#Kärss mõistab asja, va naelrehvid mida valitakse ikka pigem sõiduoskuse
#puudumisel või ei osata välja valida toimivaid lamelle.

Lamellid tuleks iga aasta sisuliselt uued osta, kuid naastudega saab hakkama hulga aastaid (kõvem segu, kuluvad vähem). Samuti peab korralikult ehitatud tee suurepäraselt vastu naastukoormusele. Näiteks äsja ülesvõetud lõik Peterburi maanteel püsis sisuliselt remontimata 70 aastat, neist viimased paarkümmend ka pidevat naastuklõbinat taludes. Mu eelmise auto lamellid maksid 580e/komplekt ja esimene talv kippus tõesti ununema, et naastude asemel hoopis lamellid all on. Ei ole mina ega ole ka kogu Eesti ühiskond nii rikas, et osta iga aasta uusi talverehve - see raha oleks vaja suunata riigi sisetarbimise kasvatamiseks, mitte viia riigist välja võõramaistele miljonäridele, kuna seejärel tuleb luua kõigepealt ise siin jälle uusi väärtusi piisavalt palju, mida õnnestub välismaale maha müüa, enne kui tekib võimalus osta juurde kasvõi neidsamu rehve. Me lihtsalt pole nii rikkad. Naastrehvid on kompromiss ja paljudes olukordades muidugi ka paremad:)

Reixmehe üle-eelmine postitus on hea näide, milliseid ootamatuid olukordi soolatamine liikluses võib tekitada. Sellisesse olukorda eelistaks sattuda ka ise pigem naastrehvidega. Aga endiselt ei ole mul õnnestunud lugeda kunagi ühtegi uuringut, kui suured on meie jaoks tegelikult soolatamisega seotud kulud (alates autode korrodeerumisest jalanõude lagunemiseni). Samas jääb aga mulje, et soolatamise tuludest rääkides unustatakse ära just sellised näited (üksik ülilibe lõik tänu soolatamisele) ja seal juhtunud avariisid ei seostata soolatamisega.

ma arvan, et reixmees räägib 27-st detsembrist. tolle päeva õhtul tõmbas keila ja paldiskivahelise mantee korralikult klaasiks. õnnestus tol päeval triikida türi - paldiski vahet. koormaga õhtul paldiskisse liikudes, umbes 16.30 ne paiku oli juba pärast kloogaranna risti merekonteineriga veok koha kraavis leidnud. tee totaalselt kiilakas. hiljem paldiskist tagasi tulles nii 17.45 paiku sai mõned kildid sõidetud, aega oli, tee libe, kiirus 50 km/h. parema pedaaliga tuli olla eriti ettevaatlik. ise veel mõlgutasin mõtet, et vähemalt tunnike on olnud jõrm kiilakas, kedagi ei huvita. sadamast hakkab varsti laev väljuma, veokid hakkavad sadamasse suunduma. nalja saab olema. mõtlesin veel, et helistaks 1510 ja küsiks pidurdamise põhjust. miks soolatamisele ei jõuta? järgi jõudis sõiduauto, ootas möödasõiduvõimaluse ära ja alustas möödasõitu. väike sahin, väike ragin, veoki kõikumine, pilk peeglisse... sõiduauto esituled vastu kütuse paaki. no selge. läks käest ära. tegime paberid, teipisin sõiduauto ripakil tuled. vaadates paremat esirehvi ja kui tal kõik sellised all olid, siis ta pidigi paugu panema. kurb kui talverehv muretsetakse ainult trahvi vältimiseks. oli küll jääki vast nii 6 mm, aga alu-naelad olid kõik kulunud. tõenäoliselt oli rehv juba vanadusest kõvaks tõmmanud. masendav, et sellistega sõidetakse. aga piiga roolis oli maru kena.
samas mingi aeg tagasi kirjutas õhtulehes, kus väikebuss ennast kuskil turbas või riisiperes (seal kandis kuskil) ennast külili viskas. juht kiunub, et rehv on ju korralik all, ees 6mm jääki, taga 4mm. olla võib 3 mm. sellega võib ju veel sõita. halloo, sa vead inimesi. sa oled liinibuss, su marsruudid hõlmavad olematu teehooldusega teid, kurat liiniluba tuleks sellistl ära võtta. panen paugu ja hakkan süüdlasi otsima. omal ulme juust all.
kui sul on sõita pikki maid ja nii öösel kui hommikul, ja hõlmab ka selliseid vähetähtsaid teid, siis ainult naast ja veelkord naast ja mitte mingid 10 aastat vanad, kulund 7 naastu rehvi peale ega mingid naelutatud plast rõngad vaid korralikud rehvid. saad endas kindel olla ja saad lihtsamalt ka teiste vigu korrigeerida.
kui juba soolatama on hakatud, siis tuleb ka edasi soolatada. mitte, et soolatan siis kui tahan. ei saa, et lõuna ajal soolatasin, päike ka veel võttis hästi. vesi lendas. korras. kuigi öösel lubab 5 kraadi külma.

nonii, kaevame aga vana teema üles.

sadas siis tartus 0,x cm lund just, kuiva, puhast õhukest, teed olid ka all täiesti kuivad ja miinuskraadis. tuul oleks selle lumekirme õige pea ära puhund.. aga mida ma näen, terve linn soolaautosid täis ja max level plägastamine käib.

mul on tunne, et "teehoolduses" väljendub küll majanduskasv eelkõige pidevas soolatamise intensiivistumises

ja kui inimesed ainult sellise jura peal 98% ajast sõidavadki, siis pole ime et kui 2% ajast on natuke libe on kõigil paanika ja täielik katastroof.

ja kui ei soolatataks, oleks kohal järgmine inimene oma kisaga, et miks tänavad on libedad. paraku sellised me oleme- kunagi pole rahul.

ma pigem ütleks et soolatavad veel vähe, kuna tartus on nende 0 +-5 kraadide kõikumisega ikkagi veidi libe :) (jah auto on 2012 nelikvedu ja rehvid on hankook 1 talv sõitnud seega välistaks järgmise kommenteerija, et sitad rehvid :) )

kurat,mis kiirusega te sõidate,et ei suuda teel püsida!mina viskasin lamellid alla alles 1 dets. nn. kohustatud korras. naeltega pole üldse midagi teha!. Tallinnas soolatavad ka juba 3 kuud jutti absoluutselt iga päev ja veel mitu korda päevas. pole mingi ime,et teed lagunevad

soolalumesegune asfalt ongi libe, siin ei aita mingi naastud. nagu eile oleks rooli istunud...

Ei meeldi mulle ka see soolaläga, kuid paraku on nii, et muidu turniksime ja rappuksime mööda lumega kinni sõidetud jääkonarusi nii maanteedel, kui linnatänavatel. Lisaks, alati pärast libeduse tõttu juhtunud avariid käib hala, et teehooldus on tegemata ja soolapuistur tuli alles peale õnnetust.

Meil linnast eemal pole nende lamellellikestega midagi teha. Kiilasjää, vesi peal, ainult nael ja korralik.

Külamihe jutt pädeb ainult mägede-eesti kohta, lauskmaal saab vabalt lamelliga hakkama ka külavahel. Olen üle 10 a saanud ja mul on kodust maanteeni 5 km kruusateed.

eks ka lapsed sõida sellepärast alguses abiratastega jalgrattaga kuniks õpivad ise püsti püsima.

lume-soolalöga vastu pole mul midagi. ma räägin kiilasjääst jäitest. ei poolda ülesoolamist aga tartus on asjad kehvad nii soolamise kui tänavakoristamisega :) linn on meeletult sitane

nii maanteed kui ka linnad on sellised, aga keegi pole siiani leiutanud ideaalset lahendust. kui temperatuur pendeldab kogu aeg nulli ümber, vahepeal tuleb jälle natukene märga lund, mis ilma soolata kinni sõidetaks vastikuteks lumekuhjadeks-mügarateks, siis jälle miinuskraadid otsa, mis selle jama kõik ära külmutab ja libedaks muudab ja kuna sahaga pole võimalik viimastki kübet ära lükata, seda enam et enne jõuavad autod selle kinni sõita, siis muud lahendust peale soola üldiselt ei olegi. pole võimalik ööpäevaringselt ainult sahata, sahata ja sahata- tohutu kütusekulu ja mehed peaksid töötama kolmes vahetuses. see on meie talvine realism ja kui keegi oskab parima lahenduse välja pakkuda, et teed oleks puhtad ja samas soolavabad, siis arvan, et see võetaks kahel käel vastu

Ka lumesahkamine tuleks keelustada. Siis jääks sõitjaid vähemaks, seega väheneks ka avariide hulk.

