Tere. Käisin ülevaatusel oma 2004 Chevy Tahoega.

OV: 4.2.3 Ääre- ja päevatulelaternate vastavus nõuetele: 4.2.3.1 Latern ei vasta nõuetele. Lisainfo EES KOLLASED ÄÄRETULED.

Kirjutasin neile siis peale kodus natukene kirjandust lugedes sellisest kohast, millest kõik ülevaatuspunktid lähtuvad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/4201/8002/MKM42lis
a1.pdf# Tõesti ei tea peast lihtsalt punkte.

Kood 206. Seisutulelatern

Kui seisutuled on ühitatud küljeääretulega või küljesuunatulega, siis peab nende tekitatud valgusvihu värvus olema merevaigukollane

Tahoel on nad ühildatud ühte laternasse

-----

Vastus:

Kood 206. Seisutulelatern
Nõue: seisutulelaternat võib paigaldada M ja N kategooria sõidukile, mille pikkus ei
ületa 6 m ja laius ei ületa 2 m.

CHEVROLET K1500 TAHOE Laius 2068mm

Teistele sõidukitele on seisutulelaterna paigaldamine
keelatud. Kui seisutulelatern on paigaldatud, siis peab see vastama E-reegli nr 77 või
direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või
direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat
ja kaks tahapoole punast valgust andvat seisutulelaternat. Kui seisutuled on ühitatud
küljeääretulega või küljesuunatulega, siis peab nende tekitatud valgusvihu värvus
olema merevaigukollane.

Kood 212. Eesmine ääretulelatern


5) eesmise ääretule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Erandina võib
eesmise ääretule tekitatud valgusvihu värvus olla merevaigukollane sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest
töötajate omanduses või valduses;
d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu
ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses;
20
f) mis on esmaregistreeritud enne 1. oktoobrit 1994. a;

----

Mina:

Aitäh tagasiside eest. Pean siis EU jaoks kohandatud tehase tuled kinni teipima või kuidas seda siis legaalseks teha? Auto ostetud uuena Hollandist Kroymansi esindusest, kus see on varustatud EU nõuetele vastavaks.

----

Vastus: Auto peab vastama nõuetele, vigade parandamiseks soovitan pöörduda asjatundjate poole.

----

Kas ma panen nüüd väga võssa omadega kui ma saan kirjatükist nii aru:

Teistele sõidukitele keelatud... Kui on paigaldatud ... Kui on seisutuled on ühitatud küljeääretulega või küljesuunatulega ... peab olema merevaigukollane.

Tahoe on üle 2m lai ehk teie (Selle konkreetse ülevaatuspunkti meeste) mõistes "teine sõiduk". Tehase poolt on paigaldatud ja ühildatud ja need on vastavalt eeskirjale merevaigukollane.

Kood 212 EI KEHTI, sest tegu pole ainult ääretulega vaid ka ühtlasi seisutulega ehk ühildatud.

Lisaks öeldi, et DRL peab ära kustuma kui lähituled sisse lülitatakse. Tahoel on tehasest tehtud nii, et kui lähituled issse lülitada, siis DRL lülitatakse üks hõõgniit välja ehk pirn tumeneb, mitte ei kustu. DRL jaoks kasutatakse kaheniidilist 3357A tüüpi pirni.

Aitäh vastamast.

Muudetud 08.10.18 23:11

Kui masin on tunnistatud Hollandis euroliidu reeglitele vastavaks ja sellisena ka meil arvele võetud siis ei tohiks ülevaatusel probleeme tekkida. Võimalik, et Maanteeametil on olemas ka fotod Teie autost kui see arvele võeti. Kuna aga probleem on olemas siis alustaks sellest, et ei kasutaks mõistet seisutuli sest tegemist on ikkagi ääretulega ja nii on algselt ka ülevaatuspunkt teemat käsitlenud - OV: 4.2.3 Ääre- ja päevatulelaternate vastavus nõuetele: 4.2.3.1 Latern ei vasta nõuetele. Lisainfo EES KOLLASED ÄÄRETULED.
Tahaks loota, et on kasu järgnevast arutelust kuigi ma ei ole oma silmaga Teie autot näinud. Olen arvamusel, et Teie auto suhtes otsuse vastuvõtmisel ei tohiks kasutada regulatsiooni (MKM 42) mis hakkas kehtima alles 7 aastat pärast auto valmimist so. 01.07.2011.a. Seega peaks lähtuma Teede- ja sideministri määrusest nr. 50. Kus on öeldud: Kood 211. Eesmised ääretule laternad 3) M ja N kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele. Nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge. Kui eesmine ääretuli on põhilaternas, võib ääretule värvus olla valikkollane.
Kui DRL "läheb üle" väikesele hõõgniidile siis valgust ei saa võtta päevasõidu tulena kuna sellel on ettenähtud suurem valgustugevus, seega muutub DRL lähitulede süttides ääretuleks ja selline lahendus on tänapäeval levinud LED valgustite puhul. Loodetavasti ma ei eksi kui arvan, et Teie auto suhtes on otsus ebaseaduslik.

