Kuna elektriautode teemas on lisaks särtsukate toetamisele palju offtopicut muude autoalaste toetuste kohta, siis tegin selguse huvides eraldi teema. Inspiratsiooni selleks sain lingilt https://www.accelerista.com/arvamus/lasterikaste-perede-suur
e-uue-auto-ostutoetus/

Kui see jutt nüüd muidugi natukenegi tõsi on st enamat, kui lihtsalt kellegi uitmõte, siis on kurb küll, kui meie riigiisad-emad ei ole särtsukate viimasest toetusvoorust mitte midagi õppinud ning loodavad jätkuvalt, et maksumaksja raha ümber jagamine toob nad järgmisel perioodil võimu juurde tagasi.

Aga ei too, sest toetust jagab (süva-)riik, mis on oma olemuselt paha ja mille tampimine on kõige kindlam viis kiiret ja odavat feimi saada. Loota aga, et inimesed on konkreetsele poliitikule või erakonnale tänulikud, kui nad saavad endale uue auto pisut odavamalt osta, on pehmelt öeldes naiivne.

Kes vaatab valija poole, kes vaatab suurperede poole ja üldse eesti elu jätkusuutlikkusele. Aga et asi alles ideetasandil, siis pole veel mõtet suurt kella lüüa. Kuid igasugune idee, mis eesti elu ka reaalselt paremaks teeb, on alati teretulud. Mõnekümne elektriauto ostutuoetusega niigi rikaste inimeste jaoks ei muuda me midagi paremaks.
https://forte.delfi.ee/news/auto/lasterikaste-perede-uue-suu
re-auto-ostutoetus-ja-juba-laheb-lappama?id=88879735

Tüüpiline sotsialism.
Võtame kõik (maksude näol) ära ja anname siis näpuotsaga tagasi. Ja mitte sinna, kuhu vaja oleks, vaid sinna, kuhu ise paremaks peame.
Äkki suurperel oleks hoopis majja uut küttesüsteemi vaja?
Kui tõsiselt aidata tahetaks, siis tehke parem suurperedele maksuoodustusi ja iga pere ise vaatab, kuhu vabanev raha paigutada.

Idee ise on muidugi huvitav, aga kuna selle idee, võimalike lahenduste ega teostusviiside kohta pole veel mitte mingit infot avaldatud, mis võtab omakorda praegusel hetkel võimaluse avalikuks debatiks sellel teemal, jätab selline süüdistav artikkel (juba läheb lappama) täieliku info puudumise valguses valitsuse poliitilistest oponentidelt tellitud propagandaartikli mulje. Lisaks torkab silma ka see, et kirjutaja pole end valmistanud ette ei kohalike mõistete osas (lasterikasteks peredeks loetakse alates neljandast lapsest jms) ega ka teiste riikide osas, kuidas sarnaseid toetusmeetmeid rakendatakse.

1. Esimene ja kõige hoiatavam fakt on see, et praegu oleme me hääbuv ja valjasurev rahvas ning selle suuna muutuse esile kutsumiseks on kõik meetodid head. Ka rahaliselt kulukad, halvad ja ebatäiuslikud ning mõnede inimeste suhtes võibolla ka ebaõiglased meetodid, sest pensioni tahame kõik kunagi saada ja need töökäed, kes meie pensioni saamiseks vajalikke väärtusi kunagi looma hakkavad, tuleb ühiskonnal endal ise kasvatada. Mitte jääda lootma, et kõik tulevased valmis koolitatud insenerid ja ajukirurgid saabuvad meile kusagilt Aafrikast massimmigratsiooni abil.

2. Järgmine küsimus on selles, et mil viisil kaasata pensionimaksjate kasvatamisse need, kes ise omal valikul või looduse keerdkäikude tõttu minimaalselt kolme last ei kasvata. Vahet pole, kas selleks kompenseeritakse autoostu, vabastatakse 4+ lastega pered tulumaksust (nagu nt Ungaris), kehtestatakse "iibepuudelistele" lastetusmaks (mitte karistamiseks vaid kulude jagamiseks) või midagi muud - sellel on alati vastaseid, sest need, kellel jääb tänu vähematele lastele või laste puudumisele praegu raha rohkem kätte, jääks siis vähem ja see neile loomulikult ei meeldiks. See ongi paratamatu, sest praegu suurperede suhtes ebaõiglane olukord neid (enamikku peredest!) ei häiri, aga igasuguse raha ümberjagamise puhul puudutaks see neid isiklikult ja tunduks automaatselt ebaõiglane, kui nemad peavad rahaliselt osalema ka mõne abstraktse võõra lapse kasvatamises. Riigi sõnum siin olekski, et kas osale kollektiivselt või kasvata siis oma lapsi ning meie aitame. Riigi ja rahvana kestma jäämise seisukohalt on see ei vähem ega rohkem kui võtmeküsimus.

3. Miks on toodud siia sisse jälle elektriautod? Seda enam, et üle 5 istekohaga polegi hetkel turul rohkemat kui eNV200 ja mudelX. Sellise meetme eesmärk ei ole ju lahendada kliimaprobleemi vaid suurte perede transpordiprobleemi. Üleüldse on veider, kui maapiirkonna liikumisvajaduste parandamist alustatakse elektriautode või hübriidide abil, samas neid praktiliselt veel polegi olemas, nende sobivus maale pikkade otsade sõitmiseks jääb (praegu veel) alla fossiilikatele ja probleem, mida päriselt särtsukatega natuke leevendada õnnestuks, paikneb hoopis linnas.

