https://arileht.delfi.ee/artikkel/120277315/okonomist-teist-
kvartalit-jarjest-uletab-eesti-teenuste-eksport-eesti-parito
lu-kaupade-eksporti

meil ei ole mitmeks aastakümneks seda kohalikku puitu siin, mida rafineerida. ja süüdi ei ole nüüd küll Eesti riik, et seda tehast meile ehitama ei hakatud, vaid kohalik rumal rahvas, kes on kõigele vastu hakanud. kui see oleks riigi poolt eriplaneeringuga veel vägisi kuskile maha pandud.....no ma ei tea. vaadake mis kisa oli Nursipaluga.

aga küll noorem põlvkond meie majandust edasi veab, eks see liigub pigem teenuste suunas ja välisinvesteeringud on väga teretulnud. ma jälgin siin mitmeid ettevõtteid, näiteks StoneRidge, kus mul sõber arendajana töötab, need toodavad elektroonikakomponente. ettevõte vaikselt kasvab, palju tööjõudu on välismaalt, palgad on kõrged, maksud jäävad Eestisse.

Eks siis varsti hakkame kiipe ja trükiplaate krõmpsutama.
https://majandus.postimees.ee/7980782/luubi-all-eesti-pollum
ehed-panevad-uksmeelselt-pille-kotti
Aga eks asjad ole suht pekkis mujalgi- kui usas on valida vaid kahe sellise (ei teagi kuidas neid nimetada) presidendikandidaadi vahel, siis midagi head edaspidi tulemas ei ole.

nojah.on ikka tase võrrelda puidutööstust nursipaluga

Ühe õnnetus on teise õnn lihtsalt. Ega's põllud niisama seisma jää. Keegi suurem/jõukam naaber korjab üles ja harib edasi. Põllunduses toimub ammu juba kiire kontsentreerumine e tootmine koondub. See on terves Euroopas nii. Võidavad need, kes jõudsid maa õigel ajal omandada ning mida rohkem seda uhkem. Ehk siis omandis maal mastaabiefekti ja käibega tootes suudavad veel nina vee peal hoida. Väikesed lõpetavad või jäävad mingite niśitoodete juurde. Kuid kultuuride kasvatuse lõikes toimuvad muutused. Kui ikka teravili/juurvili ära ei tasu loobutakse sellest ja jäetakse põllud (ajutiselt) rohumaadeks. Paraku tulem on see, et poelettidel hakkavad ühel hetkel domineerima importtooted. Lisaks tekib olukord kus kauplused saavad müügihinda dikteerida. Moel või teisel tähendab see toidu hinna tõusu.

Kuna põllumajandus on strateegiliselt tähtis majandusharu siis püütakse seda riigi poolt kunstlikult suunata. Viimase aja suundumusi vaadates hakkab mõistus pehmelt öeldes tõrkuma. Kõikvõimalikke tootmispiiranguid kehtestatakse/muudetakse mitte enam viie aasta kaupa nagu varem, vaid juba aastas mitu korda. Mingit kindlust tuleviku ees enam pole. Aga just see on asi, mida tootjail on enim vaja.

Esiteks ei määra põllumees juba ammu hinda- vili maksab kokkuostus nii palju, liha ja piim nii palju ning kui ei meeldi, ära müü ja ära kasvata. Piimakombinaat, kauplus- need dikteerivad juba ammu hindu.
Ja kui kuskile tekib mingi söötis rohumaa, siis sinna lüüakse peagi päikesepark peale.

Tööstuste-kaubanduste hindade diktaat ilmselgelt süveneb eeltoodut arvesse võttes ajas veelgi. Aga nagu lugeda saame siis põllumees on ikka süüdi. Uued traktorid ja länkarid ja...

Paneele põldudele paigutada saab ikkagi sinna, kus on võimalik nende võrku ühendamine (jätame praegu isiklikud kõrvale). Ning mäletamistmööda KOV-dele on antud otsustusõigus, et suvaliselt põllumaadele ikkagi parke enam ehitada ei lubata (ma küll päris pead ei anna).

Eks sellest ole räägitud ammu, et võiksid olla masinaühistud mõne tehnikaliigi ühiskasutuseks, st loetud kuud aastas töötav kombain ei pea olema nö isiklik (reaalsuses panga oma), aga tegelik reaalsus on selline, et kui ilm lubab, tuleb minna vilja võtma ja siis on seda komabini korraga kolmel mehel vaja, aga kui ühistus on ainult üks, siis teised vaatavad taevasse ja loodavad, et enne vihma kombain ka nende põllule jõuab. Seeg valikut ei ole- pead liisima ja 11 kuud aastas ta sul seisab. Samamoodi võib vana sinise belarussiga künda, aga kui on valikus kahehõlmaline tavaline või viiehõlmaline pöördader uue fergusoni taga, siis vaatad ise, mitu hektarit päevas vaja künda, et leib lauale ja maksud makstud saab. Niiet ei ole põllumehel konkurentsis püsimine sugugi kerge.

https://www.aripaev.ee/uudised/2024/03/15/eesti-jaab-ilma-ki
rjanen-viib-700-miljoni-eurose-tehase-latti

Lehvitame järgi lihtsalt, siinsete erudiitidega pole mitte midagi peale hakata.

Maaelu suretatakse kahjuks välja. Kui toompea loosis ei ole, siis oled lükata-tõmmata vennike.

Probleem pole praegu ühes tehases. Probleem on selles, et me elame keskkonnas, kus riigid konkureerivad teineteisega ja kõik pingutavad. Mitte nii, et kõik pingutavad kõigega, vaid lihtsustatud näitena metsa puhul peab riik tegema valikud, kas väärindada metsa või puitu. Mõlemat korraga ei saa, aga siin pole ka 100% välistamisest juttu, sest ka puitu saab väärindada metsa säilitades. Üks annab pikaajaliselt hea tulemuse, teine kiirelt suurema kasumi, kuid võtab tulevikus vahendid käest paljudelt teistelt metsaga seotud tööstussektoritelt. Selleks peabki olema strateegia ja stabiilsus, et konkureerida naaberriikidega. Eesti pingutamine jääb natuke arusaamatuks. Kindlasti pingutame varsti aga rihma oma pükstel, kui kogu rahvuslik varandus paari üksiku ettevõtja kätte mängitakse ja suurettevõtlusest oligarhide mänguplats tehakse.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120278177/minister-ja-riig
iasutus-suurarimehe-tehasesaagast-see-on-hoiatusmark-vaja-on
-suunamuutust-peame-peeglisse-vaatama

Hea Kärss, millise nipiga on võimalik metsa "säilitada" sellisena, nagu see täna on? Valame sünteetilisse vaiku?

Sest kui me lihtsalt lõpetame raied, siis puud jätkavad alatult vananemist ja selle paratamatu järelmina surevad, mädanedes langemise kohas.

Millest enamus "looduse kaitsjaid" aru ei saa: meie laiuskraadil on mets alati olnud ja saab olema seni, kuni muutuv kliima puud ära tapab. See mets sünnib, kasvab ja sureb inimese olemasolust sõltumatult. Inimese mõju on vaid selles, kas see surnud mets mädaneb looduslikult ja annab LULUCEFi rehkendusse täitsa looduslikult meile hinnastatud kasvuhoonegaasid kuni mõnikümmend aastat hiljem või saame me osa neist gaasidest kuidagi oma liigi jaoks ära kasutada. Maailma ümbritseva atmosfääri jaoks on tegu nullsummamänguga. Mingit vahet ei ole Indias sellest, kas meil mädapuidust pressitud graanulitega köetakse Paide linna, jahvatatakse elektrit mõnes pisikeses Inglise koostootmisjaamas või mädanevad need puud järgmise kümne aasta jooksul lihtsalt ära. Ühteviisi vabaneb (muide, eelnevalt puu kasvamisel seotud!) süsinik vaid selleks, et uuesti seotud saada.

