Inimesed, kes tõepoolest ON huvitatud erinevate liikide kulust 100 km-le oskavad väga edukalt seda ise ka rehkendada. Kes huvitatud pole, neile võib neid infotulpasid 10 tükki ka otsaette peksta, kasu sellest ei sünni. Näib, et me liigume sinna usa ühiskonna suunas, kus ka kõik hallile massile ette-taha ära nämmutatakse. Täiesti haige värk. Igasugu lisakoormiste nõudmise müügiettevõtetele maksame aga meie, kui tarbijad rõemsaste kinni.

Mis ei muuda seda, et mingisugune õliliit ilmsesti võitleb küünte ja hammastega selle eest, et inimestel ei tekikski sellist huvi. Et kui jutuks tuleb transport, siis inimestel ajus kerkiksid automaatselt esile mõtted: bensiin hea, diisel hea, gaas halb, elekter väga halb, ühistransport, jalgratas - kas te olete hulluks läinud!

Kuidas ikkagi mõnedes inimestes tekitab nii tugevaid tundeid mõte, et kuskil peab mingi selline infoplakat olema?

Objektiivse pildi huvudes võiks olla seal tanklates siis ka info palju sarnase elektriauto hind ja sellega seoses ka kindlustuse kulud sisepõlemiaega omast suuremad on ja palju km tuleb aastas sõita, et see hinnavahe ära tasuks.

Positiivsed uudised energia salvestamise vallas. Raudoksiidil põhinev aku on küll suur ja raske, aga pikaealine ja odav. Sobib hästi võrgule puhvriks ja roheenergia salvestamiseks.

https://www.popularmechanics.com/science/energy/a42532492/ir
on-air-battery-energy-storage/

Veel pisut sellest kütuse hindade uutmoodi kuvamisest. Esiyeks, paanikaks ei ole vähimatki põhjust, sest hindu kuvatakse ka edaspidi vanaviisi, kuid uut moodi kuvatakse veel lisaks. Mina kasuta CNG mootoriga autot, mis tarbib kahte kütust, bensiini ja maagaasi/biometaani. Täna tanklat külastades pean iga kord peas enne läbi arvutama, mida seekord kasulikum tankida oleks, kuna kõiguvad ju mõlemi kütuse hinnad. Uue korra järgi hindade teisiti kuvamine teeb need arvutused minu eest. Seega on teisigi inimesi, kellel see kasulik võib olla

CNG hooldus on odavam ja harvem kui LPG oma või on sama?

pole seal cng-s midagi hooldada, kui midagi laiali siis vahetad juppe

Paari aasta tagant käin gaasisüsteemi eraldi kontrollimas, muidu on kõik sama hooldus, v.a. pihustid, mida on ette nähtud 90 000 tagant vahetada. Siiani 3 aastat sõidetud ja gaasisüsteem muret valmistanud ei ole.

Kliimaaktivistide igaaastane kokkutulek:
https://vm.tiktok.com/ZMYRj1hTY/

Isegi kui kõigest väest üritad roheline olla ja pappi teenida, siis saadanad ikka ei lase: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120132956/eesti-energia-so
num-tuhandetele-maksad-rohkem-voi-annad-tasuta


Uue lepingu järgi oleks elektri tagasiostu marginaal 0,99 s/kWh. Ajalooliselt on elektri tagasiostu hinnad püsinud aga vahemikus 0,2–0,5 s/kWh olenevalt sellest, millal leping on sõlmitud. „Kui Te ei kinnita uut pakkumist hiljemalt 1. veebruaril (k.a), puudub Teil alates 1. märtsist kehtiv tagasiostuleping ning annate edaspidi elektrienergiat võrku tasuta,“ teatab ettevõte oma kirjas. Juba järgmisel päeval olid nad sunnitud oma tooni veidi leebemaks muutma.

Mind häirib tegelikult hoopis see, et kõik meie monopolid- side, veevärk, elekter jne võivad suvalisel ajal su lepingu ümber teha või hinda tõsta ja sina ei iitsatagi selle peale, sest sul lihtsalt pole sõnaõigust selle "kahepoolse" lepingu osas. Aga kui ise lepingut muudad ja enam ei maksa või maksad siis kui raha on või maksad nii palju kui tahad, siis saad kohe sanktsioonid kaela.
Ja mitte kedagi ei koti see, et üks lepingupool võib sinuga teha mida tahab- riiki see pisiasi ei huvita.

Eesti energia “parandas” enda käitumist:

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120133390/hea-uudis-eesti-
energia-jatab-vaiketootjate-muugimarginaali-hinnatousu-ara

Kui kommentaariumis suuta ignoreerida EKRE trolle, siis on seal täitsa asjalik jutt, veel.

Muudetud 25.01.23 12:15

„Saame klientide tagasisidest aru, et sellised muudatused vajavad rohkem aega ja selgitust. Praeguses majandusolukorras ja kõrge energiahinna ajastul on igasugune elektriga seotud muudatus väga tundlik teema ning vajab põhjalikku selgitustööd. Tunnistan, et mina ja minu tiim oleme muudatuse olemusest kliente ette informeerinud liiga vähe ja seetõttu pidasime õigeks astuda samm tagasi,“ ütles Eesti Energia klienditeenuste valdkonna eest vastutav juhatuse liige Agnes Roos

aga siiski tahaks küsida, et kelleks krdiks te ennast seal õige peate, et niimoodi lambist laamendate? selline ennast rahva rahast täis õginud moodustis võiks omada vähekegi respekti kõigi temast sõltuvate inimeste suhtes ja ei presenteeriks ennast kogu aeg teen mis tahan süsteemina. riigil vist puudub igasugune kontroll selle firma tegemiste üle või lihtsalt ei tahetagi midagi kontrollida.

Mis sõltuvusest sa räägid @.? Minu teada ei ole EE ainus elektri müüja/ ostja Eestis.

Hea Maaks, kuhu veel saaks endale paneelid sebinud v6sa ülejäävat särtsu müüa, kui tema hacienda külge tulevatesse Elektrilevi traatidesse?

Elektri "müüjaid" on meil küll hulgim, aga reaalselt müüvad nad bilanssi (loe: õhku) ja tootmist pole neil kellelgi peale Eesti Energia.

Mõnele teisele ostjale!? Praktiliselt terve eesti on Elektrilevi võrgus, see ei tähenda et pead arveldama elektri eest EE-ga :-)
https://www.elektrilevi.ee/vaiketootjale
"...Lisaks kvaliteetse elektri tarbimisele saab toodetud elektrit müüa sobivale elektrimüüjale."
Kiire google
https://www.220energia.ee/elekter/vaiketootja
https://www.elektrum.ee/ee/eraklient/elekter/mikrotootjad
EDIT: See, et ostjal endal elektri tootmisseadmed puudub mõjutab (juba toodetud elektri) ostuprotsessi kuidas? :-) :-)

Muudetud 25.01.23 16:19

v6sa, teed kuuma kasvuhoone, ei jää midagi üle. Hakka seeni kasvatama näiteks.

Kõik on peaaegu kosher ja halal ikkagi: https://www.err.ee/media/video/92a2517ce96bbae676ff7dd4492aa
c96?contentId

Muudetud 25.01.23 19:42

Näis kui tõene jutt on: https://www.focus.de/auto/news/norwegisches-unternehmen-reed
erei-transportiert-wegen-brandgefahr-keine-elektroautos-mehr
_id_183390874.html

LiPo ja LiFePo pakkidega on suht ohutu tegelt, need vanad läpakaakud ja makita akud on tõesti ohtlikud aga ükski elektriautohull seda ei usu. Isegi tuletõrjujate jutte mitte.

Plaanid head, reaalsus....
https://www.youtube.com/watch?v=PocZjoiFadE

Ma siin juba ammu kaagutasin, et eilne elektrivõrk ei pea homsetele koormustele vastu, aga loomulikult sain vastu päid ja jalgu ning püüti selgeks teha, et kõik ei lae korraga.

Mis annab Sulle alust kartuseks, et KÕIK autod saavad KOHE elektriliseks ja selle tõttu kukub elektrivõrk kokku?

Mis annab Sulle alust kartuseks, et aastaks 2035 ei ole meie eletrivõrku muudetud lisanduvaid koormusi taluma?

Vaadates meie tänast autode vahetamise tempot, siis ma ei näe paanikaks põhjust - inimestel lihtsalt ei ole piisavalt raha.