Mis vahet on ääretulel ja seisutulel?

1- Kaugtuli
2- Lähituli (ECE LHD kuju ehk kolmnurk)
3- DRL
4- Suunatuli
5- Ääretuli/seisutuli

5 on see probleematiline koht. Kui keerata tuled Park asendisse, jäävad põlema äärmised merevaigud ja DRL's kustub üks hõõgniit. Automaatreziimis lähituled süttivad automaatselt pimedas/hämaras, DRL lülitab ühe niidi välja. Valges põlevad ainult DRL ja äärmised merevaigukollased.
Loodan et see selgitab.

Muudetud 09.10.18 09:26

Millertil on õigus, 2004 autole ei saa kohaldada 2011 reegleid.

nr 5 nagu hoopis küljeääretuli mis võib kollane olla

See ongi küljetuli, ka BMW-l on selline, Volvol. Ometi nad saavad ÜV-st läbi?

Nu päevatuli läheb siis ju üle gabariidiks, kui pooltuledele minna!

aga meil ju siin endine riigiametnik kel paragrafid tulid varrukast, loodame et seekord saab teoreetikust praktik ja seda ilma naljata

Kui auto arvele võeti siis masin vastas kehtestatud nõuetele. Huvitav mida siis vahepeal on selle masinaga tehtud, et ta ülevaatajatele ei sobi? Äkki on probleem hoopis ülevaatajate väheses kompetentsis ja üleüldsegi kas siis minu selgitustest ei piisa?

Aga palun hääletage jalgadega, sai just käidud ülevaatusel. Kuna ülevaataja kus olin seni käinud läks tasuvamale tööle, siis läksin suvalisse ülevaatuspunkti. Loomulikult tegin selle firma kohta kodutööd. Väike närv oli muidugi sees.
Midagi ei noritud, tahmatest, pidurid, siit- sealt, tuled, ei leitud minu 20 aastasel autokesel midagi viga.
Hoolitsege lihtsalt oma sõiduriistade eest, on muret vähem.

Jalgadega võib ju hääletada samas ärge unustage seda, et ülevaataja iga liigutust salvestatakse videosse nii eest kui tagant. Tahan öelda, et isegi ühe eesmise udutule mittesüttimine jääb salvestatud videosse ja juhul kui tagantjärele kontrollitakse videosalvestisi siis on Maanteeameti vastaval ametnikul õigus nõuda kirjalikku selgitust - miks ei vormistatud kordusülevaatust? Üks kord "vahele jäänud" võib pakkuda huvi suurenenud tähelepanu alla võtmiseks ja nii on võimalus lõpuks ka ülevaataja õigustest/tööst ilma jääda. Kui klient pahandab tema arvates ebaõiglase otsuse pärast siis nende asjade puhul, kuhu videosilm ei ulatu on veel võimalik loota leebemat suhtumist aga ülevaataja kes peab peret toitma ei taha riskida videotõestuse läbi töökoha kaotusega.

