To X

Nankangi miinuseks ongi suht suur kiirusindeks, ehk siis suhteliselt kõva rehvisega.
Talverehv, põhjamaine võiks olla Q kiirusindeksiga. Vaatasin ka see sügis korra Nankangi poole (hind!) Jäid aga ostmata suht kõva segu pärast ja kiirusindeks oli vist V , ehk siis midagi pehmet seal olla ei saa

Looder, kas sa oled lihtsalt loll või laisa mõtlemisega?
Mis sa sinna vahetuspunkti 20 minutiks ronid, kui ise kodus 10-ga rehvid ümber viskad?
Aga vabandust, rohkem teemat ei solgi. Sõidan naastudega, et oleks jää peal keerulisel hetkel teoreetilinegi lisavõimalus.

Küünik, kas aju jäi nädalavahetuse õllepudeli taha kinni või? Üks asi on rehvide vahetus, st rehvid vahetatakse, veljed jäävad samaks. Seda tööd lasen teha rehvipunktis. Teine asi on teistel velgedel olemasolevad talvekad. Naast või lamell. Siis kui kaua võtab sinuarust aega, et korraliku ringiga tõsta korra terve auto külg üles, akumutrikeerajaga poldid lahti rattad ringi ja pildid kinni ja lased auto alla. Isegi käsitsi kruttides kaotad ratta peale ca 1,5 minutit. Halvemal juhul. Tõesti, kui sul pole kohta, kus isegi talverehve hoiustada ning pead kasutama rehvihotelli teenust, siis loomulikult ei saa sa veerand tunniga kodus neid ringi visata. Aga see sinu pisikesse peakesse ei mahu, et mõningatel on võimalust hoida teistel velgedel talverehve ja vajadusel need kiirelt ringi visata.

P.s. nagu olen juba maininud, et kasutan naaste ja need on mul teistel velgedel olemas. Loomulikult kui tõstan iga ratast eraldi selle autoga kaasas oleva tungiga, siis läheb rohkem aega, aga laenan naabripoisilt korraliku tungi ja tõstan korraga terve külje. Või kasutan naabripoisi garaažis tõstukit.

Rataste majandushoonest väljatoomine ja teiste tagasiviimine on suurem töö, kui nende vahetus.
Just täpselt- hallitungrauaga üles, mu sõiduk ongi terve külje ülestõstmise kohaga ja selleks on tehtud mul spetsjunn, mis hallitungraua peale käib.
Õhumutrikeerajaga rattad lahti, maha, teised asemele ja krõbinal nõrgema jõuga kinni.
Külg maha, võtmega rattad üle paraja pingega.
Teine külg samamoodi.
Kui "joostes" teha, saabki 10 min tehtud.
Jooks peetud valukaid maksab 100 EUR, see on kolme töökojas ringiviskamise hind, lisaks sõit 34 km edasi-tagasi, aeg ja mingit järjekorda peale oma laiskise pole.
Sel aastal veel suvekad all, kui talvekaid vaja, siis selle pool tunnikest rahulikult toimetamiseks ma ikka leian.

Mis põhimõttelist vahet on, kas vahetada rattaid 10 või 30 minutit? Ei hakka keegi neid ju vahetama rohkem kui 2x aastas.
Mul näiteks kulub naise auto rataste vahetuseks ~1h, aga seda "standardtunkraua" ja pidurite hooldusega. Mida see näitab - mitte midagi :-)

Mulle kogu aeg tundub tema kommentaare lugedes, et küüniku vastand peaks olema vist praktik:)

Mul on samuti garaazhitungraud, tõstan üles ühe auto külje korraga ja poldid kinni-lahti korraliku akumutrikeerutajaga (suruõhutööriistad on garaazhis samuti olemas, aga elus täpselt ühe korraga olen viitsinud nende voolikutega hoovis mässata, sest... milleks, kui saab ka lihtsamalt?). Loomulikult ei kulu rataste vahetamisele 15 minutit, vaid umbes poole vähem aega, aga kui mitte neil kahel korral aastas, millal siis veel oleks mõistlk aeg kontrollida üle kõigi 8 piduriklotsi katete paksused, rattalaagrite loksud, pidurivoolikute seisukord jms? Kui sinna juurde liita rattad kuurist välja, teised rattad riiulisse ja rehvirõhkude õigeks ajamine, kulub tegelikult see veerand tundi ikkagi ära. Kui kulub rohkem aega, on asi kas töövahendites, töövõtetes või kulub see aeg niisama molutamisele (või õllele, suitsule vms).

loen ja imestan, kas tõesti lükkate sitased rattad hoiule, ma ikke lase nad survekaga veel puhtaks ja sinna kulub ka oma minut ratta kohta

Kärss glagoolitab istinat!
Jah, klotsid on näha, kettad on näha, kas kõik kuiv, seda on näha, kas tolmukummid terved jne.
Käsi vastu vedrut ja rattale hoog sisse- ka rattalaagrite seisukord saab selgeks- seega on isevahetamisel lisaks materiaalsele küljele ka muid positiivseid omadusi.

Kärss, olen sulle kord sõbralikult soovitanud, et ära jää muinasjuttudes poolele teele. Kui juba, siis ikka põhjani! Pakun 4 minutit neljarattalise peale! :)
Käin aastaid rehve vahetamas ühe poisi juures, kes üksnida tegutseb täpselt nii, nagu teie jutustate. Kahtlemata puudub tal selline kogemus (ikkagi 20+ aastat rehvitöökoda vs 2 korda aastas oma auto kallal), aga kui lähen oma teiste velgedega, ütleb ta sõbralikult meie Lasnamäe suhtluskeeles "20 minut". Ja kui jalutuskäigult tagasi tulen, on uued rattad all, balansseerimine tehtud (tean-tean, teie rehvid on ju alati tasakaalus, või siis on loodri naabrimehel pink) ja teised rattad autosse pakitud.
Parajad hellikud, kes ühe väikese torke peale närvi lähevad.
Ja usu, Kärss, nii palju olen praktik küll, et saan vajadusel ka ise rehvid ära vahetatud, tõsi küll, ilma vormelimehaaniku märja unenäota.

küünik, üks küsimus, et kui rattad olid kevadel tasakaalus, siis miks peaks need minema suvega tasakaalust välja? pole seni läinud ükski ratas sedasi seistes tasakaalust välja. naabrimehel on küll ka tasakaalustus pink, aga pole seni lasknud tal niisama tasakaalustada. v.a. kui lapib rehvi või paneb uued peale.

üks küsimus veel? oled sa idioot või mängid idiooti? selle 10 minutit ja vormeli unenäo tõid sa ise teemasse. kärsa jutt oli umbes veerand tunni tööst. s.t. ei tähenda et läheb täpselt 15 minutit (veerand tundi). kui sinu rehvitehnik ütles ,et 20 minutit, kas ta tegi ka see 20 minutit tööd või tegi kiiremini? juures sa ju ei passinud, sest töö oli tehtud kui tulid jalutuskäigult. loomulikult kui panna pinki ja üle tasakaalustada, võtab aega. kui sinu mehaanik samal meetodil teeb 20 minutiga töö ära, siis miks ei või seda teha teine isik? ainult rataste vahetust? ilma balansseerimata? kui mul oligi vastu kevadet miski jama, et rehvid vajasid balanseerimist, siis selle saab lasta terve suve jooksul ära teha ja sügisel võtta valmis rattad. ei sõltu järjekordadest ega kindlast ajast vaid siis kui vaja vahetan ära.

valerka, pesta ja hooldada saab ka velgi hiljem. jutt käib vahetusest. kuna mul, endal survepesurit ei ole, siis panen alt võetud rehvid pagasnikusse ja sõidan mündipesulasse (mitte samal päeval) ning pesen veljed ning auto puhtaks, kas see läheb ka rehvivahetuse alla?

looder, sa kõvatasid kümne minutiga, nüüd ümardad veerand tundi millekski ebamääraseks... milleks siis see BS üldse?
ütled, et viskad ise rahulikult oma rehvid ringi, väga tore ja tubli, aga ära räägi mulle ühe mutri keeramise ajast.
Mõni meditsiiniprotseduur tähendab ka ühtainsat noalõiget, aga see ei tähenda ometi, et operatsioon kestis kaks sekundit!
Ma naeran liialdamise üle ja kui sa aru ei saa, siis minul pole ka abi kusagilt võtta.

