Jah jääb kehtima uus 12 kuud kuni järgmise septembrini.
Jah nii on, et tulevikus on võimalik auto ülevaatusele mineku aja kohta infot saada ainult vastavast otsingumootorist või vaadates masina reg. tunnistust. Täna on veel teada, et kui naabrimehe masina reg. märk lõpeb numbriga 7 siis ta peaks septembri kuu jooksul ülevaatusel ära käima... Eks näis mis tulevik toob sest mina pideva kahtlejana kahtlen ka nüüd sellise reegli otstarbekuses? Oli ju selgitus ARK poolt kunagi, et numbrimärgi reeglit kasutatakse selleks, et hajutada ülevaatuspunktide koormust suvisel ajal kui tekivad vahel järjekorrad. Nüüd siis pärast reegli muudatust suureneb tõenäosus järjekordade tekkimiseks mis tekitab vajaduse hakata teenust pakkuma etteregistreerimisega, mis omakorda võib tekitada ebameeldivusi ühe ülevaatusliiniga punktidele kui vähemalt ühe autoga läheb tavapärasest rohkem aega või pooleks tunniks lõpetab töötamise ülevaatusprogramm.

Pigem on ehk suurem käimine palga/pensionipäevadel. 12/24 kuud kehtib nagunii ning kes hoolikas, jätkab samamoodi käimist, kel kama, laseb nagunii tähtaja üle.

Tahaks väga loota, et ülevaatus ei muutuks hooajaliseks mis toob kaasa olukorra kus töötajad lahkuvad kuna ei soovi talvel saada miinimumpalka ja suvel rabada kehe mehe eest, eks aeg näitab. On teada juhtmid kus ülevaatuspunkti omanik keelab põhjalikumat masina kontrollimist nähes, et ukse taga on tekkinud klientidest järjekord ...

Tegelikult see uus 12 kuu kord on väga hea. Põhjus on:
Käisin eile ülevaatusel ja maksin ilusti 35.- nagu ette nähtud. Läbi muidugi ei saanud - turakas hakkas sonima et pean uue summuti panema(vanas augud sees strateegilisel kohal)ja ka uue lambda või kati, olenevalt rahakoti paksusest.
Kuna ma ju teenuse eest maksin siis arvan et lasen nüüd niikaua kehtiva ülevaatuseta kuni pollar ehk midagi ütleb ja siis teen mustalt ära ja saan 100% läbi.
Lihtsalt jumala mõttetu on üritada ausalt seda idioodi-kadalippu läbida aga kuna miski õiglane kodanik mu sees ütles ikka et proovi, ehk on üv-turakas täna paremas tujus siis läksin liimile ja... teadagi. Muidu valisin veel välja tüv-koha kus statistiliselt suht vähe korduva saab(alla 10%), et nagu leebem kohtlemine üle 15 aasta vanuste autoomanike suhtes, aga ...
põmmpea jääb põmmpeaks. Mõistmist on ikka endiselt PALJU rohkem vaja. Töötult ei saa ju nõuda uue sumpsi panekut isegi kui lambda on 1.041.

Kui ülevaatuspunktist on Teile antud haldusaktis “Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart“ fikseeritud heitgaaside probleemiks ainult “lambda“ ja ei ole kirjas vingugasi CO või vesinikuühendite HC normi ületamist siis vähemalt selle koha pealt on Teil õigus esitada kolm kaebust.
1.Ülevaatuspunkti omanikule - esitades küsimuse ülevaataja kompetentsi kohta kuna ta ei ole kasutanud mõõtemääramatust mis kohustab 1,041 tunnistada normikohaseks.
2.Ülevaatuspunkti kui mõõtelaborit akrediteerinud asutusele „Eesti Akrediteerimiskeskus“ – esitades pretensiooni: „Miks mõõtja ei ole kasutanud akrediteerimisega kaasas käivat kohustust kasutada mõõtemääramatust kliendi kasuks? Ülevaatuspunkti varasema mõõtetegevuse üle peaks tegema auditi, et jõuda selgusele kas mitte ei ole aeg peatada selle kontori mõõtetegevus kuna nad rikuvad mõõteseadust.
3.Maanteeameti tehnoosakonnale kuna ülevaatuspunkt ei täida 09.09.2017. saadetud elektronkirjas olevat meeldetuletust nõudega kasutada mõõtemääramatust.

Mis puudutab summuti aukusi „strateegilisel kohal“ siis mõeldi ehk seda, et augu tekkimisega on rikutud tootja tähise loetavus? Sellise arvamusega rikutakse minu arvates ülevaatuse head tava, et me oma volitusi ei tohiks ületada. Asi selles, et summuti tootjale on esitatud nõue – summutil olevad tootjatähised peavad olema loetavad summuti kogu tööea jooksul. Sellise kontrolli õigus on antud pigem ministeeriumi ametnikele või tarbijakaitsele kellel on õigus teostada nn. toodangujärelvalvet kui selleks annab sooviavalduse summuti tootnud tootjatehas või vastav organ ministeeriumis. Summuti peab olema originaal ja kui ta vajab väikest lappimist siis seda ei saa keelata ja nõuda uue paigaldamist. Suure tõenäosusega ei pea vahetama ei lambda andurit ega katalüsaatorit sest probleemi tekitajaks peaks olema liigne hapnik mis tuleb ebatihedustest heitgaaside väljutussüsteemis. Heitgaaside lekkimine peaks olema fikseeritud OV puudusena. Olen nõus Teie arvamusega - ei saa ju nõuda uue sumpsi panekut isegi kui lambda on 1.041.

Mait kirjutas:"Summuti peab olema originaal". Näiteks minu 2007 a 530xd bemmil on summuti 1. osa ehk katalüsaatori ja DPF-i kombo tootjaks Eberspächer, mitte BMW. Kas Eberspächer on originaal? Ja kust see originaali jutt üldse tuli? Teades, kui palju kasutab autotootja allhankijaid, võin väita, et originaal on auto juures vaid idee ja teostus (paberil, arvutis, mudelina), mitte jupid masstoodangus.

Muudetud 02.10.17 11:03

Vabandust, ma siin tiba komistasin. Mõiste originaal tähendas seda, et summuti suurus/läbilaskevõime ja kinnituskohad peavad olema samad mis originaalil mis tähendab, et heitgaaside süsteemi omavoliline muutmine ei ole lubatud. Selle all mõeldakse ka kinnitusi ja torude mõõtusid, mingit resonaatorit või eelsummutit summuti asukohal olla ei tohi ja Zaparoožetsi sumpat ikka Mersule ei pane. Paistab, et foorum hakkab ennast ammendama kui osavõtt nii kesine viimasel ajal.

aga võib olla minnakse ülevaatusele korras relvadega ja kuliibinlus on jäänud tahaplaanile

Ülevaatusel ei pea, ei korras ega korrast ära relva ette näitama, piisab tulekustuti näitamisest. Vaevalt, et selgeltnägija valerkal relva kandmise luba on, sest selgeltnägija teab ette ära kas minna sinna kus võib tekkida vajadus relva näitamiseks või isegi kasutamiseks? Ülevaatusel on mõttekas käia selleks, et teada täpselt mida oleks vaja remontida positiivse otsuse saamiseks. Kes käib enne remondis ja siis läheb ülevaatusele võib vahel üllatuse osaliseks saada kui peab ikkagi uuesti remonti minema sest tihti ei tea remondimehed päris täpselt ei reegleid ega võimalikke mõõtmistulemusi ette.

relvadega - autodega ,relvaluba ei ole ja ei taha ka, sest omal ajal lastud nii sitaks et paha hakkas. No ülevaatus on ikke viimane koht kus saada teada oma saani remondivajadusest

Saani remondivajadusest küsi sepalt aga töökodasid nuumavad ainult koduperenaised kes miskit autoasjandusest ei taipa. Minul kui kiiksuga ülevaatajal ei saagi teistmoodi arvamust olla.

Kuna hr Mait kirjutas, et foorumis on juttu vähe, siis urgitseme veidi SÕBRALIKULT edasi. Niisiis, Maidu väide:"Mõiste originaal tähendas seda, et summuti suurus/läbilaskevõime ja kinnituskohad peavad olema samad mis originaalil mis tähendab, et heitgaaside süsteemi omavoliline muutmine ei ole lubatud. Selle all mõeldakse ka kinnitusi ja torude mõõtusid, mingit resonaatorit või eelsummutit summuti asukohal olla ei tohi"

Julgen väita, et selliste kriteeriumite täitmiseks peavad olema ülevaatajal valmistajatehase ehk nn peatöövõtja joonised või siis tema poolt väljastud summuti(te) mudel(id), mille järgi võrdlusi teha. Nii, et loogiline oleks ikkagi otsida summutilt tootja logo. Allhankija logo kõrval peaks ka vahel selline olema. Kuid ilmselgelt on ilma täpse tootja dokumentatsioonita (korraliku) ümberehituse tuvastamine suht tänamatu ettevõtmine. Lisaks võidakse ju sellises kohas kui sumps, suure vajaduse puhul tootja logo võltsida. Asi see kaasaegses pingis vastav matriits välja freesida.

kuno kirjutas : Julgen väita, et selliste kriteeriumite täitmiseks peavad olema ülevaatajal valmistajatehase ehk nn peatöövõtja joonised või siis tema poolt väljastud summuti(te) mudel(id), mille järgi võrdlusi teha. - Selles on Teil õigus sest hea haldustava nõuabki otsustajatelt oma otsuse motiveerimist st. peab ära näitama millele tuginedes ... Meil aga ei ole juurdepääsu vastavatele tüübikinnituse materjalidele mis on olemas Maanteeametil.

