Kuidas siis satelliitidel ja orbitaaljaamadel orbiiti korrigeeritakse- astronaut läheb ja luuavarrega lükkab?

"Kuidas siis satelliitidel ja orbitaaljaamadel orbiiti korrigeeritakse- astronaut läheb ja luuavarrega lükkab?"

Põhimõtteliselt orbiidi korrigeerimiseks on oleks tarvis kulutada energiat , tõsta või siis langetada satelliidi kiirust. Kuidas seda teha, ei oska öelda. Reaktiivmootor igatahes ei tööta vaakumis.

Inimesed ja loomad on kohastunud liikuma omas keskkonnas. Atmosfääris. Näiteks vees ujudes liigutad käsi ja jalgu ning sa liigud tänu sellele edasi. Kui nüüd aga ujuja tõsta õhku, siis käte ja jalgadega siputamine ei liigutaks enam edasi. Õhk on selleks liiga hõre. Samamoodi mingid kaheksajalad vms vee elukad pritsivad vee reaktiivjuga endast välja ja saavad sedaviisi kiiresti vees edasi liikuda. Aga kui ta tõsta õhu kätte, siis selle veejoa pritsimine ei liigutaks teda enam edasi. Kalad on võimelised veest väja hüppama mingil määral, aga seejärel kukuvad tagasi vette.
Linnul liiguvad õhus. Samamoodi , kui nad üle viia vaakumisse, siis tiibadega siputamine neid enam edasi ei viiks.

Põhimõtteliselt sama asi toimub ka reaktiivmootoriga. Gaasijuga, mis suurel kiirusel väljub mootorist, tungib atmosfääri ning suurte kiiruste puhul on õhutakistus juba märkimisväärne. Sel samal põhjusel tehakse autod ka võimalikult voolujoonelised, sest õhutakistus läheb väga suureks suurtel kiirustel. Reaktiivmootori väljaheitegaaside kiirus on väga suur ja takistus seetõttu on märkimisväärne. Seesama takistuse tõttu tekkiv vasturõhk panebki reaktiivmootori liikuma.
Vaakumis aga mingit takistust ei ole. Gaasil on absoluutselt vaba tee minna ja paisuda kuhu tahab. Seetõttu reaktiivmootor vaakumis ei saagi liikuda, sest gaas lihtsalt paisub vabalt ilma takistuseta maailmaruumi minema. Whuuups, ja läinud ta oligi, seejuures mingit tööd tegemata ehk siis rakett jääb liigutamata.

Muud pole siin midagi. Lihtne , talupoja loogikal põhinev füüsika. Pole vaja Einsteini jms keerulisi valemeid, et lihtsalt ja arusaadavalt ümber lükata rahapumpamiseks üles lükatud skämme nagu rohepööre, kliimasoojenemine, tuumapommid jpppms .

Fakt on see, et orbiiti aeg-ajalt korrigeeritakse, sest selle järgi on reaalne vajadus. Samamoodi tuuakse vanu aparaate maa peale. Kuidas seda tehakse, on samuti teada natukenegi silmaringi omaval inimesel. Seega uuri välja.

Talupoja loogikal põhinev füüsika tõesti - Newton'i kolmas seadus.
Raketi kütuse põlemisel ei ole mingit "vaba tee minna ja paisub kuhu tahab" - tegemist on sisuliselt suunatud plahvatuste jadaga ning sellele töötab vastu rakett ise, ehk siis hakkab liikuma vastupidises suunas.

Kuidas puutub siia käte-jalgade liigutamine vees ja õhus? Kuidas puutub siia lind kes siputab oma tiibu vaakumis? Kütuse põlemisel tekkiv tõukejõud on see mis liikuma paneb.

Pea hakkab valutama selliseid asju lugedes..

## algkoolilapsed ei satuks samasse olukorda nagu eespool oleval pildil- emme emme, teadlased pole ju üldse kässari teadustöid lugenud.

Lapsed on piisavalt targad õnneks, et seda absurditeatrit mitte uskuma jääda.

Kui inimene pole keskkoolis füüsikat õppinud ega kuulnud midagi vastumõjust, siis hakataksegi ise mingeid uusi seadusi välja mõtlema. Isegi wikipedia annab lihtsustatud ülevaate, aga sellest füüsika lõpueksamiks tõesti veel ei piisa.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/reaktiivmootor1

Vastumõju on tundnud igaüks, kes tavalisest püssistki lasknud - peaks illustreerima piisavalt hästi, millistest seaduspärasustest lähtudes mis ja kuhu suunas ja millise kiirusega liigub;)

"Maakera külgetõmbejõud ei kao ära nagu noaga lõigatult" - Nagu on kuulda olnud, siis maakera külgetõmbejõudu pole olemas. Siit saame pisut lugemist, et gravitasiooni (kui sellist) ei eksisteeri...
https://www.nytimes.com/2010/07/13/science/13gravity.html
Google tõlge artiklist: "Aga mis siis, kui see kõik on illusioon, omamoodi kosmiline sasipundar või millegi muu kõrvalmõju, mis toimub reaalsuse sügavamal tasanditel?"

Tema argument on vildakalt üles ehitatud miski paisumise peale, mis antud hetkel väga rolli ei mängi pihustist väljudes.
Mida ta aga tahab öelda, on see, et vaakumis pole ju osakesi (lämmastiku/hapniku/muu kaami segu), mille vastu välja paiskuv juga põrgata saaks. Noh... kurb lugu on see, et survejuga ei tööta päris sellise loogika järgi, et tal on vaja midagi, millele ta vastu peab minema. Õigemini ta küll läheb aga see vastus on 180 kraadi teises suunas ehk seepärast pihusti otsas see imelik pasunakujuline asi ongi.
Lisaks ajab ta omavahel segi ka raketimootori ja reaktiivmootori.

Muudetud 23.09.24 14:25

"Kuidas puutub siia käte-jalgade liigutamine vees ja õhus? Kuidas puutub siia lind kes siputab oma tiibu vaakumis? Kütuse põlemisel tekkiv tõukejõud on see mis liikuma paneb."

Selleks, et inimesed saaksid aru, miks nad üldse liiguvad. Sul on tarvis ennast millegile toetudes edasi lükata. Hõõrdumine jms särgid värgid.

Lind toetub lendamisel õhule. Mida kõrgemale ta tõuseks, seda raskem tal lennata oleks. Tänapäeva atmosfäär , mis on jäänud tänu maa jahtumisele üsna hõredaks, lubab suhteliselt väikestel organismidel lendu tõusta. Kunagi aga olid nn lenddinosaurused, kes suutsid lennata, kuna õhk oli tunduvalt paksem ja tihedam.

See on nüüd näitlikustamiseks, miks saavad linnud ja lennukid lennata. Lennuk ei ole midagi erilist, põhimõte on sama, nagu linnul, kasutab õhku, et ennast õhus hoida. Teatud kõrgusel kukub reaktiivlennuk alla kolinal, sest pole enam õhku, millele toetuda ja mille abil ennast edasi lükata. Sama juhtub ka reaktiivlennukiga. Kukuvad alla kolinal teatud kõrgusest alates.

Muud pole siin midagi.

Newtoni kolmas seadus kehtib tahkete kehade suhtes. Kordan veelkord, Newton ei uurinud gaase.

Gaas saab eksisteerida kinnises konteineris või siis taevakeha juures, mis oma gravitatsiooniga tekitab ümber taevakeha atmosfääri, kus siis saavad taevakeha asukad liikuda.

Puhtas vaakumis gaas aga paisub koheselt ilma igasuguse takistuseta ilmaruumi laiali ilma tööd tegemata. See on Joules- Thompsoni seadus, googeldage ise selle kohta.

Peale selle, Newtoni 3 seadusele rõhumine on samuti paras reklaamitrikk. Selleks kasutatakse siledat pinda , rulat ja palli. Nüüd viskad palli endast eemale , olles ise rula peal, hakkad liikuma. Tundub lahe ja kõva.
Aga me räägime raketist, mis peab maa suhtes kõrgust võtma hakkama ja maa gravitatsioonile vastu töötama. See on täiesti teine teema mehest rulaga siledal pinnal. Selleks, et imiteerida kõrguse võtmist, tuleks võtta rula, siduda see omale ümber keha selja külge, toetuda vastu seina ja nüüd palli visata ja siis on näha, palju sa mööda seina üles sõitsid. Vastan ise, zero, ziltch, null , nada , nothing.

Ehk siis Newtoni 3 seaduse mees rula trikiga ei ole siin mõtet lollitama tulla. Sa ei suuda elus nii palju palle ja nii kiiresti loopida, et maapinnalt õhku tõuseksid.

PS! Reaktiivmootor on iseenesest meeletult energiat raiskav ja ebaefektiivne palju kütust kulutav mootor. Kosmoses ei ole tanklaid, et sõidad kuule ja siis lased vahepeal jälle paar tuhat tonni kütust paakidesse, et tagasi tulla. Maakera külgetõmbejõud ei kao ära nagu noaga lõigatult, kui saavutad paokiiruse. Jumal küll, maa külgetõmbejõud ju hoiab isegi kuud orbiidil, mis asub 384 400 km maast kaugemal. 99% muidugi arvab, et kui oled kaaluta olekus, siis paned taskulambi põlema ja footonite abil surista ennast kasvõi Marsile. Reaalsus on midagi muud. Maa lähiorbiidil on g peaaegu samasuur , kui maapinnal, mõned protsendid väiksem. Ala 8,9 vs 9,8. Ma ei viitsi googeldada, kindlasti on mingi kalkulaator ka netis üleval g jõu suurusest erinevate altituutide korral.