vauu, mina tõin. hakkad mulle sõnu näppude alla panema? ma pole kuskil maininud 10 minutit rataste ümber viskamiseks. vaid see on reaalne töö. ei piduri hoolet ega midagi. lihtsalt ühed alt ära, vasemääre spreiga rummule ja teised alla. ja veerand tundi ongi ebamäärane. teed selle 13 minutiga või 17 minutiga. ongi ebamäärane veerand tundi. sinu rehvivahetaja teeb koos balansiga 20 minutit, siis ilma balansita samade tööriistadega 15 minutit. mis sulle arusaamatuks jääb? kärss tõi oma meetodid välja. akumutrikeeraja ja garaazi tung. ütlesin ka , et autoga kaasas oleva tungiga nii kiiresti ei tee. sina tood siin mingeid 10-t minutit ja 4 minutit neljarattalisele. sul ei ole nii pisukestki mõtlemisvõimet, et kellelgi teisel võib olla natuke teistsugused võimalused ja elavad väljaspool lasnamäge ning on võimalusi rehvide ja tööriistade omamiseks. see ongi enamike inimeste viga, et neil on ainult kitsas visioon elust. mida nemad ei suuda ja pole võimalust, siis ei ole ega suuda seda keegi teine. ja jutt käib teistel velgedel olevate rehvidega ratastest. pea aasta tagasi käisin rehvivahetuspunktis talvekaid vahetamas. vanad talverattad olid pagassis (velgedel), ajasin auto sisse. vanad pagassist välja, sealt rehvid maha, uued peale, suverehvid velgedega alt ja pagassi uued talverehvid autole alla. töö oli umbes 20 minutit (tõesti, stopperiga ei mõõtnud). autol tõsteti korraga kõik rattad maast lahti. 2 õhuga püstolit, polnud isegi sellega vaja ümber auto joosta.

T..a püsige teemas rsk!

Tõsi on, aitab mõttetust kaagutamisest! Seda enam, et looder ütles kõik vajaliku ära.

Oleme siis teemas , ikka naelad nii tore teed freesida ja kui kindel siis veel on kui juhtub külmakest ka tulema .

Lumehelveke, lekkiva paadi probleemi lahendamine veekogu taseme alandamisega on samuti ajuvaba, kuigi tegelikult ju lahendaks ka probleemi. Freesimata jääl ei taha aga keegi sõita ja siis rõõmustavad ka lamellimehed, et osa inimestest ka naaste kasutab. See ei tähenda ju, et need, kellel naaste vaja pole, peaks samuti hakkama naaste kasutama. Teede lagunemise põhjused on hoopis mujal, täpsemalt Riigihankeseaduses, mis võimaldab korruptsiooni ja kulukaid asendustegevusi (vist kõigis) riigihangetega seotud valdkondades.
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=122118
PS: katsume ikka reeglite järgi, ühes teemas ilma nime vahetamata.

Mine kärss võta köögist mingi juurviljariiv ja katsu seda- on ju ühelt poolt sile ja teiselt kare? Nii, said pihta, et karedus tekkis metalli sisse aukude stantsimisest? Ja nüüd mida teeb naast- samamoodi surub jää sisse augu, no nii millimeetrisügavuse. Kas jää muutub alt karedaks ja pealt jääb siledaks? Ilmselt küll. Seega kuidas naastrehv teed karestab kui ta hoopis riivi teeb?

Punktirida, ABS-ta blokki pidurdades ja kaapides kiirendades kindlasti. Minul toimub enamik sõidust siiski natuke teises rezhiimis, aga ega ma vist toongi igal pool ainult väga erandlikke näiteid, sest kõigil teistel on juba ammu moodsad juhiabidega autod ja nende sõit käib teistmoodi, ainult kiirendades ja pidurdades:)

Mitu(kümmend) jäärada oled kunagi ise mõnele järvele sisse lükanud? Kuidas muutub jää peale esimest naastupaari läbimist? Kuidas peale paarikümmet naastupaari? Kuidas peale esimesi ringe piigiga? Praktilisi kogemusi omav inimene teab vastuseid suurepäraselt. Kõigil ülejäänuil oleks soovitav need praktilised kogemused hankida, kui teema huvitab rohkem kui kommenteerimine. Kusjuures jäärajal ei sõideta reeglina sama rahulikult kui külatänaval, seal toimub see riivimine ja hööveldamine kordades tõhusamalt, aga ei saada sellest õhukesest jäästki jagu...

kui nael suudab jääd freesida,siis kuidas ta ei suuda asfalti freesida.nagu siin koguaeg üritatakse tõestada! terve Tallinna linn on üks suur sitaauk! kõvemad naelamehed on juba pea KAKS KUUD asfalti freesinud.auto on nii must,nagu oleks mööda kruusateid sõitnud! no tra. küll!

Kuradi lambad!Ärge süüdistage kõigis hädades naelrehve.Olen piisavalt sõitnud euroopa linnades kus naastrehve ei kasutata ja ikka on auto mustaks saanud.Samuti kiirteedel rööpad sees ,kes seal süüdi on?Vaeval 70-80-ndatel aastatel Tallinna tänavad palju puhtamad olid.

Neid kärsa heietusi lugedes tundub, et kogu eesti on üks suur liustik. Oktoobrist aprillini. Ja nii arvab ka enamus autojuhte. Oktoobrist aprillini.

sõidan aastas 13-14k selles suurema osa Tartu ümbruses ja talvel conti lamelliga, aga vahel harva satun Valgjärve ja Otepää kanti kus oleks õigem kulgeda piigiga ja kui elaks seal suurema osa ajast siis laseks ise naelutadada rehvid pakiauto või maasturi naeltega mis liimiks sisse

Kärss kirjutas:
# Eelmisel talvel sõitsin suvekatega ühe autoga, sel talvel jäävad vist kahel autol
# vahetamata, sest kui ilm on selline nagu jaanipäeval, töötab ka suverehv
# täpselt sama hästi nagu jaanipäeval. Kui läheb külmaks, võtan lihtsalt teise
# auto, millel on talverattad all.

Punktirida kirjutab selle peale:
# kärsa heietusi lugedes tundub, et kogu eesti on üks suur liustik. Oktoobrist aprillini.

Punktirida, miks Sa trollid? Kus ma midagi sellist kirjutanud või arvanud olen? Ma arvan lihtsalt seda, et see, kui enamik sõidab linnas ja soolalagas, ei peaks olema argument, et maal "liuväljal" sõitja ei peaks tohtima naaste kasutada. Vahet pole, kas neid on pooled, protsent või promill - see, et mõni teine naastu ei vaja, ei kvalifitseeru kunagi vastuargumendiks ka promilli puhul. Tallinnas võib minu poolest autosõidu ka täiesti ära keelata, seal on teil ju valikuvõimalus (ühistransport) olemas.

https://jarvateataja.postimees.ee/3056085/neljapaevase-jarva
-teataja-tutvustus
https://sakala.postimees.ee/3484785/jaaradadeks-muutunud-kor
valteed-panid-bussijuhid-valiku-ette
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-kehvad-su
usailmad-on-viljandimaa-korvalteed-muutnud-jaavaljadeks?id=8
5282021#!dgs=dgsee-241309:6nL2xVHLqRZ9svmAsyiU0K
jne

Kärss
Ilmselgelt trollid ju Sina hetkel. Kuidas saab nael maanteel jääd freesida. Me teame, mis toimub jäärajal, aga isegi su väide, et sul on abideta auto, ei tööta ju. Kas sa kiirendad põhjagaasiga ja pidurdad blokki, et "freesida" jääd, sõidad vähe teises režiimis, ehk siis maanteed on sinu jäärada, kus lased külg ees, et jääd freesida. Ei saa aru, kust see freesimise jutt tuleb? Jah, kindlasti nael kraabib jääd ja lennutab rohkem tükke lendu, aga seda ei saa nimetada jää karestamiseks.
Sõidan juba kuu aega mägedes ühte ja sama teed iga päev, ma pole veel aru saanud selle ajaga, et jää oleks läinud karedamaks, kuigi seal on päris intensiivne liiklus peal. Pigem on temperatuur suurim mõjutaja, kui temp järsult kukub, tekib kare pind peale, kui soojeneb, hakkab läikima ja läigib päris mitu päeva teinekord. Naelad peaksid ju matistama, ehk karestama.
Jäärada vs tavaliiklus on tiba üle võlli võrdlus. Ja mr Kärss, olen mitmeid jääraja võistlusi korraldanud, jääradu sisse lükanud, neid öösiti kastmas käinud, sõitnud nii tavaautoga kui ka krossiautoga nii jäärada kui ka eesti mv võistlustel. Usu, sa pole ainuke, kelle " sõitmine toimub vähe teises reziimis". Iseasi, kas sa seda maanteel tegema pead.

