Selline asi, et Škoda Feliciaga tehnoülevaatusel käies on ühes punktis pidevalt hakatud jahuma, et autol on katalüsaator alt ära lõigatud.
Kuigi auto ise on 1995 aastal mul Eestist uuena ostetud ja tean raudkindlalt et mingisugust katalüsaatorit tal all pole kunagi olnud ja tegu on karburaatormootoriga autoga. Ülevaatjad aga näitavad rõõmsalt oma Autodata 2004-st et näe siin on kirjas bensiin-kat.
Lõpuks ülevaataja väitis, et toonane Škodade Eesti maaletooja st Helkama Auto lõikus siia saabunud autodelt katalüsaatorid alt... ma ei saa küll aru milleks peaks esindus uute autodega midagi sellist tegema?
Tahaks teada, et kas ka Teie peate seda Autodatat nö jumalaks, kus on ainult õiged andmed või millistele andmebaasidele Teie tuginete? Minul on ka kodus olemas see Autodata ja see programm ei kata kaugeltki kõiki erinevate turgude jaoks toodetud versioone vaid katab mingile kindlale turule (Lääne-Euroopa turg?) toodetud masinate tehnoandmeid.
Ei maksa vist siinkohal mainida, et ülevaatuspunktides kasutatavad Autodatad on need kurikuulsad 2004 cd2 versioonid mida netist on piraatlusena laialt saada.

Kuna ei ole isiklikult näinud Teie autot siis ei saa kaasa rääkida antud küsimusele lahenduse leidmisel. Võiksite minna škoda esindusesse ja võtta sealt vastav selgitus paberkandjal sellest, et Teie auto ei pea omama katalüsaatorit.
Ülevaatajad kasutavad teinekord autodatat mis ei ole meie riigis tunnistatud ametlikult kasutatavaks andmebaasiks ega "jumalaks". Tegemist on ainukese kättesaadava andmebaasiga mis sobib päris hästi kasutamiseks kuna sellest andmebaasist võib leida ühe auto kohta kuni 14 erinevat infoteadet. Lisaks väga palju andmeid mis otseselt ei puutu ülevaatusega kokku, annab aga eriti olulist infot kliendi õiguste kaitsmisel kui on vaja minna autoesindusesse esitama "tülikaid küsimusi". Olen isiklikult mitmes autoesinduses pannud "spetsialistid" piinlikkust tundma kuna nad ei saanud minule "kärbseid pähe ajada" nii nagu seda tehti minu kliendile. Autodata kasulikkusest - vajalikkusest olen informeerinud ka ARK tehnoosakonda kes ei ole pidanud vajalikuks seda andmebaasi ametlikult kasutatavaks tunnistada. Samas mõistavad nad, et autodatast on rohkem kasu kui kahju, mis Teie näite põhjal võib taanduda ülevaataja kogenematusele või teadmatusele. Mina usun, et meie riiki on segastel asjaoludel toodud 90-ndate keskel mitte euroopa turule mõeldud autode väikearvulisi partiisid näiteks 40 Opelit politseile ja teine "ports" ühele tuntud taksofirmale. On ka liikvel üks hulk Felicia`id mis ei pea omama katalüsaatorit arvan, et klient ei pea vastutama segaduste eest mille on korda saatnud tollal vastavad riigiametnikud. Ülevaataja väide katalüsaatorite lõikamisest autoesinduses ei tundu olevat tõene minu arvates.

see on teada jah et üsna hea aastaarvuga Felicia ei pruugi omada katalüsaatorit ja siiani pole sellest probleemi teinud......

Lihtsam on ülevaatajal programmist vaadata, mis normidega on sõidukit eelnevatel aastatel mõõdetud, mtte hakata ise jalgratast leiutama?