Kuumissioonid on puhas skämm, muud pole siin midagi.

"Lisaks ajab ta omavahel segi ka raketimootori ja reaktiivmootori."

Kiire google:

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakettmootor

tsitaat:

"Rakettmootor on reaktiivmootor, mis ei vaja reaktiivjoa tekitamiseks väliskeskkonda"

Ehk siis kuidas ma saaks ühte ja sama asja omavahel segamini ajada?

Kui ma pisike poiss olin, mõtlesin samamoodi- lennuki tagant tulev tulejutt toetab ennast vastu õhku nagu vastu seina ja lükkab lennukit edasi. Siis tehti mulle selgeks, et kui see nii oleks, peataks lennuki ees olev õhk samasuguse seinana igasuguse edasiliikumise.
Aga kui linnud toetuksid õhule, siis miks inimene pole suutnud endale tiibu külge kruvida ja õhule toetudes lennata? Katseid on palju tehtud, aga ikka kukutakse kuskilt tornist alla.
Aga mõne mehe jaoks on nädal ikka väga keeruliselt alanud. Ehk said tabletid eile otsa?

Miks sa googlet kasutasid? Reaktiivmootori ja rakettmootori oluline erinevus on see, et ühel on oma hapnik kaasas, teisel pole.
Pasunakuju ka ignoreerisid, ei ole ilma igasuguse takistuseta välja paiskumine, ikka vasta seina paiskumine, mis edasiviiv jõud on, sein on lihtsalt teises suunas :)

Teab keegi millega antud indiviid ka igapäevaselt tegeleb? Ma puhtast huvist tahaks teada :)
Olen seda teemat sihilikult vältinud kuid sügise esimese esmaspäeva puhul otsustasin lugeda - ei pea kahetsema.

Tõenäoliselt keegi, kelle tööandja ei leia talle piisavalt rakendust @Revalis ja seetõttu jääb palju ega internetis ullikeste trollimiseks :-)

Ehk transpordiametis?

Kässri jutus on põhimõtteline viga, mida ta läbi ei hammusta. Õhk/põlemisgaas on samasugune "asi" nagu see näite pall. Kuna nende gaaside kiirus on ülisuur, siis piisab ka vastujõust, mis düüsis tekib, raketi liigutamiseks, olgu siis maal või kosmoses vaakumis. Palle seinal rippudes sa tõesti ei suuda piisavalt loopida, aga sarnasel põhjusel miks inimese lennukatsed on määratud läbi kukkuma. Lindude kehakaalust on rinnalihased umbes kolmandik ja lendabki kenasti. Inimesel on kusagil paari protsenti ja kukkumine on ette määratud.

Kõige lihtsam reaktiivjõu näide on tema jaoks veerakett- ei mingit gaasi, ei mingit paisumist, lihtsalt vesi väljub kiirelt "kehast" ja lükkab seda edasi.
Võib osta ahhaa poest või ise teha.
https://teaduspood.ahhaa.ee/pood/veerakett/

Tulin just reisust ja mida ma loen-puhas huumorinurk juba :D
KRDi Newton, ise essugi ei teadnud ja mõtles igatsugu seadusi välja-TROPP!!!

"Vastumõju on tundnud igaüks, kes tavalisest püssistki lasknud - peaks illustreerima piisavalt hästi, millistest seaduspärasustest lähtudes mis ja kuhu suunas ja millise kiirusega liigub;)"

Jah, aga töenäoliselt sul on vale arusaam , miks tekib tagasilöök. Sa ilmselt arvad, et kuuli lahkumine torust põhjustab tagasilöögi. Vaata ultra slow mo videosid kuuli lahkumisest püssitorust ja sa näed, et kuul on ammu ammu enne torust lahkunud, kui relv tagasi lööma hakkab.

https://www.youtube.com/watch?v=In0hSB-DCwU&ab_channel=9
oreos

Kommentaar sealt alt:

"I've been saying this for years and extreme slow motion clearly displays it. Muzzle pressure and area cause recoil/report. The weight of the bullet has virtually no effect."

Ehk siis veel täpsustuseks. Kuuli liikumine ei puhu pilli tagasilöögi puhul. Atmosfääri tungiv gaas ning pärast torusse tagasi tungiv atmosfäär põhjustavad tegeliku tagasilöögi. Ultra slow motion videod tõestavad seda, et kuul on ammu ammu lahkunud enne tagasilööki.

Kui kolida relv vaakumisse, siis tagasilöök oleks ainult kuuli lahkumisest tingitud. Ja see oleks imepisike. Vaakumisse tungiv gaas paisuks seal ilma takistuseta ilmaruumi laiali ja kogu muusika ning tegelikku tagasilööki ei tekiks.

Ja veelkord, Newton kirjutas oma seadused tahkete kehade kohta. Gaas on midagi muud. Ka vedelik on omamoodi. 1 m pealt hüpates kõhukat vette, ei juhtu midagi. Hüppa aga 10 meetri pealt ja tunne on siis teistsugune.
Sama asi ka õhuga. Niisama jalutades me ei taju õhutakistust. Suurtel kiirustel aga tajuksime küll. Maa atmosfääri sisenemisel kosmilise kiirusega me aga lihtlabaselt põleksime ära. Iga päev põleb atmsofääris ära miljoneid pisikesi asteroide.
Aga me peaks uskuma ,et õhukeses plekktünnis siseneti atmosfääri ja mitte midagi ei juhtunud, kui samal ajal kivid atmosfääris aurustuvad. Ahjaa, mingi hüpermegasuper "heat shield "olla kasutusel, mis ise ära põleb , aga plekktünn jääb puutumata ja isegi ei kuumene seest üle.

Booolshiittt, muud midagi.

Vägev on vaadata, kuidas sa reaalsele tuumateadlasele üritad selgitada midagi, millest sa aru ei saa, tema valdkonnast.
Relvadest ja nende erinevatest tööpõhimõtetest sa ka aru ei saa, õhukal näiteks on müstilisel kombel hoopis edasilöök!

Muudetud 24.09.24 01:08

Troll pingutab mis suudab, aga lõpuks lüüakse ta ikka faktidega selili. Trollile kohaselt leiutab ta muidugi uue teema, millega jaurata.
Tulistamisega on see teema, et kuul lendab küll välja kui stapurujutt, aga padrunikest hakkab sel ajal tööd tegema- kõigepealt tuleb luku vedru kokku suruda ja lukk tagasi lükata, et uus padrun rauda lükata. Kõik see võtab natukene aega, sest vedru raip ju elastne ja kelk liigub pika maa maha ning seepärast jõuabki see tagasilöök vähe hiljem kohale. Kõige parem kohesest tagasilöögist on on vana mereröövlite kahur- kui kuul hakkab liikuma, hüppab ka kahur kohe tagasi. Või lukuga vintpüss- ei mingit elastsust, nätakas tuleb kohe õla pihta. No või pisukese viivitusega, sest püssi kaal on siiski tegur ja selle inertsi ületamine nõuab murdosa aega.
Mis puutub atmosfääris põlemisse, siis tuleb siseneda õige nurga alla ja kuumust tekib natukene vähem. Loomulikult loeb ka kiirus. Mõni meteoriit tulebki laugemalt ja põleb kauem, teine otse lagipähe ja sähvatab kiiremini.
Ja tulevad need kosmoselaevad samamoodi, et kuumakaitse sisuliselt ära põlenud. Ja on neid seal tegelikult põlenud ka koos inimestega.
Niiet trollike, mõttetu on vaidlustada asju, mis ammu töötavad.

fdgh, vaata ultra slo mo videosid tagasilöögist. Mingeid kelke jms pole, lihtsalt toru ja kuul, mingi vana relv. Ja kuul endiselt on ammu ammu lahkunud torust, kui reaalne tagasilöök tekib. Ja see tagasilöök tekib atmosfääri tõttu, mitte kuulist endast.

Ultra slo mo videod tõestavad seda.

