Tere üle pika aja! kuhu on kadunud porri tuuning? spoilerid, antitiivad, igasugu stereod nagu bassi kõlarid sest enam pole kuulda auto numbri märgi plärinat enam? igasugune põhjavalgusti, salongi porr nagu sportrool ja teab mis sport istmed? enam ei varastata autosid, stereosid , valuvelgi? isegi mitte auto külje peegleid ja iluliiste ei rotita enam? seltsimehed mis toimub? isegi kasutatud rehvi ärid on põhimõtteliselt kõik uksed kinni pannud!!

Kuhu on jäänud nuputelod, videomakid ja diskod?
Ok, mõni vinüülihull heas mõttes on jäänud. Siit ka vastus.

Te olete lihtsalt vanaks jäänud...

Aastal 90-91 tulid Poola ärimehed Eestisse G Mersuga . Ees kahe istme vahel oli vinüülplaadi mängija ....... nagu tehasest oli. Olin noorem ja vahtisime seda autot nagu kosmoselaeva.

Aastal 90-91 tulid Poola ärimehed Eestisse G Mersuga . Ees kahe istme vahel oli vinüülplaadi mängija ....... nagu tehasest oli. Olin noorem ja vahtisime seda autot nagu kosmoselaeva.

:):) Tol ajal hüppasid Poola treedel ja ka meil isegi kunsthambad suus :):)

Mis siin G mersust rääkida. Läksin vene kroonusse 1982 aastal. Enne seda olin 2 aastat töötanud ja näinud ainult gaz 51 ja 53. Kroonus peale utsebkat kupatati kohe uhiuue Kamza rooli, sõjaväe variant, kiirete sildadega. Sai raketipolügonile karjäärist liiva veetud, liiklus seal taigas suht olematu, tohutu lai tee karjääri ja objekti vahel. Edasi- tagasi ots oli üle 100km. Kamza spido suurimnäit oli 120. Veidi gaasi vajutasid oli põhjas, koormaga või ilma, vahet polnud õues -20, Kamza kabiinis võis särgiväel sõita.... Nojah seda et kui peale 51 ja 53 selle uue Kamza rooli istusin oli tunne nagu oleks Morgunovkast S klassi istunud. Masin oli töesti kabiinis imevaikne , soe ja gaasi vajutades oli minek täitsa asine. Koju tulles tuli jälle 53 kabiini ronida, krt :(((
Edasi tulid bussi load -> punane Ikarus ja varsti tuli mädaneva kapitalist bussilaadsete toodete rooli istuda kuni pensini 2022 aastal :)))
PS. Ning Nokia 108 on laual minu ees, teine kapis varuks, aku peab peaaegu 2 nädalat. Naisele kinkisid lapsed nutika, jebis selliga mingi aja, vihastas, viskas kusagile sahtlipõhja ja asjatab oma 206 ga edasi. Vinüülid olemas ja tohutu CD-R ja lintmakikogu, jne, jne... kui miski jama tuleb on see Z generatsioon esimesena loojakarjas. Nõukakarastusega inimene vingerdab alati välja kui just pomm otse pähe ei kuku...

Missassja!? Mingi siberi võmm on koomast ärganud ja avastas, et maailm on vahepeal muutunud :) Tõsiselt nagu?

90-dad olivad nagu metsik lääs. Seadusi polnud või olid need hambutud. Miilitsat enam polnud, politseid veel polnud. Sogases vees oligi hea kala püüda. Võeti, mis kätte juhtus. Tänaseks oleme ülla-ülla jõudnud heaoluühiskonda, kus kõike on legaalselt saada.

Et siis vinüülimängija autos..., kindel ikka? Ei olnud CD, MD, DAT või analoogne? Ajaloost on küll teada autodesse paigaldatud spetsiaalseid vinüülimängijaid kuid seda tehti pigem üle lombi. Avalikel andmetel ei ole MB neid kunagi tehases paigaldanud. Seega võis (kui oli) olla mingi custom-lahendus.

Auto originaalsisu ei ole niisama lihne vahetada. Vahepeal on hakanud kehtima igasugu turva- ja muud nõuded. Soundituuningut ikka tehakse aga tänapäevaste vahendite- ja teadmistega saab seda teha nii, et heli jääb autosse sisse, mitte välja. Eks alumise otsa hertsid kostavad välja ikka samamoodi aga ka mürareostusele vaadatakse täna teisiti kui toona. Ka seaduse valguses.