Aga sellest muidugi ei saa keskmine rohepöörane aru...

Hea ksf! v6sa, vastan kahele olulisemale nüansile natuke pikemalt.

# millise nipiga on võimalik metsa "säilitada" sellisena, nagu see täna on?

Ma haldan kõiki oma metsakinnistuid püsimetsanduse meetodeid kasutades. Lageraiet pole kunagi teinud, sest see on lühiajaline kasum ja hilisem kahjum+kasumi puudumine. Püsimetsana ainuüksi puiduga tegeledes (jättes välja kõik muu, mida samuti metsast saab) saabub see äratasumine ca paarikümne aasta jooksul, kuid selle aja jooksul ei jõua ükski mets veel raieküpseks. Sellepärast ütlengi korra-paar nädalas ära telefonis pidevalt tüütavatele maa- ja raieõiguse ostjatele. Selle vastu muidugi vaielda ei saa, et lüpsva lehma liha maksab homme rohkem kui homsel lüpsikorral saadav piim;)

# mets sünnib, kasvab ja sureb inimese olemasolust sõltumatult.

Eesti kliimas elab mänd olenevalt tingimustest 350-500 aastaseks, kuusk 250-300 aastaseks, isegi kased-haavad-sanglepad elavad ligi 200a vanuseks (pigem tingimuste tõttu vähem, ainult veidi üle 100 aasta). Ma ei tunne väga muret sellepärast, et minu eluajal mõne puu elukaar lõppema peaks. Ja kui lõpeb, siis ma käin-sõidan ju oma metsades pidevalt, nii saabki väärindades puust võimaliku kõrgeima hinna ega pea müüma odavalt massi. See pole mitte rohepöörasus või "looduse kaitsmine" vaid püsimetsandus! Mh ka kõige tasuvam pika vaatega metsade majandusviis:P Minul lihtsalt pole seda survet, et keegi paari aasta pärast äkki talule uue peremehe valib ja seetõttu lühiajaline kasum või mõni altkäemaks peost libiseb.

Lisan siia ühe 6min video puhtalt kuuse/üraski näitel endiselt Maaülikooli professorilt. Video lõpupoole võetakse teema kokku. Fraktaalselt lähenedes puudutab tema jutt kõiki metsas kasvavaid puid-putukaid.
https://www.youtube.com/watch?v=HL5WKmvs3Fc
Artikkel samal teemal (kus sama video ka vaadatav)
https://elfond.ee/mets/urask

See on tegelikult vale teema selle jutuga süvitsi jätkamiseks. Paraku on tehtud lüpsilehmade lihaks müümisest riigile oluline ja jätkusuutmatu tuluallikas. St lüpsilehmade kasvatamisega lihatööstuse jaoks tegeletakse ainult seal, kus pole õiget peremeest või siis pankrotistuva lihatööstuse puhul, kus müüakse maha kogu oma vara, "nii et pärast tulgu või veeuputus". Kogu arenenud zooroopa on sellest juba ammu aru saanud ja sellepärast makstaksegi oma looduse säästmise nimel pigem head hinda neile, kes oma keskkonda vähem väärtustavad. See puudutab peale puiduhakke ka turbaäri jpt valdkondi.

metsaga on väga lihtne diil- kuu ajaga on võimalik üks lahmakas tükk lagedaks raiuda, aga kuu ajaga ei kasva sinna uut metsa asemele. niiet kui võsa arvab, et meie laiuskraadil on alati mets olnud, siis täiesti võimalik on see mets korraga maha võtta ning oodata järgmised pool sajandit kuni mets jälle tagasi kasvab.

See on just õige teema, kuivõrd meie ainsad looduslikud eeldused ja seega tõhusalt taastuvad loodusvarad on puit ja rohumaad. Nende targal väärindamisel saame oma majandust elus hoida. Ning kumbki sünnib, elab ja sureb omasoodu ka ilma inimese sekkumiseta, erinevalt fosforiidist ja paekillustikust:)

400-aastane männik saab olla vaid liivikul. Need meie "mastimännikud", mille järgi linnarahvas õhkab, on kunagi mõisameeste maha raiutud männikute istutatud järeltulijad. Võimalik, et uued kahjurid teevad ka liivikutel puhta töö:(
200-aastane kaasik saab olla vaid kuival liivsavil. Need maad on enamuses põllumajanduse käes.
300-aastasi kuuski me muutunud kliima tõttu enam ei näe.

Reaalsuses elab mänd 150+ a, kuusk 100+ a ja kask inimea (70+ a). Sealtmaalt hukkavad tormid, kahjurid ja arutu teedeehitus ära.

Püsimetsandus on räme alusmetsa lõhkumine. Ühe puu võtad maha, paarkümmend puuhakatist hukkad ära. Ja nii iga kahe aasta järel. Ole nii ettevaatlik, kui tahes, puu langetamiseks lihtsalt ei ole lagedat platsi... Kuskil kesk-euroopa parkimeenutavas pöögimetsas õnnestub ehk sedasi majandada.

Meie metsadest on täna kaitse all 24% ja range kaitse all (kust omanik midagi võtta ei tohi, linnainimene aga võib piiramatult sigatseda) 13%. Seda on ikka päris pirakas tükk.

Lageraielank on küll mõnda aega harjumatu vaadata, aga sugugi mitte nii kurb, kui järjekordse kasutu kergliiklustee või kipsiküla või "tehnopargi" või "päikesepargi" alla röövitud põllumaa. Ning erinevalt jäädavalt rikutud põllumaast, hakkab raielangil juba järgmisel suvel elu keema. Kui ainult on tarkust jalgade ette vaadata ja loodust kuulata. Ning kümne aasta pärast on seal juba noorendik inimesest kõrgem.

Looduse ringkäiku ei saa peatada, seda saab ainult rikkuda.

Mis puudutab hirmu "võtame kogu metsa korraga maha", siis esiteks ei ole see võimalik ressursipuuduse tõttu (meil lihtsalt ei ole mehi ja masinaid piisavalt) ja teiseks keelab seda Metsaseadus. Lageraie naabereraldist ei tohi lageraiuda enne, kui raiutu on uuenenud. Milleks kulub minimaalselt 3 aastat, looduslikul uuenemisel isegi 5. Ning seni, kuniks naabrid üksteise tegemistel silma peal hoiavad, peaks juba see tagama pideva metsa uuenemise majandusmetsades.

Muudetud 19.03.24 08:08

Lõpuks siis uudis ka uskumatutele lugemiseks. Samas pealevoolumeedia, ei tasu uskuda, valetavad raudselt.

https://majandus.postimees.ee/7986094/kauppalehti-tallinna-k
allid-hinnad-peletavad-soome-turiste

https://majandus.postimees.ee/7986987/kutusemuujad-tostsid-j
arsult-hinda
nagu ikka kartelli puhul- üks-kaks-kolm ja kõik korraga.

aga mida lehest ilmselt kunagi lugeda ei saa: tööandjad tõstsid järsult palka.