Kahjuks on ülevaatajad "vaeslapse osas" sest eurodirektiiviga, riigi vastavatele institutsioonidele antud kohustus - varustada ülevaatajaid vajalike andmetega ei toimi! Lihtsam on Maanteeametil nõuda mingeid üldiseid andmebaase kui, et varustada ülevaatuspunkte tööks vajaliku infoga. Tahaks näpuga näidata kuid ei tea päris täpselt sellepärast jätan arvamuse enda teada. Mäletan kui sai tehtud ettepanek võtta üleriigiliselt kasutusele kasvõi "Autodata", mida saaks ARK osta ja siis läbi ülevaatusprogrammi jagada... Rääkisin ise automessil data inimestega kes olid lahkesti nõus kui ainult nende poole pöördutaks. Mis puudutab auto heitgaasitorustiku komplektsust siis on remondimeestel ju vastavad elektroonilised kataloogid olemas seega lihtsalt kättevõtmise asi. AGA kas mina olen see totakas kes peab hakkama muretsema andmete pärast kui valdav enamus ülevaatajaid ei pea vajalikuks isegi diisli suitsuse mõõtmise asjades teadmistepõhist lähenemist. Nii ongi, et ei tehta automaatkasti ja manuaalkastil vahet selleks, et mitte anda mootorile täistuure kuigi see on lubatud AINULT automaatkastiga varustatud masinate puhul.

Poe kataloogid on illustratiivsed, mitte täpsed.
Kuid nüüd ma sain aru, mis vahe on tehnoülevaatusel ja tehnonõuetele vastavuse kontrollil. Te ei kontrolli masina vastavust tootja dokumentatsioonile, tootenäidistele, vaid kellegi naljahamba poolt koostatud määrusele (selle lisadele). Samuti ei peaks teid huvitama määruses kajastamata jäetud probleem. Arvata võib, et paukuv mootor läheb ka veel korrasolevana läbi, kui ei leki, gaasid ja müra normis. Te peate oma ülevaatuskoha sildi ära muutma: Sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontroll, mitte Tehnoülevaatus.

Tere hr. kt2401, Te olete saanud “naelapea pihta“ mis tähendab, et tegelikkuses ei paista ministeeriumit huvitavat mitte niivõrd auto tehniline seisukord kui selle vastavus kontoris sündinud vigade nimekirjale. Tuleb tunnistada, et vastavuse tabel on paljuski seotud autotehnilise temaatikaga AGA ikkagi liikluses ohutu auto ei ole täna enam riigiametnike jaoks 100% prioriteet. Arvan nii, kuna määrusest on ära kaotatud mõisted ohtlik rike ja väheohtlik rike. Nende mõistete asemele on toodud mõisted vähe oluline puudus ja oluline puudus. Asi selles, et rike ja puudus on minu arvates kordades erinevad mõisted ja puudus EI PEA olema alati liiklust ohustav kuid RIKE on pigem ohtlik kõrvalekalle normatiivist. Nii ta on, et ametnikele antakse koos ametikohaga pädevus ja see on piisav tegemaks reegleid mis lubavad täna sisuliselt ohtlikud masinad teedele. Alles kuu aega tagasi tohtis tuksis piduritega masinaga sõita lühemat teed pidi remondikohta ja tänaseks on lubatud sama tuksis piduritega kuni 60 päeva sõita kuhu iganes soovite. Asjaga on veelgi kaugemale mindud. Täiesti rahuliku südamega esitan avalikult ühe paljudest minu vormistatud tehnoülevaatuse otsustest, vabandust ma koostasin haldusakti (nii nimetatakse nüüd ülevaatusotsuse väljastamist) kuhu kirjutasin sõnasõnalt järgmist: 12.09.2017 “Tagatelje vasakpoolne sõidupidur nõrk. Auto pidur ei ole tehniliselt korras – kuid vastab kehtestatud nõuetele.“ Mind küll pahandab see, et elukauged ametnikud on regulatsioonide väljatöötamise juurde lubatud, kuid eriti tigedaks teeb teadmine, et mõõtemääramatuse korrastamise teemaga ei ole tegeldud juba alates 2005 aastast. JA tänaseni so. 12 aasta jooksul ei ole suudetud teemaga tõsiselt tegelda. Viimane kord kui ma rohkem kui 2 aastat tagasi vastavaid palvekirju tegin, sain Tehnoülevaatajate liidu juhatajalt kirja kus paluti minul lõpetada teemaga survestamine nõudega lasta ministeeriumi inimestel rahulikult selle asjaga tegelda. Mina loll jäingi uskuma ja tulemus on täna selline, ET meie riigis on saadetud isegi vastava eurodirektiivi miinimumnõuded (sõidupiduri erinevus mitte üle 30%) prügikasti ja on seaduslik KOHUSTUS tunnistada masina sõidupidurid nõuetele vastavaks kui erinevus telje kohta on 45%. Vot sellepärast ei olegi meil enam tehnoülevaatust. Vot sellepärast ongi nii, et Tehnoülevaatajaks loetakse meie riigis AINULT ülevaatuspunkti omanikust ärimeest. Autosid kontrollivad isikud on eemalt tõrjutud seadusloomest ja ruulivad need kes ruulivad – ma ei taha väga vürtsikaid väljendeid siin kasutada. Kuna tehnoülevaatus on 100% allutatud riigivalitsemise reeglitele siis TÕESTI vastavalt heale halduse tavale on minul KEELATUD kordusülevaatust vormistada masinale kui sellel avastan eluohtliku puuduse mille kirjeldust ei ole PUUDULIKUS määruses nr. 77. Tunnen ennast vähemalt korra kuus (piduritemaatika) müüdava tänavanaisena kes peab alluma kõrgemalt poolt tulevale so. " SA Eesti Akrediteerimiskeskus" poolt väljastatud mõõtmistegevuse loal olevale tahtele ja selline olukord on frustreeriv.

Telekast kuulsin, et on muudetud ülevaatuse korda. Aga ma ei leia selle kohta kusagilt mingit pikemat kirjasõna. Täpsemalt: nüüd võib 30 ... 60 päeva, läbikukkumise korral, sõidukit kasutada, sõltuvalt vea ohtlikkusest. Millised on ohtlikkuse astmed? Millisesse kategooriasse liigitub vale heitgaas ja kui kaua võib sellega sõita? Ja kui mul on kohustus teha ülevaatus oktoobris, lähen detsembris, kukun läbi, kas siis ikka rakendub 30 ... 60 päeva, ehk saan sõita jaanuarini- veebruarini? Mul oleks seda hea teada, sest põrumise korral ei ole mul praegu aega remondiga tegeleda ja ma raiskaksin aja lihtsalt ära. Varasem kogemus näitab, et heitgaasi näidud lähevad lihtsalt sõites ise korda, ma ei tea miks, kui masin seisab, kas siis bensiin liisub või mis iganes, aga nii see on ja varem ma olen lihtsal illegaalselt sõitnud (aga praegu on auto sõitnud ja on lootust). Kust saab nende asjade kohta lugeda?

Helistasin ka maanteeameti infotelefonile, et kuidas siis sülevaatusega nüüd on, täiesti mõttetu, nemad ei teadnud midagi, ütlesid, et võivad juhendada kuidas saada juhiluba >:-b, aga mul on juhiluba 35 aastat juba! Igati kasulik maanteeamet!

sest põrumise korral ei ole mul praegu aega remondiga tegeleda

kas enne ülevaatusele minekut ei saa autot korda teha?
ja samas ei peagi tegema kohe ülevaatust, vaid lased teha tehnilise kontrolli- loetakse vead ette, aga ametlik üv kehtib ikka edasi. 35a jooksul oleks võinud juba üht-teist elutarkust kõrva taha panna.

Tere!

Millised õigused on ülevaatajal auto küljekarpide kontrollimiseks? Alustan algusest, eelmisel aastal sai käidud autoga ülevaatusel ja tõesti oli ees mõlemal pool augud, millele juhtis ka ülevaataja tähelepanu ja palus ära parandada. Seda sai tehtud ja korduval ülevaatusel kõik ilusti heaks kiidetud. Nüüd aasta hiljem taas samasse kohta minnes võttis auto vastu üks vanem härrasmees, kes arvutist nähes eelmise aasta korduvat juba kohe mainis, et need küljekarbid kontrollime üle.

