Ega see nüüd mingi eriline uudis pole aga....

Sain eile Uulu-valga peal põdrakarjaga kokku. Lähituled peal, teine auto tuli vastu, järsku tee põtrasid täis. Peaaegu oleks õnneks läinud, ühe pulli nina lõi esiklaasi sisse ja sarv katuse mõlki. Arvestades asjaolusid, läks väga hästi...

Ööd on jälle pikad ja pimedad. Sõitke palun ettevaatlikult. Eriti metsavahel ja lähituledega!!!!!

Loomad on teel jah, nagu kell tagasi keerati nii on inimesed ka aru kaotanud. Pimedas ikka üldse liigelda ei osata. Tulede ümber lülitamisest ei teata midagi. Sõidetakse täistuledega ******s. Suvalisi tulesid riputatakse auto külge ja kasutatakse nii kuidas juhtub. Lube antakse kusagil vanapaberi hinnaga?

Pole vaja kihutada, kui sõita ei oska. Ma lasen pimedas 70 km/h püsikiirushoidjaga, et selliseid ohtusid maandada.

olen kindel, et võtsid kaugid maha vastutuleva auto pärast juba 1km pealt?
sa ei saanudki ju põtru märgata!

üsna õelad olete oma kommentaarides, ma vaatan.

kiirus oli mul sel hetkel kindlasti alla 90. selle piirkonna ohtlikkus samuti ette teada. teine sõiduk nii lähedal, et ilmselt väga napilt pääses.

ja millegipärast pole ma ise kordagi öösiti ühtegi 70ga kulgejat kohanud, kõik sõidavad mööda, nii et numbrimärkigi ei jõua märgata. tulesid hakkate kah vilgutama isegi kurvides kui pole veel vastakutigi jõudnud. pikivahe hoidmistest ma ei hakka rääkimagi.

load sain täiesti ausalt 18 aastat tagasi ja kuigi see mingi näitaja pole, olen vaid ühe korra trahvi saanud kui põlva politsei 94ndal mulle 10 krooni ära väänas.

see põdra intsident oli mulle heaks õppetunniks ja selle teemaalgatuse eesmärk oli seda teiega jagada. veelkord: olge pimedal teel ettevaatlikud!

Lihtsalt uudishimust, et mis lõigul see põkkumine aset leidis. Teaks ettevaatlikum olla.

Krt tule taevas appi sa sõidad 70km/h ,krdi napakas sinusuguste pärast õnnetused juhtuvadki, Maanteel on lubatud 90 ja linnas 50 mitte 70 ja 45 ,sa tekitad oma aeglase sõiduga rohkem liiklusohtu (pikk rivi sinu taga kes kõik ootavad mõõdasõitu) kui ei julge sõita istu kodus või sõida bussiga.

Niikaua kui pole teed ja metsa aiaga eraldatud on loomade teele hüppamine & nendest möödasaamine õnnemäng. Ainult noored nolgid kujutavad endale ette, et neil õnnestub igast takistusest iga kell mööda saada 110km/h.
Võibolla õnnestuks õnnetusi vähendada kui igale metsloomale pannakse kohustus kanda helkurit...

Kas keegi on kasutanud elektroonilist metslooma peletajat? Ei tea kas tõesti mõjub või on see raha raiskamine?

http://ladu24.ee/et/tarvikud/7000,7009,0,1,metslooma/316592

Seisvast autost ehk hoiab koerad-kassid natuke eemal, kuid sõidu aeg kindlasti mitte, pigem võid miski woo-doo nuku katusele panna :)

Tegu oli Kilingi Nõmme lähedal Lodja ja Tõitoja vahelise lõiguga....

Juba 5 a tagasigi õpetati autokoolis, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt tee- ja ilmastiku oludele, lähtudes eelkõige juhi enda võimetest. Kui paljudel juhtidel tänasel peaval see meeles on näitab väga selgelt liiklusõnnestuste hulk. Turvalist liiklemist!