Ise oled süüdi, et mingis "mõttetus kohas" rabeled - oleks sa Olerexis/ Alexelas/ Statoilis "nimekirjas" oleks elu nagu lill @fdghfgh
Samas ma ei saa hästi aru, kuidas ja miks palgad ja kütuse hind seotud peaks olema? Meil ei ole riiklikku kohustust kütust osta ja kõrge hind (mis veelgi tõuseb!) viib meid rohe-eesmärkidele lähemale :-)
EDIT: Maailmaturu graafik näitab alates aasta algusest samuti tõusu tegelikult
https://markets.businessinsider.com/commodities/oil-price

Muudetud 26.03.24 09:12

Kütuse hind võrreldes palkadega on ju järjest odavnenud kui vähegi pikemat ajavahemikku vaadata. 5 aastat tagasi said keskmise palga eest vähem kütust kui täna. Koroona aeg oli korra kütus hästi odav ja siis paar aastat hiljem korra hästi kõrge, aga trend on olnud , et juua ja autoga sõita on järjest odavam.

Ja tööd leiab iga inimene praegu rohkem kui ära teha jõuab.

mögakanister pani jälle pirni- 5a tagasi...
ega selle ajaga ükski muu hind või teenus ole ju üldse kallinenud, eksju?

Mis sa tahad öelda, et 5 aastat tagasi oli sul üldine tarbimisvõime väiksem või? Ei olnud ju. 2021 aasta sügisega on seoses hindade kiire kallinemisega täna tarbimisvõime ca 5% väiksem. Pole ja nagu eriline asi, arvestades seda seakisa.

Läks segamini 1. lause : 2019 oli Eesti inimese keskmine tarbimisvõime väiksem kui täna. Aga täna on väiksem kui 2021. aastal ca 5%.

Aga kisa ok selline nagu oleks kuskil 50% elatustase kukkunud.

Kus kisa on?
Öeldakse, et päev läheb kukesammu võrra pikemaks või lühemaks. Elu läheb ka viimasel ajal kukesammu võrra kehvemaks. Tasapisi, aga läheb. Ei ole just meeldiv tendents.

No ei lähe ju. Alates kuskilt 2022 lõpust on palgad kasvanud jälle kiiremini kui hinnad. 2021 lõpp ja 2022 esimene pool oli elatustasemes kukkumine 2021 aasta tipust ca 10%.

Ja kulla majandusspets gjfhfjjf , milles on üldse Teie mure? Olete ju siin rääkinud et askeetlik elu on mõistlik. Mis takistab Teil elada kasinalt? Mida Teil endal konkreetselt ette näidata on?

Magister ei võta arvesse diferentseerituse suurenemist, tal käib kõik nn keskmise järgi. See ongi viga!

# Reaalsuses elab mänd 150+ a, kuusk 100+ a ja kask inimea (70+ a).
# Sealtmaalt hukkavad tormid, kahjurid ja arutu teedeehitus ära.

Ju ma elan siis taaskord mingis paralleelreaalsuses:)) St see paralleelreaalsuse tunne pole midagi abstraktset, vaid paistab mulle kätte igapäevaselt siit samast, kust ma seda kommentaari praegu kirjutan. Õnneks Su teine lause seletab selle lahti: tormid, kahjurid, teedeehitus ja tegelikult veel palju muudki. Aga ainuüksi need kolm juba näitavad suuna kätte, mis vahepeal on valesti läinud. Tormid, kahjurid ja teedeehitus ei tekitanud varasemalt probleeme, sest need polnud mitte tagajärjed, vaid kuulusid lähteülesannete tingimustesse metsa majandamise planeerimisel. Neid probleeme praktiliselt ei tekigi, kui mets koosneb eri vanuses eriliigilistest puudest. Et mitte kirjutada siia ümber nüüd mitme raamatu jagu tarkusi, siis kokkuvõtvalt tagavad pinnase jaoks õigesti valitud puuliigid stabiilse ja pinnase parima võimaliku veerezhiimi, seente-mutukate liigilise mitmekesisuse arvelt kahjurite looduslike vaenlaste viibimise kuriteopaigal juba kahjusid ennetavalt, eri liiki puude erinevate arengujärkude jaoks kõige sobivamad kasvutingimused (et suureks kasvaksid ja paljuneksid ainult kõige tugevamad ja kahjuritele-tormidele vastupidavamad isendid) ja lisaboonusena on see ka majanduslikult kõige tasuvam olenemata sellest, kas räägime puude reaalse elukaare või Sinu pakutud ca sajandi lõikes.
https://yle.fi/aihe/a/20-10002970
Nagu Sa isegi aru saad, siis ma pole siin mitte puidutööstuse lobistide ega looduskaitsjate poolt, vaid teen nii, et oma metsad kõige kasumlikumalt pappi sisse tooks.

# Püsimetsandus on räme alusmetsa lõhkumine. Ühe puu võtad maha,
# paarkümmend puuhakatist hukkad ära. Ja nii iga kahe aasta järel.

See oli ikka tõsiselt kirjutatud? Iga 2a järel?? Lageraie lõhub siis vähem alustaimestikku? Tormiga murdunud puu ei lõhu? Ühe puu langetamine ei hukka terve metsa alustaimestikku, vaid erinevalt tormimurrust saan lasta selle puu maha nii, et see ei hukka üldse suurt midagi ja sealt kõrvalt järgmise puu laseb maha võibolla alles mu lapselapselaps. Pika ja siledaks lastud (st laasitud ja juba metsas liimeistriga üle käidud) ehituspalgi saab tuua mõnikord isegi suvel teeni krossitsikli sabas mööda loomade käigurada, nii et nädala pärast ei leia seda kohta ülessegi. Talvel on veel rohkem valikuid. Tegelikult taandub see kõik pigem laiskusele ja oma töökeskkonna valikule: üks eelistab lugeda kontoris raha, teine eelistab teha tööd värske õhu käes, “lugeda loodust”, teha otsuseid selle leiba pakkuva keskkonnaga kooskõlas ja elus ühekordse “lotovõidu” asemel omada püsivat sissetulekut. Kinnisvaraturul toimub sama asi, ühed kasseerivad iga kuu üüriraha, teised üritavad osta odavalt ja müüa kallimalt ja kasutavad oma ärimudeli kasumlikkuse huvides samu trikke: pidev lobitöö ajakirjanduses erapoolikute “ekspertide” kaasamisega, majanduse tsüklilisusega arvestamine ja ka heausklikel inimestel naha tõmbamine üle kõrvade. Lihtsalt kinnisvaraturu tormide käes ei kannata need elusolendid, kes ennast ülekohtu vastu kaitsta ei saa ning on sunnitud kodu hävitamise järel mujale kolima.

# Looduse ringkäiku ei saa peatada, seda saab ainult rikkuda.

/Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust)./
/ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni järgi on mets puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast/

Need on kaks üldtunnustatud metsa definitsiooni. Milline majandamisviis teeb definitsioonipõhisele metsale rohkem või vähem kahju? Saan öelda, et nende aastakümnete jooksul, kui see on minu vastutusala, pole sealt kolinud ära ükski kull ega kotkas, kohtan kõiki suur- ja väikeulukeid sama tihti nagu varemgi, samas seene-marjasaagid on teadliku majandamise tulemusel märgatavalt kasvanud ja mul pole kahju seda majanduslikku kasu teistega jagada, sest endale jääb ikkagi veel rohkem kui raieõigust müües “korra pangaautomaadi juures” käimine annaks.