ei ole asi ainult meil, mujal ka https://www.youtube.com/watch?v=RxxR8HOnjdY

Härra Mait, teie seletusest täiesti piisab, panin lihtsalt pildi lihtsalt 100% kinnituse saamiseks.
Konkreetset ülevaatuspunkti ma kindlasti enam ei külasta, sest kogu aeg saades OV nr5 tulede korral on võimatu seda läbida, tehasetoodangut ma ei muuda! Ma proovisin nendega natukene suhelda e-maili teel nagu mu esimene postitus ka näitas aga kaks päeva hiljem pole jõudnud endiselt konsensusele.
Pöördun parem sellisesse punkti tagasi, kus on kompetentsed isikud. See aasta lihtsalt oli konkreetne punkt lähemal ja mõtlesin kiirelt läbi käia. Mul oli veel lisaks seisupidur ka nõrk, selle poole pealt pretensioone ei olegi, teen korda aga sinna tagasi ma ei lähe lihtsalt juba laiskusest vaielda vaid kannatan selle 40 euri õppetunni ära ja liigun mujale.
Mäletan, et käisin teie juures oma Cadillaciga, millel samamoodi küljetuled oranzid ja teil selle kohta küll kaebusi ei olnud, ainult natukene õli tilkuva mootori kohta, mis sai ära parandatud ja selle üle, et kroonmutritel polnud splinte teeninduse poolt pandud, töökoda parandas selle vea veel samal päeval ja luges oma tehnikutele sõnad peale.

Muudetud 10.10.18 15:53

Jalgadega hääletamine on kindlasti lihtsaim variant.

Samutinon selge et ega kirja teel keegi oma viga tunnistama ei hakka, sest sellest jääb dokumenteeritav märk ju maha.

Aga kas on ka mingit võimalust selline ülevaatuspunkt vastutusele võtta, mis nähtavalt sõidukite kontrollimise korda ja õigusakte rikub? Olgu selleks siis MNT või kohtuhagi?

Maanteeamet on palju asju lahendanud kliendi kasuks, iseteema on see kas asi tasub jamamist kui on võimalus valida teine ülevaatuspunkt. Iseenesest on teema natuke tundlik sest kui kolleeg on eelnevalt tunnistanud sõiduki reeglitele mittevastavaks ja hiljem sama sõiduk tunniststskse OK siis mina olen varasemalt nii teinud palju kordasid kuna olen kindel oma teadmistes. Kas aga mõni teine ülevaataja mõnes teises kohas on sama professionaalne - ei saa alati loota. Tähendab enne järgmisele ülevaatusele minekut võiks üle küsida mida arvab asjast "järgmine ülevaataja"?

Herr Millert ajab õiget asja.
Kõik teevad vigu ja ülevaataja on punkt samasugune inimene nagu minister, kassapidaja supermarketis või siis kasvõi koolipoisist eriti tugevate internetiteaduse näppudega koolipoiss talle mittesobivas ametis MNT-s. Viimased ametnikud näikse teadmisi tehnikast olevat ammutanud otse värviliste piltidega ajakirjadest.
Kehvade ilmadega saabub ülevaatuspunktidesse säärane vahva nigelate pidurite probleem. Talvisel ajal ongi sihandne lugu, et pidurdusteekond pikeneb mitte kehva rehvihaardumise, vaid maagiliselt kehvemaks muutuvate pidurite pärast.
Eriti võimas on oma maagilisuselt tärmin 29.07.2010, mil kõigi peale seda kuupäeva registreeritud sõidukite pidurimajandus muutus järsult võimekamaks varalahkunud Leonid Brezhnevi dekreetide vaimus. Nimelt siis 50 protsendi pealt 58 peale. Aplaus. Kurja, kogu oma tööka elu olen liikuritega tegemist olnud, aga vat see äkiline hüpe pidurdusvõimsuse vallas viib täiega kupli pealt.
Kunagi hallil, ARK tehnospetsialistide aegadel, tuli ülevaatuspunktidesse memo (käsi südamel, nii oli) , kus ARK piisavalt juhtival memode saatmiseks kohal pädev tegelane saatis memo, milles juhendati ülevaatuspunkte fööniga (näiteks) rehve kuivatama piisava pidurdusjõu saavutamiseks kui tavaoludes piduristend vajalikku näitu ei saavuta.
Võimas. ARK sai võitu härrade Newtoni ja kõigi järgnevate füüsika suurkujude mõttetööst. Mis on supervõimas.
Talumehe loogika ütleb, et kui stendis nii esimene kui tagumine ots koos seisupiduriga blokeerub, siis on pidurite võimsusega kõik täiesti vinge. Kui vasaku ja parema poole norme ületavat erinevust pole, siis no need pidurid ju töötavad. Rehvid on kehvad. Needsamad E-märkidega rehvid. Igas rehvipoes müüakse. Mustrit piisavalt, märgid peal jne. Ano, rsk, ei haagi, eks. Kõik on de facto korras, aga de jure auto ei pidurda vabsee.
Memod on üldse toredad asjad. Ühes seletati xenon pirnide eripärasid. Et on olemas sips kangemad, mis vajavad kõrgusregulaatoreid ja tulepesureid ja teisi, mis on sips lahjemad ja eelmainitud toredusi enam ei vaja. Ehk siis teoreetiliselt peaks iga konkreetse pirni ülevaatuse käigus tule seest välja koukima ja seda kaamerate nähes pingsalt takseerides selle markeeringut ja võimsust tuvastama. Eriti laternat lammutamata ja puhtalt loomuliku selgeltnägemise teel.
Ülevaataja on üldse sihuke võimas jõmm. Trump on tema kõrval täiega könn ruudus. Näeb teine läbiroostetanud raami pealt VIN-koodi, aimab ära konkreetse automargi laternapesuri toimimise loogika ja pesuvee taseme, ennustab rooliotste ja piduritorustiku purunemise hetke sekundi täpsusega ja muud paranormaalset.
Ja Trump on veel könn kuubis kontrollijate kontrollijate võimsuse kohalt.
Paranormaalset on ülevaatusmajanduses üldse palju. Vat Millert laseb täiega higistades kuus ühe liini peal läbi 300-400 liikurit, eks. Ja siis teine umbes samades parameetrites asutus saab lõdvalt hakkama 900-ga.
Mis on samade MNT poolt esitatud ja kõigile kohustuslike protseduuride kohalt üldse VÕIMAS.
Edu, Mait. Minu pöidlad on sinu pool peos.