Head kaasliiklejad
Et vältida liikluses ohtlikke olukordi, kutsun kõiki autojuhte lõpetama 300m - 2km pealt kaugtulede ümberlülitamise lähikatele ja mitte alluma kildi pealt vilgutajatele.

Selleks ei ole mitte mingit vajadust, õige oleks 150-200m pealt aga eeskiri nõuab 300m.

Uued autod, pestud ja kriimudeta/tuhmumata klaasidega tuled:
http://picasaweb.google.com/kinnisvarapildid/KaugtuledTM5200
8#slideshow/5399155686931028930

http://picasaweb.google.com/kinnisvarapildid/KaugidTM112009#
slideshow/5399151663462192962

http://picasaweb.google.com/kinnisvarapildid/KaugtuledTM1020
08#slideshow/5396289513423765906

Ohutut liiklemist kõigile!

Ärge neid põdravilesid siin pakkuma tulge, see on jama. Väidetavalt tekitavad need viled ja seadmed kõrgssgeduslikku ultraheli, mis peaks põtru peletama. Paraku pole teaduslikult tõestatud, et põder üldse seda heli kuuleb, arvatakse, et põdra kuulmine on inimestega sarnane ja tõenäoliselt nad seda ei kuule. Samuti levib see heli kindlas suunas´.
Kel huvi nende vilede kasutustulemuste vastu siis lugege läbi paar artiklit:
http://en.wikipedia.org/wiki/Deer_whistle

Ohio politsei katsetas neid oma patrullautodel http://www.usroads.com/journals/rmj/9705/rm970503.htm

Pimedas parema ohutuse tagamiseks tehke tuled korda(reguleerige paika, võimalusel kasutage tuledes neid Philipsi ja Osrami pirne, mis lubavad 30-90% paremat valgust), mõistlik sõidukiirus ja harjutage end mõttega, et teatud loomadest tuleb äkilisel teeleilmumisel pigem üle sõita kui näiteks siili tõttu kraavi üle katuse käia

pk 73,

mul õnnestus oktoobri alguses metskitsega kokku saada, võrreldes Sinuga läks suht õnnelikult. Kitsel küll paraku mitte :(

Kiirus enne õnnetust 80-85 km/h, väga tihe lörtsisadu, märg asfalt, pime aeg, kits kurvi taga teel. Kõigi halbade asjaolude kokkulangemine. Sain hoo maha pidurdada nii 50 kanti ja see oli ka kõik.

Ei saa samuti aru sõiduki juhtidets kes 1 km enne alustavd tuledega vilgutamist , et võta täistuled maha , täiesti norm on kui vahemaa on 250-300 meetrit.Sama kehtib ka n. kaherealiste maanteede puhul Kui tuled on õieti regul. pole vajadust kaugtulesid maha võta ,sest vaatad ju siiski oma tee poolt.mitte vastutuleva sõiduki tulesid ok. rekkad on eri jutt oma prosektoritega.

> Ei saa samuti aru sõiduki juhtidets kes 1 km enne alustavd tuledega vilgutamist,
> et võta täistuled maha , täiesti norm on kui vahemaa on 250-300 meetrit

Küsimus pole üldse mitte selles, kas on 1km või 250m, vaid ainult selles, kas sinu tuled pimestavad teda või mitte. Kui on tuled maanteesitaga koos ja reguleeritud suht alla, võid sõita temast täistuledega mööda ka nii, et ta arugi ei saanud, et pooltuledele ümberlülitamata unustasid

Põdraviledest: Soomes oli möödunud talvel mingi järjekordne vilekampaania, kus kasutati ka viiteid ja väljendit "teaduslikult tõestatud". Ei süvenenud sellesse üldse, äkki kellelegi jäi näppu mõni reklaam või isegi ostis, saaks ümber lükata Tuscani väite, et midagi teaduslikult tõestatud pole:))))