Siin on jälle hea näide sellest, kuidas füüsikat väärkasutatakse koolides. Õpitakse pähe mingi valem ja siis korrutatakse seda, aga ise aru ei saada, mis tegelikult toimub.
Teine näide on seesama kaaluta olek. 99% arvavad, et maalähedasel orbiidil olles, kaaluta olekus on nüüd lust ja lillepidu igale poole ajama panna. Pane aga taskulamp põlema ja surista Andromeede udukogu poole. Või viska päikesepuri üles vms kelbas. Reaalselt aga on maalähedasel orbiidil g mõni protsent väiksem kui maapinnal. See aga tähendab, et orbiidilt lahkumiseks on vaja teha tööd, kulutada kütust, et maa külgetõmbejõust lahti rebida.
Kosmoses ei ole tanklaid, et kuskil jälle paar tuhat tonni kütust paakidesse lasta. Pealegi, reaktiivmootor ei tööta kosmoses, kuna vastusurvet ei teki. Reaktiivmootor liigub , kuna kütuse põlemisel vedelkütus paisub gaasiks, mille maht suureneb ca 1000 korda ja see paisuv gaas tungib atmosfääri ning peab seal omale kohta leidma, tõrjudes atmosfääri gaasimolekule paigast minema. See tekitab ülerõhu reaktiivmootori taga ja reaktiivmootori ees on alarõhk ja sellest rõhkude vahest tekib jõud, mis mootorit edasi lükkab.
Vaakumis aga vastusurvet ei teki, ülerõhku seal tekkida ei saa, sest vaakumis toimub gaaside absoluutne vaba paisumine. Gaasimolekul paneb sama kiirusega minema ja see kiirus ei muutu ning ta isegi ei puutu kokku teiste gaasi molekulidega , ega pasunaga , ega millegi muuga. Ta läheb seda teed pidi, milles on väiksem takistus. Ja vaakum võta ilma takistuseta ilma probleemideta vastu kõik, mida pakkuda on.
Analoogia on siinkohal elektrivooluga. Kui meil on paralleelselt ülijuht ja tavaline traat, siis vool läheks ülijuhti pidi. Milleks on tarvis minna vastu takistust, ei ole vaja.

Muud pole siin midagi. Googeldage gaaside seaduse, Joules -Thompsoni seadust jms. Newton tegeles tahkete kehadega, mitte gaasidega. Gaasid käituvad vähekese teistmoodi.

Muud pole siin midagi.

Ma just selgitasin, et relval on tema kaalust sõltuv inerts- 7gr kuul stardib kiiremini kui 700g revolver või mõnekilone vint. Gaaside mõju kuulile ja padrunikestale on püssirohu süttimise hetkel täpselt võrdne.
Aga loomulikult saan ma aru, et trolliga pole mõtet jaurata, troll nagunii eitab fakte, aga lihtsalt et kui mõni koolipoiss juhtub siin lugema, siis õpib ta eristama trolli normaalsetest inimestest.

Sul on mitu tegelast siin, kes on öelnud, et just nii see rakettmootor EI tööta! Vastasseis pole mingi müstiline atmosfäär vaid hoopis teises suunas olev sein. sa mõtled 180 kraadi vales suunas.
Täpselt seepärast see teema ongi ja kässar võib siin majandada. Paneb mingi vigase teooria maha, et süsinikku pole olemas, kirjutavad mõistusega inimesed talle vastuse ja jätavad selle sinnapaika. On tegevus, on reaktsioon, on vastureaktsioon, täpselt nagu füüsikas ja vähemalt ei jää loll ila maha materamata interneti avarusse tilkuma nagu seda juhtub facebooki kommuunides, kus lihtsalt tõe ja faktidega näkku saav grupiomanik ära blokeerib.

Rääkides reaktsioonist nimega plahvatus püssitoru alguses... kässarile on vaja anda hunnik lõhkeainet kätte ja Männikule saata, las võtab 100 kilo kaaluva kivi ja paneb sinna 7 grammi teise kivi kõrvale ning lõhkeaine vahele. Kui nüüd tuleb vabandus, et suur kivi ei liikunud, siis ma ütlen, et mitte seepärast, et füüsika ei toiminud vaid et sul oli lihtsalt liiga vähe lõhkeainet.
Õhuka edasilöögi osa ka sujuvalt ignoreeris kui ebameeldivat tõde ja asja, mis sirgeks kujunenud ajukäärud kogemata krussi hakkas tõmbama :)

Videos on hästi näha, kuidas toru hakkab tagasi liikuma juba enne kui mürsk väljub.
https://www.youtube.com/watch?v=zrJ1dA0Sosk

fdgh, vaata video ära, kuul on ammu ammu enne lahkunud, kui relv tagasi lööma hakkab:

https://www.youtube.com/watch?v=rtK3P6Jd_co&ab_channel=r
ocketspushoffair

Reaalsed katsed hakkavad kuskil 1.50 peal või kuskil seal.

Puust ja punaselt on näha, et kuul on ammu ammu enne lahkunud torust, kui tekib tagasilöök.

Kuuli enda lahkumine järelikult tagasilööki ei tekita. Tugev tuntav tagasilöök tekib gaaside liikumise tõttu atmosfääris. Vaakumis gaas paisub ilma takistuseta ning sarnasel kujul tuntavat tagasilööki ei tekiks.

kahe punktmassi erinev kaal pole siin üldse rolli mängiv või mis?

Miks sa suurtüki videot ei kommenteeri? Tingimused on samad- kuul ehk mürsk, püssirohu plahvatus, tagasilöök. Mürsu või kuuli algkiirused on põhimõtteliselt sarnased- 600-800m/s. Aga kuna käsirelva toru on niivõrd lühike võrrelduna algkiirusega, siis jõuabki kuul enne torust välja kui tagasilöök suudab käe ja relva raskuse ületada ehk siis tulenevalt relva asendist käevarre ja randme suhtes tekib löök üles. Kahuri puhul on tegu sirgjoonelise liikumisega ning toru pikkus suhtena algkiirusesse hoopis teine.
Huvitav on see, et sa viitsid lõputult trollida. Annab see sulle miskit eluenergiat või lihtsalt tuleb tõdeda, et protsessoril on mõned taktid puudu ja mõned ühenduses lühises ja lihtsalt elab seal kupli all oma elu?
Sa ju ei saa ometi endale ette kujutada, et sa meid siin kuidagimoodi lolliks teed või naeruvääristad ja siis omaette kihistad seal- näed, tõmbasin tüübid jälle lohku.
Või seda sa just kujutadki?

"Vastasseis pole mingi müstiline atmosfäär vaid hoopis teises suunas olev sein. sa mõtled 180 kraadi vales suunas."

Ütle miks peaks gaas hakkama suruma raketti, kui tal on absoluutselt vaba tee paisumiseks atmosfääri olemas. Vastavalt Joule-Thomsoni seadusele gaas paisub vabalt ilma takistuseta vaakumisse, sealjuures tööd tegemata.

Analoogia siin oli automootoriga. Ülemises surnud seisus töötakti ajal käib mats ära ja gaas tahaks kolbi hakata liigutama allapoole, kuid just samal hetkel avatakse dekompressiooniklapp. Arva ära, kumba pidi nüüd gaas lahkub. Kas lükkab kolbi, või paneb dekompressiooniklapi kaudu minema.
Atmosfääris dekompressiooniklapi kaudu gaasi lahkumine ei ole absoluutselt vaba , sest atmosfäär takistab gaasil vabalt paisuda, sest paisuv gaas peab seisvat gaasi minema tõrjuma. Tekib lööklaine, samal põhimõttel töötavad ju tavapärased lõhkelaegud. Lõhkeaine paisub 1000x suuremaks gaasiks ja tänu sellele mahumuutusele tekibki lööklaine ja purustused.

Vaakumis aga on gaasil vaba tee paisumiseks, ta hajub koheselt ilmaruumi ilma tööd tegemata laiali. Mingit rõhku ei saa tekkida , sest vaakum on ilmatusuur ja võtab kõik vastu ilma probleemideta.

See näide automootorist, kui atmosfääris tekiks atmosfääri tõttu dekompressiooniklapist väljatungival gaasil vasturõhk ja selle vasturõhu tõttu tekiks gaasis rõhk, mis saaks kolvile teoreetiliselt mõju avaldada, siis vaakumis vasturõhku ei ole ning gaas kaoks ilma takistuseta "whoooops" klapi kaudu minema.
Miks peaks gaas hakkama kolvile suruma, kui tal on vaba tee minna ilma igasuguse takistuseta ilmaruumi laiali.

Nii lihtne see ongi, pole vaja Einsteini jms keerulisi valemeid. Lihtne talupojaloogika.
Newtoni seadused kehtivad ju tahkete kehade kohta. Ta ei uurinud gaase.

Newtoni seaduseid gaasidele omistades jõuamegi valedele järeldustele, justkui reaktiivmootor saaks edasi liikuda vaakumis, kus tegelikult gaasil vasturõhku ei teki ja ta paisub vabalt ilma takistuseta ilmaruumi laiali.

Kuigi sa trollina muudkui libised faktidest mööda, siis ikkagi küsin kommentaari veeraketi tööpõhimõttele.
Ära arva, et me siin midagi unustame.
Mis puutub sinu pandud videosse, siis parim näide sellest, kuidas lamemaalased haaravad kinni mingist suvalisest teemast hakkavad seda oma teooriate kohaselt arendama. Eks nii toimis ka omal ajal inkvisitsioon, kui mõistuse häält ei kuulatud ja saadeti kõik neile mitte meeldivad tegelased tuleriidale.

Nurkade pärast nagu piljardit mängiks. Siin pildil nooltega näidatud, kuidas jõuvektorid mõjuvad.

Sisepõlemismootor on äge asi, eriti kahetaktiline, kus klappe polegi. Müstika, kuidas see jama veel töötab, sest gaas panebki kohe peale plahvatust ajama.

Muudetud 24.09.24 10:47

Ma ei ütlegi veeraketi kohta midagi. Poiss rulaga, kes viskab palli tasasel pinnal hakkab tõepoolest liikuma vastassuunas pallile.