Pealegi - kui ikka peakaitse on 16 A, siis mitte mingi valemiga ei suru sealt 160 A kiirlaadimist läbi:)

Maaks, kas Sul on kogemust, kuidas reaalsuses nende "sõltumatute" ostjate leping välja näeb ja millise osa võtab endale taristu (ei ole neil ühelgi oma juhtmeid!) omanik energia liigutamise võimaldamise eest? Mingil põhjusel ei ole neid "sõltumatu ostjaga" liitunuid just väga palju.

Muudetud 26.01.23 10:14

...aastaks 2035 ei ole meie eletrivõrku muudetud lisanduvaid koormusi taluma?

kas ka lisanduvaid tuule- ja lumekoormusi näiteks saaremaal või mujal eestis? sa oled ikka ülim naiivitar kui arvad, et meil 10a pärast midagi paremaks muutub kui 30 aastaga seda juhtunud ei ole. tead väga hästi, millise megakasumi ee eelmisel aastal tasku pistis, aga paraku ee ei remondi liine, selleks on teine firma, mis sel aastal taaskord võrgutasusid tõstab. loomulikult ei kulu see hinnatõus võrgu moderniseerimiseks.

Vaadates meie tänast autode vahetamise tempot, siis ma ei näe paanikaks põhjust - inimestel lihtsalt ei ole piisavalt raha.

kui ühel ilusal päeval su sisepõlemisauto seisma sunnitakse, sest seadus on selline, leiad selle raha kohe, kasvõi panga abiga. võid sõidad edaspidi jalgrattaga.

Sa võid raha ju leida, ma mõtlesin ka, et olen kõva mees ja löön jalaga ukse vaibaks ning andke mulle see makita akudel küna siia. Vastuseks öeldi aind, et paneme sind järjekorda, 2 aasta pärast saab. Mis seal ikka, proovin 2 aasta pärast uuesti, senikaua peab selle startermotooriga vanarauaga läbi ajama.

PS! Jah, ma tean, et kahe aasta pärast võib olla uus kaks aastat! Mul kiiret pole, raud veel kestab.

Jah, tulevikku on mõttetu ennustada, aga miskit on võimalik ette näha mineviku ja oleviku baasil. Isiklikult mulle hakkab tunduma, et elektriautode osas ei pruugi tegelikult mingit läbimurret tulla, praegused ennetavad seadused, et 2035 keelame haisutajate müügi, võivad vabalt muutuda hoopis ootamatute tegurite mõjul. Samas võiks tähelepanu pöörata sootuks teistsugustele arengutele. Kes on omal ajal ulmekaid lugenud, saab poindist aru. Ehk siis lühidalt öeldes kui AI võimu võtab, on teda juba võimatu piirata- ta istub lõpuks igas seadmes ja kaitseb ennast hävitamise (ja hävitaja- inimese) eest kõigi vahenditega.
https://teadus.postimees.ee/7492581/tehisintellekt-megatron-
ennustas-inimkonnale-sunget-tulevikku
https://tehnika.postimees.ee/7698462/teadlase-ennustus-masin
ate-valitsemiseni-on-jaanud-seitse-aastat-singulaarsus-saabu
b-aastal-2030

Ja isand punktike on harilik õnnetusekraaksuja, kes on kinni eilses:)

Mitte kunagi ei hakka pärakülades olema vool ALATI olemas. Küll on põhitrassid saadud enam-vähem ilmastikukindlaks ja küll muud liinid ka korda saadakse. Eriti siis, kui me igaüks igal sobival hetkel järjekordselt Eesti põlve uueks looja turunduskampaania tegijalt küsime kriitiliselt, KUIDAS ta kavatseb oma kõlavad loosungid teoks teha. Ning ei rahuldu halamisega teemal: ooopositsjoon/koooooalitsjoon (teadlikult valesti kirjutet!) ei lase.

Tänan riigivalitsemise mudel (riigi maksavad kinni kõik võrdses osas, sõltumata sissetulekust) lihtsalt PEAB muutuma. Vastasel korral väärimegi kohta ajaloos ja siin saab varsti olema teine riik teist keelt kõnelevate ja ilmsel ka teist karva nahaga elanikega:(

Ning täpselt sama kehtib ka EL vastu võetud keelu kohta müüa alates 2035 sisepõlemismootoriga autosid - küll ka seda vajadusel muudetakse. On ennegi punaseid jooni edasi lükatud, kui RAHA seda nõuab.

Muudetud 26.01.23 10:54

Ega siin kindlalt saa ka öelda, et väga halb oleks ega ka, et väga hea oleks. Tööstuskülakesed Tallinna külje all kurdavad siin iga vihmasaju aeg, et üks või kaks faasi jälle kadunud ja kadunud suisa paariks päevaks. Viimane laks oli üleeile ja eilseks kadus viimanegi faas. Õnnelikud inimesed, mul seal mulgimaa piiril, kui läheb, siis lähevad ikka kõik faasid ja korraga ja 12 - teadmatus tunniks.

Mitte kunagi ei hakka pärakülades olema vool ALATI olemas.
seoses sellega meenub kunagine Priit Pärna karikatuur "sitta kah". aga ega võsa ongi paistnud silma natukene laisa või mugava mõtlemisega, tema jaoks on alati kõik ilus ja korras.

Punktikese jaoks on kõik jälle per$$$$$es. Vahel ka per£££££es. Raske ei ole niimoodi? Samas on mõõdukas pessimism alati edasiviivaks jõuks:)

Ma siis täpsustan: me ei raatsi (ja kas ongi mõtet?) rajada sajaprotsendilist tagatust andvat elektrisüsteemi. "Viimased üheksad" tulevad ikka väga kallilt kätte. Samas ON punktikesel õigus selles osas, mis puudutab praeguse juhtkonna ahnust ja omakasupüüdlikkust: kõrged elektrihinnad digimuundati täiesti häbematult kasumiks, millega omakorda rahastati rahakülvi. Ega mul miskit ju toetuse vastu ole, aga iga minu makstud euro kaotab teekonnal toetuseks märkmisväärse osa oma kaalust teel abivajaja juurde nii riigibürokraatiasse kui pankade tasudesse. Ning ma praegu ei räägi veel korruptsioonist ja omade jopede sokutamisest tulusatele ametkondadele...

Samas on meil vaba maa ning igaühel on õigus oma arvamusele ning selle väljaütlemisele:) See võiks aga olla põhjendet...

Muudetud 26.01.23 12:11

Noovott, ega sinusugustele ei hakkagi kunagi kohale jõudma, et ka kõige kaugemas eesti nurgas elav eestlane on riigi kodanik või lihtsalt inimene ja tal on täielik õigus tarbida kõiki neid nö hüvesid, mida riik pakub. Eraettevõtja leiab selle inimese küll üles kui tahab, sest tema jaoks tähendab see inimene kasumi suurenemist, aga riik paraku valib karikatuuril kujutatu. Aga kui suhtumine on selline, et koli ära kui ei meeldi, siis jääbki see viimane kilomeeter liini ehitamata ja hooldamata. Mine ütle nüüd nädal aega elektrita olnud saarlastele, et kõik ei olegi per$$$$$$$es ja put££££££££is, vaid nii lihtsalt peab olema. Ja ära kohe jooksu pista, kuula ära nende vastus. Igaks juhuks võta mõned plaastrid kaasa. Sinusugused ei otsigi kunagi probleemidele lahendust, nad on endale sisendanud, et kõiki probleeme ei saagi lahendada, kuid tegelikult saab küll kui laiskus ja mugavus kerest välja peksta.
Umbes nagu teedeehitaja- ah, ma ei viitsi nii kaugele asfalteerida, päev juba õhtas ja asfalti vähe järgi ja see kallis ka, las nad sõidavad seal eemal kruusa peal, see sile küll.

Punktike, mis on siis lahendus?

Minu sõimamine asja ei paranda, kuivõrd mul puudub igasugune otsene mõju Elektrilevi hangete osakonna või MKM üle. Vaadates oma teismelisi lapsi, siis mul vist puudub üldse igasugune mõjuvõim...

Saaremaal juhtunu oli hea näide, et tänane Elektrilevi ekselipõhine majandamine jätab erandlikes olukordades inimesed hätta.

Madalapingeliinid metsades maa alla? Maakaabli paigaldus on jämedalt 8 korda kallim, kui õhuliin. Raha on nii palju, kui otsustajad, keda juhib ja juhatab omakorda üldkoosolek ainuisikuliselt MKM isikus, arvab heaks anda. Loodetavasti vastavalt riskianalüüsile, aga ilmselt, vaadates tehtud vaikuid, ilmselt laest võetuna. Seega tehakse suurema numbri jaoks ilmselge valik: pressiteates näeb kaheksa korda enam õhuliinikilomeetreid palju ägedam välja, kui kaheksa korda väiksem jupp oluliselt tõrkekindlamat maakaabelliini. Tihti neid "sajandi torme" siis ikka tuleb, eksole (hoiatus: iroonia).