4. See on tõsi, et mida rohkem lapsi on peres, seda suuremad on pere muud kulud ja see kajastub paratamatult ka selles, et see pere on sunnitud ostma vanema/odavama auto, kui sama palka teeniv väiksem pere. Selle hinnavahe kompenseerimine oleks õiglane ja uue auto puhul oleks võimalik näiteks müüa nelja ja enama lastega peredele uus auto ilma käibemaksuta. Neid peresid pole nii palju, ammugi mitte nende vajadust pidevalt uusi autosid osta, et see saamata jäänud käibekas ei lööks ka riigi rahakotti nii meeletut auku.

5. Suurte perede põhimure on pigem auto (transpordi) püsikulud - sellepärast tekib kohe küsimus, miks räägitakse auto ostutoetusest, või veelgi veidram, UUE auto ostutoetusest? Tegelik probleem pere jaoks seisneb hoopis selles, et kui kolmelapselisena oleks mõeldav veel saada hakkama ka üliökonoomse eGolfi või CNG-Golfiga (ja harval vajadusel kasvõi käru sappa või boks katusele, kui asjad muidu ära ei mahu), siis alates neljandast lapsest peab see pere ostma omale pigem Voyageri vms, mis pole suurem ainult istekohtade arvu poolest, vaid mahutab ka nende asjad ära. See suurem ja raskem auto võtab nagunii rohkem kütust ja kõigele lisaks tuleb peale neljanda lapse sündi ka sõita rohkem kui kolme lapsega, sest nüüd on neid veel rohkem, keda tuleb viia trenni, muusikakooli jne. Neist suurtest püsikuludest ei ole maal pääsu, sest kõik asub kaugel, lastetakso (Soome näitel) õigustaks end rahaliselt vaid kooli-koju tunniplaanipõhistel kellaaegadel, kuid kõik muu arendav tegevus eeldab ikkagi seda, et lapsevanemad ise veavad oma lapsi. Reaalne, mida riik siin teha saaks, oleks näiteks võimaldada osta lasterikastel peredel iga kuu X kogus kütust aktsiisivabalt. Või siis kombineerida seda uue auto ostutoetusega, et pere saab valida oma äranägemise ja võimaluste järgi, kas ostab omale soodustingimustel näiteks uue ja väga odava kilomeetrihinnaga 7-kohalise VW Caddy CNG (taolise asja) või saab soodsamalt X koguse kütust oma paarkümmend aastat vanasse Voyageri (või jagab selle ära hoopis kahe 40 aastat vana diisel-golfi vahel). Mida rohkem saab pere ise valida toetamise viisi, seda efektiivsemalt seda toetust ka lõpuks kasutatakse. Ka sihtgrupp tuleb valida hästi, sest näiteks lasterikkad Eesti esirikkurid ei vaja tegelikult toetust, et selle abil saada odavamalt kätte mingi Raptor või GLS mersu - selle toetuse puudumise tõttu ei jääks neis peres neljas või viies laps sündimata. Küll aga mõnes vaesemas peres.

6. Riik võiks alustada sellest, et alates nt kolmandast lapsest on lasteaed, lasteaia toit, trennid, huviringid jms lapse arengu jaoks hädavajalikud teenused tasuta. Juba see võtaks maha hirmu rohkemate laste kasvatamisega hakkama saamise ees ja vähendaks perel otseselt laste kasvatamisega seotud kulusid märgatavalt (meie pere suurim kulu on näiteks just lasteaiamaksud-söögid + trennid + muusikakoolid, aga üldsegi mitte transpordi peale kuluv raha). Erinevalt igasugustest ostu-tarbimistoetustest oleks seda toetust ka kõige keerulisem kuritarvitada, sest see kasu läheb otseselt lapsele ja erinevalt soodsast autost või kütusest ei saa seda pärast naabrile maha müüa (st sisuliselt lapselt ära võtta).

Seda praegu avalikkusele hambusse visatud ideed ennast on aga sisuliselt võimatu kommenteerida enne, kui selle kohta täpsemat infot pole jagatud.

PS: juurde lisatud pilti jagatakse sotsiaalmeedias vist natuke teise tagamõttega, aga see oleks veelgi tabavam, kui neil jalanõudel oleks küljes hinnasildid. Siin elus saame omale lubada piiratud ressursside tingimustes kõike alati millegi või kellegi arvelt. Seda ei peaks aga kunagi juhtuma kellegi sündimata (ja kasvatamata-koolitamata) jäämise arvelt.

tegelikult võiks riik alates neljandast lapsest anda auto üldse tasuta.

Kõik need "tasuta" jutud on ju joba. Tasuta pole midagi, keegi maksab ikka. Laste puhul on tegu krediidiga. Ehk siis, kui riik kohustab, siis peab riik andma ka mingid garantiid. Asjal oleks ehk jumet, kui meil oleks midagi USA kodanike maksustamise moodi. Ehk siis meie kodanik peab maksma makse ka meie riigile, olenemata sellest,kuhu ta emigreerus. Kuid Eestit ja USAd ei saa võrrelda, arvata võib, et Eesti kodakondsusest loobutaks siis suhteliselt kergekäeliselt. Samas jäädes ikka nõudma Eesti riigilt enda toetamist, nagu praegu pahatihti on.

Tegelikult võiks riik alates kolmandast lapsest tilli konfiskeerida. Maailm on niigi ülerahvastatud ja eesti pole siin mingi eraldiseisev üksus. Kõige hullem on veel see, et vanematel pole oma titekarjale muud eluks kaasa anda, kui lollakas ja võõrapärane nimi.

Igasugused tasuta asjad ja toetused sh igasugused lastetoetused suurendavad õpitud abitust. Ajal kui ühiskonna jõukaimatele jagati elektriauto toetust siis ajakirjandus millegi pärast kiunu ülesse ei tõmmanud. Nüüd kui midagi sarnast plaanitakse ühiskonna nõrgimatele ilmuvad mõnitavad artiklid ja arvamused välja.

Millks tasuta autod, kui meil on nii suurepäraselt toimiv tasuta ühitransport?

