# Iga 6 või 7 aasta tagant 7+ kilo euri kasseerida uue akupaki eest
Saan aru, et oled otsustanud võtta trollimise tõsiselt käsile, et järjest kõik müüdid läbi käid?
Elektriautode akud ei vaja esiteks iga 6-7 aasta tagant vahetust, isegi iga 10 aasta tagant mitte.
Kõige kehvema tehnoloogiaga loodud Leaf akud on veel enamikel esimestelgi masinatel peal (mis peagi kümne aastaseks saavad).
Tõsi, on eksemplare Leafidest, mis on üle 300k km läbinud ja seetõttu aku mahtuvus vähenenud ebapraktilisele tasemele. Küll aga ei ole neil juhtudel akuvahetus 7k € vaid pigem 3-4k kui jäädakse sama algselt disainitud mahtuvuse juurde ning ollakse nõus mujal, kui esinduses tööd laskma teha. Sul vast kogemusi küll, kas 300k läbisõidu peale sisepõlemismootoril on vaja vähema või rohkema raha eest tööd teha (ära unusta rihmade/kettide/veepumpade jne vahetust).

# Tuumareaktoris on vesinik kõrvalprodukt
Selle väite kohta palun küll mingit tehnilist viidet, sest kõik teemat käsitlevad kirjutised seostavad tuumareaktoritega vesiniku tootmisel vaid elektrolüüsi või veeauruga metaani töötlemist.
Või kui pead silma reaktoreid, mis kasutavad uraanhüdriidi (UH3), siis see eeldab kõigepealt selle tootmist. (https://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen-moderated_self-regul
ating_nuclear_power_module)

# Millest me üldse räägime??
Jah, palun ütle lõpuks millest sa räägid, sest seni sa pole väga koherentselt suutnud oma vaatepunkti seletada peale selle, et maal elavad inimesed, kes töötavad enda heaks/oma talus ning neile ei sobi elektriautod sest sajakilomeetrised järelhaagisega sõitmised.
Millele pole keegi vastu vaielnud.
Aga miks sa pead vajalikuks sellest vähemusest rääkida ma ei mõista, sest sa pole seda seletanud.

Lihtsuse huvides kordan siis üle millest jutt käib: Müüt, et maale elektriauto ei sobi on väär ning seda pole mõtet levitada.


# Äkki teeks nii, et kui puudub arusaamine sellest, kui paljude
# MAATÖÖDEGA maal inimesed päriselt tegelevad
Aga äkki teeks nii, et sa ei üldistaks vähemuse alusel enamuse vajadusi?
Sa oled seni suutnud välja tuua vaid vähemuse poolt regulaarselt harrastatavad tegevused, mille puhul elektriauto muutub ebamugavuseks või takistuseks. Küll aga pole sa suutnud kordagi mingilgi määral demonstreerida, et need tegevused oleksid enamuse poolt regulaarselt harrastatud või et need tekitaks enamusele piisavalt ebamugavust või ebapraktilisust, et saaks väita nagu neile elektriauto ei võiks sobida.

Lisaks oled sa pidanud vajalikuks korduvalt muuta mida tähendab üldse "maal" või "maapiirkond" antud arutelus. Jääb mulje nagu sa lausa kardaks seda selgelt defineerida ja selle definitsiooni juurde jääda.

# tegemata jäänud töö
Kui sa sellega püüad toetada väidet, et elektriauto maale ei sobi, siis ole hea ja demonstreeri lõpuks kuidas enamusele maal elavatest inimesteks elektriauto põhjustaks tegemata jäänud tööd.
Vähemusest pole mõtet rääkida, sest siis jõuame olukorda, kus vähemus saaks ka jalgsi/rattaga oma kliendid ära külastatud samas kui enamus ei saaks.

# lumevaalud ongi kapotiservani
Ja see kehtib täpselt samamoodi nii sisepõlemismootori kui elektrimootoriga auto kohta, ehk räägid aiaaugust. Tubli.

# mida inimesed reaalselt osta jaksaksid
Ehk jääd oma seisukoha juurde, et elektriautod maale ei sobi sest maal elavad vaesed?

# 10 a. pärast ostavad USAst toodud Riviani
Kui Fordi, GM vms lubatud alghinnad realiseeruvad, siis on realistlikum näha elektrilisi F-150 vms kui Riviane. (Alghindades ligemale 2x hinnavahe)

Kus see trollimine on, kui sa ise kirjutasid Tesla maksimaalse läbisõidu maha, kus aku kukkuma hakkab või noh, õigem termin on "jõuab 80% tasemele mahutavuselt, kust alates loetakse liitiumaku eluiga lõppenuks"? :D
Ma ei trolli midagi, see on reaalsus, mida sa endale tunnistada ei taha lihtsalt, mis teha ja aru ka ei saa, et lae nii tihti kui tahad, max läbisõitu sa sellega ei suurenda. Kas sõidad selle 300k nüüd 10 aastaga läbi või 5 aastaga nagu taksod, sinu oma vaba valik. Taksoparkidel on tihemini vaja seda 7+k välja käia, eraisikul natuke harvemini.
Vesinik on kõrvalprodukt kui selles mõttes, et pole vaja lisaenergiat elektrolüüsi jaoks, et vett poolitada hapnikuks ja vesinikuks, kõik toimub puhtalt tuumajaama oma jahutuse pealt ehk siis põhimõtteliselt jääksoojuse kasutamine ehk siis tuumajaama kasuteguri tõstmine. Ajad aga plastikut sinna veeauru sisse, mis juba tekkinud on ja voila, saad vesiniku, ei pea metaan olema.
Riviani jutt kehtib ka F150 ja Hummerite kohta, 10 aasta pärast pole midagi muud teha, kui V8 vahele visata ja pärisautona kasutada. Või siis pressi alla, vaevalt keegi enam sissemaksuks seda võtab, et saaks uue Hummeri liiparisse võtta.
Pärismootorile pole vaja 300k pärast midagi teha, kui paarisaja euri eest seesama veepump, õlipump jne asjad ära vahetada, isegi ketti ei pea pingutama veel. Vb pihustid ka umbes soti eest vahetada ja benapump soti eest, kui juhuslikult rõhk madalaks kipub jääma. Keevitustöid ei saa arvesse võtta, sest seda vajavad ka särtsupillid mingi aja pärast nii kui nii, logisevad ja nagisevad kaalu kokkuhoiu pärast päris korralikult va Porche, see oli küll väga vaikne ja isegi siin eelmise nädala jää-vesi-jää ilmastikuga ei kuulnud hiirte suguelu pagassist erinevalt minu Nissanist.
Maaelu definitsioon on väga lihtne, teie seal oma kipsipeldikutes elavad inimesed pole mitte maal vaid lihtsalt äärelinnas. Maakohti on eestis väga palju ja kui Lõuna Eestisse ei taha minna Holdre, jne kohtade kanti, siis mine käi täna näiteks Palal ära, saad näha, millised päristeeolud on. Kui seal kahe künka vahel oma elektrikaga istud, siis kirjuta siia, üks tuttav elab seal ja ehk tuleb sõbralikkusest vastu ja vintsib su välja sealt.
Eesti on üldse selline ilus ja pisikene aga võtame ette natukene mastaapsemad kohad nagu Siber või Aafrika ja Lõuna Ameerika ja USA, siis võid oma elektrika sisse istuda, suurlinna luksus, maaelu surm. Jah, ma tean, et Aafrika on isegi Issand Lehekesega läbitud, mis võttis suisa kõigest 97 päeva ja oli hoolikalt planeeritud marssruudiga ja vahepeal pidi laadima suisa 20+ tundi, sest rohkem voolu polnud saada kui 5A seinast aga hei, mis see 97 päeva ikka on rohelise pöörde nimel ja tõestamaks, et jalgrattaga saab kiiremini Nordkappist Kapplinna, kui elektrikaga läbi Aafrika.
Tahad roheline olla, kasuta tuumajaama, sealt saadavat vesinikku kasuta jalgratta raami kokku sulatamiseks ja sõida rattaga. Unusta see liitium ja elektriauto ja üldse auto ära.

EDIT: Tuumaelektrijaama ja selle vesiniku kõrvalproduktina kasulikkusest tänases nupunurgakeses: https://science.slashdot.org/story/22/02/04/2140243/new-game
-changing-technology-removes-99-of-co2-from-the-air

Ehk siis kõik on kontrolli all nüüd. Saame rahulikult rapiõli edasi pressida silindrite vahele ja selle elektrihunjaki, liitiumi mereveest eraldamise ja muud ägedad ökokatastroofid nagu tuulegeneraatorid ja hüdrojaamad, ära unustada.

Muudetud 05.02.22 14:19

kes räägib aiast, kes aiaaugust, aga kui naabrineti palub teda mõnel suveõhtul mereranda sõidutada, siis tõenäoliselt pole mina ega tema nõus tunde kassi silitama ega eboniitpulka hõõruma , et aku piisavalt täis oleks. Ega sinna nii palju maad olegi 120 km. s kakom nagu venelased ütlevad ja tagasi tahaks ka nagu jõuda mõistlikul ajal.
Siberi avarustel, nooruses õnnestus seal mõni aeg veeta , no lubage naerda, need käkerdised ei suuda ju järelhaagist jõujaamaga järel vedada.
Põhja poole kunagistele kallimatele(siiani vallalised) peale Helsingit 4 tundi 120 ga kiirteel pluss kohalikud külavaheteed kus võib leida mistahes teeolusid selle elektrinikatsiga jäängi minema.
Leafist nii palju, et õied tulevad alles siis kui omavalitsused hakkavad sotstöötajatele, kelle tervise see külmkapist nikats on tuksi keeranud , kutsehaiguse pensioni maksma.
Aga muidugi on isikuid, kelle elu koosneb vaid ringil tööle poodi koju voodi ja see ring jääb äärelinna maks alla saja kilomeetri päevas võib see ju sobida.
See mida mina nimetan rasketeks teeoludeks erineb tunduvalt linnalähedase küprokionni omaniku omast, õuel on koln enam või vähem neliveolist kaasa arvatud talasildadega elukas nii et alla 20 sentimeetri lund pole põhjus nukrutsemiseks ega mõne retke ärajätmiseks, elektrikärudel on mõnede õlikalliste erandite selle aja peale kõik neli ratast õhus kõhualune lund täis ja ikk valla.

# Tesla maksimaalse läbisõidu
Tesla maksimaalset läbisõitu ma ei tea seega pole seda saanud välja kirjutada.

# et lae nii tihti kui tahad, max läbisõitu sa sellega ei suurenda.
Kui ei usu, siis tee ise katse läbi, kirjeldasin sulle juba enne. Sinu uskumine reaalsust antud juhul ei mõjuta ;)

# Kas sõidad selle 300k nüüd 10 aastaga läbi või 5 aastaga
Noh, riiklikku keskmist läbisõitu vaadata, siis pigem 20 aastaga.
Ning see 300k km oli 24 või 30 kWh akupakiga masina kohta. Meil tänapäeval ka odavaim uus Leaf tuleb 40kWh akupakiga, Peugeot, VAG masinad agaü le 50kWh akudega. Neil seega pigem 400k või 600k ja üle seda ressurssi vabalt. 90 või 100 kWh akuga Tesla näite juba tõin, kus miljon kilomeetrit ületatud akupakiga. Ka 30k aastas ehk topelt eesti keskmist sõites kestab selline üle 30 aasta. Keskmist läbisõitu sõites pigem 60 aastat. Selliste perioodide juures tuleb enne akude ajaline eluiga enne ette, kui läbisõidust tingitud mahtuvuse langus.

# põhimõtteliselt jääksoojuse kasutamine ehk siis tuumajaama
# kasuteguri tõstmine.
Kui see jääksoojus on piisav selle jaoks, siis mõistlik ettevõtmine jah. Samas eeldab energiakulu ka süsiniku kogumiseks niiet kokku ei pruugi pääseda ainult jääksoojuses oleva energiaga.

# Pärismootorile pole vaja 300k pärast midagi teha
Kas sa oled ära unustanud mis foorumis sa oled? Tõsimeeli püüad siin sellist asja ajada? Siin foorumis on liiigagi palju näiteid küll surnud turbodest, käigukastidest, DPF jne jne töödest, isegi enne 200k läbimist, rääkimata 300k läbimisest.

# isegi ketti ei pea pingutama veel
Rihmade/kettide vahetused võib jah riskides vahele jätta aga pigem ikka tehakse neid 300k läbimise hetkeks 2-3, kui mitte rohkem.

# Maaelu definitsioon on väga lihtne, teie seal oma kipsipeldikutes
# elavad inimesed pole mitte maal vaid lihtsalt äärelinnas.
Ehk siis eelnevalt toodud näide Jõgevamaa kohta on maaelu ikkagi? Või ka äärelinn?

# Eesti on üldse selline ilus ja pisikene
Kuna me Eesti kontekstis ju koguaeg olemegi rääkinud, siis just see väiksus ongi põhjus, miks meil ei ole elektriautode "väike" sõiduulatus mingi probleem.

# Unusta ... üldse auto ära.
Jah, see oleks rohelisem tõesti. Kahjuks ei kata ühistransport siinset piirkonda piisavalt ära, et ma saaksin sellega end ja oma lapsi mõistlikult liigutatud. Nagu Kärss välja toonud on, siis ajaline kulu on liiga kallis rahakotile.
Kui tehtaks toimiv alternatiiv, siis poleks midagi selle vastu, et autost vabaneda. Üks asi vähem mille hooldamise eest muretseda, millele ruumi tekitamise eest muretseda. Niigi saame perega ühe masinaga hakkama ja seegi tekitab küsimusi, et kuidas küll ometi.

# Saame rahulikult rapiõli edasi pressida silindrite vahele
# ...
# tuulegeneraatorid ja hüdrojaamad, ära unustada.
Jamh, see süsiniku kinnipüüdmine on tore teoreetiline mõtteharjutus. Praktikas kardan, et need silindrites pressijad ei ole nõus seda luksust kinni maksma. Ja vesiniku eelistajad ei soovi oma väärtuslikku gaasi ka selle tarbeks lubada rakendada.
Ning tuulikuid ja muid odavaid elektri tootmis variante ei saa ära unustada, kuna miski peaks neid süsiniku püüdjaid ka elektriga varustama metsikult suurtes kogustes.

Kiire arvutus ka kui palju tööd sellised aparaadid tegema peaksid.
Minutiga suudab üks seade 10 liitrit õhku töödelda ja sellest 98% CO2 eraldada ehk tavalise atmosfäärse õhu puhul umbes 0,006 grammi.
5L/100km tarbiv sisepõlemismootor sõites 90-ga eritab minutis 180 grammi CO2.
Ühe sõiduki kohta peaks korraga töötama seega 30 000 õhu puhastus seadet kusagil, et tasakaalustada atmosfäärse CO2 kogust.

Ma arvan, et seda arvutust ei ole mõtet edasi teha, kuna numbrid lähevad enam kui absurdseks ainuüksi Eesti autopargi jaoks, rääkimata EU või maailma omast.

Aga see arvutus lähtus teisest küljest kui lingil välja toodud kasutusviis ehk sõiduki heitsüsteemi integreerimine. Seda sellepärast, et need seadmed vajavad tööks energiat ja autos toodetaks see energia sisepõlemismootoriga. Ning siis tulevad füüsikaseadused mängu, mistõttu tekib olukord, kus ei ole piisavalt energiat, et põlemis jääke puhastada. Rääkimata ülejäävat energiat, et sõidukit liigutada. Eriti kui üle 60% kütuses olnud energiast kuumusena raisku lastakse.

"On mõni SUV silma paistma hakanud? Siiani teevad aind norm mõõdus kastikaid ja mikromasinaid nagu Mustang, rohkem pole nagu silma hakanud. "

Rivianil on nii kastikas (R1T) kui SUV (R1S) tootmises.

Labjakas, ma ei pea midagi uskuma, mul on praktika selja taga. Igal akupakil on maksimaalne läbisõit olemas ja sealt saad ainult allapoole tulla. Tesla Model S puhul max läbisõit korda 500, Leafi puhul sama valem jne jne. Sellest 500st korrast tühjast täisolekuni sa üle ei hüppa, millal sa üks kord iseenda ette toodud materjalid endale selgeks teed?
Eesti kontekstis võid oma võltsülistust ajada ELMO teemas, siin me räägime kuni maailmast.

Ja ma rääkisin pärismootoritest nagu näiteks Chevy teeb alates 90test.

Xil, tänud infi eest, viimane kord vaatasin, siis SUV oli neil ainult mõttes, mitte reaalsuses. Hea osa on seal minu jaoks kõige tähtsam asi auto juures: Istmed lähevad lavatsiks!

Muudetud 06.02.22 10:08

# Tesla Model S puhul max läbisõit korda 500, Leafi puhul sama valem jne jne.
Esiteks see 500 on õhust võetud ja mitte kehtiv number. 24kWh Leaf puhul oleks seega läbisõit alla 100k km enne, kui aku surnud. Ja meil on eksemplare piisavalt, et teada, et see ei ole nii. Tsükleid ikka kordades ja kordades rohkem. Sinna 2000+ kanti.
Telsa näide ka näitab seda, et üle 2000 tsükli saadud ning aku veel elujõuline.

