks võimalik haakuda 90 kraadise nurga all (nagu kiilasjää peal).

Kas järeldused on meelevaldsed?

"Naastrehvid ei päästnud juhti avariist.

Kia maastur oli teel Tartu suunas, kui juht kaotas libeduse tõttu auto üle kontrolli ning kaldus paremale teelt välja.

Esialgsetel andmetel püüdis juht autot teele suunata, kuid masin rullus selle manöövri tõttu hoopis üle katuse ning maandus uuesti ratastele."

https://tartu.postimees.ee/7118032/naastrehvid-ei-paastnud-j
uhti-avariist

Värske uudis musta jää tõttu tekkinud ahelavariist, kus on mh ka musta jää olemus ja tekkepõhjus kirja pandud.
https://www.delfi.ee/article.php?id=92090251

Ei tahaks seda teemat muuta siin jalanõude üle vaidluseks, aga kuna naastudega saapad juba pandi siia, siis lisan omalt poolt, et u 15a tagasi sai foorumi kasutaja ddig-i soovitusel ostetud ka endale sellise põhjaga Salomoni matkasaapad. Huvitavaks teevad selle just lamellid keskel põhja all, mis täie raskusega peale astudes igasugustel pindadel uskumatult hea pidamise tekitavad. Kuna ma ise matkan igal aastal kusagil mägedes ja natuke on võrdlusmomenti tekkinud, siis see keskosa pidamine on tavalise (st hea mustriga, aga lamellideta) matkasaapaga võrreldes ikkagi ulme, sest lamell töötab nii jää peal, vetikatest libedal märjal kivil (mägedes jõgede ületamine) kui ka savitolmuga (nii kuival kui udumärjal) kaetud kivil. Ei ole mugavad igal pool ja kõigis olukordades, sellepärast saapana ei soovitagi, aga see lamellide osa teeb seal suurepärast tööd. Nii nagu ka auto rehvide puhul lamellide "laiaks vajutamine" ebatasasel pinnal (mustal jääl erinevalt tavalisest siledast jääst).

Kõik mis läigib, on libe. Äkkpidurdusel on ka märg asfalt libe, muidugi vähem, kui jäätunud asfalt. Mõlemad läigivad. Soovitatakse aeg-ajalt pidurdades kontrollida, kas juba must jää, või ikka veel vesine. Ja kummalgi puhul mitte sõita 90, kuigi nagu oleks ju lubatud. Lubatud suurima kiirusega sõidame siis, kui ei ole takistavaid asjaolusid. 1 nendest on libedus ise või selle oht. Öösel sõites on veel teisigi põhjuseid aeglasemalt sõita, nimelt peaks meie auto seismajäämise koht olema alati valgusvihus. Pooltuledele lülitades peaks ka gaasi lahti laskma
Marita 57, kiidan teema valdamise eest. Tuli meelde 1 õnnetus eestimaa avarustel, kus põllu ja metsa vahelduvate teeolude tõttu tappis ema oma 9a tütre kõrvalistmel. Täie hooga vastu tee ääres olnud kivi musta jääga. Karistuseks jäi ise ellu...

Kuival asfaldil võib läikeid otsida, samas märja teekatte korral on praktikas võimatu musta jääd rooli tagant läike järgi tuvastada. Ka kontrollpidurdustest ja rooli proovimisest ei ole sageli abi, kuna must jää esineb üksikutel lühikestel lõikudel muidu igati hästi sõidetaval teel. Teed oma konrollpidurdused ja kõik bueno, ent järgmisel hetkel võid olla teelt kadunud. Selles seisnebku musta jää peamine ohtlikkus.

Kohati kuuleb enesekindlaid väiteid, nagu musta jää olemasolust saaks hõlpsalt aru, peab ainult rooli taga piisavalt kõva tegija olema. Väga eksitav ja vale. Ainuke adekvaatne soovitus - alla +4 maanteel märja teekatte korral tuleb alati sõita eeldusega, et tegu võib olla musta jääga. Linnas reeglina on suurema tõenäosusega soolatud, ent liiga kindel ei saa olla, eriti kui ilm värskelt muutunud, nagu Riia silla juhtum näitas.