Ega kõigile sobivat toetust niikuinii ei leidu. Sihtotstarbeline oleks parim, võib-olla? Et saad osta suure uue auto. Punkt. Kui aga anda niisama a'la xxxxx eur, et sõida oma vana Transitiga edasi, siis kahjuks läheb palju (98%) sellest rahast kõrist alla. On olnud palju töömehi, kellel palju lapsi, või väga palju, aga mis on ühine nimetaja neil kõigil? Alkolembus. Tegin paljudele kindlasti nüüd liiga, aga sellised on kahjuks kogemused.

Grigoori tähelepanek muidugi ju õige, suure käraga tehti kõigile tasuta ja "sobiv" ühiatransport. (vali naer)

# Idee ise on muidugi huvitav, aga kuna selle idee, võimalike lahenduste ega teostusviiside kohta pole veel mitte mingit infot avaldatud, mis võtab omakorda praegusel hetkel võimaluse avalikuks debatiks sellel teemal, jätab selline süüdistav artikkel (juba läheb lappama) täieliku info puudumise valguses valitsuse poliitilistest oponentidelt tellitud propagandaartikli mulje.

Minu meelest tundub Kärsa kahtlustus pisut karm, ma ise seda ei usu, aga raha eest on maailmas läbi aegade kõike tehtud nii et välistada ei saa midagi ja päris tõde me ei tea ju keegi.

Samas toetab propagandaartikli teooriat asjaolu, et ajakirjanik pöördus algul üldse vale ministri poole. See näitab, et tegu on (meelega?) lekitatud ideega, mida tahetakse avalikkuse ees anonüümselt testida või on siis tõesti mõne poliitiku osav spinn tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Me ei tea seda veel praegu.

Küll aga kujutan ma elavalt ette (selleks ei pea just väga hea fantaasia olema), missugune lärm läheks lahti, kui mõni poliitik julgeks sellest avalikult ja konkreetsemalt rääkida. Arvestades üha enam levivat porduelu meie ühiskonnas (palun kohe vabandust kõigi ees, kes end puudutatuna tundsid!) saab ikka hirmsasti nalja, kui hakatakse perekonda defineerima (lapsed on väheoluline nüanss). Kas kärgpere ja gay-pere on ka abikõlblikud jne jne?

Kui on soov midagi päriselt ära teha ja suurperesid päriselt aidata, siis on ainus reaalselt toimiv alternatiiv alljärgnev:
# Riik võiks alustada sellest, et alates nt kolmandast lapsest on lasteaed, lasteaia toit, trennid, huviringid jms lapse arengu jaoks hädavajalikud teenused tasuta. … Erinevalt igasugustest ostu-tarbimistoetustest oleks seda toetust ka kõige keerulisem kuritarvitada, sest see kasu läheb otseselt lapsele ja erinevalt soodsast autost või kütusest ei saa seda pärast naabrile maha müüa (st sisuliselt lapselt ära võtta).

Selle alternatiivi puudus on aga see, et poliitikul pole võimalik perekonnale üle antava auto kõrval poseerida ning samuti pole meedias võimalik süvariiki ja selle ametnikke peksta.

Muudetud 09.02.20 11:10

# Minu meelest tundub Kärsa kahtlustus pisut karm

Aga las ta olla karm. See on artikli pealkirjast, sisust ja kirjutamise toonist tulnud mulje ja sinna ei saa midagi parata, olgu see mulje siis taotluslik või kogemata tekitatud, aga kui ajakirjanik otsustab vaatamata üsnagi olematule infole avaldada eksperdi suhtumise asemel hoopis oma suhtumist juba pealkirjas, pole see enam neutraalselt esitatud uudis, vaid ta on ise juba "valinud poole" - I Cannot Unsee What I Have Seen. Parafraseerin ühte klassikut, et ka poliitika ei pea olema ainult aus, vaid jätma ka ausa mulje.

See konkreetne teema on täielikult parteipoliitikaülene ning riigi ja rahva säilimiseks eksistentsiaalselt kriitilise tähtsusega. Oleks väga kurb, kui sellest saaks jälle üks tööriist valitsusele ärapanemiseks. Aga selge on ka see, et kuna lasterikkus (4+ last) on ühiskonnas alati vähemuses, siis nende kasuks tehtavad otsused on alati ebapopulaarsemad kui enamike kasuks tehtavad otsused... olgugi et pikas perspektiivis oleks see kasulik kõigile. Iseasi, kas just nii, nagu... aga seda infot meil veel polegi;)

"# Riik võiks alustada sellest, et alates nt kolmandast lapsest on lasteaed, lasteaia toit, trennid, huviringid jms lapse arengu jaoks hädavajalikud teenused tasuta. … "

Palun selgitust kuidas saab midagi siin ilmas tasuta olla? Nende "tasuta asjade" sihtgrupp kasvatab oma lapsed samasugusteks "tasuta asjade" nõudjaks kuna nad näevad, et millegi saavutamiseks ei pea ise üldse vaeva nägema.

Riik on jah selline huvitav asi- kui midagi kellelegi tasuta annab või muud head teeb, siis teistel kohe kisa lahti- aga mina tahan ka. Kui nüüd ühe-kahelapselised või suisa lastetud hakkavad mingil hetkel pensioni(tõusu) nõudma, siis ei tule sugugi meelde, et need paljulapselised pered kasvatasid üles ka need lapsed, kes oma vanematele lisaks ka nõudjate pensioni välja teenivad. Kui me ei soodusta oma laste tegemist ja kasvatamist, siis varsti pole meil kellelgi enam midagi nõuda. Kui tasuta asjade vastu kisajad ise mitme lapse vanemad oleksid, siis nad teaksid väga hästi, palju kulub igakuiselt raha lasteaiale, palju laste kooliskäimisele jne.

