On sirge sile maantee.
Auto sõidab ühel juhul +25 kraadise soojaga.
Teisel juhul -25 kraadise külmaga.

Tee on mõlemal variandil täiesti puhas asfalt ainult, et on temperatuuride erinevused. Sellisel variandil ei ole siin külmaga mingeid lumetakistustegureid.

Kas auto kütusekulu on erinev?

Talvel võib teatud olukordades kütusekulu väiksemgi olla. Sest õhk on külmem mis mootorisse läheb. St seda, et sisselaskesüsteemi läheb külm õhk ja külmas õhus on koguseliselt hapnikku rohkem ja see loob teatud eelised ökonoomias. Teisest küljest kütusekulu jällegi suurendavad lumised soolasegused teeolud, vastutuul, ja igasugused lisatuled, salongiventilaator, istmesoojendused, aknapuhastajad, ka talverehvidega on autol rattaid ringi ajada raskem. Seda siis uute naastudega ja uuute lamellidega. Kui talverehvid on vanemad ja juba kulunumad ja kummisegu on muutunud kõvemaks siis on jällegi ökonoomsem sõita. Aga need kes autoga eriti sõita ei oska siis neil jällegi ebaturvalisem selle arvelt. Üheselt vastata on väga raske. Sõltub paljudest teguritest mis mootorit koormavad. Kui igasugused elektritarbijad välja lülitada ja tee on tõesti puhas. Ja ka rehvid on suhteliselt täis pumbatud ca 3.0 atm siis võib isegi talvel ökonoomsemalt läbi ajada kui suvel. Aga eestis on suhteliselt raske ökonoomiat arendada. Juba selleks lauslolluseks, et aastaläbi sõltumata ilmastikust peab kulutama energiat tulede põletamiseks. Aastas kulub tohutu hulk kütust tulede põletamiseks. Ühe auto kohta see väga suur kogus ei ole sõltuvalt siis läbisõidust. Aga terve riigi kohta tuleb ikka päris kõvad tonnid kütust. Aga riigil kasulik, kütet läheb rohkem seega raha tuleb rohkem. Kus need rohelised olid kui selline seadus vastu võeti ja lastakse kütet raisata mõttetusele?

millises euroopa riigis ei pea tuledega aastaringi sõitma

Tänud Tomkats, läks vähe OT sul see.

Ühesõnaga rohkem hapnikku mahub külmaga silindrisse, tuleb meelde jah.

Ise vaatasin, et kütust kulus kuidagi rohkem, sõites suurema külmaga maanteel. Ei saanud üldse aru, et see silindrisse mahtuv suurem hapniku hulk oleks endast märku andnud väiksema kütusekulu näol.

Ehk on see suurem hapniku hulk kütusekulule mõjudes reaalsuses peaaegu olematu.

austrias,saksas,prantsusmaal,sveitsis,luxemburgis,hispaanias ei pea tuledega sõitma(nendes olen ise sõitnud)kindlasti on neid veel.

Vw Jetta siin eriti külmade ilmadega +3 litra võtab, seda mitte kompu järgi vaid paak bensiini/km. KOmpu järgi pool kuni liiter rohkem kui suvel. Nissan Navara 2,5 diisel ca 3-4 litra rohkem. Igapäevane sõit sama km suhe linnas vs pikk ots aastaringselt

Pole küll mingi autospets aga selle hapnikust saadava võidu nullivad ära vb käigukastis ja teistes sõlmedes olev õli mis on külmaga paksem ja energia kaod selle võrra suuremad. Külm õhk peaks tihedam olema ja seetõttu loogiliselt võttes peask autol õhutakistus suurem olema. Samal põhjusellendavad lennukid kõrgemates atm. kihtides. Tuledest rääkides siis liiklusohutuse aspektist tähtis tegur. See põletatud tonnid kütust ei ole võrreldav päästetud eludega.

suvel kuumaga võtab diisel ikka vähem, selle olen selgeks saanud. mis tuledega sõitu puutub, siis , kui palju reaalselt üks auto aastas rohkem kulutab, kui ilma sõites. ja tuledega autot on ikka paremini näha, kas pole.

