Põhjaalune pinnarooste on poogen, meie kliimas ma tahaks näha ülevaatuspunkti kus silla detailidelt sentimeetriga roostet üle loetakse, pinnaroostet on enamikul masinatel.

Tere, kas ise võib autole sellise kasti ehitada ja suvalised tuled külge panna või peaks see olema originaalilähedane? http://www.auto24.ee/used/1967120 Kuna ülevaatus 3 nädalat tagasi tehtud siis võib oletada ,et on lubatud? Nimelt sooviks ise ka sarnast projekti alustada ja sooviks teada kas on seadusega kooskõlas. Tänan

Sedasorti küsimused tuleb esitada Maanteeameti tehnoosakonnale. Isiklikult arvan, et kui kast on korralikult tehtud ja kinnitatud ja puuduvad teravad nurgad siis miks ka mitte? Sellegipoolest ei saa antud küsimusele vastata üheselt mingi foto järgi vaid peab autot ennast nägema ja tuledelt leidma vastavad tähised kui nad on suvalised nagu Teie väidate.

Millised on nõuded 83.a Niva'le (2121)?

Nõuded on mõistlikud autole ei esitata tänapäeva autodele kehtestatud võimekusnõudeid.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/9201/4012/lisa2.pd
f#

kuidas on reguleeritud auto signaali nõuded ? mingi järelturu "rongi pasun" on lubatud ?

Muidugi on lubatud kui pasun on E- või e-sertifitseeritud. Helisignaalseadme helitugevus peab olema suurem kui 93 dB(A), kuid ei tohi ületada 112 dB(A); Pasuna pealt peab leidma E või e märgise koos tüübikinnituse andnud riigi numbriga. Dokumentatsioonis või pasunal peab olema info, et helitugevus vastab ülaltoodud helitugevuse nõuetele ja pasun või pasunad peavad töötama üheaegselt. Keelatud on vahelduva tonaalsusega nn. tuutu-luutu helisignaalid.

Jamasin Saue auto as ülevaatuspunktiga, mis määras esiklaasi ülaosas oleva 70% läbilaskvusega riba OV-ks (ohtlikuks veaks). Viga kirjeldati kui juhi vaatevälja takistavana. Kusjuures see mõiste on täpselt sisustamata ja jätab ülevaatajale suvaotsustuse võimaluse. Maitene oü otsustas teisiti ja ülevaatus sai läbitud.
Kiitus Maitenele ja laitus Saue Autole. Soovitan soojalt kasutada Maitene teenust.

Maitene tehnoülevaatajat ja Saue auto tehnoülevaatajat eristab see kuidas neil on lood teadmistega. Meie ülevaataja teab peast Euroopa liidu e-reegli seda osa mis defineerib juhi vaatevälja (reegel mis on meie riigis tähtsuselt enne kohalikke regulatsioone) ütleb juhi vaatevälja kohta väga selgelt, et vaateväli on see ala tuuleklaasis mis on vajalik TEEL oleva liikluse jälgimiseks ja manööverdamiseks. Oli kunagi ka määruses kirjas, et vaatevälja ülemine punkt tuuleklaasil on silmade kõrguselt 6 kraadine tõusujoone puutepinna punkt. Tegelikkuses on liikluses iga 50-nes tehasetoonitud ülaribaga ja siis tohib... Kui rääkida liikuse ohutusest siis peaks kõiki kohtlema võrdselt ja kui mõnedel on lubatud toonriba mille kaudu saab vaadata lendavaid lennukeid ja madalat päikestki siis miks teistel ei ole see lubatud? Tegemist on olukorraga mis ei ole selgelt reguleeritud ja tihti on olnud otsus ametniku suva. Saue ülevaatajat ei ole vaja süüdistada sest tema kaalutles asja nii nagu ta seda tegi. Ka mind on põhjust sarjata sest eksimatuid ei ole.

Nõuded roostele, teine vastus

http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=140327

"Saue ülevaatajat ei ole vaja süüdistada sest tema kaalutles asja nii nagu ta seda tegi. "

Otseselt süüdistus see polnudki, kuid tegelased vist ei teadvusta, et nende otsus on inimese omandi kasutamise tõsine kitsendamine. Kuna tegu oli "veaga", mis teisi kaasliikleiajaid kuidagi mõjutada ei saa ja juhil on ikkagi endal ka mingi oskus sellise "vea" ohtlikkusele hinnangut anda, siis on asi väga imelik. Auto omaniku ja juhi arvamus tundus tegelastele täiesti asjatundmatu.

Asjasse sai pühendatud ka Maanteeameti tehnoosakonna ekspert HH, kes ajas täiesti ebaloogilist jura ja väitis, et tema kuidagi Saue tehnoülevaatust oma otsust muutma kohustada ei saa. Taktika oli selline, et Sauel tehti naljakas otsus, Maanteemaeti tegelane tugines sellele jne. Tüüpiline ebakompetetne ja pahatahtlik ringkaitse. Kui talt sai uuritud juhi vaatevälja definitsiooni sisutamise kohta, siis mingit mõistlikku vastust ka ei tulnud. Imelik on ka see, et normid, mis on oma rakendustes küllaltki karmi mõjuga, on jäetud täpselt lahti kirjutamata ja võimaldavad hea haldustava rikkumist, eriti, kui tegu on pahatahtlike tegelastega.

Muudetud 01.04.16 23:46

Probleem ei ole mitte nii väga MA ekspertides sest meist keegi ei ole 100% proff. Tahaks Helarit kaitstagi sest tema on küllaltki uus töötaja ta õpib ja on arenemisvõimeline ja kui tuleb ärevusest pungitav kodanik Kuno siis minulgi on raske keskenduda.
Lihtsalt antud juhtum räägib iseenda eest, et on aeg lõpetada jutt ühetaolise ülevaatuse vajadusest ja aktiivsemalt minna üle tegudele selleks kõigepealt vaadata üle mis asjad vajavad kohendamist? Lihtne oleks üle vaadata minu 10 aasta jooksul saadetud kirjad mis sisaldavad üle 130 ettepaneku ja soovituse. Teiseks on vaja riigiametnikel endile tunnistada, et tegelikud professionaalid on pikaaegse kogemusega tehnoülevaatajad mitte ülevaatuspunktide omanikest ärimehed kes täna on ainukesed keda peetakse ülevaatuspoliitika arutelukõlblikeks.

Mu tagasihoidlik arvamus on, et amet, milles otsustatakse paljude inimeste vara kasutamise üle, pole koht, kuhu panna diletante arenema.
Sa peaks saama aru, et kui 10 aasta jooksul on su mõtete peale lastud kaarega, siis suurt illusiooni olukorra muutumisele ei tohiks olla. Antud asi on ka heaks näiteks, et normidest täpsete definitsioonide ärakoristamine selliste alles arenevate mehehakatiste käes viib ärapidisele tulemusele. Vanades tehnonõuetes, mis oli joonistega illustreeritud, oli juhi vaateväli defineeritud täpsemalt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0061/5676/901689.g
if
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0061/5676/901743.g
if

Suure tõenäosusega MNT ametnikud hakkavad mõtlema selle üle, kuidas välistada 1-s ülevaatuspunktis korduva ülevaatuse kirjasaanud sõiduki esitamist teise ülevaatuspunkti. Muud muutust nad kindlasti ei plaani. Antud asjast on ametnike töörahu ja ego tõenäolisaelt vägagi häiritud.

Loodan, et sulle varsti ei korraldata täienduskoolitust, kus samad asjapulgad tõsiste nägudega hakkavad selgitama, et juhi esmane ülesanne roolis on jälgida taevas lendavaid lennukeid, linde, päikest ja öösel kuud.

Muudetud 02.04.16 11:12

Olete ülekohtune kuna definitsioonide "ärakoristamise" taga on ministeerium mitte mehehakatised ja meie ju teame kust kala mädanema hakkab...
Ei usu, et vajan täiendkoolitust. Ma ise olen koolitanud mitmeid ARK inimesi, küll mõned päevad kellele alati olen öeldud: "Sõbrakene, Sinule antakse võim, ära seda hakka kurjasti kasutama". Olen koolitanud mitmed tänaseid ülevaatuspunktide juhte kes on praktikal olnud, ka kümneid tehnoülevaatajaid, alles hiljuti olin ühes ametikoolis päev otsa külalislektorina rääkimas tehnoülevaatuse tõdesid. Minu jaoks on kurvakstegev see kuidas minusse suhtutakse sest näiteks minu poolt viimati kirjalikult esitatud 4 leheküljeline argumenteeritud analüüs olukorrast kus üksipulki selgitan miks on probleeme ja kuidas neid lahendada sai vastuse - tegemist on järjekordse ilukirjandusliku teosega. Teen ettepaneku lõpetada MA kohta arvamuste avaldamine ja kui soovite siis esitage oma arvamused koos soovitustega MA juhtkonnale, nemad siin foorumis ei käi.

Mait, inimestel kes asja jagavad ja ka julgevad oma seisukohti välja öelda, on alati olnud rohkem probleeme. Ma olen seda autot näinud ja sellega saab sõita küll, paraku MNT asjapulkadel on savi...

Tere!
Jääb arusaamatuks miks alati peab kedagi maha tegema ja arvatakse, et teised teevad kusagil õieti.

MA on välja töötanud ülevaatajate jaoks juhendi "Juhi vaatevälja ja tuuleklaasi seisundi hindamine" mille alusel ülevaataja teeb oma tööd.
Lisaks on määruses nr 77, lisa 4 öeldud kuidas hinnata tuuleklaasi. Antud määruse punkt 3.2. Klaasi seisund: 4) Juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem. Ülevaatus otsus: OV

OV – „ohtlikud rikked ja puudused”: mittevastavused, mis võivad ohustada sõiduki turvalisust või panna teised liiklejad ohtu või reostavad keskkonda. Mittevastavuse kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed või eriettevalmistusega töötajad.