Need "tasuta asjade" nõudjad jäävad üldjuhul ka edaspidi toetustest elama ning jätkavad seda teed kui ühiskond peab omakorda veel ka nende lapsi üleval pidama. Pensionimaksjaid neist vaevalt on. Tasuta asjade jagamine ei ole soodustamine. Mis lasteiale kuluvast rahast rääkida siis meisterdadki omale täpselt nii palju lapsi, et sa jõuad neid ise üles kasvatada. Kui jätkub raha ühe jaoks, teed ühe lapse, kui sissetulek suurem siis teed rohkem.

Täpselt tiit_-ga nõus.
Surgin nüüd küll herilasepesa järgneva jutuga, aga miks on paljud paljulapselised pered raskes või väga raskes olukorras? Äkki on 4, 5 last sissetulekut arvestades liiga palju.
Mul on tuttaval 5 last, aga tema maj olukord lubab kõik need lapsed paar korda aastas lennukisse ajada ja kuhugi puhkama minna. Sama ka paljude 3 lastelistega. Kui nt minu lagi on 2 last, siis miks peaks viima pere vaesusesse, kui saada juurde kolmas ja neljas? Kui täna suudab 2 lapsele anda hariduse, huvigrupid, hobid, siis 4ja puhul oleks äkki ainult makaron ja maxima vinku.
Kunagi räägiti palju sellisest asjast, nagu pereplaneerimine, täna tundub aga, et mõnele on ühises voodis magamise tulemiks alati laps, mõtlemata, mis keskkonnas ta üles kasvaks.

Pensionisüsteem jääb alati ebavõrdseks, vaata seda lastetu või paljulapselise seisukohast. Kui tänane min palga saaja saab ka pensionit tulevikus, aga mina nt maksan oma sotsmaksust täna 3 pensionärile igakuiselt pensionit, siis ei saa ma kuidagi ju kolmekordset ise pensionile jäädes. Äkki kaotaks üldse pensioni ära kui juba suureks reformimiseks läks ja panen selle sotsmaksuosa täna ise kõrvale ja elan sellest rahast siis pensionärina.

Kui selline toetus kunagi tõeks saab, siis ainus sihtgrupp, kes seda kasutada saaks, võiks olla pered, kes saavad hästi täna hakkama, aga lihtsalt puudub vaba ressurss uude liikumisvahendisse investeerimiseks. Kes täna elab aind lasterahast ja toetustest, neil pole vahendeid ka tulevikus, et seda liikumisvahendit ülal pidada või siis teine seltskond, kel täna juba a'la uus Vito olemas, neil pole ju toetust vaja, kuigi meeldiks kindlasti vastu võtta.

# Kui täna suudab 2 lapsele anda hariduse, huvigrupid, hobid, siis 4ja puhul oleks
# äkki ainult makaron ja maxima vinku.

Sa lihtsustad nii palju, et tulemuseks on absurd. Kui Sul oleks rohkem lapsi, avastaksid ka ise, et piir ei tule vastu mitte makaroni ja viineriga, vaid esmalt jääb puudu ajast. Kui näiteks muusikakool pluss täiskohaga trenn tähendab ühe lapse puhul vähemalt 4 sõitu nädalas, siis kahe lapse puhul on see juba 8 ja kolme lapse puhul 12 sõitu (ok, tegelikult 10, sest midagi ikka õnnestub ühildada). Kuidas oleks nelja lapsega? Ei ole ju asi mitte makaronides ja viinerites, vaid selles, et puht füüsiliselt ei jõua rohkem ja midagi peab hakkama piirama. Mille või kelle arvelt? See ongi põhjus, miks mul on omal 10-kohaline buss ja teised autod enamjaolt 7-kohalised, et mina võtan peale külast (ja ka naaberkülast) teiste inimeste lapsed ja teinekord võtavad nemad minu lapsed. Sealt need transpordikulud tulevadki, sest minu buss sööb rohkem kütust kui kahelapseliste diisel (mille peale ka minu lapsi võetakse) ja sõite ise on oluliselt rohkem. Samas näiteks mu abikaasa töökohas oleme meie kõige lastevaesem pere, sealt kolmes peres kasvab 4 last ja ühes 6 last, kellegi tegelikud probleemid ei seisne vinkudes ega makaronides... ei ole vist vaja lisada, et kui bossi peres on palju lapsi, on tal inimeste töökuse ja vastutustunde osas kõrgemad ootused, kui vähelapselistel reeglina on pakkuda ning paljulapselistest koosnev töökollektiiv pole üldse mitte juhus vaid laia silmaringiga inimese teadlik valik;)

Ma tõin enne näite puhtalt isikliku kogemuse pealt, et ma olen oma transpordikulud nii hästi ära optimeerinud (enamus sõite 7-kohalise gaasiautoga suurusjärgus 4e/100km) ja sellepärast on ka pere peamised väljaminekud seotud mitte toidu ega autodega, vaid just kõigi nende trennide jm kohamaksudega. Isegi kui need kõik kinni makstaks, jääksid ikka võistlustasud nädalavahetuseti, trenni- ja võistlusriided (millest laps iga aasta jälle välja kasvab), pillid on osaliselt isiklikud ja ostetud ning osaliselt ka muusikakooli poolt tasuta laenuks antud - ei maksa muretseda, et kui kulud oleks väiksemad, siis meil kulusid üldse poleks ja liiga hästi elama hakkaksime. Rohkem lapsi ei ole just sellepärast, et ühelt poolt piirab aeg ja teiselt poolt peaks siis kõigil trenne jm vähemaks jääma. Eks mõnes teises peres on teisiti ja ma ei kavatse ka teistsuguseid seisukohti sellepärast vaidlustama hakata.

Üksiknäited ei ole tegelikult olulised, aga kui massiliselt sünnib sellepärast vähem lapsi, saab see saatuslikuks tervele rahvale.