Liinikoridorid 25+25 m?
Kõik on kena jutt senikaua, kuni SINU metsa kallale tullakse. Mina ka ei ole nõus vabatahtlikult andma meetritki enam, kui nõutud 10+10. Kuigi liiniäärses metsas on mõned puud ilmselgelt murdudes otsapidi liinis...

Avariigenekate varu Elelektrilevi laos? See võiks isegi olla mingis osas mõistlik. Aga selle saamiseks peab isand punktike ilmselt saama elektrilevi pealikuks:)

Muudetud 26.01.23 12:51

Äkki mõni EE tegelane loeb foorumit ja saab pärast tänu sellele tekstile siit odavat populaarsust ning uue teenuse müügiidee. Kui siin aind kiidulaul oleks, siis saaks nad sisendi, et kõik ongi titimiti.

Nonäed- sa ei otsigi lahendusi, ainult loetled enda väljavabandamiseks kunstlikke probleeme ja lööd taas jalad seinale, sest ei viitsi rohkem mõelda.
Kas meil on raha puudus, et liine maa alla viia? Kas pikemas perspektiivis ei ole see mitte odavam kui rikete ajal tellida töömehed rikkeid kõrvaldama ja maksta lume sees müttamise eest tunnihinda, samas selle müttamise ajal ei toimu mingit reaalset tööd. Ok, ma ütlen sinusuguse võhiku jaoks natukene odavama lahenduse- õhu kaabelliin, mis on kordi tugevam suvalisest haljast alumiiniumtraadist ja odavam maa alla toppimisest, samas tuleks esmalt siiski teha kalkulatsioonid- kas vanad postid kannatavad veel uut kaablit või tuleks needki asendada, kas postide asendamine on maakaabliga võrreldes odavam või kallim, tehnika-kütuse kulu jne. Ja mitte keegi ei tule sinu metsa kallale. Olemasolevate (ilmselt üsnagi korras) liinide puhul aga oleks lihtsalt pidanud tegema plaanilisi hooldustöid ja vahel mõningaid oksi kärpima, sest ühegi tormi ega tuulega ei ole maas kümneid kilomeetreid liine vaid mõni üksik puu kuskil või mõned liiga laiaks veninud oksad. Ja nende kohtade leidmiseks kulubki peamine töömehe aeg, remont võtab vahel vaid pool tunnikest kui ainult traadi lappimisest piisab. Pikali vajunud posti puhul vähe teine teema, aga ka siin piirdub tunnikese- kahega. Seega võtame korra akuteemast paralleeli- kui asi on hooldatud, siis ta ka suure tõenäosusega töötab probleemideta. Ma väga lambist ei kaaguta, sest 2005a jaanuaritormi tagajärgi likvideerisin töökoha tõttu ka ise.
Sa oled selline tüüpiline delfi kommentaatori tüüpi, kes asjast halligi ei jaga, aga targutama ja teisi õpetama on maailmameister.

Puntike, oled Sa AMKAga kokku puutunud? Mul on postide otsas. On tugevam, 30 cm kännudiameetriga kuusk ei tõmmanud katki tormituulest murdununa ja ei andnud ka surakat seda liinilt eemaldades. Vähe lonti jäi alguses, aga see on aastaga ära paranenud. Õhuliini vahetust sai nõutud seitse aastat...

AMKA peamine pluss on see, et kuniks kaabel terve on, on ka kõik otsast sisse läinud faasid teises otsas olemas. Õhuliini puhul võib nalja saada...

Ma olen üsna kindel, et kui alt 40+ cm haab peaks kogu oma umbes kaheksaPLUSStonnise kaaluga liinile prantsatama, on see ikkagi pooleks või postidelt kahjustatuna maas. Katkenud õhukaabelliini pilte netis piisavalt.

Paneb üldse Elektrilevi enam paljaid traate kuhugi? Olen elanud teadmises, et kõik uued liinid tulevadki õhukaabliga.

Winguma oled mihkel, aga arusaamist asjast ei paista teragi. Ning grafomaanina internetti liigendamata teksti täis pasandamise asemel võiksid midagi uut välja tuua, mitte keskenduda oponendi isiklikule solvamisele. Magedale veel peale selle:(

Pigem ütle, kuidas sundida Elektrilevi ühesuunalist aladimensioneeritud elektrivõrku muutma kahesuunalist energialiikumist eeldavat hajatootmist võimaldavaks? See on praegu hulga teravam probleem muu hulgas elektriautode levimisel.

Muudetud 26.01.23 14:31

@.
kas nüüd just selle viimase Saaremaa pika katkestuse üheks põhjuseks ei olnud just see, et kui tavaliselt on katkestuse põhjuseks mingil lõigul 1 puu, siis detembris oli Saaremaal lõiguti nii, et neid puid või oksi oli liinile kukkunud kordades rohkem? Eelnevalt sadas rasket lund puudele, tekkis jäide, korralik lisaraskus nii puudele kui liinidele ja siis tuli tuul otsa ja puud murdusid.

Pole meil suudetud 30 aastaga el-võrku korda saada, pigem hulleneb, ja nüüd äkki 10 aastaga saab. Enamus on veel nõukaaja pärand.

sa võsa jätkad ikka samas vaimus- probleemi näed, aga lahendama ei kipu, sest sinusuguste arvates ei ole teatud probleeme võimalik lahendada ja need, kes lahendusi otsivad ning pakuvad, on vastikud vingujad.
aga huvi pärast arvutasin 60cm läbimõõdu ja 15m kõrguse haavatüve kaalu ning tulemuseks sain neli tonni.
https://www.timberpolis.ee/calc-wood-log-volume-weight.php#g
oToPageno
kaabliga on see teema, et kaabli purustamine on raskem kui tema posti küljest lahtirebimine või posti murdumine. seega enamikel juhtudel jääb kaabel terveks, elektrivool jätkub ja ohutult, sest kaablist ei leki midagi maha.
seda, palju viimati saaremaal kahjustusi oli, seda ei tea, aga kui liinikoridor hooldamata ja oksad lehvivad liinide peal, siis pole imestada, kui katkestusi hulgim. okste kärpimine tegemata jäetud ja loomulikult kunagi tagajärjed käes. eks neid puidki seal mädaneb aastate jooksul ära ja lõpuks murduvad. kui vabariigi algul alustati eesti energia lammutamist, siis loomulikult olid kõigil head mõtted peas (jess, hoiame raha kokku), aga nüüd olemegi olukorras, kus firmal endal elektrikke sisuliselt ei ole, kõik tööd ostetakse sisse ja kabinettides käib rahaveeretamine- sinna anname, sinna ei anna. samas ei ole neil kabinetšikutel halli aimugi, mis tegelikult toimub ja kas kuskil oleks vaja midagi kõpitseda. kunagi olid võrgurajoonid, seal omad meistrid, töömehed, oma piirkonnast oli selge ülevaade ja asi toimis. vene aeg pärandas meile need veneaegsed liinid ja paljudes kohtades on nad üleval siiani. uued, sealhulgas ka vähene vanade renoveerimine tehakse kaabliga, aga paraku keegi tõesti ei hakka vedama seda mõnda kilomeetrit kaablit läbi metsa kui seal lõpus on ehk üks-kaks majapidamist.

Fortum vahetas Läänemaal kõik välja. Seal elades ei olnud mul mitte ühtegi katkestust, mis oleks olnud plaaniväline. Plaanisiseseid juhtus ka 10 aasta jooksul 2. Enne Fortumit oli asi PUPU. See sisseostmise teema on ka omaette huumor, vanasti tegi EE ise asju, siis järsku aga tekkisid Eltelid, Connectod, Poftelid jne "alltöövõtjad" kes tegelikult olid ju mitteametlikud ja/või ametlikud tütarfirmad. Nimi muutus, inimesed kolisid EE'st otse sinna alla koos staažiga. See oli muidugi minevik, ma ei tea, mis seis praegu on, pole viitsinud ennast kursis hoida.
Vaadates aga Punkti toodud teadusuudise valguses, siis pole enam palju aega jäänud kannatusteks, kalkulaatori ülemvõim varsti käes ja võib ära surra.