Eest kõik ilus ja liigub tahapoole, ühtegi läbivat auku ei leia, tuleb kanalist välja, võtab rattavõtme, läheb tagasi alla ja otseses mõttes hakkas nii küljekarpe kui tugiraami sellega peksma. Ma ei tee nalja! Ma arvan, et ükski mees ei pane nii valjult rattavõtit isegi maha kui tugevalt see minu auto vastu korduvalt käis. Härral õnnestus siis üks koht ka läbistada ja teates, et ilmselt pole probleem see auk ära parandada, et siit natuke pehme ja korduvülevaatus. Mina pean seda pahatahtlikuks teoks!

Olgu märgitud, et 2 nädalat varem sai käidud autoga hoolduses ja lastud teha ka ülevaatuse eelne kontroll ja toonitatud, et küljekarbid ja asjad ilusti ülevaadataks - hooldemeeste vastus oli, et siin seal roosted esineb, aga iluvead, tehnoülevaatust ei sega mitte miski. Viisin auto sinna tagasi ja rääkisin oma loo, meestel silmad suured, keegi ei usu, et selline asi võimalik. Nüüd küsimus, mida sellise situatsiooniga teha saab? Ülevaatuspunktides küll kaamerad, aga auto alla ei näita neist ükski, samas peaks salvestama ka heli ja need löögid on sealt kindlasti kuulda. Kas võtta kui õppetundi ja ringiga antud kohast mööda käia või annab antud töölist ka vastutusele võtta?

Oleks pidanud asja kohe fikseerima ja kuti oma tegude eest $ € vastutama panema!
Küljekarp ise pole mingi kandev element, et OV'ks tunnistada.

Teema on väga aktuaalne sest Maanteeamet on juba tükimat aega koostamas auto kere roostega seonduvat praakimisjuhist mis kohe kuidagi ei saa valmis paljude erimeelsuste tõttu. Mina ei ole seda juhendit näinud kuna ma ei kuulu nende priviligeeritute hulka kes saavad võimaluse osaleda regulatsioonide koostamisel. Palusin isiklikult viimasel koolituspäeval Maanteeameti eksperdilt, et minule saadetaks see juhis, et saaksin kah mõne sõna sekka kosta aga nagu ikka saan ainult lubadusi. Kui ma ei eksi siis reeglite tegemisest võtavad osa Tehnoülevaatajate liidu üksikud liikmed ja MA eksperdid. Ka mina olen arvamusel, et uksekarp ei ole kandevkonstruktsioon kuid auto ratta vahetuseks mõeldud tungraua pesa on kandevelement. Kui ülevaataja vaatlusega kaalutleb selle koha ebakindlaks siis on põhjust ka kordusülevaatus vormistada. Kui minu kolleeg augu uksekarbi katteplekis loeb oluliseks puuduseks siis ei ole mina siin tema otsusele hinnangu andja, seda teevad need kes saavad selle eest palka, et ülevaatajaid suunata ja juhendada. Niikaua kui ei ole ühise tegutsemise juhist antud teemas jääbki olukord selliseks, et üks ülevaataja kopsib masinat ja vormistab rohkem korduvaid ja teine ülevaataja kontrollib pigem vaadates. Alates 01.01.2018. kehtima hakkavas ülevaatusmääruses https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1010/9201/7010/MKM_2808
2017_m47L4.pdf# viidatakse juba auto kontrollimisel igatsorti tegevustele mida peab hakkama tegema, et masinast rohkem infot saaks. Panen siia väljavõtte tollest määrusest.
Vaatlusega kontrollimine hõlmab endas ka sõiduki või selle osa käsitlemist (nt koputamine, raputamine, surumine, tõmbamine vms) või abinõu kasutamist (nt seebivesi, traathari, heebel vms), kui sõiduki või selle osa korrasolekus ei saa ainult vaatlusega veenduda.
Vaadates antud määruses olevat võib nii mõnigi „vindi ülekeeraja“ vormistada korduva sest kui autol on tungraua pesa roostes siis on see peetud riigiametnike poolt oluliseks puuduseks vt.6.1.1.5. seega on juhend tõesti vajalik sest usutavasti roostetavat tungrauapesa ikkagi ei pea veel lugema ohtlikuks puuduseks kui ülevaataja arvates saab masinat ratta vahetuseks turvaliselt tõsta.

Julgen väita, et korrosioonist ka juba kergelt kahjustunud kere ei täida mingilgi kombel turvalisusnõudeid. Ise teema on, millal kere turvalisus peab resaliseeruma, st kui sage oleks pauk liiklusõnnetuse puhul. Kuid tulles mõttes tagasi Ladade ajastu juurde, kui meil oli aastas üle 400 laiba, siis peaks roostetanud kere suhtes mõtlemisainest jaguma. Mina prakeeriksin ka juba sellised kered, mida saab veel tõsta, sillad püsivad all, kuid rooste kobrutab.

Eelkurtja kaebuse saadaksin pikalt. Isegi hästi pääses, hea, et meil pole ülevaatusel absoluutse liikumiskeelu seadmise võimalust, st ainuke suund autol oleks vaid romula või metallihunt.

Jeekim jutustas:"Küljekarp ise pole mingi kandev element, et OV'ks tunnistada."

Küljekarp on põhlisemaid konstuktsioonielemente, mis tagab kere jäikuse avarii korral. Nii, et rumalamat juttu annab veel otsida.

Kuna küljekarp omab kommet roostetada seest, siis kahtluse korral tuleks teda kolkida vähemalt 1 kg-se kummivasaraga (et mitte rikkuda pinnakatet). Kui on kuulda raginaid või on näha pinnadeformatsioone, tuleks anda keelupilet.

Mu meelest riik sekkub sellesse roostesse liigselt. Korras peaks olema kindlasti rool-pidurid-mootori heitgaasid-tuled-sillad. Pehme kere jäägu iga ühe oma vastutusele kuna vaesemale rahvale on see löök rahakoti pihta kui peab korras tehnikaga kuid roostega auto uuema vastu välja vahetama.
Need autod jäid üheksakümnendatesse kui karbid olid läbi siis oli juba põhi ka auklik. Kuigi auklikud karbid on märk et ka põhi on juba pehme või varsti pehmeks muutumas. Ning sellise kerega matsu pannes deformeerub autokere L-iks ehk esi ja tagarattad saavad põhja all kokku. Ja pehmete küljekarpidega ja põhjaga küljelt matsu saades saab tagumikukont tugeva paugu.

Siis peaks hakkama ülevaatusel röntgeniga läbi valgustama ka leedu käsitöö autosid mis on kahest osast kokku keevitatud ja samuti ohtlikud avarii korral.

Muidugi ilmselt kui kere on autol juba läbi siis arvatakse et ka muud sõlmed on juba poolpidused ja liiklusohtlikud.

Samas tehasest välja veerenud uue autoga, mille kere on tip top ja jäik võib ka kabelimatsu panna.

"Pehme kere jäägu iga ühe oma vastutusele kuna vaesemale rahvale on see löök rahakoti pihta kui peab korras tehnikaga kuid roostega auto uuema vastu välja vahetama."
Jama on selles, et see suurendab vältimatult õnnetuse raskusastet ja läbi selle ka teise osapoole (kui on mitmesõiduki õnnetus) sanktsioone, kui ta õnnetuse põhjustamises süüdi. Kui süüdlase sanktsioon selle tõttu väheneks, kui kannatanud sõiduki avariijärgsel ülevaatusel selgub, et see oli täielik pann, siis minugipärast. Kuid minuteada meil selline praktika puudub.

Minu meelest aus rooste on parem kui mingi teibi-pahtli-aerosooliga enne igat ülevaatust möllata ja oma vaimu närida, sest esitiivas on auk või tagaluugil, uste alumisel äärel on roostet ja tagumine tiivakaar ei ole nii esteetiline vaadata enam. See annab ülevaatajale ka parema ülevaate autokere tegelikust seisust. Muidu on aga nii et kavalamad tõmbavad auklikule poolraamile klaasriide või õhukese plekitüki peale ja "liimivad" bituumenmastiksiga külge ja kõik oleks nagu juriidiliselt korrektne.

Teid huvitab oma isade ja vanaisade jalameesteks tegemise teema kui auto kere ei vasta "Crash Test" nõuetele. Asjal on ka teine so. inimlik külg. Noor inimene ei istu vana auto rooli kuid vana inimene kes peab korra nädalas abikaasa haual käima või siis üle päeva 20 km tagant toitu tooma oma vana ja väsinud kere omava sõiduriistaga on Teie jaoks OHT liikluses, tulge mõistusele. No tuleb see vanaisa kes on auto poritiiva tõmbneetidega remontinud ja masina kere on pehme ja siis... Niikaua kui meie riigis ei ole mõistlikku sotsiaalhoolekannet peavad tuhanded vanurid autot oma ainukeseks vahendiks suhtlemaks maailmaga. Tegelikult näeb ülevaatusel ka selliseid vanureid kes ei tohiks üleüldsegi rooli istuda sest nad oma dementsuse astmega on otsene oht.

Soovitaksin hoopiski arutada teemat, et meie riik on ainuke maailmas kus on kehtiv seadus mis kohustab mittekorras sõidupiduritega auto nõuetele vastavaks tunnistamist st. olen andnud riigi nimel auto kasutusloa järgmise ülevaatuse tähtajani kui sõidupidurite erinevus on 45% ja kõik on seaduslik...