Teemaalgatajale head kohanemist muutunud maailmas :)
Head jõulurahu!

Kae mis kena teema jõuluõhtuks.
Kuhugi ei ole kadunud. Mul 92-l aastal soetatud kõige meerikalikum saksa Ford alles siiani, sai enamvähem ....
Eieiei kõik oleks palju öeldud aga palju sai küll neid asju, siiani alles, kahjuks ei sõida praegu.
Nuputelost loobusin paar-kolm aastat tagasi, pettusin. Tahtsin luupi ja toidukullerit, see oli põhjendus millega ostu õigustasin. Luubi jaux on kaamera sitt ja toidukullerid on saamatud, bolti klienditeenindus võib end kokku pakkida ja kaug-itta komandeerida, seal ehk toimiks.
Siberi võmm on nostalgitsemisele hea viide või meenutus.
Rahulikke pühi!

Muudetud 24.12.25 22:00

G mersus oli vinüülimängija tõesti ,aasta oli 1990+. igastahes oli korralikult sisse ehitatud ,puudub küll info et tehasest oleks pandud.
Olin Eesti kaitseväes algusaastatel ja autod olid ZIL 131. Korralik masin võttis spido põhja -120 vabalt . Kutid lasid veepütt taga (nagu kaljavaat) põhjakaasiga koguaeg. .Ei seganud mingi politsei. Tänapäeval peaks sellist vaati ilma numbriteta pukserima 25 km.h

Hakkavad need ulmejutud, ei saanud see 131 külmade õlidega isegi tühjalt 5 km ga 75km/h kätte ja kui ikka haagisega kakkus kogukaal 25 tonni kanti siis vaat kas 5. käigu sisse saadki. Ja kallaja ning sõjaväe kamzal olid ilma vahekastita käimad, seega kiire sillaga said sama mis porte vahekastiga. Kui just mootori piirajat maha ei kakutud, siis pikka pidu polnud.

Kamza vaikne?
Vo, eelnevalt kurdiks jäänud Zil jmt peal....
Sellised kiirused ainult unes ja allamäge.

Tapatalgu, alga!
Hullem kui Delfi kommentaariumis, milleks?

mida ajaliselt pikemaks muutub vahe okupandi ajateenistuses viibimise ja hetke vanuse vahel, seda värvikamaks mälestused muutuvad. 10-15 a pärast on neil meestel meenutused, kuidas näiteks raketsikud istusid raketi turjal ja kihutasid väeosas rakettidega ringi nagu hobustega.

õnneks jääb neid meenutajaid-muinasjutuvestjaid iga aastaga vähemaks...

* vanamees, kuidas sa nii vara pensionile said? Mingi personaalpensioär või?

Punkt 1.
https://tsernoboliuhing.ee/vana/Info%20Tsernob%C3%B5li%20vet
eranile.html
Ja läksin 61 aastasena et aasta täis saaks. Personaalpension?! Nalja teed? Pole parteisse, komsomoli ega mujale kuulunud. Oktoobrilaps jah olin, olid kõik. ei küsitud kas tahad või ei. Ja penss on eluaegse töörügamise ja selle tulemusel p..ses tervise eest 630 euri. Saan hakkama ja ei hädalda. Pole väikest penssi, on mõnel liiga suured nõudmised. See eest ükskord ometi saab normaalset öösiti magada ja maal kasvuhoones, garaazis nokitsemine on kõige parem närvipuhkus ja teraapia.
Vastandina mõnele kes tööl käis ja kõik maha jõi siis mina viimsed 15 aastat töötades panin üht teist ka kõrvale mustadeks päevadeks.