OEH!
Ärge palun rääkige siin külmast kangest olevatest õlidest.

Auto mootor on käinud eelnevalt mitu tundi, jahutusvedelik on 90c, käigukasti õlid on soojad, lisaraskust pole, rattalaagrid ei ole kinni külmunud, ei ole ka pidurisilindrid kinni külmunud ja nüüd pidurid peal.

Ainuke vahe on välistemperatuuril! Kas saate just nii mõelda. Mingid tuled ka asjasse ei puutu.

Sõidutee on puhas asfalttee, kuskil lund ei ole.

Suurem hapniku hulk olematu tähtsusega päris ei ole. Kasutatakse ju paljudes turbo kompressoritega mootorites lisaks ka õhujahutusradikat. Ikka sellel eesmärgil, et silindrisse rohkem suruda ja külma õhku mahub rohkem ning seeläbi niiöelda kõvema paugu näol ka suuremat ökonoomsust saavutada. Aga talvel siiski jah olulisem pidur on ökonoomsuse seisukohast minu teada ikka suurem veeretakistus ja talvest tingituna ka suurem generaatori koormamine.

to tiit: mis sa nüüd ütlesid? et, õhk on külmaga väljas tihe ja seetõttu suurem takistus autol maanteel sõita? Ja lennukid sõidavad ka seepärast taevas -60 kraadises külmas, et tihedas külmas õhus oleks raskem läbi sõita? Minu teada lennukid ei sõida selle mõttega kõrgele taevasse, et raskem oleks läbi sõita. Lennufirmadele on tähtis ökonoomsus. Mõtle nüüd ise ka järgi mis sa ütlesid:)

Pidasin silmas seda, et üleval on õhk hõredam sõltumata - temp. Väljendasin ennast pisut valesti.

Ega külmaga siis ainult õhk külmem ole, mis silindrisse satub. Ka küttesegu on külmalt väiksema ruumalaga, sedagi mahub sedasi silindrisse rohkem (intercooler selle põhimõttega töötabki).

Nonii, sedasi võib järeldada, et külm õhk võib suurendada kütusekulu.

vanakooli tdi viskab suvel kiirendades natuke musta sumpast,talvel ei viska.Tähedab,külm õhk on tihedam ja silindrisse läheb rohkem hapniku.

Vot omal pole aru saanud külm-soe suhtest kütusekulule. Turbomootoritel nagunii vahejahuti jahutab õhu maha, et rohkem sisse mahutada. Pakun, et külm ei tõsta kütusekulu, pigem vastupidi.
Küll aga on kütusekulul vahe siis, kui sõidad suvel udus öösel või niiske ilmaga. Sel juhul on tõesti kulu väiksem.

Õhuniiskus mõjutab tõepoolest kütusekulu. Tuttav bussijuht kunagi sõitis laz bussiga millel oli sili mootor v8. Ja tema pani veetoru karbussi. Ja sealt lasi õhu ja bensiini segule ka vett sekka. Ja tulemus oli see, et tal oli iga kuu vaat bensiini bussist üle.

omast kogemusest on jäänud ikka mulje, et soe õhk aitab kütusel paremini põleda, vanal vectral oli sooja õhu toru mis läks väljalaske kollektori pealt õhufiltri karpi, kui selle kinni panid siis kütusekulu tõusis kohe ca 0,5-1L.

juhul kui kliima seade salongis on automaatse peal nii suvel kui talvel, siis miinus kraadide puhul ei lülitu kliima pump sisse ning võrreldes suvega võtab auto vähem kütust

Olen oma opeli dti mootoriga paanud tähele et kütusekulu talvel ja suvel enamvähem sama. Kui pikema külmaperioodi järel sõidan maha pikem aotsa jäistel teedel siis nagu kulub isegi vähem kui suvel.ja talvel tõmme parem.
Jäisel siledal teel ka veeretakistus peaks väiksem olema.