Ülevaatajal võib ju lihtne olla vaadates, meda tegi eelmine ülevaataja. Tegelikkuses on lood sellised, et minul on poole aasta jooksul kogutud andmed autot mitte tundvatest tehnoülevaatajatest. Fikseeritud on üle 100 "lolluse" nii originaalis kontrollkaartidena kui koopiatena rohkem kui 40 erineva ülevaataja poolt. See on mõtlemapanev... Olen näidanud ARK tehnoosakonna juhatajale seda "paberipatakat" ainult eemalt ega ei ole ühegi ülevaataja peale "kitunud". See on info mis on minuni jõudnud aga ülevaatuspunkte on üle 80 ....
Seega on õigem kui ülevaataja kasutab oma pead.

teada värk et ark-is on ajuhiiglased . omades 88 aasta audit , mis eestisse toodud 2000 aastal on märgitud tehh. passi et catiga variant , kuigi eestisse arvele võttes toodi audi esindusest paber kirjaga , et autol puudub tehase poolt cat. . ja erit lahe asja juures on see et autol esma registreerimis kuupäevaks märgitud 01.01.1988 a. kuna ark uuris oma tarku katalooge ja teavitas et alates 88 aastast on audil kasutusel cat.

Egas probleem ei ole mitte niivõrd ARK-s kui rohkem selles, et ülevaatus on antud erakapitali kätte ja see erakapitalist (olen ka kapitalist) püüab vahel raha kokku hoida palgates vähema oskustepagasiga töölisi, et ei peaks suuremat palka maksma. Samas ega ARK palgad ka ei ole teab mis suured. Ei ole kuigi õige ARK-d kividega loopima hakata sest seal on ka ajudega mehi, on olnud üksikuid puterdajaid - kui "tilk tõrva meepütis". Mis puudutab Audit siis nemad hakkasid valikuliselt paigaldama katalüsaatoreid juba 70-ndate lõpus, mis ei tähenda, et Teie auto peab omama katalüsaatorit.

Tean, et 90-date algupoolel lõigati/võeti tõesti mõnedel autodel meie või siis Soome (kustkaudu algul autoäri käis) esindustes katalüsaatorid alt ära. Põhjuseks usaldamatus tolleaegsete kütuste kvaliteedi vastu, tollal veel müügil olnud pliilisanditega bensiin ja heitgaaside euronormide (veel) mitte kehtimine. Et probleeme kat-iga vältida, koristati kat. üldse alt ära.

90-date algupoolel oli saadaval bensiin mis sisaldas pliid, mis täitis võimalikke tekkivaid mikropragusid silindriseintel. Kuna plii on mittepõlev, siis see ladestus parafiinitaolise ainena ka katalüsaatori seintele ning ajapikku kat. ummistus. Mootor ei saanud "vabalt välja hingata" mille tulemusena vähenes mootori võimsus kuni mootor lõpuks seiskus. See, et uus katalüsaator ära võeti on vähetõenäoline aga mine sa tea? See, et küllalt uuel autol kat. umbe läks ja siis see asjandus ära võeti on usutavam.

See on väga lihtne mis normidega teie autol heitgaasid kontrollida, seletan kuidas mina teen:
1. Vaatan autodatast kas on sellele mudelile ja aastaarvule erinavaid variante- aktiivne kat(lambda anduriga), mitteaktiivne(ilma lambda andurita), või hoopis karburaatoriga mudel ilma kat-ita
2. Siis uurin auto peal kas on seal lamda andur ja kat, kui tundub et katalüsaator on, aga lamba andurit ei leia siis läheb see auto karburaatori normidega, kuna mitte aktiivse katalüsaatoriga auto heitgaaside normid on valmistaja poolt ei saa kuidagi olla 0,5% CO tühikäigul 100HC ja kõrgendatud tühikäigul 0,3% ja 100HC. Juhul kui lambda koos katalüsaatoriga siis see on raudselt ei lähe karburaatormootoriga ilma kat-ta normide alla.

Tundub, et on veel alles normalseid ülevaatajaid, kes suudavad süüvida ka asja olemusse. Tilganäppijad uurivad ainult "jumalat" ja mökitavad, et nemad täidavad seadust.

Normaalseks ülevaatajaks saab lugeda inimest kes oskab leida adekvaatset infot, seda kasutada ja suudab motiveerida oma otsuseid.

kas ülevaatuspunkti loomine on väga lihtne?
kas seal töötavad inimesed peavad ka kuidagi atesteeritud olema ja oma haridust ning oskusi kellelegi (perioodiliselt) tõestama? eksamid jms?
miks küsin- sellepärast, et kui minu autot, mis peab vastama mingitele kindlatele nõudmistele (ja need on suht ranged), kontrollib nö amatöör, siis tuleb selline ülevaatus ja (mitte väikese) raha küsimine selle eest lugeda põhim. ebaseaduslikuks.
umbes sama teema, nagu oli mõni aeg tagasi joobe määramisega- haigla võib küll analüüse teha, aga need ei kehti...