Offtopik sai alguse puidukeemiatehasest, mis vajab samuti püsivalt toorainet, mitte ainult lähema viisaastaku või kümnendi jooksul. Vajab seda ühtlasi suuremalt alalt kui meie riik võimaldaks. Ma ei oskakgi üheselt vastata, kas tehase paiknemisele Läti asemel Eestis on rohkem poolt- või vastuargumente. Samuti pole siin küsimus poolt/vastuargumentide nimekirja pikkuses, vaid mõlema nimekirja sisulises pooles.

PS: pilt on illustratiivne. Pool meetrit tihedat lund ja jääkoorik kaitseb alustaimestikku, muidu oleks lükanud selle langetamise/väljaveo edasi nii mitmeks aastaks kui vaja ja tegutsenud mujal, kus neid probleeme pole.

Magister ei oska võtta arvesse seda, millest aru saamiseks on vaja jõuda ülikooli sisseastumiseksamiteni:))
Keskmisest rääkimine on siin nagunii populism, st peaks rääkima vähemasti mediaanist.
Labane näide: kui taandame 1K keskmise palga saajad 4 inimese peale, kellest üks saab 250e, teine 250e, kolmas 250e ja neljas 3250e palka = keskmine palk on 1000e, kuid üks saab hakkama väga hästi, aga kolm ülejäänut oma peret selle rahaga toita ei suuda. Sellises olukorras on mõttetu rääkida, et 1000e keskmise palgaga kuus saab ju kuidagi ikka hakkama. Arvuta nüüd iseseisvalt mediaan ja mood. Abiks google esimene tulemus;)
https://www.taskutark.ee/keskvaartus-mediaan-ja-mood/
Meie majandus on liikumas suunas, kus vaesem saabki varsti käia tööl ainult poole kohaga ja 250e palgaga ja ülejäänud raha peab “leiutama” omale kuidagi juurde nagu nendes riikides, mis sellist “liberaalkommunismi” pikemalt on viljelenud. Viimaste valitsuste loodud olukorras (rekordinflatsiooni tekitatud palgasurve+hinnatõusud ja bürokraatia/maksude/energiahinnabluffiga tekitatud tootva-töötleva tööstuse konkurentsivõime langus ära söödud tagavarade/investeerimisvõimekuse taustal) hakkab keskmine palk tõusma ainult ülemise otsa arvelt, nii et rikkam saab kätte veel rohkem kui 3250e. Samal ajal räägitakse 1K keskmise palga tõusust... Igaüks võib nüüd asendada need Põlvale või Pariisile vastavate numbritega ja mõelda natuke selle üle, et isegi see keskmine 1K number ei ütle midagi, kui sinna juurde ei lisandu infot, kas see on saadud poole või pooleteist koormusega töötamise eest... isegi ajakirjandus ei saanud pikalt aru, mille üle õpetajad üldse streigivad ja rääkisid ainult palgast.

Inflatsiooni juurpõhjus ei ole ju Eestist alguse saanud. Eestist sõltuv on olnud vilets lisandväärtuse kasv, mis ühel hetkel toidab hindasid.

Eesti majandusel ei ole fundamentaalselt midagi katastroofilist viga. Välisinvesteeringud ei ole kadunud vaid kasvanud. Küll Eesti ettevõtja hakkab ka peagi uuesti investeerima. Ja minuteada on palkadega hetkel just see, et palkade tõus ei ole läinud kõrgepalgalistele vaid rohkem just alla keskmise palga saajatele. Seda näitab ja mediaanpalga kiirem kasv kui brutopalga kasv. Mediaanpalk on keskmisest kasvanud kiiremini vähemalt 2 viimast aastat kuhu on jäänud ja kiire hindade tõus.

Pane nüüd faktid ka enda väidetele sappa, sest praegune tekst on puhtalt lausvalega vihareaktsiooni välja kutsumine.
Mõned tegelased harrastavad seda muudes portaalides, et saada võimalikult palju vastuseid, sest iga vastus on konto upitamine ja sellega kaasneb rahaline kasu. Ma ei saa aru, miks sellist jama siin foorumis vaja ajada on ainult.

Palun kaaskommenteerijatel mitte ärrituda ega mitte vastata sellele tekstile enne kui ta paneb faktid kaasa, tema omale siis, minu omale ka mitte.

Mediaanpalka vs brutopalka vaatasin statistikaameti lehelt. Tõstsin andmed excelisse ja vaatasin, et alates 2021 iv kvartal on mediaanpalk kasvanud kiiremini. Kui panin kokku 2021-2023 perioodi, ka siis oli mediaanpalga kasv veits kiirem.

Ja välisinvesteerigute kasvu kohta on siin samas foorumis pandud enne linke, mille peale keegi küll ütles, et päevaleht ja postimees valetavad. Algallikas oli vist Eesti Pank.

No näita nüüd siis seda excelit.

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/
palk-ja-toojoukulu

https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade

https://epl.delfi.ee/artikkel/120274051/juhtkiri-julge-sojao
htu-suhtumine-meelitab-raha-eestisse

Üldse tasub vaadata Eesti Panga avaldatud materjale ja kuulata erinevaid Eesti Panga ümarlaudu kus osalevad ka ettevõtjad ja erinevate sektorite katusorganisatsioonide esindajad.

Meedias teevad ettevõtjad lobi, teiste omsasugustega koos asjalikel üritustel räägivad teist juttu, kuna osalejad ja auditoorium on teine.

https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-ma
jandus

17:21 25.03.2024 siin foorumis.
Lisaks veel.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95697291/uuring-toojoupuud
usel-lahkuvad-eestist-kohalikud-tehnoloogiaettevotted
Kui nüüd peenikest kirja lugeda, siis pole probleem mitte tööjõupuudumise vaid ODAVA tööjõu puudumisega.
Tööstusettevõtted:
https://toostusest.ee/uudis/2022/12/16/uha-kallinev-tootmine
-sunnib-toostureid-eestist-lahkuma/
https://pohjarannik.postimees.ee/7883797/anvar-samost-kurb-t
osiasi-valisinvesteeringuid-eestisse-enam-ei-tule
https://www.aripaev.ee/saated/2023/12/25/kuum-tool-peatselt-
voib-eesti-kapital-hakata-investeerima-eestist-valja
https://www.err.ee/1608423947/eestisse-miljardeid-investeeri
nud-firma-suunamuutus-voib-taas-statistikat-mojutada
jne jne.
Statistika on tore asi, maailma kõige suurem vale. Hea näide on viimasest välja toodud uudisest tõik: "Selle sisuline mõju Eesti majandusele on väga-väga väike, kui mitte öelda olematu. Ta mõjutab peamiselt statistilisi näitajaid," rääkis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Ma panen siia lihtsalt näiteks ühe omavalitsuse allasutuse numbrid. 2023a : töötajate arv aasta lõikes muutus 82- 79, keskmine palk aasta lõikes muutus 780- 910. Loomulikult on jutt brutost.
Ei saa muidugi eitada, et toimus keskmise palga tõus...
Mõned inimesed võiksid oma kabinettidest ja statistikatabelitest vahel välja rabeleda, tulla nö maale ja vaadata, mis elu siin tegelikult elatakse. 500 000 keskmist palka saavat inimest talinas-harjumaal ei ole veel kogu eesti.
Ja võiks ette kujutada, kuidas elab sellise palgaga näiteks lapse või lastega üksikvanem (tavaliselt on see ema), kes peab maksma üüri või ostma kord aastas kümmekond ruumi küttepuid, millele kulub kogu kuupalk. Või kui inimene jääb töötuks, saab ca 300 kuus töötutoetust ja uut töökohta ei leia näiteks 50+ vanuse tõttu. Viimasel ajal on koondamised ja firmade sulgemised suht igapäevane teema.
Ei kujuta magistrid sellist elu ette.