Muudetud 27.01.23 09:18

Minu külas tehti ka kümmekond aastat tagasi kõik õhukaabli peale ja kui varem oli ka tavaline, et iga tuulekesega pauk kadus, siis nüüd kõik stabiilne. Aia taga olnud kuuekümnendatel pandud post oli juba maapinna piirilt läbi mädanenud. Olen ka ise neid vanu külades olevaid liine uuendanud, aga tegelikult kaikus ka siis (ca 20a. tagasi) iga töö juurde pidev rahapuuduse jutt ja sai seetõttu ka neid vanu traate pidevalt paigatud. Tegelikult kukkusid nad vahel ka niisama lambist küljest, sest traaversil isolaatori juures ta pideva liikumisega lihtsalt kulus katki. Seega rahapuudus on elektrivõrguga kaasas käinud kogu vabariigiaja. Ja just sellega seoses on pidev võrgutasude tõus olnud täiesti arusaamatu- kuhu pagan see raha siis kaob? Ilmselt sinna, kuhu ka kütuseaktsiis- musta auku. Aga tuleviku osas pole meil mõtet üldse muretseda- tuleb ta nagunii ja vaevalt ta eriti roosilisemaks läheb.

Hea punktike, mis on lahendus?

Või oled ka ainult tühja jutu mees?

Haab on karjapoisi meetodil mõõdetuna 26 m kõrge. Kaugus transiitliinist 20 m. Ootan ja vaatan, kolm viimast "liinipuhastust" pole probleemi näinud, kuigi olen näpuga näidanud ja omaniku loa andnud selle langetamiseks.

Muudetud 27.01.23 10:01

Kogu see liinindus pole eriti rohemögaga seotud aga midagi on mäda tõesti!
Näide minult endalt:
Krundile tuleb õhuliin, puude vahel, mida siis peale minu meeldetuletusi(vastumeelselt) hooldatakse. Seda siis iga 2a tagant!
Võiks mõelda kaabli maa alla panekut aga....
Nädal tagasi otsustati välja vahetada minu kinnistul asuv A-post(sealt edasi juba maa alt elamusse), tavalise posti vastu! Kellele see ette jäi ja mis tal viga oli, jäi arusaamatuks....
Kuskil käib vist mingi töö simuleerimine või statistika parandamine või KTM aga varustuskindlust sellega ei tõstetud!

Mis on lahendus? Sa võsa oled tõesti nii juhm, et ise aru ei saa? TÖÖLE tuleb hakata. On seda raske mõista? Tuleb võtta need miljonid, mida inimesed iga kuu elektri eest maksavad ja anda need töölistele, osta tehnikale kütust ja osta kaablirulle ning mina tööd tegema. Mõned korralikud mootorsaed ka ja siis ehk saab lõpuks ka sinu 26m puu maha võetud. Aga kui tööd ei tehta, siis puud surevadki vanaduse kätte ja kukuvad liinidele. Mis puutub jeekimi A posti, siis ilmselt kuskil dokumentides oli tema vanus juba üle mõistuse suur, aga kui pabereid ei olnud, siis liini edasise kestmise huvides oli mõistlikum uus post panna ja unustada, mitte 5a. pärast seda ikkagi vahetama hakata. Selles mõttes on kõik õige- teed uue asja ja see kestab ning saad keskenduda järgmiste asjade peale, mitte teha kuskile tabelisse märget, et post jäi vana.

Just täpselt- kuskil paberites!
See oli betoonelementidest A-post, ei huvitanud kedagi(ei olnud keegi vaatamas käinudki!) mis seisukorras on, lihtsalt-vahetame!!
Varustuskindlusele aga 0(null) kasu!

Nii, kuhu ma võin registreeruda, kui oma tänase tööpäeva umbes 18:00 lõpetan? Töövahendid saan Sinu käest? Mis on esimene töö?

Punktike on valesti aru saanud - mina ei kiida meie tänast olukorda kuskilt otsast heaks. Liinid on uuendamata, nende vähene uuendamine käib raskestimõistetava loogika alusel, elektrivõrk pole võimeline energiat kahes suunas liigutama, energiatootmine ei vasta meie vajadustele, rääkimata meid valitsema juhtunute valikust koorida kõigilt maha paks lambanahkne kasukas ja anda kõigile tagasi pehme fliisjakk (jah, ma pean siin silmas raamatupidamislike võtetega üles aetud elektrihinda ja selle "kompenseerimiseks" välja mõeldud toetusmeetmeid). Aus on muidugi mainida, et elektrihind ei ole ainult meie viletsuse käpa all, aga ega pole ka midagi tehtud, et hind meil nii kõrge poleks.

Meie kõigi elektriarvest märkimisväärse osa hammustavast taastuvenergiatasust ma ei räägigi.

Ehk ma ei muretse hetkel üldse mitte selle üle, kas sisepõlemismootoritega autodega sõita lubatakse anno 2035 või kuidas elektrivõrk lisanduvad laadimisjaamad üle elab. Mina muretsen hetkel selle pärast, kuidas v6sa pesakond rämedalt kasvanud kulud niimoodi ära seedib, et põhimõtted ei kannataks ja endiselt rahulikult öösel magada saaks. Elektriautod ja planeedi päästmine juhtuvad selle kõige kõrval ilmselt minust sõltumata.

Muudetud 27.01.23 12:46

Kust muidu tuleb üldse see eeldus, et elu saab minna tarbimise mõttes ainult paremaks? Eestis on olnud lihtsalt suurepärased ajad peale viimast finantskriisi, kus palgad kasvasid palju aastaid kiiremini kui hinnad, tööpuudust sisuliselt ei olenud ja ei ole ka praegu veel. Kuskilt tekkis aastatega arusaam ja ootus, et iga järgmine auto on võimalik osta klass suurem ning iga järgnev aasta sai palga eest osta rohkem süüa, elektrit, alkoholi, elektroonikat ning kinnisvara ruutmeetreid. Kui näiteks ühele 4 liikmemisele perele oli 2016. aastal igati vajadusele vastav Toyota Yaris, 2021 aastal vahetati see aga juba Toyota Corolla vastu, siis kas reaalselt on see ikka probleem, et 2026 ei saa siit edasi enam Camryt osta vaid tuleb osta uueks autoks Corolla või miks mitte ka Yaris? Kas see on probleem, kui elektrienergiat ei saa 2023 ja siit edasi enam võibolla mitte kunagi kulutada niipalju kui aastal 2018, 2019 või 2020, kus elektri börsihind oli ülimadal.

Jaapanis ei ole majandus ega inimeste elatustase tõusnud sisuliselt viimased 30 aastat. Neid riike on palju, kus ei ole elatustase pikalt paranenud. Seega paar sammu tagasi, mis Eestis tuleb läbi käia, ei ole reaalselt eksistentsiaalne probleem.

Eriline mõttekas rohelus küll: https://cdn.fishki.net/upload/post/2023/01/27/4347487/tn/1_9
137291706a5df61e9b81498d1c37c9c.jpg.webp

Austraalia on selliseid lahendusi täis!
Sama on ka Eestis üks koht- Ruhnu, kus asotsiaaltüütajate MJÄUV'i (ja tegelikult tervet saart), käitab vana hea fossiil

no aga mida keerutada- enamus elektrit tehakse ikka veel fossiilist või ka aatomist ja vahet ei ole, kas see fossiil tossab linnatänaval või linnadevahelisel maal. poliitikud muidugi seda ei mõista ja kisavad midagi rohepöördest.
aga tegelikult ongi elektrikaod väiksemad kui tootja otse tarbija juures, mitte et enne tuleb vedada sadu kilomeetreid juhtmeid, siis kurta, et juhtmetes on suur kadu ja pingelang ning kulla tarbija, maksa see ka kinni.

midagi siiski areneb. Mullu saadi aegade algusest lugema hakates 1 TW päikesepaneele kokku maailmas üles. Järgmise TW-ga minevat 4 aastat aega ja alates 2030-st tulevat juba TW aastas... Igal aastal lisandub Maal uus päikeseelektri maht mis katab ära kogu siiani kokku toodetud elektriautode tarbimise ja jääb ülegi.
Näiteks 2022 pandi juurde 200 GW paneele mis toodavad aastas 200 TWh ja kui auto sõidab aastas 10 000 km vajades selleks 2000 kWh e. 2 MWh siis jätkuks sellest 100 miljonile elektriautole. 20 kkm puhul 50 miljonile.