Osadel autodel on poritiivad plastikust, näiteks Clio 2. See ei tohiks küll olla mingi näitaja kui plekist poritiival on roostet ja augud. Kandevosaks ja löögi neelamiseks on spets raamistiku konstruktsioon kapoti all mootori ümber.

"Kandevosaks ja löögi neelamiseks on spets raamistiku konstruktsioon kapoti all mootori ümber."

Just. Ja kui kere keskelt pehme, siis hakkab kere hoopis sealt löögi korral deformeeruma. Puudb nn turvapuuri funktsioon.

Mait, ka paari tuhndade €-ga saab tänapäeval mitteroostes auto. Ja on küllalt penskareid, kes jauravad, et raha pole, käivad käsi pikal sotsiaali kerjamas, kuid surres on madratsi sees 50 tuh, kas eurodes või eesti kroonides.

"Madratsi sees" ei taha kommenteerida, olen harjunud oma raha lugema, võõrast mitte.
Plastiktiibadega autod on testid läbinud nendesamade plastikutega, seega on nad nii projekteeritud, et tiib ei tööta puuri osana.
10 - 15 aastat tagasi oli mingi jauramine, et kas B-varuosa tiibade-karpidega autod on ikka turvalised? Resümee jäi, et on küll. Kes viitsib, otsib artiklid üles.
On veel üks huvitav nüanss - lubada inimesel sõita ainult temale (ja võimalikele kaasreisijatele) ohtliku autoga on sisuliselt sama kui turvavöö kasutamise nõudest loobumine.
Maidul muidugi hea point, selliste inimeste eest, kes ussitanud Datsuniga leiva järel peavad kaima, peaks võimekate lähedaste puudumisel hoolitsema kohalik omavalitsus. Ehk ei lähe pärast reformi enam enamus vallakese sissetulekust vanema ja esimehe palgaks, jagub ka vajalikele asjadele.

EDIT: uus LADA on kokkupõrketestis surmalõks, millest me räägime pärast 30 aastat soolas sumpamist?

Muudetud 05.11.17 00:16

Selle pärast ma ei saagi aru miks on vaja kere välispaneelide roostel näpuga järge ajada sest ei poritiivad ega isegi kapott ei ole mõeldud löögi neelamiseks ega kaitse avarii korral. Plastikust pamper on jalakäijale otsasõidul tema jalgade säästmiseks. Ja see raamistik mootoriruumis on isegi ~25-30 aastat vanadel autodel korralik. Tõsi, sealt edasi mängib juba rolli põhi, poolraamid. Ustel on roll külgkokkupõrke korral aga mitte nii suur. Suuremat rolli mängivad turvatalad ustes ning uksepost. Olgu uks ise roostene või mitte. Meie seaduse järgi see lubatav roosteauk on natuke liiga "innovaatiline"

Põhja, raami, küljekarpide ja silla kinnitustele peab rõhku panema et need oleks korralikud. Küljekarpide vahetusest ainuüksi ei ole abi sest tihti on põhi ka selleks ajaks omajagu pehme et ei ole neid karpe kuhugile keevitada.
Tänapäeval vähesed võtavad ette uue põhja keevituse ning otstarbekam on osta uuem auto.

Kui välispaneelid juba läbiroostetamisest narmendavad, siis on asi ikka üle võlli. Ning eks needki moodustavad turvasüsteemi, st lisavad täiendavat jäikust. Lisaks võib narmendav plekiserv puutel jalakäijalt midagi küljest ära lõigata.
Lisan, et tänapäevaseid kõrg- ülikõrgtugevate terastega keresid remonditakse täpselt tehase juhendi järgi, suvaline keevituspitsiga sussitamisega remont on ohutuse aspektist vaid näiline. Need terased erinevad tugevuselt ligi 5 korda! Kui keres on alumiiniumprofiile, siis nendega on veel eri teema.

Pinnaroostega on veel see teema, et kuna detaili jäikus sõltub materjali paksuse 4-st või 3-st astmest, siis roostekollete juures tekib deformatsiooni asemel murdumine, millest tekivad teravad servad. Sinika asemel näiteks reiearteri rebend tähendab kardinaalselt erinevat tagajärge. Viimane on reeglina letaalne. Ise teema on, et selliste tagajärgede realiseerumise risk on väga väike, kuid suureneb sõidu sageduse, kiiruse, liiklustiheduse jms-te parameetritega. St, et kuskil Kapa- Kohilas õlle ja leiva järgi sõitev penskar vb olla tõesti kujutab sellise asjaga vähest ohtu, kuid tiheasustuses või kõrge sõiduintensiivsuse korral (suur km/ per aasta) on asi juba tõsisem.

Meie penskarid voiksid uldse onnelikud olla,et sellist pensioni saavad. 20-30a parast pole nii "roosiline" penskari poli kindlasti enam. Ostke oiget marki auto siis pole ka 20a autol selle roostega vaja jamada.90-ndail oli viimati kui pidi sellega tegelema.

kui kedagi huvitab ja põhjanaabrite keelt valdab, võib tutvuda kuidas nemad tehnoülevaatusel teemasse suhtuvad? https://www.trafi.fi/filebank/a/1414581753/b1218058e4889508e
ec02f2677831851/15803-Autokorroosio.pdf
Sealt selgub, et 4. antakse selgitus nagu uksepleki roostetamine oleks ohtlik puudus. ja vealoetelus on selgitus - 11.4 Laiaulatuslikud roostekahjustused - kordusülevaatus. mis tähendab aga laiaulatuslikud roostekahjustused on uus teema.
Täna kehtiv MKM 42 (mille kasutamine ülevaatajatele on keelatud kuna see määrus ei ole meie jaoks ette antud ja mõeldud kasutatavate regulatsioonide nimekirjas) lisa 1 kood 603 ütleb jätkuvalt - 2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist;
Seega kolm hernekommi suurus roostelaiku on endiselt ohtlik puudus?

rootsis vähemalt ei tohi olla roosteauke,ega rebendeid kapotil , karpidel,ega ustel.põhjuseks jalakäijad ja ratturid,kes võivad kokkupõrkel täiendavalt viga saada.

Jah eks ta ole, et nii mõneski küsimuses oleneb arvamus sellest kuidas töötab mõne ametniku kujutlusvõime. Mina pean tobedaks seda, et ülevaatusreeglites paljudes asjades puudub igasugune loogika. Rootsi bürokraat ja ka meie oma arvavad, et kindlasti just konkreetse kontrollitava autoga juhtub tulevikus avarii arvab, et avariis on ka jalakäial oma osa, et jalakäia asub auto terava poritiiva ääre suhtes just vales kohas jne. jne.

On fakt, et kui on pragu tuuleklaasis ükskõik kus kohas siis tegelikkuses vähendab see asjaolu auto katuse ohtlikku deformeerumise võimalust kordades ja seda asjaolu ei peeta millekski. Meil ju tunnistatakse enamus tuuleklaasikahjustusega masinaid nõuetele vastavaks sest enamus juhtudel ei ole pragu nn. A tsoonis.

Kui autode turvapatjade tootjad "oma käed puhtaks pesevad" ja teatavad, et ei ole garanteeritud selle süsteemi õige toimimine 10 aasta möödumisel siis sellest ei räägita autoomanikule.

Kui väike auk summutis on kordusülevaatuse põhjus kuna lambda väärtus saab vale olema.

Kui meie riigis tunnistatakse liiklust ohustavate riketega masinaid AMETLIKULT nõuetele vastavaks ja iga päev suunatakse potentsiaalseid surmapille liiklusesse.

... siis arutelu rooste teemal tundub olevat bla bla teema sest on teada kordades olulisemaid tegureid ja võimalikke ohtusid mis peaksid olema arvestatud autode ohutuse seisukorrale hinnangu andmise juures kuid ei, kuna kõik käib reeglite järgi mis on koostatud nn. pädevate poolt.

Auto on tegelikult süsteem ja kui tema küljes olevad asjad kenasti funktsioneerivad, rehvid peavad jne, siis on ta tunduvalt ohutum ja juhile ka mõnusam. Osa vigu on sellised, mida asjatundmatu ei teadvusta ja neid tuleb talle "sauaga pähe ajada". Vahel isegi väike häriv krigin võib lõppeda halva tagajärjega. On olnud küllalt juhtumeid, kus avarii on toimunud salongis ringi uitava kärbse või mesilase pärast.

Mait kirjutas:"Seega kolm hernekommi suurus roostelaiku on endiselt ohtlik puudus?" Nii ja naa. Kõval karastatud terasel on ka risti kriips kui pingekonsentraator avarii puhul ohtlik viga, :). Sama nagu klaasil klaasinoa jälg. Seega, kui 3 hernekommi suurune roostest katkestus on olulisel konstruktsioonielemendil, on paha-paha. Samas kuskil x kohas, mis on vaid katva funktsiooniga ja ei pruugi ka avarii korral jalakäijalt tükke küljest võtta, ei tohiks olla suur teema. Terve mõistus ja asjatundmine (auto kere kontseptsiooni tundmine) nimeks. Mingi jutt autode keredest ja nende remondist on siin http://www.tlmk.ee/oppijale/oppematerjalid/ (Autoplekksepa õpik ametikoolidele).