Küsimus on tulirelvas, kus kuuli mass on väga väike ja slo mo videod tõestavad, et tagasilöök ei ole mitte kuulist, vaid gaaside liikumisest atmosfääris.

Kärss tõi selle tagasilöögi teema sisse ja ma lihtsalt selgitasin talle, et tõenäoliselt ta ei tea, et tegeliku tagasilöögi põhjustab gaaside liikumine, mitte kuuli lahkumine rauast.

Vaata video üle, siis näed oma silmaga puust ja punaselt.

Tagasilöögi põhjustab kuuli sisenemine rauda, sa oled jälle vale koha peal oma mõtetega.

"Nurkade pärast nagu piljardit mängiks. Siin pildil nooltega näidatud, kuidas jõuvektorid mõjuvad.

Sisepõlemismootor on äge asi, eriti kahetaktiline, kus klappe polegi. Müstika, kuidas see jama veel töötab, sest gaas panebki kohe peale plahvatust ajama."

Need jõuvektorid kehtivad atmosfääri olemasolu korral. Gaasil peab tekkima vasturõhk. Vaakumis gaas paneb plagama lihtsaimat takistust pidi, vasturõhku ei ole. Gaas paisub tööd tegemata vaakumisse, vastavalt Joules- Thomsoni seadusele.

Töötakti alguses on kahetaktilisel ikka väljalaskeport kinni . Nii et päris jama ei tasu ka ajama hakata.

Poole pealt panevad gaasid minema kahetaktilisel, siis sinu teooria järgi ei tohiks midagi enam juhtuda aga kahetaktilisel on põnev sumps. Seal see maagio toimub.

Atmosfäär ei pea olema hapnik ega lämmastik ega mitte miski, atmosfäär väljuval gaasil rakettmootoris on temaise, pasunast välja minev on juba aeglasem jahtumise pärast, kui see, mis pihustist peale lastakse. Newton ründab, sest olgu ta gaas, vedelik või metall, molekul on molekul, mille vastu lennata ja mille pealt tagasi põrkuda. Ega ilmaasjata pole rakettmootorite väljundavad sellise kujuga nagu nad on.
Ja seepärast, lapsed, peabki koolis käima, et mitte lollusi rääkida.

https://www.check-six.com/Crash_Sites/NF-104A_crash_site.htm

See mees üritas, aga tuli kolinal alla. Kuskilt maalt läheb piir, kust edasi enam lennata võimalik ei ole.

Tsitaat:

"On December 10, 1963, while testing an NF-104A rocket-augmented aerospace trainer, he narrowly escaped death when his aircraft went out of control at 108,700 feet (nearly 21 miles up) and crashed. He parachuted to safety at 8,500 feet after vainly battling to gain control of the powerless, rapidly falling craft. In this incident he became the first pilot to make an emergency ejection in the full pressure suit needed for high altitude flights.”


Õhk läheb lihtsalt nii hõredaks, et esiteks kaob ära tõukejõud ja teiseks ei saa enam manööverdada. Ja nii tullaksegi kolinal alla.

Vastavalt Joules-Thomsoni seadusele gaas paisumisel vaakumisse tööd ei tee. Gaas ei jahtu. Seda seadust on katseliselt kontrollitud ja kinnitust on leidnud, et gaas ei jahtu.

Joules -Thomsoni effekt:

https://www.youtube.com/watch?v=T2Nuxralkj8&ab_channel=Y
aphysicsanimations

Tsitaat:

"Guys, This is the case of free expansion, meaning that on the right side of the container there is nothing, no atoms or molecules, just empty space. So as you remove the barrier the gas will start expanding, its atoms will now have a chance to travel to the right but as there is nothing stopping their movement, their speed will stay same thus the temperature stays unchanged. It has nothing to do with whether it is real gas or not."

Kas sa lugeda mõistad? Kui jah, siis loe seda, miks lennuki üle kontroll kadus!

Ja mis sa sealt välja jätsid, selle efekti kirjeldusest? Seal on üks IF sisse kirjutatatud.
Füüsikareegleid, nagu ka seadusi, tuleb lugeda tervikuna, mitte sealt endale sobivaid tükke välja võtta. See on tüüpiline lamemaalaste "argument", mis jätab välja sellised huvitavad omadused, et välja paiskuval gaasil on olemas lisaks temperatuurile ka kiirus ja mass. Joules-Thompson (õigekiri!) efekt keskendus ainult temperatuurimuutuste uurimisele. Tüüpilne vastulause on ka see, et gaas ei tööta vabas paisumises kuid kus see vaba paisumine siin on, ühel pool on jah lõpmatu tühjus kuid teisel pool on reaalselt rakett ju, mis "vabast paisumises" me siin räägime?

Kässar on astraalkeha- ta ei avalda mingit survet ja kulgeb ilma takistuseta!

Kässar on labane jobu, kes lõbustab end inimesi närvi ajades. Ah et miks nii? Seepärast, et nii loll ei saa MITTE KEEGI lihtsalt olla!
Ei oska arvata, kuidas ülejäänud, aga mina olen oma vastused kirjutanud mõeldes just neile, kes veel ei pruugi lollusi tõest eristada.

Kas seda teemat kuidagi tehisaruga ei saa ühendada, et AI treib talle vastuseid?

Tegelt siinkohal sa, Marko, eksid. Selliseid lolle on terve internet täis. Osad on sihilikud, osad on narksi tõttu selliseks muutnud ja osad on suisa sündinud selliseks. Oma silma kõiki kolme versiooni näinud. Sama moodi töötab ka vene propa, mida ka see kässar siin esindab tegelikult, peaasi, et saaks külvata segadust ja kahtlustamist. Tuleb lihtsalt konkreetne vastus anda, mis tema vale ümber lükkab ja loota lugejate mõistlikusele. Need, kes tema teksti tõendina kohe kasutama hakkavad, ei ole ära teeninud isegi koristaja kohta, sest võivad vabalt kloori ja ühe teise pesuvahendi tuimalt kokku segada, mille nime ma loomulikult siin ei nimeta.

Mul tekib seda iba lugedes sageli selline küsimus, et kui vanad on Kässari lapsed? Hiljemalt selleks ajaks peavad ju vanemad uuesti oma koolis õpitud teadmisi värskendama. Siin foorumis mingit sodi toota on lõbus tema jaoks ja, lugejate-vastajate kommentaare lugedes, mitte ainult tema jaoks;) Aga kui oma laps tuleb küsima homse kontrolltöö kohta, siis lapsele ju ometi halba ei soovi ja vastad ikka ausalt. Mitte mingitest "oma peaga mõeldud" seaduspärasustest lähtudes. Vastasel korral oleks tegemist juba laste vaimse kuritarvitamisega ja see vajaks sekkumist.

Natuke mõtteainet siinsetele tarkuritele:

https://www.quora.com/Did-CIA-Director-William-Casey-really-
say-Well-know-our-disinformation-program-is-complete-when-ev
erything-the-American-public-believes-is-false

Tsitaadid:

"Seriously -- I personally was the Source for that William Casey quote. He said it at an early Feb. 1981 meeting in the Roosevelt Room in the West Wing of the White House which I attended, and I immediately told my close friend and political godmother Senior White House Correspondent Sarah McClendon, who then went public with it without naming the source ..."

" On that note, in the words of the infamous William J. Casey, "We'll know our disinformation program is complete when everything the American public believes is false."

Noh, sinu puhul on juba kõik õnnestunud ju, mida sa kekutad siin oma mõtlemisega? Usud ainult jama ja seda, et pärisinfo on desinformatsioon. Veel parem, sa ei tee enam vahet isegi desinfol ja pärisinfol.
Mõtle nüüd selle minu tsitaadi peale enne järgmist postitust.

Hästi lihtne näide gaaside ja tahkete kehade erinevusest. Oletame, et sul on suletud peopesas mingi kogus gaasi. Kui sa peopesa avad, siis gaas paneb padavai ajama. Enam ei ole seda gaasi seal peopesas.

Kui sul on aga peopesas väike kivi, avad peopesa ja .... kivi on ikka sul peopesas . Ei lähe kuhugile. Selleks pead sa teda viskama, et ta kuhugi läheks.

Atmosfääris gaasi liikumisel tekib vasturõhk. Näiteks puhud õhupalli täis ja siis lased pallil tühjaks joosta. Tänu vasturõhule, mis tekib sellest, et õhupallist väljatungiv gaas peab omale teed tegema atmosfääris, on see tühjaks jooksmine takistatud, võtab rohkem aega. Tekib isegi võimalus käsitsi pallile peale suruda, et õhk pallist kiiremini välja saada.

Vaakumis jookseks pall tühjaks silmapilguga, sest gaasil on absoluutselt vaba tee paisumiseks. Seejuures gaasimolekulid lahkuvad ja oma kiirust enam ei muuda. Gaasimolekulide kiirus jääb samaks, sest nad ei puutu kokku enam millegagi. Vaakum on tühjus, kus pole praktiliselt mitte midagi.