Pole üldse tähtis, millest meil siin elektrit hõõrutakse. Me oleme poole protsendi ekvaatorist kõige kaugemal elava elanikkonna osa. Ja ka järgmised 4,5% meist lõuna pool olevaid suurt veel ei mõjuta. Maa kliima koha pealt on määravam rohkem need 95%, kes elavad ekvaatori ümber ja saaks suurepäraselt juba täna päikeseenergiaga enam-vähem aastaringselt hakkama.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120136350/paeva-teema-siim-kal
las-rohereformi-tuleb-suhtuda-tosiselt-tarbimist-peabki-maks
ustama

Tsitaat artiklist:
Odav rämps peab muutuma kalliks. Tarbimismaksude alandamine, mille järgi hädaldatakse hommikust õhtuni, on strateegiliselt suurim viga, mida teha saab. Maksupoliitikas tuleb käibemaksude ja aktsiiside kaudu soodustada keskkonnasõbralikku ja kokkuhoidlikku tarbimist.

igati loogiline ju. vähem tuleks maksustada tulu ja selle teenimist, aga rohkem tuleks maksustada tarbimist ja ka üleliigse vara omamist. Automaks, kinnisvaramaks, aktsiisid, käibemaks - kõik indikeerivad tarbimist. saastav auto, maksad; suur elamine või mitu elamist, maksad; kärutad palju januka autoga, maksad; kulutad palju elektrit, maksad; tarbid palju tooteid teenuseid, mis ei ole esmatarve, maksad.

Samas palju asju võiks olla käibemaksu vabad - igasugu õppimine, koolitused, enda tehtud tervishoiukulud, ühistranspordiga liikumine, miks mitte ka investeeringud, mis teevad Su kodu energiasäästlikumaks või ka energiat tootvaks.

Kui aga ei tarbi palju, siis jääb raha rohkem kätte ja saad

https://www.err.ee/1608868448/erakonnad-sooviks-kliimaseadus
e-uues-riigikogus-kiiresti-vastu-votta

Automaks on meil olemas aktsiisi kujul ja mida rohkem kütust kulutad, seda rohkem maksad. Ma maksan iga kuu üle soti riigile, paljuga teie panustate eraisikuna?
Käibemaksuvabadusest ma võtaks maha selle "energiasäästlikuse" jama, see soodustab ainult skeemitamist ning lisaks sinna toidu.

Eestis kroonivad uute autode topis ülearu suured ja saastavad autod. Meist mitu korda rikkamates riikides see nii ei ole. Automaks uue auto ostmisel aitaks reguleerida uute autode ostuvalikuid ja aastamaks saastavate autode pidamist. Väikeauto oleks maksuvaba. Aktsiisi ei saa üksi lakke ajada, sest milleks karistada maal elavat väikeautoga liiklejat?
Toit käibemaksuvaba, miks mitte, kui tervist kahjustavad toidukaubad eraldada.
Mina kütusraktsiisi otse ei maksa pooled kuud üldse, kuna ma ei sõida autoga palju.

Saad ikka aru, et protsent on juba astmeline asi? Maal elav ökoauto toodabki vähem aktsiisi, kui linnas elav V12. Ma vaatasin, et mu auto aastamaks lõunanaabrite juures on umbes 300 euri aasta. Kui siin väga huiama hakatakse, vahetab auto riiki lihtsalt.

Sa rallimees ei tea taas pooli asju veerandist.
Esiteks on euroliit juba mõni aasta tagasi kehtestanud autodele uued rangemad saastenormid ja tehased punnivad, et neid täita. Kes ei suuda täita, see maksab trahvi ja loomulikult maksab selle kinni ostja ning seega on saastemaks meil juba piltlikult öeldes kaelas. Ja varsti on euro7 tulemas ning siis näeme, mis juhtub.

@Deus
Eesmärk oleks saastamise vähendamine, mitte raha kogumine. Soomes on ka uue auto korral korralik maks saastavamatel autodel. ja autode osas on suhtumine ka vähe teine, Müügitabeli tipus ei ole Rav4 vaid Corolla või Octavia ja autosid kasutatakse ühe omaniku käes kauem ja enne 250000-400000 km läbimist keegi müügiga väga ei sügele ka.

Ja ära tule nüüd ütlema, et sul kui suurel autohivilisel oleks enda üledimensioneeritud autode kohta 500 eur per auto aastas märkimisvärne kulu. ja no Sul oleks kasud sees, kuna tänavapildis paistaks Sinu vägevamad pillid rohkem silma kui üldine autopark rohkem säästukaks muutuks :)

Nüüd siis ka kastirattad toetuses. Tavakodanikul aga tekib küsimus, et kas riik siinkohal üle ei pinguta mingi rattatöökoja toetamisega? Ehk tahavad ka teised elektriliikurite tootjad toetustest elatuda?
https://lounapostimees.postimees.ee/7704267/riik-toetab-tana
vu-nii-elektriautode-kui-kastirataste-ostu

ole aimugi teema tagamaast, aga äkki on võetud eelduseks, et kastiratas asendab suurema tõenäosusega autot? et seda niisama aegajalt sõitmiseks ei osteta. Ma küsiks, et miks ei saa ilma elektrimootorita kastiratta toetust. üks maailma ägedaimaid ilma elektrimootorita kastirattaid - https://hagenbikes.com/collections/outlet/products/polka

Kui nüüd kiirelt vaadata, võib tekkida seadusepügala probleem. Meil on reguleeritud, et järelveetava käru koormus ei tohi ületada 50kg. Kuidas nüüd see kohandatakse sellise aparatuuri külge, paneb endal kukalt kratsima. Lisaks sellised masinad lähevad meie seadustikus rohkem Trike elik kolmrataste kategooriasse, mis meil on B-kat all, mitte A-kat all, kui nüüd mälu ei peta. Kindlasti on seal ka igasugu võimsuse ja kilopiirangud, kui keegi viitsib, siis võtke riigiteataja lahti ja käige läbi, oleks huvitav teada.

EDIT: seal roheuudistes siis kolmratas, rallisõitja lingil jalgratas aga "täismass" on ikkagi küsimus omaette.

Muudetud 02.02.23 15:29

mina ei loe liiklusseadusest rohke välja kui:
- jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul ....., mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, ...... 25 kilomeetrit tunnis.
- kaherattalise jalgratta ..... suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rattaga jalgratta .... suurim lubatud laius on 1,25 meetrit. Jalgrattaga võib vedada üheteljelist kuni 50 kilogrammise täismassiga jalgrattahaagist.

Kuna kastiratas on tervik, siis kaalupiirangut pagasile ei ole. kaalupiirang tuleb sellest, mis tootja lubab.

selle Eesti tootja e-kastirattad jäävad selle 0,25 kw võimsuse piiresse. neil kolmerattalisi ei ole, aga kolmerattaline võib jalgratta klassis kastiratas olla.

ELis vist ei ole lubatudki rohkem võimsust, siis juba ei ole e-jalgratas

https://hagenbikes.com/collections/e-cargo-bike/products/fla
gship-cargo-e-bike

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120036306/california-a
mbitsioonikas-paikesepaneelide-plaan-toi-kaasa-ulatusliku-ke
skkonnaohu


Ehk siis siin sai varem räägitud sellest või oli see ELMO teemas aga rohepesurid siin foorumis lükkasid kõik ümber, probleemi pole ja kohe on kõik kosher, sest tehased püsti.

Noh.. soovmõtlemine oli teil, sõbrad "rohelised" :)

Veel üks asi. Rohemehikesed reedel raadios, et peab plekist prügikastid välja vahetama väiksemate plastikute vastu Kalamajas, prügiautod maru lärmakad ja puhastamine ka lärmakas ja ühesõnaga mürareostust väga palju. Idee on ju tore aga...
Prügimajandusega päriselt tegelev tegelane küsis selle peale, et hetkel on vaja suuremat metallist asja tühjendada kolm korda nädalas, väiksemaid plastikuid aga iga päev. Kus kohas see rohemõtlemine on, kui kahekordistada väljasõite?

Muudetud 14.02.23 15:29

Lisaks plastireostus, ega need rohelised normaalsed pole.

Eks ta ole jah - lõpuks tuleb välja, et söe- ja põlevkivielektrijaamad ju mingeid jääke ei tooda, või gaasi elektrijaamad. need on ju kõik puhas loodus, kaevanduspiirkondades on ju kõik korras, põhjavesi rikkumata jne. tuhamäed, ei ei, need ei reosta midagi. kaevandamiseks ju ka ressursse ei kulu, elektrijaamade seadmed, need on kõik juba Thomas Alva Edisoni ajast kasutusel ju. õhureostus, see on ju kökimöki. Palju see tuulegeneraator enda eluaja (25 aastat, täna paigaldatavad tuulikud 40 aastat) jooksul nüüd elektrit toodabki. Kui palju nüüd 1mwh toodangu kohta põlevkivi või kivisöe elektrijaamades jäätmeid nii ruumiliselt kui kaaluliselt tekibki? nüüd jagage tuuliku eluaja jooksul toodetud elektri hulk pärast tuuliku maha võtmist prügilasse ladustatava materjali hulgaga ja võrrelge seda jäätmete hulgaga, mis tuleb 1 mwh kohta põlevkivielektrijaamades.

aga no see, mis tossab kuskil kaugel Ida Virumaal ja need jäädavalt rikutud kaevandusalad, rikutud põhjaveerežiim, ja kliimakahju - see pole vist Tallinnast vaadates nagu probleem või mis?