Kõige ohtlikumad lennukipiloodid pole mitte algajad, vaid suurte kogemustega lennumeistrid, sageli endised tipp-sõjaväepiloodid. Liigne enesekindlus karistab end karmilt suure tõenäosusega ka mustal jääl.

sellepärast ongi meil linnas iga väikese helbekesega nii palju algajaid juhte, kes 50 alas 30-ga venivad. Profid on kõik kodus, ootavad ilma paranemist ja muigavad turvaliselt habemesse.
Teemasse ka: minu "musta jää" kogemus jääb 20 aasta taha kui teel olles tegin autoga ootamatu pirueti jäädes ninaga vastassuunda. Õnneks läks kõik hästi ja edasi sõitsin käte värisedes 30 km/h :) Elutarkus on õpetanud, et kui ikka on rasked teeolud, siis ei ole mõtet välja sõita, et tee peal vene ruletti mängida.

# Kohati kuuleb enesekindlaid väiteid, nagu musta jää olemasolust saaks hõlpsalt
# aru, peab ainult rooli taga piisavalt kõva tegija olema. Väga eksitav ja vale.

Nõustun väitega "eksitav ja vale", aga "miks" küsimus on olulisem;) Pigem taandub kõik sellele, et juba väga ammu ei toodeta autosid, mis oleks disainitud keerulistesse põhjamaistesse oludesse ja tänapäevaste ülevõimendatud ning kiirteesuunitlusega vedrustuse juures puudub igasugune teetunnetus (tagasiside). Ei tunneta ka "ülikõva tegija" nendega ja samas mõne vanema autoga tunnetab juba ka algaja. Aga kuna see musta jää lõik algab ootamatult ja ei tea kunagi, kas selle pikkus on paarkümmend meetrit (sild) või kümneid kilomeetreid, on põhiküsimus ikka selles, et mis saab edasi. Ja seal ei sõltu kõik enam autost ega juhist, vaid on ka head/sobivat rehvi vaja.

Tunnetab, tunnetab... Musta jää eripära ongi see, et kui tunnetad, on sageli juba hilja. Mida sa tunnetad, kui libeda lõigu pikkus on 0,2 sek sõiduajas? Must jää pole jäärada. Tänak ja Ogier künnavad ka sageli võsa, kui mõni kurv käitub legendis märgitust oluliselt erinevalt, kuigi ei meeste tunnetusele ega autode tunnetatavusele terve mõistusega midagi ette ei heida.

Ühelt poolt tahaks oma oluliselt väiksema kogemuse baasilt Kärsaga avaposti osas nõustuda, et pehme seguga lamellrehv võib mustal jääl olla üllatavalt hea pidamisega. Teisalt jällegi ei tahaks alahinnata auto (massi ja veoskeemi) ja rehvi kombinatsiooni.

Ühesõnaga. Mul on talvesõitudeks suur Fordi maastur. 2.6t tühimassi, lülitatav nelivedu. Peale ABSi ja neliveo null juhiabi. All praeguseks 4a vanad Hankook Dynapro MT 285 laiad mudarehvid, millel segu nii pehme, et isegi talvel on võimalik klotsi sõrmede vahel muljuda. Lisaks lõigatud mustrisse ca 4-5mm vahega lamellid, servadest lõikamata jäetud.

Sõidan eelmisel talvel varahommikul Kostivere poolt Aruküla poole ca 85ga, ilm pilves, tee kergelt lumine, põllu peal veel udu. Korraga tunnen, et mingi jama autoga, nagu sõidaks kuulikeste peal, auto reageerib roolile mingi 0.2-0.3sekundilise viivitusega. Läks tubli paar minutit aega enne kui välja nuputasin, et tegu pole rikkega kuskil roolisüsteemis vaid jääga.

Kuna tee tühi, siis igaks juhuks tegin ka äkkpidurduse. No tundus libe küll aga mitte midagi erilist, et auto kuhugi läheks või peaks edasi 30km/h venima. Sõidustiili muutsin vaid nii palju, et järsemates kurvides võtsin natuke rohkem hoogu maha ja keerasin isemõtleva neliveo pealt kiire 50/50 neliveo peale (et kurvis otse ei läheks kui elektroonika järsku esisilla välja lülitab). Jõudsin edukalt kohale.

Võtke seda kogemust, kuidas tahate. Võib-olla ei puutugi üldse asjasse.

Talvel sõidadki nagu talvel ja oled valmis libeduseks. Talv on talv milleks need teooriad üldse,et kas on jää või pole jne.Ainult mitte mõtlev inimene ei muuda oma sõidustiili talve tulekuga,kahjuks on liikluses neid mitte mõtlevaid indiviide palju.

see on ikkagi klassika! libedaga vaja ikka äkkpidurdusi teha,et võibolla saaks kuidagi teelt välja sõita!