Ehk esimese ülevaatuspunktis hindas ülevaataja antud sõidukit vastavalt kehtivale korrale.

Minule jääb samuti arusaamatuks miks Teie arvate, et kodaniku õigus saada õiglane hinnang on kellegi mahategemine? Autol on “erisus“ mille kohta on kaks vastandlikku otsust/arvamust, kuna nad toetuvad erinevatele määrustele. Kordusülevaatus vormistati sellepärast, et ülevaataja valis otsuse tegemiseks MKM 77 mis ei oma selgitust vaatevälja kohta tuuleklaasi tumestusega seoses. Mina tunnistasin auto korrasolevaks kuna MKM 42 lisa 1 ütleb - Kood 612. Klaasid Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva... Olen veendunud, et tumeriba ei asu juhi vaateväljas kuna vaateväli on selgelt määratletud e-reegliga. Auto korrasolevaks tunnistamise seisukohta toetab ka fakt, et ühtegi tehasetoonitud tuuleklaasi ülaäärega masinat ei ole kordusülevaatusele saadetud. Minu jaoks ei ole vahet kas on tehase toonitud tuuleklaasi ülaäär või sama viisakalt tehtud toonimine teeninduses. Teie mainitud MA juhend ei ole tugevama jõuga kui MKM 42, ta on hea ja asjalik tuuleklaasi kahjustuste kaalutlemisel ja tumestus ei ole kahjustus - eks?
Arvan, et päikeseprillide kasutamine madala päikese puhul või siis tumeriba on oma ülesandelt sarnased ja nad ei ole - ”: mittevastavused, mis võivad ohustada sõiduki turvalisust või panna teised liiklejad ohtu või reostavad keskkonda. Mittevastavuse kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed või eriettevalmistusega töötajad.“

Kui mõõta originaal esiklaasi millel on tehase poolt üleval tume riba siis see ei vasta ju ka nõutele ?

Ei vastagi ja nii on see juba "100 aastat" Politsei juhtiv konstaabel hr. Priit Tuuna kes korraldab teelkontrolli on öelnud ühel infopäeval, et nemad kah ei sanktsioneeri kui omatehtud tumestus on viisakas. Ebaviisaka all mõeldi läbipaistmatut reklaamkirjadega värvilise pleksiklaasi paigaldamist, mis avarii puhul annab terava äärega kildu.
yolki-palki - ljes gustoi.

Alustan nn maha tegemisest ehk see oli üldistus ja tulenevalt sellest mida olen siin lugenud selle teema kohta.
Peaks keskenduma teemale mis on tuuleklaasi kahjustus. Olen arusaamisel, et kõik ülevaatuspunktid peaksid hindama sõidukeid ühetaoliselt. Klaasid on sertifitseeritud ja neil on kindlad tähistused. Klaasid on enamasti reegel 43 ja neil on lisatud vastavad tähistused läbipaistvuse kohta AS1, AS2 ja AS3. Tuuleklaas millel on ülaservas tumendatud riba, siis tumendatud riba alumises servas peaks olema tähistus nool alla mis kinnitab, et klaasi läbipaistvus on selles ulatuses tagatud allaserva välja (70%).

M ei mõista, miks peaks tehnoülevaataja selliseid asju teadma, miks liigub mootorsõiduki teeliiklusele kõlblikkuse kontroll toodangu järelvalve või tüübikinnituse protseduuride ja reeglite suunas? Kas tõesti ei ole auto ohutus enam mitte niivõrd tähtis kui tüübikinnitustingimustest kõrvalekalde tuvastamine...
Miks peab tehnoülevaataja tehasetoodangu puhul huvituma tehase poolt paigaldatud tuuleklaasi läbipaistvuse tähistustest ja mis puutub siia nool suunaga alla, kas selle olemasolu tuvastamine suurendab liiklusohutust? Kas tumeriba paigaldaja peaks samuti panema mingi noolekese tuuleklaasi serva kohale kus lõpeb tumestus? Arvan, et juuksekarva ei pea lõhki lõikama ja kui autol on rool, pidurid, heitgaasid, tuled ja alusvanker korras siis ei ole mõtet ülevaatusel kontrollimise aega pikendada tehasetoodangu klaasidelt tähistuste otsimisele, tehase paigaldatud ohurihmadelt andmesiltide otsimisele ja muule sellisele. Kui asju juba nii koledasti peedistama hakatakse siis paneme kogu riigis üle 10 aasta vanuse masinapargi seisma ja võtame ette turvapadjad kuna paljudel lõpeb garantii 10 aasta möödudes... siis peab masina suunama autoesindusesse kus tehakse turvapatjadele vastav ja kallis analüüs ning osa vahetatakse väljagi.
Isegi ühes ülevaatuspunktis töötavad inimesed suhtuvad hinnangute andmisel erinevalt. Kui tehti nn. "testost" siis MA ekspert arvas masinal olevat kolm ohtlikku riket, üks ülevaataja tunnistas masina teekõlblikuks ja teine ülevaataja leidis SEITSE ohtlikku viga.. Riigil peaks prioriteedid paigas olema ja on aeg alustada kõige pakilisemast, mitte ei pea tegelema Teie pakutud AS1 teemaga.

See millest mina kirjutasin ei ole seotud tüübikinnitusega vaid reegliga millele Teie ise viitasite.
Mina ei sa teiega nõustuda ja olen endiselt arvamusel, et ülevaatus peab olema ühetaoline ja kõik ülevaatajad peaksid seadusi täitma.
Igasugune erandite tegemine on lõpuks üks suur ERAND.

Mina kirjutasin sellest kuhu poole liigub tehnoülevaatus täna ja see ei ole väheoluline ka ühetaolise ülevaatustegevuse aspektist. Kui ei ole kokkulepet ja vastavat juhendit siis ei saagi rääkida ühetaolistest ülevaatustoimetustest. Kui riigiametnikud nõuavad ühesugust kaalutlemist 300 inimese käest ja seejuures soovitakse, et 20 aastat kõlblikkuse testi teinud inimene peab ennast ümberseadistama riigiametnike koostatud vastavushindamise süsteemi peale siis selline ülesanne on lahendamatu. Meie saame hakata ühtemoodi tööle kui tehakse vastav kokkulepe ja asjad räägitakse ning arutatakse läbi tehnoülevaatajate endite mitte ülevaatuspunktide omanikega. Kui on kaks erinevat kaalutlustulemust siis on tegemist lahendust vajava olulorraga ja primaarseks peab lugema otsust mis toetab euroreeglitele mitte riigiametnike suvale. Tume riba ei ole erand vaid vaidlusobjekt kohalikku määrust oma äranägemise järgi kohaldava riigiametnuku ja euroreegli sisu teadva tehnoülevaataja vahel.

Mina saan aru, et täna on olemas määrus mida peab täitma ja ei luba erandeid ega tõlgendusi. Määruses nr 77, lisa 4 öeldud kuidas hinnata tuuleklaasi. Antud määruse punkt 3.2. Klaasi seisund: 4) Juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem. Ülevaatus otsus: OV. OV – „ohtlikud rikked ja puudused”: mittevastavused, mis võivad ohustada sõiduki turvalisust või panna teised liiklejad ohtu või reostavad keskkonda. Mittevastavuse kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed või eriettevalmistusega töötajad.
Minule jääb arusaamatuks, et kui teie kirjutate "Mina tunnistasin auto korrasolevaks kuna MKM 42 lisa 1 ütleb - Kood 612. Klaasid Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva... Olen veendunud, et tumeriba ei asu juhi vaateväljas kuna vaateväli on selgelt määratletud e-reegliga." ja olete võtnud, et selliselt tohib asju hinnata.

Mina lähtun määrusest 42 mis on olulisem kui määrus 77 ja pean silmakirjalikeks neid kes tunnistavad korrasolevaks tehasetumestusega tuuleklaasi ülaäärega masina ja loevad teeninduses paigaldatud sama tumeda ülaääre liiklust ohustavaks rikkeks. Määrus 77 lisa 4 on koostatud diletantide poolt kes ei ole päevagi ülevaatust teinud ja mina isiklikult pakkusin sellele samale määrusele 192 parandusettepanekut kui ta oli juba kooskõlastusringil. Määrus 42 on oluliselt vanem ja ta toetub 99% vastavatele eurodirektiividele ja E-reeglitele. Teie poolt kõrgelt hinnatud Määrus 77 on Rahvusvahelise Mootorsõidukite Kontrollimise Komitee (CITA 04.05.2011) soovitustele tuginev "guugli tõlge" mis paljude veakirjelduste järgi sobib pigem "rekka" kontrollimiste ühtlustamiseks kui sõiduauto kontrollimiseks. Kirjutasin sellest ministeeriumisse ja nad lubasid eadpidi minu soovitustega rohkem arvestada... Niikaua kui oleme veel euroopa liidu osariik on meil euroliidu normatiivid kohalikest määrustest tähtsamad (näiteks 77-st) ja ministeerium peab omad normatiivaktid andma välja euroreeglite põhjal, seda võiksite ju teada. Määrus 77 lisa 4 on "pudru ja kapsad", mida ei pea üldsegi järgima vastavalt ministeeriumi ametniku kirjale, mille ta saatis õiguskantslerile ja minulegi ja Ma-le. Selline anarhia maiguline olukord kus ülevaatusprogrammis kasutatavat määrust on muudetud riigiametnike oma suva järgi 61 korda ei saa kuidagi nimetada ülevaatusreeglistiku ühesugust täimist soodustavaks teguriks.