Ülevaatuspunkti loomine on lihtne sest kõik nõuded on ära toodud seadusega https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12750095
Organisatoorse (kooskõlastused ja muu) keerdkäikude koha pealt ei oska kaasa rääkida.
Ülavaatuspunkti tööle asuv tehnoülevaataja läbib ARK juhendamise all vastava koolituse kus põhirõhk pannakse seaduste õppimisele. Tehakse teooriaeksam millele järgneb mitu kuud praktikat (tavaliselt seal kus tulevikus tööle hakatakse). Seejärel tuleb praktiliste oskuste eksam kus näidatakse kuidas on selgeks õpitud auto kontrollimise metoodika. Auto tundmist ei kontrollita, seda eeldatakse. Nõuded ülevaatajale on samas seaduses ära toodud. Nagu selgub (punkt 2), ei pea tehnoülevaataja olema auto erialal haritud, piisab sellest, et ta on 3 aastat auto erialal tööd teinud, näiteks autojuhina.
Auto kontrollimine ei ole tegelikult üldsegi keeruline, selle õpib ka lillemüüja 4 kuulise praktika jooksul selgeks. Seaduste tundmine oleneb sellest kui hästi mäletab töötaja õpitut. Seega ei ole ka vajadust teada autoehitust. Kui ülevaatuspunkti omanik ei raatsi palka maksta siis võetakse tööle pensionärid kes ei tea mis asi on lambdaandur ja kuidas see välja näeb. Seda ei ole vaja teadagi sest heitgaasinormid määrab seadus ja auto reg. tunnistuselt leiab viite katalüsaatori olemasolule. Ei ole naiste vastane aga pean vajalikuks tuua näite kus ülevaatuspunktide omanikele soovitati palgata tööle rohkem naisi sest naised on usinad, lojaalsed, korralikumad kui mehed ja seaduskuulekamad. Põhimõtteliselt on kõik õige sest seadus ei nõua tehnoülevaatajal aidata selgusele jõuda miks.... ?
Mis puudutab ülevaatusel kontrollimise seaduslikkusesse (analüüside kehtivusesse) siis kedagi ei sega teadmine, et vastavalt seadusele tohib tegeleda riikliku järelvalvega ainult riigiametnik, tehnoülevaataja aga ei ole riigiametnik… Isegi sõidupileteid ei tohtinud ”Ühisteenused OÜ” töötaja kontrollida kuna ta ei ole riigiametnik ja mis siin siis tehnoülevaatusest rääkida kui ümberringi valitseb anarhia ja lauslollus. Autod aga sõidavad ikka edasi ja halvast tehnilisest seisukorrast tekkinud avariide % on nii väike, et selle kohta ei pea riik vajalikuks isegi statistikat teha. Üleelmise lause tõestuseks väidan, et tehnoülevaatusel rikutakse iga päev mõõteseaduse https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12894945 § 5 lg.1 ja lg.2 p.2 nõudeid kuna piduristendi pidurdusjõu mõõtmise dünamomeetrid ei kuulu kontrollimisele juba vähemalt 5 aastat, enne ikka kontrolliti. Tegemist on Majandus- ja kommunikatsiooniministri asjapulkade ja teiste -seaduseseppade vastutustundetu rumalusega. Nimelt nende riigiametnike poolt koostatud määrus, paneb paika metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu ja sealt on eemaldatud dünamomeetri taatlemise-kalibreerimise mis iganes kohustus? Näiteks samas määruses on kirjas, et baarimõõdunõud (metallist viina valamise mensuur) peavad olema taadeldud iga 10 aasta tagant… Selline asjaolu, et tehnoülevaataja peab täitma ARK juhendit mille järgi loetakse numbritule mittepõlemine – liiklusohtliku rikke vääriliseks ja üliolulise mõõtesuuruse saamisel kasutatakse kontrollimata riista, paneb pead vangutama. Ütlen selle peale: ”Wellcome To Estonia!”
Kui tagasi tulla teema juurde siis on igal riigikodanikul võimalus valida, kuhu ülevaatusele minna – kas sinna kus on autoala spetsialistid või sinna kus on auto seadusele vastavushinnangu andjad. Liiga tihti olen sunnitud autoomanikule ütlema: ”Teie auto on juriidiliselt korras” samas annan nõu mida teha, et ta oleks tehniliselt korras. Vabandust, et nii pikalt aga teema on minule väga südamelähedane.