Muudetud 25.12.25 15:56

Kõik puha õige, rohi oli rohelisem, tibud kenamad ja hanged kõrgemad.
35 aastane Nokia seisab sahtlis koos teiste vähemalt teoreetiliselt töökorras uunikumitega. Mõni sama vana kett ja võsasaag peaks ka tallel olema.
GAZ 51 st sai ka omal ajal jupp maad üle saja välja pigistatud. Vahel küll pärituult ja allamäge

Teretere:)
Ei ole siin midagi muutunud – kogu suvi toimusid Ülemiste parklas need neljapäevased “ostuööd”. Muutunud on pigem nishid, porritjuuning tellitakse nüüd Aliexpressi kaudu, kinnitatakse kahepoolse teibiga, antitiib suurendab liisingumakset 3e/kuus jms huumor. Autohuvilised ehitavad endiselt projekte oma garaagedes, aga käivad hoopis teistel ja võimalikult vähe tähelepanu saavatel üritustel, sest ei taha seostada end sellise väljapoole suunatud edvistamisega. Mida kaugemale Tallinnast, seda huvitavamaks autoskeene muutuma hakkab, Põlvas jõuame kõrgkultuurini:))

See nõukajutt vajaks vast natuke täpsustamist, sest noorem põlvkond ei saa päris hästi arugi, et sel ajal ei eksisteerinud selliseid konkreetseid tooteid nagu Läänes, kuigi isegi hind oli igale tükile juba tehases peale löödud. Autofoorumis arusaadav näide võiks olla VAZ 2103. See polnud “sama asi” algusest lõpuni, vaid koosnes mustmiljonist “väikeseeriast” ja mitte ainult auto ise, vaid ka selle auto erinevad sõlmed. Ja see, kui tuli välja sõsarmudel 21033, ei tähenda mitte seda, et seal asendati lihtsalt 1,5L mootor 1,3L mootoriga, vaid ka need 1,3L mootorid olid otsast lõpuni mingid “proovipartiid”, mille kvaliteet kõikus pidevalt, muutus mingis osas paremaks, teises osas halvemaks, muutusid sulamid ja lisaks veel ka need “sinise esmaspäeva” versioonid. Ihaldatuim oli ikkagi kas 2103 “originaal” või 21031 (1,6L mootoriga), aga sealt edasi algavaid nüansivahesid teadsid lihtsurelikud vaid kuulujuttude tasemel, sest neid ei avaldatud ega tõenäoliselt isegi dokumenteeritud sellisel kujul, et seda infot kuidagi avaldada saaks. Midagi sarnast võis näha ka Saabide juures algusest kuni 80ndateni, aga arvetatav osa sellest on ikkagi pandud “Sinise saabipiibli” vahele. Samas ilma sõpradeta väljamaa Saabiklubidest poleks ma kunagi kuulnud sellest, mida sealt ei leia, näinud neid oma silmaga ja mitmetega sellistega ka sõita saanud, mida “ei peaks olemas olema”.

Üks vähestest põhjustest, miks 80ndate alguses vene keele õppimine huvi hakkas pakkuma, oli ZaRuljom ajakiri. Ootasin alati pikisilmi ja lugesin umbes kümmekond aastat KÕIK numbrid läbi just sellepärast, et see oli ainus koht, kus näpuotsagagi mingisugust tehnilist infot tilgutati nende eksperimentide (tollal ratsionaliseerimiste) kohta. Ajakiri oli tellitud veel ka 90ndatel, aga siis tekkisid juba teised huvid ja ainult sirvisin. See 2103 näide on kehv, sest paguneid teeniti mingisuguste imelike pisiasjadega, tervikpilt muutus vähe. Samal ajal ehitati ka katsemudeleid, mis oma kvaliteedistandarditelt ei vastanud nõuetele. Kui välismaal rändasid need “ideeautod” muuseumidesse või pressi alla, pandi need nõuka ajal lihtsalt müüki. Nii leiab lihtsurelikele mõeldud autode kapoti alt ka täiesti arusaamatult lääne juppe, Jaapani juppe, “imelikke” (loe: arusaamatute mõõtudega ja tavainimeste jaoks “mitteremonditavaid”) mootoreid, sildasid, sõlmi jpm. Sellest ei kirjutata kusagil, seda infot on võimatu otsides leida ka venemaalt. Kuna mu vanemate tutvusringkond koosnes tollastest tipprallisõitjatest, jõudsid paljud inimesed, kes ostuloaga ostetud auto probleemile remonditöökodadest abi ei saanud, just nende garaagedesse ja majandite töökodadesse. Eks sealt hakkasid idanema ka hilisemad VFTS-i ideed ja sellepärast olen ka kuulnud-näinud natuke rohkem kui ZaRuljomis kirjutati. Sellepärast ei julge samas midagi üldistama hakata nõuka aja kohta, sest erandeid oli, oli palju ja kohati väga imelikes kohtades. Tõestada ei saa, Ladaklubi inimesed võivad samuti ühtteist kinnitada, võtke kui kuulujuttu;)

