"meie maal on hea, kohut mõistma sa ei pea........! :D

See vana "talumaja" stiilis (kena) majake mis mu maja lähedal, nii linnakese servas, et sinna ta väga sobiks. Ega ükski eramu sajasilmsete kipshiiglaste vahele ei sobiks, või oleks seda vastupidi parem öelda, et need kipshiiglased ümber eramu ei sobiks?!

Päris huvitav ülevaade kinnisvaraturu hetkeseisust. Kokkuvõttes suurenes tänu masule elanike ostujõud ca kolm korda!
http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=24
985371&l=fplead

> ja mida ma olen soome arendustel ringi vaadtes näinud? viimse kruvini
> täpselt samu ehitusmaterjale nagu eestis

Käisid sel suvel Kuopios elamumessil? Millest need majad siis ehitatud olid? ;) Ei olnud ka aastaid tagasi need majad kipsist ja küprokist, kuigi ka Soomes on kasutusel teatud odavlahendusi. Just selliste odavlahendustena neid seal ka võetakse, mitte ei küsita neist korraliku maja hinda.

Aga Eesti kinnisvara turg kosub. Ei saagi hästi aru, mille arvelt, kas on tõesti tekkinud puudus elamispindadest (puudus aga kellel, kus nad siis varem elasid?) või on kasvanud inimeste usk helgemasse tulevikku ja juletakse jälle laenu võtta? Ise müüsin hiljuti ühe eramu, kus varem üürilised sees olid, osteti raha eest (mitte laenu peale) ja paarsada tuhat kõrgema hinnaga kui panga hinnang majale oli (igati loogiline ju). Kusjuures ostuargumentideks olid just see, et majas pole kipsi, plastaknaid jms lollusi. Aeg müügimõttest tehinguni oli ikka ülikiire, vaid nädalaid, kusjuures huvilisi päris palju ja paljud kahevahel olijad jäid ilma just aeglase otsustamise tõttu, tegid oma remondikalkulatsioone, rääksid pankadega läbi vms. Tutvusringkonnas on hiljuti veel paar sarnast tehingut olnud, jällegi vana ja korralikult ehitatud maja koos oma loomuliku kulumisega, kuid ilma kaasaegsete ehitusrumalusteta. Kusjuures kõik need tehingud tehti hämmastavalt kiiresti ja maakleri sõnul olevat praegu kõige suurem puudus just sellistest "rikkumata" vanadest majadest, neid küsitavat kõige enam. Igaüks eelistavat teha ise sanitaarremonti, et anda uuele kodule oma nägu, ei taheta enam remonditud asju. Ei taha ennustama hakata, aga huvitav, kas see ongi nüüd uus trend kinnisvaraturul? Äkki hakkavad ka looduslikud ehitusmaterjalid fibo jms porno asemel jälle ausse tõusma - on ju uue maja ehitamisel hinnavahe ehitaja jaoks oluliselt väiksem kui küprokiküla ja palkmaja reaalsed hinnad müügiportaalides? Vist hakatakse suhtuma kinnisvarasse kui veidi pikaajalisemasse investeeringusse, millel loodetakse näha järelturuväärtust ka pärast seda, kui lapsed suureks on kasvanud? Kõige rohkem vist võidavadki need arendajad, kes olid lõhkilaenamise asemel investeerinud ja ehitasid majanduse madalseisu ajal (väiksemad ehituskulud!) odavate kipsikülade asemel hoopis kvaliteetseid elamuid?

Äkki keegi on veel midagi huvitavat märganud kinnisvaraturul toimuvast? Olgugi, et keegi ei uskunud teema tegemise ajal veel kinnisvaraturu langusesse (usuti vaid kasvu pidurdumist), järgneb praegu kindlasti tõus (loodetavasti mitte uus mull) ja kindlasti on ka head stardipositsioonid mingis osas etteennustatavad!

Kinnisvara ostu-müügiga pole viimasel ajal tegelenud, küll aga välja üürimisega.
Üüriturg on võrreldes aasta tagusega oluliselt elavnenud, inimestel paistab rohkem raha olevat või juletakse seda rohkem välja käia.
Aasta tagasi olid üürihinnad väga all ja käis pidev tingimine tagatisraha ja maksete tasumise osas, nüüd seda enam ei ole täheldanud. Üürihinnad on ka stabiliseerunud ja teatud linnades isegi veidi tõusnud.
Tuttavate pangainimestega mõni päev tagasi rääkides selgus aga et rahakraanid on endiselt üsna kinni ja laenutingimused ulmelised. Kodu soetajatelt nõutakse suurt sissemakset või mitmeid lisatagatisi, sealjuures on lepingutasu ja intressimarginaal röövellikud.
Kui ikka intressiks kujuneb hetkel 6 kuu euribor+4-5% siis hetkel ei tundugi see madala euribori taustal nii väga hullu, kuid minge proovige hiljem, euribori tõustes, pangast marginaali alla kaubelda ja näete kui raske see on. Väga vabalt võib praegusest 5-6% aastaintressiga laenust saada euribori tõustes 3a aasta pärast 8-10% aastaintressiga laen.