Paneb imestama ülevaataja selline seaduste, määruste tõlgendamine ehk saan aru, et määrused ei ole täitmiseks. Kas tõesti iga ülevaataja võib ise otsustada millist määrust ja millises ulatuses arvestab?

Tsiteerin lugupeetud Jüri Pihl´i - kriminaalmenetlus mitte ainult ei pea olema, vaid peab ka näima õiglane. Tehnoülevaataja ei ole ei jurist ega kohtumõistja kuid sellegipoolest pean mina õigeks võtta üheks tehnoülevaatuse põhimõtete alustalaks sellise teesi. Kui tehnoülevaatust sõnades püütakse arendada võrdse kohtlemise suunas siis kahjuks on elust võtta rohkem vastupidiseid näiteid. Mina pean ebaõiglaseks ja ebavõrdseks kui on kaks sõiduautot mis on ühtemoodi tuunitud kuid erinevate tehnikatega ja üks tunnistatakse korrasolevaks ja teine liiklusohtlikuks – see on põhiseadusvastane ebavõrdne kohtlemine. See on ka tobe ja näitab karmi otsuse vastuvõtnud inimest kui isikut kelle jaoks on karistamine omaette eesmärk.
Olen koos viibinud tehnoülevaatust korraldava riigiametnikuga kelle jaoks ebavõrdne kohtlemine on elustiil. Selgitan – olin ARK tehnoosakonna ruumides ja ütlesin, et heitgaaside regulatsioonis oleva teksti mõte lausa nõuab, et ülevaatajad kohtleks kliente ebavõrdselt ja mina olen selle vastu. Selle peale kõrge ametnik AS ütles 8 inimese juuresolekul: “Millert kus Teie olete näinud meie riigis võrdset kohtlemist? Mait Sa peaksid töötama sotsiaalhoolekandes aga mitte tehnoülevaatusel“ Ma arvan, et Teie oletegi siin kommenteerimas AK nime all. Näidake üles julgust ning tehke järgmine postitus ja kirjutage oma õige nimi.

Mait võttis sõnad suust, sest lugedes siin seda teemat, tekib vägisi tunne, et AK on keega MA ametnik või lihtsalt mingi nn. "partei jünger" kes usub pühas veendumuses, et mida ütleb või kirjutab ametnik, siis see peab olema puhas ja vankumatu tõde. täita määrusi ja korraldusi vastuvaidlematult ning mõtlemata selle tegelikku vajadust või tausta. mulle ilgelt meeldib üks ameerika turvamehe lausutud lause (läbi Jeremy Clarksoni kuuldud): "Milleks kaine mõistus kui meil on seadused!". mulle meeldib ainult ütlus, kuid mitte selle mõte. ja aina rohkem ja rohkem hakkan ma kohtama sellist suhtumist, et enam ei tohi oma peaga mõelda ega oma suuga öelda, vaid kõiges tuleb lähtuda seadusega. samuti on selline suhtumine üldises riigi ametnikes. koostame seadusi ja määrusi, käseme, laseme, poome. peaasi, et inimene ei mõtle ja täidaks käsku kui robot.

AK käest ma küsiks, mille poolest on ohtlikum tehase toonriba ise paigaldatud toonribast (mis ei ole läbipaistmatust materjalist)? milles see ohustab liiklusohutust, eriti kui see jääb juhi silmadest kõrgemale? minu teada ei toimu üheski riigis liiklust õhus.

Siinkohal ei ole nõus. Sellised asjad peavad käima 100% seaduse järgi ja ei tohi sõltuda ametniku tujust/ päevadest :-) Tekib päris suur võimalus et "päevad" on meelehea eest mõjutatavad.
Ametnik peab saama palka seaduse täitmie eest, sest kui neilt veel mõtlemist nõuda ei jõuaks neile keegi palka maksta - sellepärast las jääb mõtlemine spetsialistidele (kes loodetavasti need seadused on koostanud).

Alustan sellega, et mina ei soovi kellegiga vaielda vaid tahan kaasa rääkida. Mina ei ole ametnik vaid auto kasutaja kes loeb samuti Auto24 foorumit ja mõtlesin, et räägin kaasa.
Olen arvamusel, et sellel ei ole vahet kas on tehasetoon või ise toonitatud. Siinkohal tuletan meelde, et antud teema arutelu algas kuna üks ja teine ülevaataja arvas asjast erinevalt. Kirjutama hakkasin kuna see tundub kummaline, et ülevaatajad hindavad sellist lihtsat asja erinevalt.
Õnneks ei ole ma osalenud ühelgi Ark koosolekul aga saan aru, et hr Millert käib ja soovin edu seal käimisel.

To:maaks
Sellised asjad peavad käima tõesti seaduse järgi ja selle seaduse nimetus on Põhiseadus, kui rääkida võrdse kohtlemise printsiibist, või Teile meeldibki see et kodanikke koheldakse tehnoülevaatusel ebavõrdselt? Millega Teie ei ole nõus? Kas Teil on raske nõustuda sellega, et Euroopa liidus on kohalikud määrused teisejärgulised ja assotsiastsiooni leppega tunnistas meie riik Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust?

Tehnoülevaatusel ei tööta ametnikud vaid hoopiski ametiisikud mis on väga suur erinevus. Palju on meie ümber inimesi kes ei mõista kõige elementaarsemaidki ühiskonna toimimise mehhanisme, kes ei mõista mis on õigus, mis on õiglus. Ei mõista mis on empaatia, mis on võrdsusele tuginev õiguskord, selleks kodanik Marko teen Teile eraldi koolituse.
Koos euroliitu astumisega andsime vabatahtlikult ära suure osa meie suveräänsusest millest tingituna on meie vabariigis euroopa direktiivid ja reeglid ülimuslikud. Tähendab selline olukord aga seda, et tehnoülevaatusel kasutatavad määrused peavad tulenema euroliidu vastavatest regulatsioonidest. Kuna meie riigis on palju selliseid kes ei tea kuidas demokraatlik ühiskond peab toimima siis juhtubki nii, et ka tehnoülevaatusel tehakse kohalikke määruseid mis ei ole kooskõlas ülimusliku regulatsiooniga, sellepärast on meie riigile nii palju pretensioone Brüsselist. On olemas euroopa liidu e-reegel mis määrab ära sõiduki roolis oleva juhi vaatevälja. On olemas ministeeriumist väljastatud määrus 42 mis selgitab tuuleklaasi läbipaistvuse nõuet juhi vaateväljas. Mainitud määrus on koostatud euroopa liidu vastavatest normatiivaktidest MIS ON ÜLIMUSLIKUD. On olemas kohalik määrus mis ei räägi sõnakestki vaateväljast ja kohe tsumaki nõutakse tuuleklaasi läbipaistvust kogu klaasi ulatuses, ka seal kohas klaasil mis ei kuulu juhi vaatevälja alasse. Mis siin saab siis veel selgusetust olla kui ainult see, et MKM 77 lisa 4 sisaldab endas euroopa liidu regulatsioonidega vastuolus olevaid nõudeid. On kaks määrust mis räägivad mitmetes asjades teineteisele vastu ja on riigiametnikud kes võtavad vastu otsuseid mis sisult on õigustühised kuna nad on vastuolus ülimusliku õiguskorraga ja meilt nõutakse nende reeglite täitmist.
To: AK
Kena, et soovite vaielda sest vaidlusest sünnib tõde. Mind on 21 aasta jooksul ainult 2 korda kutsutud arutama tehnoteemasid ja edaspidi ei kutsuta kuna ma ei kuulu organisatsiooni TÜL Kirjutasite - ... ei ole vahet kas on tehasetoon või ise toonitatud, mis tähendab seda, et kümned tuhanded autoomanikud peaksid põruma tehnoülevaatusel ja hakkama vahetama tehasetoonitud tuuleklaasisid, kes selle kinni maksab?

Kahju kuulda, et ei kutsuta.
Kirjutasin, et ei ole vahet ... kirjutasin seda selles võtmes, et ülevaatajad peaksid sellist lihtsat asja ühtmoodi. Kuna antud teema hakkas sellest, et ülevaatajate hindasid puudust erinevalt.

selles see asi ongi, et neid seadusi ei ole koostanud spetsialistid. nagu mait kirjutas, on määrused teinud mingid suva töllid ja kui su määrust pidevalt muudetakse ametniku järjekordse tuju korral siis tekib samuti küsimus, et kas enne tujumuutust laekus ämma öökappi järjekordne kilekott?

ja nii palju kui on erinevaid inimesi, nii palju on ka erinevaid arusaamu. sina oledki see tavaline autojuht, kes on ametniku tujumuutuse lükata tõugata. mõtlev ülevaataja hindab asja reaalselt, mitte kellegi tuju järgi.

tehasest tulnud veok. veosilla rehvi koormusindeksite kogusumma annab kokku 12600kg. tehn. passi järgi peab olema 13000kg. ülevaataja hindas veokit liiklusohtlikuks. miks? muudu jäi 400kg. seadus lubab veosilla kaaluks 11500kg. lubatu oli ületatud 1100kg. kui ma ei tohi autot koormata lubatud (tehase antud) piirini, siis mis kuradi vahet seal on, see rehv kannatab 100kg vähem. siis ei peaks ka ma nui neljaks selle koomusega rehve alla panema. ja kui ma nüüd lasen panna esinduses mingit muud mõõtu või koormust lubava märke passi, siis ei ole enam liiklusohtlik?