Tänud hr. Millertile põhjalike ja ammendavate vastuste eest.
Minu omandis on hetkel 2 Feliciat, vastavalt aastatest 1995 ja 1997 ning neil mõlemil pole ei katalüsaatorit ega jälgegi lambda andurist. Olen küll ülevaatustelt hoolimata sellest katalüsaatori jutust iga kord läbi saanud, kuid sel aastal vahetasin ülevaatuspunkti sest ei viitsinud enam seda Autodatale tuginevat targutamist ära kuulata.
Siin tundub olevat riigi puudujääk ühise andmebaasi loomises mida saaksid üheaegselt kasutada nii TÜV puktid kui ARK. On ilmne, et ka ARK andmebaas on vigane, sest vahel trükitakse tehnilisse passi valesid tehnoandmeid. Näiteks on mul ka E36 kerega BMW 318i Touring mille pikkuseks märgib tehas 443,3 cm aga ARK on passi märkinud 452,6 cm ... nii et mine võta kinni kellel siis õigus on.
PS Kaldun küll teemast veidi kõrvale, aga küsiks ka seda, kas tõkiskingadele on ette nähtud mingid normatiivid? Sama spunktis kus ma olin veidi hädas Feliciaga nõuti mu sõbralt puust tõkiskingade asemel plastmassist tõkiskingi, kuna nii olevat nõutud..... mind vihastaks küll see jutt sedavõrd, et saadaksin ülevaataja pikalt ja lahkuksin maksmata. Kuidas saab korralikult 45 kraadise nurga alla lõigatud 10x10 prussijupp olla kehvem tõkisking kui 9 eegune plastmassikökats made in China?

Muudetud 28.09.08 12:51

made in tšiina ruulib...
tegelt tõstsid hea küsimuse- kui ma ei ole ülevaataja otsusega nõus, siis kas mul on õigust lahkuda raha maksmata? kuna tema tegevus ei viinud mind rahuldavale lõpptulemusele ja tema argumendid ei olnud veenvad, siis pole nagu millegi eest maksta ka, ehk siis vaid 150 eeku teh. kontrolli eest.
üsna absurdsed on tänapäeva tingimused, kus ohtlik viga = loksuv rooliots= sõidukeeld. vanasti sai kuu aega veel ringi liikuda ja oli aega remontida, aga nüüd ole lahke ja pane masin seisma ninga jaluta jalgsi jupipoodi.

