LE ei anna ühest vastust sätestades § 69 p 1, et turvavöö ei pea olema kinnitatud juhil ja sõitjal jääteel sõites.
Situatsiooni eesmärgi järgi tõlgendades tuleb küll asuda seisukohale, et ka laps ei pea olema turvavarustusega kinni. Turvavöö mittekinnitamise põhjus on oht, mis jääteel valitseb. Auto läbi jää vajumisel on siis võimalik kiiremini ja kergemalt autost välja saada. Sama kehtib ka lapse kohta.
Mis tähendab, et ei anna ühest vastust? Kui on öeldud, et nii juhil, kui ka kaassõitjatel PEAVAD vööd lahti olema, siis seda saab küll ainult üheselt mõista. See on seotud sõitjate endi ohutusega, ehk kui auto hakkab põhja minema, siis oleks hea sealt võimalikult ruttu välja saada. JÄÄTEEL EI PANE ÜHTEGI RIHMA KINNI, JA UKSED VÕITE KA LAHTI HOIDA.
*****, LE kohaselt EI PEA pea olema turvavöö kinnitatud. LE ei kohusta jääteel lahtise turvavööga sõitma. Loe uuesti viidatud LE säte läbi - kui olen valesti lugenud, siis paranda, kuid ära mõtle peast välja norme, mida LE ei sisalda..
Ebaselgus peitub selles, et mõisted turvavöö ja turvavarustus ei ole kattuvad. Turvavöö on üks turvavarustuse eriliike. Otsest luba jääteel last nõuetekohase turvavarustuseta sõidutada ei ole, kuid kui turvavöö kasutamisele on tehtud erand, siis süstemaatilisest tõlgendamisest tulenevalt peaks see nõue laienema ka laste turvavarustusele.
LE ütleb tõesti, et turvavöö ei pea olema kinnitatud, kuid peale selle on iga jäätee algusesse üles pandud jäätee kasutamise reeglid ja nõuded, mis on kinnitatud ja kõigile liiklejatele kohustuslikud ning seni on nendes, mida mina olen näinud, alati olnud nõue- vööd lahti. Häll, nii palju kui mina neid näinud olen, kinnitatakse samuti turvavööga, samuti turvatoolis olev laps kinnitatakse turvavööga ja kui on öeldud, et vöö ei pea kinni olema, siis mina saan eesti keelest küll sedasi aru, et ka laps ei pea kinni olema. Võib-olla politsei saab eesti keelest teisiti aru ja tõlgendab seda punkti teisiti, siis palun vabandust väärinfo levitamise eest.
LE on Eesti Vabariigi seadus, aga see mis on kuskil metsas või mere ääres posti otsa kijutatud - ei ole seda mitte. Kui LE ütleb, et ei pea olema, siis ei pea olema. Posti küljes olev kiri võib keelata mida tahes. Üle hakkavad viskama oma seaduste tegijad. Meie elamuühistu juhatus käskis parkida kõnniteele, et rohkem autosid ära mahuks, aga selle vastuseks pandi tedetetahvlile väljavõte LE-st, mille järgi peab jalakäijatele jääma kõnniteest vähemalt poolteist meetrit(meie kõnnitee laius on healjuhul meeter).
to hubi
Ära võrdle asju, mida ei saa võrrelda. Kui elamuühistu juhatus oleks käinud selle parkimise kohta käiva paberiga kohalikus omavalitsuses, Maanteeametis ja politseis ning saanud nende kõigi käest kooskõlastuse, siis saaks neid kaht asja võrrelda, mitte enne. Saage aru, LE- s ei ole määratud jääteedel sõitmise korda, selle jaoks on olemas muud seaduslikud(erinevalt kooskõlastamata elamuühistu juhatuse otsusest) dokumendid. Metsas ja mere ääres olev teave ja info võib omada seaduslikku jõudu kuid võib ka mitte omada, kõik oleneb asjaoludest. LE ei ole ainuke dokument, mis sätestab transpordivahendite liiklemise korra.
##Kuna riik on suutnud antud juhul maksumaksja raha meeletult säästa, tekib ikkagi küsimus kompensatsiooni võimalustest kohalikele omavalitsustele või tegelikult kohalikele omavalitsustele senisest suuremate õiguste andmise üle, sest riik ei jaksa selle perifeeriaga jännata ega sinna raha kulutada. Olemas on ju linnad, kus kõik normaalsed inimesed võiksid üheskoos rõõmsalt elada!
Siiski, nii palju võiks veel selles küsimuses riigiga asja olla, et kanname illegaalsed jääteed Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse ja siis muutuvad need illegaalsed praktikad riikliku tähtsusega asjaks kultuuripärandi hoidmise seisukohalt vaadates.##
Ei väsi aga korrutamast, et seadus käsib jääteel turvavööd lahti hoida (kes seda moodsate autode hoiatuste pinisemist küll kuulata suudab), aga kohalikud ja eriti põhjamaade inimesed, kes liiklevad jääteedel ööpäevaringselt ja kelle jaoks see on talvisel ajal "argipäev", sõidavad alati seal rihmad peal. Täistuisanud jääprakku sõitmine ei uputa kohe autot ära, aga ilma rihmata oleks see nagu vastu seina sõitmine ja peale sellist pauku poleks ilma rihmata enam inimest, kes autost välja suudaks ronida. Ka kõige mustema stsenaariumi korral on alati aega rihma avamiseks, aga seda kõike eeldusel, et inimene teadvustab omale probleemi ega satu paanikasse.
PS: pole kunagi mõelnud selle peale, kui kauaks jäävad vette sattudes pinnale hulpima näiteks ülirasked särtsuautod või tänased parketimaasturid. Peab selle peale üldse mõtlema?
