Päris tihti on kohata heietusi, et vot mõnekümne aasta eest tehti ikka korralikke autosid ja et uued autod ei kannata üldse mingit kriitikat. Et vanad masinad kestsid aga uued ei kesta üldse.

Kui siis keegi tuleb jutuga, et tema on uuena poest ostetud autoga juba 3,4,5 aastat muretult sõitnud, siis on kohe oponentidel väide, et ega nii lühikese ajaga vigu ei tulegi ju välja.

No aga kui auto on ennast hästi üleval pidanud 3,4,5 aastat, siis miks samasuguse kasutamise jätkumisel peaks äkki 6. või 7. aastal auto lootusetult lagunema hakkama?

Mul omal on tunne, et see uuemate autode mittekestmise jutt on rohkem vanade kasutatud autode omajate seast tulnud ning kui pidevalt 15 aasta vanuseid risuks sõidetud autosid pidada, siis võib tõesti arvata, et uued autod ei kesta.

Endal sai just 5 aastat mööda auto ostust ja pole tal veel miskit viga ning pikendasin veel kaks aastat liisingut ning kui ka siis midagi viga pole (ja miks peakski) siis sõidan selle autoga muretult edasi.

Kuidas Teil sellise müüdiga kokkupuuted on ja mida arvate uute autode vastupidavusest?

eks jutul on tõepõhi all, ka mu tuttav saksamaalt kurdab, et mersu pole enam see mersu, mis varem. tegelt on auto laiatarbekaup ja tootjad on huvitatud, et autot ei ekspluateeritaks enam 10- 15 aastat, vaid 3-5 aastat....selleks muudetakse pidevalt disain atraktiivsemaks ja muutub nagu kleidimood...ütle, kes tahab enam üle- eelmise põvkonna mudeliga enam sõita...3- 5 aastapärast, pärast liisingu lõppu tagastatakse auto müüjale (müüjal kehtib tagasiostu kohustus) ja vahetatakse värskema mudeli vastu...niiet, meid hoitakse pidevalt konksu otsas:)

Seda konksu saab kasutada inimeste puhul, kes tahavad olla popid ja noortepärased. Kuigi see kehtib enamuse suhtes ei saa seda öelda kõigi kohta. Mina näiteks olen inimene, kes soovib lihtsalt autot kasutada kuni see veel ilma suuremate pingutusteta töökorras püsib. Kõige selle juures auto vanus ja noortepärasus pole oluline. Peaasi, et igati korras.

rääkigem ikkagi läbisõidetud kilomeetritest,mitte aastatest- 5 aastat võib see masin ka garaažis seista...
ja üldjuhil kehtib siiski reegel,et esimesed 100 000km (garantiiperiood) ei juhtu eriti midagi hullu.

Läbisõit näitab veel vähem kui vanus.Kui auto koralikult hooldatud on ta ju koguaeg ideaalses korras.Kõik sõltub omanikust.

100 000km pole mingi eriline läbisõit kui õigeaegselt õli ja filtreid vahetatakse ;)

kle, no, on ikka oluline vahe,kas rattalaager ledab 70 000, 150 000 või 250 000 km peal. auto vanus ei määra siin midagi,sest mõni auto sõidab viie aastaga 300 000km, mõni linnatibi aga vaid 30 000. ja laagri vahetus pole hooldus,vaid remont. hoolduse alla kuuluvad vaid õlid,piduriklotsid ja kummipumpamine. lagunenud sillad kirjutab mõni tarkpea eesti teede olukorra arvele,kuid fakt on see,et võrdsete läbisõitude juures kestavad sillaosad autoti vägagi erinevalt. mõni mees ei teagi,mismoodi kiigepukse vahetatakse,mõnel on see igaastane tegevus.

Mis mõttes hoitakse meid konksu otsas?
Mulle näiteks väga sobib see kui müüjal on kohustus kasutusrendis olev auto tagasi võtta ja ma saan poest muretult uue võtta. See on lihtsalt üks finantseerimisviis, mis võimaldab raha auto alla mitte kinni panna vaid otstarbekamasse kohta investeerida.

Finantseerimisviise on palju erinevaid (kasutus- või kapitalirent, autolaen, väljaost jms.) ja üks pole kuidagi halvem kui teine, lihtsalt ühes või teises situatsioonis võib mõni olla rohkem või vähem sobiv.

Mis puutub auute autode vastupidamisse, siis eks see vastupidavus sõltub ka tarbijate käitumisest. Kui tarbija eelistus oleks sõita ühe vastupidava autoga 15 aastat, siis tootja ka sellise auto toodaks, ainult, et selline auto oleks 5 aastat vastu pidavast autost ka kallim. Sel hetkel tekibki ostjal valik, kas osta näiteks 300 tuhande eest auto või miljoni eest sama klassi auto, mis 3x kauem vastu peab.