Teemakohaseid vastuseid väga vähe kuid on näha erinevaid arvamusi.
Ehk mõjub külm õhk vabalthingavale bensiinimootorile ja turbo diiselmootorile erinevalt?

avensis 2.0, benss, 2006
4 talve jooksul kompu järgi kaedes, töösooja mootoriga maanteel, vahet ei ole märganud.

jah, -25 kraadiga on ikka rattalaagrites olev määre tunduvalt tihkem, olenemata sellest kui kaua oled sõitnud. külm õhk ju ikka jahutab seda tunduvalt rohkem. sõiduauto diisel võtab talvel rohkem, kui palju, täpselt ei tea, aga võtab. veoauto puhul võib julgelt lisada 4-5 liitrit sajale juurde. õkönoomita palju tahad. isegi rehvid ei soojene talvel ju eriti. seega õhk ei paisu, rehv vajub rohkem läbi ja ongi veeretakistus suurem.

rattalaagritekohta siis niipalju. oli aastaid tagasi, kui sõitsin koormaga pärnust tallinna. pärnust alustades oli temp -27. auto nagu kännutaga kinni. tunned kohe, et ei veere. käigukang, sidur jumalast kanged. käiguvahetamiseks tuleb ikka korralikku jõudu rakendada. jõudes tallinna, hakkab auto paremini veerema, käiguvahetus läheb kergemaks ning temp tõuseb pidevalt. tallinnas siis nii -20 kuni 21 kraadi külma. laadisin koorma maha ja hakkasin paide poole liikuma. päev juba. temp ikka kuskil -21 kandis. mida paidele lähemale, seda kangemaks jälle auto muutub. käiguvahetus raske, sidur raske. temp langeb. paides -26. see hetk kui auti kergemaks või raskemaks muutus oli kusagil 23-24 külmakraadi juures. pärast seda panin auto seisma ja ootasin kuni temp uuesti -20-ne juurde läheb. sealt külmema ilmaga sõitmine mõttetu auto vägistamine. sai siis nii 2-3 päeva külmapühasid pidada. külm loeb laagrimääretele, käigukasti õlile ja tagasilla õlidele küll ja mitte vähe. sõiduautoga vast sa seda nii konkreetselt ei tunneta, sest veereb ju 4 ratast, aga mul veeres siis 10 ratast. 90 km/h liigub ju külm õhk hooga auto alt ja külgedelt läbi, võta siit veel tuuleindeks ka ja sa saad teada mis siis tegelik külm on.

talvel peavad all olema talverehvid ja seetõttu võtab talvel auto rohkem kütust kui suvetakega samal teel sõita

Tema mõtles, et kuidas mõjutavad aastaajad mootori kütusekulu, kui õlid-laagrid oleksid näiteks soojad(soojendusega?) ja tuult vastu pole. Siis jääb ju vaid läbi filtri imetav külm õhk, mis pensu puhul küll siiski eelnevalt üles soojendatakse. Ei tea küll, miks...

bensiinimootoriga autodel soojendatakse mootorisse sissetulevat õhku kõikidel karbussidega mootoritel(muidu külmub karbuss ära)tänapäevastel sissepritse mootoritel õhku ei soojendata.põhiliseks kütusekulu suurendajaks talvel on rehvid.kui ei usu,siis kaaluge ära palju kaalub korralik suverehv ja talvekas.eriti hull on asi protikatega.(mida enamasti talvel kasutatakse)loomulikult mängib rolli ka veeretakistus(talveka muster on pehmem)

sa lexxx mine tee oma ront (lexus?) korda ja ära teoretiseeri teemadel, mis ei vii kuhugi.

fakt on see, et talvisel ajal auto ei sõida lumevabal maanteel, laagrid üles-soojendatuna, käigukast tulisena. võib-olla mootoris on õli normaaltemperatuuril, kogu ülejäänud osa on pakase käes. kui käigukasti hõõrdetegur oleks nii soe, et õli suviselt kuumana hoiaks, vajaks kast remonti.

Berlingo 2,0HDI.
Talvel võtab liiter- paar rohkem, seda eriti lühikeste otsade puhul, diiselmasin ikka soojeneb palju aeglasemat. Trassil talvel temp. üle 80 kraadi ei lähe. Trassil 80kraadi juures kütusekulu kuskil 0,5-1 liiter suurem kui suvel

to bentley_ARS
Loe mu esimest postitust ja mõtle. Kui mõtelda ei oska ja antud teemakohaseid vastuseid jagada ei oska, siis prügi postitada ka pole mõtet.
Jäta see teema endast targematele.