Huvitav jutt kinnisvara arendajalt, millest siia ka copy/paste teen:
http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/article.php?id=3464
7529

Arco Vara juhatuse esimehe Lembit Tampere sõnul pole mõtet arutleda teemal, kas Tallinnasse on vaja uusi kortereid või mitte. Neid on vaja ja neid ehitatakse.

„Olgem ausad, Eesti elamufond on tegelikult ikka moraalselt täiesti vananenud,“ ütles ta täna Tallinnas toimuval kinnisvarakonverentsil. „Paneelmaja ei kuku kokku, ta püsib veel sada aastat. Füüsiliselt on kõik korras, kuid moraalselt on ta vananenud. Ja tänased korteriostjad soovivad uut.“

Tema sõnul pole mõtet tegeleda aruteludega, kui palju ja kas ikka tõesti on vaja koguaeg uusi kortereid ehitada. „80 protsenti Tallinnast elab magalates. Nõudlus uue järele on alati olemas. Lähema 30-50 aastaga tuleb see elamufond uue vastu välja vahetada. Ehitame uusi kortereid, nii et paha hakkab,“ viskas Tampere nalja.

Otse loomulikult on tähtis hind. „Hind ja kvaliteet peavad olema paigas. Kallist ja läbimõtlemata asja ei taha keegi enam osta. Me oleme Stromkal (koos Merkoga rajatav Kodukolde elamurajoon – toim.) jõudnud nelja kuuga maha müüa 20 uut korterit praegu ehitatavates majades. Meie arvates on see hea tulemus, sest hind ja kvaliteet on paigas.“

Mis puudutab üldisesse linnaplaneerimisse, siis on Tampere seda meelt, et kortereid tuleks ehitada pigem kesklinna ning eramuid äärelinna. „Kesklinnas on vaba maad tohutult, kasvõi kogu linnahalli ümbrus. Ehitame enne kesklinna ikka täis ja siis vaatame mujale,“ arvas Tampere.

____________________________________________________________


Sealsetest kommentaaridest hakkas silma trend, et paljude arvates on valdav enamus praegu ehitatavatest elamutest juba ehitamise ajal moraalselt vananenud. Ka Tallinna vanalinn on moraalselt vananenud. Mida sellega ette peaks võtma?

Tõstame väheke teemat, kuna aastad on möödunud, kuid inimestel pole tarkust teps mitte juurde tulnud. Ikka leiduvad need, kes mõtlevad laenuga teha oma uberikke lossideks ja süüa selle kõrvalt normaalselt. Aga võta näpust. Nii lihtsalt need asjad ei käi. Puudutamta otseselt riiklikku poliitikat, kus laenu võtmine on kuulutatud peaaegu et kuriteoks, võtame natuke madalmalat, kus pangalen "eluaseme renoveerimiseks" on sage spämm inimeste postkastides kui ka KÜ esimeeste diilides.

Väike kokkuvõte..
http://virgokruve.eu/2011/11/28/kredex-laen-majade-soojustam
iseks-voib-viia-eluaseme-kaotamiseni/

Hea tähelepanek! Kuna kredexi pakkumine laienes vahepeal ka eramutele, tekkis mõte, et äkki tasuks... Istusime naisega arvuti taha, hakkasime kulusid exceli tabelitesse lööma ja jõudsime järeldusele, et odavam oleks teha ise ja ilma toetuseta. Selle arvutamiseni, kas soojustamine üldse end õigustab, ei jõudnudki:). See on pigem oma mugavus, et pead harvem kütma ja minu arvates täiesti väärt lisakulu.

Üks huvitav trend turul, mida selle vähesuse pärast pole veel avalikult välja hõigatud, on "korralike" majade OLULISELT kõrgem hind ja nende müük on nii endal kui ka tutvusringkonnas käinud kah ikka hämmastavalt kiiresti. Ehk siis vaikselt hakatakse vist aru saama, et kaasaegne soojustatud palkmaja (mis tänu voodrile ei näe väljast üldse palkmaja moodi väljagi) või korralik kivimaja (erinevalt fibomajadest) omab 50 (ja 100 ja ka 150) aasta pärast veel väärtust, erinevalt neist küprokikuutidest. Aga selliste majade pakkumine on ikka väga väike (lähevad kohe) olenemata hinnast ja ka nõudlus tuleb suht väikeselt sihtgrupilt, kes tahavadki sellesse kohta paigale jääda ja seal elu lõpuni elada (mida vaevalt keegi neil põllupealsetes nif-naf-nufi majades plaanib). Noor inimene veel nii ei mõtle ja nende teistsugused otsused on ka mõistetavad... täpselt niikaua, kuni jõuab laiemasse teadvusse, et pika perspektiiviga maja ehitamine on ainult natukene kallim ja odavlahenduste hinnad kukuvad sinna, kus on nende tegelik väärtus (mitte praegu, vaid selleks ajaks, kui laen oleks lõpuks tagasi makstud). Julgeks ennustada, et sama trend hakkab varsti puudutama ka korterelamuid.

