Tere, soovin pisut abi.
Mida tähendab paberipuu? Mis vahe on sellel tavalise palgiga?
Kuidas arvutatakse palgi tihumeetrit, näitena?

Aitäh Teile!

aga palun
https://www.google.ee/search?q=tihumeetri+arvutus&ie=utf
-8&oe=utf-8&gws_rd=cr&ei=Ma0qVcfwGsXYapObgYgN

https://www.google.ee/search?q=paberipuu&oq=paberipuu&am
p;gs_l=serp.3..0l10.18338.20216.0.20543.9.8.0.0.0.0.301.773.
2-2j1.3.0.msedr...0...1c.1.64.serp..6.3.770.I3kRhF0pIxg

Konkreetsid vastuseid vaja aga siin ju pole neid

Kahe googeldamise peale saad väga konkreetsed vastused.

Mida nimetatakse paberipuuks?

http://www.kylmalate.ee/paberipuu-kvaliteedinouded/

Paberipuit on palgist mingil põhjusel kehvema ja küttepuust mingil põhjusel parema kvaliteediga sortiment. Jämedalt võttes on paberipuit selline sortiment, mis pole piisavalt sirge/jäme/mädanikuvaba (on ka muid põhjuseid), et palk olla.

http://puidumootmine.emu.ee/ymarpuit

Ja siin konkreetne juhend puidu mahu teada saamiseks

• Noti mahu valem – tavaline, ilma parandusarvuta tüvikoonuse mahuvalem. Tüvikoonuse valem on universaalne ning sobib tüve kõikidest osadest saadud nottide ehk tüvelõikude mahu arvutamiseks kõikidel puuliikidel. Valemi kasutamise puuduseks on vajadus mõõta nottide mõlema otsa diameetreid. Valemi eelis on sõltumatus nottide koondest ehk koondelisusest. Valem annab puutüvede ülemisest kolmandikust saadud nottidele täpsema mahu kui palgi mahu valem, ning ei ole sellest ebatäpsem tüve alumisest kahest kolmandikust saadud nottide mahu arvutamisel. Valem sobib palkide, paberipuidu nottide, küttepuidu nottide, vineeripakkude, peenpalkide jne mahu arvutamiseks.

V = π/12(Dt2+DtDl+Dl2)L/100 000,

mõnevõrra lihtsamaks ja pisut ebatäpsemaks teisendatuna on valemi kuju järgmine:

V = 0,000002618((Dl + Dt)Dl + Dt2)L,

kus V – noti maht tihumeetrites,
L – noti pikkus detsimeetrites,
Dt – noti tüükaotsa diameeter sentimeetrites, tüükanottidel mõõdetakse 50 cm kaugusel tüükaotsast,
Dl – noti ladvaotsa diameeter sentimeetrites.

Üldjuhul ei mõõdeta paberi- ja küttepuitu notthaaval, vaid virnana. Erandiks on nn kontrollmõõtmised, mille eesmärgiks on võrrelda hinnangulise virnatäiuse koefitsiendi abil arvutatud virnas sisalduva puidu mahtu selle täpse mahuga. Kontrollmõõtmistel mõõdetakse tavaliselt nottide diameetrid koore pealt, ning kooreta diameetrite saamiseks vähendatakse diameetreid kahekordse koore paksuse võrra. Paberipuidu kontrollmõõtmisel arvestatakse tavaliselt noti mahust maha selles oleva mädanikust kahjustatud puidu maht.

• Palgi mahu valem on sobivaim tüvede alumisest kahest kolmandikust saadud ümarpuidu mahu arvutamiseks. Enamasti sobib puutüvede alumisest kahest kolmandikust saadav ümarpuit palkideks, sellest tuleneb ka valemi nimetus: palgi mahu valem. Valemi kasutamise eelisena puudub vajadus mõõta tüvelõigu tüükaotsa läbimõõtu. Valemi kasutamise puuduseks on süstemaatiline negatiivne viga puutüve ülemisest kolmandikust saadud nottide mahu arvutamisel, kuna tüve koone on selles piirkonnas suur võrreldes tüve ülejäänud osaga. Palgi mahu valemi on 1994. aastal välja töötanud professor Artur Nilson. Sama valemi järgi on koostatud ka Eesti ajutine kooreta ümarpuidu mahu tabel. Aastal 2000 korrigeeris professor Nilson täiendavate mudelpuude analüüsist saadud andmete põhjal valemi koefitsiente kuusepalkide mahu arvutamiseks. Männi- ja kasepalkide mahu arvutamiseks on valem jäänud samaks.