aga sellesmõttes konksu otsas, et kui paari aastapärast tuleb juba järgnev mudel välja, siis hakkame sügelema, paari aastapärast tuleb järjekordne versioon välja, ja siis muutub asi juba väljakannatamatuks...põhimõtteliseks juba võib öelda....sa pead uuema saama, sest ta on ilusam, suurem, võimsam....;), samamoodi käisin Mariines uut Outbacki kiibitsemas;), kusjuures pildil ei meeldinudki eriti, aga elusuuruses hakkas iga minutiga rohkem meeldima ja ma olen neil konksu otsas;))))

neid, kes tellimisepeale autosid ostavad on vähesed ja kes teevad on samuti vähesed...Bentley, ... meie oleme ikka konveierilt tarbijad ja meid suuresti kallutatakse tootjate soovitud suunas, teisiti polekski mõeldav...meist poleks autode loojat, täiustajat...samamoodi dikteeritakse maailmamoodi

Eks see võibolla sõltub tootjast ka. Ei ole ju saladus, et kurvasilmsed E-klassid ja W220 S-klassid roostetavad rohkem kui nende eelkäijad. Samas kui uurida autode kestvusteste, siis ei saaks küll öelda, et 20 aastat tagasi autod need paremini läbisid. Esimene auto, mis Auto Motor und Sport kestvustesti üldse vigadeta läbis oli Astra H, ning mitte isegi mingi tavaline, vaid just 240hj OPC, mille puhul võiks ju eeldada, et just see kõige viimase vindini keeratud versioon annab kuskilt järele.
Alati võib muidugi tekkida kahtlus, et järsku just pärast neid kestvustesti (harilikult 100000km) läbitud kilomeetreid hakkab uuem auto lagunema. Samas Autobild sõitis Astra H ja Golf V-ga 200000km läbi ja ei olnud ka vist midagi hullu.

Muudetud 27.01.10 21:41

eks vahe tuleb sisse sellega, et vanasti mersu erines suuresti opel asconast, seda just materjalide poolest, istmed olid vedrudega, nagu diivanil, jne...nüüd on paljud läinud plasti teed ja suuremosa autodest on vorbitud teleri tagumise kaane hallist plastist...ilmselt selles on ka probleem, sest mootorite tehnoloogia on tohutult arenenud, õlid on hoopis teise kvaliteediga, samas esisildade konstruktsioon on läinud keerulisemaks, sealt ka rohkem võimalusi igasugusteks lõtkudeks, kolinateks, mis olulisel määral vähendavad läbisõitu...vanade mersude esisillad olid nagu veoauto omad, sellepärast nad kestsid ka....tänapäeva kiirused on sootuks teised ja tuleb sildade konstruktsioone muuta ja tihti keerulised peavad vähem vastu

Minu arvates pole küll kiirused viimase 30 aastaga muutunud nagu herilane väitis.
Autod on keerulisemaks läinud, lisaseadmeid, elektroonikat ja igasugu pukse ja hoobasid on kordades rohkem kui vanasti. Seega võimalusi, et midagi on ebakvaliteetne samapalju rohkem.
Kasvõi kütuse sissepritse, või diislite pumbad. Vanad tarbisid igasugu saasta ja tarbivad siiani, uued aga on üsna pirtsakad.
On tehtud kõik, et autod oleks ökonoomsemad aga paraku nad seda eriti pole.

Asi on tegelikult väga lihtne. Uued autod ei ole halvemad. Miks? Selle pärast, et nad ju ei ole. Asi on selles, et autod on läinud kordades keerulisemaks. Endine kruvikeeraja ja haamriga lukksepp ei oska täna auto juures mitte midagi teha. Kindlasti ta teab kuidas sisepõlemismootor töötab aga kui süsteemi ta ei tunne. Mida keerulisem on süsteem, seda suurema tõenäosusega satub sinna mingeid vigu. Lihtsates süsteemides on vähem vigu. See on kogu point! Eeldada väga keerukalt süsteemilt 100% töökindlust kogu selle kasutusaja vältel on rumal ja lapsik.

Peale iseseisvuse taastamist toimusid suuremat või väiksemat sorti mullistused ja muutused pea kõikides eluvaldkondades sh ka privaatautonduses. Nõukogude aegne ebakvaliteetne, loe ebatöökindel, tehnika taandus kvaliteetsemate lääne masinate ees. Mossest kasutatud Fordi istudes, tundus viimane kindlasti vägagi vastupidav. Kindlasti ei oldud ka nii valvsad ja nõudlikud auto tehnilise seisukorra suhtes kui seda on tänane uue garantiiga auto omanik, kes iga väikese kolksu või loksu pärast teenindusse garantiiremonti tormab. Sellest võibolla ka subjektiivne arvamus, et tolleaegsed autod ilma erilise remondita suuri vahemaid neelasid. Ja vahemaad olid kindlasti ka väiksemad kui täna. Inimesed olid paiksemad, eluke keerles rohkem kodukoha läheduses. Raplast või Paidest Tallinnasse tööle käijaid oli vähe.
Autod kipuvad iga uue mudelipõlvkonnaga keerulisemaks minema. Sellega on kaasnenud hoolduse, varuosade ja remondihindade tõus. Sama jupi vahetus uuel autol lööb rahakoti pihta valusamalt kui vanemal autol, siit ka tunne nagu oleksid uuematel autodel suuremad hädad. Loogiline on, et askeetliku varustusega vanematel autodel oli vähem elektri- ja elektroonikajamasid.
Aja jooksul on kõikidel tootjatel olnud rohkem ja vähem õnnestunud mudeleid. Loogiline oleks väita, et ausa konkurentsi ja pideva tehnilise progressi tingimustes peaksid uued autod olema "paremad" e paremate tehniliste näitajatega. Kui mitte muud siis vähemalt turvalisemad on uued autod kindlasti, tõenäosus ellu jääda on kindlasti suurem uuema põlvkonna autos.