Atmosfääri väljatungiv gaas on analoogne mehega rulal, kes omale kepiga hoogu lükkab. Mees kepiga rulal saab liikuda, kuna lükkab kepiga vastu maad. Tekib tugipunkt , millest ennast edasi lükata. Kui maapind läheb pehmemaks( atmosfäär hõredamaks) , siis hoo lükkamine muutub üha raskemaks. Kui üritada kepiga basseinist hoogu lükata, siis muutub see suisa võimatuks, sest vastutakistus on nüüd juba väga väike( atmosfäär on väga hõre)

Vaakumisse vabalt ilma takistuseta paisuv gaas on analoogne mehega rulal, kes seisab mingi kõrge postamendi otsas, nii et kepp vastu maad ei puutu ja üritab kepiga sealt omale hoogu lükata torgates kepiga õhku. Torka palju tahad, õhk on liiga hõre, et meest liikuma panna. Pidepunkti ei ole.

Vastavalt Joules- Thomsoni seadusele vaakumisse paisuv gaas tööd ei tee, paisumine on absoluutselt vaba. Gaasimolekulid jätkavad oma liikumist sama kiirusega alati ja igavesti.

Aga kui see mees seal rula peal korraliku survega peeretaks, pole keppi vajagi- liigub niisam aedasi. Kui see mees seal esimesest voolikust korraliku survega kollase joa väljutaks, liiguks ta samuti. Nagu veerakett. Võib ka käivitada tulekustuti.
Ja vastamata on sul üks oluline küsimus- kuidas kosmoses orbiiti või asendit korrigeeritakse (nt päikesepaneelide paikaseadmiseks) või pidurdatakse maale tulekuks?

Veic imelik oled vää @fdghfgh
Mingeid kosmoselende ei eksitseeri ju - kõik see on mainstreami ajupesu ja puhas Hollywood'i väljamõeldis. Kõik teavad, et kosmoses ei saa lennata, sest seal ei ole midagi :-)
PS Ma pakun et suuremalt jaolt kasutatakse güroskoope

"... kõik see on mainstreami ajupesu ja puhas Hollywood'i väljamõeldis." - Tegelikult, kui siit nüüd edasi minna, siis võib öelda, et (ka) Hollywood on väljamõeldis. Või, et kõik ongi illusioon... Või Matrix?
Igatahes - lahe teema :)

https://www.youtube.com/watch?v=fpUO88GmTM8&ab_channel=M
ichelvanBiezen

Puus ja punaselt, misasi on "gaaside vaba paisumine"

See on füüsika, katseliselt kontrollitav.

Ilupildid ja videod kuupealkäimisest on propaganda, muud midagi.

Lühidalt kokkuvõttes, kui sul on vaakumis konteiner , milles on gaas ( ükskõik , kui suure rõhu all vms) ja sa dekompreerid selle vaakumisse, siis kuna gaasimolekulidel pole mitte millegagi kokku puutuda vaakumis, siis nende kineetiline energia ei muutu.

Hetkel enne dekompressiooniklapi avamist liiguvad gaasimolekulid teatud keskmise kineetilise energiaga ja pärast dekompressiooniklapi avamist liiguvad gaasimolekulid vabalt vaakumisse laiali täpselt sama keskmise kineetilise energiaga.

Nad ei hakka liikuma vastu takistust( raketi pasunat vms), sest alternatiivne vaba tee paisumiseks on olemas ja loodus otsib alati lihtsama vastupanu teed. Mahakukkunud õun ei liigu mäest ülesse, ta liigub allamäge. Autol, millel käsipidur läheb katki, ei liigu ülesmäge, ikka allamäge jne jne jne.

Kle trollikene, küsimus on endiselt vastuseta.

"Hästi lihtne näide gaaside ja tahkete kehade erinevusest. Oletame, et sul on suletud peopesas mingi kogus gaasi. Kui sa peopesa avad, siis gaas paneb padavai ajama. Enam ei ole seda gaasi seal peopesas. "

Tegin seda, endiselt passib peo peal, mis nüüd saab?

Sellepärast passib sul peo peal, et atmosfäär on ümberringi ja ei lase minema minna. 1 sekundis läbib üks gaasimolekul ca 500 m, põrgates samal ajal paljude teiste molekulidega. Peopesast eemale triivib seejuures ainult ca 1 cm/ sekundis.

Ja vaakumis näeks asi välja sedaviisi, et 1 sekundi pärast oleks gaasimolekul 500 meetri kaugusel peopesast.

Vot sedavõrd suur vahe on vaakumil ja atmosfääril. Atmosfääri gaas vabalt paisuda ei saa, aga vaakumisse saab. Muud pole siin midagi.

Troll, vastus küsimusele paluks.
Aga arvata võib, et sa tead seda vastust, kuid selle siia kirjapanek nullib hoobilt kogu su senise möla.

Orbiiti saab muuta sedaviisi, et kas suurendada või vähendada kiirust. Kui kiirust suurendada, siis roniks satelliit kõrgemale orbiidile, kusjuures suuremale orbiidile pidama jäädes tema orbitaalkiirus hoopistükis väheneb. Just lugesin kuskilt seda, ma ei viitsinud matemaatikasse süveneda. Ala kineetiline energia vahetus potentsiaalse energia vastu.

Tsitaat siin:

"In orbit, firing your engines frontwards moves you forward into a higher orbit, which actually means you slow down, because objects in a higher orbit move more slowly. In order to go faster you need to decelerate and fall into a lower orbit. The farther away you are from Earth, the less magnified this effect is."

Summasummarum, mida meil teada vaja on, on see, et kiirendamiseks ja mahakiirendamiseks on vaja kulutada energiat. Maalähedasel orbiidil on g kuskil 8.9 või kuskil seal kandis.
Järeldus, g on praktiliselt sama suur, kui maa pinnal. Jah, puudub õhutakistus, kuid energeetilises mõttes on tarvis kulutada energiat, et maakülgetõmbejõule vastu töötades liikuda maakerast kaugemale.
Ja kuna kosmoses tanklaid ei ole, siis igasugune ulme, et justkui oleks võimalik rahulikut sõita 340 000 km( see on samapalju, kui 9 x ümber maakera ) ühes suunas ja ilma tankimata tagasi tulla sama pikk tee, seejuures kasutades maailma üht kõige ebaefektiivsemat mootorit, täielik jaburdus.

Siin on tsitaat raketi kütusekulust, näitlikustamaks, milline kütuseõgard üks taoline rakett on:

"The first stage of the Saturn V rocket, using five F-1 rocket engines, produced 7.5 million lbs. (3.4 million kilograms) of thrust and was used during launch for about 2 minutes. It gobbled up 20 tons (40,000 pounds) of fuel per second."

Ja kogu see meeletu kütus läks ainuüksi selleks, et saavutada orbitaalkiirus, et rakett tagasi maa peale ei kukuks. Kuid kuu peale sõitmiseks on ju vaja järjest uuele ja uuele orbiidile hüpata ja selleks uuesti kütust raisata. Kust see kütus võetakse, ma küsin ? Tanklaid ju ei ole.
Ja ma kordan veelkord, maalähedasel orbiidil on g jõud endiselt 8 kopikatega, seega praktiliselt sama suur, kui maa peal. Sellele jõule on vaja vastu töötada, et kaugemale orbiidile ronida. Ja see tähendab, et kütust kulub ja mitte vähe.

Ja tagasi tulek tähendab, et tuleb jälle kütust kulutada, et maha pidurdada. Ei saa ju täie lauluga maakera poole kütta ja siis otse atmosfääri, kus kõik kiirelt liikuv kraam ära aurustub. Tahaks ju plekktünnis ikka mugavalt ja chillilt atmosfääri siseneda, et saaks kuskil langevarju avada ja rahulikult maapinnale hõljuda. See aga eeldab, et hoog on vaja maha pidurdada, mis jällegi nõuab kütuse kulutamist.

Siin on hea video kuumooduli stardist. Sellele vidole tuginedes peaks nüüd kõik uskuma, et kuul käimine on võimalik.

https://www.youtube.com/watch?v=BMBcLg0DkLA&ab_channel=E
ureka

Mis möla see nüüd oli? Mis pagana mootoreid sa seal orbiidil käivitad? Kahe- või neljataktilisi?
Mõtlen, et kui keegi on ennast täielikult naeruvääristanud, siis kas on võimalik veelgi rohkem seda teha ja kuigi vastus peaks olema eitav, siis sinu puhul on siiski võimalik veelgi rohkem naeruväärsemaks muutuda.

No oot, enne ütlesid, et paneb peost kohe minema gaas aga mul passib käe peal. Sa nüüd ütled, et ei pane minema kohe, sest atmosfäär takistab?
Kumb siis on, paneb plehku või ei pane?!
Ma väsisin hoidmisest ära, panin teetassi taldrikule selle gaasi nüüd.