Kui üksikud andmepunktid ei kõlba, siis on autode omanikud andmeid kogunud reaalelust küllaga, ning on näha, et ka peale 200k miili läbimist on Tesladel ~90% mahtuvust alles ning mahtuvuse kao tempo aeglasem, kui esimesed 100k miili. (https://maartensteinbuch.com/2015/01/24/tesla-model-s-batte
ry-degradation-data/)

# ma ei pea midagi uskuma, mul on praktika selja taga
Sel juhul ma sinu tööde/praktika klient küll olla ei tahaks, kui sa isegi fundametaalsetest asajdest aru ei saa. Loodan väga, et see praktika oli isiklik hobi ja keegi teine ei ole pidanud maksma sulle selle ebakvaliteetsuse eest.

# millal sa üks kord iseenda ette toodud materjalid endale selgeks teed?
Ma olen selle (ja ka mujalt) materjali läbi töötand, mistõttu ma sinu valeväidetega ka ei saa nõustuda.

# Ja ma rääkisin pärismootoritest nagu näiteks Chevy teeb alates 90test.
Versus võltsmootoritest, millega enamus inimesi ringi sõidavad? :D
Ega jah, tulebki ju leida vabandusi. Eriti kui need Chevy mootorid on niiiii laialt levinud (Mille kohta ka leiab muide väga palju näiteid kulukatest lagunemistest. Või soovid nüüd veel eraldi kitsendada, et pidasid ühte kindlat mootori seeriat silmas mitte kõiki Chevy mootoreid?)

Esiteks pole see õhust võetud, see on liitiumi keemiaga akude maksimaalne laadimiste arv nullist sajani. Mitu korda seda pean kordama, et aru saaks? Punkt sai aru, mina saan aru, sa jonnid siin nagu pisike laps ainult. Neela see mõru pill nüüd alla ja ole vait ning edaspidi ära levita valesid.

Chevyde kohta käib jutt ikka LS'st mitte Opelist.

# Aga äkki teeks nii, et sa ei üldistaks vähemuse alusel enamuse vajadusi?
# Sa oled seni suutnud välja tuua vaid vähemuse poolt regulaarselt harrastatavad
# tegevused, mille puhul elektriauto muutub ebamugavuseks või takistuseks. Küll
# aga pole sa suutnud kordagi mingilgi määral demonstreerida, et need
# tegevused oleksid enamuse poolt regulaarselt harrastatud või et need tekitaks
# enamusele piisavalt ebamugavust või ebapraktilisust, et saaks väita nagu neile
# elektriauto ei võiks sobida. Lisaks oled sa pidanud vajalikuks korduvalt muuta
# mida tähendab üldse "maal" või "maapiirkond" antud arutelus.

Esimene ja viimane lause on otsene vale ja ehe näide trollimisest: mõtled midagi välja (või rebid kontekstist välja), väidad et teine seda ütles/mõtles ja hakkad tõestama vastupidist. Ma olen siin foorumis alates 2003. aastast sama nimega ja see kõik on järele kontrollitav. See, et maal võib asuda ka varugeneraatoriga piirivalvegordon asfalttee lõpus või KOVi jupijumalatele hanke võitjad tee esimesena puhtaks lükkavad, on erandjuhtumid. Mitte see, milline on ajast aega olnud inimeste enda vastutus võimaldada omale ja perele nii liikumine kui sissetulek.

Ka see vähemuse üldistamine enamusele on otsene valetamine - tegelik probleem seisneb selles, et enamus sõltub sellest vähemusest. See vähemus ei sureks nälga ilma enamuseta, maal on oma toit alati laual ja naabritega vahetatav (naturaalmajandus). Piim ei tule poest, leiba ei kasvatata pagariosakonna kastides, liha ei kaevandata jää seest, vitamiinide tunnuseks ei ole krõbisemine valgetes plastpurkides, mingisse vanusesse jõudes peaks ühiskonna kui terviku toimimise loogika ikkagi arusaadavaks muutuma. Kellegi teise tagant ressursi "varastamine" ei saa kesta igavesti - ei nafta, maavarade ega kõhutäite puhul. See on ka särtsukate üks suurimaid plusse, et liikumisenergiat ise toota on lihtsam kui fossiilimootorite puhul ja sellepärast ma neid ka pooldan. Täna lihtsalt pole seda energiat, millega tagada linnadesse koondunud inimeste sisseharjunud edevus ja mugavus ilma kelleltki "varastamata", ka mitte ratsionaalseid lahendusi selle energia säilitamiseks ega transportimiseks viisil, mida see enamus linnadesse koondunud inimesi oleks ISE valmis kinni maksma.

Minu arvates on maaelus üks huvitavamaid fenomene hoopis prügimajandus, mis samuti haakub teemaga vägagi otseselt. Eelmisel nädalal käis just prügiauto, minu prügileping on 240L/kvartalis. Prügikasti põhjas oli umbes poole meetri kõrguselt prügi - peamiselt konid, suitsupakid, kiirtoidukarbid jms, mida naine igal hommikul jooksmas käies tee äärtest on ülesse korjanud. Prügi lihtsalt ei teki... piimanõu on veega pestav, poest saab leiba ka pakendita osta, kõik jäänused süüakse ära koduloomade-lindude poolt, see vähenegi kogunev taara võetakse linnas vastu ja antakse selle eest isegi raha tagasi. Taaskord näide sellest, kuidas looduse keskel elavad inimesed suudavad ilma igasuguse sunni või käsumajanduseta elada jäätmeäris osalemata, samal ajal kui just see linnas elav enamus ei suuda jäätmeid tekitamata isegi elada, neid tekitades ei suuda sorteerida jne. Ja need kipuvad siis teisi õpetama ning ennast eeskujuks tooma, sest loodud kuvand - inimene bussi asemel elektriautoga üksinda bussirajal ummikutest mööda sõitmas - on eeskujulikult roheline käitumine ning meie kõigi õnnelik tulevik, mille poole püüelda:))

# Esiteks pole see õhust võetud, see on liitiumi keemiaga akude
# maksimaalne laadimiste arv nullist sajani.
Aaga miks siis tootjad ise selle numbriga nõus ei ole? Viitasin ju ka enne näiteks Samsungi 18650 aku tehnilisele infolehele. Tootja välja toonud nii 80% kui 70% mahtuvuseni täis laadimise tsüklite arvud, kumbki pole 500.
Sul võib ju praktikat olla mingite akudega aga akude keemiad ja käitumised on erinevad ning pole mõtet NiMh vms omadusi üle kanda Li akude omadele, sest need ei käitu samamoodi. Ka kõik Li põhised akukeemiad ei käitu samamoodi vaid varieeruvad üsna palju.
Aga nagu isegi enne kirjutasid, sa oled ju praktikaga kokku puutunud niiet midagi uut pole vaja õppida, pole vaja midagi uskuda ja pole vaja mingeid katseid teha. See enda teadmiste ülemuslikkuse ülbus on ka põhjus, miks sinusuguse töö kvaliteeti ei usaldaks kunagi. Inimene, kes arvab, et on jõudnud kõik teada saada ei ole veel aru saanud kui teadmatu ta on.

# Chevyde kohta käib jutt ikka LS'st mitte Opelist.
Ehk siis maailma autodest vähem kui 5% on päris mootorid, mida ei ole vaja hooldada ning peavad vastu ning ülejäänud 95% ei ole teemaks ning nonde järgi ei saa midagi tüüpilise auto kasutaja kogemuse kohta öelda. Ega jah, äärmustes ongi tõde :P

# mingisse vanusesse jõudes peaks ühiskonna kui terviku toimimise
# loogika ikkagi arusaadavaks muutum
Kordaks siin sinu kirjutatut: "mõtled midagi välja (või rebid kontekstist välja), väidad et teine seda ütles/mõtles ja hakkad tõestama vastupidist"
Mis mõtet on rääkida aia august kui teemaks pole see auk kunagi olnudki? Jah, kõik saavad juba ammu aru, et sa oled kogu ühiskonna alustala ilma milleta me nälga sureks. Tore. Mis seos sellel on sellega, kas elektriautod maapiirkonda sobivad? Kas ainult need toidutootjad elavad maal? Ei. Kas ainult toidutootjad kasutavad autosid? Ei. Nagu rikkis gramofon, aina toidutootjad ja toidutootjad. Mis häda sul ometi nende toidutootjatega on, nagu keegi püüaks sinu arvates neid seina äärde panna/siberisse saata või ära tühistada.

# Ja need kipuvad siis teisi õpetama ning ennast eeskujuks tooma, sest loodud # kuvand - inimene bussi asemel elektriautoga üksinda bussirajal ummikutest # mööda sõitmas - on eeskujulikult roheline käitumine ning meie kõigi õnnelik # tulevik, mille poole püüelda:))
Oi kui palju siin väänamist on sul tehtud, et oma kibestumust väljendada.
Eeldad, et on kaks gruppi, millest üks teist alamaks peab. Eeldad, et progageeritakse üksi liikumist ühistranspordile. Ning lisaks eeldad, et ainult sinul on õigus kõiges.
Kõik need eeldused on ju valed.
Üksteist ebavõrdselt vaatlevatesse gruppidesse jagavad inimesi teatud (demagoogiat viljelevad) poliitikud, sest nii on lihtsam poolehoidu võita, kummalegi grupile rääkides mida need kuulda tahavad ja samal ajal need omavahel tülli ajades, et kumbki teineteisega infot ei jagaks, sest muidu tuleb ju kohe välja kahepalgelisus.
Siin teemas jääb mulje, et sina pead vajalikuks jaotada inimesi kaheks. Mis kasu sa sellest saad ma ei mõista. Oleme ju kõik üks ja sama rahvas.

Mis ühistransporti puutub, siis alati on eelistatud ühistransporti isiklikule autole aga nagu sa isegi kommenteerinud oled, ei ole see kõigile tehtav ühel või teisel põhjusel. Ning siis jääb alles vaid isiklik auto. Ning siis on valik kas vähem või rohkem reostava sõiduki vahel ning ei peaks üllatav olema, et eelistatakse, püütakse suunata, vähem reostavat valima.
Pole veel kedagi ühistranspordist elektriauto rooli meelitatud, kui ta alternatiivina ei oleks sisepõlemismootoriga autosse roninud.

# Taaskord näide sellest, kuidas looduse keskel elavad inimesed suudavad
# ilma igasuguse sunni või käsumajanduseta elada jäätmeäris osalemata
Kui te ei ela linna lähedal, äärelinnas, ning abikaasa kodu lähedal joostes neid kokku korjab, siis järelikult peavad neid sinna ju teie kandi inimesed tekitama, hoolides loodusest nii vähe, et ei vaevu isegi prügikasti otsima vaid heidavad lihtsalt aknast välja. Aga jah, kui kodusesse prügikasti ei jõua, siis saab vähemalt kiidelda, et "ei osale jäätmeäris."


Üldiselt probleeme millega tuleb tegeleda on väga palju. Neist ääretult vähesed on seotud elektriautodega. Aga ma tänan, et sa lõpuks lõpetasid vaidlemise elektriautode sobivuse üle maapiirkondadesse. Ja nagu ennegi välja tõid, siis siinne foorumi alamteema ei ole ainult elektriautode oma, seega vabandan, et siin nii palju pinda selle vaidluse alla läks.

huvitav mis valemiga sai see model s kerida 1,5m kellale 2 akuga kui 500 tsükli korral oleks saanud healjuhul sõita 500x500km ?

Me kõik oleme ainult inimesed.

Olen viimasel ajal põnevusega jälginud labjaka ning Kärsa mõttevahetust ning mõlema kohta võib puhta südamega öelda, et "miski inimlik pole talle võõras". See on, muide, hea algus.

Inimesele on kombeks teha üldistusi omaenda isiku põhjal. Mitte et ma ise sellest patus puhas oleksin, kaugeltki mitte. Pagana raske on endale meenutada, et oot-oot, ma räägin ju ainult ja vaid endast ja enda kogemusest, ei enamat. Kedagi teist selle eest kritiseerida on aga seda lihtsam. Ütleme otse, inimlik.

Minu näide ei sobi hindama elektriauto sobivust juba ainuüksi seetõttu, et ma sõidan üle kahe korra rohkem, kui eesti keskmine. Aga ega ma seepärast siis ei heitu, arvan ikka :)

Tegelikult peaks elektriauto sobivus või mitte sobivus olema elektriautode ja ELMO teemas. Seal jätkangi...

Mitu korda ma sama lõiku kordama pean?

# Kui Sa ise oled seal kasvanud ja arvestatava osa elust elanud, siis tead väga
# hästi, kes kust tuleb, need on Su oma sõbrad ja laste klassikaaslaste
# vanemad ja käid nagunii läbi tervete peredega.

# Ma ei kirjuta siia ju mitte oma probleemidest, vaid probleemidest, mis on
# mind ümbritsevatel inimestel maapiirkonnas ja mida mõned ei tea, kuid
# mõned ei tahagi näha, sest neid see nende arvates ei puuduta.

Labjakas alustab tsiteeritu järel oma teksti:

# et sa oled kogu ühiskonna alustala ilma milleta me nälga sureks

Ja edasi kõik jälle sama moonutamine ja väänamine. Milleks küll...

Sa ju devalveerid oma propagandaga (või misiganes eesmärk sellel siis on) olulist ja tõsist teemat ja tekitad sellega ainult täiesti mittevajalikku vastuseisu särtsukatele. Seda on teinud ka tootjad särtsuautode omadusi ilusamaks valetades (mitte ühegi fossiilika maanteekulu ettenähtust väiksema koormaga erakordselt ökonoomitades ei kahekordistu puhtaks lükatud teedel - lubatud 10L/100km asemel tegelik 20L/100km tähendaks fossiilikatel samuti skandaali ja tõsiseltvõetavuse kadumist).

Igale mõjule on vastumõju, nii oli ka pederastia, massvaktsineerimise jpt ühiskonda lõhestanud propagandadega, mis kõik võinuks olla olemata. Need kõik on tapetud diskussiooni tulemused ja pilt artikli juures on üks paljudest vastureaktsioonidest, millesarnaseid näeme siinseal. Selles pole süüdi mitte elektriautod, vaid ainult nende apolegeedid ning meetodid, kuidas oma usku peale käiakse surumas, kuidas kõigi teiste kogemused on automaatselt müüdid jne. Minul on sellest kahju, aga ma loodan, et vähemalt Sa ise oled tulemustega rahul.

Ma kohe ei tea. Aga arvan, et Hiina ja Venemaa neelavad meid kunagi alla just selle hetkel juba toiumuva Rohekommunismi olemuses. Ka USA võib sinna kuuluda, et oma võlgasid Hiinale vähendada. Rooma riik oli ja püüdis olla ka vägev ja kaasaegne aga langes Barbarite rünnakutes. Ma pole kursis sellega, kaua kestavad päikese paneelid ja kas neid saab lihtsalt taaskasutussse suunata.

Muudetud 06.02.22 21:31

# Labjakas alustab tsiteeritu järel oma teksti:
Milleks selline vassimine, valetamine ja moonutamine? Kui tekst on vaid mõni postitus ülevalpool olemas, siis mida sa saavutada püüad sellega?

# # et sa oled kogu ühiskonna alustala ilma milleta me nälga sureks
# Ja edasi kõik jälle sama moonutamine ja väänamine. Milleks küll...
Mille osas ma eksisin siis? Oled ju korduvalt välja toonud, et tegeled talumajandusega, muude asjade hulgas. Et ilma talumajanduseta kukub riik kokku, jääb nälga jne jne. Mille osas ma siis valesti su kirjutistest aru sain?


# pilt artikli juures on üks paljudest vastureaktsioonidest
See pigem illustreerib ludiite või muid hetke olukorras kinni olijaid, keda hirmutab, et miski muutuda võiks.

# oma propagandaga
Ikka ja jälle oma moonutamisega. Milleks seda küll vaja on. See ei tugevda sinu (vale)väiteid, ainult ennast teed maha sellega. Inimesed oskavad ometi lugeda ja näevad, et asjadest ausalt rääkimine on teemaks mitte propaganda.
See, et sulle sisu ei meeldi ei muuda seda propagandaks.

# mitte ühegi fossiilika maanteekulu ettenähtust väiksema
# koormaga erakordselt ökonoomitades ei kahekordistu
# puhtaks lükatud teedel
8L/100km kütusekulu puhul põletatakse üle 80kWh energiat ära. Kui nüüd lisada 1L kütusekulule põletatakse juba üle 90kWh energiat.
Elektriakubiku energiakulu arvestus oli 20-30 kWh pealt tõusnud 40kWh peale, ehk tõusis 1-2L jagu. Ei ole mõtet moonutada asju endale sobivamaks.
Ainus põhjus, miks sisepõlemismootorite puhul ei paista niimodi välja kütusekulu tõus on see, et suurem osa kütusest põletatakse soojusest ja sellest muud ei saadagi. Ehk edasi liikumiseks vajaliku energia kasv ei paista hästi välja ülejäänud raiskamise taustal.