V = (d L(a1+a2L)+a3L )/10 000,

kus V – palgi maht tihumeetrites,
L – palgi täpne pikkus detsimeetrites,
d – ladvaotsa diameeter sentimeetrites koore alt või koore pealt, vastavalt mõõtmiskokkuleppele,
a1–a3 – puuliigist sõltuvad valemi koefitsiendid tabelist 1.

Tabel 1. Koefitsiendid palgi mahu valemile
PUULIIK a1 a2 a3
Mänd 0,0799 0,000146 0,0411
Kuusk 0,07995 0,00016105 0,04948
Kask * 0,0783 0,000236 0,045
Okaspuud ** 0,0800 0,000154 0,0453

* Võib kasutada ka kõikide teiste lehtpuuliikide palkide mahu arvutamiseks.
** Võib kasutada nii kuuse kui männi ja muude okaspuuliikide palkide mahu arvutamiseks. Et männi ja kuuse palgid on arvutuslikult suhteliselt sarnase kujuga, võib nende mahu arvutamise lihtsustamiseks kasutada valemis samu koefitsiente.

Mõlema mahuvalemiga arvutatud maht väljendatakse tihumeetrites, täpsusega vähemalt kolm kohta pärast koma. Mõlemat, nii noti kui palgi mahuvalemit võib kasutada ümarpuidu koorega ja kooreta mahu arvutamiseks, mõõtes diameetreid vastavalt koore pealt või alt. Ümarpuidu diameetrite koore pealt mõõtmine on lihtsam, samas on koore pealt mõõdetud saepalkide puhul vaja arvestada koore paksusega saekava seadmisel.

Palgi ja noti mahu valemite kasutamisele ümarpuidu mahu arvutamisel on soovituslikuks alternatiiviks optiliste ja elektrooniliste mõõtmisseadmete kasutamine saetööstustes ning metsaraiemasinatel. Mõõtmisseadmete eeliseks on võimalus mõõta igal notil või palgil väikeste vahedega suur hulk diameetreid ning nende põhjal arvutada iga noti või palgi võimalikult täpne maht. Mõõtmisseadmete kasutamisel on oluline perioodiliselt kontrollida mõõtmistulemuste täpsust.

Paberipuuks nimetatakse seda puidu sortimenti millest tehakse paberit! Näiteks on olemas kase ja kuusepaberipuu sortimendid. Pikkus 3.1 meetrit ja selline peenem ja madalama kvaliteediga puu millest saematerjali ei kõlba lõigata.
Kas hakkad paberipuud tegema? Hinnad suht all.

ussikese jutus viga sees. Paberipuu pikkus 3,0 m, tavaliselt on lubatud pikkuse kõikumine 30 cm, mõnikord 10 cm.

Oli vist jah paberipuu 3.0
Palgil on pluss 0.1 näiteks 5.1 palk lõigatakse 5.2 pealt.

Õiged vastused on siis kõlanud, aga lõpuks ometi teema, millest ma midagi tean ja seega ei saa vait jääda :D