Selliseid jääteid võib loomulikult külade vahel kohata ja kui tee on sula meelevallas, ei karesta seda ükski naastrehv. Viimasel lingil on näha, et kamm on üle sõitnud, kuid tee läigib veekihi all endiselt ja kui juba kamm ei suuda teed piisavalt karedaks teha, siis mida see pisike naastukenegi teeb, seda enam, et sula tekitab kohe uue veekihi peale. Ka ei ole sellistel teedel intensiivset autoliiklust ja kriitilist kogust naastrehvidega autosid, mis oletatavalt kuidagi seda teed karestaksid, seega need teed olid, on ja jäävad meile alles. Kõige hullem ongi sulailma jää, külmaga on jää piisavalt kare ka lamelli jaoks, samas must jää asfaldil on nii kõva, et ka naast on seal üsna saamatu. Mäletan hästi ühte talveaega, kus peale sula tuli paarkümmend kraadi külma, suure maantee asfalt oli kogu selle perioodi kaetud musta jääga ning väga lihtsalt võis naastuga pidurdamisel tunda libisemist. Soolata ei olnud mõtet, sest sellise külmaga sool ei toiminud ja kõik need autod, mis seal neil päevil sõitsid, ei karestanud seda teed halligi.

TO Sull12: räägid tõsiselt või ei saanud tõesti mu üle-eelmise postituse irooniast aru? :)

Aga tõsiselt jätkates: kui minu näide jääradade kohta ei meeldinud, siis paku välja omalt poolt mingi muu olukord, kus on võimalik paremini näha seda, mis juhtub ainsamagi kriipsu-kraapsuta jääl peale esimest ringi naastudega, peale kümnendat, peale sajandat jne. Mis juhtub aeglaselt sõites ja mis "driftides", mis juhtub eri tüüpi naastudega jne. Ja mis juhtub naastude poolt karestatud jääga siis, kui seal mingi aeg ainult lamellidega tiirutatakse. Ma ei arvagi, et kõik siin peaks olema jääraja huvilised, aga eeldan (vbl ekslikult), et siin on sellises eas inimesed, kelle noorus ei möödunud mitte videomängudega aega raisates, vaid kellel oli "päris elu" olemas, päris kogemused, õpiti vigu tehes ja neid parandades, mitte kusagil kirjutatut automaatselt tõepähe võttes jne.

Muus osas hakkab see aga meenutama kergelt EKRE skandaale, et kui ma kirjutan, et "naastrehvid karestavad jää pinda", siis rebitakse see kontekstist välja, nagu ma oleks kirjutanud, et see on nii absoluutselt igas olukorras, igasuguste temperatuuride juures, igasugust tüüpi sõidukite puhul ja ilma igasuguste eranditeta. Samal ajal kõik teavad ju, et sulailma ja vesijääga ei piisa ka freesiva sahaga karestamisest. Aga see on ka vähemalt suurusjärgu poolest üsna sama sage nähtus nagu tänavate jäässe minek kusagil soolalagases Tallinnas. Niisamuti nagu võiks sõita Tallinnas pool talve vabalt ka suverehviga, nii samuti on naastu poolt karestatud jääst rõõmu ka enamusel ajal neil väikestel külateedel (kus on ka keskmine talvine temperatuur alati madalam kui mere ääres asuvas Tallinnas). Kontekstist välja rebimise asemel võiks tuua pigem erandlikke näiteid, sest erand tähendabki seda, et enamus nendega kokku ei puutu. Aga mitte tavapärane, vaid just erandlik olukord on see, mille tõttu mõni end talvel kraavist leiab või ees olevale parema pidamisega autole otsa sõidab.

PS: minu jääraja tegemise kogemused on seotud enamuses mitte võistluste korraldamisega, vaid kuna elasin 7 aastat Soomes järvede keskel, siis "igal teisel" sõbral on suvila kusagil saare peal ja nii kui jää kandma hakkas, tuli igaühele jäätee sisse lükata, hiljem hooldada, veetaseme muutustest lähtuvalt teha keset talve osa teest teise kohta jms. Alla 2km teed polegi vist kunagi teinud. St täpselt see olukord, millest rääkisin, et puhas kriimudeta jää, täiesti tavapärane autokasutus igasuguse ilmaga ja nädalavahetuseti kohalike lapsed siis "harjutavad", kes piikidega ja kes suverehvidega, nii et kõikmõeldavad olud oleks seal näinud ära ka siis, kui mul endal selle tegemiseks sobivat tehnikat poleks olnud. Sina räägid vist jälle Norrast, kus tänu soojale hoovusele hoopis teised olud? Olud, millest mina räägin, on igatahes väga sarnased sellele, mida ma nüüd Eestis maal elades ja liikudes näen. Sinu võrdlused sobivad rohkem... Tallinnaga?

mis ime koht see Tallinn on? ka Tallinnas tekib must jää, eelmine aasta ei suudetud ka tavalist jääd tõrjuda. Vabaduse puiesteel tegid autod piruette.

kõik autod ei teinud ju piruette! kui paar lammast tuhandetest sõita ei oska,siis on see nende isiklik probleem!

puhas demagoogia. kõik ei sõitnud seal ka lamellidega (eks need kes piruette ei teinud), kõik tallinna inimesed ei sõitnud seal üldse, jne.

Kärss

Lõpetame selle jutu siis kord ära, et naelamehed on pühakud, kes karestavad lamellimeestele jääd, et nood ka teel püsiksid.
Selleks, et maanteel jäässe saada korralikke vagusid ja karedust, peavad naelamehed tõsiselt kasutama rallivõtteid. Eeldatavast enamus ei sõida meist jäisel maanteel nagu jäärajal. Sellele ei vaidle ju keegi vastu, et jäärajal kraabitakse kurvid läikivast jääst matiks.

PS! Tallinnaga on neil teedel siin vähe ühist. Linnas on läga- rannik. Hütt on mul Rootsi piiril, see on nii täpselt 120km eemal, kus on -28 tavaline ja kui minna veel paar km Rootsi poolele, nt poodi, siis pole ka miski-36 talvel harukordne. Polaarjoonest kõrgemal. Praegu sõidan iga päev 52km tööle, hommikul alustades 0 tuuris ja nii on seda ca 25km, siis keeran mägedess ja hetkega paks lumi tee ääres, tee jääs või kinni sõkutud lumi ja temp miinuses. Täna just mõtlesin, et laupäeval, ehk valgel ajal peaks kinni ja ikka uuriks seda teed lausa.

Sull12, kas sa saad aru, et kui naastudega auto veereb üle jää, täksib ta jääst tükikesi välja ja see on suts karedam kui soojade rehvidega lamelliga mis ajapikku silendab viimasegi kühmu, prao ja ebatasasuse. Kui see täksitud jää ei ole karedam, siis mis on? Kõik sõltub naastude lamellide vahekorrast, kumb peale jääb. Arvestada ka seda, et üks veoga oma soojade rehvidega silub tolle kareduse kordades kiiremini. Üks naastudega auto siiski karestab, vähe, aga karestab.
Huvitav on see, et inimestel on kadunud võime väheke teisiti mõelda. Nt, sull12 ( lihtsalt toon näite sinu puhul), et kui naastu paar on üle jää sõitnud ja freesimisjälgi maas ei ole, siis ei karestagi. Neid näiteid on veelgi. Üks levinud näide on see, et lamellidega sõitja oskab sõita ja arvestab teeoludega ning naastudega sõitjad ainult pimesi kihutavad jne. Maks kiirus peab neid kellal olema. Jne. See on, et kas must või valge, vahepealset ala ei ole olemas. Naastud ja lamellide segamini loovadki selle halli ala. Kui rohkem naaste jääl, siis seda karedam ja kui rohkem mitte saate seda siledam. Vastavalt emba kumba ülekaaluka on ka jää kareduse heledam hall või tumedam hall.

Löö 2mm jämeda naela teravik 1mm sügavusele hööveldatud laua sisse ja proovi käega, kas laud muutus karedamaks.

No näed, hakkab pihta. Aga võta sile laud ning toksi neid auke sinna palju ja katsu siis. Kui sa libistada sõrmega üle selle augu, sa ju tunned takistust. Lamelliga on sama. Tal on minna kuhugi serva taha ning kui auke palju, seda karedam. Kui te väidate, et mitte midagi ei toimu, siis miks te karjute, et naastud asfalti lõhuvad. Ühtepidi väidate, et ei juhtu midagi ning teisel juhul pärast kümnendat naastudega autot jääte põhjale kinni.

Kuigi tekib küsimus, et miks on vaja kooli lõpetanud täiskasvanud inimesele seda rääkida. See on ju nii loogiline ja elementaarne.

Muudetud 22.11.19 10:30

Kustkohast selline linnalegend on tekkinud? On keegi reaalselt mõõtnud tee haarduvuse muutumist mingil taolisel pinnal või on keegi oma lamellidega sõitnud ja kiitnud naelamehi, kes tee karedaks teinud? Naelamees ju ise aru ei saa, kas tee on karedam või mitte. Võetakse laest mingeid väiteid ja lastakse internetis püha tõe pähe ringlema. Täielik lasteaed.