Siin ei puutu teepeal olev lumi või paksud hanged üldse teemasse.
Teema on jäisest ja kuumast õhust. Lihtne.

on vist jah solk kui vaadata tema lolli järjekindlust mõttetute teemade püstitamisel..
aga kui niiväga huvi selle hapnikuhulga vastu seal õhus, siis tee üks reaalne mõõtmine ja anna meile ka tulemustest teada. isiklikult pakun välja, et kütusehulk ei saa muutuda, sest auto on täis topitud andureid, mis tagavad selle, et pidevalt valmistatakse kütuse optimaalseks põlemiseks vajalik kütusesegu ehk siis vahekorras 1/14,7- le ja see tähendab seda, et kuskil põlemisprotsesside sabas istub lõpuks lambdaandur, mis jälgib seda, et põlemisprotsess toimuks nii nagu peab ja et väljuvates heitgaasides poleks üleliigset hapnikku, mis tähendanuks liiga lahjat segu või siis vähese hapniku korral suureneb vingugaasi hulk. ehk siis kõige parem õhu ja kütuse kokteil keedetakse kokku paljude andurite koostööna ja kellegi arvamus, et külmas õhus on rohkem hapnikumolekule, seda protsessi eriti ei mõjuta. siis võiks ju ka talvel sporti tehes ka vähem hingeldada- saad ju rohkem hapnikku verre...
ja kui see lexxs ikka niiväga tahab tähte närida, siis miks ta ei arvesta sellega, et külmaga aurustub ka kütus kehvemini- ka see mõjutab põlemisprotsessi. ka mõjutab asja näiteks õhurõhu muutus- madalama rõhu korral on silindrite täitumine õhuga samuti kehvem.
ja mõelge sellele, et õhus on vaid 21% hapnikku ja sellega peavad nii mootorid kui inimese kopsud hakkama saama. see mõni molekul, mis jahedama ilmaga juurde tuleb, on marginaalne.

Kui tekib sooja +7 ja rohkem, võtab minu auto märgatavalt vähem kütet. Tööpäeviti sõidan iga ilmaga sama teekonna ja soojaga pole mingi probleem keskmist alla 5l 100km peale sõita. Külmaga kulub lihtsalt kütet rohkem, et mootor ja ka salong soojana hoida. Olgu öeldud, et peal on ka webasto eelsoojendi, millega saan enne sõidu algust mootori juba eelsoojendada. Kuid ikkagi kulub kütet rohkem kui suvesoojaga. See et määre või õli paks on savi, need soojenevad. Puhtalt juba tuulekülm on see mis külmal ilmal paneb auto rohkem energiat tarbima. Kust see vajalik ports ikka tuleb kui bensiinist või diislist. Tasuta sooja ei ole. Kui füüsika tunnis oleks käinud, siis poleks sellist küsimust üldse küsinudki. Teema võiks lukku panna.

:D
Ma lihtsalt pean nüüd küsima, et miks vaevusid mind lolliks nimetama ja seejärel minu lollusele sellise põhjaliku vastuse kirjutama?:D
Huvitav kes tegelikult ennast sellisel juhul rumalana näitab.

Ja unustage ära et ma keegi solksolk olen, see oli vist kerge huumoriprisma:D

Ma ei väsi minust mitte arusaanutele veel lisaks mainida:
PILTLIKULT öeldes seisnes minu rumal sportlik huvi kütusekulu erinevuses selles, et kui panna mootor ruumis töölaua peal käima ja ruumis on 25 kraadi sooja, teisel juhul on ruumis -25 külma. Ehk siis sisselaskesse sisenev õhk töösoojal mootoril jäiselt külm, teisel juhul troopiliselt soe.
Ma olen kindel, et vähemalt üks inimene suudab nüüd öelda sellepeale seda, et -25 kraadise külmaga on alguses õlid külmad ja kulub rohkem kütust:)
Loomulikult segatakse siia vahepeal rehvide pehmused, webastod, lumi, külm tugev tuul ja rohkemat tööd tegevad salongiventilaatorid.