Mu auto esistange all on 2 vilet, mis peaksid üle 60 km/h kiiruse juures hakkama ultraheli vilistama. Ma arvan, et kui põder seda heli kuuleks, siis tuleks ta tee peale vaatama: "Kes siin vilistab?". Seni pole keegi veel vaatama tulnud. Krt seda teab, kas on abiks või ei?
P.S. Mul on ka nn. koerapeletaja (ULTRASONIC DOGCHASER). Töötab 9V Krona patareiga ja genereerib sagedust 20 - 25 kHz, 135 dB. Neid karpe jagati kunagi kirjakandjatele töövahendiks. Instruktsioonis on kirjas, et enda lemmiklooma peal ei tohi kontrollida, kas seadme patarei on tühi. Kirjutatud seda pole, et Elistvere loomapargis seda ei tohiks teha. Saaks Tuscani väitele kinnituse või mitte...

Herr Pikesikk:

Keegi ei arvagi, et täistuli 300m näitab. Reegel tuleneb sellest, et keskmine kaugtuli näitab u 150 meetrit. St et valgusvihud ühtivad vastusõitja puhul ca 300 meetri peal. Palun mitte lollusi propageerida!

Tegelikult oled Sa hea näide harju keskmisest lauajalast, kes paljust enda ümber sündivast lihtsalt aru ei saa ja sellest johtuvalt rumalusi korda saadab. Kes sõidab ainult lähituledega, kes kustutab kauged 2km enne vastutulijat, kes peab end jäle targaks ja pimestab teisi.

Esiteks klatime ära selle vana loo, mis siit mujalt teemadestki mitmeid kordi läbi käinud.

¤¤¤Väidetavalt tekitavad need viled ja seadmed kõrgssgeduslikku ultraheli, mis peaks põtru peletama¤¤¤

Ei peleta, vaid teeb kiiresti sõitvad autod metsloomade jaoks nähtavaks-kuuldavaks. St viledega auto puhul vaatavad eemal põllul olevad loomad sinu poole ja kui keegi võtab neist nõuks üle tee joosta, siis samuti oskab vaadata läheneva auto suunas. Muidu vahivad ainult oma jalgade ette. Proffid, kes samuti vilesid kasutavad, väidavad, et vilistava turboga see efekt suuremgi. St need viled ei hoia ära õnnetust, vaid vähendavad tõenäosust ja jätavad juhile rohkem valikuid, et kõik asjaosalised õhtuks tervelt oma pere juurde jõuaks. Kuna sõidan palju öösiti-pimedas, julgen kinnitada, et toimivad ülihästi. Aga ei peleta kedagi kuhugi, see polegi eesmärk, õnnetuse ärahoidmine jääb ikkagi juhi vastutusalasse.

Kirjutan vanasse teemasse hoopis teisel põhjusel. Eestis saadi maha üliolulise otsusega. Tõepoolest müts maha kohtuniku ees! Kohati tundub, et ma olen isegi tiheda liikluse korral ainus, kes vigastatud looma nähes ALATI peatuda suvatseb ja siis olukorra lahendab (iseseisvalt või abi kutsudes), aga enamus vaatavad mugavalt mööda sellest, sest seadus ju ei kohusta ja lasevad siis loomal kas piinelda surnuks või tühise vigastuse järel saada peagi järgmine fataalne vigastus, mida oleks saanud ära hoida. Inimlikkus ei ole kohtutest veel lõplikult kadunud, juhtide hulgast aga küll...
https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120336781/kohus-keelas-
keskkonnaametil-vigastatud-metsloomade-abita-jatmise-loomaka
itsjad-muts-maha-kohtuniku-ees

Just metsloomaoht on põhjus, mille tõttu toetaksin tavalistel maanteedel kiiruste alandamist nt 70 või 80 peale. Seal, kus see oht on minimeeritud, on nagunii praegugi lubatud sõita tavaliselt kiiremini kui 90-ga. Ohu all pean silmas ohtu loomadele, mitte inimestele-autodele, sest ökosüsteemi puhul võib maantee mingis piirkonnas tähendada mingi nishi tühjendamist või viimist kriitilise piiri lähedale mõnede loomade jaoks väga julmal viisil. Nahkhiired on kah loomad, kusjuures teise kaitsekategooriasse kuuluvad loomad.