Üldjuhul nõus kuid ei saa öelda selle kohta, et "kvaliteetmaja läheb minema olenemata hinnast". Kehvas asukohas maja on müüa raske olenemata sellest kas on ta tehtud maakividest sajanditeks kestma või fibost. Pigem on asi asukohas! Asukoht maksab tulevikus rohkem kui maja ise. Mida kallimaks läheb kütus seda rohkem hakkab maksma asukoht. Sugulane ostis nõuka aegse maja - täiesti korralik maja. Lükati traktoriga kokku, songiti terve krunt koos õunapuudega ülesse (maaküte) ja ehitati uus moodne maja asemele ja istutati uued puud ja hoovikujundus maastikuarhidekti abiga. Ja mulle meeldib ka rohkem :)

Ja miks see küprok inimestele ette jääb? Terve uus Maarjamõisa haigla on küprokit täis ja ükski patsient ei virise. Aga kui eramajas on tehtud küproksein siis häirib see mõnda inimest kohe hirmsat moodi. Tean isegi paari tuttavat - kes elavad paneelkorterites ja vihkavad küprokit. Vene ajal löödi küprokit eramajades naeltega seina ja ei kuulnud siis veel, et inimesed oleks kirunud. See nüüd uuselamute puhul on hakatud neid kutsuma küprokuutideks. USA-s on palju moodulmaju mis küprokit täis ja keegi ei kiru.

Ma hetkel elan 76 aastal valminud majas mis on kivivoodriga ja maja ise puitkarkassil ja puuseinad löödud küprokiga üle. Kuna maja on nõuka aegne ei ütle selle kohta keegi küprokkuut. Aga kui tegin ühele osale remondi ja seintele pandud värske kips värviti üle (mul oli tapeedist kõrini) oli inimesi kellele hakkas "küprok" silma. Kas häda on värvitud seintes? Need toad kus tapeet on, seal küprok silma ei hakka millegipärast? Aga kui uus sein on ilus, sile värvitud siis tuleb mõni paneelika korteri elanik, koputavad ja ütlevad küprok! Inimesed kes ise eramajades elavad ma ei ole kuulnud sellist kipsi laitmist muide.

See on ammu teada fakt, et Kredex on senisel kujul surnult sündinud asutus. Ei nende pakutavad garantiid ega muud toetused ei tule kätte märgatavalt odavamalt kui turul pankade pakutavad. Riik peaks oma mõttemaailma tugevalt muutma, et Krredexi toetustel oleks ka mingisugust mõtet.
Sai ka mõni aasta tagasi meie kortermaja katuse renoveerimise osas uuritud ning Kredexi garantii koos oma iga-aastaste garanteerimis ja muude tasudeta oli mõttetus kuubis, võtsime lihtsalt laenu.
Praegu subsideerib Kredex eelkõige neid kümneid vennikesi, kes on suutnud mõnituhat eurot investeerida termograafia seadmetesse ja siis copy-paste energiaauditeid vorbivad. Aga mis mõtet on energiaauditit, tellida mingile nõuka aegsele kortermajale, kus on ette teada, et igast tarindi osast lekib kõvasti soojust? Ok, saad Kredexi otetusega 50% nö soodustust, aga selle termoauditi rahaga oleks saanud ehk juba mõne logu ukse või akna ära vahetada.

# Ja miks see küprok inimestele ette jääb?

Vahet pole, mikspärast. Aga paljudele jääb ja see omakorda mõjutab tarbijate käitumist (loe: hindasid). Mõtle niipidi, et näiteks 150K hinnaga müüakse küprokist maja Sulle sobivas asukohas ja oleksid ostuhuviline. Aga seal kõrval müüb keegi nn päris maja, mis loodud kestma sajandeid. Kui nende hind oleks sama, kumma ostaksid? Aga kui palju tohiks see "päris maja" veel kallim olla, et ikkagi seda eelistada? On ju selge, et 5 aastaga nende hinnad vast eriti palju ei muutu, aga kui hakkad pensionile minema, on neist ühel alles veel maja väärtus, aga teisel pigem ehitusprahi väärtus, siis pikemaks ajaks vaevalt omale seda kipsist maja ostaksid. Minu arvates on huvitav vastuolu just selles, et korraliku ja kaasaegse palkmaja ehitamine ei ole sugugi nii palju kallim, kui on nende praegused hinnavahed ja ka kipsmaja hilisem müük on keeruline, kuna turg on sellistest valmis ja poolikutest "arendustest" juba ammu üleküllastunud, kuid kaasaegseid mõistlikke kvaliteetehitisi ja isegi nõukaaegseid kipsi-peno-laminaadiga rikkumata püstpalkmaju turul peaaegu et ei olegi, ei odavalt ega kallilt. Ja kuna ma tean juhtumisi päris hästi, mis toimub Eestis freespalkmajade turul, siis ootan huviga, mil viisil arendajad praegust olukorda ära hakkavad kasutama ja mis pärast seda veel palkmajade mainega juhtuda võib:))