Jah, tootjad ja müügimehed peavad tegema paremat tööd, et selgitada seda ostjatele aga enamjaolt on süüdi pigem inimeste harjumus niimodi raisata ressurssi, et nad ei märka seda. Elektriautode puhul tuuakse see paremini nähtavale.

# ühiskonda lõhestanud propagandadega
Huvitaval kombel ühiskonda ei lõhestanud mitte see "propaganda" vaid sellele vastu toodetud hirmu ja viha külvamine, enamasti just nende poolt, kes ei olnud/ole võimelised aksepteerima, et maailm muutub. Näiteks ei ole võimelised panema end samasooliste olukorda, kus neid ei kohelda võrdväärselt teistega ainuüksi selle põhjal kuidas nende kaasa sündinud geenid on seatud.
Või ei ole võimelised mõtlema endast kaugemale ja mõistma ühiskonna kasuks tehtava tegevuse vajalikkust.

Neid lõhestajaid leiab alati, tihti sildistatakse neid äärmuslastena. Ja enamasti mitte huvigruppide poolelt ei tule need vaid just kehtiva olukorra poolt. Enamasti hirmu ja valede najal, et mingil juhul midagi muutuda ei saaks.

Kui tahad midagi propagandaks nimetada, siis nimeta õiget asja: elektriautode kohta hirmu külvamiseks müütide levitamist. Eriti olukorras, kus need müüdid on aegunud ja ei pea paika.

# oma usku peale käiakse surumas
Kes on käinud sulle "usku" peale surumas? Kuna viimati tuli keegi sulle uksetaha, tänaval ligi või helistas sulle ning soovis sinuga vestelda pühast Elonist vms elektriautode pühakust?
Ei ole mõtet püüda moonutada asju niimodi. Oled piisavalt intelligentne, et teada kuidas selliseid sõnu kasutades tekitad inimestes assotsiatsioone, mis ei ole päris kohased.

# Minul on sellest kahju, aga ma loodan, et vähemalt Sa ise oled
# tulemustega rahul.
Arvestades, et sinusugused aktiivselt teevad kõik mis saavad, et takistada reaalse, kallutamata info levimist, siis õigem küsimus oleks, et kas sina oled rahul sellega, et toetad aktiivselt miljardite eurode Eestist välja pumpamist, siinse keskkonna otsest reostamist ning meie rahva tervise halvendamist?

Info on kallutatud, tõestatud juba eespool.

# sinusugused aktiivselt teevad kõik mis saavad, et takistada reaalse, kallutamata
# info levimist

Ainult paremaks läheb. Must on uus valge ja sõda on nüüd rahu. "Minusugused" oleks igas teises foorumikeskkonnas teadliku ja tahtliku trollimise juba alguses kustutanud ja peaksid hakkama otsima uut kohta, kus teisi sildistades ja müüte luues nendega võitlemise järel end paremini tunda. Anna julgelt minna. Küll leidub ka nende tõeväänamiste lugejatel oskust näha, kes ja kuhu kaldu on, sest praktilised kogemused pole ammu enam üksikute väljavalitute privileeg, vaid igaühe jaoks igati soodsa hinnaga telefoniäpi/makse kaugusel.

# teadliku ja tahtliku trollimise juba alguses kustutanud
Ole lahke, kustuta aga trollimine ära, seda on siin foorumis küllaga, ka elektriautode teemades. Kahjuks mind ei saa trollijate hulka kusagilt otsast arvata.

# kus teisi sildistades ja müüte luues nendega võitlemise järel end paremini tunda
Pada sõimab katelt....
Kes hakkas teist sildistama? Kes jätkab müütide levitamist? Vaata parem ikka mida sa kirjutanud oled.
Sina hakkad tühja koha pealt teist demagoogiks, propagandistiks, eluvõõraks jne sildistama vaid sellepärast, et endal sai otsa võime sisu üle argumenteerida ning järele jäi vaid võimalus oponenti tühistada, et kuidagigi püüda end välja vabandada, et alusetuid väiteid elus hoida.

Kuidas oleks, kui kõhutunde alusel teiste tühistamise ja sildistamise asemel tegeleks reaalse sisu üle arutamisega? Eeldusel, et oled selleks võimeline.

Ole hea, lõpeta teiste alusetu sildistamine. See, et sulle ei meeldi teise öeldu ei tähenda, et tegu oleks demagoogiaga, propagandaga vms halvustava tooniga sildistatava väljaütlemisega.

# igati soodsa hinnaga telefoniäpi/makse kaugusel
Oled sa ikka kursis palju hetkel asjaliku elektriautoga sõitmise rendihind on? Ei pea silmas esimese põlve Leaf või eUp vaid tänapäevasemal tehnoloogial põhinevaid masinaid.
Tunni hind linnavahel sõites (keskmiselt 30km/h) on vähemalt 12€, maanteel sõit (keskmiselt 85km/h) on vähemalt 22€. Tahad suurema akupakiga või mahukama sisemusega masinat, siis läheb hind juba mitmekordseks.
Üldiselt proovimiseks on esindusest tunnikeseks või paariks võtta masin mõistlikum. Asjade ajamiseks aga võetakse hinna järgi masin ning siis jääb sisepõlemismootoriga masin peale, kuna rendiettevõtted tahavad ka kasumit teenida, kui neile võimalus antakse.
(Võrdlusena, ka praeguste kõrgete elektrihindade juures, on isikliku elektriauto kogu kuu kulu väiksem, kui rendiettevõtete poolt pakutud nädalane rendi hind.)

Milline see isiklik on ja milline järgmiseks tuleb?

Mina ikkagi rentisin, paari tunniga ei saa autost midagi teada, teada saad siis kui võtad reedel ja esmaspäeval tagasi viid. Ja vahepeal teed oma tavapäraseid sõite. Siis alles saad aru, et oled kas normis või pekkis omadega. Mina olin pekkis omadega, linnasõitudeks on endiselt väga hea masin ehk siis peaks ikkagi kahte omama, asi, millega saaks võidu Pärnusse ja tagasi teha ja teine, millega saab täiesti vabalt igasuguse külmkäivituse üle ja lühikeste otste probleemid ära unustada. Emotsioonisõidud tuleb kindlasti ära unustada ses mõttes, et peab ette planeerima, et aku täis oleks ikkagi, muidu saab paar tunnikest emotsiooni edasi lükata rõõmsa näoga laadija kõrval 3 eurist kohvi lüristades ja telefoni näppides.
Kui linn elektrit täis oleks, siis saaks linnaõhu ka puhtamaks ja äkki poleks vaja enam pärismootoritega autoentusjastide õue peal elu korraldama hakata EU poolt.

Muudetud 07.02.22 12:55

Keskendun siis seekord elektriauto tootmisele see on vähemalt kaks korda saastavam tavaauto omast, enamik sellest saastast moodustab aku tootmine. Veel hullem on olukord sellesama aku utiliseerimisega,, kulu suur, tulu vähe ,kätte saadakse vaid osamaterjale .Taaskasutus elektri salvestajana, no andke andeks, milleks ma peaksin ostma labjaka surnud akupaki kuldraha eest, mis paari kuu pärast tuleb viia prügimäele (utiliseerimisele) pigem ostan uue ja tean mida saan.
elektriauto peaks võrdse saasta emissiooni saavutamiseks võrreldes diisliga läbima kiirteel 150000km tavamaanteel120000. Ainus eelis on linnaliikluses kuna sel juhul on kasutuskoht ja elektritootmise saast erinevad.

# Milline see isiklik on ja milline järgmiseks tuleb?
Oli Leaf, jäi kasvanud perele väikeseks, praegu Enyaq, järgmist ei tea kas ja kuna tuleb. Kui vahendeid rohkem üle jääb ja perre ikka kahte masinat vaja, siis võib-olla võtan ette ja ehitan mõne silmale ilusa auto ümber elektriliseks.

# Mina ikkagi rentisin
Kui juba teiste sõiduvahendite uurimiseks läks, siis mille rentisid?

# teada saad siis kui võtad reedel ja esmaspäeval tagasi viid. Ja vahepeal teed
# oma tavapäraseid sõite.
Nii kipub olema jah, eriti elektriautode puhul, kus vaja kogeda ka laadimist. Seoses sellega, et kodune laadimine (kui see võimalus oleks) on niivõrd erinev harjumus, siis ideaalis ütleks, et tuleks vähemalt nädalaks võtta proovimiseks elektriauto aga see on juba päris kulukas rentimise mõttes ja esindused sellist teenust ka minuteada ei paku.

# muidu saab paar tunnikest emotsiooni edasi lükata rõõmsa näoga laadija
# kõrval 3 eurist kohvi lüristades ja telefoni näppides.
Eeldusel, et ainus laadija on just hetk varem hõivatud sinna saabudes kellegi poolt ning mõlemad tahavad laadida põhimõtteliselt tühjad (alla 10%) akud ääreni täis.
Kui kedagi ees ei ole või ees olija laeb nö optimaalses koguses (kuni 80% seega alla kolmveerand tunni), siis saab hakkama alla kahe tunni või alla tunni. Sõltuvalt kui täis omal aku juba on ja kui kiire laadija ikkagi on.

Kehvema kombinatsiooni puhul võid ka üle 8 tunni seal oodata, kui tahad ääreni täis tõmmata. Viidates siis ELMO Type 2 laadimisele suurema akupakiga sõiduki puhul.


# Veel hullem on olukord sellesama aku utiliseerimisega,, kulu suur, tulu vähe,
# kätte saadakse vaid osamaterjale.
Võimalik, et sa ei ole kursis mis need reaalsed kättesaadavus protsendid on. Isiklikult leian, et kui suudetakse kätte saada üle 90% algmaterjalidest taaskasutatavasse vormi, siis pigem kehtiks sõna "enamik" mitte "osa" algmaterjalide suhtes.
Siit võib näiteks ühe metoodika kohta lugeda, mis liitium akudest erinevaid metalle eraldab : https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cite.202100101


# Taaskasutus elektri salvestajana, no andke andeks, milleks ma peaksin ostma
# labjaka surnud akupaki kuldraha eest, mis paari kuu pärast tuleb viia
# prügimäele (utiliseerimisele) pigem ostan uue ja tean mida saan.
Kuldraha on ehk liialdus, kuna neid müüakse, niipalju kui näinud olen, jääk kWh põhiselt, tihti kWh hinnalt jääb siis 3-4 korda odavamaks tutika akuga võrreldes.
Kindlasti ei kesta nii kaua kui tutikas aku aga mitte 4 korda lühemat perioodi vaid pigem 1,5 -2 korda lühemat.
Mida rohkem suureneb järelturult saadavate akupakkide hulk seda odavamaks ka need lähevad võrreldes uutega., mis võib soodustada sellise taaskasutuse finantsilist effektiivsust.
Siin mõned uuringud, mis sel teemal tehtud:
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S030147971
8313124
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S187661021
730989X

# elektriauto peaks võrdse saasta emissiooni saavutamiseks võrreldes diisliga
# läbima kiirteel 150000km tavamaanteel 120000.
Kui me peaksime kõik elektriautod lükkama utiliseerimisele enne 120k või 150k km läbimist, siis oleks tegu jah kahjulikuma variandiga.
Kui aga vaadata, et need sõidukid kestavad vähemalt (nõrgimate akudega) 200k km kuni (tehnoloogiliselt arenenumate akudega) miljon kilomeetrit või üle, siis teeb elektriauto selle tootmis ja utiliseerimis saaste kordades tasa.


Roheteemaga haakuvamat natuke.
Seoses planeedi soojenemisega on näha taimede kohanemist kiiremas tempos, kui ümbritsev biosfäär seda jõuab. Või õigemini on näha riski, et sellised arengud hakkavad väga negatiivselt mõjutama biosfääri.
https://www.cam.ac.uk/research/news/uk-plants-flowering-a-mo
nth-earlier-due-to-climate-change
Teemaks siis antud juhul taimede õitsemis perioodi nihkumine terve kuu jagu võrreldes ajalooliste õitsemis aegadega.

Tesla Model S, Tesla Model X, Renault Zoe, Peugeot e-208, Hyundai Ioniq, VW e-Golf, Opel Ampera-e, Hyundai Kona, VW ID.3, Skoda Enyaq. Kodus laadimisvõimalus puudub, kontoris ka. Oleks tahtnud ka Hondat, sest välimuselt on see minule kõige vastuvõetavam aga mul ongi imelik maitsemeel.

Järelturu akupakkidega pole midagi peale hakata, kui just masin pole matsu pannud 100k miinus pealt ja kindlustuse allhankija seda edasi ei müü.

Õitsemisaja nihkumine globaalse muutuse plaanis on pigem normaalne, kui haruldane nähtus.

Need laadimisaja eeldused on mul juba kirja pandud siiasamma, et kui sadakond kalameest tõmbavad Tallinnast Läänemaale kalale, siis hakkab FIFO kehtima, mis on laadimise seisukohtalt rämedalt ebamugav.

Ehk siis ikkagi, ära roni kaugemale kui sadakond kiltsa, saad koju tagasi ka juhtme otsa, mis pole halb, moblat tuleb samamoodi laadida. Kaugemale, siis tuleb pidada kinni ilusti 90'st ja jalaga kerge olla.

# siis hakkab FIFO kehtima, mis on laadimise seisukohtalt rämedalt ebamugav
See eeldab siis, et ühtegi laadijat kunagi juurde ei ehitata ning need mis praegu on ongi kõik mis üldse kunagi saab olema.
Arvestades, et ainuüksi Volt suurendas aastaga 20% laadijate kogust, lisaks teised pakkujad ka, siis on raske näha, kuidas see reaalne probleem saab olema selleks hetkeks, kui reaalselt nii suur kogus autosid samal marsruudil elektrilised saavad olema.
Tõsi, elektriautode kasv on suurem hetkel, kasvades pea 50% viimase aastaga. Samas on keskmine sõiduulatus ka oluliselt kasvanud tänu uuematele masinatele seega vajatakse kiirlaadijaid vähem.
Kuid laadijaid võiks tõesti igas laadimis kohas rohkem olla. Tesla stiilis, 4-30, sõltuvalt liiklus tihedusest.

# Oleks tahtnud ka Hondat
See on vahva punn jah linnas ja äärelinnas kimamiseks.

# Järelturu akupakkidega pole midagi peale hakata, kui just masin pole matsu
# pannud 100k miinus pealt ja kindlustuse allhankija seda edasi ei müü.
Saan aru, et sa ei vaevunud isegi piiluma neid uurimustöid selle kohta?
Seal on selgelt välja toodud, et sõltuvalt rakendusest kestab kasutatud aku (SOH 70-80%) veel 6 kuni 30+ aastat.
Ja eelnevalt sai juba välja toodud, et ka peale 200k on akupakkidel SOH üle 80%

Ma olen uurinud, ausalt ka, lihtsalt keemia vastu ei saa. Akupaki mahutavus on 500 korda lubatud max läbisõit. Kõik. Vahepealsed laadimised ei pikenda seda läbisõitu, annavad ainult virtuaalselt kujutelma, et saad rohkem, sest pole enam piiratud kindlate laadimitsüklite arvuga nagu vanade keemiatega.
Laadijate juurde tekkimiseks on raha vaja, ühe laadimisjaama püstipanek on milku, kas keegi tahab meie konnalombis seda konseptsioonist edasi arendada? Hea küsimus, mina jään vastuse võlgu. Optimistlikult nagu sina, tahaks seda uskuda aga skeptisism minus ütleb, et suh vttus on meil. Tehti test ära, jäeti rahule ja edasi vaadaku igaüks ise, kuidas hakkama saavad.

# Akupaki mahutavus on 500 korda lubatud max läbisõit.
Miks siis elektriautode akud kauem vastu peavad? Miks neil peale 75k km, 150k km, 250k või 500k km akud ära ei ole surnud vaid julgelt edasi teenivad?
Seleta see lahti, keemia ekspert.

# ühe laadimisjaama püstipanek on milku
Eekudest räägid saan aru? :D
Me ei kasuta üle 10 aasta juba seda valuutat, tule Euro peale üle.
50kW DC kiirlaadija võib saada alla 20k €; 150kW laadija võib saada alla 60k€.
Ma tean, et elektri kaabli vedamine on kallis lõbu aga ümardusveaga öelda,, et milku on ikka natuke liialdus.
Mitte valesti mõista, ma olen enam kui kindel, et leiab kohti Eestis kuhu selle voolu vedamine on mitu milkut. Aga vaevalt see on koht tiheda tee kõrval, kus oleks mõistlik kiirlaadijat panna.
Kohad, mis asuvad teede lähistel, kus ideaalis on inimesel võimalik pool tunnikest kuni tunnike midagi teha on enamjaolt sellised, kus on mingi vool juba olemas ja selle voolu võimsuse täiendamine vajalikule võimsusele enam milkut pigem ei võta.
Rääkimata sellest, et igale poole pole tarvis 4x350kW laadijaid. Piisaks ühest 150kW laadijast, mis oleks võimeline jagama võimsuse 3x50kW juhuks, kui satub korraga kolm autot laadima.