Näed, hakkab tulema jälle aga see, et tiivikute materjal põhjavette lekib, sellest on pohhui.

igasugusel võrdlusel on mõtet siis kui pannakse võrreldavad asjad kogu elukaare jooksul kõrvuti. Mis on see iga toodetud kasutatava 1 mwh kohta tekkivad sisendkulud (sh tootmise rajamine) ja hiljem utiliseerimiskulud, looduskahju ja saaste kokku.

Mitte nii, et mulle taastuvemergia ei meedi ja ma toon välja selle kohta ainult negatiivse ja alternatiiv, mis mulle istub, selle kohta jätan negatiivse välja toomata.

Ma ei leidnud praegu üles numbreid, et kui palju tekib põlevkivituhka 1 mwh elektri tootmiseks ja mitme mwh tootmise tuhk annab kokku sama mahu jäätmeid kui on ühe 3 mw tuuliku labade plügilasse ladustamise ruumala, aga see vahe oli võrreldamatu. Sama ka päiksepaneelidega. Aga selge see, et asjad tuleks valmistada selliselt, et saaks võimalikult palju mõistliku ressursikuluga taaskasutada.

Minu peamine argument on see, et praegu käitutakse nii nagu vanasti - millega ei oska midagi peale hakata, see kohe mulla alla ja las tulevased generatsioonid mõtlevad. Selle asemel, et jätkata vana asjaga, millelel on välja mõeldud juba toimivad ümbertöötlemise loogikad, struktuurid ja ahelad seniks kuniks on uutele asjadele juba olemas vastav infra. Korratakse lihtsalt vana asja uue nime all ja samade ämbrite kolinaga. Kui pole aru saanud, siis ma pole tegelikult mitte kuidagi päiksepaneeli vastu näiteks, tuulikuga on nahkhiirtel ja lindudel omad suled ja nahad kakkuda ning hüdrojaamad on kaladega natukene pahuksis. Minu probleem kogu selle uue pahnaga on nende aegumine ja ENDISELT puudub ümbertöötlus või nende surmaplaan.
Tuhast saab tuhaplokke, tiivikust praegu ehitusmaterjali ei tehta. Tuha kasutamise uudis olemas juba siin teemas tegelt, et tõmmatakse jälle see tooteliin töösse. Tiivikutest saaks ka hea ehitusmaterjali AGA liiga kallis neid liigutada ja sada muud häda. Lihtsam maha matta.
Praegu toimub täpselt see nagu need kalamaja rohehipsterid - vähendame müra, sest müra on kahjulik aga ... Peale seda agat ei mõelda, isegi aga peale ei mõelda.

Põlevkivituhale mingit märkinisväärset ümbertöötamise loogikat ei ole. Vähesel määral taaskasutatakse. Kogu see jäätmete teema reostab pidevalt keskkonda, meeletult on EU ja meie maksumaksja raha läinud tuhamägede konserveerimisele ja see jätkub. Co2 atmosfäärist kokku korjamise kohta ei ole samuti mingilt reaalselt töötavad lahendust olemas. 1,5 t põlevkivi tuleb kaevandada et saada 1 mwh elektrit. 1 tonni põlevkivi põletamisel soendatakse üles 100 tonni jahutusvett, mille soojusest kasutatakse ära murdosa kütteenergiaks. Meeletu ebaefektiivsus.
See päikesepaneelide ja tuulikulabade kasvõi katuse alla ladustamine peale kasuliku eluea lõppu on köömes selle kõrval. Võrreldav tuumajaaama kütuse jäätmete hulgaga sama tootmismahu juures.

Täpselt neidsamu sõnu öeldi ka tuha kohta ja muude jäätmete kohta, ajalugu lihtsalt kordub. Kuula iseennast kõrvalt üks kordki.
Tuha kohta on see siiski valearvamus, enamus läheb betooni ja muude ehistusmaterjalide sisse. Kas sa ise pole tuhaplokki käes hoidnud, isegi kuulnud sellest mitte? Mina lapsena mängisin nende vahel...

Muudetud 15.02.23 00:48

Küllap on see teema siit juba läbi käinud, kuid järgnevast saab lugeda, et kuidas kord oli kõik väge häste ja nüt on asjad pire sitasti...
https://www.latimes.com/business/story/2022-07-14/california
-rooftop-solar-pv-panels-recycling-danger
Kokkuvõte: California on olnud teerajaja katusel asuva päikeseenergia kasutuselevõtul, rajades USA suurima päikeseenergiaturu rohkem kui 20 aastat... Ja 1,3miljonit katust hiljem on arve tasumise aeg. (toimetatud Google tõlge)

Ma remargi korras kirjutan siia, et TUHAMÄED ei vaja konserveerimist. Konserveeriti POOLKOKSI mägesid.
Kohtla-Järve/Kiviõli regiooni ainus TUHAMÄGI paikneb Püssis. Järgmised on Eesti ja Narva elektrijaamade juures.
EDIT: Põlevkivi (tarbimisaine) tuhasisaldus on ca 50%, alumine kütteväärtus (jälle tarbimisaine) ca 11000kJ/kg =~3kWh/kg
Soojuselektrijaama kasutegur ~40%? Siit saad ise edasi arvutada @Rallisõitja Jaan

Muudetud 15.02.23 09:15

igal juhul on jama, et nende aja ära elanud päikesepaneelidega ei osata taaskasutuse mõttes midagi peale hakata. ka põlevkivituha taaskasutus on heal juhul mõni protsent, mis betooni ja tuhaplokkidesse läheb.

Aga ma tahaks näha võrreldavat pilti - ma tulistan mõned numbrid lihtsalt:
Näide: Mul on kolleegil päiksepaneelid (inverteri võimsus 10 kw ja paneele katusel 26 tk - 73 m2) Tal on ka elektriauto, mida laeb valdavalt kodus ja soojuspumba küte/jahutus, mis kulutab samuti elektrit aga üldiselt maja on säästlik ja avestuslikult toodavad päiksepaneelid 80% tema elektrivajadusest aastast. ca 10000 kwh toodavad siis paneelid, ehk 10 mwh. paneelide eluiga 25 aastat. 10 mwh põlevkivielektrit toodab 7,5 tonni tuhka , 25 aasta jooksul 190 tonni. teist sama palju paisatakse co2 õhku ja kaevadada tuleb 380t põlevkivi. kui nüüd võrrelda seda 26 päikesepaneeli (73 m2) jäätmetena vs 190 tonni põlevkivituhka + õhku paisatud Co2 tonnid, siis on üüratu vahe olemas. keskkonna jaoks on ohtlikud jäätmed mõlemad.

Ja kui võtame kõrvale kui palju tekib Eestis inimese kohta olmejäätmeid, mida ei taaskasutata, siis kaaluliselt on selle 73 m2 päiksepaneelide ladustamine võrreldav 2 liikmelise pere 2 aasta olmeprügiga. Ehk siis päikesepaneelidest elektri tootmine tõstab selle pere kohta jäätmete hulka ca 10%, kui nendest aja ära elanud päikesepaneelidest midagi ei taaskasutata. ja ma räägin ainult olmeprügist. Selle Kalifornia päikesepaneelide prügi hunnik on kohutav, aga pange nüüd kõrvale kui palju nendest paneelidest 20 aastat elektrit saanud inimesed samal ajal näiteks autode lammutamise tagajärjel taaskasutamiseks mitteminevat prügi tootsid ja miks mitte ka olmeprahti - hunnik oleks 10+ X suurem.

ja taustaks teame, et Eestis 70% jäätmetest üldse on see põlevkivituhk ja inimese kohta saastamises oleme me tänu põlevkivile maailmas esimeste riikide hulgas.

Hakkab jälle ringiga otsast peale... Mitu tonni KORRALIKKU liiva on vaja kaevandada nende paneelide tegemiseks ja mitu megadžauli energiat kulutada, et see liiv päiksepaneelikõlbulikuks sulatada? Kõrbeliivast päiksepaneeli ei saa! Vanast päiksepaneelist aknaid teha ei saa ilma lisadžaulideta, uusi päiksepaneele ammugi mitte. Kadudega värk puha isegi maksimaalse ümbertöötluse puhul. Exceli tabeli vahtijatele tundub tõesti kõik kosher.

kui palju saab põlevkivist elektrit on erinevad andmed. mina lähtusid , et 1mwh elektrit = 1,5t põlevkivi, ja tuha näol on jäätmed 0,75 tonni.

mõnes kohas on ka öeldud, et 1 tonnist põlevkivist saab toota 850 kWh, ehk siis 1 mwh tootmiseks kulub ca 1,2 t põlevkivi.

reaalselt kasutatakse põlvkivituhast ära heal juhul 5% - täpseid andmeid ei ole, see 5% on kõige suurem number, mis leidsin.