Muudetud 06.04.16 14:29

Ministeeriumi inimesi ei saa nimetada töllideks ja põhimõtteliselt peaks olema seadusloomel peal mingi juriidiline kontroll kuid ajalugu teab väga palju juhtusid kus ka tehnoülevaatusel on kehtestatud mitmeid reegleid mis on hea seadusloome vastased. Näiteks nõuti esitulede automaatset süttimist tagasiulatuvalt ja kui uus auto tuli ülevaatusele siis kohustati autoomanikku minema teenindusesse, et seal siis hea raha eest esitulede elektriskeem ümber tehti. Tänane olukord kus uuel diislil antakse 2500 p/min ja vana peedistatakse 5000 p/min juures on kohutav ebavõrdsus kuid kedagi selline asi ei koti? Osad ülevaatajad kasutavad mõõtemääramatust ja enamus mitte. MA tehnoosakonna juhataja keelab kasutada mõõteseadusega antud kohustust jne. Seda korratust ja korralagedust on nii palju, et ülevaatajad on muutunud tuimadeks robotinimesteks ega tunne enam huvigi mis on õige mis mitte? Kui minu juurde tuleb ARK ametnik ja ütleb hüppa siis tahaksin küsida kui kõrgele?

paratamatult nimetan ma neid tegelasi töllideks, kui ministeeriumisse valitakse inimesi valitseva kliki tutvus-, sugulus- ja tallalakkumisoskuse ringkonna järgi. lihtsalt et omadel oleks hea ja et oleks mida näidata töötegemise all, siis tegeldakse igasuguste jaburdustega, nt, Sinu mainitud 61 kordne määruse muutmine.

tean veel ühte aktivisti, kes tahaks oma sektoris asja korda saada ja selgust, aga paraku jookseb tema samuti peaga vastu MKM uksi, sest põhi vastus mis seakt tuleb, on see, et kulla, mees, ära jama, mis sa sipled, mul siin 3 aastat pensini, istuks vaikselt ära selle aja. ega sinulgi palju pole jäänud. paberid lükatakse kuhugi kalevi alla, kui vastust ei tule, hakkab uuesti torkima ja kõrgemaid tegelasi, sealt jõuab asi jälle sama ametniku kätte, see hurjutab jälle seda meest. muidu see aktivist kade ka ole, ta ikka saadab kirju, ettepanekuid ja seaduse tõlgenduse täpsustuse nõudeid jne. veel kõrgemale, euroopa komisjoni.

Muudetud 06.04.16 15:26

Ma ei tahtnud mingit koolitust, juhtisin tähelepanu lihtsale tõsiasjale.
Edu Sulle tuuleveskite ja kivimüüriga!

Palun vabandust Marko, ma tegin koolituse kodanikule kes nimetab ennast maaks, kelle tegelik nimi on Margo. Kirjutasin tema nime k-ga kui oleks pidanud seda tegema g-ga.

Ei taha olla pahatahtlik aga kedagi tuleks nüüd väga rangelt karistada nagu meie riigis kombeks on .See on ju eriti suur rikkumine
kahte tõde ei saa olla .Kummal on õigus Kas Saue ÜV või Maitene ÜV ?Ilmselgelt keegi pani puusse ning vaene klient kannatab. ( kannatavad kogu riigis )

Mis seal Sauel toimus? Milline see ülevaatust reguleeriv seadus olema peaks et õiglane oleks ja kõik rahul ning õnnelikud? Nii palju võib aru saada et euroopa on saatanast, eks ta ole, et see teema lihtsalt vingumiseks ei kujuneks siis paluks ikka selgeid õnne valemeid ka.

Omamoodi õigus on mõlemal ja Saue ÜV oli oma otsuse juures "korrektsem" nagu kirjutasid asjast riigiametnikud. Erinev suhtumine tuleb sellest, et tehnoülevaatuspoliitikas on toimunud suured muudatused kus “pintsaklipslased“ ruulivad. Mina julgen vastu võtta otsuseid mis ei lähe alati kokku ARK ametniku mõttelaadiga. On olnud mitmeid vaidlusteemasid kus nemad arvavad ühte moodi ja mina hoopiski teistmoodi ja kordagi ei ole mind veel karistatud “valeotsuse“ pärast sest minul ei ole raske ka õiguskantslerit tülitada kui teema päris tuliseks läheb. Kahju on sellest, et mõne pisiasja pärast peab kulutama oma energiat mitmeid aastaid kuni lõpuks tuleb muudatus mille eest olen seisnud. Korra piisas isegi Auto 24 tehtud vihjest kui tuli määruse muudatus ja enam ei arvestatud heitgaaside lambdaga tühikäigul.

Kui Saue OÜ-l oli õigus siis peab kuni 20 000 sõidukil vahetama tuuleklaasid.
Kui Saue OÜ-l oli õigus siis peab riik meile tagama informatsiooni iga konkreetse sõiduki kohta, kas antud masinal on tüübikinnitusega ettenähtud toneering tuuleklaasi ülaservas?
Kui Saue OÜ-l oli õigus siis võidutseb bürokraatia sest konkreetse masina päikeseriba EI ASU juhi vaateväljas.
Saue OÜ otsuse pärast klient kannatas.

Kui Millertil oli õigus siis tohib tuuleklaasile juhi vaateväljast välja jäävale alale paigutada õppesõiduki või vahtralehe või mobiilse parkimise kleebise mis tähendab, et tuuleklaas ei pea olema kogu ulatuses vähemalt 70% läbipaistvusega.

Autodel on tuuleklaaside ülaservades küllaltki palju kleebiseid ja tähiseid. Näiteks Airbagi(de) jms kohta.
Euroopa määrus on siseriiklikult kohustuslik ja tugevama jõuga, kui siseriiklik seaduski. Seega ei tohi toimejõu hindamisel mingil juhul ajada segi Euroopa ja sisseriiklikku määrust.
Mida tehakse kohalike määrustega, kui need on vastuolus seaduste ja põhiseadusega- vaata näiteks riigikohtu otsust http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222580622 alates p-st 45. Lühidalt öeldes- vastuolus olev määruse punkt on õigusvastane ja tühistatakse. Mõistusega määruste vorpijad peaksid sellist blamaaži suutma ennetada ja tellima oma nikerdistele enne ministrilt allkirja lunimist vastava ekspertiisi.
Kuidas kodanik peab käituma Euroopa määruse ja kohaliku määruse vastuolu korral? Õiguskuulekas vastus- hakkama justiitssüsteemi katsejäneseks ja pöörduma kohtusse. Eluline lahendus- õiendama 1-s kohas, pöörduma teise kohta, moosima kolmandat. Kui asi muutub väljakannatamatuks, siis ikkagi pöörduma kohtusse ja või palkama kandid. Viimane oli muidugi nali.

Kuna mul teisel autol seisab prao ja kivitäkete tõttu ees tuuleklaasi vahetus ja vajalike klaasi küljes olevate lisadega tehas toonribaga klaasi ei pakkunud, siis küsimus:
Kas võin sellele autole üles sarnaselt tehase toonriba laiusega toonkile kleepida või mitte? Hea oleks saada vastus nädala jooksul, sest pärast seda läheb klaasi vahetuseks. Riba kleepida laual ettemonteerimata klaasile on tunduvalt lihtsam. Eesmärk ei ole ametnikke ärritada, vaid E61 bemmil on klaas kõrge ja päike sirab karmilt sisse.

Muudetud 15.04.16 11:48

Aga kirjutage MA tehnoosakonnale vastava küsimusega e-kiri.

Selline ilus vastus tuli:
Normi eesmärk on, et juhile oleks tagatud piisav vaateväli ohutuks
liiklemiseks. Euroopas on ohutuse eesmärgil juurutatud sõidukite ja nende
osade tüübikinnituse protseduur, mille käigus kontrollitakse sõidukite ja
nende osade vastavust nõuetele. Tüübikinnituse raamistiku kuuluvate osade
hilisem muutmine ei ole lubatud. Ka tuuleklaas on üks paljudest osadest, mis
kuulub tüübikinnituse raamistikku. Tüübikinnituse reeglites ei ole otseselt
toonriba keelatud aga toonriba piiri määramiseks on vaja teada
koordinaatsüsteemis sõiduki teatud punktide asukohti. Sisuliselt on seda
võimalik määrata ainult tootjal endal. Tulenevalt sõiduki kujust, klaasi
nurgast, juhi istme paigutusest jne võib selle piiri kaugus tuuleklaasi
ülaservast olla väga erinev. Ka Maanteeametil puuduvad vajalikud andmed
kõnealuse piiri määramiseks. Seega kui klaasi tootja on toonriba
paigaldanud, läbinud oma tootega tüübikinnituse protseduuri, mille käigus on
klaas hinnatud nõuetele vastavaks, siis võib see ka seal olla. Ise toonriba
paigaldada ei tohi.


Turvalist liiklemist soovides

Alar Allaste
Maanteeameti klienditugi
Telefon: 620 1200
http://www.mnt.ee

Tähele tuleb panna vastuses 2-e asjaolu:
-Tüübikinnituse reeglites ei ole otseselt
toonriba keelatud.
-Maanteeametil puuduvad vajalikud andmed
kõnealuse piiri määramiseks.

Küsimus tekib, kas tõesti andmed puuduvad? Ja kui vastus on kindlalt jaatav, siis kuidas nad saavad väita, et otseselt mitte keelatud asi takistab siiski juhi vaatevälja?