Lihtsalt uskumatu, gravitatsioon ei ole mingi Maa eriline omadus.
https://et.wikipedia.org/wiki/Newtoni_seadused
Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Isegi Päikesesüsteemis ei tiirle nt Jupiter mitte ümber Päikese, vaid ümber Päikese ja Jupiteri masside keskpunkti, mis asub Päikesest väljaspool kosmoses ja see omakorda mõjutab ka kõigi teiste planeetide tiirlemisi vastavalt nende massidele-kaugustele ikka samade seaduspärasuste järgi. Sama puudutab ka raketti, mille mass on tohutult väiksem kõigist planeetidesst, mis võiks juba peast arvutamise tasemel anda kätte suurusjärgu vajaliku energia kohta, mis vastab ka neile suht lihtsatele küsimustele. Hakkasin just mõtlema, et mul on äkki kodus olemas veel mõni "raketimootorgi" sellest (nõuka) ajast, kui käisin raketiringis ja sai arvutatud-ehitatud ise neid asju kõriauguni. Mootorita raketid on vist laste poolt enamuses juba "ära mängitud":)

Mis möla see nüüd oli? Mis pagana mootoreid sa seal orbiidil käivitad? Kahe- või neljataktilisi?

Kui sul mootorit ei ole, siis millega orbiiti korrigeerid. Lükkad luuavarrega või?
Ise oled ju täis koomik.

Mis mootoriga tegu, täpsemalt ei oska selgitada?

Kärsalt pikk jutt, mis mitte midagi ei ütle.

Gravitatsiooni nähtusest aru saamiseks võta õun ja viska üles. Õun pidurdub, jah, tõepoolest , ka õhutakistus pidurdab, aga põhiosa teeb ära siiski gravitatsioon. Siis jääb seisma ja seejärel kukub tagasi gravitatsiooni tõttu. Sama asi juhtuks ka siis, kui õhku ega atmosfääri üldse ei oleks. Ikka õun kukub tagasi gravitatsiooni tõttu.

Selleks , et õuna panna gravitatsiooniväljas liikuma, on vaja kulutada energiat. Selleks, et õun leviteeriks gravitatsiooniväljas, on samamoodi tarvis kulutada energiat.

Nüüd Newton omal ajal rääkis kahurikuulist. Kui see tulistada kõrgelt torni otsas horisontaalsuunas, siis kuul liigub parabooli mööda, kuni lõpuks kukub maapinnale. Piisavalt kiirelt tulistades on võimalik aga tekitada olukord, kus kuul küll kogu aeg kukub maapinna poole, kui tema horisontaalsihis liikumine on sedavõrd suur, et ta kukub maapinnas justkui kogu aeg mööda. See ongi nüüd seesama orbitaalliikumine.
Selles pidevas kukkumisolekus on keha justkui kaaluta olekus, aga see ei tähenda, et talle ei mõjuks maa külgetõmbejõud. See maa külgetõmbejõud on maalähedasel orbiidil 8 kopikatega 9,8 asemel. Ei ole eriti suur muutus. Seejuures see liikumine võib kesta igavesti, sest tööd ei tehta , kuna gravitatsioon on risti liikumisega ja gravitatsioonisuunalist liikumist ei toimu.

Nüüd, kui sa tahaksid hüpata kõrgemale orbiidile, siis tuleb kiirust suurendada. Selleks on vaja vajutada gaasi vms ehk kulutada kütust. Ilma ei saa siin elus midagi.

Paradoksaalsel kombel, kui oled kõrgemale orbiidile hüpanud ja mootori välja lülitanud, siis kiirus kokkuvõttes hoopis langeb. Aga kineetilise ja potentsiaalse energia summa on kaugema orbiidi puhul suurem, kui lähedasema orbiidi omal.

Tagasi esialgsele orbiidile tulles oleks vaja vastupidiselt kiirust vähedada. No kuidas sa vähendad vaakumis kiirust, pidureid ju ei ole. Ainus võimalus väidetavalt reaktiivmootoriga mängida, pöörates siis mootori vastassuunda. See vajab samuti jälle kütust.

Kokkuvõtvalt, isegi kui reaktiivmootor töötaks vaakumis, ei jõuaks sa elus niipalju kütust kaasa vedada, et kuule sõita ja siis tagasi tulla, hoo maha pidurdada jpppms komplikatsioonid.

Kuureisid on täielik ulme ja pole mingi ime, miks neid tänapäeval ei tehta. See pole lihtsalt võimalik, muud midagi. Sellist tehnoloogiat ei ole lihtsalt olemas.

Kle troll, mis mootoriga tegu on?

Esiteks , ma ei ole troll ja teiseks , mis vahet seal on, mis mootoriga tegu oli , kütust imevad nad kõik ja kuule ja tagasi sõitmiseks vajaminevat kogust ei ole võimalik kaasa võtta . Muud midagi.

Gaas on endiselt taldrikus... panen põleva tiku sisse ja kustub ära... müstika :/

Kässar on ennast lõplikult nurka värvinud :D

Teemaks ei ole kuu, teemaks on orbiidi korrigeerimine ja vajadusel laskumiseks pidurdamine- kuidas see käib?
Teades sinu võimeid netist infot leida, teeb see vastamise imelihtsaks.

Fdgh, Omast arust olen kümme korda juba seletanud, kuidas orbiiti muuta. Selleks on vaja kulutada energiat. Kiirendada, siis saaks kaugemale , kiirust vähendada, siis saaks lähemale. Mida veel sa kuulda tahaksid?

Mina aga tahaksin sinu seletust kuulda, kuidas siis see nn orbiidi korrigeerimine siis käib? Anna tulla ja hari meid.

Me kõik, kaasaarvatud sina, teame kuidas käib. Me tahame, et sa selle ise siia kirja paneksid. Tee seda!

Pane oma tass vaakumisse ja siis näed, kuidas gaaside vaba paisumine vaakumis välja näeb. Seejuures, tass ei hakka liikuma, vaid jääb vaakumis täpselt samasse kohta seisma. Gaasimolekulide kiirused enne vaakumisse sattumist ja pärast vaakumisse sattumist on täpselt samasugused, mis tähendab, et gaasimolekulide koguenergia ei muutunud. Kui gaasimolekulide koguenergia ei muutunud , siis järelikult mingit energia ülekannet tassi lükkamiseks ei toimunud.

Joules- Thompsoni gaaside vaba paisumise seadus, muud pole siin midagi.

"Me kõik, kaasaarvatud sina, teame kuidas käib. Me tahame, et sa selle ise siia kirja paneksid. Tee seda!"

Juba kümme korda seletasin, eeldusel, et reaktiivmootor vaakumis töötab. Milles ma 99% kahtlen. Nüüd ootan fdgh selgitusi, minu omad ei kõlba vist.

Kuumissioonides , eeldusel , et reaktiivmootor töötab, kahtlen selle tõttu, et pole võimalik kaasa vedada niipalju kütust, et see reis ära teha. Gravitatsiooni vastu võitlemine on tükk maad hullem, kui võidelda asfaldi höördetakistuse ja atmosfääri tuuletakistuse vastu.
Kes ei usu, siis proovi autot lükata siledal pinnal asfadi peal. Pole nagu probleemi 10 m auto edasi lükata ületades hõõrdejõudu rehvi ja asfaldi vahel, laagrites jne jne. Isegi tuulel on oma väike takistus, aga ka selle saab ületatud.
Nüüd aga proovi sama autot 9,8 g vastu vertikaalsuunas edasi nihutada. Õhutakistus ja hõõrdetakistus laagrites jms on sellekõrval kökimöki.

Tehke katse ära ja andke teada, kuidas õnnestus autot 10 m õhu tõsta. Võrrelge kütusekulusid, kui kasutate mingeid mehhanisme peale musklijõu.

Võrrelge neid kütusekulusid ja siis mõlege, kas on võimalik nii palju kütust kaasa vedada, et see reis ära teha kuule, kui kodinad, mida kaasa vedada, kaaluvad kümnetes ja kümnetes tonnides.

Sinu näide oli, et kivi jääb pihku ja gaas paneb minekut. Minu näide on, et näed, ei pane, passib seal edasi. Vaakumist sa ei rääkinud midagi, kas sa valetasid ühesõnaga?

Muidugi valetas. Samas vaakumis töötavale reaktiivmootorile on antud 1% võimalust, asi seegi.

"Sinu näide oli, et kivi jääb pihku ja gaas paneb minekut. Minu näide on, et näed, ei pane, passib seal edasi. Vaakumist sa ei rääkinud midagi, kas sa valetasid ühesõnaga?"

Jah, minu viga, oleks pidanud mainima vaakumit. Tahtlikult ei valetanud, ma ei tea lihtsalt kõiki trikke, mida gaasidega atmosfääris on võimalik teha. Nagu näha, sa tead mõnda, nii et tubli oled. Muud ei oska ma siin midagi öelda. Tuleb endale tuhka pähe raputada, mis seal ikka.

Üldist vaadet see ikkagi ei muuda - kuumissioonid oli fake. Propaganda, muud midagi.

No aga proovisin uuesti gaasiga, see pani plehku ja vaakumit ikka ei ole, jälle valetad?

Aga sul pole ühtegi tõestust, et kuusõit fake oli. Välja arvatud see fantaasia, et sinu arust ei ole võimalik nii palju kütust kaasa tassida.
Palju sinu arust peaks siis kütust olema ja palju ühte laeva mahub?
Ära hakka jälle hämama, vaid ütle konkreetsed numbrid. Võivad ka gallonites olla. Ja palju üks laev "sajale" kulutab?