Rumalast ja odavast tööjõust on puudus igas riigis :-) Indias vast mitte, aga igal pool mujal kindlasti.
Ma pigem oleks uhke selle üle, kui meilt selliste tööstusharude esindajad lahkuvad. Hakkame "arengumaast" vaikselt valgeks riigiks muutuma. See muidugi tähendab, et kõik "me teeme kastirattaid" ettevõtted on eos hukule määratud.

Ei pea rumalaks ja odavaks seda inimest, kes tegelikult teeb igapäevaselt tööd, mida on vaja teha. Kui selliseid töid ei oleks, ei oleks ka neid ettevõtjaid, kes seda ettevõtet veaksid ja ei oleks ka rumalaid ja odavaid töötajaid. Seega töö on, töö tuleb kellelgi ära teha ja selle töö tegija on samamoodi inimväärse elu ära teeninud, mitte et peab virelema palgavaesuses.

Aga positiivset ka
https://majandus.postimees.ee/7988282/hollandi-firma-plaanib
-parnusse-miljarditehast

Veame kihla, et sellest tuleb suur hala - keskkonnale kahjulik, haiseb ja rikub miljööd ja... <sisesta põhjendus mittetegemiseks siia>
Ja lõpuks ei tehtagi nagu läks Tartuga ja ka õlitehasega vist läheb, mis tekitab/juba tekitas 300 miljoni eurise augu meie maksumaksja rahakukrusse.

Deus lingid on enamus arvamused, mis ei põhine andmetel. See on täpselt see lobi maiguline ettevõtja või ajakirjaniku arvamus. Postimehe peatoimetaja saab konkreetselt suuniseid onabikult, et võimendame kõike negatiivset. Ja positiivse toome lakooniliselt faktina välja. See, et välisinvesteeiringud on kasvanud , oli paljudele üllatus, ja see avaldati väikse kärata ka postimehes aga ei tehtud lugu investoritega vöi nendega kellel hästi läheb. Ja mõjutaja ei olnud 1 megainvesteering. Ja alati tuuakse Eesti Panga analüüsides need üksikud mõjutajad välja.

Aga lugege siis Eesti Panga viimast eile avaldatud rahapoliitika ja majanduse faili. Ei ole nagu mustades värvides see asi.

See Power2X metanoolitehas plaanib kasutada meretuuleparkide toodangust tulevat H2-e. Seega üleliia ruttu see teoks ei saa :-)

Mida annab see lõõritamine majanduskasvust ja investeeringutest neile, kes olid, on ja väga suure tõenäosusega jäävadki palganumbrite alumisse ossa? Me oleme seda näinud 30a- teatud hulk inimesi ei saagi kunagi seda müstilist keskmist saama, hea kui nad kasvõi mediaani saavad. Ja 30a oleme näinud, et alla keskmise palgaga on keeruline toime tulla ja ei ole ka see keskmine mingi eriline number, et nüüd võid omale kõike lubada ja elust rõõmu tunda. Statistika ja helged prognoosid ei too inimese leivakäärule paksemat võikihti ja vorstitükki- seda nüsivad pidevalt õhemaks tõusvad maksud ja hinnad.

Magister, milline osa sul arusaamatuks jäi, et statitstikat mõjutas, reaalsust ei mõjuta?
Kumb osa nendest sulle pähe ei mahu? Või ei mahu kaks konseptsiooni korraga lihtsalt pähe? Statistikas on venemaa ka päris OK koht elamiseks, reaalsuses on kuivkäimla õues ja üle 50 ruudu maja ei tohi olla.
Statistiliselt on meil hea elada, reaalsuses pole meil endiselt keskklassi olemaski.
Ja mis osas "arvamuspõhised" kui reaalselt firmad minekut tegid või nüüd siis teevad Läti raamatupidamisse?

Muudetud 27.03.24 14:35

Statistika on tore asi, aga seda tuleb tarbida mõistusega. Pilt illustreerib hästi, et probleem pole numbrites, vaid numbrite taga olevas olukorras, mille tagajärjeks on juba PÄRIS probleemid. Päris probleem on selles, kas jõgi on üldse ületatav (nt mis saab edaspidi Eesti Vabariigist kui rahvusriigist). Meist jõukama, suurema ja õnnelikuma Soome prognoos:
https://maailm.postimees.ee/7987073/sundimus-kukub-kivina-sa
jandi-parast-voib-soomes-olla-ainult-miljon-praeguste-soomla
ste-jareltulijat

Selliste PÄRIS probleemide lahendamiseks on vaja hoopis rohkem raha kui statistikas palganumbri ilusamana näitamiseks. Selleks on maailmas kasutusel palju eri lahendusi. Suva näide. Sarnaseid näiteid leiaks maailmast palju.
https://majandus.postimees.ee/7954596/louna-korea-firma-maks
ab-oma-tootajatele-70-000-eurot-lapse-saamise-eest

Lihtsalt fun fact, et lasterikka pereemana oli mu oma abikaasa oma töökohas pikka aega kõige väiksema laste arvuga töötaja:) Miks? Sest ülemusel olid väärtushinnangud paigas ja see oli tööle kandideerimisel oluline. Ühelt poolt tekitab haigete lastega koju jäämine probleeme, samal ajal viitab see inimeste oskusele probleeme lahendada ja vastutada, et kõik saaks õigeks ajaks tehtud. Ettevõtte jaoks superhästi töötav strateegia, mis loomulikult ei tõesta, et ka lastetute hulgas ei võiks olla vastutustundlikke ja oma töös produktiivseid inimesi.

Kõrgemat palka riigi vaates ei ole tarvis selle jaoks, et üksikud elunautlejad saaks käia sagedamini soojamaareisidel ja osta seal kallimaid kokteile või kodus uuemaid "teslasid".

värske artikkel
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120280714/okonomist-tanavu
-voib-keskmine-palk-uletada-maagilise-piiri
Selgelt suurenesid palgad läinud aastal enam avalikus sektoris ja vähem erasektoris – seda enamjaolt hariduse ja tervishoiu valdkonna mõjul. Erasektoris oli palgakasv aeglasem, kuid ei saa öelda, et kriisis kannatanud tegevusalades oleks palgakasv väiksem olnud kui näiteks teenindussektori tegevusalades.
Maagilise 2000 euro piiri võiks keskmine palk ületada juba selle aasta teises või neljandas kvartalis – neis kvartalites on keskmine palk alati hooajalistel põhjustel pisut kõrgem.
Piirkonniti erineb palgatase Eestis üsna palju – brutopalga mediaan oli 2023. aasta viimases kvartalis Harjumaal 1751 eurot, Valgamaal aga 1224 eurot. Möödunud aastal oli keskmise palga kasv Eesti keskmisest kiirem Ida-Virumaal, Tartumaal ja Valgamaal.

See ei üllata statistika kokku panijaid, et Eesti väikest majandust mõjutavad üksikud suuremad tehingud. Seetõttu märgitakse need alati ära, statistikaamet isegi tasandab suuremad kõikumised välja kui skp-d kokku paneb.