Teeme sulle asja lihtsamaks. Pane hööveldtud laud maapinnale. Pane käsi lauale ning lihtsalt peale surudes ja tõmmates lohistada. Nüüd toksi see laud auke täis ja proovi uuesti. Kas on lihtsam? Selleks ei pea tegema teaduslikke uuringuid, et asjast aru saada. Kuhu taha see lamell sinuarust haakuma peaks, täiesti siledal jääl? Ja miks naela eest aru ei peaks saama? Naastrehvil on ju ka lamellid olemas. Sa ju ikka oled näinud naastrehvi? Sa ei sõida ju ainult naastudel. Jah, kunagi oli masteri prottidega võimalik sõita ainult naastudel, sest külmaga läks rehvisegu plastikuks ja pidaski ainult naast. Aga see oli 90 lõpus. Järgmine kogemus masteri prottidega oli pärast 2010 aastat ja see üllatas väga positiivselt.

Muudetud 22.11.19 10:50

Sa ikka saad aru, mis vahe on muhul ja lohul, augul ja kühmul? Nael teeb augu ja ratas sõidab üle augu ilma igasuguse emotsioonita.

Karestusrull teeb ka augu-palju auke, aga pind läheb tunduvalt karedamaks peale kasutamist. Naast ju ei tule otse ülesse jää pealt vaid kuna ratas pöörleb ning jõud edasiliikumiseks on suunatud taha, siis naast rebib augu servast veidi pinda tasapinnast kõrgemale. 1 auto ei tee midagi veel, aga kümned küll. Vaadake või roopaid mis väidetavalt naastumeeste tekitatud. roopa põhjad on silmagagi nähtavalt palju karedamad, kui roobaste vaheline ala.

Karestusrulliga tegin ise praegu reaalse katse täiesti siledal lakitud vineeril

To to looder, sul on 100% õigus kui sa sõidad puu- või raudratastega. Ja seda sa vist teed. Raputamine on korralik olnud.

Muudetud 22.11.19 11:18

Lugedes kõikvõimalikke "muhke-lohke" ja muud soga, selgub, et suur ja küllap liiga suur osa liiklejatest ei oma füüsikast, vektoritest, kristalsetest ja vedelatest ainetest hõõrde- ja haardeteguritest ega kogu jääl libisemise protsessist õrna aimugi.
Alustame elementaarsest- libisev ratas EI libisegi jääl! Libiseb ratta ja jää vahele tekkinud imeõhukesel veekihil, isegi veekilel. Nimelt- kuni teatava hetkeni seda veekihti pole, kuid see tekib koheselt, kui ratas ei liigu, külgsuunas ratas ei liigugi- seda te ometi ju teate?
Fenomen, et mida külmem, seda vähem libe on jää just sellest tekibki- mida külmem, seda raskem on hõõrdumisel saavutada jää veeks sulamiseks vajalik temperatuur.
Seega- lepime kokku, et libisetakse siiski veekihil, saate aru, see on füüsika, füüsikalised nähtused ja nii ongi!
Läheme edasi katsetega.
Lamellimehed ostavad nüüd kaks rehvi, täpselt sama mustriga, aga ühele on naelad sisse plõksitud, tehasenaelad.
Ma ei tea, kuidas tänapäeval, veel mitukümmend aastat tagasi oli iga kooli juures, kus vähegi langust, teedel jäärajad, kus sai pika liu püsti teha. Leiame ehk mõne sarnase ka tänapäeval.
Rehvidest lõigatakse välja tallad ja mingi makaariga kinnitatakse teie jalanõude alla ja siis proovitakse liugu lasta.
Olen kindel, et naelutet tallaga see ei õnnestu, kuid ilma naelteta lamellitaldadel see õnnestub.
Seda nagu vaidlustada ei saa?
Või saab?
Eestlane muidugi ei tagane, kui ta on midagi pähe võtnud, siis ta jääb selle juurde, kasvõi pekske!
Muide- see on väga rumal komme ja ühiskonnale suur pidur ja koorem.
Muhkudest ja lohkUdest niipalju, et ka see, et naastud teed karestavad, see on samuti ümberlükkamatu fakt.
Kogu maailm teab, aga meie lamelliuskujate sekt seda keeldub uskumast, sest usk ei luba uskuda. Või rumalus, aga mis vahet?
Jää on kristalliseerunud vesi? Onju, või keegi vaidleb?
Kristalliline aine killuneb? Killuneb!
Iga naast, mis toetub jääle murrab sellest lahti kristallitükke, absoluutselt iga naast! Seega, teeb ühe rattapöörde ajal sõiduk teesse ca 400 murtud servadega auku, nelja ratta peale siis. Kümme sõidukit teevad 4000 süvendit, see tähendab, et ca 1,8 meetri pikkusel teelõigul on juba 4000 karedamat kohta.
Vaidleme, no, et sest pole ju midagi!
Aga nüüd läheme sinna liurajale tagasi ja sõidame sellest üle naastudega, mitu korda. Enne seda laseme lamelltaldadel liugu ja mõõdame, kui kaugele libiseti.
Ja peale naastudega karedakssõitmist teeme uuesti.
Ma usun, et mõned võivad vaidlema hakata, et nüüd oli vastutuul, kalle läks väiksemaks või mida iganes, kuid tõde on see, et libiseb vähe, sest karedal pinnal on veekihi tekkimine raskendatud! Ventilatsioon, vesi pääseb just nendesse augukestesse ehk "lohkudesse" jne.
Vaidleme, et vesi pääseb ju ka suurepäraste lamellide vahele!
Juhiks taas tähelepanu tegelikule olukorrale ja toimivatele vektoritele.
Nimelt kukuvad asjad allapoole, ka vesi. Vaidleme, et lamellid ju, vedelike kapillaartõus, vesi tõuseb kapillaarides ülespoole, lamellivahed ju kapillaarid!!!
Õige, nii ongi, aga mittepöörleva ratta puhul, pöörlevale rattale kapillaartõus ei kehti, sest kesktõukejõu vektor ületab kapillaartõusu vektori! Seega, peaaegu kogu sulatet veeollus jääb rehvi ja jää vahele.
Võtame edasi.
Mis teha, et seda libisemisprotsessi vähendada?
Ainus võimalus ongi sellesse mehhaaniliselt sekkuda!
Naast künnab jää kristalset struktuuri mehhaaniliselt, hoides sellest kinni justnimelt nende naastudega.
Miks soovitatakse tungivalt jääleminejatel (veekogudele) kanda kaelas jäänaaskleid? Eks ikka selleks, et käpikutega nagu vette kukkudes jääst haarata ei saa, küll aga saab naasklid jäässe lüüa ja välja ukerdada.
Saage palun aru- nii on looduses seatud ja nii ongi!
Lamell peab kindlasti paremini kui sile suverehv, kuid mitte seepärast, et üks on kirjaga M+S vaid seepärast, et füüsikaliselt on ühe haardumistingimused ja karakteristikud paremad! Saage aru, et just paremad, aga mitte ideaalsed!
Lamell peab justnimelt selle hetkeni, kui vesi tema ja jää vahele tekib, libisevat lamelli ja seda "suverehvi" suurt sellest hetkest enam ei saa eristada.
See on nüüd konstant- nii ongi ja paremaks ei lähe enne, kui on jäävaba teelõik, liiva teel vms, mis tooks pidamise tagasi. Kusjuures- see libe lõik võib olla ka ootamatult kurvis mis enne on juba kõvasti "uisutatud".
Pmt jookseb tagumine ots nüüd esimesest ette (taas füüsikaseadus- kergem pöörleb ümber raskema osa) ja Looja otsustab, mis saab edasi, mitte teie, sest kriitilised vektorid on ületatud ja sõiduk on juhitamatu.
Kuid, seda olukorda saab edasi lükata justnimelt naastude olemasolul.
Kuipalju- mina mõõta seda ei oska, kuid siiski.
Justnimelt see kriitiliste vektorite mõju kuni juhitavuse täieliku kadumiseni lükkub edasi ja see võib olla just vajalik aeg situatsiooni korrigeerimiseks. Me läbime mingis ajahetkes mingi vahemaa- on ju nii?
See vahemaa võib osutuda tänu naastudele lühemaks, nt ekstreemsel peatumisel, või teelejooksnud looma ees ekstreemsel pidurdamisel kaldega kurvis ja jääl.
Ideaalset pole olemas- naelad/naastud ei ole ideaalsed, kuid nad on justnimelt need, mis pikendavad meie aega reageerimiseks ja võimalik, et läbi selle meie enda või meie lähedaste ja ka kaasliiklejate eluiga.
Marginaalne?
Nii, kaks sekundit varem saate pidama ja teie nina alt kihutab mööda kõrvalteelt tulnud piibellike juhiomadustega ülikõva mees. (Või naine).
Kaks sekundit hilisem peatumine oleks toimunud ristmikul, või ka sekund ja tagajärg mitmele fataalne.
Kas see sekund oli marginaalne?
Mehed/naised- kõik on siin suhteline, kuid asjadel on seosed!
Naastudega rehv karestab, naastudega rehv on lisaboonus, tehke ja rääkige mida tahate- te ei saa füüsika ja vektorite vastu.
Kui väidate, et saate- näidake, kõlke on võimalik katsetega tõendada ju!
Muidugi võib uskuda "Šveitsi Sõltumatu Instituudi" juttu ja müügimeeste lalinat.
Soovitan läbi võtta elementaarne koolis õpetatud füüsika ja teile saab asi selgeks. Aga võimalik, et kapitalismi tingimustes koolides enam reaalaineid ei õpetatagi...

aga siin ju palju neid kes veel püksi pissivad, aga kirjutavad juba ja kuna sõna on vaba siis nii ongi. Rehvidest ka, on rehvid ja on talverehvid, teise sõnaga naastrehvid. Ärge siis libastuge ja kena kadripäeva!