Need isikud, kes selle Kredexi abi vastu sõna võtavad, ei ole vist lähiajalugu jälginud? Ehk siis laenuraha, mis on õigel ajal võetud, enam praktiliselt ei kalline, samas küttehind tõuseb näiteks Tallinnas pidevalt. Seega õigesti soojustatud ja korraliku ventilatsiooniga ja küttesüsteemiga paneelelamu kulud suurenevad tulevikus suhteliselt vähe võrreldes soojustamata majaga.

Tuudur tabas naelapea pihta. Mis puudutab siin aga teemat küprok v.s. pärismaja, siis on tegu pooliku tõega. Mis puudutab vanu paneelikaid ja kinnisvarahaide poolt pidevalt kuulutatavat lagunemist, siis on tegu natuke vastupidise lähenemisega meie viimase mulli toimimisele. Paneelikad ja nende konstruktsioon on tegelikult päris põhjalikult läbi töötatud. Ka siis töötasid inimesed kes olid päris nutikad. Viimase mulli ajal aga hoiti kokku sealt kus võimalik. Täitsa tavaline oli nähtus kus mehe mõõtsid eelprojekti kaustas (joonised 1:100) seguse mõõdulindiga. Oli ka neid objekte kus oli kõik piinliku täpsusega ära lahendatud ja töömees ladus nagu legot maja kokku. Kõik oleneb sellest kui hästi on asi enne ehitust lahendatud ja kui hästi ehitatud. Siis ei ole aga väga suurt vahet. Ka "küpsokmajad" võivad korraliku lahenduse korral kesta 100 a ja kivimajad juba laguneda 10 aasta möödudes. 100 aastaseid puitkarkasse on nähtud küll ja samas on nähtud ka hoonet mis on ootab buldoserit juba 10 aasta vanusena.
P.S Olen insener ja ehitustel käimine on igapäevaseks tööks.

to: James75

Võtasid mul sõnad suust:)

Kõigepealt võiks defineerida ära mis asi see küprokmaja üldse on.
Küprokmaja all ikka ei tohiks mõelda mistahes maja, mille siseviimistluses on kasutatud kipsplaati. Olen küllalt näinud, et nõuka ajast pärinevate freekpalkmajade juures on kasutatud siseviimistluses kipsplaati. Kui tapeet on peal siis pole erilit vahet mis seal all on. Mõnedel juhtudel on see kips seal seinas juba nõuka ajast saati, teistel juhtudel on hiljuti pandud remonti tehes, et saaks ilusa sileda pinna kuhu panna tepeeti võid muid asju.

Minu nägemuses on küprokmaja sünonüümiks selline viimase kümne aasta jooksul kiirelt ja odavalt kokku klopsitud uusehitis, milles mõni noor pere on omale eluaegse laenuga ostnud. Mõndel juhtudel võib-olla ei ole küprokit kasutatud sellise maja juures :)

Mina näiteks ehitasin oma majal nii, et sisse liimisin fibo peale kipsplaadi, ei tunne nagu et oleks kipsmaja nüüd siis:) Esimese viie aastaga ei ole ühtegi paragu ega defekti sel pinnal. Praod tulevad aga sinna, kus on kasutatud puitkarkassi (laed) ja üleüldse puit on ehitusmaterjalina täielik saast minu silmis, järgmine maja tuleb täielikult raudbetoonist ja klaasist ilmselt.

Puit ei ole saast, aga puit on isemoodi materjal, mis nõuab kogemusi. Vanad meistrimehed tegid puidutööd sama täpselt nagu tänapäeval tehakse metallitööd.
Traditsioonilisi palkmaju ehitati mitte ühtegi naela kasutamata. Ja maja jaoks palkide langetamisega oli koguni sedasi, et neid võeti metsast vaid mingil kindlal ajal. Kes vaatas kuu seisu, kes midagi muud. Tundub veider tänapäevasega võrreldes :)

Samas ega see raudbetoon maja võib-olla ei oleksi väga halb mõte. Teed saalungi valmis, tuleb segu pirn ja laseb selle täis, tahkub mõnda aega ja ongi maja karp valmis. Kui ma õigesti mäletan, siis üks Eesti õppejõud isegi propageeris sellist majaehitust. Pidi olema kiire, odav, vastupidav.