Ühest puust tuleb palju erinevat materjali. Varieeruvus sõltub paljudest teguritest, üldiselt öeldes sõltub see metsatüübist.
Ühest harju keskmisest kuusest tuleb näiteks 2 palki (võivad olla ka erineva pikkusega, tavaliselt ca. 3,7-6,1m). Seejärel hakkab puu muutuma peenemaks ja okslikumaks. Peenikesest, okslikust ja kõverast (kõverust esineb kuusel teistest puudest vähem) puust enam palki ei saa, sest palgist tahab saeveski lõigata sirget lauda. Seega lõigatakse puu ülemist otsa edasi odavamasse, paberipuu sortimenti. Paberipuu kvaliteedinõudes on võrreldes palgiga tagasihoidlikumad, aga (sõltuvalt ka turuolukorrast) on seal siiski kindlad reeglid, mida võib olla ja mida ei või olla. Näiteks ei või olla mädanikku, suuri hargnevaid oksi ja see ei või olla ka kuivanud. Lõpuks on puust võimalik lõigata veel näiteks latti (ladvast) või küttepuud.
Kõige kõrgem hind on palgil, seejärel paberipuul ja siis küttepuul.
Hind (ilma käibemaksuta) võib olla lõppostja juures vastavalt ca. 65, 30 ja 25 €/tm (hetkel on väga umbes niimoodi)
Metsaomanik, kes tasub ka teenuse (raie+transport) eest, peab tasuma no näiteks 20€ kokku. Seega palgi eest jääb talle kätte 45 ja küttepuu eest 5€/tm
Vastusena küsimusele: "Kuidas arvutatakse palgi tihumeetrit?" vastan, et need valemid on õiged. Aga lühidalt öeldes arvutatakse see kas autokoormast (auto toikade vahelised mõõdud*pikkus*koefitsent (palgi puhul väga jämedalt 0,54-0,7) või saeveskis elektroonselt.

Väike täpsustus siiski eelmisele kirjutajale: raie + väljavedu + transport lõppostja laoplatsile võib 20€ tm kandis olla juhul kui KM'i mitte arvestada. Palju sõltub maanteeveo kaugusest ja vedaja valmisolekust ülekoormaid teha. Enivei, koos KM'iga läheb juba üle 20.
Ning kui oled eraisikust müüja ja müüd ametlike paberitega lõppostjale siis kvartali jooksul pead MTA'le metsamaterjali müügi kohta teatise esitama. Ega siis riik tahab sult ju tulumaksu ka saada. Viimase seadusemuudatuse järgi võid seda küll ajatada max 3 aastat, saad vahepealseid kulusid maha arvestada. Varem pidid kohe järgmisel maksuaastal maksma.
Et pole see metsabisnis meelakkumine, kogemused tulevad ajaga.

Ja veel,
spetsiifiliselt paberipuu kohta:
Eestis kehtib mingi perversne kvaliteedinõue et lubatud on läbimõõt mitte vähem kui 50 mm koore alt mõõdetuna. Peenemad jäta parem kohe kütteks; kui tollija sul neid peenemaid otsi sadamas näeb siis tagasi ei saadeta aga koefitsent kannatab. Perversne on nõue selles mõttes et selle pealt teevad kokkuostjad müüja arvel vaheltkasu kuna Skandinaavias, kuhu Eesti paberipuu valdavalt müüakse, sellist vähima läbimõõdu nõuet ei kehti.

Ja veel,
kõige lihtsamalt öeldes: paberipuu puhul koorma koefitsent = raha.
Iga pügal kaotust koefitsendis tähendab müüja jaoks kaotust rahas.
Võitle iga komakoha eest koefitsendis juurde, kui oled müüja.
Ostja omakorda võitleb selle eest eest et iga komakohta koefitsendis alla saada.

Krt nüüd olen vist juba palju rääkinud.

Ah ei, siiski veel üks:
Palki ära iial - mitte iial - müü koormatäiusena ehk teisisõnu koorma koefitsendi alusel (nagu müüakse paberipuud).
Iga palk on piisavalt väärtuslik selleks et ta ükshaaval üle tollida.
Kõige täpsemalt tehakse seda lõppostja juures saekaatris.
Aga olen ka ise 200+ tm palgivirna metsa ääres palkhaaval üle tollinud. Aega võtab ja tüütu on aga ilma ei saa, eriti kui oled algaja. Kogemuste tulles, näed kuidas su mõõdulindi mõõtmistulemused hakkavad üha enam olema täppis saekaatri laser-mõõtmistulemustega. Ses mõttes on ülalviidatud Nielseni tabelid väga vajalikud.