Sull, miks Sul rohkem lapsi ei ole? Mis Sul piirab? Palk? Aeg? Auto? Tervis? Vanus? Midagi muud? Mida saaks riik teha, et see piirang kaoks?

Kärss
Vastasid ise oma küsimusele- Aeg.

Ja see peaks jääma ikkagi pereliikmete enda otsustada, millal pidur peale tõmmata.
(va asotsiaalne element, kus võiks mõni nõustaja abiks olla, kui ise õigel ajal pidama ei saa)

Muidugi autoostust oleme sujuvalt jõudnud perepoliitikani...

Muudetud 09.02.20 22:31

Kärss, palju sul omal siis neid nn. pärijaid ka on? Tunnistan üles, et ma sain 6-ga hakkama. Pole vajanud siiani mingit tunnustust ega abi. Omame abikaasaga kahte korterit, ühte maja ja kahte korralikku autot. Igal aastal topin lapsed lennukisse ja lendame kuhugi kus on soe ja ägedad veepargid. Ka teisele poole ekvaatorit kui vaja. Pole palgalt eriline rikas kuid välja tulen kenasti. Mahtuniversaali ostsin oma rahadega. Mäletan vene aega kus paljulapselistele eraldati RAF-i ostuluba. Muidu niisama sai saanud sellist asja. Pole seda meelt, et lihtsalt anda midagi neile kel palju lapsi.
Olen vaadanud seda saadet- mis tand oligi... no ei saa öelda...kodutunne vist. Sealsed elanikud on selgete asotsiaalsete omadustega, imestan, et elementaarsed ja lihtsad asjad on neil lohakil. Lihtsalt võta ette ja tee ära, ei vajagi rahalisi kulutusi. A istuvad paljude lastega lihtsalt oma p...sa otsas. Sellistele teed midagi uut ja varsti on seegi lagastatud ning nad ei oska jälle oma eluga edasi minna.

Meetmest pole nagu midagi rääkida (veel), kuna selle kohta puudub igasugune sisuline info. Vastus qp-le on kolm. St ma ei kuuluks üldse mitte lasterikaste sihtrühma ega aja siin praegu taga mingit oma kasu, aga pensioni tahaks kunagi küll saada ja selle võimaluse peab iga ühiskond omale ise tagama.

Perepoliitika ongi ainus, mis kuidagi teemaga haakuks, sest autoostutoetus ei saa olla mitte eesmärk omaette, vaid vahend lasterikaste perede elu lihtsustamiseks. Äkki on kellelgi pakkuda välja paremaid vahendeid? Sellepärast ka küsisin, et mis on see põhjus, miks ei ole lapsi rohkem (tagamõttega, kas mingisugunegi autotoetus võiks seda muuta või mitte). Igaühel on oma valikute jaoks loomulikult omad isiklikud põhjused, aga riigi jaoks on oluline, et piisavalt suur hulk inimesi ei mõtleks välja vabandusi, miks ei saa, vaid ikka sooviks astuda selle sammu, mis iibe riigis positiivseks pööraks. Tõin juba Ungari näite, kus on selleks tulumaksuvabastus alates neljandast lapsest, millele järgnes seal korralik ning kestev beebibuum. Kuna see ei puudutaks nagunii enamikke peresid, oleks ka meil erinevat laadi maksuvabastused vast üks parimaid lahendusi. Igal juhul parem, kui raha kandmine kontole, mis võib edasi hoopis valesse kohta minna.

TO Sull: ma arvan, et aeg on kah pigem hea vabandus. Paar põlvkonda tagasi tuli iga suutäis ise kodus valmis kasvatada ja igas peres oli vähemalt 5-6 last, oli nende jaoks aega ja jõuti tolle aja mõistes kõik ka ära koolitada. Kas korra aastas lennukisse pandavad lapsed on siis õnnelikumad kui olid lapsed saja aasta eest? Ma siis küsin teistpidi, et mida saaks riik teha maksumaksja raha eest, et ajapuudus ei muutuks takistuseks järgmise lapse sünnile?

Riik ei saa midagi tegelikult midagi teha, kuna see on siiski inimeste enda otsustada, kas 0,1,2,3 või 8 last.

Mulle tundub et inimesed tahavad liiga hästi elada, ehk isegi üle oma võimete. Mingid trennid, laste vedamine igale poole, reisid, no johhaidii. Ma mäletan võga hästi oma lapsepõlve mis polnud väga ammu, rahaliselt priisata ei saanud, a kõik põhivajadused olid tagatud, mõnikord taskuraha kah. Ja elu tundus ilus igatahes.

See on kummaline, ebaloogiline, arusaamatu jne, aga mida vaesemad on inimesed, seda rohkem on neil lapsi. Kehtib kõigil mandritel ja kõigi rasside puhul. Rootsi kolinud aafriklaste järeltulijatel pole rohkem lapsi, kui põlisrootslastel, nende Aafrikasse jäänud sugulastel on lapsi hulgi. Ning ka Aafrikas ning Aasias, mida rikkamaks elanikkond saab ning mida kiiremini toimub linnastumine, seda vähem lapsi hakkavad naised sünnitama.
Kui meil on vaja rohkem lapsi, peaksime inimesed poolsurnuks maksustama. Päris surnuks maksustada kahjuks ei saa, kuna surnute iive on äärmiselt kesine.

xil

See ongi ainus rõõm, mis neile jäänud. "Ilusa" eluga kaasneb ka muid rõõme, ei pea aind voodis neid rõõme nautima.
Lisaks inimestel on "heaolu" ühiskonnas rohkem võimalusi ennast teostada, mitte ainult lastekarja järgi vaadata.
Ma olen suurest suguvõsast, st onusid-tädisid ja muid lähedasi väga palju, kuna ka isa ja ema suurtest peredest, seega olen suht kursis suurpere eluga. Me võime siin ju arutada, kas ja kui palju, aga kas naistel pole sõnaõigust või õigust eneseteostamisele?