Aga ongi ju. Kunagi tehti autosi võimalikult vastupidavaid,et mainet hoida..Nüüd et võimalikult tihti teenindust külastaks.Mõnel isendil isegi pirnivahetus tõsine keberniit ja palju lammutamist.

kiirused on viimase 30 aastaga kardinaalselt muutunud...kui need pole Eestis muutunud, siis läänes on muutunud ja teatavasti autosid ehitataksegi läänes suuremaltjaolt.....Eestis autoehitus kui niisugune puudub, kuid räägitakse, et linnuvabriku kandid on mingi maasturiga hakkama saanud...Eesti probleem on selles, et meie teede ehitus on jäänud tehnilisele progressile jalgu. sellise tehnilise arengu ja autode arvu suurenemisele ei vasta tänased standardid enam kuidagi. meil puuduvad kiirteed, kahetasapinnalised ristmikud jne....kõik see on viinud olukorrani, kus liiklusõnnetused on muutunud igapäevaseks, sest meie kitsastel, lainelistel, auklikel teedel liiguvad nii 30- aastatagused mossed kui kiired tänapäeva masinad...kujutage ette, mis juhtuks kui jäärajale lastaks ühekorragakorraga kaherattaveolised ja neljarattaveolised, nind seda ühel ajal...nad eimahuks sinna ära ja tekiks totaalne ummik, kuigi roolis on keskmisest paremini autot valdavad juhid

30 a tagasi 1980 olid Saksamaal sama kvaliteetsed teed olemas, loomulikult on nad neid täiustanud. Miks ma mainin Saksamaad? Sest aototööstuse etaloniks loen ma ikkagi seda riiki ja teine põhjus on selles, et kui tuleb juttu kvaliteetist siis kurdetakse just Saksa autode kvaliteedi languse üle.
Samas olen kindel, et Lõuna Euroopas on sellise teema püstitamine asjatu. Roosteprobleem puudub, sillaosad ei kulu samavõrd kui Eestis.
Seega meie ebastandartsetes oludes õigustasid end lihtsa ehitusega, igasugu kütust tarbivad autod ja soovitavalt veel tsingitud kerega. Seega on mõistetav osade kaasmaalaste AUDI-kultus.

Saksamaal ehitati teed juba perspektiiviga...jutt oli siis autodest. tõin lihtsalt teedeehituse võrdluseks... meie teederemont piirdubki sellega, et killustik loobitakse laiali ja üles pannakse kiirustpiirav 30 märk, mis on pool suve üleval, talvel on jälle kärss kärnas ja ikka sõita ei saa...millekuradipärast peame meie oma autosid rikkudes selle killustiku kinni trampima, millest poole loobivd rattad kraavi...aga eks see autode kvaliteedilangus tulebki suuresosas sellest, et nad on elektroonikat täis, tavavedrustuse asemele on ilmunud multilingid jne

On küll kvaliteet kehvemaks läinud. Enda VW Jettal 2008 37000 läbisõit läks kuu aega peale garantiid mootoripadi:( Ps. Autot on väga hästi hoitud.
Omanud ligi 16 autot kuid ühelgi pole mootoripadi totaalselt puruks läinud.

Aga kas tänased autoostjad ostaks näiteks 2010.a. e-klassi MB millel oleks peal lihtne ja töökindel 1990.a. taseme tehnoloogia ja varustus?

Mina kahtlen.

kindlasti mõni oleks olnud, kes eioska lugu pidada juhipoolsest valgustusega meikimispeeglist ;)

Kui vaadata milline nõudlus on vana E-klassi ( enne punnsilma) mersude järgi ja ka G klassi populaarsust siis usun, et tahtjaid isegi oleks. Just keskealised ja vanemad inimesed. Volvol on veel popp 960 või 940. 5-ne BMW oli vist paljude meelest superilus ja hea auto.
Ühegi eelpool mainitud auto turvalisusele ei saa midagi eriti ette heita. OK padjad on puudu.

Uute mudelite väljalskmise kiirus on korades tõusnud, siist ka see, et vahest ei jõuta uusi lahendusi piisavalt katsetada ja väga kulukalt/pikemalt projekteeridagi.
Samuti on kordades tõusnud toorainete hinnad, mis sunnib autotootjaid odavama järele ringivaatama. Sellele vastukaaluks teholoogiline keerukus, mis autot kaasajal iseloomustab.
Peale selle ei ehitata autot enam perspektiiviga, et isa saaks selle pojale pärandada, kuina keegi väga ei tahakski ühe autoga 20 aastat sõita.

Ehk üpris loogiline, et kaasaegsed autod on läinud rohkem hooldust- ja remontivajavateks võrreldes varasemate hoopis lihtsamate autodega.