Lahe kirjatükk @tsipa_kõhe Käisin just talverehve alla keeramas ja ootamise ajal sirvisin TM-i, kus oli värske rehvitest ära toodud.
Testi võitis (üllatus üllatus) naastrehv, parim lamell oli punktide põhjal sama hea kui 7. kohal lõpetanud naast. Seekordses testis oli ka üks suverehv, kes pani kinni kõik kuival ja märjal (aga mitte lumel ja jääl) katsed - jälle mitte midagi üllatavat.

Aga ikkagi, niikaua kuni jääd ootame mida siis karestada käib asfaldi freesimine edasi !

Selle pika teksti peale vaidleks õige pisut vastu. Naastudega karestatud pinnal on parem haarduvus sellepärast, et lamell siiski on elastne ning ta vajub sellesse auku. Kas just põhjani, aga piisavalt, et haarduda selle augu terava serva taha. Seega ka kontaktpind on suurem, jahutus parem ning ei teki seda vett seal vahel ehk hõõrdejõud on suurem ja vajab suuremat jõudu, et ületada see punkt kus jää hakkab sulama. Kui lamell oleks jäik ja veereks üle augu, siis Ei oleks mingit vahet, kas jää on karestatud või mitte. Kelgutamine toimuks ühteviisi edasi. Selle saad katsetada kahe klotsiga. Hõõru kahte siledat klotsid teineteise vastu, toksi augud sisse proovi uuesti. Tulemus sama. Tõmba näppudega üle sileda klotsipinna, libiseb suht hästi, nüüd üle augustatud pinna, suht raske. Miks? Sest sõrmeotsad on elastsed ning vajuvad aukudesse ja haare tugevneb (rohkem vaja rakendada jõudu, et käsi augustatud puidul libisema saada). Nii lihtne see ongi. Rehvi ja jää vahel tekib vesi siis kui ületatakse see jõud, mis ületab hõõrdejõu ja rehv libisema hakkab. Olgu selle jõu algallikas veo-, pidurdus-, tsentrifugaal või miski muu jõud. Vesi on hõõrdumise tagajärjel tekkinud soojenemise tõttu jää sulamise tagajärg.


Lumehelbeke, see on selle tagajärg, et inimestel pole kohta kus hoida teistel velgedel talverehve ning siis ise vahetada.

Muudetud 22.11.19 15:14

Eriline tase vineeri ja jääd võrdluses kasutada .

Hea näha, kuidas Eesti parimad füüsikud avameelselt teadust teevad. Igaühel paraku oma füüsika.
Mis ma olen näinud viimastel talvedel, on lume-ja-jäävabad põhimaanteed. Aga samuti lund ja jääd täis kõrvalteed, sh Tallinna lõunaosa kehvikurajoonis Nõmmel. Selge see, et tingimused on erinevad ja seega vajadused rehvidele erinwvad. Aga miks peab sinna juurde hakkama mingit jampsi kokku jaurama, sellest mina aru ei saa.

Mõtlemise koht - kui enamus talvest on Tallinn-Tartu maantee soolamärg ja pime, kumb rehv on sellel siis ohutum - Kesk-Euroopa lamell või Skandinaavia jääteedele mõeldud nael? Eeldusel, et ega keegi alla 90km/h tegelikult ju ei sõida.

Endine riigiametnik on jälle arvuti taha lastud, seekord siis rehvieksperdina.
Tegelikult poleks vaja olnud sellist pikka ja mõtetut teksti kirjutada, siil peaks ka aru saama, et jääl peavad naastud paremini. Rehvide valik on ju alati kompromiss, ükski rehv ei saa olla kõiges hea ja jääl pidamine on ainult üks paljudest tingimustest. Muideks viimases autolehe rehvitestis selgus, et mida külmem on jää, seda vähem naastudest kasu on. Miinus 20 kraadiga edastas jäärajal conti lamell juba parimat naastu. Aga jällegi see on ainult üks harva esinev tingimus.

lumehelbeke, kas jääle ja vineerile mõjuvad kuidagi erinevad jõud? Erinevad füüsikaseadused?

Selleks, et mõista sinu ümber toimuvat, ei pea olema rehviekspert, piisab vabalt teadmistest mis puudutavad füüsikat, keemiat, matemaatikat ja seda mitte kõrgtasemel.
Ja väga oluline on leida nendevahelised seosed.
Samas mõistan ka seda, et kahjuks on väga paljudele seoste leidmine oluliselt raskendatud, sest pea ei võta ja koolis samuti ei saadud aru enamusest õpetatavast.
Seepärast ei maksa kadedaks minna, või mis? Saab ka nüüd asja selgeks teha, nt et füüsiline keha (jur) ja füüsikaline keha polegi üks ja seesama ja füüsikaline ja füüsiline on erinevad mõisted jms.
Aga rumala inimese omadus, kui mitte öelda tunnus on ka see, et ta vaidleb, kuid ei suuda on´ma väiteid kas faktipõhiselt või siis elementaarreeglite põhiselt põhjendada.
Kui enam midagi öelda ei ole, siis vabalt võib ta lausuda "ise oled loll", "aga TLN- Tartu maanteel oli ükskord..." või mis iganes. Tihti saavad nad ka ketuka, sest viimases hädas, kui rumalus on ilmselge, otsustavad nad kasutada oponendi suhtes vägivalda, kuid ka selles on vaja teada seoseid, isegi anatoomiat jms, millest samuti puuduvad teadmised ja asi lõppeb katkise peaga vms.
Kas ei tundu mõnikord jabur siinne vaidluskeskkond?
OK, mõningaselt on isegi see positiivne, sest nii saab selgeks, et ise kõige lollim polegi.
Nimelt ei eelda mina, et ma olen hirmtark ja teised lollid, küll arvavad nii paljud siinsed sõnavõtjad.
Aga muidu on lõbus. Päriselt ka, sest selliseid "loogikagurusid" mujal nagu pole, nt neid, kes arvavad ja veel seejuures kindlas veendumuses väidavad nt, et bnaastud teed ei puudutagi, sest vaid nii oleks tee karedamakssõitmine välistatud.
Arvutist ja ligipääsust tema juurde lisaks niipalju, et esimene arvuti oli mul aastal 1990, PENTIUM oli nende väljatulemise esimestel kuudel olemas, edasi riburada täiuslikumad ja arvuti on mulle olnud tööriist, mitte niivõrd meelelahutusvahend- seega ma ei "pääse" tema juurde- ta lihtsalt on. Kusjuures- hetkel on neid kolm, millest üks ei ole üldse netiga ühendatud, sest selles jooksevad proged, mis on niivõrd keerulise reaalajas toimetamisega, et viirusetõrjed ei laseks neil masinas joosta, kuna peaks neid viirusteks- seega on nett välistatud.
Heli ja audiotöötlus profitasemel on reaalajas lihtsalt nii meeletu materdamine...
Vot nii, seltsimehed unetud... saage hakkama, õppige, kui i tea, kuidas asjad maailmas töötavad.

See ei ole oluline, kuna -20 kraadi enam pole jää libe. Täpselt samal põhjusel külma ilmaga suusad libisevad jube kehvalt määrdest olenemata. Muide jälle khival asfaldil oli parima naastu pidurdusmaa lühem, kui parimal lamellil.

käis siis naastumees külas, kurat valus oli kuulata kui rooli keerutas
https://www.upload.ee/image/10759179/20191123_141124.jpg
https://www.upload.ee/image/10759183/20191123_141129.jpg
ja kellegi kerge jalg
https://www.upload.ee/image/10759190/20191123_141145.jpg

Valerka: see on laim, naast freesib ja karestab AINULT jääd, asfaldi ja muud teekatted jäävad puutumata :)

See suur teadlane unustas oma jutus enne paar pisikest asja, kui kirjeldas kappilaartõusu. Just see toimubki, kuna oma valemist jätsid välja nii massi, mis surub rehvi vastu maapinda ja samuti lamellide laiuse, mida lõhkem läbi lõigatutud rehv, seda väiksemalt pinnalt peab vee minema suruma.