Juba on natuke rohkem infot ja ka teise poole arvamus mingis osas kajastatud:
https://epl.delfi.ee/arvamus/riina-solman-annab-vastu-laster
ikaste-perede-autotoetus-kohe-kindlasti-lappama-ei-lahe?id=8
8893433

See hea olemise ühiskond saab siin vananevas euroopas varsti otsa. Mõtlete küll enda heale olemisele, aga mis elu lapsed, või õigemini nende lapsed kunagi elama hakkavad, ei kujuta praegu keegi ette. Hea olemise ühiskonna peamine probleem ongi madal iive.

Mis elektriautod ja CNG? Kas lasterikas pere suudab sellist autot vajadusel ka remontida kui seal mingi probleem peaks tekkima? Siin ei osata ja ei saada lihtsate vanakooli diisli- ja bensiinimootoritega isegi õieti hakkama teenindustes. Need keskonnasäästlikud ja rohelised uued autod on toredad küll aga kui probeem tekib, kas leidub ka sellist margiesindust kogenud mehhaanikuga kes probleemist jagu saab?

Mehaaniku leidmine ei ole tõenäoliselt probleem, probleemiks on pigem see, et selle hüper-super-öko auto remont või väljapool garantiid minna nii kalliks, et suur pere peab remonti tegema järelmaksuga. Ja niipea kui reeglid lubavad, läheb toetusega ostetud hüper-super-öko auto müüki ja ostetakse midagi vanemat, tõenäoliselt ebaökonoomsemat, kuid mida iga nurgatagune koht (või siis ise) parandada suudab ja millele varuosi ka liigub. Aga üldjoontes on tegu tasuta kartuli jagamise tasemel ideega.

Tegelt tuleks ülemaailmselt võtta vastu osus, et üks laps per pere ja kes tahab rohkem, saab trahvi. Ainult nii saaks suures plaanis maailma päästa. See, et kuskil eestis iive negatiivne on, ei ole suures plaanis isegi mitte märkimist väärt. Maailma päästmiseks on vaja kas suurt sõda, taudi või tarku ning karme otsuseid. Vastasel juhul hävib loodus ja ka inimene muidugi. Igasugu tasuta asjade jagamine titevorpimise eest on lausa kuritegelik, suur osa pööblist võtab seda kui tööd, et kuu algul raha omada ja söögikohtades lällata. Kuu lõpus järatakse makarone ja mõeldakse kuidas mujal olevat raha oma tasku kantida "legaalsel" moel. Mingi "kes kellele pensioni maksab" on eriti hale jutt, võin oma auto poritiiva ära süüa, kui 30a. pärast üldse mingit pensionit saab keegi.

Tegelikult on juba praegu võimalik emapalgast ja lastetoetustest suht normaalselt ära elada. Parem elu on muidugi siis, kui on mees, kes käib tööl, aga mitme lapsega saab ka niisama hakkama.

"Tegelt tuleks ülemaailmselt võtta vastu osus, et üks laps per pere ja kes tahab rohkem, saab trahvi. Ainult nii saaks suures plaanis maailma päästa."

Sel juhul sureb inimkond välja. Kui ajalooline lähenemine on olnud, et inimene on looduse kroon, inimelu on kõige kallim asi, siis praegune rohemõtlemine on risti vastupidine: inimesed reostavad maailma, nad tuleb likvideerida, et loomad (v.a. koduloomad, kes surevad kahjuks koos inimesega välja) saaksid paljuneda. Kusjuures hävitada ei tule mitte rohemõtlejaid endid, vaid muid.

Tõe rääkimise eest siin kiitust ei jagata @A66, pigem sõimu. Aga suurt pilti vaadates ei ole tõesti mitte mingit vahet, kas maailmas elab mingi mõttetu miljon eesti keelt rääkivat isendit, kelle suurim rõõm on teineteisele ära panemine :-)

TO A66: on riike, mis defineerivad end territooriumi, usu- või millegi muu põhiselt. Eesti defineerib end rahvuse põhiselt rahvusriigina. Rahvus omakorda on seotud (ema)keele ja kultuuritaustga, mis peab rahvusriigi säilimiseks olema jätkusuutlik ja see peaks olema võetud arvesse kõigis seadustes ning regulatsioonides. Kui see ei sobi, oled Sa ise natuke vales kohas ja kui rahvus ning selle säiline pole Sulle olulised, leiaksid tõenäoliselt kusagilt mõne teise riigi, mille toimimise põhimõtted ning kodanike ühised väärtused sobiks paremini. Mõnele sobibki ja nad ongi läinud, mõni ainult ähvardab iga kord, kui talle mõni valitsuse/riigikogu otsus ei meeldi;)

Suures plaanis maailma päästmine on muidugi tore, kuid lihtsad lahendused selleks on pigem muinasjutt. Inimesi tervikuna ei saa võtta kui biomassi, milles loendame lihtsalt ühikute hulka. Kuidas Sa seda biomassi kvalitatiivset poolt mõõta soovitaks? Vetikate või rändtirtsudega oleks vast kõige lihtsam, milleks inimest üldse vaja on... Ühtses elukeskkonnas on tasakaalu säilitamise huvides oluline, et nii vetikate kui rändtirtsude puhul säiliks tasakaaluks vajalik mitmekesisus. Inimeste puhul peaks biomassi tootmise asemel sünnitama eelkõige need, kes tahavad oma lapsi harida ning "maa tühjaks söömise" asemel säilitada seda keskkonda, millel meie kõigi söök kasvab. Kui neid, kes on valmis loobuma millestki selle nimel, et oma lapsi harida, on vähe, täidavad looduses tühja koha just need, kes lihtsalt sigivad. Kummas maailmas oleks parem elada Su ühel lapselapsel ja tema järeltulijatel? Inimeste valikuta likvideerimise puhul oleks kõige õiglasem alustada alati iseendast:P