Ahjaa, üks koht kuhu ma iialgi puitu ei paneks on maja välisfassaad. Küllalt nähtud kuidas mõned seda iga 5 aasta tagant üle võõpavad ning lapsepõlves seda ise ka pidanud tegema. Tänapäeval on olemas nii häid materjale, mis välisfassaadi jaoks kasutada sobivad. Kestavad terve inimpõlve ning näevad ka head välja.

kõva sõna- puit on saast.
eh, mees, okkaline saab olema sinu tee püha tõeni...
puit on elus materjal ja sobib inimesele elukeskkonnaks kõige paremini. ümbritseda end elutu kiviga on viimane lollus. praod ja muud jamad tekivad materjalide kokkusobimatusest- kui üks asi elab ja hingab ja mängib, siis peab ka teine seda tegema, aga surnud kips on surnud kips ja midagi muud sa sealt ei saagi kui pragusid.
mis puutub puitfassaadi värvimisse iga viie aasta tagant, siis on selles süüdi ehitaja, projekteerija või isegi värvija, aga mitte puit. endal värvisin nüüd uuesti üle kümne aasta, aga mitte sellepärast, et kuskilt koorunud oleks või muid jamasid, sai lihtsalt vahelduse mõttes vähekene tooni muudetud.

Kärss kui elukutseline soomlane võiks teada, Skandinaavias on ligikaudu 85% ehitatavatest uuseramutest moodul- ehk kipsmajad.

Samuti võiks ära käia Nõmmel Ilmarise tänava kandis, kus soomlaste poolt kontributsiooni korras ehitatud küprokmajad (okei, karkass - puitlaastplaatmajad) seisavad vapralt juba 40-ndate lõpust saadik ja seisavad ilmselt veel järgmised 60 aastat.

#Mina näiteks ehitasin oma majal nii, et sisse liimisin fibo peale kipsplaadi, ei tunne nagu
#et oleks kipsmaja nüüd siis:) Esimese viie aastaga ei ole ühtegi paragu ega defekti sel pinnal.

Aga miks peakski olema? Ei tea rääkida küll Sinu maja kohta, aga tõenäoliselt koosneb sellise maja sein (seest välja) tapeet-värv-pahtel-kips-fibo-peno-õhkvahe-vooder. Hinnast rääkides tuleks sellele lisada ka kõigi nende kihtide paigaldamine. Palkmaja koosneb aga lihtsalt palgist. Põhjamaade palkmajal on lisaks ka soojutus+välisvooder. Lõpptulemusena saad normaalse mikrokliimaga elamu, kuhu ei ole vajagi sundventilatsiooni, mille seinad salvestavad soojust ega nõua mingit erilist pinnakäsitlust. Kips-puitkarkass majade puhul on aga võimalik mängida läbi actionfilme, kus viskad mehe läbi seina:).

Saan aru, et kipsi eesmärk on see, et sein oleks sile ja ühtlane. Kas see, kui sein on sile (ja iga defekt kohe silma paistab) teeb majaomaniku õnnelikumaks? Või on see mingi euroremondi joovastuse järelkaja, tahtmine sarnaneda mingi trendiga?

#Kärss kui elukutseline soomlane võiks teada, Skandinaavias on
#ligikaudu 85% ehitatavatest uuseramutest moodul- ehk kipsmajad.

See, et ma kunagi üsna ammu natuke aega Soomes elasin, ei tee minust veel elukutselist. Aga Su väite kohta - miks Sa üldse eeldad, et tavatarbija Soomes on targem kui tavatarbija Eestis? Enamus ostab ju ikkagi ruutmeetri ja hinna omavahelist suhet ja kuna tema lapselapsed vaevalt samas majas elada tahavad, siis teda nii kauge tulevik ei huvitagi. Aga vaata, kuidas on ehitatud talumajad, ükskõik kas siis Eestis või Soomes. Neis elatakse põlvest põlve ja need ehitatakse kestma pikalt. Mina elan just ühes sellises, mille ehitas mu vanavanavanaisa 130 aastat tagasi, millel pole siiani vahetatud seinas mitte ühtegi palki (erinevalt fibost on palgid suht lihtsalt siiski vahetatavad) ja mille soojapidavust iseloomustaks vist hästi see fakt, et SUUR ahi püsib soe ca 5-6 päeva (palgivahesid uuesti topitud ei ole, vooder väljast peal, palkide vahel sammal). Ma ei eita progressi ega taha teha kuidagi maha kaasaegseid kestma loodud lahendusi (odavlahendused on teine teema) ja kuulaks hea meelega targemaid, et milline lahendus oleks siis tänapäeval veel parem ja pikaealisem?

PS: ma ei taha kipsi kuidagi maha teha. Mul on näiteks paksud kipsist tuletõkkeplaadid ümber paekivist korstna. Mujale pole nagu osanud kipsi panna.

Kas see teema on veel aktiivne? Mis rahvas arvab, kas praegu on ka mull kinnisvara ja ehituse hindadega?

Mu elukaaslane on maakler ja ta ütleb ikka et väga vahet pole millal osta kui investeerid pikaajaliselt.