# kas keegi tahab meie konnalombis seda konseptsioonist edasi arendada?
Nagu välja tõin, siis ainuüksi Volt juba kasvatas oma võrku ~20% eelmine aasta. Sinna lisaks Eleport ja Ruex ning ka Ionity on eelmisest aastast Eestis esindatud mitmes kohas. Alexela ka astus Elepordi tiiva alt välja ja laiendab oma laadijate võrgustikku.
Kokku laienes laadijate võrgustik ikka märgatavalt.

Siin tuleb vist defineerida, et mida laadimisjaama all mõelda.

Kui rääkida puhtalt laadimisjaama riistvarast, siis tõesti 20k€ kuni 100k€ välja. Aga kui rääkida ikkagi sellest, et inimesel tuleb mõte panna tiheda liiklusega tee kõrvale laadimisjaam püsti, siis pigem ikka Deusi pakutud suurusjärk.

Laadimisjaam ise on ju ainult väike mutter tervikust (maa ostmine, ehitustööd, sisse- ja väljasõidutee, platsi asfalteerimine, igasugused load, liitumised, detailplaneeringud ja riigilõivud, alajaam (sh. elektri vedamine alajaamani), elektritööd jne jne.)

Nö voolu võimsuse täiendamine ei ole nagu elektriauto softi upgrade näol autole võimsuse lisamine. Kui ikka ei ole ette nähtud, et mingi alajaama järgi tuleb järsku juurde 50 elamise ekvivalentne tarbimine, siis tuleb ikkagi alustada nii kaugelt võrgu täiendamisega kui antud kohas vajalik on. Kasvõi Narvast. :)

Ja kui juba selline vaev näha, siis on otstarbekas teha rohkem laadimiskohti kui 3x50kW. Arvestades, et fossiilikad lasevad paagitäiega vähemalt 2x rohkem km maha ja tankimine võtab 5 min ja ikkagi on teede ääres vähegi suuremates tanklates selline 2-3 autot tankimas, siis võib arvata, et massilisema elektrifitseerimise jaoks tuleks praeguste tanklate tihedusega selliseid 10..15 kohaga jaamu püsti panna.

# ja ikkagi on teede ääres vähegi suuremates tanklates selline 2-3 autot tankimas
Suurtest asulatet kaugel riigi põhimaanteede ääres jah oleks ilmselt kasu 15 või enama kohalistest, kui elektriautosid tõesti suurtes kogustes juba on. Aga peab ka meeles pidama, et need kellel kodune laadimis võimalus laevad vähem kui 30% tarbitavast elektrist kiirlaadijatest. Sedagi siis ringreisidel vms.

# siis on otstarbekas teha rohkem laadimiskohti kui 3x50kW
# Laadimisjaam ise on ju ainult väike mutter tervikust
Laadimisjaama ei ole mõtet vaadata kui tanklat.
3x50kW laadijad mööda Eestit muuseumite vms ette laiali, suhteliselt väike investeering kuna parkimisplatsid juba olemas, teed juba olemas, voolu jaoks jah vaja täiendusi teha kuid ka seal saab lahendada asju teisiti (näiteks nagu eelnevalt viidatud uurimustöös kasutades kulunud autoakusid kui kiirlaadija puhvreid, sest kiirlaadimas ei olda nagunii koguaeg ja vahepeal on piisavalt tühja aega, et uuesti puhver täis tõmmata).

Ehk siis neid eraldi uusi parklaid teha elektriautode laadimiseks on kõige mõttetum asi üldse, nii rahaliselt kui keskkonna mõttes. Ära tuleb kasutada olemasolevad platsid.

Vabalt võiks kõik Eesti asulad, kus üle 50 majapidamise, ära katta ühe kiirlaadijaga. Oleks üle Eesti hea tihedus ning oleks võimalust inimestel võtta hetk ja avastada Eestit.
Kuigi tõenäolisem on, et need laadimisjaamad tekivad mingite söögikohtade vms ette a'la Sämmi Grill vms. Või noh, Tikupoiss vist jõudis juba ette...

# Nö voolu võimsuse täiendamine ei ole nagu elektriauto softi upgrade
# näol autole võimsuse lisamine.
Jah, olen täitsa teadlik, et kehvemal juhul tuleb hakata kaableid vahetama kilomeetrite viisi, sest muidu ületavad läbivad võimsused kõiksugu piirväärtuseid. Niigi Elektrilevil 55 miljonit euri puudu, et võrku täiendada päikeseparkide ühendamiseks. Võiks arvata, et sellised investeeringud tehakse juba hea varuga, et ei peaks kohe uuesti hakkama välja vahetama.

Aga nad ei kestagi kauem ju. Kust tuleb see legend, et kestab 500k?! Ükski takso pole sinna jõudnud, eraisikute käes olevad on sinna jõudnud aga jäetakse mahutavus mainimata, taksodega sama asi, sõidavad ilusti edasi, lihtsalt akupakist on aind osa järgi jäänud. Leafiga mittesõitmise vabandasid sa välja, et pere suurenes. Naljakas vabandus iseenesest, vanasti meie 2+3 pere sai žiguliiga kõik sõidud tehtud aga las see jääb, elu on edasi läind ja peabki mugavam olema kõik.
Eesti avastamine mööda Tartu maanteed on koomika omaette, selleks, et avastada, tuleb Tikupoisi juurest keerata Viljandi poole voibsealt edasi Põltsamaalt vasakule ja diiselgenekat kaasas kanda, kui just eesmärgiks polegi miskeid maakonna keskuseid külastada.
Jääb kehti.a see, et tore linnamasin aga maale temaga asja pole või kui lähed, pead kerjust mängima.
Milku toodi sulle silme ette ära ja vastu tõid aind lollid vabandused. Kohe alguses sa ei suutnud isegi mõelda reaalsetes numbrites vaid hakkasid EEK'i pakkuma. Oh sind promootorit küll...
See 2 päeva on just idekas, et aru saada kiiksudest, peale seda hakkad juba harjuma ja enda jaoks ilusamaks vabandama puudujääke, sest sai ju hunnik pappi ikkagi magama pandud ja ei saa ju ometigi öelda, et tegid kehva otsuse.

# Tõsi, elektriautode kasv on suurem hetkel, kasvades pea 50% viimase aastaga.
# Samas on keskmine sõiduulatus ka oluliselt kasvanud tänu uuematele masinatele seega vajatakse kiirlaadijaid vähem.
# Kuid laadijaid võiks tõesti igas laadimis kohas rohkem olla. Tesla stiilis, 4-30, sõltuvalt liiklus tihedusest.

Täiesti nõus. Samas tuleb laadijatest rääkides teha siiski vahet, kas tegu on kiir- ehk alalisvoolu laadijaga või aeglase ehk vahelduvvoolu laadijaga.

Kiirlaadija paigaldamine on võrratult kallim nii laadija enda kui ka vajamineva voolu tõttu. Samas neid tekib piisavalt palju ka täiesti turupõhiselt, sest inimesed ostavad üha enam aega, et edasi liikuda, mitte kala näoga autos telefoni näppida.

Õnneks töötab teiselt poolt riiklik sund, mis tekitab avalikesse parklatesse tulevikus üha enam aeglasi odavamaid vahelduvvoolu laadijaid, mis võimaldavad elektriautoga reaalset mobiilsust. Kui on vaja tööd teha või muidu asjatada, siis auto laeb rahulikult, aga samas ei pea seda laadijat minema teise linna otsa või teise linna otsima. Kahjuks võtab selle realiseerumine aega, aga mis seal ikka, eks senikaua põristame diisliga edasi.

# Vabalt võiks kõik Eesti asulad, kus üle 50 majapidamise, ära katta ühe kiirlaadijaga. Oleks üle Eesti hea tihedus ning oleks võimalust inimestel võtta hetk ja avastada Eestit.

Selle peale, et keegi käib aastas korra paar Eestit avastamas, ei hakka küll ükski ettevõtja kallist kiirlaadijat paigaldama. Unistada ju võib, aga tegelikult on parem, kui sellised eksperimendid ära jäävad. Vähemalt maksumaksja raha eest.

# Ehk siis neid eraldi uusi parklaid teha elektriautode laadimiseks on kõige mõttetum asi üldse, nii rahaliselt kui keskkonna mõttes.
# Ära tuleb kasutada olemasolevad platsid.

Täpselt nii! Parkimisplatsidele tuleb luua aeglase laadimise võimekus ja kogu lugu.

# siis võib arvata, et massilisema elektrifitseerimise jaoks tuleks praeguste tanklate tihedusega selliseid 10..15 kohaga jaamu püsti panna.

See on libe tee, mis lähtub ühest reeglina valest eeldusest. Elektriautode arv ei saavuta kunagi praegust autode arvu, kuna eesmärk pole mitte autode elektrifitseerimine, vaid autode kaotamine (inimeste liigutamiseks on ühistransport). Kuna (elektri-)auto jääb tulevikus ikkagi rikaste eralõbuks (loomulikult ei juhtu see kümne aastaga), siis ei saa ka pikas perspektiivis lähtuda samast autode arvust.

Muudetud 08.02.22 09:19

# Kust tuleb see legend, et kestab 500k?! Ükski takso pole sinna jõudnud
Leaf oma 24, 30 või 40kWh akuga ilmselt ei jõua nii kaugele jah. Sinu loogika kohaselt peaks aga see Leaf (24kWh akuga) ära surema juba 75k km pealt.
Tesla kohta on tuhandeid andmepunkte, kus need üle 300k km läbinud ja mahtuvus veel 90% kandis. Sinu loogika kohaselt, isegi kui nad kõik oleks 100kWh akuga olnud ja suudaks 500km sõita laadimise kohta, peaks neil peale 250k km olema mahtuvus alla 80% langenud.

# Naljakas vabandus iseenesest, vanasti meie 2+3 pere sai žiguliiga kõik sõidud tehtud
# aga las see jääb
Ma õnneks/kahjuks piisavalt noor, et ei tea mis turvavarustust sel ajal tuli rakendada aga tänapäevaste nõuete juures ei mahu enamike masinate tagaistmele enama kui kahe lapse turvatoolid ära.
Oleks lapsed suuremad ning poleks turvatoole tarvis, siis oleks Leaf jäänud ka alles.

# diiselgenekat kaasas kanda, kui just eesmärgiks polegi miskeid maakonna
# keskuseid külastada.
Olles elektrikaga edukalt keskustest väljaspool üle 3000 km puhkusereise teinud perega, siis võin lubada, et ühtegi diiselgenekat ei olnud kordagi tarvis. Sai väga kenasti Värskast Kärdlani avastatud mitte ainult keskuseid vaid ikka loodust.

# Jääb kehti.a see, et tore linnamasin aga maale temaga asja pole või kui lähed,
# pead kerjust mängima.
Elad ikka oma fantaasias. Selle asemel, et jaburusi väita, küsi parem nende käest, kes igapäevaselt sõidavad elektriautodega, et kui tihti nad siis peavad sõite tegemata jätma või kui tihti käima "kerjamas" voolu.
Samamoodi nagu sa ei käi bensiini kerjamas, kuna oskad armatuurilt näha, et on vaja paaki täita oskab ka elektriauto juht näha, et tuli läks põlema ja aku vajab laadimist ning teeb seda.

# Milku toodi sulle silme ette ära ja vastu tõid aind lollid vabandused.
Mis vabandused? Sa pole seletanud ära kuhu see raha läheb. Vabandus mis sinu eest toodi, kuhu milku võiks minna, eeldas ebamõistlikku (uue) sissesõiduga parkimisplatsi ehitust. Muidugi on võimalik raisata raha, enamatki kui milkut aga see ei tõesta midagi. Kullast peldiku võib ka lasta teha keset tühja põldu aga see ei tähenda, et kõik peldikud milku maksma lähevad ;)
Vähegi asjale mõtlev inimene saab aru, et laadijad on mõistlik panna sinna, kus inimesed peatuvad nagunii ehk kohtadesse, kus on platsid juba olemas. Tihti ka mingi elekter. Sealt edasi seleta kuidas läheb milku nende laadijate ehitamiseks?
Vabandust, sind tsiteerides, siis "ühe laadimisjaama püstipanek on milku."




# See 2 päeva on just idekas, et aru saada kiiksudest, peale seda hakkad juba harjuma
# ja enda jaoks ilusamaks vabandama puudujääke, sest sai ju hunnik pappi ikkagi
# magama pandud ja ei saa ju ometigi öelda, et tegid kehva otsuse.
See peab küll olema mingi isiksuse nõrkuse tunnus, kui ei olda võimeline endale vigu tunnistama. Kuidas sedasi üldse on võimalik edukalt elust läbi saada? Niimodi ei õpi ju kunagi midagi.
Paarist päevast enamat on vaja just selleks, et ümber harjuda sisse kulunud mõttemallidest. Harjuda olukorraga, et iga hommik alustadki täis akuga. Kogeda kui märkamatu on õhtune juhtme ühendus ja hommikune lahtiühendus. Paari päevaga ei jõua neist asjadest aru saada. Jõuab vaid märgata kui erinev asi on. Ei jõua mõista kuidas see erinevus päriselt kasutust mõjutab. Jõuab vaid oletada kuidas see võib hakata mõjutama.

# Vähemalt maksumaksja raha eest.
Kes on midagi rääkinud maksumasja raha eest millegi tegemisest?

# Selle peale, et keegi käib aastas korra paar Eestit avastamas
Maa avastajate jaoks on see lisadväärtus, kohalikumate elanike jaoks on see julgustus elektriauto osta. Majanduslikult kiirelt ennast ära ei tasu jah, sest leiab ilmselt vähe kasutust.
Samas Coop vms saaks iga oma poe ette 20k eest 50kW laadija panna. Selle jaoks vajaliku 3x100A ühenduse kauplusehoonele vast õnnestub ikka saada vähema kui 100k eest. Kord päevaski sealt 30kWh tõmmatakse mingi 20 sendise vaheltkasuga elektri hinna suhtes, siis enne laadija surma saab selle tasa teenitud ja vb ka väheke kasumit. Ülejäänud "kasum" tuleneb pigem kliendi poodi meelitamisest.

# Parkimisplatsidele tuleb luua aeglase laadimise võimekus ja kogu lugu.
Linnades sees jah aga maanteedel sõitmiseks on kiirlaadijaid vaja. Mistõttu ka Coop näite tõin, sest neid asub just suurtest linnadest väljas, kohtades kust sõidetakse mööda pikematel sõitudel. Kus 50kW võimsusega saab poole tunnise poeskäiguga 100-150km sõiduulatust juurde mis annab täpselt aega, et vajalikke sisseoste teha ja võimaldab siis kuni paar tundi jälle sõita või kohale jõuda.
Ei, mitte kõik elektriauto omanikud ei pea käima poes, et autot laadida vaid kui nad nagunii poodi lähevad siis saavad ka autot samal ajal lasta laadida.

# kuna eesmärk pole mitte autode elektrifitseerimine, vaid autode kaotamine
Kelle eesmärk?

# Kuna (elektri-)auto jääb tulevikus ikkagi rikaste eralõbuks (loomulikult ei juhtu see
# kümne aastaga), siis ei saa ka pikas perspektiivis lähtuda samast autode arvust.
Kuigi olen nõus, et ühistransport peaks olema eelistatud inimeste liigutamiseks, siis ei saa eeldada, et elektriauto jääb rikkurite lõbuks. Kui just ei hakata eraldi makse rakendama ühistranspordi mitte kasutamisele, siis ei ole mingit põhjust, miks piisava aja möödudes kõik sisepõlemismootoriga igapäeva autod ei peaks elektriliste vastu välja vahetuma.
Optimistlikult eeldades, et 2050 lõpetatakse sisepõlemismootoriga sõiduautode tootmine, siis millalgi 2070-2080 peaks olema teedel põhimõtteliselt ainult elektriautod. Iseasi, kas keegi meist (siinses foorumis kaasarääkijatest) sel ajal enam elus on.

# Kes on midagi rääkinud maksumasja raha eest millegi tegemisest?

Mina räägin. Elukogemus on näidanud, et kui midagi tahetakse, aga see ei ole kuidagi äriliselt ära tasuv, siis kiputakse kätt ikka maksumaksja taskusse (see tähendab meie kõigi) taskusse ajama.

# Maa avastajate jaoks on see lisadväärtus, kohalikumate elanike jaoks on see julgustus elektriauto osta. Majanduslikult kiirelt ennast ära ei tasu jah, sest leiab ilmselt vähe kasutust.

Kui COOP kõrgem juhtkond selle heaks kiidab, siis miks mitte! Minu teada on tegu börsiettevõttega, mille ainus eesmärk on aktsionäridele kasumi teenimine (muu sobalajobala käib täiendavalt asja juurde). Sellise jama puhul peaks kiiresti aktsiat müüma, kui keegi hakkab börsiettevõttes tegema midagi, mis ära ei tasu.
Maapiirkonnas inimeste laadijaga kohalikku poodi meelitamine ei tööta, sest neil on autod niigi kodus täis laetud ja turisti peale seda äri kasumlikult üles ei ehita.

# Kus 50kW võimsusega saab poole tunnise poeskäiguga 100-150km sõiduulatust juurde mis annab täpselt aega, et vajalikke sisseoste teha ja võimaldab siis kuni paar tundi jälle sõita või kohale jõuda.