See oli siis selle Kamza kohta, mis pööraselt liikus. Jah, ka sellised olid olemas, kuigi Kamza tegelikult selline tõesti polnud – kõigil on siin õigus ja ühe õigus ei välista teise õigust, ainult üldistamine on eksitav. Noorematel on lihtsalt soovitav kuulata vanemaid, uskumise kohustust ei kaasne. Kunagi olete samas olukorras, kus noored ei usu, et keegi kodus ise õli või sharniiri vahetas või oli suuteline autosse raadio ära ühendama ja süüdistatakse muinasjutustamises.

##õnneks jääb neid meenutajaid-muinasjutuvestjaid iga aastaga vähemaks...##

Minu seisukoht pole mitte õnneks vaid kahjuks, aga aktsepteerin ka teisi vaatenurkasid;)

PS: pole ka nupuföönid kuhugi kadunud, ei raatsi ka ise loobuda, sest mugavus... aga neile pandi arvestatav pauk kõigi operaatorite 3G võrkude likvideerimisega.

Eee.. Mis puutub nuputelefoni 3G? Kõneside toimub 2G peal ja seda veel niipea ei likvideerita, sest selle baasil toimib väga palju muid asju peale mobiiliside ja see on kõige vähem ressurssi nõudev.
Mis Kamzasse puutub siis keegi ei usugi sest Eestis on vast nähtud oma elu eelõhtul kolhoosi isendeid mis ära hooratud.
Väeosas kus teenisin olid militaarsed Kamzad, tehasest sõjaväevärvi, pika kallurikastiga, magamiskohaga kabiiniga ja kordistiga käigukastiga. Minek oli neil ikka hea. On neid keegi eestis näinud, mina igatahes mitte. Siinmail liikusid tavalised oranzid lühikese kastiga kallurid ja nn. põllumehed. Sõber töötas kusagil 1996 aasta paiku sellise peal. Andis proovida, no krt vaevu 80 läks välja siis oli tahhokas põhjas. Tühjalt võis 3 käiguga kohalt minna, kordistit pold ollagi. Kast diffrid aeglased, ei annud militaarvariandiga võrreldagi. Ehk tsiviilne säästukas. Isegi õhkpasunaid tehasest enam polnud :(

vanames, kas tead ikka, et väga paljud nuputelefonid sisaldavad ka interneedust? Edasi mõtle ise!

Nokia retro variandid ja hulk hiinakaid on endiselt nuppudega ja nii 4g kui 5g võimekusega. Ei tea kas Eestis on kuskil letis. Amazonis ja taolistes kohtades küll.

Sellest on kahju et BlackBerry hingusele läks. Füüsiline klaviatuur oli mu jaoks mugavam kui ekraanil tippimine. Ekraanil saab muidugi ka - kui teleka suurust telefoni kaasas tassida.

Tead Vanamees, selle kamza kohapealt küll ära peksa segast. Tean väga hästi kuidas kasti ja sildade kooslused töötavad. Ja meilgi pandi masinad jooksma.. Ei tulnud SISU - gi järgi.

Kamaz olid erinevad ülekande arvud , need mis olid karjääri kallurid venitasidki ainult 80 välja . Pikalandi masinad olid vähe kiiremad. Sõitsin kamaz sadulautoga ,mis oli kiirem. Üldiselt oli kamaz transmissioon paras õudus ,veeretakistus oli suur .Lasid vabakäiguga veereda ,tundus nagu pidurdaks keegi varbaga. Expordiks minevad Kamazid tehti hoopis ühe tagasillaga ,mis oli Raba (nagu Ikarusel) toodang. Levinud olid Soomes ,kus pandi ka normaalne Sisu kabiin peale.