Muudetud 27.04.16 09:10

Selline liiklusohutust absoluutselt mitte puudutav tüübikinnituse reeglistiku kokkusegamine ülevaatusreeglitega iseloomustab ametnikku kes ei oma piisavalt praktilist töökogemust autode kontrollimisel. Minu öeldu ei ole hinnang kuna minul puudub vastav riigi poolt antav pädevus nagu omavad riigi poolt, koos ametikohaga antavat autotehnilist pädevust, lugupeetud eksperdid. Minu jaoks on peaküsimus selles, kas auto on sellepärast ohtlikum, et töökojas paigaldati või pritsiti või galvaniseeriti tuuleklaasile tume ülariba - või ei ole? Kui ekspert arvab, et antud juhtumi puhul mõjutab klaasi tumestust kajastava auto tüübikinnituse olemasolu liiklusohutust siis jäägu see ametniku õiguseks. Minule sellised bürokraatlikud mängud ei meeldi aga mis meil muud teha kui käsku täita, samas käsku kui sellist ei tule sest ta toob endaga kaasa skandaali. Skandaal tekib sellest, et arvestatavalt suur hulk autoomanikke hakkavad nurisema, miks tagantjärele neid survestatakse ja nõutakse paljudel juhtudel klaasi vahetust kui töökojas tehtud tumestust ei saa eemaldada. Samas tahaks küsida, et kui mõnel teisel juhtumil toimus tuuleklaasi vahetus kus paigaldati tumestuseta tuuleklaas, siis kas peab auto tunnistama liiklusohtlikuks kuna auto tüübikinnitus nägi ette tumeribaga tuuleklaasi? Sellise otsuse peaks vastu võtma kui suhtuda tõsiselt hr. Allaste väitesse - tüübikinnituse raamistiku kuuluvate osade hilisem muutmine ei ole lubatud.
Ja veel. Minu jaoks on mõistmatu, miks viidatakse tüübikinnitusega seonduvalt ainult tuuleklaasi puhul tumestusele, kui auto tüübikinnitus märgib ära ka tagaklaaside tehasetumestuse kui selline auto tellitakse. Tähendab, et kui on olemas tüübikinnitus masinatele mis selgitab, et tehase poolt on tagaklaasid tumedad, siis eksperdi loogika järgi on keelatud igasugune klaaside tumestamine kui ei ole vastavat tüübikinnitust…?

Mul tekkis sellega seoses lisaküsimus: Kas tehases pandud toonribaga klaasiga autol on 1 tüübikinnitus ja ilma selleta teine? Kui vaja, võin seda muidugi antud tegelaselt küsida, kuid vastuse arvatav keerukus (maakeeli: soga) on etteaimatav ja selle tõttu väga ei viitsi.

Kui autole ise plekist (või muust sellisest) ise põhjakaitse lõigata, kas see mõjutab ülevaatust kuidagi?

To: kuno24
Minul ei ole pädevust tüübikinnituse asjades. Tean ainult niipalju, et KOGU AUTO tüübikinnituses on üksikasjalikult ära toodud millistest osadest auto on kokku pandud ja võimalik, et seal nimekirjas on märge ka tumestatud ülaäärega tuuleklaasi kohta. Kas tumeriba toob kaasa teise tüübikinnituse numbri võrreldes puhta klaasiga ma ei oska vastata sest eesmised udutuled, lisakaugtuled, kängururauad, tulede kronšteinid, astmelauad, tumestatud (tinted) tagaklaasid, tumeriba ja muu selline on lisavarustus. Näiteks kui paigaldatakse lisakaugtuled siis ei pea tegema üksiksõiduki tüübikinnitust…
To: kysimus391
Oleneb sellest millise põhjakaitse soovite panna ja põhimõtteliselt on igasugune omalooming keelatud kuna autodele toodetakse põhjakaitseid. Võib ülevaatust mõjutada eriti kui kaitse ei lase esisilda kontrollida kuna puudub juurdepääs.

Elektrivallas on teistsugune olukord, kus riigiamet (antud juhul TJA) ei riski suurte materjalide maaletoojatega tüli norida ja laseb turule massiliselt jama ning moonutab ka õnnetuste statistikat. http://majandus24.postimees.ee/3675403/kahtlased-elektrijuht
med-teevad-uusehitised-tuleohtlikuks
Võib väita, et tehnonõuete kohaldamine on tihti täiesti meelevaldne ja sõltub sellest, kui suur ja tugev on "vastane".
Olen ise samuti teinud 1 elektripaigaldise mingi Poola kaablitega ja tulemuseks oli see, et kaabli isolatsioon hakkas 2- 3 aasta pärast pudenema.

Autovallas on "heaks" näiteks, kus turul on piduriklotse, mille haardetegur ei vasta vajadusele ning pidurid ei saavuta täit tõhusust. Kuid see ei koti kedagi.

Tere, kas sellise autoga oleks reaalne edaspidi tehnoülevaatust ametlikult läbida? http://www.auto24.ee/used/2273061

To:sass1w234567
Kommenteeriks viimases kahes lauses olevat. Uute piduriklotside haardetegur vastab alati vajadusele sest meil on olemas euroliidu turgu kaitsev elementaarne kontroll müüdava kauba üle ja kui mõne toote puhul leitaksegi mittevastavused siis see kaup kõrvaldatakse müügilt. Auto pidurid saavutavad ALATI täit tõhusust kui hüdrosüsteem korras on. Kui mõnel klotsikomplektil on väiksem haardetegur siis tuleb piduripedaalile vajutada natuke tugevamalt ja ei muud midagi sest reeglina pidurdatakse kuni ratta blokeerumiseni. Tähendab see seda, et fikseeritav pidurdusjõud oleneb pigem rehvi ja testirulli omavahelisest hõõrdetegurist.

To:maasturihull666
Kindlasti on võimalik ülevaatust ametlikult läbida kuid otsuse kohta ma ei tahaks spekuleerima hakata sest sõiduriistal tundub olevat probleeme rehvide ja kliirensiga aga eks kontrollija otsustab kui asja uurib.

Mait, jääme piduriklotside suhtes viisakale eriarvamusele. Ma väidan samuti, et turul on sellist jama, millega auto ettenähtud pedaali jõuga (oli vist 250 N) rattaid kuival asfaldil plokki ei saa. Uuematel autodel on selleks vajalikku pedaali jõudu tunduvalt vähendatud ja pidurite rakendumise tõhusus sõltub lisaks pedaali vajutamise kiirusest.
Piduriklotside kvaliteedi suhtes igasugune kontroll vähemalt meil puudub, korra katsetasin seda tehnilise järelevalve ameti kaudu, saadeti pikalt.

Tere kuno24
OK jääme klotside suhtes eriervamusele. Pedaalijõu suhtes olen mitte, et eriarvamusel kuid täpsustan küll MKM 42-st
6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa:
• M1 kategooria sõidukil – 490 N;
Siin on võimatu järgida seda reeglit kuna 300 tehnoülevaatajat ei ole suutelised ühesuguse jõuga piduripedaalile vajutama ja olukorra paremaks saamise mõttega olen teinud ARK-le mitmeid ettepanekuid pedomeetri kasutuselevõtuks. Kunagi nad ise kasutasid pedomeetrit kui käidi ülevaatuspunktides testimas rullikute karedusastet/haardetegurit.

Uuematel autodel ei ole vähendatud pedaali jõudu vaid seal on kirjutatud:
... sõiduki, rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel peab vastama- M1 58% Alates 29.07.2010. a Pärast 2010 aasta reegli jõustumist tegin järjekordse ettepaneku pedomeetri kasutamiseks sest ainult pedaalianduriga saame rakendada antud reeglistikku kuid nagu ikka ei ole minul tagasisidet tehtud ettepanekute arutelude kohta ja neid soovitusi tuleb aastatega üle 100

Pidurite rakendamise tõhusus väheneb pedaalile vajutamise kiiruse suurenedes kuna "mängu tuleb" innertsist ja rehvi lamellide venimisest vähenev testirulliku ja rehvi vaheline hõõrdetegur. Aeglasel pedaalile vajutamise jõu suurendamisel saavutame parema mõõtmistulemuse.

Mait, anna andeks, kuid sul pole mingitki ülevaadet ca 2005 ja üle vähemalt BMW pidurisüsteemist. Viitsi ametkondliku jama asemel süveneda autotootja enda infosse. Lühidalt, sellistel autodel on pidurite automaatne pumbaga võimendus (ära aja segi vaakumvõimendiga), mille tulemusel kalkuleeritakse vastavalt pedaali vajutamise KIIRUSELE vajalik pidurduefektiivsus. Kui ma näiteks 2007 530 bemaril korra JÄRSULT puutun varbaga pedaali, tõmmatakse pidurid kohe plokki. Selle juures pole enam mingitki juttu sinu väidetud 590-st N-st mis on tegelikult reaalses elus ääretult jama ja ei soovita kellelegi, vaid ca 20 N ehk sisuliselt jala kaal.

Nii huvitav, kui ei ole, et mingid bürokraatlikud nõuded, autotooja areng ja elu on siis ülimas vastuolus. Nii liiklusohtlikus sõlmes nagu pidurid. Ja piduriklotsidest sõltub siin samuti väga palju nagu ma ka ennist mainisin.

Muudetud 23.07.16 00:36

Tean, et olete tark inimene, seejuures emotsionaalne nagu minagi. Arvan, Teil ei ole sama suurt kogemuste pagasit mis otseselt seotud pidurite testimisega pöörlevatel testirullide. Siin foorumis ma jagan oma praktilisi kogemusi pidurite testimisest, mis ei ole absoluutselt seotud pidurisüsteemide, ajamite ehitusega. Ülevaatajate ülesanne on näiteks jõuda selgusele milline võimalik maksimaalne mõõdetav pidurdusjõud on saavutatav antud masina pidurisüsteemil ja ükski tehnoülevaataja ei puutu järsult varbaga piduripedaali sest pidurite testimise juhis ei näe ette sellist tobedust. Mis puudutab kiiret piduripedaalivajutust siis isiklikult käisin ühes tuntud autoesinduses õpetamas kui aeglaselt peab vajutama piduripedaalile, et saaks adekvaatse mõõtmistulemuse. Probleem seisnes selles, et kiire pedaalivajutusega (nii tehti testi seal autoesinduses) näitas mõõteseade võrdseid pidureid ja minu käes näitas see sama piduritester suurenenud pidurierinevust.