Kui palju tervemõistuslikke inimesi käib paaritunnise autosõidu kaugusel pool tundi toidupoes? Jah, turiste ja erandeid leiab, aga sellega kasumisse jääda...?

# kuna eesmärk pole mitte autode elektrifitseerimine, vaid autode kaotamine
Kelle eesmärk?

Kitsamalt võttes Euroopa Liidu, laiemalt võttes rohepöörde.

# ...siis ei saa eeldada, et elektriauto jääb rikkurite lõbuks. Kui just ei hakata eraldi makse rakendama ühistranspordi mitte kasutamisele...

Ära muretse, need maksud tulevad. Automaks, ummikumaks, CO2 kvoot vedelkütustele jne jne. Kedagi vägisi autost välja ei tõsteta, lihtsalt ühel hetkel ei jõua enam nii palju maksta.

# Optimistlikult eeldades, et 2050 lõpetatakse sisepõlemismootoriga sõiduautode tootmine...

Millel see eeldus põhineb ja kuidas see meid puudutab - Eestis ju pole autotööstust? Sisepõlemismootoriga autode müük lõpeb juba 2035, "rahvusvahelistele klientidele" tootmine ei puutu ju meisse, lõppegu see siis 2050 või mõnel muul ajal.

Vaata, ma ei ole selline inimene, kes nämmutab ette ja taha kõik agad ja kiiksud ära. Kui sa ise ei suuda välja mõelda, kuhu see milku läheb, siis kesine lugu tõesti, ei ole sul aimugi kanalisatsiooni loomise maksudest, sinna sisse kaablite rajamistest,14kV pealt voolu toomisest jne. Ja kui pole seda loogikat taga, siis usu neid 500k akupakkide jne asjade jutte edasi. Ühe 5 aastat vana takso Leafil on alles jäänud ainult 20km jagu akut, läbisõit 140k kõigest. Jah, vana akupakk. Lihtlabase optika maasse saamine 3km lõigu peale maksab 200k ja sinna otsa lähevad 50 eurised seadmed, et side toimima hakkaks. Elektri maailmas ei saa 100 euriga otspunktides hakkama.
Pean hakkama ennast ümber harjutama? Ega ikka ei pea küll. Enne mainisin, pole voolu võtta ei kodus ega töö juures, pean kiirlaadija juurde parkima, seal laadima panema ja siis tööle jalutama. Rõdult alla ei saa ka visata 220 rulli, sest parkla on teispool maja, töö juures parklas sõidetaks nädalaga see juhe juppideks. See on reaalsus, tuhandete kodude reaalsus, mitte ilus hobuse unenägu, mida sa siin reklaamid. Kust võtsin meelevaldse tuhaded kodud? Üks mustamäe viiekordne on 140 korterit, puhtalt kvartali peale saab selle summa kätte.
Nokk kinni, saba lahti, kärss kärnas ja maa külmunud aga nii on. Senikaua kuni infrat pole, senikaua on ta mänguasi. Kes teeb infra? Uued kortermajad, mis 400k maksavad, see on selline summa, mida mina enda palga juures ei jaksa välja käia isegi kui 30'ks aastaks kodu üüriks panga käest.

Kiidan vahele marita57 postitusi, väga eluterve lähenemine.

Isand Deus on väga reljeefselt väljendanud magalaööbija igapäeva ja see on mõistetav - kui ikka valikutes on vaid säärane elukorraldus, siis sinna tõesti elektriauto ei sobitu. Õnnetuseks ei sobitu sinna ka nüüdisaegne õrn auto...

Minusugune maalelaja saaks kenasti praegumüüdavate elektriautodega hakkama: igapäevane läbisõit alla 100 km, laadimisvõimalused nii tööl kui kodus. Mis seni takistab, on uute autode (olgu mainitud, et nii SPM kui EL-autode) ebamõistlikult kõrge hind. Olles värskelt soetanud 10 k€ eest peetud nelikveduse diiselmootoriga pereuniversaali, siis võrdlus enamuste tänaste elektriautodega pereauto tasandil on ikka väga rämedalt tavalise auto poole kaldu nii rahas kui kasutusmugavuses. Ma ei välista, et vaadates tehnika arengut, viie aasta pärast mul enam ühtegi ratsionaalselt põhjust SPM autot eelistada ei olegi. Jääbki vaid emotsioon: MINU auto (mitte panga oma), naturaalne mootorihääl (mitte sünteetiliselt kõlaritest), hajutatud saastamine (mitte kontsenteeritud saaste elektrijaamas).

# Kui sa ise ei suuda välja mõelda, kuhu see milku läheb, siis kesine lugu tõesti
Ehk siis viskad huupi numbri välja, selgitada kuidagi ei suuda aga kõik olgu rahul sellega ja vaidlustada ei tohi? Ehk järjekordne tühja õhu puhumine sult. Edu :D

# Ühe 5 aastat vana takso Leafil
Rõhk sõnal siis "ühel". Ühel bensiinikal ka jooksis mootor kokku paar kuud peale kätte saamist. Mida see üks näide terviku kohta ütleb? Mitte kui midagi. (Btw, sinu kirjeldatud Leaf mahub garantii tingimustesse kui defektse akuga ja vahetataks välja, sest Nissan on algusest peale pakkunud garantiid 8 aastat või 160k km.)

# Pean hakkama ennast ümber harjutama? Ega ikka ei pea küll.
Seega nutitelefoni ei tarbi, e-posti ka mitte, ikka faksi peal? Harjud ju pidevalt asjadega ümber ;)

# Enne mainisin, pole voolu võtta ei kodus ega töö juures
# Senikaua kuni infrat pole, senikaua on ta mänguasi.
Jah, kui ei ole võimalik kodulaadijat paigaldada on üsna mõttetu hetkel elektriautot vaadata (rohkem laadimisega planeerimist ja kallim ka sest avalike ja kiirlaadijate hinnad kõrgemad). See ei tähenda, et ta mänguasi on. Sulle sobimatu ilmselt küll. See, et sina "mängida" ei saa/taha ei muuda asja halvaks. Selline on lasteaia laste suhtumine, kus kibestumusest selliseid asju öeldakse. Oled sa kibestunud?

# Uued kortermajad, mis 400k maksavad
Räägi mulle ka kus terve uue kortermaja 400k eest saab osta. Sellisega võib olla võimalik ju miskit asjalikku teha.

# Olles värskelt soetanud 10 k€ eest peetud nelikveduse diiselmootoriga pereuniversaali,
# siis võrdlus enamuste tänaste elektriautodega pereauto tasandil on ikka väga rämedalt
# tavalise auto poole kaldu
10k eest nelikveolist elektrikat ei saa ilmselt ka viie, vb ka mitte 10 aasta pärast. Mis on mitmeti kurb, kuna järelturu valik võiks suureneda kiiremini.

# Ma ei välista, et vaadates tehnika arengut, viie aasta pärast mul enam
# ühtegi ratsionaalselt põhjust SPM autot eelistada ei olegi.
Kui ma vaatan aga enda kulude pilti, siis igapäevaselt alla 100km sõites, kuus tuleb ikka pea 3k kokku. Eelnev pere-universaalkerega-diisel sööks praeguste kütuse hindadega üle 350€ kuus mul taskust ära. Öiste börsi hindadega sööb elektrikas alla 100€. 5 aastaga 15k €. Kas viie aasta pärast 25k€ eest leiaks nelikveolise elektrika järelturult? Suure tõenäosusega. Ehk igakusite kulude mõttes (kui jaotada kogu transpordi kulu omamidperioodi peale ära) võib tõesti nelikveoline elektrikas võrreldav olla.

# Kui ma vaatan aga enda kulude pilti, siis igapäevaselt alla 100km sõites, kuus tuleb ikka pea 3k kokku. Eelnev pere-universaalkerega-diisel sööks praeguste kütuse hindadega üle 350€ kuus mul taskust ära.
Öiste börsi hindadega sööb elektrikas alla 100€.
5 aastaga 15k €.

Ma ei vaidle vastu. Ma ei arva ka, et labjaka autokasutuse muster oleks keskmise eestimaalase oma, aga lihtsalt uudishimust tahaks mõnest asjast aru saada, kuidas labjakas teeb või kuidas mõtleb. Võib-olla hakkan isegi teisti mõtlema.

Ette ruttavalt ütlen kohe ära, et näiteks minu autokasutuse harjumuste juures (jah, kellel lõppude lõpuks poleks!) oleks täiesti võimalik üle minna elektriautole. See tähendaks lihtsalt kombinatsiooni tuntavalt suurematest kuludest koos elukvaliteedi olulise langusega. Mulle isiklikult see kombo hästi ei sobi, kuni just vägisi ei sunnita.

Kõigepealt on mulle muidugi arusaamatu, kuidas on võimalik alla 100 km päevas sõites kuus ikka 3000 km kokku saada. Minu keskmine läbisõit kuus on ligikaudu sama suur, aga mul sisaldab see ka iganädalast "piimaringi" Tallinn-Pärnu-Rakvere-Tallinn ja sealt need kilomeetrid tulevad. Eelmisel nädalal sõitsin küll hoopis Tallinn-Rakvere-Tartu-Tallinn, aga suurusjärk jääb ikka samaks.

Kuna olen elus sõitnud natuke erinevate särtsukatega (Leafiga rohkem, Enyaq'ga vähem), siis tean ka, mis sõitmine maksab. Kirvemeetodil ja senti pooleks löömata on diiselmootoriga sõiduauto kütusekulu võrdne särtsuka laadimisele kuluva rahaga - seda juhul kui laaditakse avalikes laadijates. Ning oma "piimaringi" kodus täis laetud autoga kuidagi ära ei sõida.

Minu kaheliitrise diiselmootoriga auto keskmine kütusekulu (täispaagimeetodil aasta keskmisena, mitte hetkekulu vaadatuna) on pisut alla 6,2 l/100 km. See teeb rahas (võtame 1,4 €/l) 3000*6,2*1,4/100=260€. Kuhu Sul ülejäänud 90€ sellesama läbisõidu juures lähevad, ma ei tea.

Kodus laadituna sõidab Enyaq (see on miinimum mugavuse tase, millega nagu päriselt kannatab sõita) umbes 350 km. Päris viimast piiri ei hakka ju ometi keegi testima igapäevaelus, et kas jääd tee peale või mitte. Seega pool "piimaringi" tuleb kiirlaadijates ehk rahaline efekt kaob. Lisaks ajakulu - ja see on juba asi, millega kuidagi leppida ei taha.

Seega küsimus labjakale - kuskohast tuleb 3000 eurot aastas säästu kui diiselkütusegi peale kokku ei lähe nii palju raha?

Ma ei eita, kütuse pealt hoiab särtsukaga natuke kokku. Aga elektriauto maksab ju selle võrra rohkem nii et kokkuhoidu ei paista kusagilt. Seda juttu, et "varsti särtsukate ja SPM autode hinnad võrdsustuvad" me oleme kuulnud juba päris palju aastaid. Mul pole täpset maksutõusude pikka plaani ees, seega seda ennustama pole mõtet hakata. Ja siis räägime edasi teistsugustes tingimustes.

Loo moraal - pole kohta ega olukorda Eestimaal, kuhu elektriauto ei sobiks. Kas keegi on nõus/suuteline selle kõigepealt kinni maksma ning seejärel elukvaliteedis oluliselt kaotama, on üks hoopistükkis teine küsimus. Viie aasta pärast võib-olla (siis on kava kohaselt esimesed suured maksutõusud kohal), kümne-viieteistkümne pärast kindlasti. Aga mitte enne!

Muudetud 08.02.22 13:32

Ma pakun ühe võimalusena välja kütusekulu;) Omal näitel samade lähteandmetega 3kkm*8 sajale *1,4=336 €.

Reaalsuses on selle auto läbisõit siiski napp 1500 km kuus, teised autod tahavad ka sõita;)

Elektriautoga oleks kommuteeritavad need 60-100 km/tavapäevast, kus peale isikliku tagumiku ja läpakakoti muud autos ei ole. Igasugused käruveod, pikad otsad ja suuremad noosid tuleb ikka vedada selleks sobilikuma tehnikaga.

Ning kuigi F-150 Lightning või Bollingeri B2 võiks ju olla äge ja multifuntsionaalne, siis reaalselt maal elades on üks poolpidune B2500 oluliselt kulutõhusam.

# Seega küsimus labjakale - kuskohast tuleb 3000 eurot aastas säästu kui
# diiselkütusegi peale kokku ei lähe nii palju raha?
Egas mul midagi numbrite jagamise vastu ei ole.
Viimati diisliga sai sõita, siis tuli 12 kuu peale kokku kütusele maksta natuke üle 2700€, siis olid diisli hinnad ~1€ liitri eest. Eile tanklatest mööda sõitsin, siis alla 1,5 ei näinud midagi, isegi kliendikaardi 2-4 sendiste soodustustega arvestade ümardub ikkagi ligemale 1.5 peale. Ehk praeguste hindadega oleks sama kütuse koguse juures kulu ~4k€

Elektrit laen koduselt, kui just teise Eesti otsa ei satu. Öiste börsi hindadega laadides seni keskmine kuluks umbes 11 senti arvestades kõiki võrgutasusid jne. Keskmiseks 100km läbimiseks saanud 19kWh/100km. Viimased paar kuud ka seinast tulenevat eraldi mõõtnud ja tean, et auto näitab kulu umbes 15-20% vähem. Saab näha mis suvel on kui küte enam ei tarbi. Aga ümardame kulu üles 23 peale.
Ümardan oma sõitmist üles 3k peale siis, et elektri kulu suuremaks hinnata. Saab ~75€ kuus, aasta peale 900€

# kuidas on võimalik alla 100 km päevas sõites kuus ikka 3000 km kokku saada.
Ma olen mõnel korral ise ka seda imestanud, et kes seda odomeetrit edasi kerib pidevalt. Iga kuu ei ole ühtalselt 3k. mõni ligemale 2k, mõni natuke üle 4k. Igapäevane rutiinne marsruut on ~70km aga tekib neid ekspromt sõite juurde ja vahel teise riigi otsa ka.

# Kodus laadituna sõidab Enyaq umbes 350 km
Suvel, mõistliku ilmaga (iV60 mitte suurema akuga versioon) maanteel. Talvel olen saanud pigem sinna 250km kanti täis akust.

# Seega pool "piimaringi" tuleb kiirlaadijates ehk rahaline efekt kaob.
Kaob on natuke eksitav. ütleme, et 300km tarbid ära ja viimast piiri ei võta, ning "piimaring" on 500km, siis 200km juurde vaja saada. Umbes 40kWh. Kogu sõit sinna 100kWh kanti. Kiirlaadijas hinnad viimati olid vist 35 senti kWh. Kogu "piimaring" oleks siis ~21€. 5L/100km diisel kulutab sama vahemaa läbimiseks ~38€ . Vähemalt poole kallim, ehk võit jääb ikka alles.

# Lisaks ajakulu - ja see on juba asi, millega kuidagi leppida ei taha.
Jah, see on kehvemal juhul see kompromiss millega peaks leppima. Paremal juhul õnnestub laadida siis, kui "piimaringil" nagunii peatuse oleks teinud. Halvemal juhul vaja eraldi peatus selle jaoks teha.

# Ma ei eita, kütuse pealt hoiab särtsukaga natuke kokku. Aga elektriauto maksab ju
# selle võrra rohkem nii et kokkuhoidu ei paista kusagilt.
Kokkuhoid tuleb neil, kes veel rohkem rutiinselt sõidavad. Tuleb mingil määral ka hooldustelt. Vähe sõitjate jaoks aga ei ole mingit kokkuhoida loota tõesti.

Kui endal auto vahetust tegin, siis vaatasin alternatiive. Tõsi, olin ülbe ja ei vaadanud odavaimaid võimalikke varustusi vaid millega ise rahule jääks ja mis võrdlemise mõttes samaväärseid asju sisaldaks. Škoda grupi siseselt oleks olnud valida kas Kodiaq, milles törts rohkem ruumi või Octavia, kui tahtnuks odavamalt saada. Reaalse taskust väljuva kulu mõttes oli Enyaq odavam Kodiaq-st paar %, Octavia aga odavam Enyaq-st paar %. Nood arvutused olid tehtud diisli hindadega 1.2€/l juures. Praeguste diisli hindadega oleks see Octavia ka juba kallim Enyaqist igakuiste kulude osas, minu jaoks.

Ja selle pärast peabki igaüks ise endale neid arvutusi tegema, kui tahab reaalselt võrrelda.

Tolleaegne 2,7k ongi tänapäeva 4k ehk siis tegelt pole midagi muutunud.