Tõkiskingade olemasolu või puudumine ei mõjuta pidurdusteekonna pikkust aga on vajalikud siis kui vahetatakse autol ratast olenemata sellest, et autol on töökorras seisupidur (või siis ka seisu-rikkepidur mille olemasolu mina ei tunnista) või ka ”parking” automaatkasti puhul. Muuseas kui autol on haagis järgi siis peab ka haagise jaoks olema 2 tõkiskinga mis teeb autorongi kohta 4 liikumist takistavat klotsi. Tahaks järjekordselt viidata sellele kui madalalaubalised on seadusesepad kes teevad seadusesätte mille järgi käsiapteegi olemasolu ei ole kohustuslik eraautol ja tõkisking on olulisem kui verejooksu peatamise side…. Olgu selle tõkiskingade asjaga nagu on, need on kohustuslikud vastavalt seadusele, mina ei ole neid kordagi kasutanud sest seisupidur hoiab auto paigal,. Nõuded tõkiskingadele leiab https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12896328 kood: 108 ja sealt selgub, et sõiduauto tõkiskingadele on esitatud ainuke nõue, et nad oleksid kasutuskõlblikud. Tähendab see seda, et kingale ei esitata mitte mingeid teisi nõudeid kui, et peab olema sellise ehitusega mis takistaks kinga libisemist kui auto tahab edasi liikuda. Kinga mõõdud on aga ära toodud üle 3,5-tonnise täismassiga autodele ja üle 750 kg täismassiga haagistele. Nõustun, made in China plastmasskökats ei ole tõkisking selle otstarbe tähenduses. Teie sõbraga käituti nii nagu osati ja eksiti sellega, et esitaiti seaduses mitteolev nõue tõkiskinga materjalile. Maksmata lahkumine on riskantne tegevus kuna ülevaatajal on võimalus teha vastav märge ülevaatusprogrammis märkuste lahtris nii, et järgmine ülevaataja näeb vastavat märget… Kui lahkutakse maksmata siis on see vargus. Kui makstakse ja esitatakse kirjalik pretensioon ülevaatuspunkti juhatajale ja vastav märgukiri ARK Tehnoosakonnale siis on käitutud mõistlikult.
To …
Kui auto ei vasta tehnonõuetele siis vahel tõesti ei ole autoomanik rahul kordusülevaatuse saamisega. Õigust lahkuda maksmata ei ole. On õigus nõuda, et ülevaataja näitaks kuhu ja mida on kirjutatud, et just selline puudus on kordusülevaatuse vääriline. Loksuv rooliots on kordusülevaatuse vääriline puudus ja kui Teie ei taha ”üllatusi” siis saate eelnevalt teha ülevaatuse eelset tehnoseisundi kontrolli mille käigus kirjutate kõik avastatud puudused ja kordusülevaatuse märget ei tehta. Ülevaatusega seotud kulutused suurenevad eelkontrolli hinna võrra aga edasised võimalikud arusaamatused ülevaatajaga on peaaegu välistatud. Mis puudutab kordusülevaatuse saamisel auto kasutamise piirangut siis see on selge näide sellest kui elukauged on ”seadusesepad”. Aus riigikodanik võib enne ülevaatust mitte päris korras autoga sõita ja kui ta saab teada puuduse siis enam ei tohi sõita… Seadus on ahistav ja alandav kuna siin ei tunta ”tingimisi karistust” vaid lajatatakse täie rauaga. Huvitav, kui sõita remonti aga vahepeal on toidupood siis sinna ju sisse põigata ei tohi või kuidas? Rootsis näiteks usaldatakse kodanikku ja antakse võimalus 1 kuu jooksul auto korda teha lubades autot kasutada nagu enne ülevaatust ja alles siis kui ühe kuu jooksul asja korda ei saa, alles siis tuleb liikumispiirang.

seda ma taga nutangi,et vanasti sai kuu aega veel rahulikult rooli keerata ja ei olnud see auto miskit ohtlikum kui kuu enne ülevaatust :(
kodus põlve otas igasugu loksusid ei diagnoosi ja tahes tahtmata pead kedagi oma rahakotiga nuumama, et asjast sotti saada.

Rootsit ei ole päris õige eeskujuks tuua, kuna seal on kodanikud eriti seaduskuulekad.
Meil on aga vaja igasuguseid piiranguid kahjuks seetõttu, et Eesti kodanik on nagu iga teine endise NSVL`i elanik kohutavalt leidlik nendes teemades, mis puutub seadusest kõrvalehiilimisse. Tunnistan, et ka mina olen selline ;)

Olen väga nõus Aivoga kuid ikkagi, milleks teha seadust mis kordusülevaatuse saamisel paneb peale liikumispiirangu kuid lubab kasvõi 10 korda päevas sõita remonti. See seadusesäte sündis juba surnuna kuna keegi ei täida seda nõuet.

vaat- üks asi on seadus ja teine asi kontroll tema täitmise üle. meil jääd vahele vaid siis kui politsei pabereid uurima hakkab. lihtsam oleks ju nii,et kui kuu aja pärast kordusel käinud pole,tuleb arkist kiri koju,et sorry,aga peame hakkama sõiduki kasutamisel teie õigusi piirama jne. ei usu eriti,et see nüüd mingi mega bürokraatia oleks meie niigi bürokraatiat täis riigis. miskipärast kaotati ju isegi kleepsud numbrimärkidel ära-ju see oli kellelegi kasulik.
üldiselt ei seedi ma süsteemi,mis riiklikud nõudmised erafirmade teha jätab- kasvõi musta ülevatuse puhul oleks riiklik süsteem ehk väheke ausam- korrumpeerunud riigiametnik on ilmselt hullem olla kui mõni erafirma mees,kes sellist rahateenimise viisi loomulikuks peab.