Kui kõik nii must ja valge on, millega seletad siis nt l-euroopa ja skandinaavia lamelli erinevusi?.

# Kui kõik nii must ja valge on, millega seletad siis nt l-euroopa ja skandinaavia
# lamelli erinevusi?

See on nii hea küsimus, et vääriks lausa omaette teemat! Teooria on ju see, et üks peaks töötama seal null kraadi läheduses (nn vihmarehv, mis peaks taluma hästi ka väikest miinust) ega tohi seejuures kiirelt kuluda. Teine seevastu peaks säilitama oma omadused ka -30 ja külmemategi kraadide juures ja mis polegi mõeldud kasutamiseks "vihmarehvina".

Praktikas näen igalt poolt ja olen ka ise kogenud, et kvaliteetsema otsa pealt (Continental jms) saab selle Kesk-Euroopa lamelliga suurepäraselt hakkama ka meie talves. Oluliselt paremini, kui julgeks oodatagi. Samas, kas see nn pehme lamell üldse omab mingit pointi Tallinna soolalagas sõitmisel? Eeldusel (mille üle saab tegelikult ka natuke vaielda), et tänapäevane naastrehv on nn naelutatud Kesk-Euroopa lamell, pole ka ime, miks see tänapäevane naast Eesti tingimustes peaaegu kõik probleemid lahendab. Aga asi läheb huvitavaks siis, kui tuua võrdluseks paar-kolm aastat vana naastrehv. See vist seletab ära ka pool praegust teemat, miks mõlema lamellitüübi kasutajad, kes ostavad neid pidevalt uutena, toovad üha uusi näiteid, kuidas samas kohas naastumees hätta jäi. Siin tulekski vaadata rehvi asemel esmalt hoopis oma rahakotti, et kui sageli ja milliseid rehve on osta võimalik (ja üldse vaja) - alles seejärel saab rääkida omadustest. Ilma neid nüansikesi (rehvi vanus, lamellide servade ümaraks muutumine, auto kaalu suhe rehvi laiusesse jne) jätkubki see ärapanemine, et kõigil on oma mätta otsast vaadatuna õigus ja keegi ei saa täpselt arugi, kust mätta otsast teised vaatavad.

PS: ma mõtlesin, et panen jää matistamist silmas pidades korraliku makrovõtte esimesest jäätunud loigust, kui sealt oma naastudega üle olen korra krõbistanud, aga need jäljed tänavakividel illustreerivad seda matistamist vist palju paremini, sest jääd ometi keegi betoonist kõvemaks ei pea. Mine tea muidugi:))

Sull12, just vastupidi, naast karestab/lõhub/freesib kõike muud, ainult mitte jääd. See on ikka lamellimeeste filosoofia.

Tegelikult, need ei ole tänavakivid seal piltidel, vaid lamellimeeste rehvimuster peale betoonteest üle sõitmist.

https://tarbija24.postimees.ee/6833588/soome-lubab-oige-pea-
autojuhtidel-soita-talvel-suverehvidega

Vot see on nüüd uudis ,kui meitel midagi niisugust välja pakutaks siis tuleb küll Mongooliasse koolida .

põtradelt hea otsus üle pika aja

Lisatakse väike klausel, et kindlustus ei maksa hüvitisi kui all suverehvid talvetingimustes.
Nii on mitmes riigis.

Tervitan väga sellist otsust, see võiks olla nii ka Eestis. Ainuüksi sellepärast, et juht peaks ise teadma oma olusid ja oskusi paremini kui riik ja suutma teha targemaid valikuid. Samas peaks juht vastutama just oma isikliku vara (mitte kindlustusmakse) ja trahvihirmuga, et ta just oma valitud teedel nii ka liigelda suudab: ei ummista ühtegi ristmikku, saab pidama ja kohalt ära, ei sõida põhjendamatult (st rehvivaliku tõttu) liiklusvoolu häirivalt madala kiirusega jne. Siis ehk kaovad ka need ajuvabad süüdistused, et avariides on kogu aeg süüdi teeolud, ebasobiv teehooldus, ilm jne. Aga mitte kunagi halb autovalik või selle seisukord, olematud sõiduoskused, valesti valitud sõidukiirus jne.

Tegelikult pole vahet, sest kui just ülevaatusel ei pea käima, siis mitte keegi nagunii rehve kusagil ei kontrolli.

Sõitke ettevaatlikult!
https://sakala.postimees.ee/6835009/teed-on-libedad-kraavi-s
oitnud-autos-said-viga-naine-ja-laps?gallery=283799&imag
e=12765755
EDIT: Fotod ei ole maailma parimad veebis, aga sealt võib välja lugeda, et auto esiteljel on naastrehvid, samas tagumisel vasakul rattal fotol ühtegi naastu ei paista kuigi fotode kvaliteet neid näha võimaldaks.

Muudetud 26.11.19 11:07

Mina küll heaks ei kiida Soome otsust lubada talvel suverehve.
Milleks, kellele see hea on ?
Kui keegi sõidab nii vähe ja arvab, et tal ei ole sellepärast talverehve vaja, siis ostku lamellid ja sõitku nendega aastaringi.
Kui vähegi rohkem sõidab näiteks juba paar tuhat km aastas, ostku ikkagi suverehvid ja naastrehvid.

Mis jama selle suverehvide lubamisega olema hakkab? Soomes küll öeldud, et lumega nende suverehvidega sõita ei tohi, aga ilmselgelt hakatakse seda tegema.
Kuidaks teisiti saakski? Inimene läheb hommikul tööle suverehvidega tee puhas, aga õhtul on lumi maas ja siis muidugi sõidab ta ka suverehvidega koju läbi lumetormi.

Selle kõige tulemus on see, et minu hinnangul on laibad taga, seda on näha olnud, mis juhtub, kui sõidetakse suverehvidega talvel, see on minu hinnangul inimeludega mängimine.
Väga loodan, et Eesti sellega kaasa ei lähe.


Kahjuks ei ole paljudel inimestel niipalju mõistust, et talvel talverehve kasutada, kui seda enam ei nõuta.

Muudetud 30.11.19 11:57

Küll sina oled ikka selgeltnägelik ja tead juba ette, kuidas soomlased sõitma hakkavad või palju neil mõistust on. Aga kui nüüd tõsiselt võtta, siis soomlasi sinu arvamus nende kohta absoluutselt ei koti.
Proovi parem õiendada nendega, kes eestis suvel naastudega klõbistavad.

Solksolk on tuntud hädaldaja ja saetõmbaja.
Mulle üha enam tundub, et tal pole isegi juhtimisõigust, sõidukist rääkimata, sest sellist ogarust liikluses ise osaleja ju ei kirjutaks.
Küll sobiks ta suurepäraselt meie vabariigi liiklust korraldama, ta sulanduks päevapealt sellesse töökasse kollektiivi.
Ehk saaks temast isegi ülemus?

kui sul on auto, millega põhimõtteliselt sita ilmaga ei sõida, siis miks sa peaksid sellele kolmeks kuuks naastud ostma?
pealegi, Rootsi kogemus näitas, et kõik panevad täpselt samamoodi nagu enne sügisel talverehvid alla ja siis kevadel ära. Saksamaal on ka vist sama süsteem ja ilmselt tuleb ka Eestisse. See seadus sihib neid autoomanikke, kes otseselt ei vaja talvel oma autoga sõitmist, aga mõnikord ilusa ilmaga seda teeks.

# Selle kõige tulemus on see, et minu hinnangul on laibad taga, seda on näha olnud, mis juhtub, kui sõidetakse suverehvidega talvel, see on minu hinnangul inimeludega mängimine.
Väga loodan, et Eesti sellega kaasa ei lähe.

# Kahjuks ei ole paljudel inimestel niipalju mõistust, et talvel talverehve kasutada, kui seda enam ei nõuta.

See on üks huvitav eksperiment. Ma ootan põnevusega selle tulemusi, aga ma pole kaugeltki nii pessimistlik nagu solksolk.

Toon ühe paralleeli hoopis metsandusest. Soomes kaotati raievanuse piirang ära, aga ülla-ülla, ei raiutudki kõiki 40-aastasi kuusikuid lagedaks. Meil aga jauratakse selle üle nii nagu jõutakse, tulemust ikka pole.

Inimeste kultuuritase määrab mõnikord rohkem, kui käsud ja keelud.

Justnimelt kultuuritase. Juba sellised arvamused, et soomlased lähevad nüüd selliste otsuste tulemusena omadega rappa või libedale teele, näitab eestlaste taset pidevalt halvustava suhtumise näol. Eks igaüks mõtleb oma võimete tasemel.