Mõned ei kipu küll sellest aru saama ja raiuvad risti vastupidist. ja ega see keelatud ole, see kes sellest kõige rohkem "tõmmata saab", on sellised tegelased ise ...

Igal tehnilisel lahendusel on oma vastupidavusvälp, mis ta vastupeab, pole nagu mingit alust arvata, et see kestab lõpmatuseni liikuvate mehhanismide puhul nagu auto on. Kasutusaastatega polegi sellel otsest suhet, vaid pigem sellega kuidas ja kui palju seda asja kasutatud ning hooldatud on. Hooldada võib samuti väga erinevalt, võib ülimalt kitsilt ja kokkuhoidlikult ja võib teha parima, mis reaalsetes oludes võimalik.

Muudetud 28.01.10 11:26

to herilane
ega juhipoolne valgustusega meikimispeegel ei lisa ka autole eriti hinda ning pole ka tehniliste rikete nimekirjas oluline:). Ja kui sa ütled, et mõni osjta oleks kindlasti olnud, kas sa siis kujutad ette palju see E-klassi MB maksaks kui tootmisliin hoitaks töös mõne ostja pärast?

to Tarmo-T
Kujutame ette, et MB toodaks W124 kerega ja 1990.a. tehnilise lahendusega E-klassi edasi. Kas need keskealised ja vanemad inimesed oleks nõus tuliuue 90-ndate aastate E-klassi mudeli ka uue auto raha eest ostma. Noh näiteks 250d E-klassi 1990.a. mudeli, millel ainult 66 kW, 400-500 tuhande eest, (tänane lisadega E 250 CGI 150 kW maksab ca 800 000, lisadeta 700 tuhande kanti).
W124 e-klassi ostetakse ikkagi sellepärast, et ta on kasutatuna odav, varuosad on odavad ja saadaval ning auto ise on hea.

Minul pole usku selliseid ostjaid oleks palju, kes ostaks igapäevaseks kasutamiseks 20.a. vanal tehnoloogial põhineva uue auto sellise hinnaga nagu uuel autol on.

Sellega ma ei taha väita, et uued autod on vastupidavad, vaid seda, et on olemas üsna loogilised põhjused miks asjad on just nii nagu nad on. Autode tootmine on üks suurema konkurentsiga majandusharusid, ning olukord, mis täna on, on põhjustatud eelkõige tarbijate endi eelistustest ja käitumisest.

mmss nõustun täielikult. Et konkurentsis püsida tuleb ajaga kaasas käia. G-klassi mersut ja LR Defenderit saab sellisel kujul (olgugi, et ka mitmeid muudatusi läbitehes, ning vähemalt G-klassi puhul on algse mudeliga ikka väga suured erinevused sees) toota ikka vaid juhul, kuna mõlemal autol otsene konkurents puudub. Samas M-klass ja Range Rover peavad ennast pidevalt uute mudelitega tõestama, et konkurentsis püsida.
Ka igasuguseid nö arenenud riikides tootmisest mahavõetud autosi saab edasi müüa ikka vaid seal, kus pakutakse samasuguseid või üldse mitte midagi, niipea kui keegi hakkab seal pakkuma kaasaegsemaid autosi, liiguvad ka teised selles suunas ja vahetavad aegunud mudelid uutemate vastu välja.
Olgugi, et ka mulle meeldiks, kui Volvod oleksid praegugi kandilised ja Cadillacid üle 5meetrised laevad, kuid seljuhul oleks need ettevõtted juba ammu pankrotis.
Paljud, kaasaarvatud mina olen seda meelt, et sellest hetkest kui Volvo oma kandilisuse kaotas ja Saab GM alluvuses uusi mudeleid väljatooma hakkas, oleks need putkad juba kohe võinud kinni panna. Kuid siiski toodeti neid marke edasi, mis tähendas ikka seda, et huvilisi nendele ebatüüpilistele Volvodele ja Saabidel jätkus.

Muudetud 28.01.10 14:49

mmss-ga nõus, sellise hinnavahe korral ostetaks juba edevusest uuem kasutatud auto seda üldjuhul lisadesse süüvimata.
BEN-i point ka õige. Konkurents on see mis loeb. Aga pankrotid tulevad ka selle kõigile meeldimise soovi tõttu. Saab, Volvol ka üsna nutune seis. Ameerika autotööstus kiratseb siiani.
Tegelikult on ju asi selles, et meil pole valikut. Autotootjad ei saa toota ja müüa neid nö vanu mudeleid. Seadused juba ei luba (heitgaasid, turvalisus jne.). Seadusi aga tehaksegi selleks, et tekiks võimalikult palju tootmisharusid, võimalikult palju inimesi saaks tööd teha ja oma imevidinaid autodele külge pookida. Sealt laekub maksuraha , inimesed ei mässa ja lõpuks ostavad naerulsui sellesama auto millel on kõik kellad-viled küljes ja on 3-4 aastat veel võlgu (st. peavad eriti hoolikalt töötama , et ei koondataks).