Endine riigiametnik paistab olevat väga OK tegelane. Koos kaamerate tulekuga loodi MNT-sse divisjon ametnikke, kes hoiavad silma peal mõnusatel sotsiaalmeedia kanalitel nagu Lõustaraamat jms. Kuldse börsi kuulutused ja nii.
Koputajad ongi väga usaldusväärsed tegelased.
Väga kasulik info laiale tarbijale. Loob laia pildi EW justiitsmaalilmast. Hea lugemine. Hästi kirjutatud.

Hr. roigas1 Tegelikkuses on minu sisetunne kõikuma hakanud, et kas ma ikka ajan õiget asja? Teie kommentaar on minu jaoks kui kompliment. Kuna mina ei saa teatud asjaolude tõttu kirjutada kõike mida tunnen või arvan siis olete paljuski oma kommentaariga minu mõtteid avaldanud mille eest olen tänulik. Olles riigiametnike kontrolli all (siin foorumis käivad ka need keda kritiseerin ja kellest oleneb minu hea käekäik), pean õigemaks mitte kõigest rääkida, et mitte sattuda meie bürokraatliku riigiaparaadi “kuriinimeste“ ohvriks. Minul on varasemast praktilisi kogemusi kurjade riigiametnikega kes omavad õigust otsustada ja sellega rikkuda inimese elu. Kuna tehnoülevaatuse süsteemis ei ole kontrolli kes kontrolliks kontrolli siis minu arvates on riigiametnikke kes kuritarvitades oma ametiseisundit, saavad jätkata süsteemi MÜRGITAMISEGA. Pean kindlasti vahemärkusena lisama, et tunnen isiklike kontaktide järgi ka asjalikke inimesi ülevaatussüsteemis ega siis kõik ole halvasti kuid vahel ka üks tilk tõrva meepotis võib ju kõik ära rikkuda. Paljudel juhtudel ülevaatajad ei vaidlusta nende suhtes ebaõiglaseid või ebaproportsionaalselt karme otsuseid sest neil ei ole usku meie riigi õigussüsteemi nagu minulgi. Ametnike karistamatuse tunne kasvab iga ülekohtuga sest uurimisorganid on absoluutsed võhikud autotehnilistes teadmistes ja nii ootab täna kohtuotsust ülevaataja keda süüdistatakse auto mootori soojendamises …
Hr. roigas1 – Teie iroonia minule meeldib ja ma tahaksin natuke üle kommenteerida Teie kommentaare.
Jah kõik teevad vigu, nii ülevaatajad kui kontrollijad ja ka seadusesepadki. Vigade hulga vähendamiseks aitaks hästi kui hakkaks liikuma informatsioon õigete inimeste vahel ja vajalik oskusteave saaks kättesaadavaks kõigile kes seda vajavad. Selle eest peab seisma riik so. Ministeerium ja Maanteeamet ja kuna on jätkuvalt liiga palju kommunikatsiooni probleeme siis peaks sekkuma riigikontroll. Täna on riigile ainukeseks nõuandjaks süsteemiväliselt ülevaatuspunkti omanike katusorganisatsiooni juhatus ja jutud, et omanikud arvestavad spetsialistidega st. ülevaatajatega on minu arvates bullshit sest olen selles organisatsioonis neli aastat olnud. Kuna mind ei aktsepteerita kõrgemal pool sest minu saadetud 180 palvekirja ülemustele, et ja kuidas asju muuta paremaks on paremal juhul, vastavalt Maanteeametist tulnud kirjale, – tõsielulised kirjutised mida on huvitav lugeda, siis ei jäägi muud üle kui siin foorumis sõna võtta.