Ma sellepärast näengi positiivsena igasugust meedet, mis arvestab ka järeltuleva põlve kvaliteeti, sest riigina on meil kohustus kas konkureerida või vastasel korral end ühel hetkel lihtsalt likvideerida (pigem likvideerume vaikselt juba pikemat aega). Sellepärast tekib ka selle meetme puhul esmalt see kala vs õnge küsimus, et kas see taotleb valimatut sigimist (asotsiaalidel pole sellist tüüpi meetmest vist siiski eriti sooja ega külma) või seda, et pere, kes tahab oma lapsi kasvatada, suudaks kokkuhoitud transpordikulude pealt anda oma lastele kvaliteetsemad arenguvõimalused. Linnas võid sõita küll bussiga, aga maal on valikus kas see, et sõidad või jäävad lapsed lihtsalt ilma sellest võimalusest, mis asub linnas nagunii paarikilomeetrise jalutuskäigu kaugusel ega eelda üldse auto olemasolu. Ma sellepärast ei materdaks maha ühtegi ideed, mis täidab suuremat eesmärki. Kui seda lahendust ükskord avalikkusele tutvustatakse, siis on aeg hinnangu andmiseks. Karta on, et ka materdamiseks...

Ma lasin korraliku kajaka lendu selles Solmani artiklis väite peale, et lasterikaste perede poolt võeti see mõte tegelikult hästi vastu. Ma võtan kah hästi vastu igasugused mõtted, kui mulle hakatakse raha jagama. Elektriauto omanike teemades peavad inimesed neile raha jagamist juba vaata et üheks inimõiguseks:) Kui nii jabura lausega lagedale on tuldud, tekib paratamatult mulje, et tegu on kas mingi lapsusega ajakirjaniku poolt või pole paljulapselistega räägitud ning mõte ise on sündinud 1+1 tehtena kusagil kabinetivaikuses. Mina oma fantaasiavaesuses ei suuda hetkel igatahes veel mõelda välja seda, mil viisil UUE auto ostutoetus suudaks tagada selle, et järgmine laps ei jääks sündimata või et kuidas see peaks olema kõige efektiivsem rahakasutus selle eesmärgi saavutamiseks. Asendades UUE sõnaga POOLUUS, on autokaugete inimeste pere veel kiiremini pankroti äärele ajada. Mul tuleb küll pähe hetkega nii umbes kümmekond muud lahendust, mis seda eesmärki paremini täita suudaks, enamjaolt odavad või väga odavad lahendused riigi jaoks, mitte raha järjekordne pumpamine väga selgelt piiritletavale (piiritagusele) sihtgrupile...

Hiljuti #saates kurtsid saatejuhid, et lisaks sellele, et toetusmeetme kohta puudub igasugune konkreetsus (no ja kuidas saabki olla!) on põhiline probleem, et selliseid autosid pole müügil. Ütleme otse, et see väide on lihtsalt vale!

Kes otsib, see leiab. Näiteks Toyota toob järgmisel aastal Euroopasse müügile uue Highlanderi, milles on kaheksa (sic!) täisväärtuslikku istekohta. Ning kui otsida, siis leiab veel, Nissanil on väikebuss NV ning Sharalaxyd on ka jätkuvalt müügil (tõsi, ilma Sharanita).

Muidugi ei ole need lahendused kõik piisavalt rohelised, sest Kärss ju küsis et # Miks on toodud siia sisse jälle elektriautod? Vastuse annab Eesti Autoomanike vihkajate Seltsi esinaine Mari Jüssi oma twitteri säutsus:

"Igasugune elektrisõidukite toetuskeemide puhul on kindlasti vaja toetada elektritoega veojalgrataste soetamist. Paljudel puhkudel see asendabki lastega perede 1. või 2. autot."
Inspiratsiooni selleks sai meie esiaautovihkaja siit lingilt:
https://www.thebulletin.be/electric-and-cargo-bikes-fuel-boo
m-brussels-cycling

Muudetud 15.02.20 08:54

Mulle täiega meeldib! Vaatan seda arutelu ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias ja mõned inimesed suudavad välja tulla selliste ulmeliste seisukohtadega et... tahaks vägisi küsida "Kuule, kas su psühhiaater ka teab, milliste ideedega Sa avalikus ruumis särad?"

Suurpere autoostutoetus ei ole hea mõte.Palju mõistlikum on kompenseerida huvialade, transpordi jne kulud.Toetama peab suurpere puhul lapsi.Lapsed ei pea kannatama, et nad sünnivad vanematele, kes tahavad palju lapsi.Ma siiralt loodan, et vanemad, kes loovad suure pere on adekvaatsed ja saavad aru, mida laste üles kasvatamine ikka tähendab.See vennike, kes soovib alates neljandast lapsest tasuta autot on haige.

kuidas nad trenni saavad,kui transporti pole.terve eesti ei ela ju Tallinnas!

Muideks meie vald toetab laste transportimist huviringidesse, st oma autoga viid ja tood ning väike summa laekub arvele. Abiks ikka, sest ühistransport ei sobitu ajaliselt kohe kuidagi, olgugi ta tasuta.