Olid ajad, kui soolamine/liivatamine oli ikka väga kaootiline ja spets talverehvist ei teadnud keegi midagi ja ka sõideti ja püsiti ka teel.
OK, autosid oli vähem, aga tänapäeval on paremad autod ja rehvid
See sool teeb nii asfaltikihi kui ka teepadjas killustiku pehmeks ja siis on hädaldame, et naastrehvid võtavad liialt teekatet ülesse, mikropragudesse voolav soolavesi öösel ikka külmub ja lõhub teid jms.
Talvel ei peagi saama samamoodi sõita kui suvel, seega pooldan täiega soolamine üldse keelustada. Tegu oleks "rohelise" teoga - tee püsib kauem terve ja loodusess vähem soola ja autod pole nagu porikäkid ja sellega ka nähtavus parem , jalakäijate saapad püsivad tervemad (nahale pole soolvesi hea) ning ka autod ei korrodeeru nii kiiresti

"ja kui keegi oskab parima lahenduse välja pakkuda, et teed oleks puhtad ja samas soolavabad, siis arvan, et see võetaks kahel käel vastu"

Sellepeale on kindlasti paljud pead murdnud, kuid äriots on sellel teemal lahtine. Seega see Leidur Leo oleks rikas poiss, kes parema lahenduse leiutaks antud teemale. Stardijoonel oleme me hetkel kõik võrdselt, niiet tuld

_Külamihe jutt pädeb ainult mägede-eesti kohta, lauskmaal saab vabalt lamelliga hakkama ka külavahel_

Käisin kolmapäeval Vigalas. Pärnu maanteelt ära keerates oleks võinud see 10 km Vigalani uiskudel läbida. Naeltegagi oli kurvilisel teel tegu, lamelliga oleks vast ka hakkama saanud, aga mitte üle 30 - 40 km/h.

Kui tee on lausjääs siis 30-40 km/h ongi paras kiirus, ka naastude jaoks. Kuhu kiiret? 60 km/h ja teelt väljasõiduga riskides võidad võib-olla 5 minutit, mida sellega peale hakata, teed auto kõrval suitsu ja kiidad naastrehve?

laulavad kõik, aeg on selline. Elan ka maal ja kasutan ainult naaste, kuigi olen ka lamelle proovinu. Oodi ma ei laula, igaüks sõitku millega tahab, kuid mulle lihtsalt ei meeldi enesepiinamine.

VL, asi pole teelt välja lendamises vaid pidurdusmaas, kui mõni elukas näiteks peaks kraavist tee peale ronima.

Mina olen soolatamise keelustamise vastu.
vaadake, millised on teed, kuhu soola ei panda, tavaliselt maateed.
Vaadake, milline jää seal talviti on ja jäine konarlik lumi, selliseid olusid Tallinn-Tartule küll ei tahaks.
Paljud inimesed on harjunud, et tee on puhas ja siis arvavad, et soola pole vaja ,aga just nimelt soola pärast teed nii puhtad ongi.
Sahk ei suuda eluski teed nii puhtaks teha, ta lükkab tee lahti, aga päris puhtaks teeb selle ikkagi sool, koos liiklusega.
Nii, et nii kurb, kui see ka ei ole, peame soola edasi kasutama liiklusohutuse jaoks ja selle kahjulikud mõjud ka ära kannatama, positiivsed mõjud kannavad tugevalt üle.

keemiat võiks kasutada nii harva,kui võimalik. mitte vihmasaju ja pluss 5 kraadiga porilompides 3 korda päevas!

Seda keemiat kasutatakse libeduse ennetamiseks.
Isegi selle ennetamise peale on paljudel avarii või muidu libeduse puhul kisa lahti, et miks teehooldust pole tehtud.
Ühelt poolt kehv muidugi ,et selle teehooldusega nii ära harjutakse.
Ma usun, et riik kasutab seda üsna mõistlikult ja mitte üleliia, kuna see maksab raha, siis riik kindlasti ei soovi seda raisata ja soolab mõistlikult.

Naastrehviga sõidan mina igal juhul, kuna pakub lisaohutust, mida lamell jääl ei suuda.

Muudetud 05.01.18 16:53

selles asi ongi,et riik maksab.erafirma külvab nii kuis jaksab

Oleneb, mis soolatamise all mõeldakse. Olen tähele pannud, et kui vähegi lund sadama hakkab, siis on juba soolapuisturid väljas. see on kõige hullem autojuhtidele, sest nüüd läheb tee väga libedaks ja ohtlikuks.

Soolatamine peaks jääma ainult ja ainult jää eemaldamiseks.

Ei hakka ka erafirma üleliia külvama, kuna see maksab.
Mis mõttes on sool jää jaoks?
Saa aru, kui soolaga seda lund ära ei koristata, siis see lumi sõidetakse kinni ning lõpuks veel jäätub ära kah ja siis on oi oi, kui halb ja ohtlik tee.
Tundub, et mõni siin ei sõida vist maateedel üldse, kus ei soolatata, et ei tea, mis juhtub, kui soola ei panda.

Mismoodi see sool tee libedaks teeb? Sool sulatab lume ja jää ära ning tee on puhas.
Vahepeal võib tõesti tekkida vastik lörtsisegu, aga üldjuhul on selle kiht nii õhuke pritsib üsna kergelt laiali ja erilist ohtu pole, kui endal vähegi mõistust peas on kiirust tagasi hoida, mitte iga hinna eest 90 ja 100 sõita kogu aeg.

sa solk oled ikka kuu pealt! mida rohkem külvab,seda rohkem riik maksab!ma sõidan oma lamellidega absoluutselt igalpool,nii kruusateedel,kui ka kõrvalistel asfaltteedel,ei mingit probleemi.

Aga kuidas te talute seda meeletut mustust mis talvel teedel on?
Auto ju läheb räigelt poriseks.
Absoluutselt kõik määrib ära, eriti rattakoopad ja põhja. Ajab rooste ka tugevad autod.

loomulikult ei talu.see mustus tekib naelrehvide kasutamisest.kui asfalt muutub kuivaks,siis on ilusti näha kuidas kõik tolmab

See mustus on enamuses saast mida kruusateedelt kaasa tuuakse ,ei ole need naelrehvid ka kõigis maailma hädades süüdi.

Tahtsin veel lisada et eespool ollakse soolatamise rahastamisest valesti aru saadud.Tegelikult eraldab riik igale piirkonnale talihoolduseks kindla summa.Ja teehooldaja üldjuhul katsub kulutada nii vähe kui võimaslik.Sellepärast on vähemalt Tallin-Tartu maantee lumesaju korral libe nagu l...i kube.
Ja neile lamelli jumaldajate veelkord-kui lamellid lausa igas asendis ja igal ajal naeltest paremad on siis miks pole kusagil lume-jääraja sõidus nendega sõitjaid või vähemalt võitjaid mitte?

mis haiget juttu sa ajad! kruusateedelt toodud mustus! terve tallinna linn tolmab sellepärast või!

Selle soola pärast on terve auto pigipritsmeid täis, proovi sa neist lahti saada. Pigi sulab, fraktsioon tuleb välja ja nii edasi kuni asfalt katki on.

Ja nii ongi.Tallinna auklikud tänavad raputavad pori maha pluss vihmase ilmaga peseb vesi.Kui te tolad teaksite kui palju tolmu linnast ära veetakse,kui need tonnid kokku arvutada siis ei saaks linnas enam asfalti ollagi.Selle vastu et keemia asfalti lõhub ma ei vaidle.

solk on ikka oma ülesannete kõrgusel... mismoodi sa ajuhiiglane kujutad ette, et sõidetakse meist põhjapool? Lumi sajab maha, sõidetakse kinni, teehooldaja sõidab kammiga üle pikisooned sisse ja väga hea. Ainult lollakas hakkab sinna soola peale uhama, et saada mõnus sile jääkiht.

Lugesin just ajaviiteks läbi teema esimese postituse. Arutelu käib ikka täpselt samas kohas. Aga taustsüsteem on vahepeal muutunud. Nimelt aastal 2008 tundus vähemalt mulle rehvide kvaliteeditase oluliselt ühtlasem kui praegu ning see naastu-lamelli võrdlus oluliselt mustvalgem tänasest. Täna on meil müügil rehve, mille naast pole enam õige naast, mille pidamine ei kõlba kuhugi juba uuena (rääkimata aasta-paar sõitnud rehvist) või lamellid, mis pole mõeldud üldse meie kliimavööndissegi, kuigi seadused neid kasutada lubavad. Samas suunas edasi liikudes oleks järelikult vaja üha uusi ja uusi regulatsioone...