Ka minule on arusaamatu miks tekkis vajadus nõuda piduriefektiivsust 58% kui piduripedaalile avaldatava jõu andur st. pedomeeter oleks absoluutselt parim lahendus saamaks teada millisel määral ikkagi pidurisüsteem korras on? Saksamaal juba ammu kasutatakse pidurisüsteemi siserõhu ja pidurdusjõu omavahelise suhte arvestust millega saaks hästi hakkama ka pedaaliandur. Ülevaatuspunktide inspekteerimise üheks oluliseks kvaliteedi kontrolliks peaks olema piduristendirullikute haardeteguri analüüs. Teada on, et mõõteriista poolt fikseeritava piduri efektiivsusnäitaja suurimaks mõjutajaks on ikkagi rehvide ja rullikute omavaheline haardetegur, siis efektiivsusnõude tõstmine absoluutselt midagi ei muuda. Ehk seda, et paljud masinad kus nõutakse 58% piduriefektiivsust, peavad tulema ülevaatusele kuiva ilmaga või ülevaatuse ajaks laenama uuemad rehvid… Olen püüdnud hoida oma piduristendi rullid piisavalt karedad, vahetades katet ja olen ka seda kogenud, et tihti ei piisa sellestki kui autol on all täielikud pastlad+vihm. Absoluutne tobedus on ka suitsususe arvu kahandamine kui korras süsteemiga on mõõtmistulemus Euro 5 ja Euro6 puhul NULL sest kasutatakse valesid mõõteriistu st. mängitakse ülevaatust. Milleks kasutada tollipulka kui on vaja mõõta tuhandikku millimeetrist?
Mis puudutab laterna lammutamist siis minult ju nõutakse laternatel kasutatavate tähiste leidmist, et kuda ma teada saan, et tegemist on lähitulega ja mõnedel kaugtuledel on kaks referentsiarvu ja mõnel leiab vajaliku kleebise vajalike tähistega alles siis kui laterna koost lahti võtab. Olen leidnud vajaliku info põhilaterntele lisaks paigaldatava kaugtule reflektori siseküljelt kui klaas on puhas aga need on üksikud juhtumid mis kogu ülevaatusmajandamist ei mõjuta.
Et Maitenes vaadatakse vähem autosid on pigem sellepärast, et mina täidan etteantud kohustusi – ka neid mis tunduvad tobedad oleva ja nii lahkub iga päev järjekorra tekkimisel mõni auto. Kui olen allkirja andnud siis teen kõik mis võimalik, et täita lubadust ja kui aus olla siis mine sa tea, äkki on minus säilinud natuke endisest ülevaatajast. Äkki on minulgi oma arusaamine auto ohutusest ja ta ei ole diletantlikhüsteeriline nagu enamusel riigiametnikel ja seal kus ei ole videosilma ma toimetan ülevaataja mõistusega!

Piduristend näitas erinevust üle 40% ratastel ja sai sõiduk ka korduse.
Mis selgus?
Vasakus tagarattas oli rõhk 1 atm ainult. Ülevaatusele 50 km kaugusele sõites olin saanud rattasse 60mm pikkuse kruvi, enne ülevaatust sai kõik rattad kontrollitud ja 2,5 võrdselt sees. Alles kodus tagasi olles nägin paari tunni pärast, et ratas täiesti tühjaks jooksnud.
Seega- erinevuse pidurdistendis saab korraldada ka rehvirõhu puudumisega endale. No oletame, et pidurdusjõud erines niigi 20% ja ülejäänu tuli sellest, et üks ratas oli "lödi".