Lisan, et kohtades, kus kerede piltide järgi kasutatakse kõrgtugevaid või ülikõrgtugevaid teraseid, seal ei tohiks tegelikult roostepoegagi ega käsitsi keevitusi (lappimisi) lubada. Sinna alla lähevad vältimatult lävekarbid. MOTT.

15:35 05.11.17 On fakt, et kui on pragu tuuleklaasis ükskõik kus kohas siis tegelikkuses vähendab ... - vabandust, tegelikkuses suurendab.

Kas nüüd siis toimib süsteem, et kui lähen senini maikuus (reg. märgi viimane nr. 3) käinud autoga ülevaatusele aprillis, siis kas järgmine ülevaatus määratakse ka aprilliks?

... seal teemas vastus olemas:
http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=82103
Sinu puhul uus ülevaatus jälle maikuus.

Tere!
CHRYSLER VOYAGER lisas sõiduki andmed, ülevaatuse kontroll ja pilt tahhomeetrist. Küsimus selline kui on saadut kätte sellised näidud, et kas siis on veel vajadust katsetada mootori piirajat, et kus maani pööded tõusevad. Küsimus veel selle aparaadi kohta millega mõõdetakse, seal üleval rida et järgmine ülevaatuse tähtaeg 01.01.2008, kas see aparaat on kontrollimata või saan mina millestki valesti aru.
Tänudega
Anne Sarapuu

Tere Anne.
Autoesinduse poolt tehtud mõõtmistulemuse põhjal saab anda hinnangut nende taseme kohta. Ei kuulu minu kompetentsi andmaks hinnangut, küll aga saan võrrelda, milles seisneb erinevus kui tehakse test ülevaatuspunktis.
Kuna ülevaatusel toimunut nimetatakse tehinguks (otsusel saavad olema tagajärjed st. tehakse kliendi jaoks siduv otsus - kordusülevaatus/korras) siis on keelatud teha testi mõõteriistaga mis ei ole kord aastas läbinud vastavat kontrolli asutuses AS Metrosert, kus antakse vastav tunnistus mis kehtib 1 aasta. Kuna auto töökoda ei tee tehnoülevaatust siis neil ei ole kohustust viia mõõteriista Metroserti ja mingit seaduse rikkumist ei toimu. Kui on piisavalt soliidne asutus siis olenevalt töökoja juhist tehakse valik kas on vaja mõõteriista õige näidu garanteerimist läbi vastava riikliku kontrolli. Nii ülevaatuspunktil ega töökojal ei ole kohustust mõõteprotokollile sisestada kas on kasutataval mõõteriistal veel kontrolli kehtivus või mitte kui mõõteriistal endal leiab vastavat kontrolli kinnitava kleebise, mille väljastab Metrosert. Võib ainult oletada, et autoesinduses kasutusel olev mõõteriist ei ole käinud kontrollis või kui ongi siis on unustatud vastav info ära muuta aga selline info muutmine mõõteprotokollil ei ole kohustuslik. Soliidne firma st. tehnoülevaatus jätab mõõtmistulemuse lehele ka andmed mõõtmise läbi viinud asutuse kohta ja testi läbi viinud töötaja nime koos tema isikliku allkirjaga. Soliidne ülevaatus ei tee testi pooljaheda mootoriga vaid enamjaolt on mootori temperatuuriks 80 °C, teenindus tegi testi kui mootoril oli 50 °C mis on mõõtmise juhendi raske rikkumine kuna mõõtmistulemuse otsus oli arvatavasti mittekorras - NOK. Soliidsel firmal nagu tehnoülevaatus, tuleb mõõteprotokollile trükitult eestikeelne otsus korras/mittekorras ja ei tule mingid arusaamatud tähekombinatsioonid. Kuna mina ei tunne Beissbarth firma mõõteriista siis kardan eksida kuid ei saa jätta imestamata, et kas vähemalt 10 minutit aega võttev mõõtmine käiski nii kiiresti kui mõõtmise alguse kellaaeg on 16:23 ja lõpp 16:23? Seega ei saa olla kindel, et tegemist on Teie autol läbi viidud mõõtmise väljatrükiga kus ei ole mingeid andmeid masina kohta ja võimalik, et teile antud väljatrükk tehti kunagi varasemalt tehtud mõõtmisest kordustrükiga kell 16:23, sellepärast ongi mõõtmise algusaeg sama mis lõpuaeg? Kui vaadata heitgaaside väljatrükki siis näete, et on võimalus teha mitu mõõtmist (5) ühtejutti ja nii tehaksegi soliidses ülevaatuspunktis sest seda nõuab vastav suitsususe mõõtmise eurodirektiiv. Mitu mõõtmist ühtejutti peab tegema sellepärast, et siis on näha kuidas muutub mõõtmistulemus iga kiirendusega. Ainult teemat mitte valdav autoesinduse töötaja teeb ühe kiirenduse ja trükib otsuse, et ei ole korras. Iga ülevaatuspunkti töötaja teab oma mõõtmise praktikast, et diiselmootorite puhul iga järgneva kiirendusega puhutakse heitgaasitorustikust välja sinna kogunenud tahma ja väga tihti juba kolmandal kiirendusel saab mõõtmistulemuse - korras. Soliidses firmas nagu tehnoülevaatus sisestatakse mõõteprotokollile auto reg number, mis ei lase hilisemalt protokolli muuta teise auto jaoks …
Nüüd mootori maksimaalpööretest. Teie kurvastuseks pean selgitama, et nii tehakse igal pool st. mootori pöörded aetaksegi piirajasse st. tahhomeetri osuti lähebki üle punase ala – nii on ette nähtud autoinseneride/autotootjate poolt ja vastab eurodirektiivile.

See sinu diisel voyager on saksas bahnil oluliselt rohkem piitsa saanud kui korra ülevaatusel piirajasse lastes :D

Mis mõttes? Kus sa seda võtad? Pole sellega Saksas käinud.

Seda on võimalik välistada ainult siis kui sa oled ostnud selle esindusest uuena. Enamus autosi tuleb siia siiski väljaspoolt riigipiire ja kiirteedel saavad olenemata kas bens või diisel ikka korralikult hagu, sellepräast nad alguses kõik kenasti sõidavadki (pole tahmamist) siin hakatakse nendega joristama. See kui diisel korra piirajasse lastakse ei tee midagi ja ei tee see ka bensukale midagi, kui andmeid kätte ei saada siis käunutavad pikemalt, oluline on see et pärast piirajat ei jäetaks kohe masinat seisma(turbo võlli pöörded ja jahutumine)

Mait vist traktorite ülevaatusi ei tee, kuid üritan küsida. Kui T-40 teha roolisüsteem ringi dosaatorpumba peale (hetkel on seal mingi tehase surnult sündinud asi, mis enamus aega ei võimenda), kas siis ülevaatuselt läbipääsemine muutub 0-ilähedaseks?

Kuna mina absoluutselt ei tunne traktoreid aga oman ülevaatamise õigust siis ma ei ole kindel kas suudan eristada originaalpumpa ja kas ma üleüldse teangi kus asub roolisüsteemi pump?

Sai talvel ostetud 2003 a Skoda, mille tagaluugil puudub sisemine polster ja koos sellega ka lisa pidurituli. Kas see saab takistuseks ülevaatuse läbimisel? Võib sinna panna ükskõik millise poest saadaoleva lisatule?

Vastavalt kehtivale korrale (MKM 42) - Alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud M1 ning alates 10. oktoobrist 2011. a esmaregistreeritaval N1 kategooria sõidukile, välja arvatud kabiiniga rungale või veokastiga N1 kategooria sõidukile, peab lisaks olema paigaldatud S3 või S4 kategooria piduritulelatern.
Seega peab tuli olema ja ükskõik milline lisatuli samuti ei sobi. Tule puudumine on taksituseks ülevaatuse positiivse otsuse samisel.

polstri saab ju romulast osta.