Väike täpsustus. Nagu lgp I.S. juba aastal 2004 kirjutas, siis ei tollane LE ega ka kehtiv LS EI käskinud jääteel turvavööd lahti hoida. Küll aga annab § 30 lg 2 p 1 võimaluse seda teha. Ja see on ka tungivalt soovituslik.
Et mitte jääprakku sõita, tuleb kasutada ametlikku jääteed sest seda kontrollitakse süstemaatiliselt. Ning muidugi sõita ettenähtud kiirusega, piisava päevavalguse korral ja mitte avamere jääl lolli mängida.
Eks taas passib tsiteerida klassikuid: ''siin peab omal ka ikke raasike möistust olema''. Jääteel on seda eriti vaja sest ühe idioodi vale käitumine maksab paremal juhtumil talle endale, halvemal taga liikuja(te)le kätte.
NSR-i ka. Vanad (jää)teemeistrid on meenutanud, kus vene ajal (aastat ei tea) olevat Virtsust Kuivastusse kulgenud jäätrassi ka koormaga Gaz52-ga ületatud. Palju siis jääl paksust oli ei täpsustatud. Ajalooks talletamise huvides - anno 2026 on Saaremaa-Hiiumaa vahel paksus suures laastus 35 cm. Hoovuste kohtades vähem, mõnes kohas 20 ja veidi allagi.
Täpsustus on igati asjakohane! Eestis räägitakse sellest vöö lahtihoidmisest rohkem kui vaja ja palju rohkem kui peaks.
##Vanad (jää)teemeistrid on meenutanud, kus vene ajal (aastat ei tea) olevat Virtsust Kuivastusse kulgenud jäätrassi ka koormaga Gaz52-ga ületatud.##
Minu enda jaoks kõige absurdsem olukord, mida jääteel oma silmaga olen näinud, juhtus kümmekond aastat tagasi, kus tuliuue 4x4 MB Sprinteri sabas veeti (mitteametlikku) jääteed mööda saarele maja ehitamiseks vajalikku palgikoormat. Ise olin organiseerimas seal pisiasju mootorsaaniga ja vedasin SUURE traktori sabas majapalgid rannani. Traktoriga keeldusin jääle minemast ja seda aktsepteeris ka traktori omanik. Siis just huvitavaks läkski, kui saabus jõukas saekaatri omanik ja traktorihaagise omale bussile sappa haakis. Olin jäätee kõrval ja kui see koorem lähenes, siis terve järvejää "paindus" umbes meetri jagu allapoole. Enesealalhoiuinstinkt ei lubanud saanilt maha ronida ja olin valmis igal hetkel gaasi põhja vajutama, kui jää peaks järgi andma. Taat, kes Soome mõistes hirmkalli autoga (kasko ei kehti sellises olukorras!!) koormat vedas, oli vana rahu ise ja kommenteeris nii, et jää on praegu sitke, läbi ei saa kukkuda, nii see käibki. Pärast seda, kui koorem kohale sai, kulges sealt sadamast saareni paari km pikkune ja 20m laiune vähemalt 1m sügavune "kraav", mille "põhjas" oli jäätee. See on üks paljudest seiklustest, mida kunagi unustada pole võimalik. Eks see kehtib ka Gaz52 koorma kohta, mille kaalu me ei tea ja mille vedaja pidi oskama võtta arvesse ka vee soolsusest sõltuvat jää struktuuri eripära, millega Soome järvistu mageveejääl arvestada pole vaja.
Juhime tähelepanu, et foorumi kasutamisel tuleb järgida Kasutustingimuse punktis 7 toodud piiranguid Sisu lisamisel. Nende piirangute täpsustamiseks ja neile lisaks on Haldaja kehtestanud Lisatingimused foorumi kasutamiseks järgmiselt:
Foorumis on KEELATUD:
Ostu-, müügi- ja vahetuse kuulutuste edastamine
Otsene reklaam
Teadlikult ebaõige sisu avaldamine
Ropendamine, sõimamine, karjumine ehk läbivate suurte tähtedega kirjutamine
Kirjutamine rängalt eesti keele grammatikareegleid eirates
Teemast mööda rääkimine
Samas teemas erinevate nimede alt postitamine
Võõra inimese pärisnime all esinemine
Sõnumite ja teemade kordamine
Lubatud on teiste foorumi külastajate aitamine soovitades mõnda head firmat või töömeest. Lubatud on teema laiendamine. Liiga usinat ühe ja sama telefoninumbri/meili jagamist erinevates teemades võidakse lugeda reklaamiks ning kontaktandmed/postitused võidakse kustutada ja kasutaja blokeerida.
Teema pealkiri ei tohi olla umbmäärane: "mure", "probleem", "appi". Pealkirja lugedes peab saama aimu, millest antud teemas juttu tuleb. Teemade pealkirjades on keelatud korrata kirjamärke, näiteks: "palju on Calibra kütusekulu???????????".
Teema pealkirjas ei tohi laimata kaubamärki-firmat, näiteks: "petturid ASDF autopoes". Oma konkreetset kogemust mingi firma või kaubamärgi kohta saab väljendada kirjutatud sõnumis.
Küsimused, ettepanekud ja järelpärimised võib postitada "Vaba teema" foorumis asuva teema "Kaebused" alla.
Reeglitele mittevastavaid, mõttetuid ja foorumit risustavaid sõnumeid ja teemasid on administraatoritel õigus kustutada või sulgeda. Pidevalt mõttetu sisuga postitustega foorumit koormavaid kasutajaid on õigus moderaatoritel blokeerida.