Ehk leidub keegi targem, kes selgitab mulle ära, miks genekal dioodid läbi põlevad? Autol on 105A genekas ja aku 60Ah Varta, aku on 5 aastat vana.

iga elektroonikakomponent kärssab läbi siis kui teda läbivad voolud ületavad antud detailile lubatud piirnormi.

Seega, kas ülekoormus tekib genekas endas või on aku vigane?

Genekas endas ei saa ülekoormus tekkida, kui just lühise peale ei tööta. Mina soovitan pingerergulatori vms üle vaadata. Samas sa võiskid täpsemalt kirjeldada, kuidas need dioodid läbi siiski lähevad?

Esimest korda läksid läbi linnasõidul, ei midagi erilist.
Teist korda läks läbi vihmase ilmaga hommikul kohe käivitades ja sain sõita vaid 1km ja geneka laadimine 10-11V vahel, ehk siis genekas laeb aga vähe, seda näitab pardakompuuter, välja läheb 13.5V stabiilselt. Sisse läksid korraga kojamehed-tuled-raadio ja muu mis voolu võtab.
Remont 2x ühes kohas ja öeldi, et pidi nende genekate tüüpviga olema, pannakse neid Fiat-Opel-Saab 1.9 diislitele. Esimese korra järel pandi veel kõige tugevamad dioodid mis lubatud.
Kas võib olla, et mingi aku sisemine lühis,mis peale käivitumist ajab laadimisvoolu suureks põhjstab dioodide läbi põlemise!?

105A genekas? Miskipärast on tunne, et jutt käib Opeli Denso originaalgenekast. See ongi üks igavene õnnetusehunnik. Ka lääne foorumites seda kiruvad. Enda omal samuti sellel 105A dioodplokk läbi kärssas. Kas läbikärssamise põhjuseks ei võiks olla näiteks see, et elektrilisi vidinaid autol nii palju ja genekas ei suuda seda tarbimist ära toita? Koormab üle vms.?Enda omal igatahes talvel oli ilusti pimedas näha, kui veojõukontroll rakendus, esituled vilkusid silmnähtavalt.
E-bayst ostsin ja panin peale uue 120A-se. http://cgi.ebay.de/Lichtmaschine-Opel-Vectra-C-1-9-CDTI-1-9C
DTI-120A-NEU-/360297911893?pt=Autoteile_Zubeh%C3%B6r&has
h=item53e36dd655
Eestis küsivad hingehinda genekate eest isegi siis, kui vana geneka neile vastu annad.

Amserv muide vastas, et sellest 105A genekst on nendele mootoritele küll ja küll aga remontijad ütlesid samuti, et tarbijaid on nii palju ja mingi hetk pidi koormus sedavõrd tõusma, et asi põleb läbi ja kõik.
A kas sul tuled siis enam ei vilgu kui võimsam genekas asemel?

Muudetud 11.09.10 13:40

Ei ole spetsiaalselt testinud. Küll lumega saab seda asja testida.

Kui dioodide ja korpuse vaheline ühendus on halb,siis kuumeneb dioodi-
blokk üle.Pindade vahele käib valge termopasta mis peaks soojust ühtlase-
malt jagama.Aga loomulikult on ka varuosad kehva kvaliteediga.

Ehk teab keegi miskit lisada!?

Abivalmidus võib kätte maksta
Eero Põllu
08.06.2001 00:00

Iga abivalmis autoomanik saab põhjustada endale pahaaimamatult tuhandetesse kroonidesse ulatuva remondiarve aidates näiteks tühja akuga naabrimehe autot käima.

Generaator on iga auto juures hädavajalik ning kallis seade, mille kestvus on otseses sõltuvuses autoomanikust endast. Igal generaatoril on oma võimete piir, millele ta suudab vaid mõnda aega vastu pidada.

Tühi aku väsitab generaatorit
Enamus ajast töötab generaator suhteliselt madala koormusega ning oma võimed peab ta mängu panema vaid pärast auto käivitamist aku uuesti täis laadimiseks. Korras aku puhul võtab see aega mõned minutid, misjärel koormus langeb ning seade viga ei saa.