Kuidas on võimalik selline asi
Vastu võetud 18.07.2011 nr 77
1) Lähitulelatern on reguleerimata (valgusvihu langemis-nurk erineb kuni 1/3 võrra tootja poolt ettenähtust).VO
2) Lähitulelatern on reguleerimata (valgusvihu langemisnurk erineb üle 1/3 võrra tootja poolt ettenähtust OV
Redaktsiooni jõustumise kp:
01.01.2018
1) Reguleerimata – valgusvihu langemisnurk alla tootja ettenähtud langemisnurga.VO
2) Reguleerimata – valgusvihu langemisnurk üle tootja ettenähtud langemisnurga.OV
Redaktsiooni jõustumise kp:
07.05.2018
1) Reguleerimata – valgusvihu
langemisnurk üle tootja ettenähtud
langemisnurga.VO
2) Reguleerimata – valgusvihu
langemisnurk alla tootja ettenähtud
langemisnurga.OV
Kuidas saab 4 kuuga arusaam asjadest 180 kraadi muutuda?
Ega sellest määrusest ilmselt ei peagi keegi aru saama.
Mõni mees saab vist ikka riigiametis niisama palka ,et sellised muutused toimuvad sisuliselt üleöö

Tegu vigadeparandusega, ehk siis definitsioonist "langemisnurk" arusaamine ei olnud seaduse kirjutajal päris käpas. Seaduses aga ei saa niisama EDIT käsuga teksti muuta ja tuleb anda välja uus redaktsioon.
EDIT: Kui nüüd aluseks võtta see definitsioon
http://www.fyysika.ee/omad/media/exp_pildid/44908_8668s.jpg
siis alates 07.05.2018. saab ohtliku vea (OV) kui lähituled näitavad liiga lähedale, ehk siis langemisnurk on väiksem kui tootja poolt ette nähtud?
"valgusvihu langemisnurk alla tootja ettenähtud langemisnurga"

Muudetud 17.05.18 13:20

Tegu vigadeparandusega küll ,aga siis ju vastusõitja pimestamine VO-väheoluline.
Tegelikult MA spetsid mõtlevad just vastupidi kui tavainimesed.
Nende jaoks" langemisnurk on väiksem kui tootja poolt ette nähtud" tähendab seda ,et tuled näitavad kõrgele

Langemisnurk saab olla ainult horisontaalist mõõdetud nurk, seega on õige sellise väljendi kasutamine.

https://et.wikipedia.org/wiki/Langemisnurk

https://www.taskutark.ee/m/valguse-peegeldumine-peegeldumiss
eadus/

Veider, loogikavastane, aga ju siis on nii. Ma ei saa ka päris kõike mäletada. Sel juhul on pahasti jah. Samas, nagu Mait siin tihtipeale kirjutab, enamus neis reeglitest ongi sellised hapupoolsed.

Lihtne loogika niiviisi-kui näitab otse maha 0 ,näitab otse ett 90 ,näitab taevasse 180. Seega mida kõrgemale näitab ,seda suurem on nurga väärtus

Riigiametnike pädevus on kohati tappev - seda olen palju kordi foorumis korranud. 12 aastat rikuvad ülevaatajad "Mõõteseadust" ja vormistavad autole kordusülevaatuse kui sõidupidurite erinevus telje kohta on 31%-45% ning seda tehakse sellepärast, et mõistetakse - tuksis sõidupiduritega autol ei ole asja liiklusesse. Kahjuks nii ei arva ministeeriumi ametnikud kuna 12 aastat ei ole teemaga vajalikul tasemel tegeldud sest nõue kehtib ka täna. Jah oli Jürgo Vahtra see kes (omas munasid) keelates mõõteseaduse kasutamise selles osas mis oli liiklusohutust pärssiv - peaasjalikult piduriteema. Keegi ei tunnistanud autot nõuetele vastavaks paar aastat. Siis tuli eelmise aasta keskel uus käsk - hakata jällegi täitma nn. mõõtemääramatust 100% ulatuses KUID ikkagi rikuvad Kõik ülevaatajad maanteeameti käsku (alustada liiklusohtlike autode nõuetele vastavaks tunnistamist). Saatsin 24.04.2018 video aadressi absoluutsest kompetentsitusest ja sellega kaasnevast olukorrast Maanteeameti tehnoosakonnale. Eks vaadake ja avaldage arvamust meie riigiametnike sobivuse kohta korraldamaks ülevaatust? https://drive.google.com/file/d/1cJ9JTK2n2y31Sg20nlS1rVLPnDc
vOcgq/view
Vastust ega arvamusi minu videos esitatule ei saadetud kuna ma ei esitanud küsimust kuid näitasin kuidas vormistasin absoluutselt tuksis sõidupiduriga masina NÕUETELE VASTAVAKS!!! Vahel tahaks näkku karjuda mõnedele. Samas pidi ülevaatuste akrediteerimine sügisest lõppema ja koos sellega kaob ka mõõtelaboratooriumitele kohaldatav mõõtemääramatuse kasutamisega kaasnev absoluutne rumalus.

Eelnev video lühidalt kokku võttes: kasutatud mõõteseade ei ole kalibreeritud, seega temaga tehtud toimingud ei ole mõõtetomingud ja seega tulemus ei ole mõõtetulemus, millest järeldus, et auto ongi korras kuna vastupidist ei kinnita ükski läbi viidud (uups, ei viidudki ju läbi) mõõtetoming :-)

Hr. Margo tegeleb laimamisega ja see jäägu tema südametunnistusele.
Mõõteseade on kalibreeritud ja järgmise kohustusliku kalibreerimise tähtaega ei ole veel peale tulnud. Mõõteseadmele on korduvalt tehtud võrdlusmõõtmisi vastavalt mõõtja käsiraamatu nõuetele. Piduristendi rullikutel on suhteliselt hiljuti vahetatud katted mis tagavad maksimaalselt hea haardeteguri. Kui vieol olnud autol oleks pidurid korras olnud ja minu mõõteriist valetas esitelje kohta, siis miks tagateljel ja seisupiduril on pidurierinevus normis? Tähendab kui esitelje puhul olid pidurid korras ja stend valetas siis tagateljel ja seisupiduril olid pidurid korrast ära ja stend valetas seal pidurierinevuse normi kohaseks - kas nii hr. Nurk? Jälle on üks mitte kompetentne tulnud siia targutama ja riigiametnike rumalust kaitsma. Ega Teie ole juhuslikult riigiametnikuna tööl või on Teie venna nimi Sven?

Ei ole riigiametnik (ja Sven'i ei tunne), ei kaitse kedagi, aga see nutt ja hala siin, kui lollid kõik ümberringi on, on natuke tüütu - kustuta siis ära kui segab, sul vist on see õigus.
Vigased olid nii esimene kui tagumine telg - puhas "juhus", et tagumise telje graafik kohakuti sattus :-)
"mõõteseade" mille mõõtemääramatus (mõõteviga, neile kes termineid ei tunne) on >50% ei ole mõõteseade, sellega läbi viidud toimingud ei saa ju olla olla millegi aluseks.
PS Ma ei väida, et videos toodud auto korras oleks!

See ei ole nutt ja hala. See on appikarje olukorras kus nõutakse ülevaatajalt otsust: " heitgaasitorustik on ümber ehitatud" - siis kui summuti roostetab. Kui riigikohus lükkas tagasi Pärnu ülevaataja appellatsiooni ja ta jäi süüdi selles nagu oleks manipuleerinud mõõteriistaga ja saanud korras heitgaasid. Tegelikkuses eksis kontrollijana sama mees kes nõudis, et roostes summutile antaks otsus, et heitgaasitorustik on ümberehitatud. Tegelikkuses tegid kontrollid mõõtmise külma mootoriga masinal. See on appikarje sellest kuidas prokurör süüdistab ülevaatajat: "Soojendas auto mootorit selleks, et saada korras heitgaasid..." See on ahastus mis tuleb sellest, et autosid kontrollivaid inimesi peetakse siin riigis teise sordi inimesteks, inimesteks kelle saatustega mängitakse, inimesteks kelle peal saavad riigiametnikud mõnuga tallata kartmata karistust ametiseisundi kuritarvitamises. See on faktipõhine ja mustvalgel välja trükitavate tõestusmaterjalidega tagatud selgitus kõrgemate riigiametnike tapvast pädevusest.

Milline ahv sellise suure mõõtemääramatuse sinna luuletas? Sisuliselt sellise määramatuse puhul see pink pole mõõteseade ja isegi indikaatorriista alla ei taha mahtuda. Mõõteseade algab määramatusest 2-4 % (vene ajal kl2) ja indikaator-riist peab vähemalt 10 % olema.

Vaatasin, et Teile on akrediteeritud pidurite mõõtevõimeks 15%. http://www.maitene.ee/index.php/et/artiklid/tasub-teada
MKM-i m 42 lubab erinevuseks 30%. Esiteks märgin, et protsente nii labaselt ei summeerita, et saadaks kohe kokku 45 %. Teiseks laske siis MKM-i 42 teha ringi 15% peale ja elu lill. Saate siis ka rehulikult protsente liita ja üle 30 ei tule. Teine var oleks taodelda omale koos oma pingiga parem mõõtevõime kui 15%, mida ma hästi ei usu, et saavutate.

maaks kirjutas:"Vigased olid nii esimene kui tagumine telg - puhas "juhus", et tagumise telje graafik kohakuti sattus :-)"

Maaks, kui sa veidigi autodest midagi teaksid, siis tagapidurid võtavadki nõrgemalt, kuna pidurdades tekib auto keres pöördemoment, millega koormatakse esitelge rohkem. Mida tugevamalt vajutada, seda enam. Seega su väide, et tagapidurid olid rikkis, on tõesti loll jutt ja lisa loll jutt, et Maidu pink on kalibreerimata ja mõõtevõime määramata (viimase suhtes vaata mu varem lisatud viidet). Seega 2 lolli juttu- milleks su kiljatus siin üldse vajalik oli ja sa ta siia pistsid?

Tere Sass.