Mina olen jällegi liberaalse seadusandluse pooldaja. Et riik ei sea mitte raame, vaid annab soovitused. Näiteks rehvide osas, et võid sõita ka kogu talve suvekatega (miks ei võiks seda teha tallinlased, kes kasutavad autot poeskäimiseks ainult ilusa ilmaga, kui väljas on vähemalt +5 soojakraadi?), aga kui põhjustad suvekatega talveperioodil avarii, remondid auto(d) ise oma kuludega, mitte LKFi kaudu solidaarselt teiste liiklejate arvelt. Umbes nagu joogisena sõiteski oled sunnitud vastutama ise oma tegude eest. Selle jaoks oleks aga oluline, et teeolud oleks võimalikult ühtlased, vähem üllatust pakkuvaid olukordi. Kui terve Rapla on lihtne soolatada "korraga" ära, siis terve Tallinna korraga laussoolatamine on juba väga raskesti teostatav ja Tln-Tartu maantee puhul on see ilmvõimatu, sest juba teeolud erinevad sageli maantee ühes ja teises otsas ning Tallinnast Tartusse (ok, moodsal ajal pigem Valka piiripunkti:) sõitja jaoks on ühtlaselt talvisemaks muutuvad teeolud alati ohutumad kui pidev libedate-kuivade-märgade-lumiste lõikude vaheldumine. Kusjuures tänu soolatamisele on need vahed täpsed, nagu noaga lõigatult ja seotud reeglina KOV piiridega. Aga kui soolatamine ohutustki pigem halvendab, milleks see siis üldse?

#Olid ajad, kui soolamine/liivatamine oli ikka väga kaootiline ja spets
#talverehvist ei teadnud keegi midagi ja ka sõideti ja püsiti ka teel.

Autosid oli siis vähem, kuid teed ise olid oluliselt kitsamad, auklikumad ning kiirused samad mis praegu. Mina õppisin 6a Tartus ja sõitsin iga nädalavahetus Tallinnasse nendesamade suvekatega täpselt sama kiiresti kui paari päeva eestki. Ainult et autod, millega kõik sel ajal sõitsid... ja teelt väljasõite ei kohta tänapäeval millegipärast sugugi vähem...

#Külamihe jutt pädeb ainult mägede-eesti kohta, lauskmaal saab vabalt lamelliga hakkama
#ka külavahel. Olen üle 10 a saanud ja mul on kodust maanteeni 5 km kruusateed.

Aga kui lauskmaani jõudmiseks peab esmalt ronima ülesse maa-alusest garaazhist või sõitma välja tänavale, mis on vahepeal meeter kõrgemaks ehitatud, pole ikkagi autol ilma küüsi jäässe lükkamata talvel midagi teha. Vahet pole, kas selline tee asub mägieestis või Nõmmel liivaluidetele ehitatud elamurajoonis. Aga nende kõrgusevahede vastu ei saa kah midagi teha, täisehitatud Nõmmet enam siledaks ei lükka.

PS: paari nädala eest loopisin labidaga kuuseheki alt soolakihti minema, tegemist on olematu liiklusega maakohaga, asulas 30km/h ala. Olematu lumega põlluvaheteede igaks juhuks laussoolatamine tundub üldse absurd kuubis ja tekitab küsimuse, mille krdi eest ma maksud oma koduvalda peaks tahtma tuua...

Vau, mõnel läheb ikka väga hästi kui kolkakülla soola raputatakse. Me urkas pole alates septembrist isegi sahka nähtud, mis seda mudamülgast vähegi siledamaks lükkaks. Kogu raha läks vist pukis püsimise kindlustamiseks.

Eile kella 18 ajal Mäo risti juures alles hakkas mingit lörtsitaolist ollust sadama, aga soola juba loobiti, niiöelda ennetavalt.
Selle pideva soolamisega juurutatakse õpitud abitust. Nagu kärss kirjutas, vanasti oli see soolamine kaootiline ja ei olnud nagu rohkem neid kraavisolijaid - õppisid sõitma ja oma autot tundma või siis tegid plekitööd ja muud remonti ;)

saan kuidagi aru,et vaja soolatada trassidel,kus kiirused suured.linnas ,kus kiirused üldjuhul kuni 50 ja paljud tänavad lausa 30 lubatud ,on ühte sama tänavat 5 minutilise intervalliga soolatada ülemõistuse sigadus!

Tallinn.8 kraadi külma.teedel pole ei jääd,ega lume kübetki.teed absoluutselt kuivad ja tolmavad,tänu naelrehvidele. sõidab uhkelt nn. soolapuistur mööda Tammsaare pikendust ja kütab pärnu mnteele ja sealt edasi nõmme poole.milleks on vaja kuiva teed märjaks teha.et saaks uuesti tagasi tulla ja hakata libedust tõrjuma.kuidas lubatakse sellist sigadust üldse toimuda.kas saaks kuhugi kaevata

kuidas nii tark"mees" nüüd siis ei oska kuhugile kaebama jälle joosta??

firmast|teenused|tehnika|hinnakiri|innovatsioon|päring|konta
kt
KONTAKT
Tänavapuhastuse AS

Mustamäe tee 62, 12916, Tallinn

Telefon: 6998804

Faks: 6562852

E-mail: info@tap.ee

Vanasti sõideti hobusega. Vene ajal 30-40 aastat tagasi oli autosid 10 korda vähem, mistõttu nähtigi autosid harva. Vähemalt Lõuna Eestis sõideti lume ja libedaga ca 50 mitte nagu praegused foorumimeistrid 120. Tänapäeva meistreid juba häirib see, kui peab paar kilomeetrit 89 sõitma, sest kuradi tropid pidurdavad liiklust ja eest uttu ei tõmba.

Hea muidugi oli, et ei liivatatud soolatatud. Sai kohe maja ees suusad alla panna ja mitu kilomeetrit eemal olevale suusarajale mööda teid sõita. Täna tuleb see tee autoga ette võtta või siis pole suuskadest rajale jõudes enam midagi järel.

Heldimusega meenutan kevadist libedust ja kevadise sulamisega kaasnenud kuumaastikke sõiduteedel. Ilus aeg oli. Noorena ei olnud hullu, kui käpuli või perseli käisid, aga mida vanakesed pidi seal tegema, ei kujuta ettegi.

Kokkuvõttes ütleks, et parem on puhas tee, sest ise võid ju meister olla, aga teiste eest ei tea rääkida.

Ei nõustu ma üldse Kärsa jutuga, et 80ndatel sama kiiresti sõideti talvel, kui praegu, ega ikka ei sõidetud küll.
Liiklus oli palju hõredam ja üldine liiklusvool oli palju aeglasem, 50-70 sõitja talvel polnud midagi erilist, nüüd ollakse 50ga libedaga sõitja peale vihane.

Just nimelt on soolatamisega nii, et riik eraldab raha ja teehooldaja peab sellega hakkama saama. Ehk siis ei pane ta midagi liiga palju soola, kuna see oleks raha raiskamine, ta peaks üleliigse soola omast taskust kinni maksma, mida teehooldaja kindlasti teha ei taha.

Kuid ei nõustu ma Kärsaga ka selles osas, et seadused vabaks lasta rehvide osas. Sa Kärss ei oska vist eriti analüüsida ega ette mõelda.
Kas sa kujutad ette, milliste pasteldega, meil siis sõitma hakatakse massiliselt? Kas sa kujutad ette, millised avariid meil siis olema hakkavad, isegi linnavahel on suverehvid libedaga väga ohtlikud asjad.
50 pealt võib isegi surmapaugu panna libedaga suverehvidega, sõltuvalt autost ja kui piisavalt joppab, sõltuvalt, milline avarii täpselt juhtub.
Meie talverehvi nõue on juba praegu üliliberaalne, vanusepiirangut pole ja rehvimustri sügavuse nõue on vaid 3mm.
Enam liberaalsem ei saaks see nõue olla, üsna vaba.
Saad suht misiganes pastlad, mida saab veel rehviks nimetada kuidagi, alla kruvida 3,5mm mustriga ja sõita talvel kuni 3mm-ni, peaasi, et m+s tähis peal on.

Asi pole ju mustris, kuna üks täiesti legaalne iinarehv ei oma pidamist ka kümnemillise mustriga, teine suvekas peab samas paremini ja kui inimene panna ise vastutama oma rehvivaliku eest, teeb inimene kindlasti õigema otsuse kui praegune olukord, kus paljud tunnevad huvi vaid millimeetrite, mitte reaalse pidamise vastu. Mina jätsin möödunud talvel rehvid vahetamata kahel autol, linnasoola sisse asja polnud, maal jäistel teedel probleeme ei esinenud. Sest polnud ka mingeid -30 külmasid, kuid -10 ja lumes kõlbasid kasutada küll legaalsete kiiruste juures teisi takistamata. Täpselt nagu 80ndatelgi. Oma 80ndate jutt on Sul vist aga väljamõeldis, nagu suurem osa muustki jutust. Mina osalesin sel ajal (igapäevaselt siiski alles 80ndate lõpust) liikluses ja sõitsin ka pikki maanteeotsi, täiesti isiklik kogemus mitte kuulujutt. Keskmised kiirused olid ikkagi enamvähem samad mis praegu, kuid üksikuid madallendureid oli tänasest oluliselt rohkem, kuna viinapudeli abil sai lahendada igasuguse probleemi ja sõites oli kõigil totaalne karistamatuse tunne. Samal põhjusel ei jäänud kellelgi ka purjus peaga ükski sõit tegemata. Aga sellest ma just kirjutasingi, et kui panna inimene ise vastutama oma otsuste eest, teeb ta targemaid otsuseid. Nii rehvivaliku, sõidustiili kui -kiiruse osas. Praegune soolatamine garanteerib lihtsalt pidevalt vahelduvad ja halvemini etteennustatavad teeolud.