Raba nagu Ikarusel oli Ungaris toodetud MAN -i sild. Hüüdnimega Rabaman. Minumeelest sobisid need pigem Maz-idele. Meil tollal Kamaze polnud aga Mazide jaoks otsiti rabamane et auto korralikult jooksma saada.
1990-ndatel tehti ühisettevõte MAZ-MAN ja siis tulid MAZ - id niisuguste sildade ja MAN - i kabiinidega juba tehasest.

Tõde on, et 60-tel - 70-tel tootis Raba oma veokite tarbeks Man- (aga ka ZF) litsentsi alusel veermiku osi (aga mitte ainult). Vale on, et 80-tel kasutas Ikarus Man-i telgi. Selleks ajaks oli Raba end nii palju tõestanud, et suudeti arendada/kohandada oma enda teljed. No niivõrd-kuivõrd üht ülekannet modida annab. Mõned vast mäletavad linnadevahelisi busse, millel planetaarrummudega teljed undasid nii, et see oli kilomeetrite kaugusele kosta. See see oma arendus oligi. Kuigi śnitti võeti olemasolevatelt sakslaste lahendustelt, sai teostus nagu sai. 90-te algusest seda tüüpi enam ei kasutatud ja edaspidi topiti Ikarus-tele alla nii koduriigi kui saksa päritolu tavatelgi. Kuni bussifirma 2003 pankrotti läks.

Raba valmistas veoautosid , mitte ainult neid komponente. Võib-olla on kuskil eesti keeles ka . Soome allikast:
Kuorma-autonvalmistus alkoi jälleen vuonna 1961, kun kehitettiin nelivetoinen, kapasiteetiltaan kymmenen tonnin kuorma-auto, joka oli varustettu nokattomalla ohjaamolla. Kun mallia haluttiin päivittää, lähestyttiin jälleen MAN-yhtiötä, jonka kanssa tehtiin lisenssisopimus dieselmoottorien ja akselistojen valmistuksesta. Vuonna 1970 alettiin valmistaa myös kaksi- ja kolmiakselisia MAN-kuorma-autoja. Sopimus umpeutui vuonna 1984, jolloin aloitettiin yhteistyö DAF:n kanssa, joka alkoi toimittaa ohjaamoja Rában autoihin. Rába-MAN -moottorien sekä ZF-vaihteistojen valmistus kuitenkin jatkui edelleen, sillä Ráballe jäi oikeus valmistaa niitä itsenäisesti.[2]

1960-ndatel alustati koostööd MAN-ga ja 1970-ndatel valmistati Mani litsensiga veoautosid. Alates 1984 algas koostöö DAF-ga kuid MAN- i ja ZF komponentide valmistamine jätkus endiselt.

Eestis Raba veoautosid suurt ei liikunud ja sellepärast vaadati reduktoreid otsides kõigepealt Ikarusi poole. Tsehhi Tatra oli samuti kõva tootja. Eestis vähe levinud kuid Siberi ehitustel igapäevane. Teise Tsehhi tootja, Skoda veoautot võis tihedamalt näha. Või oli see Praga mis Sovtransauto rahvusvahelisi kaubavedusid tegi ? Üldiselt sõidetigi Lääne-Euroopa pikemaid otsi pigem Mazi, mitte Kamaziga.
Maz tegi samuti Man-ga koostööd. Kamaz hilisemal perioodil MB-ga.

Selline dokumentaal on kokku pandud autonduse 90-datest
"Kadunud unistus", režissöör Sergei Zjuganov
https://sergeizjuganov.com/90film/
“Kadunud unistus” on poeetiline, aus ja isiklik ajarännak Eesti 1990ndate autokultuuri südamesse – maailma, kus lääne luksusauto tähendas rohkemat kui pelgalt transporti. See oli vabaduse märk, edevuse kood ja mõnikord ka viimne päästik.
Film põimib kokku režissööri enda eluloo, ajaloolisi sündmusi ja kadunud linnavaateid, intervjuud toonaste tegelastega ja arhiivmaterjali, et küsida: millest me tegelikult unistasime? Kas me ihaldasime masinat, või maskeerisime sellega midagi muud – staatust, läände kuulumist, isiklikku kontrolli maailma üle, kus valitses veel kontrollimatus?
https://www.apollokino.ee/event/6640/kadunud_unistus?theatre
AreaID=1004
https://cinamonkino.com/t1/film/kadunud-unistus/ee