Vana ja väga tühja või lühises aku puhul töötab generaator pidevalt ja tulutult täiskoormusega, mis põhjustab lõpuks dioodide sulamise dioodsillas. Rikkis dioodsild võib omakorda põhjustada ka pingeregulaatori riknemise. Seetõttu on sageli remonti tulevatel generaatoritel omanike hämmelduseks vaja vahetada mõlemad. Suure koormuse tõttu võib “põleda läbi” ka staatori mähis. Seda siis, kui dioodsild osutub mähisest vastupidavamaks.

Samuti võib iga abivalmis autoomanik põhjustada endale pahaaimamatult mitmetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva remondiarve aidates näiteks tühja akuga naabrimehe autot abikaablitega kahte akut kokku ühendades käima. Pärast aidatava auto käivitamist laeb abistava auto generaator olulise ülekoormusega mõlemat akut ning kui siis ühendatakse kaablid lahti tekib selle abivalmi omaniku auto elektrisüsteemis järsk koormuse langus, mis võib põhjustada hetkelise, mitmetesse sadadesse voltidesse ulatuva pinge hüppe. Paremal juhul rikneb ainult generaator, halvemal juhul näiteks sissepritse juhtarvuti, kallis raadio vms elektrooniline seade.

Reeglina on pärast taolist juhtumit tarvis otsida abi asjatundjatelt, kuid on ka mõningaid nüansse, mida on võimalik kontrollida autoomanikul endal. Alati kui laadimine puudub (kas näidupaneelis süttib vastav tuluke või on tunda, et aku ei ole piisavalt laetud), ei pruugi viga tingimata olla generaatoris. Enne agregaadi remonti viimist oleks põhjust vaadata üle generaatori rihma pingsus, kaablite kontaktid akuklemmidel ja generaatoril, sest poollahtine või oksüdeerunud kontakt põhjustab olulise pingekao. Näiteks aku massiklemmi ja auto kere vaheline pingekadu ei tohiks kindlasti olla üle 0,2 voldi.

Samuti ei peaks saama agregaadi remonti teostanud firma peale tigedaks kui remondist tulnud agregaat ei lae kohe 13,8–14,4 voldiga. Pärast seda kui generaator lakkas töötamast, töötas auto vaid aku varal ning täiesti tühja aku laadimiseks kulub generaatoril niivõrd jõudu, et ei suuda kohe normaalset tööpinget hoida.

Tümps nõuab lisavoolu
Alati ei põhjusta generaatori ülekoormust auto küljes standartvarustuses olevad seadmed, nagu näiteks vana aku. On üsnagi levinud, kui autole paigaldatakse võimsaid lisaseadmeid (audiovõimendid, lisatuled-vilkurid, raadiojaamad) ning tehases paigaldatud generaator ei pea koormusele vastu. Seetõttu oleks vajalik alati selliste tavalisest võimsamate seadmete paigaldamisel eelnevalt spetsialistiga nõu pidada, kas oleks asjakohane hankida ka võimsam generaator.

Kui siiski juhtub halvim ning generaator läheb rikki ja remontimine osutub pea sama kalliks või kallimaks kui teise generaatori soetamine, siis on oluline uurida, millist agregaati kauplusest pakutakse – uut või renoveeritut. Suur osa meil müüdavatest starteritest ja generaatoritest on renoveeritud. Alati tasub küsida, kus on seade taastatud, mis seal vahetatud on ja milline on kauba garantii, sest mõned odavad seadmed on ainult remonditud agregaadid. See tähendab, et seade on tehtud ilusti puhtaks, üle värvitud ja otsene viga kõrvaldatud ning ülejäänud enamkuluvad komponendid on jäetud vanad.

Auto generaator
Võrdlemisi lihtne mehhanism, mille põhikomponentideks on staator, rootor ja dioodsild. Neljas tähtsaim element – pingeregulaator – on enamikele generaatoritele külge või sisse ehitatud kuid see võib asetseda ka generaatorist eraldi.
Kui generaatorit õigesti kasutatakse on ta küllaltki töökindel. Hoolsa autoomaniku generaatoril vajavad tavaliselt aegajalt vahetamist vaid liikuvad osad nagu laagrid ja harjad. Ülejäänud komponendid otseselt ei kulu.