Muudetud 13.05.23 15:06

mulli pole kuniks leidub ostjaid ning pangad laenu annavad ja eestlane on ses mõttes imeelukas, sest talle on võimalik igat s.tta igasuguse hinnaga müüa. st üle mõistuse hinnaga.

Müstiline on see, et 10k eur ruutmeetri eest makstakse... Eestlane on rikas, peabki raha vähemaks võtma maksudega.

pole mingit mulli. Kui vaadata ajalugu ja maailmapilti siis kõik plaanipärane. Kunagi elasin iirimaal, majad maksid siis 250 000 €, tundus ulme. Eestis oli siis kuupalk 4000 EEK (250 €). Praegu need samad majad maksavad 1+ miljon €. Kinnisvara alati kasvab. Mujal euroopas kui sünnid perekonda kus kinnisvara pole ja elatakse üürikorteris, siis tõenäoliselt laps samuti ei suuda oma elu jooksul soetada oma elamist, sest kui terve elu palk kokku liita (12 kuud x 70 aastat palk) siis summa kokku on väiksem kui näiteks kinnisvara hind. Ehk siis kinnisvara pärandatakse edasi, aga elu palga eest ei suuda keegi osta. Eesti selles suhtes veel piiripealne riik, kus on hetkel (2023) võimalik elu aja palga eest seotada omale kinnisvara (30 aasta laenuga), aga ilmselt tulevikus enam pole seda ka võimalik. Seega ainuke võimalus tulevikus kinnisvara omada ongi saada seda päranduseks ja siis omakorda pärandada.

https://minu.kataster.ee/

Minu maatüki hind hüppas 1150 pealt 45 599 euri peale. Ei teagi, kas nutta või rõõmustada nüüd. Vaene talumees, kelle lehmad seal peal jalutavad ja nosivad hetkel...

EDIT: Lohutust ka:

https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/muud-maksud
/maamaks#maksumaarad-2024

Ehk siis üle 1% ei tohi küsida nii kui nii ehk väga kalliks ei lähegi see "lõbu"
Lisaks veel kaitsemehhanism ka, et aastas ei tohi võrreldes vanaga tõusta üle 10% ehk siis vanasti maksin miski 27 euri aastas, järgmine aasta maksan heal juhul 30 kanti tõusvas joones kuni surmani ja siis äkki jõuab 450 euri piir ka kätte.

Muudetud 14.07.23 21:01

Eestlane on üks veider olevus, kes tahab olla see, kes ta ei ole. Kui ainult laenu saaks, sest teised võtavad ju ka. Ahh küll jõuab tagasi maksta…Paljud ei jõua. Massipsühhoos on üks kole asi, nii kinnisvaras kui ka laulupeol, kus koos naeravad, nutavad ja pärast ummikutes üksteisele näppe ja muid koledaid asju näitavad. Mujal maailmas on laulupidu iga nädal paar korda. Jalgpallistaadionil, muu seas. Meil on mõttetu kahe auto ralli, mida koos viina visates on äge taga ajada.
Pähe lastakse endale istuda igast asendist, tööandja, valitsuse, jne poolt.
90% autojuhte tallab politseid nähes pidurit, kuigi sõidab täitsa legaalselt. See räägib nii mõndagi.
Mull on ja lõhkeb, sest Eesti kliima ja olemusliku paradiisi hinnad ei saa olla samad Austria jms. riikidega. Noortele antakse signaal, ostke, ostke, oma kodu jne. Vaesekesed, ärihaide saak..

Terve maailm elab võlgu, riigid on võlgu, raha on ainult fiktsioon, teda reaalselt enam ei ole, on ainult võlad, milledel tagatised ja need omavad mingit kokkuleppelist väärtust nimega raha.

"Lisaks veel kaitsemehhanism ka, et aastas ei tohi võrreldes vanaga tõusta üle 10% ehk siis vanasti maksin miski 27 euri aastas, järgmine aasta maksan heal juhul 30 kanti tõusvas joones kuni surmani ja siis äkki jõuab 450 euri piir ka kätte."

Vananenud ja seega väärinfo Deusilt. Omavalitsused võivad otsustada tõusu kiiruse. Võivad kohe sul 2.5% ära laksata , kõik seaduslik.

https://www.err.ee/1608946718/omavalitsused-saavad-oiguse-mi
nna-ule-maamaksu-aastase-tousu-piiri

Minult vananenud info? EMTA lehelt vananeud info? Pole ime, et sa uudistest aru ei saa, äkki kaevaks miski 2001 aasta uudise veel kuskilt välja igaks juhuks ja tuleks tembeldama siin väärinfoks selle baasil? Jälgi kuupäevasid!!!

Deus isegi ei loe, mida siin postitatakse.