# Mina küll heaks ei kiida Soome otsust lubada talvel suverehve.
# Milleks, kellele see hea on ?

Teiseks, see pole üldse oluline, kellele see hea on. Kui pole kellegi jaoks hea, siis keegi seda võimalust ka ei kasuta ja see mitte kedagi teist ka ei puuduta.

Esiteks, on äärmiselt matslik kritiseerida teiste riikide seadusandlust, sest see on nende riik ja neil on õigus toimetada seal oma äranägemise järgi, mida meil sinna külla minnes tuleb austada. Ka meie ei taha, et keegi mujalt, kes pole isegi viitsinud süveneda, millistes oludes siin inimesed elavad, tuleb meie seadusi, riiki ja eluviisi arvustama. Ka mitte siin elavad immigrandid, kes ei ole soovinudki ennast selle maa, keele ja kultuuriruumiga siduda. See on laiemalt omariikluse mõte.

# Solksolk on tuntud hädaldaja ja saetõmbaja

Ma küll usun, et ta ise kah usub seda, mida ta kirjutab. Eestis on sellised inimesed, kes ennast teistest targemateks peavad ja seetõttu väärilised otsustama, kuidas kõik teised inimesed elama peaksid, lausa oma partei teinud. Jääb loota, et nad naudivad veel kaua opositsioonis istumist:)

On palju inimesi, kes elavad linnas ja just nimelt ei vaja autot igapäevaselt. Igal talvel on selliseid +5 temperatuuriga päevasid korduvalt ja ma ei leia ühtegi mõistlikku argumenti, miks ei võiks selline inimene käia sellise jaanipäevale omase ilmaga suverehvidega näiteks taarat ära viimas või turul oma talvekartuli varusid täiendamas. Veel raskem on mõelda välja põhjust, miks ta peaks +5 ja heade ilmastikuolude jaoks ostma talvel nende paari üksiku sõidu jaoks talverehvid või sellepärast terve suve lamellrehvidega ringi sõitma. Seda enam, et seda kõike saab teha juba praegu (ja paljud teevadki), kuna peale tehnoülevaatuse kusagil mujal keegi rehve ju ei kontrolli.

"...kuna peale tehnoülevaatuse kusagil mujal keegi rehve ju ei kontrolli."
Homme on üks detsember ja siis vist esmaspäevast tuleb miski kampaania.

ülevaatusel pole mingit pistmist,kas mul on all suvekad,või talvekad! talvel on küllalt päevasid,kus asfalt on kuiv ja lausa tolmab.pole mingit probleemi kuival asfaldil sõita suvekatega,kuigi väljas võib miinus 10 olla.vaba valikut talvel suvekatega sõitmist saavad edukalt nautida nt. pensionärid,kes saavad valida päevi millal omale vajalikud sõidud ära teha.

Kuidas meil selle asjaga hetkel siis lood on?Kui näiteks novembris lumi maha tuleb ja mul suvekad all,kas siis tohin sõitma minna või ei?Ise arvan et miks ei peaks tohtima... .Ometi paar aastat tagasi ei lastud Tartu linnast novembris suvekatega autosi välja kuna teeolud olid väga halvad.Millisele seadusele tuginedes seda tehti,ja kas samal põhjusel võib tulevikus (kui talverehve näiteks enam ei nõuta) panna mind poolel koduteel seisma sest politsei leiab et tee on libe.
63amg (registreerimata) -minul keelduti ülevaatust temast äsja registreeritud autole kuna suvekad all talverehvide kohustuse ajal.Teadsin et ülevaataja eksib aga polnud mõtet tülli minna kuna tegu muidu mõistliku ülevaatajaga.Keerasin talvekad alla ja tehtud.

Aluseks on nt. Korrakaitseseadus...

to aga
miks tülli minna.sul on ju õigus.äkki tahtis veel kindlustust ja juhilube ka näha

Võibolla mitte päris tülli aga osadele inimestele ei meeldi kui nende eksimustele liigselt reageeritakse ja järgmisel korral on äkki mõni puks kulunud,kummiosa mõranenud või mis iganes .Ega mul polnud niikuinii plaanis suvekatega sõitma hakata.

jee.kim (registreerimata)-Võib-olla korrakaite seadus või miski muu aga mis mõtet siis on midagi lubada kui seda saab igal ajal mingil x põhjusel ära keelata?

Kui lubada suvekatega sõitja lumisele teele, siis on see ohuks ka teistele ning ses suhtes käitus politsei õigesti- elimineeris ohu. Pärast peavad ju nemad seda suppi sööma koos päästeameti ja haiglatega. Ka juht võiks ise aru saada, et olukord ei ole just suverehvi kohane.

Ma vahest mõtlen päris tõsiselt, et seadused on tehtud inimeste kaitseks nende enda lolluste/idiootsuste eest....

jee.kim-iga täitsa nõus.Tuttav tegeleb kasutatud rehvidega ja kuulen igal aastal kuidas inimesed käivad novembri lõpus odavaid talvekaid otsimas,peaasi et m+s ja veits mustrit.Ilma seaduse kohustuseta sõidaksid sellised aastaringi pasteldega ringi.Ja neid ei ole vähe.
Meie siin arutame mis on parem ,uus naast või lamell,kallis või odav.

Paljud siinsetest on 90ndate algul sõitnud soomest või mujalt toodud pasteldega ja ilmselt siiani elus, kuna vaimud vist foorumis ei kirjuta. Seega otsi sealt rämpsuhunnikust mingit ms rehvi või midagi muud, aga fakt on see, et juhist sõltub kõik.

Praegu lubab isegi seadus sõita suht olematu mustriga ja täiesti kivistunud ilma lamellideta M+S rehvidega. Normaalne suverehv oleks juba kõva edasiminek:)

Keegi tõi taaskord sisse ajaloo.

Mina sõitsin 90ndate keskpaigani samuti suvekatega, mida kusagilt kätte sai, sh Tartu-Tallinn-Tartu otsa praktiliselt kõik nädalavahetused. Seda oluliselt kehvematel, kitsamatel ja halvema hooldusega (tollane kütusekriis!) teedel ja tahaks öelda, et sama keskmise kiirusega, aga sel ajal sõitsid kõik, kel vähegi auto kannatas, pigem põhjagaasiga - lähtudes pidamisest, mitte kiiruspiirangutest. Sest algul miilits ja pärast politsei oli äraostetav tühiste summade eest olenemata rikkumise tõsidusest.

Minu arvates kõige olulisemad asjad, mis selle 20-30 aasta taguse ajaga on muutunud:
- minu ajal käis massiline lubade ostmine, aga enne seda päris ajudeta inimestele lube naljalt ei antud, nemad moodustasid liikluses enamuse.
- kindlustusi polnud, ise teed = ise vastutad, vähegi teadvusel olekus rooli ronides polnud vahet, kas oled halb või hea juht, aga vastutus oma isikliku varaga talitses oma oskusi mitte üle hindama ja neid oskusi võimalusel täiendama. Tänapäeval näen Ülemistes jm niisama sõprade ees showoffi ja lollimängimist, praktiliselt keegi ei treeni oma oskusi, kui siis ehk ainult maapoisid-tüdrukud, kellel on suured unistused.
- pea kõigil liikluses osalevatel autodel oli suurusjärgu võrra parem teetunnetus kui tänapäevastel elektrooniliste võimenditega "bahniautodel" - autod polnud mitte paremad, vaid nö hoiatasid juhti varem ette enne, kui näpust minema võib hakata.

Kõige olulisem erinevus aga: liikluses enamus olid suhteliselt võrdsed nii auto kui rehvide osas ja ka "testivõitjatega" sõitev viru ärikas arvestas sellega, et pooltel on all poolsiledad rehvid ja pooltel pole sedagi. Tänapäeval seevastu vajutatakse enne pidurit ja alles seejärel vaadatakse peeglisse. Miks? Sest tänapäeval pole liikluses enam võimalik hoida sellist pikivahet, mis võimaldaks enne pidurdamist peeglisse vaadata, sest järgmine testivõitja sõidab selle pikivaheaugu lihtsalt kinni. See lõik ehk illustreerib kõige paremini, et mõttetu on vaielda selle üle, kas suvekatega saab või ei saa või kas on ohutu või ohtlik. Kui juhil on võimalik valida sõiduks sellised tingimused, mis "enne vanasti" olid, on tal tänapäeval rohkem võimalusi hästi ja ohutult hakkama saada kui "enne vanasti". Samas sõidavad nutijoodikud või niisama hajameelsed teistele otsa ja kraavi ka testivõitjate naastudega (vihje siin hiljuti toodud artiklile, et lamellimehed teevad vähem avariisid) ja karta on, et kui neile kohustuslikult suverehvid alla panna, oleks nad nii palju hoolikamad ja tähelepanelikumad olnud (ja valinud ka vastava sõidukiiruse), et vaevalt need avariid juhtunud üldse olekski.