Vahepeal siis reaalsuses olevate inimeste numbreid ka. Norra ostab sisuliselt enda nafta raha eest neid inimestele jne, ei ole see elektrivärk nii ilus midagi. Ainuke asi, mis natukene kummitama jäi, oki piduritolmu teema, seda toodavad elektrikad kohe kindlasti vähem.

https://www.dailymail.co.uk/news/article-10483317/Are-electr
ic-cars-new-diesel-scandal-Expert-looks-future-road-travel.h
tml

?.??
mis lahti, miks enam linke lisada ei saa?
Tahtsin panna ühe nende rahustamiseks, kes näevad õudusunenägusid kuidas nad paarikümne aasta pärast mahamonteeritud päikesepaneelimägede vahel peavad ukerdama...
Sakslased said vanadelt paneelidelt mahakratsitud ränist 19,7 % kasuteguriga uued paneelid tehtud...

http://www.ee

Tundub nagu töötaks.
Mitu tehast praegu on, mis suudavad kõigest 20% taastada materjali paneelidest ja kui palju energiat läheb sealt saadud räni taaskord kasutuskõlbulikuks saamiseks? Kas päiksepaneel oma elueaga suudab rohkem energiat tekitada, kui palju kulus tema tootmiseks algselt ja pärast ümbertöötlust?
Veits negatiivne jutt, kuhugi peab ju ikkagi arenema ja katsetama, mis kõige parem ja kauakestvam lahendus lõpuks jääb.

# Ainuke asi, mis natukene kummitama jäi, oki piduritolmu teema, seda
# toodavad elektrikad kohe kindlasti vähem.
Oi, see on vaid jäämäe tipp. Suurem osa millega seal püüti elektrikaid maha teha on aegunud või eksitav info.
Sa lihtsalt ei ühendanud seda ära, sest see toetas sinu senist arvamust elektriautode osas.

Üldine väide sealt, et on effektiivsemaid viise, kuidas CO2 õhku paiskamist vähendada on muidugi õige. Riiklikud toetused tulekski ilmselt ära kaotada sõidukite ostu jaoks. Infra ehituseks võivad ehk olla mingi aja kuni sõidukite kogus hakkab neid piisavalt tarbima, et nö isemajandavamaks muutub.
Samas, UK on endal teotused suht ära kaotanud juba, mingi 1.5k£ sõidukitele mis alla 35k£. Norras tahetakse ka taastada 25% käibemaks kallimatele elektrikatele. (Ning need mainitud teemaksud jne on juba mitu aastat kehtinud ka elektriautodele)

# The IEA found that hybrid cars save about the same amount of CO2
# as electric cars over their lifetime.
See on küll paras eksitamine. IEA allikat ei suutnud hetkel tuvastada, Google oskused liiga nõrgad. Küll aga on seda varasemalt korduvalt uuritud ning tulemus on põhimõtteliselt alati olnud see, et kui arvestada kogu elutsüklit ja kogu energia teekonda "well to wheel" siis elektriauto kaotab vaid juhul, kui põhimõtteliselt kogu elekter on toodetud söest vms. Olukord, mis kehtib vaid vähestes riikides a'la Hiina, India ja veel mõned.

kunagi on üks tehas alati esimene...
nõukaajal polnud meil ühtegi autolammutust ja vrakid jõudsid lõpuks metsa alla..

Norras on teemaksud, parkimistasud jne alates 2019. aastast kehtinud ka el.autodele, ainult, et nende maksude suurus on 50% fossiilikatele kehtestatud maksudest. See reegel kehtib ka eraparklatele ning parvlaevadele. Parkimistasude ja üleveotasude suurust on vahepeal tõstetud, kuid 50% reegel kehtib endiselt.

Üks tehas, mitu tehast, seal tuleb jällegi sisse juba puhtalt tehase võimekus ja palju loodusressursse raisata selle peale, et loodust säästma hakata. Vaadates tänapäeva tehnikat, siis üle 10 aasta tasuvusest ei saa rääkida, atribuutika tehases sees sureb juba selle ajaga ära ja tahab uuendust ehk jällegi loodusressursside kasutus.

https://www.pv-magazine.com/2022/02/07/german-consortium-dev
elops-19-7-efficient-perc-solar-cells-made-of-recycled-silic
on/

windowsi arvutiga toimib, androidi tahvliga ei toiminud...

Deus - kui paneelide tootmiseks või regenereerimiseks kulutatud energia on kinni makstud, siis sisalduvad paneeli valmistamise energiakulud paneeli hinnas, ja kui paneeli poolt toodetud energia müügist saab rohkem raha kui paneel maksis, siis järelikult tootis see rohkem energiat kui selle valmistamiseks kulus


Muide - eile kilgati telekas, et ITER-is saadi 5 sekundit termotuumat põlemas hoitud ja mõni J energiat jäi ülegi...

Eks jälle järgmise 15 aasta pärast saab töötava jaama ?

Kuidas me senised 70 aasta arenduskulud termotuumaelektri tootmisomahinda sisse arvestame ? Mitme esimese jaama toodangusse ja mitmekümne aasta peale laiali määrime...?

Mina eelistan ikka ise juba täna kasutada olemasolevat tasuta termotuumaallikat, mille kiirgusest saan 20% kasuteguriga otse elektrit kätte...
Eile tuli 53 kWh, täna praeguseks hetkek 14 kWh...

Vot siis, lugesin emakeelset teksti valesti siin enne. Uued paneelid on 100% ümbertöödeldud ränist, mis on maha kraabitud vanadelt ja nende uute paneelide tootlikuse kasutegur on 22,2% asemel 19,7%. Mainimata muidugi on jäetud see, et kui mitu vana paneeli pidi läbi hekseldama, et ühte uut saada.
Selle kohta kirjutas Mr V6sa ilusti ühes teises teemas: Ei oma tähtsust, kui suur on vann. Aga kui vannist võetakse kogu aeg rohkem, kui sinna tagasi pannakse, saab vann ükskord tühjaks.
Vana räni ei pea tegelt uute paneelide tegemiseks kasutama, ma usun, et aknaklaaside puhul poleks nii tähtis see puhtus, kui on paneelide puhul aga vahet pole, kas tehakse aknaklaase või paneele, senikaua kuni juurde peab maapõuest seda ammutama, on asi ikkagi negatiivsuses. Naftaga tegelt sama lugu, seda saab aind välja võtta, tagasi panna ei saa.
Ehk siis sa eelista palju tahad, pead peeglisse vaatama ja küsima, palju su tahtmine maakerale maksma on läinud? :)
Ma loodan ikkagi murrangutele vetikate ja seente valdkondades, et seda asja normaalseks saada, kui aina uut liiki maavarade kasutusele võtmisele.
Tuumade liitmine on unistus olnud juba ammu, 500MW sisse tampimiselt saadi 11MW energiat. Eesmärk on numbrid aga vastupidiseks saada. Minu silmad seda tehnoloogiat ei näe igatahes, kui samas tempos see asi jätkub, kõigest 15 aastat läks, et tuumade kokku surumisel üldse energiat tekitada, peale seda nüüd 20 aastat, et tekitada natukene rohkem, et saaks kohvivee ka keema ajada.

Vahepeal siis natukene ka Riviani positiivsusest reaalses maailmas:
https://www.youtube.com/watch?v=Zce-wC__kkU
Loodetavasti nüüd saavad inimesed aru, mida tähendab maanteel kiiruse hoidmine niisama ja mis tähendab, kui mootor peab reaalselt ka tööd tegema.

Muudetud 10.02.22 12:08

"Ehk siis sa eelista palju tahad, pead peeglisse vaatama ja küsima, palju su tahtmine maakerale maksma on läinud? :) "

Deus... ma eeldan, et kõik kulud sisalduvad toote hinnas - st kui ma olen midagi ostnud, siis on kaetud ka selle tootmisega tehtud keskkonnakahjud...

Kui alumiiniumi tootmine saastab, siis peab alumiiniumi hind sisaldama ka selle saaste likvideerimise hinda... asi pole üldse päikesepaneeli alumiiniumraamis..
Ei saa öelda, et hirmus lugu - päikesepaneelide kasutamine tekitab saastet... lihtsalt paneeli raami hind on vale... ja samamoodi on vale ka alumiiniumlusikate , alumiiniumist aknaraamide ja alumiiniumist lennukite hinnad...

Samamoodi peaks CO2 maksu peale panema kohe naftapumpajatele, neid on maailmas vaid paarsada kuni tuhat, mitte hiljem üritama miljardilt autoomanikult kahesaja erineva maksuameti kaudu senthaaval saastetasu mööda maailma taga ajada...
Varem või hiljem põletatakse kõik väljapumbatud nafta (või sellest valmistatud plast) ikkagi ära...

See on nüüd küll natukene liiga lillelapselik mõtlemine. Kuidas sa paned väärtuse mõnesaja aasta vanusele puule? Palju üks sajand maksab?

"kui põhimõtteliselt kogu elekter on toodetud söest vms. Olukord, mis kehtib vaid vähestes riikides a'la Hiina, India ja veel mõned."

stampmõtlemine...

Hiina on maailma suurim hüdroenergia tootja... 1232 TWh vers Brazil 329 TWh;
Hiina on maailma suurim tuuleenergia tootja... 236 GW vers EU 192 GW;
Hiina on maailma suurim päikeseenergia tootja... 254 GW vers EU 153 GW.
Hiina on suuruselt kolmas tuumaenergia tootja... USA ja Prantsusmaa järel.


on küll siiani ka suurim söeenergia tootja, aga 100 % on asi kaugel.. .. pigem 60% koos gaasiga..

# ma eeldan, et kõik kulud sisalduvad toote hinnas - st kui ma olen midagi ostnud, siis
# on kaetud ka selle tootmisega tehtud keskkonnakahjud...
See eeldus kahjuks ei kehti ja ei ole kehtinud kunagi. See ka põhjus, miks me olene ära harjunud niivõrd odavate asjadega ning siis oleme maru vihased kui hakatakse rääkima, et asjad lähevad kallimaks. Kui me seni ei ole õiglast hinda maksnud ja tulevikus peame hakkama maksma, siis lähebki kallimaks. Võiks isegi argumeneerida, et minevikus maksmata jäetu tuleks ka tagasi maksta ja seeläbi oleks veel kallim kõik tarbimine ja elu.


# Varem või hiljem põletatakse kõik väljapumbatud nafta (või sellest valmistatud
# plast) ikkagi ära...
See ei ole tegelikult nii 100% kindel kuigi suurem osa ilmselt mingi põlemislõpu leiab jah.

# Hiina on maailma suurim hüdroenergia/tuuleenergia/päikeseenergia tootja
Hiina on väga suur ka. Sellest hoolimata, et nad toodavad maailma mõistes nii palju teiste allikatega, siis kogu riigi toodangust on fossiilsed allikad ikkagi kaugelt esikohal (kokku ~85% https://ourworldindata.org/energy/country/china#what-sources
-does-the-country-get-its-energy-from)

Mis püha lihtsameelsus on loota, et sa oma rahapaki vehkimisega saaste ära kaotad. Parimal juhul sa saad osta seda, et saaste on kuskil mujal ja sa ei pea seda nägema ja võid teha näo et teda pole.

Umbes samamoodi nagu sealiha kilo hinna maksmisega sa vabastad ennast sea tapmisest - aga see ei tähenda, et elus siga poleks pidanud selle tüki saamiseks keegi teine sinu silma alt eemal ära veristama.

Ainus võimalus piirata saastamist on piirata enda tarbimist. Kasutada olemasolevat ja juba saastet tekitanud kraami nii kaua kui võimalik, sh seda parandades ja täiustades. Aga see pole ei moodne, ega mugav.

Ja kui Hiina saastenumbrid tunduvad suured ja Hiina paha - siis mõtle ka sellele, et suur osa Hiinas toodetavast ühekordsest rämpsust taritakse laevade, lennukite, rongide ja autodega euroopasse eurooplasele tarbimiseks (ja ära viskamiseks).

Siit ka mu lause, et kuidas sa 100 aasta väärtuse rahasse paned? 100 aasta vanune puit teenib hea hooldamise korral inimest paarsada aastat julgelt ehk siis on tasuvus kahekordne. Kütteks seda puitu kasutada on põhimõtteliselt raiskamine, selleks on noorem võsa. Ma pole endiselt veendunud, et päiksepaneelid ja muud sellised rohelisest ajupesust pakatavad energiaallikad samaga suudavad praegu vastata.

Mis asi see õiglane hind veel on? Suvaline konstruktsioon. Elektri ja muu kütuse eest maksame ebaõiglaselt vähe. Samuti on toit ebaõigalselt alahinnastatud. Isegi kui toit oleks praegusest sada korda kallim, siis jätkuvalt ebaõiglaselt alahinnatud.

Kapitalismi tingimustes ei ole mõistet õiglane hind- on kasum ja see peab olema nii suur, et kapitalistist tööandja rõõmustab rahahunnikute üle. Loomulikult tähendab see seda, et hunnikud peavad kogu aeg suurenema ja neid suurendavad vaid töösipelgad, kes oma tööjõudu tööandja jaoks kulutavad, saades ise vaid eluspüsimiseks vajaliku portsu raha.

# Mis püha lihtsameelsus on loota, et sa oma rahapaki vehkimisega saaste ära kaotad.
# Parimal juhul sa saad osta seda, et saaste on kuskil mujal ja sa ei pea seda nägema
# ja võid teha näo et teda pole.
Kui asjadega kursis ei ole või aru ei saa, siis võib selline mulje jääda jah.
Praktikas on võimalik tööga suurem osa tekkivast saastest ära hoida või tekkinud saaste ära puhastada. Tööd arvestatakse meie majanduslikus ruumis rahas enamasti. Ehk siis jah, piisavalt raha õiges suunas liigutada tähendab põhimõtteliselt saaste vabadust. Lihtsalt mõne toote puhul on need patakad absurdselt suured.
Ja kurb tõsiasi on, et praeguses tarbimismajanduses ei rakendata piisavalt neid vahendeid saaste piiramiseks.

Kasvõi meie kohalikud elektrijaamad. Tehnoloogia on põhimõtteliselt olemas, et sealt ei pääseks atmosfääri saastet. See rööviks paraja osa toodetud energiast ja see oleks kallis kuid siiski tahtmise korral tehtav. Aga kes siis selle elektri eest maksma hakkaks, kui puhtalt omahind jaamal on juba mitu eurot kWh kohta. Rääkimata aktsiisidest, käibemaksudest jne.

# Ainus võimalus piirata saastamist on piirata enda tarbimist.
See on üks parimaid viise saastet piirata isiklikust vaatepunktist.

Enamasti on kogu saaste likvideerimine kas tehniliselt võimatu või muudab kogu algse tegevuse sisuliselt mõttetuks. Seetõttu lepitaksegi kokku, et kui likvideeritakse mingi "mõistlik osa" saastest, siis ongi tehtud ja kõik korras ja rahapakiga mees võib rahus magada.


Nagu öeldud, rahapakiga siga ellu ei ärata, metsa homseks üles ei kasvata.

Aga äkki kasutaks liitiumit koos naatrium hüdroksiidi ja kaltsiumoksiidi seguga hoopis akusse loopimise asemel CO2 sidujana atmosfäärist ja elu lill? Sõidame rahulikult masuudipresside ja pannkoogilõhnadega edasi, mida mäkdonaldsi tanklast saaks?

# Aga äkki kasutaks liitiumit koos naatrium hüdroksiidi ja kaltsiumoksiidi seguga # hoopis akusse loopimise asemel CO2 sidujana atmosfäärist ja elu lill?
Ja kui mitu tonni CO2 suudaks üks kg akumaterjali siduda?

Küsi parem nii palju, et mitu tonni CO2 jääb vabastamata, kui jätaks nimetatud ained sinnapaika, kus nad hetkel on ja ei kaevaks neid välja ega puhastaks akukõlbulikuks?

nju Labjakas, kinnas on visatud, mis vastad? :)

1) CO2 on vaid 1 neist keemilistest ühenditest, mida fossiilmootor toodab. Suur osa rahvastikust elab suurlinnades ning seal on õhusaaste oluline komponent, mis mõjutab tervelt elatud aastaid ning eluiga. Kusjuures CO2 otseselt inimese tervist ei mõjuta, vaid NOx jms.
2) Saaste, mis tekib nafta tootmisel ja transpordil. See on nii tavaliseks saanud, et sageli ei ületa enam uudispiirigi, kui just vahetus läheduses ei toimu. Kasvõi Peruu rannikul 2 nädalat tagasi: https://www.dw.com/en/peru-blames-repsol-for-oil-spill-disas
ter/a-60552713
3) Ükski süsteem ei tööta 100% kasuteguriga, kusjuures süsiniku sidumise tehnoloogiad on vähemalt tänasel päeval päris madala kasuteguriga. Kui esimene, fossiilmasin teeb kasulikku tööd ning teine, mittesaastav masin, kogub CO2 kokku, siis kulub palju rohkem energiat, kui et töötaks vaid mittesaastav masin, mis teeks kasulikku tööd.
CO2 kokku korjamine on mingi kilplasetöö, kus haige mees tassib kotti ning lisaks on palgatud teine, terve mees, kes tassib esimest süles.

Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi ja vett ning kasutavad valguse neeldumisel vabanevat energiat fotosünteesi käigus, et toota süsivesikuid, mille keemiline energia on suurem, kui CO2 molekulil. Selle protsessi kõrvalsaadusena eraldub molekulaarne hapnik.


meil on siin maakeral loomulik päästja olemas, aga ega loll inimene sellest aru ei saa- saed ja kirved huugavad, istutamisega ei viitsi keegi tegeleda.