"Ei meeldi mulle ka see soolaläga, kuid paraku on nii, et muidu turniksime ja rappuksime mööda lumega kinni sõidetud jääkonarusi nii maanteedel, kui linnatänavatel."

No ma ei tea, käisin nädalavahetusel maal, seal ei kasutata soola. Maanteed olid täiesti normaalsed, ei mingeid konarusi, lumised küll. Just mõtlesin, et ka Eestist ostetud auto võib olla soolavabas keskonnas kasutatud.

Eks selle soolatamisega on, et see lõhub asfaldit ja tekitab mustust, aga väga raske oleks seda ära jätta. Kes soolapiirkondades elavad on ju sellega harjunud, samuti rehvid selle järgi valinud, lisaks puuduvad oskused ilma soolata sõitmiseks. Kui nüüd soolatamine keelata, siis oleks väga palju avariisid. Tallinnas paljud sõidavad nagu suvel - teise auto tagumikus kinni (mitte, et seda suvelgi tegema peaks), sõiduoskus on nullilähedane.

Mina ka ei poolda soolatamist, kuid liiklusohutus kaalub selle praegu üle. Seda peaks ehk järk-järgult, suure etteteatamisega vähendama, et inimesed saaksid kohanduda.

Lõpetage soolatamine(kemikaali laotamine meie teedele)
Organiseerige selline töövahend:
https://www.youtube.com/watch?v=rcLm07HXo6M
Ei pea muretsema teedele rööbaste tekkimise (tekib nkn, isegi kui laotavad sodi)

Kõik võidavad.

Jääkarestajad on Eestis täiesti olemas ja kasutusel.
Neid kasutataksegi madala liiklussagedustega kõrvalteedel, kus soola ei kasutata.

See ,et praegu sul ei olnud sinu maateel konarusi, ei tähenda, et seda muidu ei oleks.
Praegu pole talve õieti olnudki, ei ole saand neid tekkida.
Sõidan tööga seoses pidevalt maateid ja näen, mis seisus need on.
Praegu on sellises seisus, et tee keskel kannatab sõita, aga serva võttes hakkab autot teelt ära kiskuma, kuna sahaga pole seal lund lükatud.
Seega on vastutulija puhul ainus võimalus hoog maha ja teeserva, grammike kõrgema lume sisse.
Isegi Tallinn-Tartul on see talv olnud konarlikku jäätunud lund, kui ma ei eksi, siis alles üsna hiljuti.
See kadus muidugi ruttu, ilmselgelt tänu soolale.

Kuna tööga seoses olen iga päev roolis, erinevatel teedel ja seetõttu näen väga hästi, mis teeolud valitsevad ja mille jaoks on soola vaja.

Soolal on omad head ja vead, kuid head kaaluvad tugevalt üle.
Jah üks viga on see, et paljud on soolaga ära harjunud ja et pole libe ning siis sõidavad nagu suvel ja on häda täis, kui järsku libe on.
Teine grupp, kes on soolaga ära harjunud, arvab seetõttu ,et soola pole vajagi, et teed on niisamagi puhtad ja ohutud, aga nad ei saa aru ,et teed on puhtad, kuna soola pannakse.

Eks teeb mullegi muret see, musta jää esinemine ebaloogiliselt tänu soolamisele, aga mis teha, peab hakkama saama.

Kärss paraku on sinu jutt väljamõeldis ,et 80ndatel kiirused pea samad olid, mis praegu Tallinn-tartul, aga siin jäämegi vaidlema.
Rehvidest rääkides, tõepoolest leidub neid kaunadega sõitjaid, aga kui rehviseadus vabaks lasta, leiduks neid veel rohkemgi.
Saa juba aru, et suur osa inimesi ei ole võimelised vastutusest aru saama ja kui peavad vastutama, siis on pahased, et nad karistada saavad, isegi siis ei jõua neile kohale.
Leidub ka neid inimesi, kes arvavad, et inimene on ise süüdi, et nende katuse harja alla ronis ja jääpurikaga pähe sai. Ehk siis vabandus nende laiskusele, mitte katust lumest ja jääst puhastada.
Samamoodi võib paljude inimeste suhtumise ka rehvidele üle kanda.
Eesotsas mitmed kokkuhoidlikud pensionärid ja muidu vaesed inimesed hakkaksid suverehvidega talvel sõitma ja suverehviga juhtub avarii ikka väga kergelt.
Mina pole veel kohanud suverehvi, mis talverehvist parem oleks.
Üldiselt on suverehv libedaga täielik kelk ja talveks ei kõlba, tõsi teatud temperatuuridega lumised olud kannatab sõita korraliku suverehviga.
Kuid näiteks sulalumega või kinnisõidetud jäise lumega on suverehv täielik kelk, mustast jääst rääkimata.
Mida võiks teha, tõsta talverehvi mustrinõue 4mm peale.
Võiks viia sisse ka mingi rehvimustri pehmuse testi, mida saaks mingi aparaadiga testida tee peal.
See välistaks 10-20a vanade talverehvide kasutamise.

Muideks rääkides Hiina rehvidest, mul oli vahepeal minu käsutuses Opel Astra G, millel olid all 2006a hiina naastrehvid.
Minu enda Accordil on all 2011a Goodyearid, tean ,et erinevad autod ja erinev rehvimõõt.
Tegin kinnisõidetud lumel pidurdustesti umbes reaalse 50 pealt ja pidurdusmaa oli sarnane, täpselt mõõdulindiga ei mõõtnud vahet.
Kuid mida see näitas, minu üllatuseks, see vana Hiina rehv vähemalt nendes oludes ei olnudki midagi häda tal.
Mis muidugi ei tähenda, et see jää peal sama oleks, rehvitestid ikkagi näitavad, mis rehvi on, laias laastus.
Mis oli minu näite mõte? See, et suverehv kindlasti poleks sama tulemust saavutanud neis oludes.

Muudetud 23.01.18 20:58

Kaheksakümnendatel sõitsin naastrehvidega samamoodi, nagu praegu. Nende hankimine oli natuke keerulisem. Müra oli loomulikult suurem, pidamine see-eest isegi parem.

Tahaks teada kustkohast härra Marko sel ajal naelrehve hankis.Ja milline see pidamine oleks siis pidanud olema võrreldes vene pasteldega.

Naelutatavate rehvide valikus olid tol ajal Luazi, Volga, Uazi ja Niva rehvid. Naaste toodeti Tallinnas, naelutada sai lasnamäel Mosse? teeninduses. Sai ka kodus tehtud tavalise trelliga ette puurides ja naastud määrde ja toore jõu abil paika lükatud.
Kümne pöidlaga ja/või muidu saamatutel oli raske siis, on ka praegu.

Naelrehve liikus vene ajal täiesti tavalises kaubanduses. Toodi neid nii venest kui soomest. Mingi sõjavõla tõttu saimegi paljusid Soome asju stagna ajal. Mul töökaaslane ostis Nokia naelutatavad kummid mingil 1988 aastal . Aga naelad olid vägevad, samad kummid ilma naelteta ei pidanud libedal asfaldil üldse. Ise kasutasin vene lamellkumme, mille pidamine oli uskumatult hea.

Selles, et 80ndate naastrehvidel praegusest parem pidamine sai olla, kahtlen väga, kahjuks ma seda muidugi võrrelda ei saa.
Ainuke asi, kui tollal sai sõita põhimõtteliselt pikkidega, siis küll, muidu ei usu.
Kui sul olid 80ndatel naastrehvid, said muidugi kiiremini sõita, aga enamikel neid ei olnud.
vene aja inimesed teavad mulle rääkida, et naastrehve oli ülivähe saada ja siis pidi autol ka vastav märk küljes olema, et naastrehvid, et taga olija teaks arvestada, suurema pidurdusvõimega, eesoleval autol.

Vene lamellid? Tahaks sellistest kohe pilte näha, minu teada tol ajal lamelle ei liikunud meil siin, ma ei tea kas tollal üldse lamellrehvid olemas olid.
Lisan juurde, et ärge ajage segamini ilma naelata rehvi ja lamelli, lamell on ilma naelata talverehv, aga iga ilma naelata talverehv ei ole lamell.

Muudetud 25.01.18 20:04

80 -ndate lõpus polnud mingeid rehve saada kaubanduses ,ainult leti alune kaup.Naastrehve veel vähem.Ise tegemine poltide ja mutritega ei ole arvestatav.Metsamajand tegi vahetuskaupa vist Rootsiga ja sealt tulid esimesed naastrehvid aga neid jagus ainult oma inimestele.