Sellepärast ma näekski hea meelega, et selline asi lubataks ka Eestis - oma oskusi kriitiliselt hindav juht, kes peab tegema targad valikud alates otsusest sõitma minna kuni õigesti valitud sõidukiiruseni, on alati ohutum kui mistahes hea rehv.

Kärss, eks see oli ka üks tegur pikas põhjuste reas, miks 1995 oli inimkannatanutega liiklusõnnetusi ca 3300 vs praegune ca 1400. Seejuures teedel liikuvate sõidukite arv on vahepeal kasvanud enam kui 50%, ehk siis sõiduki kohta satuti kannatanutega õnnetusse tollal põhimõtteliselt 3,5 korda sagedamini... Hukkunute arv on 3-4 korda väiksem, sõiduki kohta keskmiselt vahe 4-6 korda. Ehk siis pilt on muutunud mitte vähe, vaid üsna dramaatiliselt. See, mis tollal teedel toimus oli ikka täielik metsik ida koos vääriliste tagajärgedega.

Jah, liiklus oli hõredam ja mingit kolonnides passimist küll ei mäleta, samas ei mäleta ka, et erilist metsiku ida tunnet oleks olnud- ruumi oli teedel siiski rohkem ja kes tahtis, võis vabalt möödasõite teha. Ohtu enda tervisele mäletan vaid üks kord, kus järsku hakkasid maanteel autod jalgu jääma, aga mina ei saanud aru miks ja sõitsin rahuga mööda. Ju see seier ikka 100 peal oli. Kui aga ühel hetkel pidurdama pidin, siis sain aru, et teel puhas kiilakas. Siis jõudis küll kohale, et vedas ropult. Rehvid olid tüüpilised tolleaegsed- 3mm talvekas ja nelja ratta peale ehk viis sildekas kulunud naastu. Tegelikult pean praegust aega hullemaks, sest ükskõiksust ja nahaalsust on tunduvalt rohkem. Ning miks võis tookord hukkunuid rohkem olla- vana escort või datsun vist ei olnud turvapatjadega varustatud, samas sõitsid edasi mossed, žigullid jne- tehnika turvalisus oli hoopis kehvem kui praegu.

Eks ta veidike piinlik ole, kui hästi mõni naisterahvas autofoorumi meestega võrreldes argumenteerida oskab.

https://www.accelerista.com/arvamus/tallinn-piirab-naastrehv
ide-kasutamist/

Nii juhtub kui vaadatakse ühte konkreetset jupikest tervikpildi asemel.

kui tallinna väikesi tänavaid talveolukorras vaadelda, siis peaks naelad olema kohustuslikud,

"Eks ta veidike piinlik ole, kui hästi mõni naisterahvas autofoorumi meestega võrreldes argumenteerida oskab."

näita mõni mees, kes end siin foorumites maailma nabaks ei pea.

Aga ei ole ka see yllekene just kõige teravam pliiats ja seda on ta artiklid korduvalt kinnitanud. Lisaks mingi suburbia värdsõna väljamõtleja.

ma naudin sõitmist Tallinna väikestel tänavatel,sest seal ei ole seda paska.loomulikult sõidan lamellidega.kõvemad tegijad panevad juba kolmandat kuud naeltega vee sees ringi

Seda lugedes tekkis dejavu, sest ka mina valin praegu naastrehvide kasuks kergemakäeliselt kui vahepeal. Aga mitte linnaoludest lähtudes, vaid hooldamata maanteede tõttu. Isegi 2+2 maanteel on selline olukord tipptundidel, et esimene rida sõidab kusagil 80 kandis ja kõrval teine rida 100+ kandis. Kui kiirendusrada on ülesmäge ja eeldab enne praktiliselt seisma jäämist (90-kraadine maanteele keeramine libeda peal), siis lihtsalt pole kusagilt seda pidamist võtta. Eriti vee, kui see kõik on kombinatsioonis koormatud esiveolise autoga. Soolamärg tee on ainult osa lahendusest, sest liikluskoormus on kasvanud ja liikluskultuur veelgi rohkem alla käinud, kuna kontrolli pole ja kui ongi, siis kihutajaid see ei puuduta (waze). Tipptunnivälisel ajal liikujal samas probleeme pole. Need on lihtsalt üks osa põhjustest, miks ma ei mõista hukka neid, kes mingil enamusele arusaamatul põhjusel on sunnitud valima naastrehvi ja siis lõpuks sellega ka Tallinnasse jõuavad.

Ma isegi ei näe sellele paremat lahendust kui mitme auto pidamine, mis võimaldaks motiveerida (nt naastumaks pargi-reisi parklatest kesklinna poole, sisuliselt siis tasulise parkimise alas) inimesi tulema linna autoga, millel on all lamellid.

Kes elab parkimisprobleemiga linnaosas, tema karistamise asemel tuleks karistada hoopis teedehooldust ja kui see vilja kannab, alles siis minna autoomanike rahakoti kallale.

https://www.accelerista.com/abc/lugeja-kusib/panen-lamellid-
alla-kui-linnavalitsus-tood-teeb/

Et teema liiga tõsiseks ei muutuks...

Blondiin jääb linnas autoga lumetormi kätte.
Paanikasse ta siiski ei satu, sest talle meenub isa õpetus:
"Kui jääd lumetormis hätta, oota sahka ja sõida siis selle sabas!"
Varsti tuligi sahk ja blond hakkas saha järel sõitma.
Tunni aja pärast jäi sahk seisma ja juht ronis välja uurima, kes ja mis põhjusel tal sabas tolgendab.
Blond rääkis talle isa õpetusest, mees mõõtis teda pika pilguga ja noogutas lõpuks:
"Selge siis…Ülemiste parklaga saime ühele poole, kas läheme nüüd Kristiinesse?"

tundub,et naelameestel on pidev häda teede hoolduse suhtes.minuarust pingutatakse hooldusega alati üle.linnades on pidevalt tatt väljas.mina näiteks naudin sõitmist nn. hooldamata teede peal.linnadest väljas on ju kõik teed põhimõtteliselt hooldamata.ilus puhas lumi ja vahelduseks jääd.

Nonii. Lõpuks keegi tegi ringraja katse väga hea põhjamaise lamelliga ja väga hea põhjamaise naastuga. Pluss tavaline lamell võrdluseks. Super.
Kõik on selge selle ühe videoga - vahe on sees, aga mitte mingit "ma ei saa elada ilma..."

https://www.youtube.com/watch?v=gQxrXHdalE8

Ringiaeg ei ole mitte mingi näitaja rehvi valikul. Vaata kuidas erinevad rehvid kurvis käituvad, järgmiseks kujuta endale ette sinna rooli mingi naisterahvas või mingi tavaline lumehelbeke - mis me tulemuseks saame?
Arva ära kui suur on tõenäosus, et mingis libedas kurvis tuleb veel vastu mingi teine liikleja? Palju "õnne" neile "saab hakkama" rõngaste omanikele!

Mismõttes ringiaeg ei ole mitte mingi näitaja rehvi valikul?
Mis siis on, värv või?

Kas sul mingit seost ringi aja ja külgpidamisega/vedamisega/pidurdamisega ei teki?

Muudetud 13.12.19 19:10

Arnis, tegelik vahe tuleb sisse olukordades, kus sõidetakse esimese käiguga ja/või tühikäigupöörete läheduses. Ringiaegadega pole päriselul tõesti mingit pistmist, sest selles stiilis sõidavad oma igapäevaseid sõite need, kes saaks ka teisiti hakkama, kui vaja oleks.

Mis on saanud Eestis väljatöötatud naastudest, mis aktiveerusid kiirendamisel-pidurdamisel ja mida mäletamistmööda katsetasid Helsingi taksojuhid?

Noo kas on tänavusel olematul talvel piinlik oma naeltega muudkui teid freesida ?

mis sa arvad, et keegi hakkab iga talve jaoks eraldi rehve ostma? ja vastus on, et ei, ei ole piinlik

meie inimeste arengutase on niivõrd madal,et nad ei saa aru,kui mõttetu on nühkida paljal asfaldil naeltega ringi

Naeltega sõidavad üldiselt naised ja ebakindlad juhid, kui kogemusi rohkem, siis ostetakse korralikud lamellid.

Ka järgmised talverehvid ostan naastudega ja ükski foorumijobu ei pane mind ümber mõtlema.

taotle eriluba,siis saad aastaringselt naeltega ragistada

Kindlasti panen ka järgmine talv naelad ja ilkuge või kaagutage end või kaameks, üldse ei huvita. Täna näiteks oli täiesti jäätee, muidugi mitte talina riigis, ma elan maal ja meid on siin veel mõni.