Isegi kui kõik metsad maha võtta, siis on veel olemas loodusel relv nimega üheaastaimed ja teine relv nimega ookeanid. Kui nüüd ookeanid maha nottida oma liitiumipuhastusega, ja veel rohkema prügi juurde viskamisega, siis võib sama hästi Marsile kolida, hingata pole enam midagi.

Nii metsade kui üheaastataimede relvaga saad vaid endale jalga tulistada. Nad mitte ei kõrvalda süsihappegaasi vaid moodustavad osa looduslikust ringlusest, nii nagu loomadki. Taimede kõdunemisel satub loodusesse tagasi sama kohus süsihappegaasi, kui taimed sealt elu jooksul ära korjasid. Sama hästi võiks väita, et taimed on süsihappegaasi allikad.
Ookeanid koguvad õhust tõesti süsihappegaasi ning see on sama suur õnnetus, kui süsihappegaas õhus - süsihappegaasi tase on selle tulemusena ka ookeanides tõusnud ning hävitab sealset eluskooslust. Kuigi massidele mõeldub ajakirjandus latrab ookeanidest vähem, leiab netist süsihappegaasi mõju kohta maailmamerele hulgi (populaar)teaduslikke artikleid.

Muudetud 12.02.22 12:50

# nju Labjakas, kinnas on visatud, mis vastad? :)
Omast arust esitasin esimesena küsimuse, äkki siis vaevud vastama?

# Küsi parem nii palju, et mitu tonni CO2 jääb vabastamata, kui jätaks
# nimetatud ained sinnapaika, kus nad hetkel on ja ei kaevaks neid
# välja ega puhastaks akukõlbulikuks?
Selle kohta on uuringuid tehtud. Näiteks siin üsna hea ülevaade, mis vaatleb nii energia kulu kui kogu kasvuhoonegaaside päästet kogu ahelas akupaki tootmiseni: https://www.transportenvironment.org/wp-content/uploads/2021
/07/2019_11_Analysis_CO2_footprint_lithium-ion_batteries.pdf
Kahjuks küll keskendub ainult NMC keemiale.
Sealt näeme, et ühe kWh akupaki mahu kohta vabastatakse umbes 73kg CO2-ga võrreldav kogus kasvuhoonegaase.
Lähtudes selle kWh taaskasutatavusest (miinimum 500 tsüklit mis Deus välja tõi või 2400 tsüklit nagu eelpool mainitud Tesla akupakk on demonstreerinud), siis saab seda üht kWh kasutada 500-2400 kWh energia talletamiseks oma eluea jooksul (võib-olla rohkem, sõltuvalt kasutusvaldkonnast, lähtudes eelpool viidatud uuringule, kus leiti, et ka 80% SOH hetkest alates saab veel 6-30 aastat kasutust akust).
Kui seda akumahtu kasutada sõidukis, siis saaks sellega läbida 2500 kuni 12000 kilomeetrit. 5L/100km tarbiva mootoriga vabastataks sama vahemaa läbimisel 0,33 kuni 1,58 tonni CO2. (See ei sisalda kütuse töötlemist, nafta puurimist ega kummagi transporti)
Kuna teemaks on CO2 tootmise asendamine, siis lähtume elektri allikana CO2 vabast tootmisest või nii väikese päästega, et võib nö nulliks arvestada (peagi täpsustan).
Seega sõiduki kasutuses oleks aku materjali kaevandamine ja töötlemine ~4 kuni 20 korda väiksema heitmega.
Kuna akusid on võimalik kasutada ka taastuvatest allikatest toodetava elektri ajaliseks ühtlustamiseks, siis võrdleme, mis oleks sealne CO2 sääst vs fossiilse allikaga.
Siin hea võrdlus erinevate energia allikate vahel: https://world-nuclear.org/information-library/energy-and-the
-environment/carbon-dioxide-emissions-from-electricity.aspx#
ECSArticleLink1
Söe puhul siis 820g/kWh kohta. Arvutame juhu, kui asendadels selle päevase päikesepaneelida/tuuleparkide liigtoodangu salvestamisega.
Söega 500-2400 kWh energia tootmisega tekiks 0,41 kuni 1,97 tonni CO2.
Gaasiga sama kWh energia tootmisega tekiks 0,25 kuni 1,18 tonni CO2.
Päikesega sama kWh energia tootmisel arvestuslik teke koos akuga 0,1 kuni 0,19 tonni CO2
Tuulega sama kWh energia tootmisel arvestuslik teke koos akuga 0,08 kuni 0,11 tonni CO2.
Aga liitium aku ei ole kõige mõistlikum lahendus liigse energia talletuseks tootmisahelas, kui on alternatiive. Näiteks pumphüdroga oleks need numbrid hoopis:
Tuul + pumphüdro - 0,002 kuni 0,09 tonni
Päike + pumphüdro - 0,036 kuni 0,18 tonni

Seega jah, taastuvad allikad ja talletus ning sõiduki transpordiks akud on väiksema saastega, kui fossiilsed allikad.

# meil on siin maakeral loomulik päästja olemas, aga ega loll inimene
# sellest aru
Jah, kui me suudaks kasvatada piisavates kogustes seda materjali ning töödelda meile kasulikuks energiaks, siis võiks/peaks sinna poole vaatama. Kahjuks ei piisa taimekasvatuslikult kasulikust maapinnast selle jaoks nii, et me ei peaks kõiki olemasolevaid metsasid ja loodust ka pidevalt ära põletama.
Vetikate kasutusele võtt energiaallikana ehk aitaks aga ka seal on omad küsitavused ja võimalikud probleemid ökosüsteemidele.

# Kui nüüd ookeanid maha nottida oma liitiumipuhastusega
Mis kahju ookeanile teeb, kui sealt mingi osa liitiumi välja filtreeritakse?
Olen küll kohanud uuringuid, mis liitiumi kahjulikkust vee organismidele on vaadelnud ( https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4999890/ ) aga pole kohanud midagi, mis selle suure kontsentratsiooni vajalikkust demonstreeriks.


# rohkema prügi juurde viskamisega
See on juba omaette teema mis vajab tõsist tähelepanu, et me liiguks tehsilikest ja mitte-lagunevatest materjalidest üle biolagunevatele materjalidele ehk kõik, mis loodusesse satub laguneks ohutult seal ära. Niigi on plastikutega olukord juba selline, et sündival imetajal on keha juba plastikut täis ning tüüpiline (lääne) inimene sööb/joob krediitkaardi jagui plastikut nädalas.

Ütleks, et akud, mis koosnevad suuresti metallidest, mida on võimalik taaskasutada, on üks väikseim probleem prügitootmises.

Maksimaalselt 500 tsüklit siiski.

Hakkasin siis nüüd üksipulgi linke läbi käima.
Hans Eric Melin - tema äri koosnebki sellest, et selgeks teha, kuidas naftagigandid on paha-paha ja liitiumakud on tulevik. Numbrid on kallutatud nii, et tema äri õitseks samas stiilis nagu Rivian tegi teekonna läbi looduse, et tõestada, et nende masinaga saabki kõige teha nagu vana 6,5 lidruse ökodiisliga sai. Reaalne maailm rääkis aga vastupidist asja.

Liitium on vajalik koostisosa igasugusele närvisüsteemi omavale elusolendile, tasakaal on olemas, kui seda välja viia, siis on ettenägematud tulemused nagu Doonau sirgendamine maailmale on näidanud. Jällegi, see, et sa oled lugenud tema kahjulikkusest veeorganismidele näitab selgelt seda, kuidas ärimees on loodun aluse selleks, et saaks teda veest välja filtreerima hakata, sest kuskil oli teadustöö, et kaladele kahjulik asi hulbib ringi ja peame nüüd kalu päästma.

Liitiumakusid töödeldakse ringi ... 5% EU's, muudes maades vähem, ülejäänd kuhjatakse kokku ja 8 aasta pärast on oodata juba puhtalt Iinast 500 000 meetermõõdustiku tonni liitiumaku mäge.
Probleem on tüüpiline, vaja on kasutada aga kallis on, seega teadlased näevad kurja vaeva, et asja odavamaks ja mahukamaks ja kasutatavamaks saada ja keegi ei keskendu sellele, mis pärast ära viskamist saab ehk ei tegeleta sellega, et oleks lihtsam neid ümber töödelda uueks töötavaks akuks. Täpselt nagu plastmassiga on läinud, tehti odav säilituseks ülihea materjal aga nüüd peame Eestis joogikõrred ära keelama, sest Aafrikas lükatakse Cat'ga rahulikult merre kogu jama, mida mandril ei taha näha.
Ümbertöötlemine käib endiselt suurtes sulatusahjudes, arva ära, kus kohast see energia sinna tuleb? Vihjeks võin öelda, et mitte päikesest, ikka pärisjaamast nimega tuumajaam. Mis veelkord räägib tuumajaama kasulikkusest, sealse jääksoojusega saab ülipalju ära teha.

Lootus on nüüd, et koobalti ja nikli vajadus kukub, liitiumi saame kätte vanadest akudest päikse kuumuse ja tuumajaama elektriga ja ei pea koppa maasse panema. Vase saame vanadest fordi ja general motorsi genekatest kätte, ei pea ka rohkem koppa maasse lööma ja kaotaks ära veekeskkonda pekki keeravad hüdrojaamad ja lindude ning nahkhiirte hävitajad tuulepargid.
Ehk siis kolime ära Liitium-Õhk aku peale + vesinik.
Ennetavalt nullin ära siia visatava "Aga tänapäeval tuulegeneraatorid peatavad tiiviku, kui kotkast näevad" - Tule eile meile, üks laba kaalub 5 tonni, labasid on mitu ehk siis sisuliselt on vaja pidama saada ühe kotka nägemisel 15+ tonni pöörlevat massi. Võimas!

Igatahes, labjakas, su numbrid on toredad ja nii ilusti ette toodud, et hakka või uskuma aga ei hakka. Need on sama moodi loodud nagu sigaretitootjad eelmise sajandi alguses tegid selgeks, et suitsetamine on kasulik tegevus ja heroiin on väga hea köharohi.

Muudetud 12.02.22 14:19

# Maksimaalselt 500 tsüklit siiski.
Sa võid korrutada seda kaua tahad aga reaalelulised numbrid ja katsed väidavad vastupidist ;)

# tema äri koosnebki sellest, et selgeks teha, kuidas naftagigandid on
# paha-paha ja liitiumakud on tulevik
Ja täpselt samamoodi naftagigantide üks osa ärist on panna inimesi arvama, et naftaga jätkamine on OK. Jääb väga mulje, et sa oled selle töö vili ;)

Üldiselt see, et ma selle ühe lingi välja tõin ei muuda seda lõpptulemust. Neid allikaid võin teisigi tuua (teiste inimeste poolt koostatult), mis sisuliselt samade numbriteni jõuavad.
Siin ei piisa ühe nime halvustamisest. Peaksid ikka näitama kus on arvutusviga tehtud. Ja mitte ühe vaid kõigi poolt, korduvalt ;)

# Jällegi, see, et sa oled lugenud tema kahjulikkusest veeorganismidele
# näitab selgelt seda, kuidas ärimees on loodun aluse selleks, et saaks
# teda veest välja filtreerima hakata
See pole antud juhul ju üldse seotud ärimeestega. Veest välja filtreerimine nagunii ei ole eesmärk iseenesest.
Info otsimine lihtsalt ei ole toonud välja muud. Tõi välja teadmise nentimise, et ei ole suudetud selgelt aru saada, mis rolli mängib. On täheldatud, et vee organismides on suurem liitiumi bioakkumulatsioon. Ning on täheldatud liigse liitiumi negatiivsust.
Ilma parema mõistmiseta on raske väita, et liitumi vähendamine vees mõjuks kuidagi kahjulikult. Nagu ei saa ka väga kindlalt väita, et sellel poleks mõju.
Seega kui sa tead mingitki allikat, mis rohkem sellele teemale sisu annaks, siis ole hea ja jaga teistegagi. Kui ei, siis ajad jälle tühja õhku oma kõhutunde pealt. Lühidalt siis kõhutuult....

# et hakka või uskuma aga ei hakka. Need on sama moodi loodud
# nagu sigaretitootjad eelmise sajandi alguses tegid selgeks, et
# suitsetamine on kasulik tegevus ja heroiin on väga hea köharohi.
Jah, usu pigem fossiili tööstuse argumente ja numbreid! :D
Põnev on sinu paralleel sigaretitootjatega, kuna need ju teada valeväidete edendajad. Arvestades, et nii sigaretid kui fosiilkütused põlemisel kahju põhjustavad, siis sobivad nemad omavahel palju paremini kokku, arvestades, et mõlema põhiline rakendus on just põlemine.

Ja sa pead korrutama seda nii palju, et hakkad üks kord aru saama, mida selle all mõeldakse.

Naftagigantide äri mängu toomine oli ennustatav vastulöök, muud moodi ei saakski sellist ajupesu ju välja vabandada, viimane lõik samamoodi.

Kõhutunne ei pruugi üldse valetada, sest tegelikult on see alateadvuses pesitsevate numbrite ja juhtumite kokku löömine. Kui aga väga väga on vaja numbreid otsida, soovitan pöörduda meditsiiniraamatute osakonda raamatukogus, milleks see liitium ikkagi närvikava omavatel organismidel vajalik on, mida on avastatud kohtades, kus joogivees on suurem liitiumi kogus kui teistest kohtades ja mis haigusi liitiumiga ravitakse või kontrolli all hoiatkse. Ei pea eriline ajugeenius olema, et aru saada, miks ta vajalik element on ja miks tema tasakaaluga jantida ei tohi.

See pilt iseloomustab hästi praegust ajupesu, mille lummuses akukummardajad ja rahapakiga lööjad hetkel on.

Elektrijalgratta aku plahvatas ning tekitas tulekahju.

Eile hilisõhtul tekitas plahvatanud elektrijalgratta aku korteris tulekahju, põlema süttisid ümbruses olnud riided. Päästjate saabumiseni kustutas tekkinud tulekahjut kortermajaelanik, kelle kiirabi hiljem haiglasse kontrolli viis.

10. veebruaril kell 22.06 teatati päästeametile, et Tartus Eha tänaval plahvatas korteri esikusse laadima pandud elektrijalgratta aku, mis süütas ümbruses olnud riided. Tulekahjut märkas 37-aastane mees, kes parasjagu köögis süüa tegi ning esikust kahtlast häält kuulis. Siis märkaski ta, et aku oli juba nagis olnud riided põlema süüdanud.

Mees asus leeke kuni päästjate saabumiseni pulberkustutiga kustutama. Päästeameti sõnul oli sellest palju abi. «Väga oluline oli, et mees suutis pulberkustutiga leegid algselt summutada ja põlengu nii suuremas osas kontrolli all hoida. Päästjatel kulus vett küllaltki vähe, et põleng lõplikult kustutada,» rääkis Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.

Saabunud päästeameti suitsusukeldujad sisenesid kustutustöödeks korterisse ja kontrollisid kõrval asuvate korterite tuleohutust. Päästjad panid põlengule piiri kell 22.28. Tulekahjus hävis esiku sisustus, korteri teised ruumid said tahma- ja veekahjustusi.

Mees oli tulekahjut kustutades suitsu sisse hinganud, mistõttu viis kiirabi ta tervisekontrolliks haiglasse. Midagi hullu mehel aga ei olnud ning peagi sai ta koju tagasi.

https://tartu.postimees.ee/7451617/elektrijalgratta-aku-plah
vatas-ning-tekitas-tulekahju

# Kõhutunne ei pruugi üldse valetada, sest tegelikult on see
# alateadvuses pesitsevate numbrite ja juhtumite kokku löömine.
Kõhutunne ei pruugi eksida aga samas võib. Mistõttu ongi tarvis leida mingit pidepunkti enda väliselt, et kindlaks teha kas kõhutunne on õige.

# Ei pea eriline ajugeenius olema, et aru saada, miks ta vajalik element on
# ja miks tema tasakaaluga jantida ei tohi.
Keegi pole väitnud, et see pole vajalik. Küsimus on selles, et mis kogus on selleks tasakaaluks vajalik. Sai juba välja toodud, et liigne kogus on probleemiks. Nüüd oleks vaja teada, mis see alumine piir on kust alates probleemid tekivad. Siis saab alles juttu teha kas mingi koguse veest välja filtreerimine tekitab probleeme või mitte.

Ei, selles pole küsimus, mis on miljonite aastatega paika pandud. isegi kõigest 100 aastat vanad teadlased ei suuda parimate malemänguritena seda ette teada, mis juhtub kui seda tasakaalu paigast viia. Metsaga käru keeramine on veel OK, kõigest 30% meie looduslikust tasakaalust aga vee kallale minna, olgu ta siis järvedes, jõgedes või ookeanis erinevate soolsustega, on väga halb, väga väga halb. Selle kohta on näiteid juba küllaga, küll mitte liitiumi baasil, sest see on vähe uuritud ala aga üleüldiselt, turbiinid rikuvad ökosüsteemi, vee reostamine rikub ökosüsteemi, põhjavee mürgitumine pealtnäha süütute asjade maha valamisega rikub ükosüsteemi, isegi lihtsalt jõe sirgendamine rikub ökosüsteemi! Tule nüüd enda rohepestud ajuga maa peale ja hakka päriselt loodusest hoolijaks.
Jalgratta liitiumaku plahvatuse kohta: kõigest väga halb tootearendus. Midagi pidi saba andma kontrolltsüklis, et see nii juhtus aga tõsiasi on see, et me keegi pole tootjavea eest kaitstud.