Pilt on lihtsalt illustreerivaks meeldetuletuseks, mis juhtub loomalastega, kelle vanem enam koju ei jõua.

Soomes tõestati et metsloomad kardavad vanainimese häält. Katselõik on Turu ja Rauma vahel kus prooviti kõlaritest mitmesuguseid helisid mis peaks metsloomi eemale peletama. Kõige efektiivsem on vana naise hääl. Kõlarid pole mitte auto küljes vaid tee ääres. Kui andurid tuvastavad et auto ja metsloom tulevad hakkab falsetihäälega vanamutt maast ja ilmast pajatama. "Vada noormees, rege rauta talvel, vangert paranda jälle suvel, jaa" ning põdrad jooksevad sohu nii et kannad käivad kuklasse.

Tavaline odavamapoolne autovile oli mul endal ka. Vähemalt karjamaal ei pööranud lehmad isegi pead.

Inimene tuli elama loomade maale ja hakkas teid ehitama. Võibolla tuleks mõelda hoopis sellele, kas meil ikka on neid teid nii palju vaja.

On ikka vaja. Igaüks peaks teadma oma kohta toitumisahelas .

Inimene võiks olla tsiviliseeritud olend ja teadma, et kõik on võrdsed. Loomad käituvad teistmoodi, kuna nende elukeskkond on selline aga inimene võiks loomana mitte käituda. Inimene paraku ongi selline liik, kes rikub kogu maailma headuse oma tegevuse ja tegevusetuseta ära. Ma ei mõtle siin all seda, et me peaks elama nagu kunagi elasid koopainimesed. Autod, autoga sõitmine ja paljud muud asjad on hoopis kasulikud, kui neid asju mõõdukalt teha ja kuna eestlasele meeldib üldiselt autoga sõita ja loobuda sellest on raske, siis võiksime mõelda rohkem sellele, kelle arvelt me elame. Teedeta ei saa aga saame hakkama vähesemate teedega, kui hetkel on.

Kõik on võrdsed pärast seda, kui Samuel Colt nad võrdseks tegi. Põtrasid ta võrdseks siiski ei teinud.

¤¤¤Tavaline odavamapoolne autovile oli mul endal ka. Vähemalt karjamaal ei pööranud lehmad isegi pead¤¤¤

Äkki läks neile lehmadele vaatamata kuulmisele Su auto korda täpselt sama vähe kui mulle 99% tänaval sõitvatest autodest, mis ei vääri pea pööramistki? :))))

Ütleme nii, et toodete puhul, mida miljonid kasutavad ja sellest ka kasu saavad, on see suhteliselt nõrk argument (irw). Kui inimesed on milleski eriarvamusel, ei saa rakendada demokraatiat, et mida arvab enamus või vähemus (kunagi arvas enamus arvamust omavatest inimestest, et Maa on lame ja Kuu on juustust:). Samal põhjusel pole ka mõtet polariseerida selliseid teemasid hea/halb vms skaaladel, sest eriarvamustel on alati põhjused ja tõele ei pääse lähemale muul viisil, kui neile põhjustele jälile saades.

Kuidas süüakse elevanti? Tükkhaaval! Nii, nagu ei saa inimeste tekitatud probleeme laiendada kõikidele imetajatele, võiks proovida nüüd üldistada selle info põhjal, mis meil saada on. Pole palju, aga vähenegi viib tõele lähemale, kui ainult eksitav info.