Lugedes Teie arutelusid pidurdusjõu kohta varbaga ja ilma varbata, küsiks, kas EU on reguleerinud ka "kojamehe" kumeruse ja klaasile mõjuva surve, ning nt. parema esiratta laagri veeretakistuse?

Teie diskussiooni lugedes arvan, et ON....

EU regulatsioonis ei ole juttu varbaga piduripedaali vajutamisest, küll aga on tõesti olemas nn. avariiline pidurdussüsteem mis rakendub alates teatud kiirusest millisega liigub piduripedaaal alla ja siis vastavalt direktiivile, peab hakkama pidurituli töötama vilkuval reziimil. Juhendites ei räägita laagri veeretakistusest, küll on aga pidurite testril nn. veeretakistuse mõõtmise faas mis on vahetult enne piduripedaalile vajutust.

See nn avariiline pid systeem kannab nime Brake Force Display ja tavaliselt on kodeeritud lülituma kas alates teatud negatiivsest kiirendusest (ca -6 m/s2) või ABS-i rakendumisest või sellest, milline kriteerium enne täitub.

Kas me hakkame nüüd siin avalikult oma autotehnilistes teadmistes mõõduvõttu tegema? Mina tean autodiagnostiku koolituselt süsteemi kus piduripedaali liikumise anduril on ridamisi mitmeid elektrilisi kontakte ja piduripedaali liikumisel saab pidurite juhtblokk infot selle kohta kui kiiresti toimub kontaktide järjestikune puudutamine. Vastavalt signaalide vaheldumise kiirusele otsustab juhtblokk kas on vaja vabastada pidurivõimendil välisõhu lisakalpp mis annab vaakumile võimaluse kiiremini liigutada võimendi membraani.

Lõpuks on välja töötatud ja testitud lahendus DPF tahmafiltri väljalülitamiseks koos taastaja AdBlue-ga sissepritsesüsteemiga autodele Audi Q3, Audi Q5 ja Audi Q7, mootoritele 2.0 TDI 143 hj ja 177 hj.

Euro 5 standardile vastavate sõidukite jaoks, mis on varustatud AdBlue sissepritsesüsteemiga, on populaarne otsus lülitamaks välja ainult tahmafiltri kahjuks ajutine. Edasisel kasutamisel tekivad rikked sissepritsesüsteemis AdBlue ja sellest tulenevad vead, mis toovad kaasa mootori töö avariirežiimi koos võimsuse hääbumisega. Sellises olukorras kõige sagedamini tekkivate vigade koodid on: P220B, P203A, P20EE, P202B, P205A, P20B9, P20E8, P208B ja teised.
Kuda selliste teenusepakkujate käest läbi käinud tehnikasse tüv-mehed suhtuvad? Väljavõte kodulehelt:
Meie lahenduse erinevus on see, et DPF tahmafiltri süsteem ja AdBlue sissepritsesüsteem lülitatakse välja samaaegselt. Seejuures ei kasutata mingeid emulaatoreid või signaalide imitaatoreid – kõik täidetakse tarkvara tasandil. Tulevikus ei pea enam uuesti lisama reagenti AdBlue ja isegi anduri NoX perioodilised rikked ei sunni Teid uuesti külastama teenindust!

Pärast kõikide tööde komplektset läbiviimist saame kindlalt öelda, et auto on täielikult kohandatud kasutamiseks meie teedel ja tankimiseks kohalike diislikütusesortidega!

Selgituse kirjutaja (mitte Euru5) on minu jaoks ehtne diletant kes tegelikkuses ei tea mis kõik ja kuidas funktsioneerib Euro 5/6 diisli heitmete puhastusseadmete puhul. Esiteks AdBlue ei ole sissepritsesüsteem kuna mootorisse ei pritsita seda ainet mille nimetuseks on urea. Rahva keeles kusihapet pritsitakse pärast DPF paigaldatud selektiivsesse katalüsaatorisse mis muudab NOx ammoniaagiks. Tahmafiltrit ei ole võimalik välja lülitada nii nagu ei ole võimalik välja lülitada summutit, küll aga puuritakse läbi lootusetult ummistunud tahmaosakeste filter. Kuna siis enam ei teki anduritel rõhuerinevust, kaob ka vajadus filtri puhastuspõletuseks, ja süsteemi automaatkontrolli lollitamiseks lülitatakse välja või petetakse põletusprogrammi - minul ei ole selles asjas kogemusi. Vahel lihtsalt lõigatakse DPF korpusest tükk välja, eemaldatakse filtrielement ja keevitatakse kaan tagasi ja kui ülevaataja sellist asja märkab siis on kohustus vormistada kordusülevaaatus. Kindlasti on võimalik välja lülitada/petta ka urea pritsimise süsteemi kuid enne peaks mõtlema kas on mõtet?

Tüv-mehed ei suhtu kuna ei ole antud teemaga veel kokku puutunud kuid kui lähitulevikus võetakse kasutusele OBD, siis kui protokoll näitab probleeme, vormistatakse kordusülevaatus ning süsteemi taastamine võib maksma minna päris hea raha. Ainuüksi regenereeriv tahmafilter maksab üle 1000€, ja mis juhtub veel katalüsaatoriga mis hakkab kokku korjama tahma mis pidi saama põletatud DPF-is. Kuna ma ei ole veel teemaga otseselt kokku puutunud siis rohkem spekuleerida ei tahaks antud teemal.

Minul oli tahmafilter õli täis peale turbo riket.Sai filter lahti võetud,läbi pestud ja filter tagasi ,korpus keevitusega kokku . .Nüüd näeb härra ülevaatusel et keevitatud-järelikult tühjaks tehtud.Määrab kordusülevaatuse aga mis alusel.Kas sumpsi ei tohigi enam keevitada.

Tavaliselt tühjaks tehtud DPF teeb teistsugust häält kui koputada korpuse pihta ja filtrielemendi puhastamiseks on ka vastavad lahused olemas. Kui ülevaataja leiab visuaalsel kontrollil, et filter on seest tühi siis omab tema õigust vormistada kordusülevaatuse kuna filter ei ole valmistaja kohane. Filter ja sumps on absoluutselt erinevad ja erineva ülesandega heitgaasitorustiku osad, palun ärge pange asju ühte patta. Summutit ja teisi heitgaasitorustiku komponente võib keevitada ja ega ülevaataja siis nii totu kah ei ole, et ei oska eristada tuhmi heli kõlavast, iseasi kui kaugel mootori põhjakatte all võib asuda DPF.

Vabandan aga ainukene asi, mida ülevaataja koputada oskab on auto pulberkustuti (enamus ülevaatajaid omab ka kustuti "koputamise" õigust).

Vot aga kui ülevaataja peaks koputamisega eksima lõikan tema nähes filtri lahti ja käsin temal uue osta kuna kokku tagasi keevitamine ärataks edaspidi kahtlust.
Samas ega ma nii totu ka ei ole et tühja filtri kopsiku jätan.Kui tarvis lõikan filtri välja ja teen topeltseina sisse,asbest vahele ja koputa palju tahad.
Muidu Maidu jutt suht ok, aga see eelnev ajas harja turri.

To: jee.kim
Küllap on Teil pakkuda mingi statistiline aruanne selle kohta millest selgub, et 300´st tehnoülevaatajast 151 kontrollivad kustutajaid. Ühes asjas olete kindlasti eksinud. Ülevaataja ei pea omama "kustuti koputamise" õigust kuna seaduseandja ei näe ette kustuti kontrollijale vastavat väljaõpet ja sellega ei pea omama vastavat litsentsi. Seega kui ülevaatuspunkti omanik lubab põhitöö kõrvalt kleepida kustutitele kleebiseid siis andku minna... Mina ei tegeleks sellise asjandusega sest kustuti on pidurite ja heitgaaside temaatika kõrval tühine teema ja enamus ülevaatusele tulnud masinatest läbivad ülevaatuse edukalt ka ilma kustutita. Meie jälgime kas kustuti on olemas, kas on kehtiv kontrollkleebis ja kas manomeetri osuti on rohelises alas. Kui on kustutiga puuduseid siis on keelatud sellist puudust fikseerida ohtliku puudusena kui just ei ole tegemist ühistranspordi või ohtlikke aineid vedava masinaga. Olen märganud, et kodanikud ülevaatusele tulles muretsevad rohkem kustuti pärast kui piduritulede pärast või hammasrihma seisukorra kohalt. Meie kustutil kleebise vahetamise asemel, reguleerime lähituled ja vahel ka reguleerime CO (karburaator ja mehaaniline pritsung).
To: Aga...
Ärge teemat üle dramatiseerige, mina olen ainult üks kord koputanud DPF-i millel oli 1/3 korpusest lahti lõigatud ja hiljem robustselt tagasi kokku keevitatud. Auto läbis ülevaatuse positiivse otsusega kuna ma ei suutnud kindlalt väita, et filtrielement on välja võetud.

Käisin oma 94a. autoga juhuslikus ÜV punktis ühes veidi väiksemas linnas. Sain küll läbi, aga märkasin, et amorditesti ei tehtud. Ma kohe ei taibanud küsida, et milles asi ja ju vist kartsin ka hakata nö. torkima.
Kas äkki nii vanale autole enam ei tehtagi sellist testi?