# ei tahaks alahinnata auto (massi ja veoskeemi) ja rehvi kombinatsiooni.

Tõe huvides olgu öeldud, et paljud mõistavad seda eelkõige kui auto massi, mis on jagatud ära ratta ja tee kokkupuutepinnast moodustuvate ruutsentimeetrite peale. Tegelikkus on natuke keerulisem, sest kokkupuutepind pole mitte ruut vaid ristkülik. Rääkides sama laiadest ratastest: mida väiksema diameetriga on ratas, seda laiem on see ristkülik ja mida suurem, seda piklikum (sõidusuunas). Siit tulevadki need tohutud vahed sama auto ja sama marki rehviga, kuid päriselus on neid muutujaid veel rohkem (rehvirõhud, sh nende erinevused esi-tagasillal, õhutemperatuur ja -niiskus jne). Rääkimata erinevatest veoskeemidest. Siit ka põhjused, miks ma ei taha väga esitada fakte ega oota "õigeid vastuseid", vaid parema meelega lihtsalt kuulaks kogemusi, kahtlusi, arvamusi ja tõlgendusi ning püüaks neid analüüsida (pigem oma peas kui foorumis).

Sinu kirjeldatud teelõik on üsna huvitav ja siit foorumist varemgi läbi käinud, kuna seda on kasutanud paljud Narva poolt Tln Ringteele ja vastupidi suundujad otse Jürisse lõikamiseks (ummikus istumise asemel igasuguste Ladnamäe kanali lõpus tipptundidel kujunevate jamade ajal, millest waze juba kaugele ette hoiatab). Kes ei tea, siis see tee ei ole väga lai, on kohati kergelt kummis, ühele poole jääb üle põldude Jõelähtme jõgi (udu, niiskus) ja mõlemal pool teed on kohati väga sügavad kraavid. Nii et suurema tuisuga võib see tee muutuda ülikiirelt läbimatuks ja lähedal olevate veekogude tõttu esineb seal musta jääd just nii, et hommikul võib olla kogu tee jääs, aga õhtul on libedad vaid paar üksikut kurvi, millest üks on suhteliselt järsk:). Sellepärast seal teel ikka paljudel juhtub ja juhtub just moodsamate autodega, mille juhid ei tunneta libedust, kuid mille teelhoidmisega ei tule seal muutuvate olude tõttu hästi toime ka elektroonika.

Uuemate autodega tuleb lihtsalt silmas pidada, et korralik veojõukontroll tavaliselt avastab lühikesed libedad laigud ja lõigud inimtagumikust kiiremini. Need üksikud "täiesti lambist" tule vilksatused sul nina ees ei ole ilu pärast, vaid selge märk, et pead rooli taga väga valmis olema.

63amg-le pole mitte kunagi keegi ette keeranud, ette libisenud, metsloomad annavad kummardades teed, ta näeb kõike alati ette ja mitte midagi ootamatut liikluses ei juhtu. Miski selgeltnägija oled?

63- on kõik preemium, tema eest tõmbavad kõik kahte lehte kuis meri Piiblis juudi rahva ees.

oot,ei saa aru millest see nutt nüüd äkki hakkas

Ehk koorisid sibuat? Nostalgiast nt, lapsepõlv tuli meelde, võimalik, et mingi "preemiumasi" läks katki.
Aga pühi pisarad, lõik läheb veel hästi, õnnetu 63!
Kui läheb...

Kujuta ette, et ongi selliseid juhte, kes on aastakümnete jooksul niimoodi suutnud sõita, et ei ole keegi ette keeranud, libisenud või loom alla jäänud. See, et sinuga juhtub, ei tähenda seda, et kõikidega peaks nii juhtuma. Selgeltnägemisega pole siin mingit seost, mõnel ehk lihtsalt veab elus rohkem kui sinul.

see ju selge ,et lammastel pole ajusid! kas tõesti on mõne jaoks normaalne kontrollida libedust äkkpidurdusi tehes! piisab ju täiesti roolitunnetusest!!!

Ma ei näe enda toimimise viisis viga.
1. kahtlustades musta jääd tehes tühjal teel äkkpidurduse saan ma teada, kas on libe ning kui libe on.

2. palju olulisem, ma saan kohese tagasiside, kui pika pidurdusmaaga ma pean arvestama, mis tähendab, et ma saan teada, kas ja kui palju ma peaksin kiirust vähendama.