Mida sisulist saan pakkuda omalt poolt?
- Kasutanud olen umbes kümmekond erinevat viletüüpi, mis sisaldab mh ka iinlaste tehtud koopiaid, sama vile erinevaid parendatud põlvkondi jms.
- Kasutanud kokku kindlasti rohkem kui 50 auto peal.
- Öiseid (st peale südaööd) sõite tuleb peaaegu kümmekond tundi iga nädal. Loomulikult on ka autod öösõitudeks paremini ette valmistatud (lisatulede suunamise faintjuuning) ja seetõttu näen tee kõrval kindlasti rohkemat kui tehaseseades autode tuled võimaldaks. Lisaks kasutan öösiti alati spets öösõiduprille (millest on siin foorumis teisi teemasid).
- Toimivuse mõõtühikuna kasutan loomadega seotud juhtumeid, näiteks iga öise Tln-Tartu-Tln otsa peal (ei sõida mööda suurt trassi!) tuleb teha alati paar äkkpidurdust (mitte loomale otsasõidu vältimiseks, vaid kiiruse vähendamiseks, et kui peaks tekkima vajadus vältida otsasõitu, võimaldaks pidurdusmaa ka päriselt otsasõitu vältida). Mingil teisel aastaajal tähendab öine sõit ka valgeid öid ja loomade jooksuajal või jahihooajal võib neid ohtlikke olukordi olla ka kordades rohkem.
- Pole kohanud vilet, mille puhul saaks väita, et üldse ei toimi.
- Eri vilede efektiivsusel on kindlasti erinevused sees.
- Vilest olulisem on see, kuidas see on autole paigaldatud ja kuidas sealt tekkinud heli peegeldub. Päris palju kulus aega enne, kui õppisin paigaldama vilesid õigesse kohta, et nende efektiivsus oleks märgatavalt parem “suvaliselt” paigaldatud vilest.
- Igasugune heli allub paratamatult füüsikaseadustele: paremalt vasakule tugeva tuulega kuulevad seda vasakul olevad loomad paremini, paremal olevatele jään endiselt märkamatuks, keskmise tuulega on vahe väiksem.
- Ei toimi kindlasti kõigi loomade puhul, aga saan öelda, et on toiminud kõigi koduloomade puhul (lammastest mägiveisteni) ja metsloomadest jänkude, rebaste, kitsede, shaakalite, karude, põtrade, punahirvede, metssigade, mäkrade ja kährikute peal. Kindlasti jäi keegi nimetamata, aga need kõik on niivõrd hiljutised juhud, et olukorrad (äkkpidurdused) on siiani silme ees.
- Erinevate vilede jaoks on toimimiseks vajalik kiirus erinev, mõni töötabki alles 90 juures, mõni juba 60 juures, linnakiirustel on tõenäoliselt kõigi nende efekt pea olematu.
- Vile ei hirmuta, vile ainult tagab selle, et loom märkab autot ja loom võib vaatamata sellele käituda irratsionaalselt (nagu loom ikka inimese ratsionaalsete hinnangute valguses).
- Viled ei toimi siis, kui vile on täis lund, jääd, pori vms, aga ma olen KÕIGIL kordadel märganud vajadust vilede puhtaks tegemiseks selle kaudu, et loomad mind enam ei märka-kuule.
- Kasutan igal autol 2-4 vilet. Mõned viletüübid on ilmastikukindlamad, mõned tüübid ei kesta poolt aastatki. Kui autolt kaob viimane vile, märkan seda reeglina 1-2 päeva jooksul just seetõttu, et ma näen pimedas tee kõrval loomi, kelle silmapõhjad mulle enam vastu ei peegelda, st kes mind ei märka, kuigi mina märkan neid.
- Ma pole kunagi osalenud loomaga avariis autoga, millel on viled küljes. Ilma viledeta autoga sõidud moodustavad mu elus viimase 20a jooksul tehtud sõitudeks max 10%, aga selle 10% sisse jääb kokkupõrkeid oravate, jäneste, rebaste ja kährikutega. Kusjuures ühel korral 1 nädala jooksul 2 loomaavariid (rebane ja kährik) peale seda, kui auto küljest pikemal välisreisil mõlemad viled katki murdusid ega leidnud asendusi piisavalt kiiresti.
- Minu kogemuste kõrval võib kasutada palju usaldusväärsemat infot Soomest nendest piirkondadest, kus põhjapõdrad pidevalt teedel ringi kakerdavad:)