Mõõtemääramatuse temaatika on üleval siin foorumis juba alates 17:59 03.10.2006 ja kuni tänaseni ei ole leidunud ministeeriumis inimest kes lõpuni mõistaks millise lollusega on hakkama saanud akrediteerimiskeskuse assessor kes tegi mõõtevõime piirid. Tegemist on ikkagi mõõtetemaatikas väga kompetentse inimesega kes on professori seisuses aga füüsikareeglites ei ole minu arvates eriti „kodus“ ja ta ei tea absoluutselt midagi autode pidurite hingeelust ega nende testimise iseärasustest. Mõõtemääramatus on koostatud perfektselt KUID selle saamiseks kasutatud lähteandmed on väga küsitavad. Tehti kusagil 60 piduritesti erinevate autodega (kui ma ei eksi siis kasutati 5 autot) erinevates ülevaatuspunktides, erinevatel ilmastikutingimustel ja saadud tulemusi analüüsides ning vastavate valemitega arvutatult saadigi riigi keskmine mõõtemääramatus mis väga vähe erineb ülevaatuspunktide lõikes. Miks saadi ebaadekvaatseid andmeid? Kuna TÄNASENI EI PEA olema kontrollitud ehk. kalibreeritud ülevaatuspunktis kasutusel oleva piduristendi pidurdusjõu mõõtja sest see ülioluline dünamomeeter ei ole kinnitatud ministeeriumi koostatud määruse nimekirjas. Juba 2007 aastal, kui toimus üleriigiline ülevaatuskonverents 90 ülevaatuspunkti omanikuga saalis, küsisin tolleaegse ARK direktori käest, et kuidas tema suhtub teemasse kus pidurdusjõu mõõtmise dünamomeetrit ei pea kontrollima? Jah mõõdulint peab olema kontrollitud kuid pidurdusjõu mõõtjat ei pea kontrollima mis tähendab, et J.O.K.K. skeemi järgi ei saa keelata ülevaatuspunktis tuksis testri kasutamist. Kuna 2006 aastal (kui sündis mõõtemääramatus) võis vabalt suurem hulk pidurite testreid valetada isegi kuni 30% ja ma ei kirjuta kelle käest seda kuulsin. On teada, et pidureid testides on palju teisigi tegureid, peale valetava dünamomeetri, mis mõjutavad mõõtmise tulemust. Kui kiiresti vajutab testija piduripedaalile, millise karedusastmega on testirull, auto kaal testimise hetkel, ilmastikutingimused. Kuna professor ei kaasanud teemaarengusse tegevtehnoülevaatajat siis tema sai tuimalt portsu pidurinumbreid ja arvutaski mõõtemääramatuse. Lähitulevikus rakendub piduristendide suhtes ISO standard ja siis peab ka dünamomeeter olema ülitäpne.
Vastates Teie 23:05 20.05.18 kommentaari sisule siis akrediteerimise keskuse dokumendis on kirjas järgmine: „Pidurdusjõu erinevus 15 mõõtejõu erinevuse %“. Kui vastavalt määrusele lubatakse maksimumiks 30% siis parima mõõtevõime alla läheb kui 30+15 = 45%. Kuna mõõtemäärsaatuse alla läheb 22 erinevat mõõdetavat suurust siis selleks, et mitte eksida, koostasin mõõtemääramatuse rakendamise tabeli mille kinnitasin allkirjaga ja saatsin tutvumiseks nii akrediteerimiskeskusesse kui Maanteeameti tehnoosakonnale juurde lisasin ka küsimuse, et kas ma olen kõigest õigesti aru saanud? Kumbki asutus ei saatnud minule vastust, et oleksin oma arvutustes või tõlgendustega eksinud.

Sass, ma ei diagnoosinud autot vaid kommentaar oli Maidu esitatud graafiku kohta.
Mõõteviga 15% tähendab et mõõdetud number (näiteks) 20 võib samaaegselt olla nii 17 kui ka 23 ja ei ole mingit võimalust teada kas ta on parajasti 17 või 23 ja ei saa eeldada et viga alati ühes suunas on.

Maaksile.
Mõõtemääramatuse teooriat on netis piisavalt, kuid lühidalt mainin, et mõistet "mõõteviga" tänapäeval ei käsitleta, on kas "mõõtemääramatus" (teatud tõenäosustasemel, tavaliselt 0,95) või kui riista mõõtemääramatus on koos mõõtja ja mõõtemetoodikaga, siis "parim mõõtevõime" (ka teatud tõenäosustasemel, ka tavaliselt 0,95).
Maidule. Asessorit ma lolliks ei tituleeriks, sest ta sulle omistatud mõõtevõime 15% laiendmääramatusega on suhtelislt hea koos sellise riistapuuga, millel tulemus võib juba suurelt varieeruda kuiv vs märg rehv. Kuid ta tõenäoliselt pidas selle juures silmas, et sa hindad vasaku- prema piduri erinevust ja selle jaoks tundub 15% määramatust sobivat eeldusel, et mõlemad rattad on korraga kas kuivad või märjad. Ma olen seisukohal, et MKM-i m42 on liiga suure pidurite erinevusega. Peaks olema tunduvalt väiksem nagu ennist kirjutasin.

Olen alati E.K. suhtunud kui autoriteeti ja ma ei tituleeri teda lolliks. See kuhu oleme jõudnud tänaseks tehnoülevaatusega – kus Mõõteseadusega nõutud kuid kaheldavatel asjaoludel saadud mõõtemääramatuse kasutamisel tekib kohustus saata liiklusesse mittekorras piduritega masinaid ongi ju lauslollus. Lollus on see, et riigiametnike järelevalve all survestatakse tehnoülevaatajad muutes meid tuimadeks blanketisolkijateks kes ei tohi omada autotehnilistele teadmistele tuginevat isiklikku arusaama autotehnikast. Selleks on muudetud auto kontrollimise aluspõhimõtteid kuna masin on nüüd subjekt mis on allutatud HALDUSÕIGUSE reeglitele. Autole antakse juriidiline hinnang ja kui avastatakse puudus millest ei ole kirjeldust määruses – siis vastavalt riigi ja kodanike vahelisele haldustavale ei tohi sellist puudust kirja panna ja sanktsioneerida mis siis, et selline kohustus on euroliidu tehnoülevaatuse direktiivi 2014/45/EL vastane https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32
014L0045 Rääkides samast direktiivist, mis astus jõusse meie riigis eile so. 20 mail, siis samas direktiiviski on punkt 1.2.1. kus lubataksegi sõidupidurite erinevust telje kohta 30% mis on viimane piir. Olen Teiega nõus, et MKM 42 peaks lubama tunduvalt väiksemat pidurierinevust mis igal juhul koos määramatuse kasutamisega ei ületaks 30%. Oli ju kunagi norm – mitte üle 25% kui ei olnud kasutusel mõõtemääramatust!

Teadustöö algandmete saamiseks kasutati siis juhuslike parameetritega pinke, mille töövõime kontrollimine tol hetkel ei olnud kohustuslik?

Just nii. Minul on laserplaadile kirjutatud video aastast 2007 kus küsin ARK direktori hr, Tsäkko käest, et mida tema arvab sellest, et pidurdusjõu mõõtjaid EI PEA kalibreerima, küll aga peab mõõdulinti... Tegelikkuses neid küll kalibreeriti kuid kui dünamomeeter valetas siis ei saanud ja ei saa ka TÄNA nõuda, et ta korras oleks.

Minu 23:46 17.05.18 tehtud postituses oleva video aadressil olev ei ole enam aktuaalne alates 01.06.2018, kuna 12 aastat kestnud ülevaatuspunktide akrediteerimiskohustus, mis nõudis mittekorras piduritega autode korrasolevaks tunnistamist, saab selleks korraks otsa. Tavakodaniku jaoks tähendab see seda, et enam ei kasutata autodel mõõtmistulemustele otsuste vastuvõtmisel nn. mõõtemääramatust ja kui masina sõidupidurite erinevus on 31% siis tuleb kordusülevatus.

Tere. Küsin, kuidas suhtute Teie kaamerate tulekuga selliste autode kontrolli, millel õhkvedrustus on asendatud tavalisega.

St. Kas kontrollite olemasolevad vedrud ja amortisaatorid üle ja märgite seisukorra vastavalt sellele?
Või tähendate, et armatuurlaual õhkvedustuse märklamp põleb, järelikult on rike. Tuvastate auto all, et õhkvedrustus puudub, järelikult ta ei saagi töötada korralikult ja märgite EOV?

Kaamerate tulekuga seoses ei ole auto alt kontrollimisel muudatusi toimunud kuna auto alla ei ulatu "kaamerasilm". Autol võib leida vastavaid lüliteid ja märgutuld mis viitavad juhitavale vedrustusele. Kui ma ei eksi siis on märgutuli kollast värvi (ainult punane tekitab huvi) või kui lambike on eemaldatud siis on võimalik, et teemale ei pöörata tähelepanu. Kas ülevaatajal on aega ja oskustki hakata vaagima vedrustuse üle - kui puksid liigendid kõik korras? Mina ei tea kuidas täpsemalt kontrollida kas juhitav vedrustus töötab korralikult ja kuna enam ei pea katsesõitu tegema siis ei saagi seda kontrollida sest amortisaatori testritki ei ole paljudes ülevaatuspunktides ja meie oma on rikkis. Kui selle vähese sõiduga, mis autot kontrollides istutakse juhi kohal, tundub auto olevat ok. siis ei hakka keegi pikemalt asja uurima on minu oletus.

esimesel lehel oli kirjas et mis võiks teha enne ülevaatust autole ja üks punkt oli selline et puhuge suruõhuga õhufilter läbi. mina aga ei teeks seda kuna kui puhuda õhufilter läbi, siis mikroskoopilised harjakesed õhufiltris lähevad tagurpidi ja õhufilter ei täida enam oma eesmärki, filtreerida õhku. kui on soovi vana õhufiltrit natuke puhtamaks teha, siis koputada õhufiltrit millegi vasta normaalse jõuga ehk mitte täiest jõust.