81. aastal sain oma esimesed Nokiad töö autole alla. Tõsi, poes neid ei müüdud või kui, siis lihtsurelik neid ei nii ehk naa osta ei saanud, lihtsalt läksid althõlma tuttavatele hea raha eest. Praeguses mõistes MS oli täitsa saada, marki ei mäleta. Sama mustri baasil olid mingid eksperimentaalid, NISP vist nimeks. Tehase omi saada polnud, aga mäletamist mööda vist isegi Kohtla-Järvel protikana toodeti neid ja tolle aja kohta suht lihtsalt hangitavad. Pidamine oli igati ok.
Mis puutub tolle aja naastrehvidesse, siis naastud olid olulisemalt pikemad ja kogus rehvi kohta polnud nii rangelt piiritletud.

Eks need nõuka aja lamellid on jah veidi vaieldav teema, aga muster, millesse on lõigatud lamell, seda võib vast ikka lamellrehviks nimetada. Pidamine oli neil igati eeskujulik. See vist oli ülemöödunud aastal, kui Zhiguli hobiautol rehvivahetus veidi hiljaks jäi ning selliste 80ndatel toodetud rehvidega esimesed libedad teed õnnestus vastu võtta. Pidasid ka praegu, ei ole kõvaks muutunud, aga loomulikult mitte nii pehmed kui kunagi uuena. Eelviimasel pildil on rehvid, millega Pobedaga sai talved läbi sõidetud ja viimasel pildil UAZi rehvid, mis Zhukil all olid. Need kaks viimast ongi pigem näide, kuidas ei peaks, aga reaalselt saadi talv läbi kiiruse ületamise eest trahve, kui nii palju mune polnud, et eest ära sõita... Kõiki neid rehve leidub mul lauda taga hunnikus nii lõpuni kulutatuna kui küljelt rebenenuna, sest kuival asfaldil külgees libisemist need hästi ei kannatanud. 30ndatest pärit Continentalite pilti olen siin foorumis varemgi näidanud.

Ma ei väidagi, et 80ndatel kõik sõitsid sama kiiresti kui praegu. Ikka oli neid, kelle arvates oligi normaalne sõita Tallinnast Tartusse 50km/h ja ka neid, kes lasid tuimalt 130-ga. Aga keskmine liiklusjoru liikus ikka 90-ga, lihtsalt möödasõite aeglasematest oli VÄGA PALJU ROHKEM kui tänapäeval ja samuti ka neid, kes sinust endast mööda sõitsid. Sellepärast ütlengi, et KESKMINE kiirus oli igati võrreldav tänapäevasega, kuigi liiklus tervikuna igati ohtlikum ainuüksi selle pärast, et teed polnud siledad ja need olid palju kitsamad tänasega võrreldes. Mul õnnestus rubla ajal sõita esimest korda elus Eestis üle 200km/h, kui ise zhiguli või zhukiga sellistest kiirustest unistadagi ei julgenud. Meeles on sellest kiirest sõidust eelkõige tee lainetamine, umbes 200km/h oligi see piir, kus kontakt teepinnaga olematuks kippus muutuma ja sellepärast polnud max kiirust võimalik kusagil proovidagi. Tänapäeval täiesti pseudoprobleem, kui just kiiruskatseid mõnele vanale mustkatte saanud kitsale endisele kruusateele tegema ei lähe. See ehk ongi suurim erinevus tänapäevasega võrreldes. Teine suurim erinevus on autod ise. Selles valguses pole praegu virisemiseks nagu üldse põhjust.

Kärsaga täiesti päri.

80-ndatel oli Eesti ainus kummiremonditehas Kohtla-Nõmmel, kus valmistati protirehve. Tänases mõistes oli kvaliteet olematu, aga ometigi osteti ja sõideti, sest muid taskukohasemaid valikuid eriti ei olnud.
Teemasse ka: see soola(-lahuse või misiganes - keemik Kärss oskab paremini defineerida) kasutamine on kohati täiesti üle võlli aetud. Parim näide oli pluss kraadise ilmaga soola laotamine Peterburi teel. Milleks? Aga ikka selleks, et kui äkki(?) läheb miinusesse, siis on libeduseennetus tehtud. On ka nii olnud, et õues on 10 kraadi miinust ja Järvevana tee ujub soolalahusest. Tuttava tuttav teehooldaja ütles, et nendel jookseb eriti mõnus tasu tonn/km pealt ehk mida rohkem ringi sõidad ja soola maha uhad, seda kopsakam tasu.

Vene rehvi dtehti kautsjukist ? Praegu tehakse naftast, sealt ka see külma ilmaga rehvisegu muutus ?
Kärss, äkki räägid korra liiklustihedusest ka mis oli siis ja nüüd ? palju tuli sõidukeid vastu Tln-prnu maanteel ? Kui palju oli sõidukieid ühe keskmise kortermaja peale ? Nüüd on igal korteril vaata et 2autot. Bensukriisi ajal olid nagu Peetrikese unenäos, uhkes üksinduses sõitsid mööda maanteed.

Stammer: sest muid taskukohasemaid valikuid eriti ei olnud.

Väide tsipa vale. Muid valikuid ei olnud üldse. Ei taskukohaseid, ei üle jõu käivaid. Ainus võimalus oligi omada vähemalt topeltjooks karkasse, et neid siis Kohta -nõmmel prottimas käia.

Aga Ministre Nõukogu Autobaasi Volgad jooksid kõik originaalnaelutatud Nokiatega.

Libeduse kohta tuleb meelde, et 80-ndate lõpus oli ükskord Tartu maantee nii libe, et 01 siksil võttis ühtlasel kiirusel (ca 70 - 80 km/h) rattad all ringi. Päris kõhe oli, aga sõidud said ikka sõidetud.
Vene ajal soola suurt ei pandud, kuna see kangemate miinustemperatuuridega ei töödanud. Põhiline oli liiv.

Muudetud 28.01.18 18:13

Vähekasutatud naastrehve tõid ka laevamehed. Väljamaal seoti aluse külge puhvriks, siin võeti maha ja turustati. Kõik olid rahul. Eriti välismaalased, prügi viidi tasuta minema.

Millegipärast tundub et osadel tegelastel on 80-ndad ja 90-ndad sassi läinud aga raske on nüüd kellegi väiteid ümber lükata.Üks mees ka rääkis kuidas ta 80 aastate lõpus kümnekaupa soomest Georg Otsaga autosi tõi aga küsimusele mitu autot tol ajal laevale mahtus ta vastata ei osanud.

Ajastute vahetus toimus väga kiiresti, seepärast aetaksegi segamini.
Kui näiteks 1989 oli veel sulav, kuid siiski suht sügav nõukaaeg, siis 90 - ndatest alates hakkasaid piirid üha rohkem lahti minema.

Georg Otsal oli mälu järgi 7 autokohta üldse.

Georg Ots
Autode arv: 120
thirteen 13.6 m-long trailers or 107 passenger cars
https://en.wikipedia.org/wiki/MS_Georg_Ots
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/GEORG_OTS

Kuid siiski:
1993. aastal reisilaev moderniseeriti Kotka Laevaremonditehases ja üks tekk ehitati ümber autode veoks.

Seega enne vabariiki võis tõesti neid vähe olla.

Rootslane annab autode arvuks 14
Bilar 14
http://www.faktaomfartyg.se/georg_ots_1980.htm

Küllap see viimane õige on. Enda mälus olid 7 ja 12, emba - kumba. Suurusjärk vähemalt õige.

Vene ajal kasutati libeduse tõrjeks liiva soola segu. Seda selleks, et liiv kinnituks kinni sõidetud lume ja jää kihti. Viaduktidel ja sildadel soola ei kasutatud ja ei kasutatud ka väiksematel maanteedel. Kevadeti olid need päris hullud, kuna liivast jäänud tumedamad kohad sulasid päikse käes kiiremini ja teed olid nagu kuumaastik, kraater kraatri järgi. Puhast soola kasutati ainult tõusudel. Tallinnas Tartu mnt tõusul isegi lennuraja puhurit nähtud. Peale lumesadu koristati lumi koheselt ja veeti minema. Parteibosside ja muude väga tähtsate nägude kruntide poole ei tohtinud sahad valli lükata. Kõikidel sahkadel olid ka harjad all. Väiksemaid tänavaid ainult sahatati ja pikapeale tekkisid sinna roopad, millest oli üks jagu tegemist välja saamisega, kui keegi vastu juhtus tulema.
Kui keegi kahtleb tolle aja rehvide saadavust, siis jah, keeruline oli, aga ega poest polnd lõpu poole viinereid ka saada, aga kuskilt ikka sebiti. Suurem probleem oli kaheksakümnendate lõpus bensiin, kui rehvid.

Veneaegne sool lakkas töötamast -5 kraadi juures.

Asjade saadavus tol ajal sõltus sellest, kui palju ja kus kohas sul tutvusi oli. Minul näiteks bensiiniga probleeme polnud.