Ma ei ürita tõestada midagi, lihtsalt põhjendada, miks ma ei pea paljuks kasutada oma autodel neid mõneeuroseid vidinaid, mis teevad öised sõidud oluliselt stressivabamateks ja vabastavad mind kohustusest tappa neis õnnestustes fataalselt vigastatud loomi, mille põhjustamises ma ise süüdi olen (viimati enda poolt põhjustatuna septembris, Soomes, jänku, jõudsin end seisma pidurdada ja liikuma hakates jooksis üks pisike ikkagi tagaratta alla). Eks igaüks teeb oma valikud ja ei pane üldse pahaks, kui keegi teine neid riske muude meetoditega (infrapunakaamerad jpm) paremini suudab hallata või siis neid riske (eelkõige hämara-öösõite) üldse vältida suudab.

Ainult et enne, kui vastu vaielda, palun vaadake kriitilise pilguga üle:
- milliseid vilesid üldse kasutate (eri tüüpide kohta leidub kuigipalju infot ka googeldades),
- kuidas ja kuhu ja mitu vilet on üldse paigaldatud, kas need täidavad oma eesmärki,
- kui sageli KÕIK need viled puhastamist vajavad või püsivad ise puhtana,
- kas te märkate ainult neid loomi, kellele otsa sõidate, või olete loonud võimalused nägema ka neid, kes viledele reageerivad ega seetõttu teele kunagi ei jookse (keegi eri räägi nendest pommidest, mille plahvatamise eriteenistused ära suutsid hoida)

Milline see hea vile siis on ja kust neid ostetakse? Et mitte ise 15 aastat katsetada ja proovida mida ma nagunii ei viitsiks.
See mille peale lehmad ei reageerinud oli vist Automaailmast või mingist ta eelkäijast ostetud plastikust junn. Ühel soomlasel oli auto peal Kanadast saadetud metallist vile mida ta kiitis . Sellist tollal Eestist nagunii osta ei saanud.

Põhjapõtrade peal katsetamine pole asjakohane sest nad ei karda autosid ja kui üldse viitsivad vaadata siis vaatavad. Täpselt samuti nagu lehmadki. Ja nad ei ole eriti ohtlikud sest ei jookse autole ette. Kui kakerdab kuskil tee peal siis peab vaatama et ise otsa ei sõida ja kui on tee ääres siis ei tõsta peadki kui mööda sõita.
Probleem on ikka igasugused metsikumad loomad kes ehmatavad auto peale ja jooksevad täpselt ette. Või tahavad kallale tulla. Üks tuttav sõitis Lõuna-Soomes, hirved olid ühel pool teed põllul söömas. Vaatasid et auto tuleb ja mõtlesid üle tee metsa joosta. Sealpool oli kalju ees ja pull jooksis sarved ees auto poole. Hea et mööda mahtus minema :)

¤¤¤Milline see hea vile siis on ja kust neid ostetakse? Et mitte ise 15 aastat katsetada ja proovida mida ma nagunii ei viitsiks.¤¤¤

Kuna kirjutasid metallvilest, meenus nüüd endalegi, et kunagi oli kah midagi metallist... ei mäletanudki enam. Kõik on mul olnud erinevad plastikust junnid. Mõni vilistab natuke ka kuuldavalt.