Mootori oleks pidanud vist teema alguses kohe laua peale panema:)

Teema kinni jah, minul on vastus käes.

NB! Kuskil 50% postitusi peaks ära kustutama

Muudetud 30.01.11 22:38

Kui teemaalgatajal endal vastus käes, siis kas tohib paluda, et mingisugune kokkuvõte ka siia tekib? Vastasel juhul jääks teema justkui poolikuks.

Mõttetule teemale on vaja kokkuvõtet. Väga huvitav.

Muudetud 30.01.11 23:18

Ei hakka pikalt kirjutama, põhimõtteliselt nullivad muud külmaga seotud probleemid selle külma õhu arvelt tuleneva võidu. Mitte ainult külmast kange rehv, vaid ka auto pinnal jääkonaruse arvelt suurenev tuuletakistus jpm. Siiski hakkasid silma mõned vastuolud:

#talvisel ajal auto ei sõida lumevabal maanteel, laagrid üles-soojendatuna,
#käigukast tulisena.

Paljudel autodel on ju käigukasti jahutusradikad olemas. Igaüks saab järgi katsuda, kas peale maanteesõitu on see külm või soe või kuum. Aga vbl olen ka tuliuute autode puhul sattunud vaid romude otsa, millel kast kohe garantii ajal remonti vajab...

#põhiliseks kütusekulu suurendajaks talvel on rehvid.kui ei usu,siis kaaluge ära
#palju kaalub korralik suverehv ja talvekas.eriti hull on asi protikatega.(mida enamasti
#talvel kasutatakse)loomulikult mängib rolli ka veeretakistus(talveka muster on pehmem)

Maanteel ei tohiks rehvi kaal erilist rolli mängida, küll aga linnas. Pigem ikka veeretakistus, kuid suuremad erinevused kui suve-talvekate vahel, on minu arvates rehvi tootjate vahel - pehmed kvaliteetrehvid on oluliselt väiksema veeretakistusega kui kõvad lõunamaade (ja ka paljud proti) rehvid. Jällegi saab igaüks ise katsetada, kui garaazhis siledal põrandal oma autol rehve vahetab, milliste rehvidega on kergem või raskem autot seal (samades tingimustes!) lükata enne ja peale rehvivahetust. Toonud sellise näite siin foorumis ka varem: suurt ca 2t tühimassiga Patrolit ühtede rehvidega praktiliselt lükata ei jaksanudki, teiste (pehmete kvaliteet)rehvidega oli lükata kergem kui vähemalt 2x kergemat väikeautot odavate ja vanade kõvade rehvidega. Pole vast raske mõista, kui palju tööd peab tegema mootor sõltuvalt rehvivalikust, kui juba paar meetrit lükates nii suur erinevus tunda on.

Soomes elades oli aga see efekt, et talvel just linnasõidu kulu langes tohutult suvega võrreldes, kuna praktiliselt igal pool oli võimalik kasutada tasuta elektrit mootori eelsoojendamiseks (tööl, kodus, puhkama minnes kusagil rendimökkide juures jne), st kui suvel oli palju külmkäivitusi vaatamata soojale ilmale, siis talvel praktiliselt ei olnudki külmkäivitusi, kõik käivitused täiesti "töösooja" eelsoojendatud mootoriga:)

Mis sa kärss ajad? Suvel võiks siis ka pehmete talverehvidega ju sõita, et kütusekulu väiksem oleks. Mina su juttu väga hästi ei usu rehvide koha pealt. Millise füüsikaseaduse järgi on pehme kummiseguga rehve kergem lükata ehk veeretakistus neil väiksem.

Siidiussile: räägid Sa rehviprotektori pehmusest või rehvi karkassi omast? Seda, kumba kergem lükata on, pole mõtet foorumis arutada, kuna igaüks saab seda oma autol ise kontrollida.
PS: ma pole väitnud, et talverehvid pehmemad oleks, vaid seda, et veeretakistus ei sõltu rehvi pindmise katte pehmusest (sõltub karkassi pehmusest ja sellest sõltuvad ka rehvide kiirusklassid, hinnavahed jpm).