Oleneb kindlasti autost ja kasutajast,aga selge on see ,et näiteks Audid ja Mersud on küll halvemaks läinud .Ainuüksi nende kere on juba roostele vastu võtlikumad kui vana kerega ja olen ka kuulnud volvo omanikelt kriitikat.Aga ega nad vast ikka nii hullud ei ole ,et üldse omada ei tasu.Sest uus auto on ikka uus auto

Kui saaks siis mina ostaks küll 20 aastat vana mudeli päris tutikana, aga ainult sel juhul kui ta on tehtud täpselt samal tehnikal-süsteemidega, materjalidest mida tollel ajal kasutati. Margi jätan nimetamata, muidu hakkab suur poleemika.

Kindlasti on kehvemad, endal isiklikud kogemused prantslaste ja sakslaste toodanguga. Olen kasutanud töömasinatena nii Citroen, Peugeot, MB. Kõigil on pidevalt mingisugused jamad, nii elektroonikas, kui ka kehvas ehituskvaliteedis, lagunevad ühtemoodi. Hiljuti kukkus MB Vitol sumps alt ära, 2a vana ning läbisõit 49 000 km, ussitanud. Igasugu värki on kohanud, jätavad aeg-ajalt teele, sest midagi on jälle läbi või tõrgub elektroonika. Muidu halvasti ei saa öelda VW kohta, need teevad endiselt häid mudeleid, töökaaslasel on 2008a lõpul toodetud caddy ning läbisõiduks 42 000 km, mitte ühtegi halba sõna, supper masin. Sõbral on VW transporter 90.-date lõpust, 1,9tdi ning see on sama hea nagu igiliikur, pidevalt põrutab ringi.

Peugeot ja Citroen kutsuvad töökotta 100 000 väikeautot
http://www.e24.ee/?id=218618

Toyota kutsub Euroopas tagasi 1,8 miljonit autot
http://www.e24.ee/?id=218604

Olen endiselt arvamuse, et autode tootmine lõpetati kümme aastat tagasi, nüüd tulevad välja vigased ja sandid neljarattalised.

ka siis olio vigaised autosid ja tehti need ilma tagasikutsumiseta hoolduses korda.
Tänas toodetakse veel nii mõndagi "vana ja head"(audi sigar vist hiina turule, toyo lc aafrika turule ja siinmainitud MB G klass ja Defekas jms.
Täna ei tohiks uuena enamusi tolleaegseid autosid müüa sellistena nagu nad tulid: turvalisuses on miinimumõuded, saastetasemes jne. ka uued margid näevad saastenormide täitmisega kurja vaeva, sinna lisaks megatihe konkurents võidujooks kaalu, säästlikkuse jms. osas ja nii ta läheb...
autod on kindlasti paremad täna- sõita.. turvalisemad, vaiksemad, mugavamad, ja saastavad vähem, aga seni, kuni auto on tehniliselt korras, autotootjate põhikasum tuleb varuosade müügist ja teenindusest, autotootmine ise ei ole eriti kasumlik tiheda konkurentsi tõttiu, see on nagu pangas, kliendt on vaja lõa otsa saada, siis on võimalik teda hiljem koorida...
samas see mudel enam ka hästi ei tööta, ehk vaid teatud piiri ulatuses:Peukar sai oma vitsad kätte...

"autod on kindlasti paremad täna- sõita.. turvalisemad, vaiksemad, mugavamad ..."
Need viimased kaks sõna küll tänapäevaste autodega kokku ei käi. Minu hinnangul kipuvad nad kõik õllepurgi moodi kumisema. Ma ei räägi siinkohal ainult mazda´dest ja teistest idamaade autodest. Täpselt sama masendavad on ka paljude jaoks unelmate autoks olevad saksa suur-keskklassi nn esindusautod. Eks odav veermik on üks põhjus, kuid väga suurt rolli mängivad ka tänapäevastel autodel kasutatavad "ringrajarehvid".
See oli üks oluline põhjus miks ma poolteist aastat tagasi uut autot otsides lõpuks ainult maasturi suutsin välja valida, sest peale igat proovisõitu oma puruvanasse autosse istudes, sain aru, kui masendavalt väsitav oli selle tänapäevase autoga sõitmine - ennekõike teemüra tõttu.
Mulle jääb arusaamatuks, miks on vaja selliseid toota, aga ju siis keskmisele tarbijale meeldib kui kogu aeg on selline tunne nagu autol oleks põhi vastu maad. Äkki nad nimetavad seda koguni heaks tagasideks teelt?

Kui võrrelda ühe margi vaatevinklist siis kindlasti on uued autod paremad, lihtsalt tehnoloogia on nii palju edasi arenenud et uuemal autol on rohkem turvavarustust. Uutel autodel on mugavuse arvelt peal muidugi ohtramalt elektroonikat, see kus vanemal autol on raudlatt on nüüd elektrooniliselt kontrollitavad hüdraulised imevidinad, nende asjade vastupidavus on erinevus.

Samas ei ole võimalik võrrelda näiteks tuttuut sidrunit ja 10 aastat vana mersut, või bemarit, üks on sõna otseses mõttes "odavauto" teine on luksusauto millel varustust ja tehnilist vastupidavust meeletult rohkem.