Muudetud 13.02.22 07:26

Faktid ju siiski näitavad, et elektriautod on rohelisemad. Sisepõlemismootor on maksimumi saavutanud ja enam paremaks minna ei saa.
Akude ja kondensaatorite arendus saab preagu kõvasti raha peale ja on lootus, et liitium asendub mõne laiemalt levinud elemendiga. Tahaks loota, et superkondensaatorid asendavad akud üldse välja.

Äkki alustaks kohe siitsamast, meie ümbert? Ajupehme herem ütleb otse raadiosaates, et sadade tuhandete vanade rehvide matmine on väga normaalne, sama mis killustik...lõhkirebitud loomad lõiketraadis on riigikaitse...
Kampaania korras tehtud idiootsus on see eesti keeles. Mida v....u rsk, kellele sellist riiki üldse vaja kaitsta on? Ametnikele, kes oma koha säilitavad?

A66, kas maksti hästi selle suunatud reklaami eest?

Autorehv maa sees on väga hea sarrus.

Lõiketraat on vajalik ühe teatud kääbiku "juhusliku" üle piiri mineku vastu. Samuti aeglustab natuke lõunapoolsete ülikoolide haridusega eluülikoolikasvandike sissemarssi. Loodus harjub, nagu ta on pidanud harjuma inimeste arutu pealetungiga ennegi.

Ma loodan, et administraatorid kaotavad siit nii eelmise kohatu ja sisutühja kui minu praeguse postituse. Või ajaloolise tõe huvides säilitavad mõlemad kusagil kohasemas teemas.

Loodus harjub, nagu ta on pidanud harjuma inimeste arutu pealetungiga ennegi.

Sulle ei jõua vist kuidagi kohale, et seesama loodus, mida me hoolega per.e keerame, ongi see, mis meid elus hoiab? Tahaks näha kuidas sina harjud end okastraadis veristama. Loodus saatis sulle ka koroona kaela. Inimene siiski oskab traati kahjutuks teha ja sellest üle astuda, loom seda veel ei oska ja ei õpigi kunagi. Hämmastav vaimuhämarus ikka mõnedel.

Hea Deus, juba sada viiskümmend aastat on inimkond üsna edukalt muutnud veekeskkonna koostist. Mitte ainult liitiumi, vaid fosfori, lämmastiku, ... (jätka loetelu, mida me pasandame) vettelaskmisega. Muu maailm hakkas kaheksakümendatel (peale ühiskonna survet!) oma sita koristamisega tegelema, meie saime (EL raha eest!) oma suuremad puhastid korda sel sajandil. Aga me võime iga viimase toiteaineaatomi kinni püüda, aga Eesti reostuskoormus Läänemerele hakkab mõõdetavalt vähenema alles siis, kui Peterburi lõpetab oma solgi vettelaskmise:( Täpselt sama ütlevad mõtlevad soomlased.

Elektriauto on vältimatu tulevik. Aga see ei saabu mitte seepärast, et nafta saaks otsa või sisepõlemismootor keelataks ära. Vaid seepärast, et elektriauto saab olema valdavale osale inimkonnast (kes elab linnas/linnalähedases väikeasulas) piisava läbisõidu ja väikeste kuludega muretu liikumisvahend. Ilmselt mitte isiklik, vaid hoopis vajadustmööda kasutatav ühisasi.

Meiesugused personaalliiklusvahendi tarbijad surevad välja loomulikku teed pidi. Ei usu kuidagi, et valitsustel jätkuks mune kehtestada tänase auto kasutamist võimatuks tegevad maksud. Et seni olematud autokulud (võrreldes loodusele tekitatava kahjuga!) tõusevad, on mõistetav seni, kuni nende rahadega lapitakse loodusele löödud haavu, mitte auke riigieelarves. Mis on meie kõigi asi jälgida ja kodanikukohus valmiste aastal välja öelda. Ennetamaks tavapärast mõttetegevuse puudumisele viitavad määgimist, et pole kedagi valida, siis alati saab anda argumenteeritud vastuhääle valimiskasti juures:)

. ei jõua kuidagi kohale, et inimkond on looduse juba per$e keeranud (kas murdepunkt oli 1997, 2003 või 2011, käib kõva arutelu) ja meil kõigil jääb üle vaid kohaneda. Senine ajalugu on näidanud, et elu leiab alati uue võimaluse. Kõik liigid neid muutusi üle ei ela. Inimene, kui liik, on looduse ees ilma oma tehniliste abivahenditeta täiesti kaitsetu ja suudab säilida vaid kitsas tingimuste vahemikus 10 ja 30 laiuskraadi vahel.

Iseenesest oleks huvitav teada, mitu inimest meie tänasest napist 1,4 miljonist oleksid võimelised Eesti aladel ellu jääma ilma infrastruktuuria. 10? 25? 100?

anatoomiliselt moodne inimene rändas Aafrikast välja vähem kui 75 tuhat aastat tagasi.
https://novaator.err.ee/259543/inimkond-parineb-kahest-erine
vast-aafrika-valjarandest
Põhimõtteliselt võib öelda, et üle 70 000 aasta on see inimene suutnud elus püsida ilma igasuguste tehniliste abivahenditeta, vaid oma jõule, nutikusele ja küttimiseks leiutatud "relvadele" lootes. Ja seda kõike olles osakene loodusest. Ei ole loodust, ei ole ka inimest ja seega ei ole ka probleemi. Loodusel kama kaks, kas me siin elame või ei ela- tema saab suurepäraselt ilma hakkama. Seega kui mingi osa loodusest välja sureb, antud juhul inimkond või teatud kindel osa sellest, on see puhtalt oma lolluse süü ja kui me hävitame seda loodust, mis meil aitab elus püsida, on see samaoodi oma lolluse süü. Ja metsloomade vigastamine või tapmine mingi murjani eemalehoidmiseks on samasugune lollus. Äkki mõtled välja, miks need murjanid siia trügivad?

mitu inimest meie tänasest napist 1,4 miljonist oleksid võimelised Eesti aladel ellu jääma ilma infrastruktuuria.

ellu jäävad need, kes oskavad maad harida ja toitu kasvatada ehk siis tööd teha ja siiani on need inimesed toitnud ka neid, kes seda ei oska.

Haahaa, võsa, hoopis tundub, sina oled üks neist palgatuist, kes proovivad idiootsusi siluda, mis avalik sektor on korda saatnud. Ja seda kõigis teemades. Palju makstakse?
Mina räägin seda, mida näen ja ridade vahelt loen.

Mõni miljon inimest vs 7+ miljardit inimest on selline skaleeruv asi. Vanasti loodus reguleeris seda asja kuniks välja mõeldi antibiootikumid aga inimesed jätkasid samas vaimus paljunemist. Vanasti surid sisse kasvanud küüne kätte ära, tänapäeval elad rahulikult edasi.
Mürkide merre laskmine on tõesti olnud probleem lisaks minu mainitud sirgendamistele, mida nüüd jälle ringi tehakse, et käänulised kohad ka vett saaks.

Huvitav jah, mulle on jäänud sama mulje, et kodanik Võsa on kellegi suuvoodriks hakanud.

"Mõni miljon inimest vs 7+ miljardit inimest on selline skaleeruv asi. Vanasti loodus reguleeris seda asja kuniks välja mõeldi antibiootikumid aga inimesed jätkasid samas vaimus paljunemist.."

See on ülikummaline, aga ka praegu loodus reguleerib seda. Nendes riikides, kus inimesed saastavad täiega, sünnib alla kahe lapse naise kohta. Vaestes riikides, kus saastamine inimese kohta on väike, on loomulik iive positiivne. Kusjuures, mida rikkamaks inimesed neis vaestes riikides saavad - mida rohkem tarbima ja saastama hakkavad, seda madalamaks iive langeb, olenemata rahvusest. Näiteks Indias on maakohtades, kus rahvas puruvaene, iive positiivne, linnades sünnib juba naistel keskmiselt alla kahe lapse.

Muudetud 16.02.22 13:35

Üks arvamus
https://saartehaal.postimees.ee/7454029/megatuuletoostustest
-ja-rohepesust

See madal iive pole midagi kummalist, Idiocracy sugupuu mudel selgitab seda väga hästi.

Siis peaks eesti ka olema üsna rikas ja reostav riik, sest meilgi iive on nagu on.
Aga see on hea- umbes nagu et oligi s.tt tuulik ja parem on kui pikali kukkus.

Tegemist on vanema põlvkonna Enerconi toodetud tuulikuga. Praegune Eleoni tehnoloogia on uus ja selliste olukordade vastu ongi meie tehnoloogia enam kaitstud. Uute toodetavate tuulikute eluiga on pikem, turvalisus ja töökindlus on suurem. „Tegelikult see tuulik tootis alla 10% kogu tuulepargi toodangust. Eleoni efektiivsus on seal kaks korda suurem kui nendel teistel tuulikutel. See on areng,” rääkis Sõnajalg.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95926597/foto-sonajalgade-
tuulik-murdus-pooleks-sonajalg-selline-tuuleenergeetika-ongi

Tekkis aga selline mõte sõrajala kommentaari üle mõeldes, et kus siis nüüd on mehikese roheline mõtlemine- roheline tehnoloogia peaks ju vähemalt paarkümmend aastat kestma ning kasu tooma, aga tema jutt on selline, et teeme uue ja parema, st raiskame jälle energiat ja raha tootmisele ning tootmisega seoses tekitame reostust. Ilmselge, et rohelise katte all on suur hunnik teist rohelist ja see on veelgi olulisem roheline- dollarikene.

Mitu päikesepaneeli peab püsti panema selleks, et teha juurde üks päikesepaneel?

Oo jaa, ma olen ühe eriti põikpäise ja peast maaka suuvooder. Iga kord, kui peeglisse vaatan, saan uued korraldused.

Pigem häirib mind kohutavalt praegu moes olev saamahimu ja kadedus, mille tõttu igaüks otsib eludiili kõigi teiste arvelt ja ma ei karda seda välja öelda. Olles aastaid elanud ja töötanud mitmes välisriigis oli au sealset elukorraldust üsna lähedalt näha ja vahe meilvalitseva ärapanemisega oli ikka selge. Pika demokraatiaga riikides teatakse, et vabadusel on hind. Aga meie praegune viletsuse moodustanud (ja internetis tooni andev) põlvkond on saanud kõik vaeva nägemata kätte.

Deus, ühegi paneeli püstipanek ei too paneele juurde, sest need teadaolevalt ei paljune.

Muudetud 16.02.22 15:09

Deus, kas väidad seega, et akudesse on programmeeritud riknemine peale 500. tsükli läbimist? Hoolimata sellest, et konkreetse aku keemia veel võimaldaks kasutamist.

Senised näited igasuguste akutoitel asjade kohta näitavad, et keksmisel kestavad akud lubatust kauem (kuid siiski loodetust vähem:)

LiIon on 300 - 500, LifePo4 on selline hall ala, mõned tootjad lubavad optimistlikult kuni 2000, mõni taob rinnale ja lubab suisa 4000, enne kui alla 80% mahutavus kukub. 2020+ aastate LifePo4 omade juures jään ma vastuse võlgu, vb on pikendatud seda eluiga mingi kavala nipiga aga sel ajal, kui Tesla veel läpaka akusid paigaldas, oli LifePo4 siiski 500 korda laadimist. Ülejäänud loogika, kuidas 500'st 4000 saada, on ülevalpool kirjeldatud juba, tänu liitiumakude eripärale, mitte see labjaka loogika vaid pärismaailma loogika.

Paneelide küsimus on sellega seotud, et kui mitut paneeli läheb vaja, et toota uus paneel ehk kui palju kilovatte kulub ühe paneeli tegemiseks ja mitu paneeli on vaja, et seda energiat saavutada. Seda siis tingimustel, et suudab paneeli 100% vanadest paneelidest kokku kraapida ehk kaevanduskulu enam juurse ei teki.

Muudetud 16.02.22 17:24

paneelivatt maksis üksvahe 20 senti, eluea jooksul toodab 50 kWh, mille saab maha müüa keskmiselt 9 s/kWh ehk 450 senti ehk 4.50. Ehk 22,5 korda rohkem.
Kasutasin siin nimelt Hiina elektrihinda...

google, china electricity price

Selles paneeli tootmishinnas ei sisaldu ainult energia, sisaldub ka alumiiniumimaagi kaevandaja lõunasöök ja aneelide pakkimiseks kasutatava pappkarbi tootmine..

Jah, ma ei arvesta neid asju sisse, ma mõtlen energeetiliselt, et kui palju läheb ühe paneeli katte kokku sulatamiseks vaja energiat?

# Ülejäänud loogika, kuidas 500'st 4000 saada, on ülevalpool kirjeldatud
# juba, tänu liitiumakude eripärale, mitte see labjaka loogika vaid
# pärismaailma loogika.
Meeldigu see sulle või mitte, minu kirjeldatu (ja viidatu) pärinebki päris maailmast, kus liitium aku mahtuvuse langus ei ole lineaarses seoses tsüklite sügavusega. Sa võid arvata mida tahad aga reaalsuse vastu sa ei saa. Topi kasvõi näpud kõrva ja lalise valjul häälel, reaalsus jääb ikka samaks.

# roheline tehnoloogia peaks ju vähemalt paarkümmend aastat kestma ning
# kasu tooma, aga tema jutt on selline, et teeme uue ja parema
Kas kogu tuulepark kukkus korraga kokku? Ei, üks, nähtavasti nõrgem tuulik.
Kui ta läheks ja vahetaks töökorras ja "leiba" teenivad tuulikud uuemate vastu välja siis võiks vinguda.
Arvestades, et ta asendab õnnetuses kahjustunud seadme välja uuema vastu pigem viitab just sellele, et isegi kui vana saaks parandada, siis sellele kuluv energia ei oleks optimaalseim energiakasutus, sest uuemad tuulikud on parema tootlusega ja vähem tõenäolised säärastes oludes kokku kukkuma.

# Mitu päikesepaneeli peab püsti panema selleks, et teha juurde
# üks päikesepaneel?
https://lmgtfy.app/?q=how+much+energy+is+used+to+create+a+so
lar+panel

Deus...selle uue paneeli tootmiseks vajalik energia tuleb paneeli hinnas hiljem kinni maksta, muidu poleks tootmine kasumlik. Ja kui paneel maksab 20 senti vatt, siis kulutatud energia ei saanud maksta rohkem kui 20 senti... pigem kulutati alla 10 sendi või vähemgi, sest need paneelivalmistajate võileivad sisalduvad samuti selle 20 sendi sees.
Paneeli eluea jooksul tagasiteenitud 4.50 on aga teenitud puhtalt energia müügist. Selle elektri/energia ostja võib olla uus paneelitehas, mis lisab siis veel tööliste palgad ja riigimaksud ja panga laenuintressi ning Hiina puhul veel parteid kiitva loosungi maalimise kulud tehase sissekäigu kohale ning päeva lõpuks on kulutanud 45 raha eest vahendeid mille saab siis tagasi järgmise 500 paneelivati müümisega.

Või tahad öelda, et selles ringahelas on keegi hea onu, kes pidevalt maksab rohkem kulutatud energia eest peale?

Täpselt seda ma ütlengi.
Hetkel kasutatakse muid varasid, et neid paneele luua puhtalt ja ainult energeetilises skaalas kui väga kitsa silmaringiga võtta. See on ka normaalne, sest selleks, et midagi luua, peab midagi kuskilt ära võtma, võta seda siis kas alkeemia seaduse järgi või tänapäeval kehtiva energiajäävusseaduse järgi. Normaalne on ta ka selle pärast, et otse vulkaani kohal liiva keerutades paneeli valmis ei tee, rannaliiv klaasiks ei muutu ja pikse löömisel liivakarjääri nii puhast räni ei saa, et saaks paneeli kokku monteerida.
Millal on meil piisavalt paneele, et saame õhku rikkuva kivisöekatla kinni keerata, vee eluolustikku jukerdava hüdrojaama peatada, linde hävitava tuulegeneka maha kakkuda ja tuumade lõhkumise ära lõpetada, selleks, et uusi paneele juurde toota suletud ringis? See peab olema suletud ring lõppfaasis, muidu ei muutu see iialgi loodussäästlikuks!

Labjakas, nagu ma juba öelnud olen, sa pead seda asja endale korrutama veel rohkem, et aru saada, hetkel sa korrutad endale pähe taotud mantrat ja arvad.

Muudetud 18.02.22 08:55

Muuseas, päikesepaneelide jaoks on vaja sütt, ja mitte vähe!
Ajhu ta küll ei lähe aga maapinna pahupidi keeramisest ei pääse.
Energia- ja massi jäävuse seadused rohepöördes ei kehti!