Amordi testi ei pea tegema ja testri enda olemasolu kohustus kustutati rohkem kui 10 aastat tagasi. Need ülevaatused kus on tester olemas saavad testi teha ja paljud teevadki. Kuna tehnoülevaatus on viimaste arengutega muudetud riigi poolt haldusõiguseks (mõtle-palaganiks) siis ei ole auto tehniline seisukord nii väga esmatähtis. Tähtis on see, et 300 inimest ülevaatusel mõtleksid samuti kui ministeeriumi töötajad või nii kuidas mõtlevad Maanteeameti eksperdid. Tähendab, et ülevaataja peab auto kontrollimise juures tegema valikuid AINULT MKM 77 lisa 4 lähtuvalt. Ülevaatajate arvamus mis läheb vastuollu riigiametniku omaga on karistatav, sellepärast on näiteks loetud korruptsiooniks kui ülevaataja ei kontrollinud porisel summutil tootja tähiseid. Jah nii ongi, et korras summutil mis on kaetud poriga peab ülevaataja vajadusel traatharjaga puhastama summutit, et leida tootja tähiseid ja kui ta seda ei leia siis tuleb puudus fikseerida liiklust ohustava puudusena või keskkonda saastavana… Minule on saadetud ühe ülevaataja poolt temale antud vastav SALASTATUD st. asutuse so. Maanteeameti siseseks kasutamiseks mõeldud süüdistusakt kus tõsimeeli teiste pattude hulgas süüdistatakse ülevaatajat, et tema ei fikseerinud summutil tehase markeeringu mitte leidmist ohtliku puudusena. Kirjutasin sellest teemasse kaudselt puutuvast, et Teie ei imestaks kui mõned asjad tehnoülevaatusel tunduvad loogikakauged. Minu jaoks on loogikakauge amortisaatori testri olemasolu mitte nõudmine. Amortisaatori puuduste fikseerimise tabelis on järgmised puudused:
1) Amortisaatori kinnitus šassii või telje külge on ebakindel.
2) Amortisaator lahti või puudub.
3) Kahjustada saanud amortisaator lekib või ei ole enam töökorras.
4) Läbilööki amortiseerivad puhvrid on katki, ei ole omal kohal või puuduvad.
Seega kui autot kontrollinud ülevaataja ülal loetletud puuduseid ei tuvastanus siis on temal kohustus auto korrasolevaks tunnistada amortide koha pealt.

Tere, Mait. Hakkas huvitama, mitu korda on määratud OV selle eest, et nagu kirjeldatud punktis 2, puudub amortisaator?
Samuti tahaks teada, kuidas punkt 3 teise osa puhul käituda, kas vajutad kahe käega igat auto nurka eraldi alla ja vaatad, mitu korda õõtsub?

Mina ei ole 23 aasta jooksul näinud ülevaatusel masinat millel puuduks amortisaator. Ei oska kahjuks öelda mida näitab amortisaatorite puudumise kohta statistika. Maanteeameti kodulehel oli kunagi lihtsalt nähtav ülevaatuste vigade statistika kuid nüüd mina ei oska seda infolehte leida. Vastates teisele küsimusele (ei ole enam töökorras) tahaks öelda, et meie sellist otsust vastu ei võta sest pole võimalik tõmmata piiri kust algab mittekorras kui lekkimist ei ole näha. Pigem paneme kirja, et amortisaator lekib kui ta on märg. Ülaotsast kergelt niisket amortisaatorit me lekkivaks ei tunnista. Mõned korrad aastas olen vajutanud auto nurka alla näitamaks erinevust kliendile kuid selle liigutuse põhjal ei praagi. Tahaks jätta tänase määruse sinnapaika kus ta on sest aasta ja paari kuu pärast läheb käiku 2014 aasta eurodirektiiv ja seal ei ole enam sellist puudust nagu – puudub amortisaator.

Mait, tänan põhjaliku vastuse eest, millegipärast arvasin ka ise, et kuigi ka autoomanike seas võib leiduda sama rumalaid, kui on paljud ametnikud MNT-s, ei ole nad siiski NII rumalad, et tulevad ülevaatusele lausa ILMA amortisaatorita ja loodavad, et seda ei märgata.
Oma kogemustest tean, et kui amort ei tööta sõna otseses mõttes, siis ebatasasel metsasteel sõites hakkab ikka tublilt seda nurka üles-alla õõtsutama ja seda ei ole võimalik mitte märgata. Jah, olen nõus, et ülevaatusel ei ole aega polügoonile minna, kuid kas siis autod hoitakse korras onu Maidule näitamiseks või siiski iseenda, oma lähedaste ja kaasliiklejate ohutuse huvides. Ringristmikule vähegi suurema hooga mittekorras amordiga sõites, võib seal kaotada juhitavuse näiteks. Ja tuletaks siinkohal meelde, et vahetada tuleks neid siiski paarikaupa, ehk siis esisillal korraga nt.
Samas oli üllatav saada teada, et amordi test ei olegi kohustuslik. Mina käin seal Laagri rongijaama lähedal ja sead loksutavad mehiselt amortide erinevusi ekraanile. Ehk ei ole välistatud, et hakkan hoopis kusagil mujal käima oma autodega, peres neid lausa viis ühikut, koos hobikatega. Ise hoian oma autod sellises seisukorras, et ainuke kordusülevaatus minu elus oli välispeegli prao pärast ja seda ka sel lihtsal põhjusel, et tol aastal, mille lõppu märgiti numbritega 94, oli meie varuosakaubandus veel lapsekingades ja ahnevõitu. Väideti, et peegliklaasi eraldi ei saa ja peegel...pehmelt öeldes oli väga kallis pakkumine. Samas olen juhuslikult kuulnud, et X5 komplektne peegel maksab 1600eur ja isegi kasko saadab remondifirma romulasse, kuna sellist hinda ei ole nõus maksma. Kummaline see Eestimaa, eks. Kuna mõnigi mees sõidab odavama autoga, kui teise mehe 1 välispeegel maksab. Ja tahab ülevaatusel puhtalt läbi saada.

Tegelikkuses on amortisaatorite teema palju laiaulatuslikum, ka siin foorumis leiab ühte koma teist amortisaatorite kohta. Kuna raha jõud käib riigiametnike kompetentsist üle siis ongi nii, et autodega ei tehta enam katsesõitu mis annaks hea ülevaate amortisaatorite seisukorrast. Muidugi tester oleks parim aga kuna meie riigis ei ole asjalikke ametnikke siis ongi olukord just nii asjalik või mitteasjalik nagu ta on säetud kõrgemalt poolt… Tegin kirjaliku ettepaneku paigaldada ülevaatuspunkti ette „lamavad politseinikud“ mis annavad märku mis vajaks tähelepanelikumat uurimist. Kirjutasin uuesti ja toonitasin betoonist rattaraputajate vajadust, isegi mind toetav kolleegi kiri Maanteeameti ülevaatustegelastele ei toonud kaasa nende kompetentsete reaktsiooni asjalikule ettepanekule. Katsesõidu ärajätmise üheks initsiaatoriks oli tehnoosakonna juhataja (mitte tänane) kes ülevaatuspunktide omanike aruandluskoosolekul auditooriumi ees sõna võttis avaldades arvamust, et ukse tagant ülevaatusruumi sõites ongi katsesõit… Tegelikkuses tahtsid ärimehed ära jätta seda sõitu, et ei peaks ostma või rentima maad autoga kontrollsõidu tegemiseks. Täna on mõnedel ülevaatustel kasutusel odavad piduristendid (miks peaks ärimees ostma korraliku kui saab ka vuhvliga raha teenida) kus pidurdusjõu dünamomeetrit ei saagi kalibreerida vastavasse täpsusklassi. Imestate, et miks küll ei tehta meil amortisaatori testi, imestage siis edasi kui teatan, et meie riigis ei ole piduritestri dünamomeetri kalibreerimiskohustust mis tähendab, et seda küll tehakse aga paljud stendid VALETAVAD kuni 30% ja see on avalik saladus mida ütles minule Metroserdi inimene. Olen 10 aastat palunud, et riik võtaks ja paneks pidurdusjõu dünamomeetri kohustuslikult kalibreeritavate seadmete nimekirja aga ei minu kirjutatu on kui hiina keel nende austatud spetsialistide jaoks. Mõni tuttav on küsinud, et miks ma siin avalikus foorumis materdan riiki, miks ma ei tee seda delikaatselt ja nö. “omade keskel?“ Vastan: „150 elektronkirja milles teen ettepanekuid ülevaatuse ajakohastamiseks ja probleemsete teemade lahendusteks on saanud ainukese vastuse, mille sain Maanteeametist ja see oli – Millert´i tõsielulised kirjutised on huvitavad lugeda…“

12) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm;

Kas hr Mait oskab selgitada mis see erandjuhtum võiks olla.

Ei oska.

Ja selle seaduse osa üllitanud ametnikku ei ole võimalik leida selgituse andmiseks, või kui ta leiadki, vaatab sulle kalasilmadega otsa, ja vaikib nagu kult rukkis. Eks oligi ju teada, et erinevus rikastab. Aga oma näo ja nimega vastutust kanda- läheb veel ehk mitu põlvkonda meie ühiskonnas. Mait, sina küsid MNT-st kirjalikult tavaliselt, mina olen käinud ka kohapeal aru pärimas, mitte küll otseselt ülevaatuse kohta, on ju veel teisigi teemasid, mida nad omatahtsi kureerivad...Aga ehk peaks sinna saatma sellised mehed, nagu Mihkel Raud või Marko Reikop? Panevad nad ka ministrid teadupärast oma saadetes higistama. Ja peamine, ei salli keerutamist aru andmisel.

Kas see tähendab, et teie ülevaatuspunktis saab ülevaatusest läbi kui auto rehv või rehvid on autokere välisgabariidist 10 mm väljaspool?

Autole tehase poolt soovitatud rehvide kohta on olemas tavaliselt tehaseandmed mille kohta pakutakse teavet MA kodulehel https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf. Ei usu, et tootja pakub ametlikus andmestikus rehvisid mis on 10 mm väljaspool. Meie ülevaatuspunktis vormistatakse kordusülevaatus kui rehvid ulatuvad välisgabariidist välja mõõdetuna ratta teljelt.