Oli endal hiljuti auto vahetus plaanis ja käisin vaatamas/proovimas uusi rahvalikumaid marke, ost jäi kahjuks katki sest ei sõidumugavuse, varustuse, turvalisuse, müra ega ka hinna osas ei suutnud "odavautode" nn "lipulaevad" minu 10 aastat vana bemariga võrreldagi!

Lõppkokkuvõttena: iga auto on hea, olenemata vanusest, kui ta on väga heas korras!

Mulle meeldib aeg-ajalt rentida uusimaid sõidukeid ning nendega ringi liikuda, lihtsalt katsetamise eesmärgil. Viimati proovisin Renault Clio, Megane, Laguna. Tõsi, turvavarustus on neil tasemel, kuid Clios muud polegi kui ainult nagisev plassmass, ukse sulgemisel on ehedalt kuulda, et polstrid on väga õhukesed, maanteel sõites 100 km/h, on salongis jube müra, nii mootori, kui ka veermiku poolt. Mis mulle muidugi väga meeldis oli Megane ja Laguna nupust käivitamine, pistad kaardi sisse ning asi ants, kuid rooli taga istudes tunned kasvõi ihu tagumikuga, et ei ole ikka päris see ning kui hakata uurima, on põhimõtteliselt sama mis Clio, ainult, et sutsu rohkem polstreid (millest on ka tingitud vaiksem salong, kuid siiski tekitab nurinaid, ei ole nõnda vaikne nagu 10a vanam BMW-l, MB-l, Jaguaril või miskil muul), imevigureid ning rohkelt ruumi.

Eriti masendav on olukord väiksemate autode valikuga.Rool tundetu ja ülevõimendatud, pidurit lükkad nagu vati sisse ja mingist tunnetusest oleks kohatu rääkida.Mootoril küll rohkem kilovatte kuid isegi diisel sureb kohaltvõtul lihtsamalt kui bensiinimootor???Vedrustus on kõva ja kruusateel sõitmine on hirmus elamus.Sisustus nagiseb juba uuelt ja teemüra kostab sisse nagu ei olekski tiivakoobastes plekki.
Remondil peab millelegi ligi saamiseks pool autot lõhkama.
Millegipärast läheb uue auto ostmise isu üle peale proovisõitu...
Paar aastat juba vaadanud uut autot kuid senini jäänud truuks rullnoka autodele E30 324td ja 325i marki autodele.Kui keegi hakkaks selliseid uuesti tootma, siis läheks kohe ja ostaks ja kindlasti poleks ma ainus.

Pmst kõik õige jutt autode kohta, aga kruusateedel uute autode vedrustus minu arvates siiski oluliselt parem kui vanadel, kuigi nad on jäigemad, aga mingil põhjusel ikkagi ei kolista raputa nii palju.Vähemalt uue corsa ja a4-ja
kogemustele tuginedes.

Diislite väljasuremise jutt täitsa õige, turbodiislitel on võimsuskõver nii kõrgeks aetud, et madalatel pööretel on täielilk surm.

Eks kõik sõltub ikkagi mingil määral auto hinnast.Corsa rool on uskumatu saast, samas a4-jal täitsa hea, samas ilma võimendita crx-ga muidugi pole kumbagi võimalik võrrelda, aga tänavaauto jaoks pole see vahe oluline.
Ei kolise neist kumbki ja müra üle ei saa ka kummaski kurta tegelikult.

Pidurid mõlemal autol VÄGA head, samas minu jala jaoks liiga tundlikud ja järsud.Mingit ulmelist tunnetust pole samas jällegi vaja, sest parema tunnetusega kaasneb oluliselt raskem pedaal.

Libedal ja lögasel teel on a4 ebs ja muude el lisadega jubedus kuubis, igas kurvis käitub erinevalt, lausa ohtlik.Kui abid välja lülitada on kõik jälle hästi.Corsa on väga hea juhitavusega ja vedrustus võimaldab ka kardirajal kiiremaid ringe teha ilma merehaiguse sümptomiteta, erinevalt näiteks eelmise põlvkonna polost.El. roolivõimendi muidugi tapab sed sõidumõnu hoolega.

minu kogemused on sellised, et uued autod on sõidumugavuselt vanematest pea jagu üle, tänu lihtsamale ehitusele vähesemale elektroonikale aga vanad peavad üldjuhul paremini vastu. Tooks ühe näite: selline mudeli rida nagu audi b3, b4, b5 ja b6, sõiduomadused on muutunud ajas selgelt paremaks, samas vastupidavus pigem võibolla teistpidi. Mis siis nüüd aga parem ja kehvem on, see sõltub just sellest, mida kes oluliseks peab, kas sõidumõnu või vastupidavust. Mitmed siin foorumis(teistes teemades) ei saa aru, et auto ei pea olema ainult punktist a punkti b liikumise vahend, ilmtingimata ei pea minimeerima alati kulusid.

Ega see elektriline roolivõimendi ka tegelikult oma olemuselt mingi üleüldine kurjajuur ei ole. Autole saab väga hea ja sportliku tunnetuse ka sellega, ainult, et see läheb ühte koma teist maksma. Odavad elektrilised roolivõimud (odavate mootoritega odavate autode peal) pole küll suuremad asjad võrreldes tavaliste hüdrauliliste roolivõimenditega. Samas on elektriline kindlasti odavam tootjale.