Saaks rohkem kasutada aga näed, loodus on alati teisel kohal ja raha esikohal. See suhtumine on ka rohepesus sees, mitte midagi uut. Majanduslikult ei tasu ära lihtsalt rohkem kasutada. Saaks ideeliselt ju kõik meie teed vastupidavaks betoneerida kogu selle massiga aga.... Raha :)

@Deus
no aga pane see info kokku siis.

Ma ei arvestanud ju ka põlevkivi kaevandamist ja selle kulusid praegu, elektrijaama ehitust, hooldust vaid tõin lihtsalt kitsalt jäätmete vaatevinkli ja selle, et tegelikult see päiksepaneelide kaaluline ja ka mahuline prügi hulk, kui midagi ei taaskasutata, ei ole muu prügi kõrval mingi megakogus. Lihtsalt hea on näidata kuhja paneele ja panna karjuma, et näe rohepööre, aga toodab prügi.

kõige suurem lahendamata teema on kuidas co2 hulka atmosfääris vähendada.

@Deus
see hulk tuhka, mida saab betooni panna on selgelt piiratud. ei ole nii, et saab tsemendi ja liiva asendada olulises osas selle tuhaka, aga näe keegi ei viitsi seda teha

Ma remargi korras täheldan, et vaatame õige neid naabrimehe paneele aastal 2048 uuesti. Vaadates seda, kui hästi on säilitanud oma tootmisvõime 2003. aasta paneel, siis usutavasti käivad paneelid siiski kauem, kui 25 aastat. Usun (sest inimkatse alles käib) praegune halamine kohe-kohe saabuvate kohutavate paneeliprügimägede üle on ennatlik.

Hoia meid siis kursis, kuidas paneelid jaksavad.

Igaüks, kes peab meie põlevkivi energeetikat millekski heaks ei adu, milline sigadus on see Ida-Virumaale. Nursipalu on selle kõrval pisuke piss lumme, aga milline ažiotaaž.... Õnnestu on muidugi selles, et midagi paremat (peale koopas lõkkevalgel istumise) meil hetkel ka valikus ei ole.

Covid-19 algus lahendas seda päris hästi kusjuures. Sateliidipildi kinnitavad seda, vähemalt neile, kes usuvad, et maakera on siiski nii nagu nimigi ütleb, kera, ülejäänute uskumusi ei tea kommenteerida. Kui tahad CO2 kontrollida, siis tehased kinni ja El Ninjo kontrolli alla, muud võimalust pole. Üks asi veel, hingamise võiksid ka ära lõpetada.

kokkuvõttes on nii, et:

rohelised esitlevad rohetehnoloogiaid kindlasti rohelisemalt kui need tegelikult on.

aga rohepöörde vastased kindlasti mustavad ja teevad maha neid rohetehnoloogiaid oluliselt rohkem, kui rohelised neid üles haibivad.

aga kokkuvõttes olen mina nõus, et rohkem peaks rääkima tarbimise olulisest vähendamisest. näiteks tuleb inimestele taguda seda, et isikliku autoga liiklemine on ise väga saastav asi, mitte nii, et diiselmootoriga auto on saastav, aga elektriauto on hea ja puhas, mis on selge rohepesu.

"... et rohkem peaks rääkima tarbimise olulisest vähendamisest." - Kuidas vähendada tarbimist ühiskonnas, mis on ülesse ehitatud tarbijate hulga kasvule, käibe kasvule ja ennekõike kasumi kasvule? Ja kas rääkimine annab ka mingeid otseseid, vahetuid tulemusi?

rääkimine + maksudega jõustamine. tulu teenimine madalamalt maksustada ja tarbimisele, eriti välditavale tarbimisele suuremad maksud. ja sellest maksurahast siis säästlikemate valikute osaline doteerimine.

Aga nõus, jube keeruline on tarbijakäitumist nii suunata, et inimene ise hakkab tegema säästlikemaid vaikuid ilma rahalise sunnita, kui kogu muu majandusmudel töötab kasvu ja kokkuvõttes suurema tarbimisvõime nimel.

Anna inimesele palka juurde, ta ostab järgmise auto suurema ja ebaökonoomsema - Eestis oleme seda aastakümneid näinud. ja inimeste ootus heale elule on ka tavaliselt märkimisväärses osas ikka tarbimisvõime kasvuga seotud.

Kuidas vähendada tarbimist?
Autotootjad aitavad sellele ise ka kaasa. Miks peaksin kulutama 70 000€ mingi auto ostmiseks ja ennast sellega vaeseks tegema, kui 15 000€ eest saab juba laguneva ja täis peeretatud neljarattalise.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120145240/armastatud-autom
argi-kattesaadavus-vaheneb-peagi-veelgi-uute-autode-maailm-o
n-muutumises

Gretakene ei ole rahul!
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120149280/toetan-polisrahv
a-oigusi-greta-thunberg-nouab-koos-saamidega-tuulegeneraator
ite-lammutamist

Käsi püsti, kes oma vana diisel passati järeltulevatele põlvedele pärandab, selle asemel, et tutikas auto osta?
https://auto.pub/isejuhtiv-auto-liigub-panka-kui-liisingumak
sed-hilinevad/

Varsti hakkab tehisintellekt käske jagama ja siis vaatab tema, et kui oled olnud paha laps, ei luba autol hommikul käivituda või kui liikluses hullu paned, piirab kiiruse seitsmekümneni.
Aga tulevikust väike artikkel.
Teemaks muidugi liitiumakud, valmistamine ja kõrge hind ning uute akutüüpide arendamine, mis vähendaks hinda ja suurendaks läbisõitu, sest muidu jääbki elektriauto selliseks koduümbruse liikuriks nagu täna, aga ka euro 7 normide kättesaamatus.
„Autotootjad teevad, mis suudavad, aga Euro 7 ei ole reaalne, mis tähendab, et euroliidule makstavad CO2 trahvid lihtsalt suurenevad.
Ta märgib, et autotootjad pole suutnud täita ka 2014 vastu võetud Euro 6 norme, mistõttu maksavad nad juba praegu Euroopa Liidule iga saastepiiri ületava grammi eest saastetrahve. Suuremad trahvisummad jõuavad tarbijateni sõidukite kõrgema hinna kaudu."
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120150186/susinikuheitmete
ta-autode-tootmises-oodatakse-imet#dalviimanetop

https://epl.delfi.ee/artikkel/120150108/kadri-kousaar-taastu
venergia-jutupunktid-on-paljudele-inimestele-nagu-loits-mida
-ei-taheta-lohkuda-uhegi-faktiga

Siin on üks vägev ilustamata jutt rohelusest üldisemalt.

Üks rist ja viletsus selle roheenergiaga. Kuidas see tuulepark sinna kunagi tekkis ja kas siis ka protestiti, ei tea.
https://maailm.postimees.ee/7721296/norras-protestitakse-saa
mide-alal-oleva-tuulepargi-vastu

Kõusaare artikliga seoses olen sada prossa kindel, et kõik need rohelised ja muidu protestijad ning kaasajooksikud elavad oma igapäevaelu täiesti tavalisel tasemel- põletavad kodus lambikesi, vahivad telekat, käivad elektriboileri abil soojendatud veega duši all, jõllitavad internetti ja hädaldavad, kui elektri hind tõuseb. Ilmselt ei ole keegi neist nõus maksma elektri eest 5€ kwh või elama olukorras, kus elektrit saad kaks tundi hommikul ja kaks tundi õhtul- neil on see 24/7 saadaval ja tarbimises. Ka ei käi nad kasetohust viiskudega ega kasvata lina või villalambaid, ei tee ise riiet ega õmble sellest endale riideid. Elavad tavalise tarbija elu ja päästavad selle kõrvalt maakera. Kaldun arvama, et inimkonna ainus probleem on ülerahvastatus teatud piirkondades, valge mehe maailmas toimuv meeletu õgimine ning jäätmete produktsioon ja pidevalt nõutav majanduskasv. Üle 15a tagasi sattusin ühe tuttava juurde inglismaal ja kui esmalt oli imelik, et kui kasutati arvutit, siis peale seda lülitati ta välja. järgmine kord samuti- sisse- välja. Ja siis sain aru kui seinal olevasse voolumõõtjasse sisestati miskit kõnekaardi taolist (ehk siis osteti koju elekter ette, mitte ei saadud iga kuu arveid). Ühesõnaga asi oli lihtne- mingit liigset elektritarbimist kodus ei toimunud, sest rahaline kulu oli sul sisuliselt igapäevaselt silme ees. Praegu aga ketrab asi seinal omasoodu, kord kuus saad arve ja siis jälle ohid, et on krdi röövlid. Ja on ka- jaanuari arvel oli võrgutasu sisuliselt pool elektriarvest- miski 40-40 olid need numbrid. Tegelikult mulle enam pähe ei mahu, mille eest ma selliseid võrgutasusid maksan.