Küsimus tekkis WK2 Jeep GC probleemist, millel lubatud veljed nii 8 kui 9" ja suurematel ka 275 laiusega rehvid, mis kipuvad kere alt välja ulatuma rohkem kui see seadus ilma selle erijuhtumita lubab. 265 rehvid mis on 8"velgedel on kerega tasa.Kahjuks on need talverattad, tea kas pean ainult talviti ÜV tegema.Mulle jäi ka arusaamatuks kuidas Maitene seda rehvi väliskülje kaugust mõõdab?

Võtan meetri pikkuse metalljoonlaua ja toetan ühe otsa rehvi kõrvale maha, seejärel lükkan joonlaua serviti vastu rehvi nii, et ta asuks telje keskel ja toetuks vastu kummi kell 12 ja all kell 6. Kui joonlaua ja eesmise poritiiva vahele tekib vahe siis kontrollin samuti ka teiselt poolt. Teinekord on auto sild mõni mm nihkunud, siis probleeme ei teki. Kui aga tekib joonlaua ja poritiiva vahele suurem tühimik siis hakkan uurima, kas valmistaja tehase andmed oleks leitavad... Olen kohanud masinat kus tehase pakutud rehvid ulatuvad 5 mm välja, siis ei ole meie hakanud sanktsioneerima. Selliseid asju tuleb ette kord või paar aasta jooksul. Ah soo, veel nii palju, et paljudel on poritiib ette suunal kumer, nii, et seal ulatub rehv välja palju rohkem ja ei ole probleemi sest rehvi välja ulatumise kontroll käib ratta tsentrist st. telje kohalt.

Mõõtsin teie õpetuse järgi ja esimesed rehvid ulatuvad kuni 10 mm tiivast välja, tagumistel pole väljaulatust rohkem kui 1-2 mm. Kui suur see rikkumine see on ja kuidas suhtuda ikkagi sellesse erijuhtumisse?

Naastrehvide lubamine alates 01. aprill on erijuhtumi teema. Kui Teie autole ei ole valmistaja tehas ette näinud nii laiu rehve kui nad täna all on siis peate valmis olema sekeldusteks. Olen kohanud mõnd vanemat masinat, vist oli jeep, millel ongi laiemad rehvid lubatud kuna nii oli kirjas. Kunagi oli moes tiivaäärte laiendid, nüüd aga vaadatakse sellele temale karmimalt. Kui ARK lubab siis tuleb masin laiemana ümber registreerida ja panna tiivalaiendused aga alles peale MA tehnoosakonnaga kooskõlastamist, ülevaatajad ei anna sellist õigust.

Rehvid on sellised nagu lubatud (265/50R20) ja veljed on SRT mudelilt 9", veljed ei ulatu gabariidist üle aga rehvid kahjuks on väljaspool. Auto passis ja ka selles MA infos pole miskit velgede laiuse kohta, ainult rehvide suurused on ülesloetud.

Kui saate autoesindusest ametliku auto tootjainfo neile velgedele ja rehvidele siis on probleemid lahendatud, ma arvan sest tolle dokumendi alusel võite nõuda vastava info sisestamist ARK andmebaasi.

Autol on auto uksepostile kirjutatud mõõtudega rehvid ja selles andmebaasis pole sõnagi velje laiuse kohta. Ei tea kuhu nad peaksid selle velje laiuse kirjutama?

Kas peab ülevaatusele minnes olemas tulekustuti, tõkkiskingad , apteek ja ohutusvest ?

Tulekustuti, tõkiskingade puudumisel fikseeritakse olukord VO - väheohtlik puudustena ja apteeki ega ohutusvesti nõuda ei tohi. Kui autoomanikuks on liisingfirma või mõni teine ettevõte siis fikseeritakse apteegi puudus VO puudusena. Kui autole tehakse takso ülevaatust siis kustuti probleem toob kaasa OV - ohtlik viga ja kordusülevaatusele kutsumise. Kui autol on teisigi VO puuduseid siis juhul kui ei ole tõkiskingasid ega kustutit, "hõivavad" nad kaks vigade positsiooni st. autol võib veel olla kaks VO puudust saamaks positiivset ülevatusotsust. 5 VO puudust = kordusülevatus.

Kas keegi ekspert oskab põhjust öelda, miks on uutel autodel ülevaatus alles 3 aasta pärast? Osad kuluvad ju sama kiiresti kui igal teisel liikuril..

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/45/EL lubab 4 aasta pärast

Sest uued autod on valmistatud reeglina uutest osadest ja seda ei saa võrrelda 10 või 15 aastat liikluses olnud sõidukitega. Pealegi on eakamate sõidukite lagunemise põhjuseks reeglina ka ajafaktor. Läbisõit polegi alati põhinäitaja. Ise olen korduvalt käinud ülevaatusel just autodega, millel siis esimene, 3 aasta järgne ülevaatus kätte jõudnud ja ühelgi isendil pole pisematki viga leitud. Seega leian, et 3 aastane ülevaatuse välp uute autode puhul on igati loogiline.

"Pealegi on eakamate sõidukite lagunemise põhjuseks reeglina ka ajafaktor."

Et kui auto seisab või sõidab vähe, siis ikkagi laguneb?

See sõltub kõik täielikult omanikust. Ülevaatusel oli minu ees sõiduk mis oli oma esimesel ülevaatusel pärast ostmist. Sai korduva. Pidureid polnud ollagi, logises siit ja sealt. Vend oli 3 aastat ainult sõitnud. Kus ja kuidas ei tea keegi. Too oli veel see aeg kui uuel autol oli garantii 2 aastat maksimum. Nii kui garantii kukkus, oli vasja nurgataguse autoremondi ekspert jne
Praegu kui on garantiid pikemad siis ka kohustus servisesse kohale ilmumine peale ostu on pikem.

Nii ja naa. Kui üks siin eespool väidab, et "uued autod on valmistatud reeglina uutest osadest", siis mina igatahes remondin oma autot ka uute osadega. Hiljuti vahetasin ühel autol rooliotsa, mille 5a tagasi juba vahetasin ning läbisõiduks tuli 90 000 kanti. Pole vist halb tulemus nn b varuosa kohta. Tegelikult võiks rakendada hoopis sellist süsteemi, et kui auto on üle 10a vana, siis võiks juhul, kui auto on ideaalses korras, olla ka selliste ülevaatus 2a tagant. Minu arust pole mingit vahet, kas tegu 9 või 12a vanuse autoga, aga üks võib üv teha 2 a tagant, teine kord aastas. Inimesi, kes oma autosid ideaalses korras hoiavad, on meil piisavalt. Isiklikult mina olen ülevaatuste vahel mitmeid kordi üv punkti külastanud kui mõni kahtlus logiseva sõlme osas tekib- igatahes parem variant, kui jätkata tuimalt sõitmist järjekordse ülevaatuseni ning loota, et miskit laiali ei lenda. Kodus ka ei viitsi uurima hakata- lihtsam neile natukene maksta ning saada kindel vastus. Ja ega ma mäletagi, millal viimati korduse sain.

Hea näide- igapäevases kasutuses, aga tagumised kettad roostes, seega pidurid ei tööta korralikult
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/364/auto_php-id=2634
364-view=101-www_auto24_ee.html

... See on Corsa on trummelpidur.

Selleks, et teada saada kas pidurid töötavad korralikult tehakse piduritest pelgalt foto vaatamisega võivad ekspertarvamusi jagada koduperenaised.

Kas muudatused tehnoülevaatuse nõuetes on tavalisele inimesele ka kusagilt leitavad?

http://tarbija24.postimees.ee/3860195/tehnoulevaatusel-kaimi
se-kord-muutub

Tegelikult on tulemas suur ports muudatusi ja kuna neist eriti ülevaatajatega ei arutata siis ei julge siin sellel teemal palju sõna võtta. Küll aga teavad palju rohkem MTÜ Eesti Tehnoülevaatajate liit ülevaatusärimehed. viimased muudatused on leitavad.
https://www.riigiteataja.ee/akt/122072011001?leiaKehtiv loodetavasti leidub mõni hea inimene kes võtab kätte ja selgitab asju ka riigi kodanikele igastahes ülevaatuspunktidele tehakse vastavaid koolitus/info päevi.

Tere.
Ei suuda leida millised nõuded on auto järelhaagise küljetuledele/helkuritele. Sain haagise registrisse ja viimaks öeldi et peaks penema helkureid ka haagise küljele, aga nüüd ei leia seadusest palju neid seal olema peab? Vahepeal oli ka uudistes, et tahetakse see kohustuslikult kindlaks määratud ajal ülevaatuse tegemine vabaks lasta. Saab see kunagi ka teoks või oli see lihtsalt kellegi mitte pumba juures oleva inimese unistus?

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1240/7201/2016/MKM42_li
sa1_parand.pdf#
Kood 223. Helkur
Reg. numbri "viimase numbri" reeglist ei kirjutata alates 01.01.2018.
https://www.riigiteataja.ee/akt/101092017010

Muutunud on see, siiani oli kolm kuud.
(10) Kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele kahe kuu jooksul enne määratud ülevaatuse aega, loetakse see korralisele ülevaatusele esitatuks määratud ajal. Järgmise korralise ülevaatuse aeg arvatakse määratud ajast alates.

Ja kas ülevaatust määrabki siis nüüd ainult see? Reg. numbrist tõesti juttu ei ole.

(4) Kasutatud, mitte üle kümne aasta vanune M1-, L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele hiljemalt 24 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. Üle kümne aasta vanune M1-, L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.

Seega kui mul on kevadel ülevaatus ja teen näiteks septembris uuesti, siis jääb kehtima 12 kuud kuni järgmise septembrini?