# See vennike, kes soovib alates neljandast lapsest tasuta autot on haige.

Täpsustame, see vennike, kelle neljanda lapse saamise otsus sõltub sellest, kas ta saab omale UUE auto, on haige. Et mitte öelda nii haige, et kas sellise suhtumisega inimeste paljunemist üldse riiklikult soodustama peaks "normaalsete" inimeste ees? Aga võibolla see polegi UUE auto toetus, vaid hoopis midagi muud. Kardan, et seda saab oodata veel kaua, enne kui avalikustatakse võimaliku meetme üksikasjad ja selgub selle tellinud huvigrupp, keda see toetus otseselt teenindama peaks.

nagu on aru saada,siis on siin palju veneaja inimesi,kelle jaoks auto oli maailmanaba.tänasel päeval on auto tarbeese,nagu telekas.pole ju vaja kadetseda,kui paljulapselisele perele auto antakse

Sina, 63 amg, oled just ise see nn. veneaja inimene.Loodan, et mõtled veneaja all tegelikult nõukogude aega, millal olid paljud asjad tasuta.Tee endale asjad kõige pealt selgeks.Mersu märgile sa küll au ei tee.

Mõnel suurperel võib-olla vaja hoopis el.juhtmed välja vahetada, et võimalikku tragöödiat ennetada, mõnel kolle korda teha, mõnel vaja väiketraktorit, et omal maal perele süüa kasvatada jne. Sellised abivajajate alamhulgale suunatud sihtotstarbelised toetused pole õiglased.

Minu arvates selline toetus süvendab vaid nö õpitud abitust. Tekitab jälle juurde järjekordseid inimesi, kes käsi pikal riigi otsa vahivad ja abi naaguvad. Ma saan aru, et paljud inimesed on raskustes, kuid tihti tuleb ise midagi ette võtta, et elu paraneks. Ja sellega käsikäes tuleks ka võimekus soetada uuem-suurem auto. Riik ei pea kõik ette-taha-tasuta ära tegema. Jah, siin riigis on päris palju asju, mis peaks olema tasuta (näiteks lasteaiakohad ning koolitoit), aga noh, mis parata, ei ole olemas ideaalset maailma.
Ja kindlasti tekib mingi kontingent, kes hakkavad lapsi tegema eesmärgiga saada suurem-uhkem auto riigi poolt tasuta. Muidugi on selline tegevus debiilne, kuid oma olen täiesti veendunud, et selliseid inimesi on küll ja veel.
Ehk siis täiesti mõttetu ja ebavajalik toetus oleks see. Pigem võiks eraldada ühekordset toetust vajaduspõhiselt, näiteks kuni 15000€ aastas. Sellega saaks vastavalt taotlusele teha midagi vajalikku- näiteks soojustada elamispinda, elamispinda muul moel remontida, katta mingeid ravikulusid, osta lastele vajalikke asju või siis kasvõi tõesti- vajadusel osta uus auto. Seda kõike oleks lihtne taodelda ning ka väga lihtne teostada järelvalvet selle üle, kas raha läks õigesse kohta.

# Ja kindlasti tekib mingi kontingent, kes hakkavad lapsi tegema eesmärgiga
# saada suurem-uhkem auto riigi poolt tasuta.

Esiteks, keegi pole riigi poolt uut autot tasuta ju lubanudki, see praegune idee tasandil olev meede on veel nii ebakonkreetne, et selle põhjal polegi nagu midagi lubatud.

Teiseks, ma tahaks näha idiooti, kes auto pärast hakkab last tegema, kuna auto liising on olenemata laste arvust nagunii odavam kui ühe lapse kasvatamine:)) Mõni loll võib muidugi leiduda, aga sellise mõtlemisega pere oli ja jääb raskustesse ka tulevikus, kes nii ebaratsionaalselt ennast majandab.

# tuleb ise midagi ette võtta, et elu paraneks. Ja sellega käsikäes tuleks ka
# võimekus soetada uuem-suurem auto

Jutuks hea küll, aga me oleme juba liiga pikka aega olukorras, kus üks osa peredest elabki paremini nii, et ostab lihtsalt uue auto ja lapsi ei tahagi ja samal ajal liiga paljudel ei õnnestu see Sinu teooria realiseerimine, et enne saame rikkaks ja siis teeme kõrges vanuses lõpuks lapsed. Tulemuseks on negatiivne iive koos pikema elueaga: vähem töökäsi tulevikus ja rohkem vanureid, keda nad üleval peavad pidama nii, et riigi majandus püsiks ikkagi konkurentsivõimeline. Lahenda nüüd võrrand.

Ei näe ka seda, et 15K aastas midagi lahendaks, sest siis leiduks veel rohkem neid, kes "raha eest lapsi teeks", kes laste kasvatamise asemel lihtsalt uuema autoga naabrist parem saaks olla või suhkru-pärmi abil end nii ilusti ära majandaks, et ikkagi ise midagi teha ei tahaks.

Ma ei näe paremaid lahendusi, kui juba mujal riikides edukalt läbi on viidud, et kompenseeritakse tegelikke vajalikke kulusid (sest suurema auto saab valida ka odavama, aga kütust võtab ikka rohkem kui ostukärud ja varuosad on alati kallimad) ja motiveeritakse inimesi ise oma elujärge parandama sellega, et pakutakse üsna suuri maksuvabastusi paljulapselistele. Nii ei teki vajadust ka kuluka järelevalve haldamiseks. Praegu suutis lihtsalt keegi kaagutada enne munemist ja kõik juba jagavad ohtrat munatoodangut puhtalt ühe kaagutamise pealt...

Siinkohal meenutaks, et sellel on ka tagajärg, mida sooviti, kui balti ketis kätega vehiti ja lauluväljakul laule uluti. Kapitalism ei tähendagi võrdsust, vendlust ja õiglust. Meil soovitakse võtta paremad palad sotsialismist ning miksida need kapitalismi, hahaa.

Tol ajal ei teadnud me kapitalismist midagi- meie jaoks oli see soome tv, firmariided, kilekotid, näts, elektroonika, fim-id, sierra, datsun ja muu kraam. Nüüd on see meil kõik olemas ja ilmselt oleme rahul. Mis edasi?