Aga millest sa kärrs ise rääkisid kas protektori pehmusest või rehvi karkassist seda ma sinu esimesest kommentaarist välja ei lugenud? Nüüd väidad, et veeretakistus ei sõltu rehvi pindmise katte pehmusestehk protektorist. See on sul aga väga vale väide. Veeretakistus sõltub otseselt protektori pehmusest ja mitte vähe! Samuti sõltub veeretakistus eelkõige koormusindeksist. Rehvide läbivajumisest. Kiirusklassi ei ole olemas. On olemas kiirusindeks.

Ja see on jama jutt, et kodus käega garaazis lükkad autot ja saad aru kumba rehvidega on kergem lükata. Tänapäeval on rehvide erinevused nii väikseks muutunud, et käega garaazis autot lükates kindlasti ei ole võimalik vahet teha kummal väiksem veeretakistus. Selleks on vaja teha spetsiaalne test. Näiteks 80 km/h sõita ja mõõta mitu meetrit auto veereb kui käik välja võtta. Kui ühed rehvid lasta pooltühjaks siis tõesti on vahe kuna ühed vajuvad meeletult läbi. Kui sul seda väidetavalt 2x väiksemat autot oli raskem lükata kui suurt 2 tonnist siis ma eeldan, et see väike auto oli lihtsalt tühjade rehvidega hooldamata seisma jäänud romu millel olid piduriklotsid kinni! Aga väita, et kallite rehvidega veerem auto poole kergemalt on pehmelt öeldes rumalus. Väidad, et kui osta kallid nö tuntud firma rehvid siis on kõik väga hea ja auto veereb iseenesest poole kaugemale. Mina ei väida, et kallid rehvid oleksid halvad või halvemad kui näiteks Wanli või Nangang. Aga kallite rehvide eest tuleb maksta kolmandiku rohkem. Ja mida selle raha eest saab? Saab rehvi külje peale näiteks firma Michelin nime. kiirusindeksi saab ka näiteks T. Kas Eestis on lubatud sõita kiirusega 180? Kiirteid siin ka ei ole. Järelikult on makstud üle ja selle eest mida tegelikult ei tarbita. Enamus tarbijaid neid kiirusindeksitega seotud nüansse ei taju ja maksavad seega üle. Mis on iseenesest tore. Majandus kasvab ja riik saab 5 rikkama riigi hulka.

Siidiussile: juba kirjutasin, et katsu leida oma teoreetilise "kogemuse" kõrvale ka mõned praktilised kogemused ning jätka oma rehviteemat rehvidele mõeldud alamfoorumis, mitte siin. See teema oli tehtud mootorist tuleneva kütusekulu kohta.

Siidiuss palun lõpeta vaidlemine teemal, mida sa ilmselgelt ei valda.

Kas panin teil suud kinni:D Olge ise kuss kui teemat ei valda. Ajate mingisugust jama garaazis auto lükkamisest. Tõesti lasteaed siin! Mis sa kärss seda rehvijuttu siin lahkasid kui see siin pole rehviteema? Paned autole pehmed rehvid alla ja poole kergem lükata. Anna abi! Fakt on see, et temperatuut, rehvid ja kütusekulu on omavahel väga tihedalt seotud. Kui te tehnikat ei valda siis ei ole mõtet siin foorumis kaasa rääkida.

kui lugejaskond väheneb, siis hakkavad moded teiste nimede all tegema ärritavaid-örritavaid teemasid, et "pageview" kasvaks ja suureneks võimalus reklaami müüa.

anna tulla, Kärss, anna aga tulla!

Vahel on jäänud küll mulje, et üritatakse miskite teemadega liiklust tekitada aga eks see nende ameti üks osa vist ole.
Mis aga suvi vs. talv kütusekulu puutub, siis sügise saabudes (so. siis +30 vs. -5)oma autol (A6 2,8) see langes ~0,8 l võrra. Rehve veel vahetanud siis ei olnud. Panin selle kliimapumba arvele. Seda siis, kui ei ole akende sulatamist või lumes müttamist.
Mis aga rehvide veeremisse puutub, siis kõva pinna peal (asfalti võib lugeda kõvaks pinnaks) veereb kõvema rehviseguga ratas kergemini. Vahetasime töö juures toodangu kärudel kummist rattad plastrataste vastu välja, kuna lükkamiseks vajalik jõud kasvas kordades.