Ma ei oska midagi soovitada, sest kirjutasin juba, et ma pole näinud sellist, mis üldse oma tööd ei teeks. Suht tänamatu oleks soovitada ka sellepärast, et kui mina kirjutan, et hetkel on just need minu arvates 3 parimat, siis ka need on võimalik paigaldada nii valesti, et neist mingit kasu pole või tulekski neid paigaldada 4tk nii, et mõtled enne oma konkreetse auto peal läbi, kus on piisav õhuvool, kus ei korja ennast täis teepeal lendavat sitta, kust peegeldab heli autost eemale kõige paremini jne. Ma olen ikka väga mitme auto puhul kuu aega mõelnud enne, kui viled külge pannud, sest ei oska hästi täita neid tingimusi, mis on olulised... peale ostmist kulub nagunii esimene kuu hooldustele-remontidele, pole ka kiiret vilistamisega, aga kiiret vastust kelleltki teiselt oodata oleks autot nägemata väga ebarealistlik, kui isegi oma autoga on raske leida häid lahendusi. Madala kvaliteediga soovitusi pole kah nagu mõtet jagada... Pane aga stopper käima, siis on 15a pärast kah kogemused olemas! Muidu läheb 15a mööda, aga ikka ise ei tea ja peab küsima mingitelt kärssadelt:))

Aleksei Turovski arvates võib sama efekti saavutamiseks ka pühaku pildi auto salong panna :) Võib-olla olekski silmale ilusam vaadata? Vile tuiskaks tänase ilmaga nagunii täis.
https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/aleksei-turovski-kahee
urosest-loomaepeletist-poder-ei-oska-tagurdada/

Seal artiklis on toodud välja ka kaks väga head näidet. Nendega tuleb arvestada nii viledega kui ka viledeta sõites, st vile neid probleeme ei lahenda. Kuigi lahendab palju teisi.

¤¤¤Enamik loomi, nooremad ja kogenematumad kindlasti, ei suuda hoomata autode kiirust. Nende jaoks on see hääl ja asi kuskil seal väga kaugel ning kui kiirus on üle 60-70 km/h, näiteks 110 km/h, siis nad ei suuda arvestada, et mõne sekundi pärast on see oht juba kohal. See on ka üks põhjus, miks loomad meie mõistes ebaloogiliselt käituvad ja auto lähenedes teele jooksevad.
/.../
Tee peal seisab põder ning teil õnnestus turvaliselt peatuda. Põder passib otsa ja ära ei lähe, miks ometi? Sest põder ei ole füsioloogiliselt suuteline tagurdama. Samas tajub ta ohtu ning ei taha ringi pöörata ning teile saba näidata. Ja nii ta seal siis passib. Signaali laskmine võib teda hoopistükkis midagi meeleheitlikku tegema panna.¤¤¤

Eile õhtul jooksis vaatamata neljale vilele ette ebatavaliselt suur kitsekari, kiirus oli ca 70. Tegin äkkpidurduse (luiskan, mina vajutasin küll pidurit, aga pidurdusjõu tugevuse jm valis auto juba lidarilt loetud andmete põhjal). Kitsed jooksid auto eest ja tagant, seisvale autole keegi otsa ei jooksnud. Aga loomad on ikkagi loomad, käituvad karjainstinkti järgi, jooksid teele mulle otsa vahtides:)) Karja juhtiv sokk arvestas ainult endaga, et tema jõuab üle, jõudiski. Need ootused viledele peaks olema realistlikud ja juhil, kes sõidab maanteel üle 60km/h, peaks olema oskus kuigipalju ka "loodust lugeda", et sealt tulevaid ootamatusi ennetada.

Tadaa!

https://parnu.postimees.ee/8473138/teeaarte-salajane-katsepo
lugoon-mida-naitas-ulukihelkurite-viieaastane-uuring

###Euroopas on aastaid katsetatud ulukiõnnetuste vähendamiseks eri võtteid: lõhna- ja valguspeletid, eri tõkked, tarad ja läbipääsud. Mitu rahvusvahelist uuringut jõudsid järelduseni, et helkuritest pole kasu, kuid jahimehed rääkisid oma kogemusele tuginedes vastupidist.