praegu on võimalik ju igapäevaselt lasta endale telefonis kuvada päevast elektrikulu, vee kulu jne. inimesel peaks olema ju endal pea otsas, kuidas ära elada, mitte nii, et hakkame vett, sooja, elektrit ning kõneaega andma ainult ettemaksu peale. soovitavalt veel sularahas, kuna siis tunned paremini, et andsid raha ära :)

Esimene nael "kõik elektriks" teemale.

https://www.reuters.com/world/europe/eu-delays-vote-combusti
on-engine-phaseout-after-german-pushback-2023-03-03/

Mina selle rohepöörde suhtes nii negatiivne ei oleks. Tekivad uied ettevõtted, mis tegelevad rohetehnoloogiatega ka ka meed ettevõtted pakuvad inimestele tööd, investoritele ja omanikele tulu, nagu see igas normaalses ettevõttes peabki olema.

Lisaks aitab rohepööre vähendada sõltuvust fossiilsest energiast.

Esiteks, rohepööre eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, nagu päikese- ja tuuleenergia, energiamajanduses. Taastuvenergia on mittesaastav ja taastuv ressurss, mis ei kahjusta keskkonda. Kui suurendame taastuvenergia kasutamist, vähendame fossiilkütuste kasutamist, mis on piiratud ja kahjustavad keskkonda.

Teiseks, rohepööre soodustab energiatõhusust. Energiatõhusus võimaldab kasutada energiat tõhusamalt, mis vähendab energiavajadust ja seega ka fossiilkütuste kasutamist.
Maja soojustamine, päikesepaneelid katusel ja ökonoomsem auto, või autost üldse loobumine on ju kasulikum nii rahakotile, ega ka loodusele.

Kolmandaks, rohepööre võib soodustada tehnoloogilist arengut, näiteks akude ja energiasalvestussüsteemide arengut, mis võimaldavad paremat taastuvenergia integreerimist energiavõrgustikku. See võimaldab taastuvenergial olla stabiilne ja pidev allikas energiaallikana, mis omakorda vähendab fossiilkütuste kasutamist.

Seega võib öelda, et rohepööre aitab vähendada sõltuvust fossiilsest energiast, kuna see soodustab taastuvenergia kasutamist, energiatõhusust ja tehnoloogilist arengut, mis aitab üleminekut fossiilkütuste kasutamiselt taastuvenergia kasutamisele.

Sa vist ei saanud läbi lugeda artiklit. Seal on selgelt seletatud, kuidas akuga ei ole võimalik praegu kompenseerida isegi siis, kui kogu liitium maast välja kaevata. Akukeemia peab muutuma, siis alles saab edasi mõelda.

Muudetud 04.03.23 13:21

Deus, hoopis sina ei mõista. Rohepööre ei ole lihtsalt fossiilautost elektriautosse ümber kolimine.

Rohepööre on oluline samm keskkonnahoidlikuma tuleviku poole ning see võib toimuda ilma Aafrika lasteta või ilma Hiina kontrolli all oleva liitiumita, kui võetakse arvesse mõningaid olulisi aspekte:

Koostöö: Rohepööre ei saa olla edukas, kui see põhineb ainult ühe piirkonna või rühma algatustel. Selle asemel on vaja ülemaailmset koostööd, et jagada teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid ning suurendada teadlikkust keskkonnaprobleemidest.

Investeeringud: Rohepööre nõuab investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri, mis võimaldavad jätkusuutlikku arengut. Selleks on vaja rahalisi vahendeid, mis võivad tulla erinevatest allikatest, sealhulgas erasektorist ja valitsustest.

Teadlikkuse tõstmine: Teadlikkuse tõstmine on oluline, et inimesed mõistaksid, kuidas nende tegevus mõjutab keskkonda ja millised on võimalused selle mõju vähendamiseks. Selleks on vaja haridust ja koolitust kõigile elanikkonnarühmadele, mitte ainult Aafrika lastele.

Poliitilised otsused: Poliitilised otsused, mis soodustavad rohepööret, on olulised kogu maailmas. Valitsused peaksid looma stiimuleid ja regulatsioone, mis soodustavad jätkusuutlikku arengut ning vähendavad keskkonnakahjusid.

Seega on oluline mõista, et rohepööre on globaalne algatus, mis nõuab koostööd, investeeringuid, teadlikkuse tõstmist ja poliitilisi otsuseid kogu maailmas. See ei ole seotud ainult ühe piirkonna või rühma huvidega, vaid kõigi inimeste jaoks, kes soovivad elada jätkusuutlikumas tulevikus

Vahelduseks oled sa isegi õigel teel, vähemalt filosoofia ja teooria poole pealt.

...miks inimesed vaatavad maailmale oma praeguse mätta otsast ilma täieliku arengut välistava mõtteviisiga..
Nii nagu ükski voorimees poleks uskunud, et 100 aasta pärast on igas peres vähemalt 100 hobust, paljudes aga 2x100 või 3x100, nii ei suudeta ka täna ette kujutada, et igas peres võib olla oma energiatootmine... ja seda eriti seal, kus päike pleegib lagipähe ja põletatakse naftat jahutamiseks...

Kulutasin 3 aastat tagasi paneelidele rahasumma , mis jääb alla auto hinnale ja arvan, et selleks sügiseks olen sellega teeninud rahasumma, mis kulub elektriauto ostmiseks..
Turukonhjuktuur oli küll vahepeal hea...

Erinevalt enamusest netis virisejatest , ma küll ei ole Egiptuses lebotamas käinud....

https://teadus.postimees.ee/7722695/bakterid-lahendavad-ara-
haruldaste-rohepoorde-metallide-kusimuse#_ga=2.196683500.114
7483285.1664010196-2014849481.1662399314

Rohepööre tähendab üleminekut keskkonnasõbralikumale ja jätkusuutlikumale majandusmudelile. Haruldased muldmetallid on üks oluline ressurss, mida kasutatakse erinevates tehnoloogiates, sealhulgas taastuvenergia ja elektroonikatööstuses. Seetõttu on oluline, et rohepööre ei viiks haruldaste muldmetallide ammendumiseni, vaid tagaks nende säästva kasutamise.

Mõned võimalused, kuidas saab teha rohepöörde, mis tagab haruldaste muldmetallide säästva kasutamise on näiteks:

Taaskasutus: Haruldased muldmetallid saab taaskasutada elektroonikatööstuses ja muudes tehnoloogiates. Selleks tuleks suurendada taaskasutamise võimalusi ja parandada materjalide ringlussevõtu süsteeme.

Uute tehnoloogiate väljatöötamine: Haruldaste muldmetallide kasutamist tuleks vähendada uute tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtu abil. Näiteks võib kasutada alternatiivseid materjale ja tehnoloogiaid, mis ei vaja haruldasi muldmetalle.

Haruldaste muldmetallide säästev kasutamine: Haruldaste muldmetallide kasutamist tuleks vähendada, kasutades neid ainult kriitilistes rakendustes ning uurida alternatiivseid lahendusi, mis ei vaja nende kasutamist.

Ringmajandus: Ringmajanduse põhimõtted aitavad vähendada ressursside raiskamist ja suurendavad materjalide taaskasutamist, mis võib vähendada haruldaste muldmetallide kasutamist.

Säästva tarneahela tagamine: Haruldaste muldmetallide tootmisel tuleks rakendada säästva tarneahela põhimõtteid, mis tagavad ressursside säästliku kasutamise ja vähendavad negatiivset mõju keskkonnale.

Kokkuvõtvalt, rohepööre peaks tagama haruldaste muldmetallide säästva kasutamise, vältides nende ammendumist. See saavutatakse taaskasutuse, uute tehnoloogiate väljatöötamise, säästva kasutamise, ringmajanduse ja säästva tarneahela abil.

Mõni usub ka seda rohelist möga väga tõsiselt. Näha on milliseks see taaskasutatud teras ja alumiinim muutunud on.