Natukene arvusid:
https://space.stackexchange.com/questions/4330/how-much-ener
gy-is-required-to-put-1-kg-in-leo
LEO- low Earth Orbit

Ei sina pea meid aitama. Kässar peab meid aitama!

Aga väike küsimus: kuidas juba orbiidil olles nurka/suunda muudetakse?

Natuke ka arvusid:

https://www.nasa.gov/learning-resources/for-kids-and-student
s/what-was-the-saturn-v-grades-5-8/

Tsitaat:

"The Saturn V rocket was 111 meters (363 feet) tall, about the height of a 36-story-tall building, and 18 meters (60 feet) taller than the Statue of Liberty. Fully fueled for liftoff, the Saturn V weighed 2.8 million kilograms (6.2 million pounds), the weight of about 400 elephants. The rocket generated 34.5 million newtons (7.6 million pounds) of thrust at launch, creating more power than 85 Hoover Dams. A car that gets 48 kilometers (30 miles) to the gallon could drive around the world around 800 times with the amount of fuel the Saturn V used for a lunar landing mission. It could launch about 118,000 kilograms (130 tons) into Earth orbit. That’s about as much weight as 10 school buses. The Saturn V could launch about 43,500 kilograms (50 tons) to the moon. That’s about the same as four school buses."

Veel tsitaat:

"Stage 1 had gross mass 2 286 217 kg and empty mass 135 218 kg and therefore a fuel mass 2.150.999 kg.

Stage 2 had gross mass 490 778 kg and empty mass 39 048 kg and therefore a fuel mass 451 730 kg.

Stage 3 had gross mass 119 900 kg and empty mass 13 300 kg and therefore a fuel mass 106.600 kg.

Adding up the above you get total 2 896 895 kg gross rocket mass with 2 709 329 kg fuel mass or about 2 709 tons of fuel of which 2 603 tons were burnt in stages 1 and 2. Thus the fuel was 93.53% of the total rocket. Imagine that. On top of it there was this 43 802 kg three-part space capsule with more fuel and three humans - Apollo 11 - described below."

"Aga väike küsimus: kuidas juba orbiidil olles nurka/suunda muudetakse?"

Siit võibolla saad väheke vastuseid. Väike trikk tehti enne kuu poole minekut, haagiti lahti , pöörati 180 kraadi ja haagiti jälle kinni. Pole probleemi. Jalutuskäib pargis, muud midagi.

https://en.wikipedia.org/wiki/Transposition,_docking,_and_ex
traction

Tsitaat:

"Transposition, docking, and extraction (often abbreviated to transposition and docking) was a maneuver performed during Apollo lunar landing missions from 1969 to 1972, to withdraw the Apollo Lunar Module (LM) from its adapter housing which secured it to the Saturn V launch vehicle upper stage and protected it from the aerodynamic stresses of launch. The maneuver involved the command module pilot separating the Apollo Command and Service Module (CSM) from the adapter, turning the CSM around, and docking its nose to the Lunar Module, then pulling the combined spacecraft away from the upper stage. It was performed shortly after the trans-lunar injection maneuver that placed the Apollo spacecraft on a three-day trajectory to the Moon. The docking created a continuous, pressurized tunnel which permitted the astronauts to transfer internally between the CSM and the LM."

Nii et ikka käisid Kuul ja saab kütust kaasa võtta küll?

Aga selgita kässar seda ka, kuidas see 180 kraadi pööramine puhttehniliselt käib? Autodel keerad rooli, lennukid, laevad, tõuksid ja igasugu muud liikurid on varustatud juhtimisseadmetega, aga kosmoselaeval ju pole rooli ega tüüri ega lenksu.

"Nii et ikka käisid Kuul ja saab kütust kaasa võtta küll?"

Kui sa hakkad natuke süvenema, mida oli vaja teha , et plekktünn jõuaks kuule, siis hakkad aru saama, milline ulmeprojekt see oleks.

Teiseks arvud ei klapi. Erinevatest andmetest vaadates on kogused väga erinevad.

Näiteks 3 aste kaalus ise tühjalt 15 tonni ja kütust pidavat olema 110tonni. Aga selle kolmanda astme otsas istus veel see 45 tonni kaaluv tünn, millega kuu poole pandi ajama, nii et kokku oleks pidanud orbiidile jõudma vähemalt 170 tonni.
Mõnede arvude järgi jõudis sinna veelgi rohkem.
Aga siis on kirjas, et Saturn V jõuab orbiidile vedada 130 tonni.

Nüüd see kolmas aste väidetavalt boostis siis kogu selle 170 tonnise krempli orbiidilt kuu poole, suurendades kiiruse 7,5 km/s rohkem kui 11km/s peale.

Kui numbrid sisse lüüa ja arvutada kineetilise energia pealt vajaminevaid koguseid, siis võib juba väita, et kütusega on jama majas.

Aga nüüd mõtle selle peale, et kuidas seda plekktünni juhiti. Sa pead täpselt manööverdama, täpselt õigel ajal manöövri tegema, selleks kütust kulutama. Sellise kiiruse juures, kui eksid mõned sekundid, siis sa pika maa peale satud ju täitsa teise kohta. Oli vaja jõuda kuu ja maa vahelisse punkti, kus kuu ja maa külgetõmbejõud teineteist tasakaalustavad ja kuu hakkab raketti enda poole sikutama.
Väidetavalt oli raketi kiirus kuu orbiidi ligidale jõudes 2400m/s ja siis tehti manööver, pidurdati see 1500m/s . Selleks manöövriks kulutati väidetavalt 10 tonni kütust. Kui võtta aluseks kineetilised energiad enne manöövrit 44 tonnise raketi puhul ja kineetiline energia pärast manöövrit massiga 33 tonni, siis jääb sellelt 10 tonnist justkui väheks.
Siinjuures on veel oluline, et manööver tuleb täpselt sooritada, täpselt õiges suunas suunata reaktiivmootori jõud, laeva keerata jne jne jne. Kuidas seda teha, kui sa isegi plekktünnist välja ei näe, tekitab küsimusi. Selle kohta öeldakse, et arvuti tegi kõike aastal 1969. Navigeeris kosmoses , jalutuskäik pargis, lihtne lugu.
Mingi vihje on, et kompuutrit ka kontrolliti käsitsi üle( meenutab natuke seda tuumapommi värki, kus naised perfokaartidega panid paralleelselt kompuutriga):
Tsitaat:

"Just prior to powered descent, the angle between the line of sight to the sun and a selected axis of the inertial platform was compared with the onboard computer prediction of that angle and this provided a check on inertial platform drift"

Heakene küll.
Nüüd rakett jäi ise orbiidile tiksuma ca 100km kõrgusele, kuumooduliga minnakse kuu peale, sõidetakse väheke pagiga ringi. Kuidas nad seal tualetis käisid, selle kohta andmeid ei ole.

Nüüd on su vaja selle sama kuumooduliga tagasi kuu orbiidile saada ja orbiidil tiksuv rakett üles leida. 100 m kaugusel kuskil . Pole probleemi, leitakse üles ja dokitakse.

Ja siis algab tagasisõit. Maa külgetõmbejõud on selles punktis ca 0,00035 m/s2.
Ehk siis selles punktis nagu maa külgetõmbejõule lootma jääda küll ei saaks, et edasi liikuda.

Heakene küll, nüüd lõpuks siis jõutakse tagasi 11,5 km/s kiirusega. Täpselt on välja arvestatud punkt, kus plekktünn peab sisenema, et siis hõõrdejõuga atmosfäär hakkab kiirust maha võtma. Väidetavalt see toimub üsna kiiresti, kui teha arvutused, kui palju energiat selle mahapidurdamise käigus kulub, siis betooni temperatuur peaks tõusma 50 000 kraadini. Ehk siis aurustuks. Kuid pole midagi, epoksiidvaigust tehtud 5 cm paksune kilp hoiab plekktünni mugavalt jahedas.
Sellise kiiruse juures sisenemine peab olema täpses kohas, täpses paigas. Horisontaalselt. Kuigi maa mass tõmbab otse keskmesse. Kuidas nad nii täpselt sättisid, et sisenemine oli sellise nurga all ja nii täpselt , kuidas nad seda plekktünni manööverdasid, palju kütust kulus jne jne. Tekivad küsimused.
Eriti veel sellepärast, et kukuti vette otse lennukikandjal oleva vastuvõtukomisjoni ees. Päris täpne arvestus, muud pole siin midagi öelda.

On kahte tüüpi inimesi- ühed näevad eesmärki ja jõuavad selleni ehk lahendavad kõik ettetulevad probleemid. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Teised ütlevad iga asja peale, et see ei ole võimalik. See teine tüüp ütleks isegi kivikirve peale, et see pole võimalik ja jätkaks võsast murutud kaikaga mammutijahti. Kui sedagi, sest puust kaikaga ei ole ju võimalik suurt mammutit tappa. Seega suure tõenäosusega sureks selline inimene välja või sööks sipelgaid ja seeni. Eks elu seegi.
Kässar on muidugi evolutsiooni erinäide, sest ta on suutnud läbi miljonite aastate ellu jääda ja isegi interneti kasutamise selgeks teha ning on suuteline sealt leidma just täpselt seda, mis nullib kogu inimkonna arengu alates kivikirve leiutamisest. Ja kui seda infot internetis ei ole, siis ta mõtleb selle ise välja. Seega mõtlemisvõime justkui on olemas. Mingil määral ka analüüsivõime, aga see miskipärast analüüsib kõik asjad olematuks. Huvitav, et ta interneti olemasolus veel ei kahtle. Või selles, et kõik internetis kirjapandu on vale.
Viimane variant oleks ilmselt enda olemasolus kahtlemine ja selle peale peaks ta protsessor kõva pauguga plahvatama ja gaasid gravitatisoonivälja paiskama.