Sellest, et auto pole ainult punktist A punkti B kulgemise vahend ei saa kahjuks aru ENAMUS autokasutjaid. Tahes tahtmata tuleb selles osas olla vähemuses, sest need, kellele autosõit kui selline on omaette väärtus ja hobi ja mida iganes veel, need on kindlasti vähemuses üldises autoomanike massis.

Madalad ja laiad rehvid ülisuure kiirusindeksiga koos suurte velgedega on autotootjate hulgas viimasel ajal ülipopid. Sõidumugavust nad kindlasti ei tõsta kõigis oludes. Mida raskemad olud seda vähem.
Paraku tahavad rehvitootjad ka kasumeid saada (ja ikka suuremaid) ja neid rehve pannakse autodele alla just tehasest, sest järelturul enamik massist tahab kulutada rehvide peale minimaalselt ja seda ka teeb ehk kallid rehvid ei müü. Samas annavad nad autole suvetingimustes asfaldil läbiviidavates võrdlustestides nii mõnegi eelise põdrakatses, saalomis ja pidurduskatsetes jne. Paraku sportlikum rehv on ka mürarohkem.
Täpselt ühede ja samade mõõtudega ühte ja samat marki suverehvide pidurdusmaa pidurdustestis võib erineda mitu meetrit olenevalt ainuüksi rehvi kiirusindeksist. Kiirsõidurehvid ka kuluvad kiiremini võrreldes keskmiste kiirusklassidega. Mul näiteks on ühel autol, millel maksimaalkiirus tehaseandmetes jääb 220 ja 230 km/h vahele tehasest alla suverehvid kiirusindeksiga Y ehk 300km/h, piisaks täiesti ju V klassist ehk 240 km/h, aga tootja pole "millegipärast" nii arvanud.

Muudetud 02.02.10 12:38

> Kunagi tehti autosi võimalikult vastupidavaid,et mainet hoida..Nüüd et
> võimalikult tihti teenindust külastaks.Mõnel isendil isegi pirnivahetus
> tõsine keberniit ja palju lammutamist.

Absoluutselt nõus, prioriteedid autoehituses (turvalisus) on muutunud ja autoäri teeb kasumlikuks just autode remont ja hooldus, mitte enam uute autode müük. Veelkord tooks selle näite, et enamus 60-ndate ja 70ndate Saabidest sõidab tänaseni originaalamortidega, kuna ka neid on võimalik teha vastupidavana, tänapäevaste autode puhul on need aga iseenesestmõistetavad kuluvosad.

> selline mudeli rida nagu audi b3, b4, b5 ja b6, sõiduomadused on muutunud
> ajas selgelt paremaks, samas vastupidavus pigem võibolla teistpidi

Aga teeks seda mudelirida pikemaks, alates b1, b2 jne. Sõiduomadused on muutunud paremaks vist jah, eelkõige sõidumugavus. Sõiduomaduste alla võiks paigutada ka auto käitumise etteaimatavuse ja see on läinud järjekindlalt halvenemise suunas (kuna mida uuem masin, seda rohkem loodetakse elektroonikale). Olen sõitnud jäärada nende kõigiga b1-st b6-ni ja vaatamata tohutule võimsusevahele on need autod üllatavalt võrdse võimekusega, sama võimsusega mootoriga poleks enam üldse kahtlust, kes esimesena finishijoone ületaks. Võibolla olen b1-st liiga heal arvamusel, kuna oli tegemist kergelt järeleaidatud 1.6 mootoriga, aga sellist libedakäitumist kui b2-l, pole minu arvates Audi mitte kunagi hiljem enam ühegi mudeliga saavutanud, kuigi jah, kogenematu juht peab neid vanemaid tülikateks valitseda jää peal. Selle mudelirea autode varuosade hinnad ja vastupidavus on teinud kah huvitava arengu... ei tea kelle huvides? ;)

> Kujutame ette, et MB toodaks W124 kerega ja 1990.a. tehnilise lahendusega
> E-klassi edasi. Kas need keskealised ja vanemad inimesed oleks nõus
> tuliuue 90-ndate aastate E-klassi mudeli ka uue auto raha eest ostma

Vanade autode austajana vastan neverever, kuna w124-l on tänu taksodele vastav maine, aga mingit erilist vastupidavust seal küll kusagilt välja ei paista, pole kunagi paistnud. Eriti kui w123 jt vanemate mudelitega võrdlema hakata. Need w124-d ongi väärt täpselt nii palju, kui nende eest praegu küsitakse ja makstakse:)). Kui selle hinna eest pakutakse vana-uut Volvot või Saabi, eelistaksin kindlasti seda uuele mudelile.

TO VVV1: aga miks on tarvis väikeautodele üldse rooli- või pidurivõimendit? Minu vanal hobiautol puuduvad mõlemad. Ilma roolivõimuta putukad (nt sidrun c1) on küll vähelevinud, aga kes sõitnud, saab aru, kui palju roolivõim selle auto juhitavust halvendab. Ometi on inimesed lausa nõus maksma lisaraha, et uue auto juhitavust halvendada... HUvitav, pidureid on ju arendatud ka muus osas, miks neid putukaid ei pakuta ilma pidurivõimendita?