3. ABSiga auto ei lähe sirgel teel otse sõites isegi mustal jääl äkkpidurdust tehes mitte kuhugi suunda. Kui läheb, siis on midagi valesti.

Tean omast kogemusest, et lühikese pidurdusmaaga on alateadlikult võimalik nii ära harjuda et arugi ei saa. Saad aru alles siis kui auto ei käitu nii nagu ette arvad.

1.katseta kodus nii, et ei ole ise teistele ohuks.
2.kui kardad siis ära sõida!

# ABSiga auto ei lähe sirgel teel otse sõites isegi mustal jääl äkkpidurdust tehes
# mitte kuhugi suunda. Kui läheb, siis on midagi valesti.

See pole vist päris õige väide. Ei kiilasjääga ega musta jääga suuda reageerida ei ABS ega ESP piisavalt, et kummis maateedele omase teekalde puhul jätkata otse liikumist. Vastasel korral ei leiaks selliste lisadega autosid ka kraavist, sest ega nad sinna tahtlikult keeranud:)

Kuna mulle meeldib sõita autodega, mis pakuvad võimalikult head tagasisidet teelt, siis ei pea sellist piduriga libeduse katsetamist vajalikuks, aga olenevalt autost see vale kah ei ole. Mõnel autol polegi muud võimalust. Ma ise eelistan liigelda pigem pidamise piiri läheduses ja tagasisidet teepinna kohta saab nii kurvides kui parema jala abil:P

Siin muutuvadki väga oluliseks erinevad omadused rehvidel, sest on rehve, mille puhul ei tasu kunagi lasta autot külglibisemisse ja nt kerge esiveolise auto tagasillal pole pidurdusjõu regulaatori tõttu erilist väärtust pikipidamisel. Musta jää puhul pole ma omas peas mõelnud veel välja seda, millist tüüpi ja mispidised lamellid kõige paremini võiks töötada hetkeni, kui auto kontrolli alla saamine on veel mõeldav. Teoreetiliselt mõistan, aga kahtlen selle rakendumist praktikas, kuna olenevalt paljudest pisiasjadest võib juhi parim võimalik käitumine olla sellises olukorras väga erinev.

Naastude puhul on see vist käes ikkagi olukord, kus moodsate nõuete järgi (et kui palju naast teekatet lõhub) kehtib "mida rohkem seda uhkem", et tekiks üldse võimalusi tabada ka mõne jäise krobelise kühmukese tippe.

kas te siis tallate peale iga kilomeetri läbimist piduri põhja,et kontrollide tee libedust. see vist mingi inglise huumor.teeolud võivad muutuvad ju meetritega!!!

kusjuures olen isegi selliseid eessõitvaid juhte näinud, kes sirge tee peal iga natukese aja tagant -pidurdavad. Nüüd siis tean - juhid testivad tee libedust.
Kuna selline tegevus on häiriv ja tihti ka ohtlik kaasliiklejatele, siis esimesel võimalusel püüan sellistest kiiresti mööda sõita.

Kasutan ka ise +1-3 temperatuuridel korraks piduripedaali puudutamisel tajutavat libeduse olemasolu. Seda EI pea tegema iga kilomeetri tagant piisab 10-20 km.
Meetriga tee mõõtmine antud kontekstis on kehva kooli kiitmine, sest need meetrid isegi kiirusega 70 ei määra midagi, lihsalt sõitsid üle ja kogu lugu, samas pole pinnase lähedal võimalik mõne meetrise vahega sellised anomaaliad, ikka sadades meetrites. Kui see sada meetrit juhtub kurvi sisse on paha-paha, kui avastad alles kurvi sees, et rool nagu kerge! Teades eelnevalt, et mõni km. eelnevalt oli sitaks libe, siis kurvi lähedki ettevaatlikult, kasvõi pisut paremapoolsete ratastega teeäärest pidamist võtta, mitte tuimalt keset kiilakat oma saatust tõestada.
Info tajumine ongi see, et oli seal kiilakas, võib ka siin olla. Piduriga proov on igatahes ohutum rooliga rehkendades.

Tubli oled ja teen sellise spetsialisti möödasõidu võimalikult valutuks, tõmmates paremale. Vahel ka endal kiire ja enamasti sõidan +15 kui vähegi on kiire. Stammer on tähele pannud, et seda tehakse sirgel, mitte kurvis? Sõida mööda, ära istu tagumikus kinni.