Puhu siis seest välja, jopen puhh, :).

ogar romet ise nägi, kui mikroskoopilised harjad tagurpidi läksid

ja hakkab tulema idiootseid vastuseid. kuno24. just seest välja puhudes puhudgi need harjased tagurpidi ja teistpidi puhude puhtaks ju ei saa. ... see kui sa ei näe neid ei tähenda et neid kohe olemas pole. palun harige ennast ennem kui teist maha hakkate tegema. minu point oli see et kui tahate vana õhufiltrit puhtamaks teha, siis koputage õhufiltriga millegi vastu

kas see on ka võimalus kui äkki paneks uue filtri?! Mina olen pesumasinast nõrga pesuga läbi lasknud kuid Eedi ütles, et ära nii tee.

Üks küsimus veel seoses uute MA leiutustega.

Maasturil on passis 8 istekohta. Samas kolmas istmerida on eemaldatav. Seni pole muret olnud kui tehnoülevaatusele ilmuda ilma kolmanda instmereata s.o. viiekohalisena. Kas see on praegu ja edaspidi aluseks sõiduk läbi kukutada?

Küsimus ajendatud, kuna vahetult enne kaamerate töölerakendamist ähvardati sellega ja viriseti selle üle, kuna "nemad ei saavat kõiki passimärgitud istmeid, turvavöid ja nende lukusteid kontrollida."

On aluseks sõiduk läbi kukutada. Lisaks Teie toodud argumendile on veel üks - auto reg. tunnistuses olevad andmed ja tegelikkus peavad olema ühesugused. Usutavasti on see nõue seotud asjaoluga, et kasutatud autot võib osta/müüa ilma maanteeameti vahepealse kontrollita. Kui omanik teeb mingid muudatused ja müüb masina, aga reg. tunnistusel need kajastatud ei ole siis ongi ülevaatajate kaela veeretatud sõiduki registreerimistunnistuse väljastaja so. Maanteeameti kohustus kontrollida sõidukiandmete vastavust enne uuele omanikule uue reg. tunnistuse väljastamist. Jah uus omanik saab dokumendi kuid hilisemalt ülevaatusel toimub ülevaataja poolne järelkontroll.

Tere

Kas sellistele tuledele ka mingeid nõudeid on? https://www.youtube.com/watch?v=lxYiiagTI_4

Lugupidamisega, k

vist ei ole, kui seadust lugeda siis jäi see gaaslahendusega toppama

Autode areng, eriti valgusseadmetes ja kaameratega seonduvalt on tehnoülevaatusreeglistikust (MKM42) kaugele ette jõudnud kuna ei ole meie riigis piisavalt tahet või oskusi hoida reeglid ajakohased. Isegi Eurodirektiiviga antud kohustust diislil Euro 6 = suitsususe norm 0,7 ei ole suudetud ellu viia NELJA aasta jooksul. Nii me siis täna RIKUME kohustust pannes normiks 1,5 kuna Ministeeriumi inimesed ei ole olnud suutelised kohalikku määrust ajakohastada 20 maiks 2018.a. Neid näiteid pidevast "mahamagamisest" on palju. Aastaid tagasi tekkinud esitulede automatse süttimise kohustus magati nii maha, et tehti see tagantjärele mitme aasta pärast ja sellega rikuti põhiseadust kui nõuti tagasiulatuva jõuga. Rahvas pidi oma rahadega kinni maksma hiljuti ostetud uue auto elektrisüsteemi ümberehitused.

Oleks tänulik viitest seadusele vms kus öeldakse et esimene registreerimismärk peab asuma kas keskel või vasakul. Ülevaataja nõudis - samas 79ndast aastast pärit autol on numbrimärgi kinnitused vasakul.
Millise määruse alusel testitakse turvavöid?

turvavööd vaadatakse visuaalselt üle et mingeid rebendeid poleks ja testitakse kas lukusti töötab. Ja numbrimärgi kohapealt on meelde jäänud seadusest, et numbrimärk peab asuma nähtava koha peal. ja autos esimese akna taga pole nähtav koht. võid panna kasvõi katusele peaasi et näha oleks

sry numbrikoht on paremal, ülevaatajal oli suht selge nägemus et esimene nummer peab olema kas keskel või vasakul. Aga mitte paremal. Nüüd huvitab kas sellel nägemusel on olemas ka seaduslik tagapõhi.
kuidas lukustumist testitakse? turvavööd lukustuvad erinevate tehniliste lahendustega.

numbrimärgi kohta seaduslikku tagapõhja ei oska öelda. ja turvavöid vähemalt minu autol testiti sedasi et kõigepealt käis kiire pilguga vöö üle, siis pani turvavöö lukustisse ja sikutas õrnalt, siis tegi turvavöö lahti ja oligi kõik.

näiteks alfa romeotel on number vasakul. millisel autol ta paremal on, ei tea, aga kui see on tootja poolt tehtud koht, siis pole hädaldada miskit.

Turvavöö kontrollimise juhendit ei ole pakutud ülevaatajatele. 99% lukustub turvavöö inertsrull kui järsu liigutusega tõmmata vööd. Kui seda ei juhtu siis olen ülevaatusruumist väljasõidul pidurdamise ajal vööd välja tõmmanud ning siis ta ikka lukustub. Seda omapärast kontrolli tuleb teha üliharva. Eurodirektiiv räägib ainult tagumise numbrimärgi asukohast seega eesmise puhul on mõttekas panna number sinna kuhu ta paigutatakse enamus autodele, kui eesmine reg. number saab olema kusagil mujal va. autos sees siis tõesti ei tohiks hakata norima kui ta on loetav.

Tänan

Tere, kas autol peab olema tagumine stange? Kuna oman vaz 2105 aga pole julenud tagumist stanksi eemaldada sest kardan ,et ülevaatusel võib probleeme tulla. Jäi silma üks samat tüüpi auto millel tagumist stanget pole ja tundub et ka kinnituskohad on täielikult kaotatud. https://www.soov.ee/9492063-vaz-21013/details.html Pildid on tehtud isegi ülevaatuspunktis pidurirullide peal, kus samuti tagumist põrkerauda pole aga ülevaatuse sai tehtud? Kas siis ilma stangeta saab ülevaatuselt läbi või igalpool ei saa? Kui ei saa siis sealt mnt.ee kodulehelt vist saab näha kus ülevaatus tehtud ja kus ei nokita vene pillide mehi iga pisiasja pärast. Aga ok heas aasta lõppu!!

Esimese asjana peaksin selgitama, et ülevaatus on tundmatuseni muutunud kuna ülevaatust juhatavad riigiametnukud näevad seda teemat absoluutselt teistmoodi kui mina ja enamus minu kolleege. 3 aastat tagasi oleksin nõudnud autol põrkerauda, täna aga ei nõua kuna ülevaatusel EI TOHI olla teisi otsuseid kui ainult need mis on MKM 77 lisa 4 olevas tabelis. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/5201/8016/MKM_2704
2018_m23%20lisa%204.pdf#
Ülevaatajatele ette antud puudulikus vigade nimekirjas ei ole olemaski mõistet põrkeraud mis tähendab, et ma võin küll asjast rääkida kuid põrkeraua puudumist EI TOHI vormistada kordusülevaatusena. Tundub tobe aga nii need asjad peavad käima vastavalt Maanteeameti Tehnoosakonna peaspetsialisti kirjalikele juhistele sest ülevaatus olevat osa haldusõigusest kuna ülevaataja ei otsusta enam midagi vaid koostab nn. haldusakti haldusõiguse head tava järgides. Hea tava on selline – ei sanktsioneerita neis asjades millest ei ole õigusregulatsioonis juttu.

Ja palju neid PÕRKEraudu tänapäeva autodelgi on? Tükk plastmassi, mis sulandub voolavalt ühte ülejäänud kerega ning põhimõtteliselt tegu vaid disainielemendiga. Kui ta ära võtta, jääb lihtsalt kole auk järgi, žigullil aga kõik kenasti ära viimistletud.

Millert - vähem demagoogiat! See on antud sõiduki konstruktsioonis kaitseraud ja selle puudumine = 4) Ei vasta nõuetele.= OV

6.1.4. Kaitserauad,
allasõidutõkked,
esikaitsesüsteemid
Kontrollitakse
vaatlusega.
1) Kahjustunud.
2) Kinnitus on halvenenud.
3) Kinnitamata ja võib ära kukkuda.
4) Ei vasta nõuetele.
5) Paigutus ei vasta nõuetele.