Ei ole müüt,uued autod ongi kehvemad kui vanad.Kehvemad just kvaliteedi ja vastupidavuse poolest,juhtimine,mugavus jne räägivad loomulikult uute kasuks. Kunagi tehti auto võimalikult vastupidav,et hoida mainet ja "uhkustada"oma vastupidavusega,nüüd aga selliseid,et sa võimalikult palju käiks teeninduses.Mõnel uuel isendil on isegi pirnivahetus selline keerukas operatsioon,millega paljud hakkama ei saa,just ligipääsevuse poolest. Mõelge kui näiteks toodetakse sama vastupidavaid mersusi kui oli 123 ja 124 merus,Silberauto läheks põhja omadega,muidugi eks w124 ja tänapäeva mersu on nagu öö ja päev.

to Kärss

vahet pole kas W123 või W124, viimane sai lihtsalt näiteks võetud sest 123-ga pole ilmselt paljudel lugejatel kogemusi (muuseas, mul pidas W124 E 320T küll kunagi ülihästi vastu, oli ka korraliku sisuga, olen ka W123 250 E omanud, kah pidas vastu)

Ma pidasin silmas, et uuel autol on uue auto hind, isegi siis kui tegemist on vana mudeliga. Tõsi kuna uusi lahendusi pole vaja välja mõelda, siis arenduse arvelt mingil määral omahind kahaneb. Kõik muud tootmiskulud jäävad aga ikka peale. Seega ka kui W123 oleks algusest saadik pidevalt tänaseni tootmises olnud, maksaks ta uuena ikka ca pool miljonit. Londonis ringisõitvad LTI poolt mitukümmend aastat toodetud ja veidi moderniseeritud (turvanõuded) taksod maksavad ikka ca 30 000 GBP.

Väga võimalik, et ostjaid, kes tõepoolest ostaks poole miljoni eest 1970-ndate või 80-ndate mudeli kui neid toodetaks, aga selliste ostjate arvatav vähesus tõstaks selliste autode tootmiskulusid veelgi. Ei saa tähelepanuta jätta ka fakti, et neid ükteisele sarnaseid autosid oleks siis juba tänaseks tohutult palju, mis juba iseenesest tekitab paljudes tõrke - tahaks ju midagi uut.
Tekib surnud ring, tootmises hoitakse autosid, mida ostetakse järjest vähem, kuna ostetakse vähem, siis püsikulud valmistatud auto kohta kasvavad, kuna kulud kasvavad, siiis ka müügihind kasvab, kui müügihind kasvab ostetakse veelgi vähem....

Ah ei viitsi toote elutsükli teooriat siia ümber kirjutada :)

kehvem ja parem on suhteline aga oluliselt on vähenenud erinevate sõlmede vastupidavus. kui vanal audi diiselmootoril ei muretsenud enne 300 tuh km keegi nukkvõllipärast siis 2,5td ongi ettenähtud ca 150 tuh km ja põhimõtteliselt uue sisu panemine mootorisse. lisaks on veel suur hulk uuendusi tehtud juhitavuse parandamiseks mida tunnetab mingi friik aga hoolduskulu kasvanud kordades. uus auto on kindlasti parem aga lollakad insenerimõtted on mõrv rahakotile

Vaevalt et, VAG 2,5 td nukkvõllid meelega nii viletsaks projekteeriti, astusid lihtsalt ämbriise, nii nagu seda ikka vahest ettetuleb.

Ja see on omaette "naljateema"ehk reklaami tulemus ehk ajupesu tulemus, kuidas tänapäeva autoomanikud on nõus pealemaksma, et tegelikult mingites oludes vanaga võrreldes kehvem auto saada.

Muudetud 04.02.10 14:47

Siin eelnevale, et Volvo 200 seeriat toodeti küll veel 90 lõpus ja toodeti seda üsna pikalt. Auto on laiatarbe kaup mis peabki lagunema, et varuosa tootjad suudaksid oma kraami müüa. Põhimõtteline on ju ka kasum remondi pealt. Kui ennemalt sai ühe võtmega iga auto samad poldid lahti, siis nüüd on see margiti erinev. Samuti meenub mulle lugu Volvo 850, mis toodeti suht vastupidavana ja tehasel oli hiljem varuosa tootjatega kana kitkuda, kuna varuosasid ei olnud lihtsalt vaja niipalju kui toodeti.

Rage bait, andke tuld:
https://geenius.delfi.ee/artikkel/120589549/lauri-linnamae-k
uidas-seljatada-autode-planeeritud-aegumine

Mina küll pole nõus, et uued autod kuidagi viletsad ja odavad oleksid sisult. Konkurents on tugev ja tootjad pingutavad.

Oleneb. Praeguse viimase 5 aasta masinate puhul on näha parendust. Ei ole esimese 100 000 juures vahetanud sidureid, automaagilisi kaste, turbosid, plokikaasi jne. Sukimukidel on olnud süütega jamasid 30k + peal ja enamusel tuleb peale 100k läbimist pähklipritsiga klapid puhtaks lasta, roheliste teene.