Hakkab pihta... "Vene lamellid? Tahaks sellistest kohe pilte näha, minu teada tol ajal lamelle ei liikunud..." Inimeseloomale peaks olema antud võime õppida ja omandada tarkusi, mida ta ise ei oma. Kui sa asjast ei tea, siis olev ait. Jutt on lamellkummidest, mis paistavad Kärsa kõige vasakpoolsemal pildil. Nendega tulid poest välja Mossed, Žigullid ja Volgad juba alates 70-ndatest. Tegemist oli tõesti väga hea pidamisega kummiga. Suvel kulusid kiiresti ka . Mina vahetasin suveks teised kummid, mis juhuslikult paistavad Kärsa viimasel fotol all poolikuna. See oli ka veidi laiem- 175.

Veidi raskem oli vene ajal kumme saada Vaz 2107 turule tulekust saadik, sest siis hakati kasutama ka 2106-l ilma õhukummita rehve. Kellel tutvusi ja viitsisid hangeldada, said suurelt venemaalt või välisabist omale tihtrehvid. Kellel ärisoont polnud, panid õhukummid sisse või ostsid tavalised veljed. Mul olid viimasel 06-l tihtrehvid. Väga kulunud olemisega maha võttes avastasin kummidest kokku 4 naela, mille olemasolust mai teadnudki.

eks liikus ka vene ajal seda kraami, aga ennekõike olid mustad volgad jms tehnika nendega varustatud. reg numbril olid tavaliselt tähed эст

Igal norm elada oskavad inimesel olid veneajal tutvused kõikjal.hummulis pandi rehvidele protti vist isegi juba 80nda lõpus,kui oli mõni tuttav kellel seal oli tutvusi jne.jne Ei jäänud ükski sõit ei rehvide ega kütuse taha,kütus toodi Venemaalt kui siin polnud.

Vene ajal nokitsesin huvi pärast 3 Mosse 403, 407 ja 423 kallal. Taastasin neid uute osadega. Oli tuttav poemüüja, kest teatas kuna tulevad neile kummid müüki tulevad. Tuligi 4 tk, ma pidin ühe vanamehega peaaegu kaklema hakkama, sest ta oli laoukse vahelt neid märganud ja nõudis neid omale, et on veteran jne. Mina aga, et mul on noor perekond ja väikesed lapsed ning vaja maale vanavanaema juurde sõita... Vana sai siiski oma tahtmise. Kuna olin üsna liikuva iseloomuga, siis leidsin Vilniuse poest vabamüügilt vajalikud vana mosse kummid, mis paistavad Kärsa viimasel pildil paremal. Kummalisel kombel oli just meil Eestis alati kõigest puudus, liikudes Venemaa väikelinnades ja külapoodides imestasin, millist defitsiiti neil vabalt müüakse- ostjaid nagu polegi. Leningradi poes sain veel valida, kas ostan Jawa või CZ. Mul veel siiani alles Lääne elektroonika, mis Moskva ja Lenska poodidest veneajal soetatud.

Moskva ja Lenska ja muud kangelaslinnad olid nn. erivarustusega allüksused.
Eestis oli vist ainult üks linn tol ajal erivarustusega - Sillamäe. Mis oli suletud linn.

Aga teema läheb käest ära.

Aastat 15 tagasi sõitsin autoga Piiterisse. Paarkümmend kilomeetrit enne linna tuli liivapuistur vastu ja puisturi kettast lennutas rusikasuuruse kivi mulle vastu esiotsa. Stange ja udutuli puruks. Eestis vähemalt jämesõeluti liiva enne puisturisse laadimist.

Tuleme teemasse tagasi. Täna jälle selline olukord, mis paneb kahe käega peast kinni haarama ja küsima, mis toimub. Tallinnas hommikul väljas -15 ning tänavatel veed voolavad. Kas talveks varutud soolakogused on üüratud ja ladusatamise kulud kõrged ning vaja enne kevadet laod tühjaks saada? Teehooldajad kannavad hoolt selle eest, et kevade saabudes oleks piisavalt kahjustatud teid, mida remontida ja end seeläbi suveks tööga kindlustada.

Kärasa poolt teema esimeses postituses kirjeldatud olukord on esinenud ka meil (Tallinnas). 2009/2010 talvel oli sügava kriisi aegu ilmselt rahadega kitsas käes ja paistis, et soola varuti minimaalselt. 2009.a. detsembri keskel läks minu mäletamist mööda külmaks ja esimene 0 kraadiga päev tuli alles 24.02.2010.a. Pesin auto ära vist 15-16 detsembril ja kuni eelpool mainitud veebruarikuu kuupäevani oli auto nagu äsja pesulast tulnud. Klaasipesu vajadus puudus. Lund oli nendel aastatel mäletatavasti palju, teed olid kogu aeg valged ja kuivad ning väga mõnus oli sõita. Tihedama liiklusega teedel (nt Lasnamäe kanal) suudavad naelkummidega autod juba päeva-kahe jooksul sõiduradadelt lume ära süüa ja ei mäleta, et teed oleksid olnud libedad või ebatasased.
Kellel statistilistele andmetele ligipääs olemas, siis oleks hea võrrelda, kas nt 2009/2010 talvel eelpool mainitud ajavahemikus toimus liiklusõnnetusi rohkem kui nüüd, kus soola külvatakse mõnuga. 2010/2011 oli ka veel soolatamist vähem aga sealt edasi on olukord iga aastaga hullemaks läinud.

Olen kahe käega selle poolt, et soolatada ainult neid kohti, kus vajadus on vältimatu (ristmikud ja tõusud ning järsu temperatuuri tõusu korral). Alustada võiks kasvõi sellest, et vähendada oluliselt soolatamist rohelistes linnaosades (Pirita, Nõmme) ning monotoorida jooksvalt olukorda.

ka nendel tõusudel pole vaja paanikat tekitada! eile tuli taevast vaevalt 1 cm kiht lund,mida oli võimalik autolt klaasidelt lihtsalt minema puhuda.terve kadaka tee oli kuiv ja lumi lendas minema,kui masinad sõitsid,siis tähetorni mägi oli nagu mingi tatiga koos.see märg tatine asfalt on ju kordades libedam,kui kuiv asfalt

head 100 kaasliiklejad. Täna oli siis suure sünnipäeva puhul Tartu mnt ja kanalisse pandud 100 tonni soola. Kõik ujus ja väljas -11. Kus sellised ahvid oma mõistuse ja käsud saavad? Terve talve pole auto värvi muutnud, nüüd läks 10 km mustast täitsa valgeks. See on siis meie liigi säilitamise tase tundub - soolatame sisse, küll säilib!
Rõõmsat meelt peab ikka üleval hoidma. Mujal sellist lollust õnneks eriti ei näe ja on ikka ilus talv!

Sisse soolates säilib ka riik kauem. Hapendatud toidud pidid muide kõige paremad olema sest on juba poolseedinud ning seedekulgla omastab neid kergelt. Lisaks sisaldab hapukapsas palju vitamiine ja piimhappebaktereid.
Head 200 hapukapsast ja hapukurki :)

Ühe tonni olid nad mu tumeda auto peale ka suutnud puistata- lumi sulas autol, kraad näitas miinus üheksat ja päike säras lagipähe. Kevad pole enam kaugel ja eks seda soola hakatakse päev päevalt rohkem panema. See on hea.

saan sinust aru,et elad maal ja pole mitte kunagi happepuistureid kohanud

Õues peaks justkui külm olema, aga veelombid laiutavad tänavatel?

http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/foto-porilombi-korvale
-pargitud-auto-on-muutunud-beeziks-jaaskulptuuriks?id=812662
33

Ja huvtav, et puukallistajad vait on- mingi remmelga pärast istuvad kettidega puu küljes, aga et taoline soolakogus linnaloodust tapab, ei huvita üldse. Mingi roheline sinna linnaviletsusse tööle sai, aga see vist lakib rohkem küüsi (ikka kuusevaiguga) kui tööd teeb.

See keerulise nimega roheline linnaviletsuses võitles vist selle eest, et saaks Reidi teele vähem ridu ja liikluse läbilaskevõime väiksem, et siis oleks lumehelbekestel kergem Russalka juures üle tee minna vms. Neilt mingit sisulist panust probleemide tegelikuks lahendamiseks oodata on ju ilmselge enesepettus.

See lõhub kallid jalatsid ja autod ära. Tore oleks kui seda p***a ei oleks

Kui juba eelmine talv mindi siin soolatamisega ilmselgelt liiale, siis sellist soolatamist (ja samas teehooldamatust) nagu praegu, pole siin maal enne veel olnud. Ja kuna lund ära ei lükata, siis ongi üks pidev pruunika pudru sees sõitmine ning pidevalt näeb neid sõidujälgedest vastutulija pärast tee serva keeranud Golfe-Corollasid, mida selles pudrus liikuma saamiseks lükkama või kaevama peab. Samas mõne nädala eest Lapimaal käies sai teedel olev pruun sodi otsa Hki piiril, järskudel tõusudel kohtas graniidiklibu ja pruun ollus vaatas teedel uuesti vastu peale Hki piiridesse tagasi jõudmist. Kindlasti pole see kogu talv niimoodi, aga ilus oli vaadata valget talve sellise -10 temperatuuriga, nagu sel ajal ka siinpool lahte oli. Ainult et praegu sõidab isegi maal põldude vahel soolavurr, sahka praktiliselt maha ei panda, rataste vahel olev soolapudru kraabib madalamatel autodel vastu põhja...