Fdghfgh - kui te ise propageerite säästlikku eluviisi, siis milles on palgaskaala alumise otsa probleem? Miks ei saa inimene elada säästlikult kui naaber seda ei tee? Kuidas see, et naaber ostab uue 70000 eurise auto, mõjutab seda, et mina sõidan 20 aastat vana jalgrattaga? Mitte miski ei sunni ju mind ka minema uut autot ostma.

Ise sa siin vehid statistikaga ja üritad oma juttu tõestada sellega ja nüüd ütled, et oled oma jutud vabatahtlikult ja teadlikult kirjutanud valede baasile ehk valetad mitte ainult meile vaid iseendale suisa.

Statistika eesmärk ongi ju tuua välja mingit üldist pilti ja muutust ajas. Mis kasu on toppida siin pidevalt nina alla kõige vähem palka saavat inimest. Miinumumpalk on ju teada, alla selle keegi ei saa. Rahvapension on ka teada, alla selle samuti keegi ei saa. Toimetulekutoetuse määrad on ka teada, alla nende määrade ka ükski leibkond toime tulema ei pea. Elu ei saa minna kogu aeg ainult paremaks, aga mingit suur häda Eestis ei ole praegu. Aga kui loed ajakirjandust, siis maalitakse igast koondamisest suur asi. Aga keegi ei ole otsinud üles näiteks neid põllumajandustoootjaid, kelle käive kasvas eelmine aasta 30+%. Vaid üles on otsitud need, kes on hädas. See ei ole tasakaalus pilt, mis on viimase aasta pooleteisega kokku maalitud. Ja ka päriselt elavad inimesed normaalselt ja ka see on normaalne, et tarbimisega ollakse tagasihoidlikumad ja kuna kriisi trumm põriseb pidevalt siis on tuleviku ees ka väike ebakindlus.

loen sellest Eesti Panga tööturu ülevaatest lk 20-21

Võrreldes 2022. aastaga, kui palgad taastusid koroonaviiruse kriisi aegsetest tagasilöökidest, oli palgakasv palgajaotuse skaalal märksa ühtlasem (vt joonis 26). Kõige tempokamalt kasvasid endiselt esimene ja teine detsiil, peegeldades alampalga 10,8% tõusu 725 euroni (2022. aastal 654 eurot). Palgakasv kiirenes võrreldes 2022. aastaga aga ka palgajaotuse ülemises osas. Kokkuvõttes palkade ebavõrdsus 2023. aasta esimeses pooles siiski veidi vähenes, sest keskmisest kiiremini kasvasid deklareeritud palgatulu mediaanist madalamale jäävad palgadetsiilid.

Marko ja teised siin aga väidavad, et ebavõrdsus on suurenenud. detsiilides vaatamine on küll piisavalt detailseks minek, et need Kärsa keskmiste naeruväärsete näidete toomised on lihtsalt trollimine ja demagoogia.

Maas on koera junn.
Annan magistrile milku, kui selle üles korjab. Magister korjab ja siis viskab maha ning annab mulle milku, kui selle üles korjan. Korjan ülesse ja viskan maha.
Tulemuseks on see, et mõlemad hoidsime junni käes, oleme rahaliselt nullseisus tagasi aga käive on 2 milkut.

# need Kärsa keskmiste naeruväärsete näidete toomised on lihtsalt trollimine ja demagoogia.

Ma ei toonud näiteid vaid õpetasin lapsele matemaatikat ja lisasin juurde, et näiteks muutmiseks pane sinna ise õiged numbrid. Eestis on palgasaajaid õnneks rohkem kui neli inimest.

# Miinumumpalk on ju teada, alla selle keegi ei saa.

Tere hommikust! Sadades mikroettevõtetes töötavad inimesed osalise töökoormusega sellepärast juba paar aastat, sest pole enam maksujõulisi toodete/teenuste tarbijaid = ostujõulisi inimesi, kelle jaoks saaks tööd teha. Sotsmaksu maksab tööandja muidugi täie rauaga, aga kõik ülejäänu on seaduse järgi kokkuleppimise küsimus, kas töötad 0,75 (või 0,1) koormusega või laseme lahti, sest koroona ja energiaralli sõid nende ettevõtete reservid ära. Ikka hämmastav, kui sinisilmsed on töövõtjad, kes ei adu absoluutselt tööandjate ees seisvaid väljakutseid.

Miinimumpalk, rahvapension, sotsiaaltoetused- elu peaks ju suisa lust ja lillepidu olema, mida see loll rahvas vingub?
https://maaelu.postimees.ee/7988272/pollumajandustehnika-muu
ja-kasumi-teenimisest-on-saanud-kahjumi-minimeerimine
https://maaelu.postimees.ee/7988197/kehtna-lihatoostus-ootab
-kosilast
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120280765/riik-pitsitas-aa
staid-ja-rahinge-lihatoostus-lakski-hingusele
Ei saa aru, mida need firmajuhid hädaldavad- elu meil ju lust ja lillepidu, majandus kasvab kui kõrgema klassi pärmi peal. Ju ise on loll kui firmat majandada ei oska.
Peaks mögistri peaministriks panema, siis saame kõik soojale maale sõita ja rahvapensioni eest rahulikult puhata.

Ka meie firma tõmbab Eestis tegevust koomale. Kui palju koomale, selgub mõne aja pärast, kuid mina olen asjadega veits rohkem kursis, kui nö reatöötaja ning olemasoleva info põhjal võib oletada, et varasti tuleb teade, et (vastand Welcome to Estonia-le) tehakse "Goodbye Estonia"-t.
Eestis meil praktiliselt klientuuri pole. Suuremad kliendid on pigem Kesk-Euroopa ja Scandinaavia. Viimase 5a-ga on ka L-Ameerikas päris hea kasv olnud.
Oli ka kunagi venemaal, kuid... No, mis ma siin ikka seletan...
Seega, vaadates juba klientide paiknemist, on Eestis pesitsemine logistiliselt pisut mitte nii hea ja loogiline logistika kutsuks pigem Poola. Samas on ka mõtted käinud, teha esialu mingi väike tootmisüksus kuskile näit Argentiinasse.
Nii, et näis, mida aktsionäride enamus otsustab, kuid kui tuleb minek, on 48 tootmistöölist Eestis jälle saadaval...
Mind otseslt see väga ei mõjuta, kuna minu tööiseloom on selline mobiilne hooldus-diagnostik, objektidel projektijuht v projekti objektijuht. Samas on maailmas ringi liikudes tekkinud mõtteid, et võiks ju kuskil mujal pesitseda ning viimasel ajal on Tirool hakanud kõnetama.
(lapsed kannavad juba kaela... üks onn kuskile mäenõlvale ja no palju sel inimsel ikka neid ruutmeetreid vaja on...)

Kui veel meie haigekassa peale jääd elik makse siia maksad, siis Hispaanias, Lätis ja Leedus kehtib meie digiretsept muide, vb mõni riik veel. Soodukat ei saa ainult.

Vastan Deusile, kes nuttis taga Kirjaneni 700milj. eurost tehast, ehk isegi põhjusega.
Repliik siit artiklist: Taastuvenergiat on selle jaoks vaja arendada, et ta tuleks alla.
https://www.err.ee/1609289802/raul-kirjanen-valitsus-on-kui-
meeskonna-manedzer-kes-platsi-aarde-ei-lahe
Mis otsustas valiku Läti kasuks?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120279878/eesti-suurinvest
eeringust-ilma-jatnud-fibenol-otsib-kohta-veel-paarile-tehas
ele-oleme-endiselt-radaril
Tehasele asukohavalikul hindab Fibenol maatüki sobivust, eelkõige aga konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergia kättesaadavust ja elektrivõimsuse tagamise võimalusi. Edasi tuleb veeressursi olemasolu, tooraine kättesaadavus ja -kindlus, logistilised ühendused ning tööjõu kättesaadavuse potentsiaal, loetleb Rohila valiku kriteeriume. Loomulikult mõjutavad asukohavalikut ka laiemalt investeerimiskeskkonna stabiilsus, kohaliku kogukonna toetus uue tööstusharu loomisele, rohepöörde poliitikad poliitilisel tasandil ja kohalikud hargettevõtluse võimalused, lisab ta.