Artikli daatum:

13.04.2023 15:08

Lisaks üks tsitaat ka veel sealt, et veenda reformierakonna apologeet Deusi, et artikkel on kaasajast, mitte 20 aasta vanune:

"Võrklaev ütles, et üks osa omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisest on lubada omavalitsustel otsustada, kas kaotada oma territooriumil kodualuse maa maksu vabastus ning lubada ületada ka kümneprotsendine aastane maamaksu tõus."

eelmisele: pole mõtet siia kopeerida mingit rahandusmin-i eelnõu ettepanekut. Asi on seaduseks formuleeritud ja igaüks võib seda ise RT-st lugeda. Mingit üle 10% tõusu seaduseparandus (praegu) ette ei näe: https://www.riigiteataja.ee/akt/110032022033

Mogri saab postituskeelu.

Puhtalt minu isiklik arvamus, aga sügisel võib juhtuda, et valitsus avastab, et makse ei laeku piisavalt, seetõttu vähendatakse omavalitsustele laekuvad füüsilise isiku tulumaksuosa ja omavalitsustele antakse vastu võimalus viia maamaks rohkem kooskõlla maa tegeliku hinnaga. St kaob see 10% piirang ära.

See "suur terts" viidatud maamaksuseaduse redaktsioon on avaldatud eelmise 10.03.2022 üle-eelmise valitsuse poolt ja sisaldab veel suuresti kesikute maailmavaadet.

Valitsus lubas selle 10% piirangu ära kaotada. Mis iseeenesest on ka arusaadav kuna KOVid elavad niigi suures vaesuses ja odavaid lasteaiakohti ja head teehooldust tahavad ju kõik saada.

tiit_ (registreerimata)
Ole hea ja viita täpselt! Mul toksib sama asi kuklasse, seadusena ei ole, aga midagi on puudu siit pildilt.
Pilt tehti muidugi suve alguses nii kirjuks riigikogus, et sealt tulevad infokillud muutusid sisuliselt väärtusetuks, kahju!

"Valitsus lubas ära kaotada 10% piirangu"
Lugeda ei oska?
Valitsus just KEHTESTAS selle kaitsemehhanismi, et su Tallinnas 500 euri aastas maksev maatükikene ei hüppaks järgmine aasta hoobilt 1250 euri peale vaid tõuseks vaikselt jao kaupa!

https://www.err.ee/1608946718/omavalitsused-saavad-oiguse-mi
nna-ule-maamaksu-aastase-tousu-piiri

"Võrklaev ütles, et üks osa omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisest on lubada omavalitsustel otsustada, kas kaotada oma territooriumil kodualuse maa maksu vabastus ning lubada ületada ka kümneprotsendine aastane maamaksu tõus."

See on ainult oletus ja soe õhk, mida te vahutate!

https://www.riigiteataja.ee/akt/110032022033?leiaKehtiv

paragrahv 5

Lõik 3 viib siia: https://www.riigiteataja.ee/akt/110032022002

Paragrahv 8-1

Nahh te neid uudiseid siia kleebite, kui selleks on seadus?
Mogri postituskeeld pikenes jälle.

Seadused on inimeste tehtud ja neid saab alati muuta. Viimane näide peretoetused. Enne valimisi hääletame tõstmise poolt, peale valimisi hääletame vähendamise poolt.

Kõike saab muuta, kuid praegu on olukord selline ja joon all. Räägime sellest oletuslikust asjast siis, kui uus seadusemuudatus käivitatakse ja seda arutama hakatakse.

"Kõike saab muuta, kuid praegu on olukord selline ja joon all. Räägime sellest oletuslikust asjast siis, kui uus seadusemuudatus käivitatakse ja seda arutama hakatakse."


Tõmba siis automaksu teemas ka joon alla, riigiteatajas pole essugi automaksust.

eelmisele: automaksu teemal pole tõesti Riigi Teatajas midagi, ei saagi olla. Maamaksu kohta on olemas, viide siin teemaski kenasti sees.

Milleks oma lugemisoskamatust demonstreerida...

Debiilikut parandab ainult haud, sest ei soostu teine mitte kuidagi kooli tagasi minema, kuigi korduvalt saadetud. Aga kässari karistus aind pikeneb ja pikeneb tänu sellistele hiilimistele..

Muudetud 19.07.23 10:10

Mitmed sõbrad piiri taga ootavad, et hakata siit majanduslanguse ajal kinnisvara kokku ostma, aga hinnad polegi eriti langenud, lihtsalt mingites turusegmentides on seisak ja kinnisvara väärtus (mitte hinnad) langesid vaid inflatsiooni arvelt. Kui hinnalipikul number ei muutu, on nende riikide kodanikele, kes pole saanud nautida zooroopaliidu kõrgeimat inflatsiooni, väga raske selgitada, milles see meie kriis täpsemalt seisneb, kui see ei kajastu isegi mitte hinnakrahhina:)) Pangad teenivad siit samal ajal muidugi ajaloo suurimaid kasumeid, sest finantsotsuste põhjal oleme me ju nii rikkad...