No nüüd vist saan pidama:) kui midagi veel vaja, küsi.

kas müüa raieõigus või ise organiseerida langetamine?
mis suunas hnnad võiksid liikuda tuleva aasta jooksul?

Ennustamine on hiromantia. Oleneb milliseks tulevane talv kujuneb ja kuidas Skandinaavias varud vs uue materjali vajadus olema saab.
Kui raieõigust müüd siis müü mulle! :) Miks ma nii ütlen - sest raieõigust müües saab petta alati raieõiguse müüja. Alati. Pole veel kohanud ühtki raieõiguse ostu ja realiseerimist, kus arvestusliku müügimahu ja tegeliku raiemahu vahe oleks jäänud alla 20%, viimase kasuks:). Need on siis isegi leebed juhtumid kus arvestuslik maht on määratud enamvähem sõltumatu metsakorraldaja poolt, mitte ostja organiseeritud hindamise poolt. Viimasel juhul püütakse petta isegi 50% raiemahuga.
Nii et kui vähegi võimalik oma metsale aega pühendada, soovitaksin korraldada ahel "raie --> metsamaterjali lõppostja" oma kulu ja kirjadega. Jääb rohkem raha kätte.

P.S kompleksteenus metsas (harvester + harvesteri ettepuhastusbrigaad + väljavedu laoplatsile) on sõltuvalt langi asukohast reaalses hinnas 11-12 €/tm. Küsitakse ka 13 ja 15 €/tm aga need on pigem "õngitsejad".
Metsamaterjali transport lõppostja laoplatsile (sadam või saekaater) ca 8€/tm juhul kui sinu lank asub väljaspool ostja enda rekkate tavapäraseid liikumisteid. Juhul kui asub liikumisteel siis - olenevalt paljudest teguritest - võid saada oma juurdepääsutee servas asuva paberipuu tihust sama palju kui sadamas, kui veab.

P.S selle eelmises postituses viimatinimetatu pealt teenivad kasu vahendajad. Lisaks koefitsendinumbrile ja väidetavalt kaugele vahemaale, ega nad siis hakka oma kokkuostetud koormaid otse sadamatesse ega saekaatritesse vedama. Oh ei, nad koondavad materjali lähimatesse koondamiskohtadesse, kust lõppostjad võtavad need üles lõpphindadega, st sama hinnaga mis sina oleksid saanud sadamas. Ainult et sinult oleks veel maha läinud autotransport 8€/tm, mille vahendajafirmad nüüd oma väiksema kuluga kenasti oma taskusse pistavad :)

Kunagi oli õnn ja rõõm töötada koos nüüdseks emigreerunud endise "metsaärikaga", kes rääkis pimedatel talveõhtutel üsna põnevaid juhtumusi illegaalsest äritegevusest eelmise kümnendi alguses. Pappi pritsis mingil ajal nii palju peale, et lihtsalt ei osanud midagi mõistlikku sellega pihta hakata. Eks siis kasutati ebamõistlikult, noh umbes nii nagu sel puhul tavaks, ehk non-stop-pidu koos kõigega, mis tollal sinna juurde kuulus, uhked autod, kokad jne.
Muidugi see periood väga kaua ei kestnud, kuna proks ja kohtud veel toimivad, ilmselt andis mõni kade konkurent rasvaseid vihjeid või nii, aga seesuguseid memuaare on põnev kuulata ikka. Tema sai sellega ringist välja, aga oli tal ka "töökaaslasi", kes läksid hulluks või pöördusid alkoholismi, pandi ka köisi kaela ja oli veel muidki koledaid juhtumisi, mõni on siiani kadunud. Oli ka edulugusi, mõnedest saanud lausa rahamehed ja vaat et pooleldi poliitikas,
eesti elu edendamas,
uueks loomas.

to A ja vaat et pooleldi poliitikas,
eesti elu edendamas, pigem paljud kes poliitkas,on nüüd kõvad metsamaade kokkuostjad ja siili tegijad

Ma soovin teada kui palju oleks saanu osta 1994.aastal 2000.-krooni eest näiteks sarika materjali.

96-97 a oli kokkuostus palk u 600 eek. Võrdle nüüdseid hindu ja arvuta tootmine.