Et asjasse selgust tuua tegin täna hommikul oma autoga nn. loomkatse esitelje sõidupiduritega kus algselt olid normaalsügavusega mustriga suverehvide rõhud mõlemad 2,2 bar. Seejärel lasin esisilla vasakpoolse rehvi rõhu lausa 0,5 bar peale ja tegin uue piduritesti. Nagu väljatrükilt selgub, siis ühe rehvi tühjakslaskmine suurendas veeretakistust kaks korda ja mis huvitav, siis ka parempoolse ratta veeretakistus suurenes märgatavalt vaatamata sellele, et seal rõhk jäi samaks so. 2,2bar. Tühja rehviga suurenes haardetegur ja pidurdusjõud sai fikseeritud lausa 400N suuremana. Pidurite omavaheline erinevus ei suurenenud oluliselt, seega Teie arvamus võib olla eksitav.

Niisama huvi pärast küsin, et kuidas nende automaatselt lukustuvate sildadega on? Piduristend keerutab alguses ühele rattale hoo sisse ja siis teisele. Minul aga aktiveerub mehaaniline (tehases paigaldatud, märge auto lisavarustuses olemas aga mitte MNT kirjades) difrilukk sellise asja peale, mis lööb terve silla 100% lukku nagu oleks keevislukk tehtud. Mis siis saab? Kahe ratta pöörlemise erinevus peab olema selle aktiveerumiseks 100 pööret erinevus, pole oluline, kas üks seisab või keerleb kaasa, erinevuse peale lukustub. See on 31" rehvi puhul umbes 9km/h

On teada, et Jeep Grand Cherokee võib omada nn. quadra-drive nelivedu süsteemi ja see on paljudele peavalu tekitav. Varsti võetakse kasutusele ülevaatustel aeglustusmõõtjad mis tähendab, et saab testida pidureid õues. Omaette on muidugi see teema kuidas saaks teada näiteks tagatelje pidurite pidurdusjõudude omavahelist erinevust. Uued pidurite testimise seadmed omavad võimekust teha test nii, et rattaid ringi ei aeta. Autoga sõidetakse piduristendi ja pidurdatakse siis alustavad testirullid liikumist ja mõõdavadki kohe pidurdusjõu. Ei ole ise seda näinud aga naised saunas teadsid rääkida.

Jah, ma unustasin Jeep mehed täitsa ära, et nemad ei saa isegi vahekastist lahti midagi lasta vaid ühe ratta libisemisel hakkab mehaanika või elektroonika juba asjatama ja lukku ajama vahekasti ning halvemal juhul ülevaataja jaoks ka silda ennast.

Üldhariduse mõttes Jeepide puhul tuleb vaadata käimakasti kangi juurde või selle välimust, et eristada, millega täpsemalt tegu on:

Quadra Drive 2 - Keskkast lendab lukku elektrooniliselt, ees ja taga sillas on eLSD'd
Quadra Drive - Keskkast lendab lukku hüdromehaaniliselt, ees ja taga LSD
Quadra Track 2 - Keskkast lendab lukku hüdromehaaniliselt, avatud diffrid ees ja taga, kasutatakse pidureid selle asemel
Quadra Track - Vahekastis on LSD, diffrid avatud, aeglusti peaks puuduma (täielikult selles väites kindel pole)

Muudetud 17.10.18 16:25

Ühel isendil sain sillad omavahelisest ühendusest lahti kui piduristendi suunas vabakäigul liikumise peal lahutasin kangist liigutades. Auto vajus stendirullidele ja sain tehtud testi, seejärel peatasin piduristendi ja ühendasin jälle sillad paigalseisval masinal. Tagatelg käis samuti. Oli mässamist aga testi sain tehtud. Ma ei pea õigeks kui kasutatakse nn. lisarulle kus kogu transmissioon ja veeretakistused ja vahesidurid annavad juba 800 njuutonit ilma piduripedaalile vajutamata. Soome ülevaatusspets A.L. ajas asju kaks aastat meie riigis, et võetaks kasutusele pidurite testimiseks nn. vaipstend mis on ideaalne Quadra Drive ja kõikidele teistele nelivedulistele. Kuid EI EI EI. Absoluutselt kahju on, et meie riigis seda pädevust napib nii mõneski asjas, ei aidanud minu aruanded ja soovitused kus võrdlesin vaipstendi rullstendiga ja leidsin päris palju vaipstendi eeliseid rullide ees. Minul oli hea võimalus teha uurimustööd kuna oli ülevaatusruumis mõlemad piduristendid.