Aga valetasid siis või? Gaas pani plehku käe pealt ju!

Palju see kineetiline energia oli, mida sa oma jutus mainisid, et millest vaja üle saada oli ja mis punktis ta potensiaalseks muutus nüüd täpsemalt ja mis suunas?

Võtame chatgtp lahti, et vastata mõnedele küsimustele:

Vaatleme apollo kapsli sisenemist atmosfääri:

11500 m/s kiirus langetati 500m/s peale ca 5 minuti jooksul.

Lasin välja arvutata energiakoguse , mis sellise pidurdamise jaoks tarvis oleks.

3.2×10 astmes11
joules of energy, its temperature would theoretically increase by about 70,600 °C.

This is a theoretical calculation and doesn't take into account factors like heat loss to the environment or changes in state. In reality, such an extreme temperature increase would likely lead to the concrete breaking down or vaporizing. If you have further questions or need more clarification, just let me know!

Sama raskes plekktünnis aga kuidagimoodi suudeti see temperatuur üle elada. Megasuperhüper "heat shield."

PS, see heat shield pidavat olema tehtud epoksiidvaigust ja klaasfiibrist ja olema ca 5 cm paks.

PS, neil olla sellel kapslil olnud ka mingi aken, kust sai välja vahtida, kuidas sulaplasma mööda tuhiseb.

No aga hea siis ju, et kapsel pole betoonist tehtud vaid hoopis glasuuritud nagu mu ahjupott.

Täpselt , glasuurpottidest ahi elab atmosfääri sisenemise üle, samal ajal meteoriidid aurustuvad.

Päris hea reklaami saaks mõnele ahjule teha:)

Meenutab seda " The Day After Tomorrow " filmi, kus äkitselt tekkis tänu kliimamuutustele nii kõva külmalaine, et helikopter kukkus nagu kärbes taevast alla, sest kütus hangus koheselt ära ja silmaga oli näha, kuidas kõik hetkega jäätuma hakkas ning siis mingi seltskond jooksis selle jäätuva frondi eest ja napilt pääsesid, lüües enda selja taga kinni mingi raamatukogu jämeda tammepuust ukse. Siis hakkasid raamatust lehti rebima ja sellega kaminat kütma. Samal ajal väljas kõik pragises ja nagises ja lennukid jms asjad kukkusid taevast alla, kuna nii külma oli.

Cool story.

Oligi terve päev igav, aga õnneks kässar suutis õhtuks midagi välja mõelda. Paistab, et teema oli väga keeruline ja ise seda ei suutnud välja raalida, seega õnn, et AI leiutatud on. Kui sa temaga juba suhtled ja usaldad, siis küsi tuumapommi ja kuul käimise kohta ka. Loomulikult ära unusta rektiivootorit- kas ikka töötab kosmoses. Anna siis teada, mida AI vastab.

Küsisin chatgtp-lt , palju "silica tile" soojusmahtuvus on ja siis palusin kütta pidurdusenergia 1 tonni sisse, et palju siis temperatuur tõuseb:

Conclusion
This calculation suggests that the energy

3.20×10 astmes11 J could theoretically raise the temperature of 1 ton of silica tiles by approximately 426,667 K, which is not physically feasible as it exceeds the melting point of silica.

Chatgtp ajab palju kelbast. Aga teda on hea kasutada arvutamiseks. Muus asjas teda usaldada ei saa. Näiteks, ma küsisin ta käest, et kumb enne krematooriumis kaob, kas 70 kg puunott või 70 kg inimkeha ja vastus tuli samasugune fdgh-ga, et inimkeha kaob palju kiiremini, kuna koosneb suures osas veest jne jne.

Millegipärast ma ei usu, aga võibolla tõesti ongi nii. Ma ei tea kõiki neid trikke ja asju, millega alt võidakse tõmmata. Deus siin lõbustab ennast sellega, et viskab lõkse siia sinna ja mina muudkui astun sinna sisse.
Samas ma imestan, et mees, kes pani mingi informaatiku eksamil puusalt ilma ettevalmistamata ja õppimata täispunktid, üldse siin viitsib midagi kirjutada.
See on positiivne , et , ütleme ausalt, kõva kärbes, viitsib lihtsurelikega dialoogi pidada.
Ma saaks tolle õppejõu aines isegi õppides ja tuupides ja raamatuid lugedes ikka praktiliselt 0 punkti.

Näide ühest kontrolltöö küsimusest tollelt õppejõult, kelle aines Deus tegi puhta töö, sealjuures, kordan veelkord, ilma õppimata, puusalt:

Kui palju funktsioone sisaldab Turingi masinate ajalise keerukuse mõõt?

Turingi masin on lõpmatu lint ehk lõpmatu mälu ja tal oskab kõiki funktsioone ehk konkreetselt sinu sisendile vastus on, et piirväärtus läheneb lõpmatusele.

Mis aga glasuuri puutub, siis seda saab seestpoolt jahutada kah, siseneva keha taga nimelt on jahe ala.
Silica tile pole päris keramiit siiski, kuigi kui sulle peldikuplaadid meeldivad, siis neil on ka päris hea omadus kuumust eemal hoida. Eriti ägedad on need metallisulatuse ahjud, millel glasuur peab vastu nii seda sulametalli kui ka suisa termiiti .
Meteoorid pole siiski kosmoselaevad, kes suudavad optimaalselt trajektoori korrigeerida ja muud sellised võlusõnad vaid kõigest meteoroidid, millest saab lõpuks meteoriit, kui saab ning kui nad just pole otse päikesetuulest läbi lennanud, siis tõenäoliselt tõesti ei oma keramiitkatet selleks meteoriidiks saamise katseks.

Mida oligi tarvis tõestada- kui AI vastus ühildub tema eelarvamustega, on kõik korras, aga kui mõne siinkirjutaja omaga, siis tuleb kahelda.

"So, applying 3.2 ×10astmes11 joules of energy to one ton of LI-900 would theoretically result in an enormous temperature change of about 426,667 K. However, this is a theoretical calculation; actual results would be limited by material properties and structural integrity."

Ok, see energia lükatakse 5 minuti jooksul sisse, et selle aja sees on on aega jahtuda. Aga ikkagi, numbrid on sellised.

Teine asi, jahtumine toimub alati, sest iga asi üle absoluutse nulli kiirgas soojuskiirgust, nii et kuumenev "heat shield" samal ajal ka kiirgab soojust välja , võib öelda et jahtub. Selles suhtes ei saa ma aru Deusi väitest, juskui jahtumine toimub tahapoole. Jahtumine läbi soojuskiirguse toimub igas suunas.

Küsisin ka LI-900 soojusjuhtivuse kohta:

"The thermal conductivity of LI-900 is typically around 0.04 to 0.06 W/m·K (watts per meter per kelvin). This low thermal conductivity is what makes LI-900 an effective insulator, as it minimizes heat transfer, particularly in high-temperature environments like those experienced during spacecraft re-entry. If you have any more questions about its properties or applications, let me know!"

Ehk siis soojusjuhtivus on samas suurusjärgus tavalise penoplastiga.

Tsitaat:

"The thermal conductivity of rigid foam insulation varies depending on the type of foam. Here are some common types:

Polyurethane Foam: Typically around 0.020 to 0.025 W/m·K.
Polyisocyanurate Foam: Similar to polyurethane, usually about 0.020 to 0.025 W/m·K.
Expanded Polystyrene (EPS): Generally around 0.030 to 0.040 W/m·K.
Extruded Polystyrene (XPS): Usually in the range of 0.030 to 0.035 W/m·K.
These low thermal conductivity values make rigid foams effective insulators for various applications, including construction and refrigeration. If you need more specific details about a certain type of rigid foam, just let me know! "

Ehk siis, 5cm paksusest penolaadse soojusjuhtivusega materjalist piisab, et isoleerida plekkpurk plasmamullist, millest rakett läbi tungib. Kusjuures akna koha pealt oli isoleerimata, aga noh, eks aken oli ka tehtud mingis megasuperhüper materjalist.

Kus ma seda penoplasti juttu varem kuulnud olen, ahjaa, vesinikupommi ju mingi kihi moodustab penoplast, mis megasuperhüper temperatuuri juures tekitab mingi nn kapsli, mis kogu kompotti koos hoiab, et saaks tekkida pauk, mis aurustab mitte ainult linnu vaid terveid kontinente.

"Mida oligi tarvis tõestada- kui AI vastus ühildub tema eelarvamustega, on kõik korras, aga kui mõne siinkirjutaja omaga, siis tuleb kahelda."

Ma olen alati avatud uutele ideedele ja tuimalt ei usu midagi. Tuleb teha lihtsalt kontroll katse ja kontrollida.