Fibenoli valikut oma esimene tehas Lätti ehitada, põhjendab Rohila, et seal on selgus tööstusinvesteeringu jaoks olulises pikaajalises metsanduspoliitikas ja roheinvesteeringuid toetav poliitiline kultuur. „Läti riigil on tugev soov tuua Lätti biotööstuse investeeringuid. Eestis seda selgust sellisel kujul täna veel ei ole,“ ütleb Rohila. Lisaks on Fibenoli omanikel varasemast ka pikaajalised kogemused Lätis tegutsemisel.

## Marko ja teised siin aga väidavad, et ebavõrdsus on suurenenud. detsiilides vaatamine on küll piisavalt detailseks minek,

Selles häda ongi, et need detsiilid ja protsendid ei näita tegelikku olukorda. Ilmselt sa polegi suuteline mõistma, et 10% palgatõus ei rõõmusta eriti kui elukallidus on suurenenud 3-40%
Huvitav küll, kes rohkem pihta saab, kas see 600 eurot teeniv või 3000 eurot teeniv inimene? Ma pakun, et see ülemine ots elab järgmise soojamaareisi ajal 5tärnihotelli asemel 4tärnises, aga seal alumises otsas valitakse kas osta bensiini või lihatükk. Kes sai rohkem pihta?
Inimesega, kes oskab kasutada sõna detsiil, aga suurt pilti ei hooma, ei ole tegelikult huvitav väidelda!

See käis siit juba korduvalt läbi, et kannatame selle tehase pärast nagunii ja laiemas pildis on tegu piirkonna probleemiga, mitte Eesti ega Läti probleemiga. Kuid Läti saab sealt ka mahlase tüki omale, sh mitte ühekordse investeeringu, vaid lisaks ka pikaealise lüpsilehma.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120279097/liis-kuresoo-meie-me
tsade-seisukohast-ei-ole-vahet-kas-suure-puiduvajadusega-too
tmine-rajatakse-latti-voi-eestisse
Eesti jääb ühest lüpsilehmast ilma, samas on meil natuke rohkem nüüd mõnda muud ressurssi. Kasutu teadmine, kui seda ressurssi siin väärindada ei taheta, aga ega lihtsalt (puhtast) õhust ja armastusest kah elada ei saa, lüpsilehmi vajab ka Eesti.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120278889/eesti-kuulub-sei
tsme-ainsa-puhta-ohuga-riigi-hulka-maailmas
Raiemaht on mõnusalt segadust tekitav sõna, sest kui räägime mahtudest, on igaühel silme ees kohe hirmkalli liisingumaksega tuliuus metsatehnika ning lageraielank, sest sealt tulebki maht. Aga ei peaks olema nii. Eesti on liiga väike riik mistahes mahuäris konkureerimiseks, sest sama mahu jaoks on meie jaoks nende loodusressursside hind alati kõrgem kui suurematel riikidel. Riik on loodud samas just MEIE jaoks, mitte välisinvestorite ega oligarhide jaoks.

Õnneks meil seda oligarhijama ei rakendunud täanu KAPO'le ag endiselt kahjuks sinnnakanti asi suunub endiselt..

No kui suund on teada, pole ka raske ennustada, kuhu seda suunda järgides välja jõuame. Diktatuur pole samas üldse paha asi. Hea kuningas või hea diktaator on kõige jätkusuutlikum ühiskonnavorm üldse. Inimene on paraku tehtud nii, et võim korrumpeerib. Ajalugu näitab, et "headel kunnidel ja diktaatoritel" läheb lõpuks ikkagi katus sõitma, et oma võimutäiust, mida tal nagunii rohkem vaja ei ole, veelgi suurendada. Tiblastan vs jänkistan vs zooroopa on Ukraina sõja taustal hästi näha erinevate ühiskonna toimimise vormide plussid ja miinused.

Samas ei aita majandust kuidagi ka see, kui pidevalt üritatakse süstida loosungite abil midagi positiivset, mida tegelikult olemas pole. Siin artiklis on vint nii kenasti üle keeratud, et väärib lausa parafraseerimist.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120281417/inimeste-elu-lah
eb-paremaks-eksperdid-otsisid-ja-leidsid-majandusest-positii
vseid-marke

# "Kõige positiivsem on, et olukord majanduses on hakanud stabiliseeruma – majandus
# kahaneb sellel aastal vähem, kui eelmisel kahle aastal,“ pakub LHV majandusekspert
# Heido Vitsur. Ta möönab, et kõik see toimub ebameeldivalt kõrge hinnataseme ning
# madala tööstusliku tootmise, ekspordi ja ehitustegevuse taseme juures.

See on siis see "kõige positiivsem" asi üldse majanduses. Mis need vähem positiivsed ja lausa negatiivsed asjad on? ;)

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120282199/tung-maksumaksj
ale-eesti-riigifirma-muugist-teenisid-soome-arimehed-tohutu-
vaheltkasu

[ Tüng maksumaksjale: Eesti riigifirma müügist teenisid Soome ärimehed tohutu vaheltkasu - Eesti Eksp ]

Meil on väike roheline linnake...ja nüüd on meil vaene linnake vaese valla keskel, sest tööstust pole. Vallavalitsuse xx sooja hästi tasustatud töökohta ei suuda üldilmet muuta ning turism kultuur koos spordiga vajavad lõputut poputamist mitte ei too valla eelarvesse miljoneid.

Õpetajate palgatõusu probleem ise siin väga hästi lahti seletatud, kui see kellelegi siin arusaamatuks on jäänud.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120282433/reemo-voltri-keskmis
e-palga-jaoks-uletunde-tegev-opetaja-voi-lisatoona-taksot-so
itev-paastja-ei-ole-edulood

Seda soovitan kindlasti lugeda, see on nn tegelik probleem majanduses ja laiemalt poliitikas. See ei ole õpetajate palgatõusust, kuigi ainult pealkirja lugedes võib ekslikult selline mulje jääda. See on vaid näide, mis probleemi olemust väga hästi illustreerib.
https://www.err.ee/1609293135/soerd-opetajate-palgatousu-juh
tum-toestab-riigieelarve-labipaistmatust

# Vallavalitsuse xx sooja hästi tasustatud töökohta ei suuda üldilmet muuta ning turism
# kultuur koos spordiga vajavad lõputut poputamist mitte ei too valla eelarvesse miljoneid.