Kärss ilmselt liigub Eestis vähe ringi :). Sõites oma tavalist lõiku Pärnu-Rakvere pole näiteks maakonna silte vaja üles riputada, sest teehoolduse järgi on mul kohe selge, mis maakonnas asud. Kui Tallinn-Narva ja ka Rakvere-Tartu tee on igati korralikult soolatatud ja puhas, siis Järva-Jaani peale sõites nägi soola vist eelmisel sajandil.
Samas, nagu algab Järvamaa, on juba teehooldusmasin käinud ja Pärnu maakonnas on juba tee nagu prillikivi, kui vähegi aega on suuremast lumesajust möödas. Kuidas selline suur erinevus teehoolde kvaliteedis on meie väikese vabariigi sees üldse võimalik, minu mõistus kinni ei võta.

valga omad saavad üle päeva jääkammiga kõrvalteed üle käidud. järva,- viljandimaa omadel sellist asja polegi enam,vähemalt olusid vaadates. mitu nädalat viimasest sulast,ikka treppis. uus lumi täidab augud

Marita, ma ei liigu mitte vähe, aga ma valin, kus ja milliseid trasse pidi liigun. Ma pole peale kiiruskaamerate paigaldamist isegi Tln-Tartu maanteed veel sõitnud. Sõitnud olen küll jupikesi siit-sealt, aga Tartus käin alati piki Piibet või piki Viljandi maanteed, vähemalt osaliselt, sest püüan oma läbisõite ikka väiksemaks teha ning ühendada nt Tartus käimist ka muude käimistega, mis asuvad paratamatult trassist eemal, seal kus elatakse või töötatakse, mitte lihtsalt ei sõideta. Ka Peterbusi mnt-l sõidan iga päev min 4x, aga pigem ületan seda, sest sihtkohta saab reeglina sõita ka palju vähem närvilisi, ilusaid-valgeid-lumiseid vähemsoolaseid teid mööda. Aeg vs emotsioon, hea autoga on see viimane olulisem, ei ole hädavajalik jõuda mõni minut varem kohale;)

Siin oli vahepeal sula, käis ropp soolatamine ja nüüd on nädal aega külma olnud. Juhtus see, mis siis alati juhtub, et enne külmumist sõideti soolase plöga sisse vaalud, mis ära külmusid. Nüüd nädalaga kaugelt üle kümne juhu, kus sisse on sõidetud 2 või 3 sõidujälge ja kui tuleb auto vastu, peab kindlasti vähemalt üks autodest jäljest välja saama. Nuta või naera, aga esiveolistega keerad küll esirattad välja, aga tagarattad järgi ei tule ja kui mootoriga pidurab, keerab auto üldse ette risti:) Minu pool pole alati seda ruumi, et teeperve kaudu mööda sõita. Teinekord lausa koomiline jääda maateel (lubatud 90kmh!) seisma ja siis vaatad, kuidas teine üritab küll edasipidi ja küll tagurpidi neist roobastest välja saada, aga kui veel lamellrehv kah all, polegi lootust ja tuleb teinekord mitukümmend meetrit tagurdada, enne kui leidub roobastes koht, kus välja õnnestub keerata. Endal tuleb tegelikult lihtsalt ette mõelda ja alustada roobastest välja saamist juba paljupalju varem, küll siis leiab selleks ka koha.

Olen siin varemgi oma Honda Streami "kiitnud", et kui veel autos 7 inimest kah istub, siis halvemat esiveolist on juba raske võrdluseks leida. Üleeilse jääga oli juhus, kus silla alt Peterburi maanteele lõik oli soolatamata, kiirendasin end nullist ca sajani selle tõusu peal. Aga jõudsin ülesse, seal oli sool jää peal ja täielik liuväli ning polnud enam ka naastrehviga võimalik hoida kiirust 100kmh. Iga väikese gaasivajutusega käisid jälle rattad all ringi, tõusude peal (mis Eestis niigi pea olematud) kukkus kiirus kohati ka alla 80kmh.

Ilma soolatamata poleks mingit põhjust sellise postituse kirjutamiseks. Tõenäoliselt poleks ka siis, kui istub autos ainult 4-5 inimest või lausa üksi ringi sõidetakse.

Paar videokatket sellest, mida praegu jäätunud soolavagude kohta kirjutasin
https://youtu.be/XPq3Qd7IikI?t=78
Ei ole kasu ka neliveost, kui külmunud soolaroobaste servad piisavalt ümarateks on lihvitud
https://youtu.be/rNTBAf7M_ys?t=18
Videosid soolamärgadest jäistest maanteedest on niigi kõik kohad täis. Otsige ise, kes päriselus näinud ei ole:))

Tore statistika sellest, millised probleemid on teistel. Kohati vägagi hirmutav :))
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/teehooldus/kusimustik-
tosise-talve-teeolud-ehk-kuidas-olete-saanud-libeduse-vihma-
ja-muutuvate-oludega-hakkama?id=85287731

Peale soola olevat ka Tallinna kandi karjrid nuhtluseks..

"Tallinna poriuputuse saladus: tegelik põhjus, miks su puhas auto pealinnas kiiresti räpaseks muutub.
Suur osa tallinlaste sissehingatavast tolmust ja autosid määrivast sopast pärineb üllatuslikult Harku ja Väo karjäärist, kust väljuvad kallurid rikuvad liiklusseadust."


https://ekspress.delfi.ee/kuum/tallinna-poriuputuse-saladus-
tegelik-pohjus-miks-su-puhas-auto-pealinnas-kiiresti-rapasek
s-muutub?id=88638217

paraku nii ongi- kui kuskil mingi karjäär, siis fakt, et maantee selle karjääri läheduses on kilomeetrite ülatuses sopaga kaetud, vahel ei paista isegi teekattemärgistus välja. kallurid on ikka hullemad sopalevitajad. sama seis ka kuskilt linnasiseselt ehitusobjektilt väljasõiduga- territoorium on p.sane ja kõik see tassitakse linnatänavale.

see jutt,et karjäärist on pärit kogu mustus mis on Tallinna tänavatel ,on pehmelt öeldes haige jutt! absoluutselt kõik tänavad on ju sitakihi all.see pull hakkab pihta alati sügiseti oktoobris-novembris,kui hakatakse naelrehve kasutama.põlvkonnad võiks juba kiiremini vahetuda.millalgil hakatakse kindlasti sellest aru saama.olen kindel,et mingi 20-30 aasta pärast naerdakse,et olid ajad,kui inimesed sõitsid puhta asfaldi peal 7 kuud aastas naelrehvidega.

Toon kaks äärmuslikku näidet oma viimasel nädalal kogetust, millest mõlemad absurdi valdkonda liigituvad.

1. Läksime põhja poole suusatama, õhtusel ajal, liiklust vähe. Soomes selles piirkonnas, kus reeglina üldse ei soolatata (erijuhtudel vaid kiirteid ja/või põhimaanteid), torkas silma kahtlaselt palju soolapuistureid. Hakkasin lõpuks neid kokku lugema ja viimase ca 250km lõigu kohta sain 9 (!) puisturit, millest kas ise mööda sõitsin või mis meile vastu tulid. Kohalikega suheldes selgus, et tänavu toimuv on midagi täiesti ennenägematut ka nende jaoks. Selle sõidu jooksul oli auto poolt näidatud kõige külmem nähtud temperatuur üldse +5 kraadi!! Lisaks õnnestus esimest korda elus näha seda, kuidas auto esiklaas on otseselt täis soolakristalle. Ma ei tea, kas need olid otseselt peale puistatud soolakristallid, mis teel lenduva pasalasu sisse kinni jäid või kuivasid need välja teele tekkinud soolveest, millega kõik vastutulevad autod meid pidevalt üle külvasid (sest muid sademeid ei olnud).