Katseks valiti Saksa tootja Beilharz GmbH pikalt arendatud ja testitud ulukireflektorid, mis kinnitati teepervedele teepostidele. Nende toime aitab peatada metsloomade liikumise teel pimedal ajal, kui sõiduki möödumisel helkurist moodustub esitulede valgusest metsa poole sähviv valgusmüür. Viie aasta jooksul (2021–2025) paigaldasid projektis osalevad jahiseltsid reflektoreid 85 ulukiohtlikumatele teelõikudele, kokku 91 kilomeetrile. Kõik teadaolevad liiklusõnnetused kanti EJSi hallatavasse JAHISe infosüsteemi. Nii tekkis põhjalik andmebaas, kus iga juhtum oli seotud konkreetse teelõigu, aja ja liikidega. Liiklusõnnetuste sagedus vähenes keskmiselt kolm korda, seejuures ei täheldatud, et metsloomad oleksid ulukihelkuritega ära harjunud. Loomadel säilis valgusmüüri puhul samasugune ettevaatlikkus ka mitme aasta möödudes. Teadlaste hinnangul ei asenda helkurid ulukitarasid väga kõrge ohutasemega esimese klassi maanteedel, kus liiklussagedus on ulukitele juba ise suur barjäär. Küll aga näevad nad ulukihelkureid sobiva lisameetmena teise klassi maanteede ja kogujateede ulukiohtlikel lõikudel. Eriti oluline roll on reflektoritel zooloogide hinnangul piirkondades, kus elupaikade varasem sidusus on põhitee ulatusliku tarastamise tagajärjel muutunud ja kus ulukid seetõttu ületavad sagedamini väiksemaid teid.###

Seda lugedes hakkasin mõtlema, et osaliselt sama efekti peaks andma ka enda autode metsa/kraavide poole suunatud lisatuled, kuigi mängist "sähvimisest" ei saa vast rääkida, aga nende jaoks on siiski vajalik olla märgatav, mitte lihtsalt näidata "taskulambiga" ainult sinna kuhu astud.

Mul on lisakaugtuled üsna kõõrdi keeratud, vähemalt 30 kraadi tee servadesse just sellepärast et metsaalust valgustada. Uuema malli kaardus led-bar teeks sama töö.

Siin on see probleem et lisatuled on kaugtuled . Oleneb teest ja riigist. Üksaasta sõitsin Eestis vist terve aasta niimoodi et ei saanud üldse kaugtulesid kasutada. Enamasti linnas ja põhitrassidel kus tihe liiklus on.

TO siberia: LEDilattidega on see probleem, et see valgustab kohti, mida ei ole vaja valgeks teha. St mittevajaliku koha valgustamine suurendab silma suunduvat valgushulka, mille peale tõmbub pupill kokku. Nagu ka siis, kui vastutulija pimestab. Ise näed siis suuremaid kontraste, st halvemini valgustatud kohad muutuvad vaateväljas veelgi "tumedamaks". Kehtivad üsnagi samad reeglid nagu fotograafiaski.

Minul on õnneks pimedas sõidud peamiselt just kohtades, kus vastutulijaid peaaegu polegi. Just silmade toimimise loogika tõttu eelistan seda, et teelt, puudelt jne vastupeegelduvat valgust oleks võimalikult vähe ja see vähene võimaldab näha paremini ka seda, mis toimub tee kõrval. Kraavi poole suunatud valgusvihk ei pea olema hele ja kui tead oma kiirusi, võib see olla ka suhteliselt kitsas. Nii saab (kuigi ei tohi!) neid kasutada ka koos lähituledega, ilma et see vastutulijaid segaks või neile üldse märgatavgi oleks. See on lihtsalt minu kogemus ja nö maitseasi, ühtlasi ka palju lihtsamini/odavamalt teostatav kui "kõik ära valgustada", sest seda kõike on tõesti palju ja siis peab ka aju hakkama töötlema sealt kõige hulgast seda olulist infot, millest on lihtsam aju pigem säästa... eriti veel pärast seda, kui juba pikk päev seljataga;)

PS: sellest ei tuleks välja lugeda, et ma kusagil LEDbare või hiigelsuuri "rallitulesid" ei kasutaks või et need legaalselt ühendatud oleks. Samuti ei hakkaks täpsustama, milliseid tulesid ma iga kord päev enne ülevaatust autode küljest ära pean võtma:))