https://kodu.postimees.ee/8064920/johker-erinevus-vaata-kui-
palju-maksavad-lounanaabrid-kodulaenu-eest

¤¤¤Citadele kodulaenude puhul jäi keskmine laenusumma möödunud aastal Eestis ligi 160 000 euro juurde, kuid nüüd on see langenud 156 000 euro peale. Samal ajal kukkus keskmine laenusumma Leedus aastaga 145 000 eurolt 116 000 euro peale. Lätis jääb keskmine laenusumma sellel poolaastal 80 000 euro tasemele.
/.../
Käesoleval aastal on keskmise kuise makse suuruseks Eestis 1015 eurot, kuid Lätis on selleks vaid 519 eurot. Leedus on keskmiseks makse suuruseks 688 eurot.¤¤¤

Siit saab tasuta lugeda kinnisvaramullist Soomes. Õigemini sealse regionaalpoliitika väljakutsetest ja äpardustest. Ühtlasi ka põhjustest, miks seal on pidevalt püsinud kinnisvarahinnad mõistlikuna ja miks juba aastaid eestlased (varasemalt ka venelased!) seal veidi kahtlase väärtusega kinnisvara kokku ostavad... ja siis sellega midagi peale ei oska hakata ning kohaliku turu puudumise tõttu seda meie kohalikes müügikanalites teistele eestlastele üritavad maha parseldada:)

https://eestinen.fi/2024/12/soomes-kaotab-oma-vaartust-miljo
n-kodu-ja-midagi-eriti-teha-ka-ei-saa/

Sõber ostis Soomes, pisut tsivilisatsioonist eemal, maja. Oksjoni lõpphinnaks kujunes 26K. Algselt oli maja fix hinnaga aastaid müügis. Algne hind oli 79K, siis langes 59K, siis 49K ning sellele järgnes oksjon, alghinnaga 10K. Maja juurde kuulub ka lähes 2ha maad ning kriips veepiiri järvega. Lähim tihedam asustus, kus on ka pood, asub u 20 min autosõidu kaugusel. U 800m raadiuses asuvad mõned suvekodud ning 1,5km kaugusel suureb farm. Majas on päris viisakas elektrivõimekus ning u 100m kaugusel on valguskaabli liitumisvõimalus. Maja vajab ka pisut järeleaitamist ja kuna sõber on ehitus-remondialal päris oskuslik käpp, siis tema hinnangul läheb sellese u 50K eurot sisse. Kui üllatusi tuleb, siis veel mõned kilod lisaks. Plaanib ta sinna alaliselt elama minna, kuna suur osa tema sissetulekust ei sõltu asukohast. Ja ka lapsed kannavad juba ise kaela ning naine hakkas toise isase vastu huvi tundma…
Sama sõber ostis 2021a Tln piiril 2-toal uue korteri 79K eesti mille nüüd 128K eest maha müüs. Ütles, et müügiga eriti probleeme polnud. Vaat, et rabati käest. Saadavast finantseerib maja remonti ning…. Eks näis, mis tolle ülejäänuga teeb – nagu ta ise üts.
OT:
Vahetult enne koroonat ostis sõber Soomes omale Volvo 940 farmari. Päris ilusa olemisega. Võiks öelda, et lähes muuseumi vääriline. Ja siis tuli see pandeemia ja “piirid kinni” teema ning masin jäi sõbra venna hoolde, kes juba aastaid Soomes elab. Masin tänaseni Soomes… ja nüüd on hea sinna elama asudes masin kasutusele võtta.
2024 sügis müüs sõber oma 2022a Superbi maha, et seda Soome kaasa ei võta.

50 000 maja remondiks?

"50 000 maja remondiks?"

Säästuremont ju. Ma hakkasin kokku lööma oma maakodu remondiks kuluvat raha. 2 ahju ja 2 pliitat ning korsten. Ahjud ca 6k tk, pliitad 4kilo tk, korsten ka kindlasti 3 kilo. Ainuüksi küttesüsteemide peale läheks ca 25 kilo vähemalt.
Soojustused, veesüsteemid, siseremont, aknad jne jne.

Kokkuvõttes on mõistlikum vana maja lammutada ja väiksem uus asi püsti panna.

Niipalju kui ma fotode pealt nägin, siis maja on täitsa olemas. Võib kasvõi kohe sees elada ja nagu kirjutasin, siis maja vajab PISUT järeleaitamist, mitte kap.remonti või täitsa uuesti ülesehitamist. No ja maja pole ka teab ,mis loss - 80 ruudune. Kõrvalhoone olla hilisem ehitis ning pidi igati kobe olema - saun ja garaaz. Ise arvas, et kui maja remondib, siis saab sel ajal sauna eesruumis elada.
Ja no, ex see 50K ole selline esmane hinnang. Kui on too nö audit tehtud, ex siis tuleb õige pilt ette.

Muudetud 16.01.25 10:56

Mitte kõik inimesed pole kahe vasaku käega sündinud.