2. Eile õhtupoolikul koju saabudes oli vastupidine olukord. Nagu aru sain, oli lumesadu täiesti ootamatu. Tallinki betoonist jääga kaetud rampi mööda alla tulles tekkis olukord, et kuna libeduse tõttu pidurdada ei õnnestunud, ei pidurdanud ka (ca 1,5t kaaluv) haagis ja hakkas autot/haagist nö kääri lükkama. Kõrvalrajal saadi kohe asjast aru ja tekitati ruumi - minul polnud muud teha kui gaasi anda ja sealt hooga alla tulla (jätsin meelega juba eelnevalt piisava pikivahe). Linnas polnud lund lükatud ega soolatatud, ristmikel minema ei saa (autol all uued naastudega "testivõitjad") - vihjeks raske haagis + 7 inimest autos + esivedu. Maanteed mööda linnast välja sõites on kuni paarikümne cm paksune lumepudru, aga samas lähevad ka kenasti kaks puhast jäise põhjaga rattajälge, kus teoreetiliselt saaks ka max lubatud kiirusega sõita. Praktikas tähendas see seda, et laia ja raske käru rattad on pudru sees ja esiveolise rattad selle jää peal, mööda maanteed vist mõnel hetkel õnnestus saavutada isegi 50km/h, aga enamjaolt jäi kiirus sellest allapoole, sest rattad hakkavad lihtsalt ringi käima - aeglasemalt olen seda teed sõitnud koju ainult jalgrattaga. Maanteelt maha keerates torkas silma ühe külaelaniku auto, kellele oli maasturiga järele tuldud, sest ees ootasid ÜLE poolemeetrised hanged. Mul auto ise oli õnneks raske, rammisin neist hangedest massiga läbi, tagurpidi tagasi, siis jälle natuke maad jne kuni koduni välja, tuisuvaalud ise olid õnneks üsna kohevad. Kodus sidur muidugi kärssas... Pole vahepealsetega uudistega kursis, et kas see kõik oli tõesti nii ootamatu, et teehooldajad mitte kuidagi ei suutnud reageerida? Millegipärast käis eelneva 3-4 kuu jooksul plusskraadidega põlluvaheliste teede massiline soolatamine, nii et tee ääres rohu sees maas oli valge soolakiht... jääb mulje, et selleks talveks ettenähtud sool oli juba ära kulutatud:)

Pole minu asi arvustada soomlaste soolatamisi, kui see eemalt vaadates pigem rahapesu (soolapesu) meenutas, aga Eestis vajaks teehooldus küll täielikku reformimist või siis paremat ilmaennustamist.

amg63, sügisel hakkabki sitta tekkima kuna puud langetavad lehti (kui sa pole tähele pannud) . Puulehed annavad suure osa teedele tekkivast sodist.

Lisaks veetakse väga palju pori tänavatele haljasalal parkijate poolt.Hommikuti magalarajoonid poriseid jälgi täis.Ja ikka sügisel kui muruplatsid poriseks muutuvad.Võib-olla jõuate selle aja ära oodata kui naelrehve enam ei kasutata ja siis muutub linn puhtaks.
Soolatamise kohta niipalju et tihti ei taheta tuisuga soola panna kuna märg plöga hakkab rohkem lund korjama.

No kui sahatataksegi, oleks väärtus omaette. On ikka vaks vahet kas sa võitled selles lumes, mis saju algusest lükkamata või ca kord tunni jooksul lahti lükatud teel. Küll ja veel olen hommikul vara liikunud Pärnust Tallinna ja seal maakonniti näha, kes ootab saju lõppu, kes juba lükkab. See sool seal ei olegi nii oluline. Sahkamine on kordi olulisem.

Muudetud 27.02.20 19:49

Soolatamisteemasse minu jutt eriti ei puutu, aga koristusteemasse küll.
Seisin eile kell 17:40 ummikus Nõmme turu ees, vasakus reas, et Pärnu mnt-le pöörata. Korraga märkasin sealt Ehitajate teele pööravat lumekoristusmasinat. Erilist tähelepanu ma sellele ei pööranud. Paari sekundi pärast tabas aga minu sõidukit tõeline kivirahe. Soolapuistur oli vastassuuna paremas reas (vt. pilti), aga ikkagi ulatus üllatavalt suure hooga vastu autokülge lendav killustik peaaegu ukseaknani.
Olin autot mootoriremondiks töökotta viimas, kohale jõudes vaatasin auto kiirelt üle. Aega mul eriti polnud ja väljas oli juba päris pime, aga paar uut keskmise suurusega täket leidsin küll üles (auto olen ostnud detsembris ning peale seda ka korralikult üle vaadanud). Kui auto jälle kätte saan, vaatan selle veelkord üle, teen pilte ja võin neid ka lisada.
Ummik oli pikk, nii et see kivipilduja jõudis veel paljudest masinatest mööda sõita.
Kas keegi on veel sellisega kokku puutunud? Pakun, et seal on midagi väga valesti seadistatud, aga äkki on see nüüd normaalne? Meie tänavakoristusest võib kõike oodata.

Täna õnnestus tulla Lõuna-Eestist Tln poole varahommikul, nii et jõudsin kohale millaski 8 paiku ja väga kenasti oli realiseerunud siin teemaski arutlusel olnud soolatamise suurim probleem - ebaühtlus. Ühelt poolt positiivne, et teede hooldus eksisteeris, aga selle kvaliteet... Mõned tähelepanekud:

1. Maanteel juhtus (ühel korral ka Tln-Tartu põhitrassil, uute talvekummidega!) 90-ga lastes see, et järsku viskas pöörded ülesse ja pidamine kadus, kuid seda vaid mõnekümneks meetriks (sekund-paar). Edasi oli jälle kõik ühtlaselt märg. Ma usun, et neil, kes veel suvekatega sõidavad, oli seal oluliselt lõbusam kui minul. Mõnes kohas paistis see välja ka värskele lumele jäetud jälgedest.

2. Ei mäleta enam täpset kohta, aga kuna see juhtus just otse minu ees, kus ma olin bussipeatusse seisma jäänud kojameeste küljest jää eemaldamiseks, ei saanud jääda ka märkamata, kuidas soolapuistur sõitis mulle vastu, keeras seejärel rekka parklasse ning jätkas seejärel sõitu jälle mõõda Tln-Tartu maanteed. St see parkla kohal olev lõik jäetigi tuimalt soolatamata! Eks mingi aja jooksul kannavad auto rattad soola ka sinna (see lõik oli juba pikem kui paarkümmend meetrit), aga enne seda tähendab see kellegi jaoks just eelpool kirjeldatud ootamatult libedat lõiku keset teel, mille pidamine mujal soolatatud osas on võrreldav pigem jaanipäevase ajaga.

3. Kuna Kesk-Eestis oli lumekiht kohati üsna "märgatav", torkas kohe silma ka see, kuidas teele visatud sool tee peal jaotub ja lund sulatama hakkab. Mõnikord oli näha, et sool oligi jõudnud ainult esimesele sõidurajale, kust see tee kalde tõttu kraavi voolab ja teise ritta (eriti) ei jõuagi. Kui see on näha, oskavad juhid ka sellega arvestada. Aga kui ei ole: Jürist Lasnamäe poole sõitma hakates toimus otse minu ees ahelavarii (vaatame, kas jõuab ka uudistesse tänasel avariide rohkel päeval, jäi ka omal eemalt=kehvalt kaamerasse) seda kõike just siin kirjeldatud põhjustel - esimene rida oli soolamärg, aga teine rida kohati libe. Esimene auto pani tee vasakul serval piiretesse ja pidurdas, mille peale järgmised tulid talle tagant sisse, sest nad ei soovinud kasutada pidurdamisel teepiirde abi:) Kuna mõlemad read lasid täiskiirusel ja ainult üksikud taipasid pidurdamise hetkel ohukad peale panna, tuli paljudele üllatusena lisaks avariile ka teise rea libedus. Tee on seal õnneks lai ja mõlemad read mahtusid sealt liikuma mööda esimese rea ja teepeenra kaudu, aga nt üks jobu keeras avarii vältimiseks ette raskeveokile ja pidurdas samal ajal, mille peale raskeveokil tagant otsa sõidu ärahoidmiseks (sest tema hoitud eeskujulik pikivahe sõideti selle äkkpidurdaja poolt kinni) muud üle ei jäänud, kui aeglustusrajale keerata ja Raeküla rambile sõita. Ringtee Lasnamäe poolses otsas samal hetkel juhtunud avariisid kommenteerida ei oska, kuna keerasin ära vahetult enne neid pauke ja ummikuid.

Mis oleks siis, kui poleks olnud väljas ühtegi soolapuisturit? Kahtlustan, et igal pool oleks olnud libedam, aga kuna oleks olnud ühtlaselt libe, poleks see tulnud kellelegi üllatusena ja ka suvekatega sõitjad oleks osanud sellega arvestada. Ja need kohad, kus avariid toimusid, kuna sool polnud sinna jõudnud - isegi, kui avariid oleks toimunud, oleks need toimunud oluliselt väiksematel kiirustel, sest see, kui MUJAL oli sool, jättis juhtidele petliku mulje, et sool oli ka SEAL, kus need avariid konkreetselt toimusid.

Libisemisjälgi teepeenardele, äärekividesse ja üle ristmike/ringteekeste ei hakanud kokku lugemagi. Loomulikult on siin süüdi otseselt juhid, kellel puudub võime tajuda reaalsust, aga soolatamise kaudu illusiooni loomine, nagu ühes kohas olev soolalaga kindlustaks, et kusagil mujal ei saa libe olla, ei tee kindlasti liiklust ohutumaks.

kuidas saab libedus üllatusena tulla!!! pange omale kalender armaruurlaua peale,kui tõesti mäluga on probleemid ja elatakse kusagil paralleeluniversumis!