"Mis aga rehvide veeremisse puutub, siis kõva pinna peal (asfalti võib lugeda kõvaks pinnaks) veereb kõvema rehviseguga ratas kergemini. Vahetasime töö juures toodangu kärudel kummist rattad plastrataste vastu välja, kuna lükkamiseks vajalik jõud kasvas kordades."

mis see kõvem rehvisegu siia puutub, kivipea?
kui autole paned plastist rattad, siis ka veeretakistus langeb ja kaob ka pidamine (loe: haakuvus teekattega).

miks ei suuda keegi loogiliselt mõelda? mida paremini rehv teega haakub, seda suuremaks muutub veeretakistus

Talvine kütusekulu tõus kuni kesmiste külmadeni tekib enamsuses sellest, et mootor kulutab soojenemiseni rohkem kütust ja soojenemine ise võtab kauem aega. Heades tingimustes ja kuni keskmise külmani sooja mootoriga sõites pole kütusekuludel erilist vahet. Päris suure külmaga võivad mingid vahed sissetulla ka sooja mootoriga sõites eriti just maanteekiirustel, kus mootori õhkjahutus on maksimumis.
Suure külmaga võib ka peale mootori veel nii mõnegi sõlme veeretakistus olla suurem ja määrded paksemad, kuigi tänapäevaste täisünteetiliste määrete puhul sealt vaevalt, et väga olulisi vahesid tuleb. Talverehvide veeratakistus on samuti ka paljal asfaldil suurem, kui suverehvidel, siit tuleb päris kindlasti mingi kütusekulu vahe.
Talverehv ei haaku suverehvist soojal asfaldil paremini, ometi on ta veeretakistus suurem.

Muudetud 08.02.11 16:17

Mõõdan pidevalt kütuse kulu/vabajooksu teatud tee lõikudel ja talvist ei saa suvisega võrreldagi. On ju õlid jahedamad, rehvid raskemad veerema, lisaks muidugi igasugused koha peal tehtavad soojendamised nii reisijatele kui ka klaaside puhastamiseks, millest ei pääse keegi. Tuledega sõit koormab samuti mootorit ja on isegi arvestatud lisakuluks 0,5 l/100 km selle tõttu. Vähemasti uus liiklusseadus ei keela enam otseselt päevasõidutulede(LED) kasutamist, mis annavad kokkuvõttes märkimisväärse ökonoomia pikapeale. Talvise kulu võrreldes sama masinaga ja samade juhtimisvõtetega võiks suvisega vähemalt1,2...1,4 korrutada minu kogemuse järgi.

Miinustes umbes 1l. rohkem. Ja palju talvel seda puhast, siledat asfalti on?

See külmema õhu kasu jutt on jama, see et külmem õhk on tihedam ja nii ka rohkem hapnikku võib anda üliväikese säästu, aga mitte midagi olulist.
Selle sääst nullivad ära muud asjad.
Sest külmem õhk, mis läheb põlemiskambrisse jahutab põlemist, mis on ökonoomsusele kahjulik.
Samuti külm õhk teeb õlid ja määrded paksemaks, mistõttu on veeretakistus suurem ja kütusekulu märkimisväärselt suurem.
Muidugi pikal maanteesõidul lähevad need õlid ja määrded suht normaalselt ja siis ei ole vahe enam kuigi suur.
Aga lühikeste otstega, kus sa õlisid vedelaks ei sõida ja määrdeid, laagirmäärdeid näiteks, siis võib kütusekulu olla vabalt kahe kolmekordne võrreldes suvise maanteega.

Muide, intercooler jahutab küll turbo puhul õhku, et see oleks tihedam ja mootori võimsus suurem, aga see suurendab veidi kütusekulu, aga see nii vähe ja võimsust peetakse olulisemaks.
Talvel -25-ga soovitatakse isegi intercooleri ette papp panna, kuna mootor saab muidu liiga külma õhku.

Kuid minu eelpool kirjeldatud asjad on põhjus, miks lühikesi otsi sõitavad inimesed saavad talvel sellise külmaga, kolossaalselt suured kütusekulud.
Pluss see, et külma mootoriga algul on bensuautol segu väga rikas, mistõttu on kütusekulu veel eriti röögatu koos paksude õlide ja muu teemaga.

Kuid kui sõidad järjest maha 500km -25-ga, siis ilmselt kütusekulu vahe on selline, et suvel 6 sajale ja talvel 6,2-6,5-
Suvel muide +25,ga suurendab kütusekulu see, et jahutusventilaator peab järgi minema, mida ta talvel ei tee, olgu see mehaaniline või elektriga, see võtab ikka mingi osa kütust, see muidugi väike osa, aga siiski, välja võetav.

Heh, leidsin selle vana teema ja imestan, kui lolli juttu annab ikka ajada, et kütusekulu on talvel väiksem? No anna olla.
Kuid teeme siia ühe korraliku postituse, kui keegi siit lihtsalt infot tahab kätte saada.

Esiteks suureneb -25ga kütusekulu juba tuuletakistuse võrra, mida siin tegelikult ka mainiti, kuna õhk on tihedam, siis suureneb tuuletakistus ja seetõttu ka oluliselt kütusekulu.

Pehmed talverehvid võrreldes suverehvidega suurendavad veidi kütusekulu.

Käigukasti ja laagrimääred on sellise külmaga algul paksud, jah sõites need vedelduvad ja soojenevad, aga suur külm ka pidevalt jahutab neid, mistõttu ei muutu nad kunagi nii vedelaks, kui suvel, mistõttu suurem veeretakistus autol säilib.

Kuid näiteks bensiiniautoga lühikesi otsi tehes -20ga pole mingi ime, kui saad 15-20 sajale kütusekuluks. Kuna segu on algul rikas, õlid on paksud, mootor on külm ja ei jõuagi korralikult soojaks minna 2-3km sõiduga, pluss hädavajalik koha peal soendamine võtab ka kütust.

Kärss võis tänu plokisoojendusele tõesti talvel saada väiksema kütusekulu, kui näiteks sügisel +7ga, kuna siis see on mootorile juba üsna madal temperatuurja täitsa paras külmkäivitus, millega segu rikkaks lööb ning õlid ja määrded ei ole ka kohe päris need.
Lühikesed otsad lihtsalt võtavad meeletult kütust, eriti bensukal ja eriti sügisel ja talvel.

Samuti puhub kapotialla pidevalt külma õhku, mis jahutab mootorit ja selle detaile ning ka sellel on kerge mõju.

Tööautoga olen temperatuuri mõju näinud aastaid, iga sügis, kui temperatuurid langevad alla +5 hakkab mul tööveokil kütusekulu tõusma.
järkjärgult tõuseb üle 15 ja üsna pea 16 peale, kui juba paar külmakraadi on ja suurete -25 ja peale külmadega ulatub see kütusekulu koos lumetakistusega ka 20 sajale rekordid, sealjuures sõidan ökonoomselt, muidu oleks üle 20 sajale.

Nüüd enda sõiduautol näen kompuutri pealt vahet, bensiiniauto siis. Suvel kõigub näit 6-6,5 maanteel tavaliselt, aga siin suure külmaga kipub rohkem 7 poole, puhas maanteesõit siis.

Aga mõelge ise, milline külm õhk -25ga autol põhja alt läbi käib, mis käigukasti ja difrit ning rattalaagreid jahutab.
Ehe näide külma õhu kapoti alla sattumisest ja selle mõjust on ka see, kuidas sidur külmaga raskeks muutub, kui on hüdrauliline sidur või kuidas hüdrauliline roolivõimendi raskemaks muutub.
Mis tähendab seda, et ka roolivõimu pumpa on natuke raskem ringi ajada ja ka sealt tuleb mingi koma kütusekulule juurde, igalt poolt kas natuke või rohkem.

Muudetud 24.03.16 20:58