Ega ma vastu ei vaidle, see on nii, aga ei peaks nii olema. Eesti on looduslikult ja kultuuriobjektide poolest rikas maa. Iga maailmas natukene ringi käinud inimene teab, et väga edukalt tehakse mujal rahaks seda, mille kõrval igal vallal Eestis oleks pakkuda rohkemat kui neil keskmiselt. Mitte niagaarasid ega püramiide, vaid kultuuriga seotut, mis on siin (veel püsinud) elus tänu inimeste juurtele ja seotusele oma kodukandiga. See, mida pole enam üheski küprokikülas ega paneelikarajoonis, kuigi ka seal olid alles sadakond aastat tagasi külad ja talud ning "mustmiljon" olulise tähendusega objekti, mille ajalugu ulatus rahvapärimuses vähemalt Põhjasõja aegadeni, sageli kaugemalegi. Valdades tuleks erakondade "tiksujad" vahetada just selliste inimeste vastu välja, kes seda olemasolevat ja unarusse jäetuna kaduvat aja- ja looduslugu turundama hakkaks, sest üksi oma eramaal tegutsedes keegi eraldi võttes seda teha ei saakski. Samas kaob veel üks inimpõlv ja pole enam kelleltki küsidagi, sest regionaalpoliitika (puudumine) on noored sealt ära viinud ning seda suunda jätkates ongi meil lõpuks ainult linnad+massiivpõllumajandus, nagu paljudes riikides on juba juhtunud.

Siin on taaskord üks artikkel majandusest raha näitel, aga ainult rahaga pole meil ka julgeoleku vaatevinklist eeliseid ründaja ees, kellel on vähemalt sama palju raha. Nii positiivseid kui negatiivseid näiteid on praegu küllaga võtta Ukraina hakkamasaamisest oma territooriumi kaitsmisel, kus raha puudusel tuleb kasutada just neid eeliseid igal maatükil, mida ründajal ei ole. Väiketootmine ja -talupidamine ei oota mitte toetusi vaid ainult tingimusi, mis ei soosiks selgelt suuri ja võõramaiseid tootjaid/kaupasid. Hinnatõusud saab maksta kinni, aga raha ise süüa ei kõlba. Siin kehtib seesama "keskmiselt 1m sügavuse jõe" näide, kus statistika arvestab keskmist, mediaani vm, aga mitte seda, et mingist piirist alates muutub keskmiste arvestamine mõttetuks, kui osade inimeste jaoks muutub sel viisil elu/toimetulek võimatuks. Ka lehma tuleb lüpsta 3x päevas, mitte keskmiselt 3x päevas või 21x nädalas.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120282592/eesti-hinnatous-
sai-taas-hoo-sisse-okonomist-kallinemine-on-vaga-suur

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120282234/jaatmereform-mit
mekordistab-majaomaniku-prugiarve
Pole paha. Kui senini sain kõik pakendiks vormitud jäätmed panna ühte 200l kilekotti ja sellest üheks kuuks täitsa piisas, siis nüüd panen aia taha eraldi klaasi, paberi-papi, metalli ja plastikonteinerid ja loomulikult maksan, maksan ja maksan. Prügimaffia on riigi korralikult käpa alla saanud.

Toidujulgeolekust ka. Õieti selle järjekindlast vähenemisest. Palju ''tänu'' bürokraatiale, rohestamisele, keskkonna- ja loomakaitsjaile. Mõne aasta pärast jäävad toidulauale valguallikaks vaid prussakad kui needki: https://majandus.postimees.ee/7993275/graafik-statistikaamet
-mullu-toodeti-viie-aasta-vaikseim-kogus-liha

Kärss tehke endale statistika A ja O selgeks. Statistika ei ole ainult Excelist average, median, mode funktsioonid vaid statistikud lähevadki detailidesse, et näha ka üldistuste taha. Seetõttu jagatakse vaatlusi detsiilidesse, vaadatakse tulemuste jaotust (kas normaaljaotus või kuskile välja veninud jaotus) graafikul, standardhälbeid jne. Teie arusaamine statistikast on 8 klassi tasemel. See Teie kraavi näide ei näita Teie nutikust vaid seda, et te ei saa statistika eesmärgist ja sisust piisavalt aru.

Eestis saab majanduslikult elu minna paremaks läbi lisandväärtuse olulise tõusu. Väikepõllumajandus ja väiketootmine ei saa olla Eesti majandusliku edu alus. Samuti turism ei saa see olla. Kõrge lisandväärtusega väiketootmine või põllumajandus saab olla mingi väike nišš, mida suurtootmine ei kata. Ka turismis saab kõrge lisandväärtus olla kitsa nišši teema (mingi rikastele orienteeritud eksklusiivne asi). Majutus, toitlustus, jaekaubandus on sektorid, mida turism toidab, aga nendes sektorites ei saa Eesti arengutaseme juures enam mitte kunagi olema normaalse palgatasemega töökohti – teenus läheb lihtsalt liiga kalliks. Norras käib vähem turiste kui Eestis – ei tea küll miks? Ja näidata on seal turistidele küll ja veel.

Ma näen enda kolleegide hulgas (töötan IT sektoris) järjest rohkem neid, kes on kolinud maale ja teevad tööd kodukontoris. Ja neil on kõrvaltegevus, mis on maaeluga seotud ja see annab neile ka väikse lisasissetuleku. Üks on mesinik, teine kasvatab igasuguseid aiasaadusi, ennekõike endale, aga ka müüb teistele, kolmas pakub hooajal majutust. Neljandal on rannaniitudel lihaveised. Kõik nad panustavad ise tööga ja ennekõike enda perekonna liikmetega ja siis hooajal ka mõni lühiajaline palgatööline juurde, tavaliselt noored, kellel on suvi koolist vaba. Lihaveiste kasvatajal on olemas korralikud traktorid, et suvel teha neile talveks hein. Samas talvel käib mitmekümne veise toitmine ainult ühe osalise tööajaga abilise poolt. See võiks olla maaelu elujõuline tulevik, et maal elavad inimesed, kes saavad palgatööd teha enamus ajast kodust ja neil on kirg teha midagi ka, mis on seostud maaeluga ja teenida sellega lisa.

Aga selle võib ära unustada, et maal jätkub kõikidele midagi põlve otsas nokitsemiseks ja et sellest oleks võimalik ära elada. Mikroettevõtlus nendel aladel, kus suurtootmine on palju efektiivsem, ei tööta lihtsalt, kuna toote või teenuse hind läheb liiga kalliks.

Eestis sai 90-date alguses veel paaril hektaril kartulit kasvatades ja ise Tallinnas turul see maha müües hästi ära elatud. Enam ei saa. Nüüd peab olema 60ha kartulit maas ja lisaks pead sa sellest kartulist ka ise midagi tegema. 1 tonnistes bigbagides rekka koormate kaupa ei ole seda kartulit tavaliselt kuskile müüa, pead pakkuma erinevates suurustes pakkides, võrgus, pestuna, harjatuna, koorituna, eelkuumutatuna vms. Kuidas nõudlust on. Sul peab olema jahutusega hoidla, et kartul säiliks ka järgmise suveni ja et saaksid pakkuda pakendatud või kooritud kartulit aastaringi, muidu jääd kliendist ilma. Täna alla 300000 aastakäibega, põllumajandusega seotud väikeettevõttega ei ole võimalik väga põhitööna ära majandada. Ja töötajate arv on sul siis aastaringi mõni inimene + hooajal 2-3 inimest lisaks.

Ei ole võimalik soovida armast maaelu ja väikeettevõtlust ning samal ajal korralikku elatustaset ja palka töötajatele.

Kärss, Deus ja fdghfgh

Enne kui te hakkate siia enda kõhutunde, ajaleheartiklite, persekukkunud äride või muude ettevõtmiste pinnalt mingit enda arvamust pritsima, siis võtke ette MTA ettevõtete, tegevusalade, piirkondade ja makstud maksude + palgal olevate inimeste avaandmed ja vaadake ise kuidas meil Eestis ettevõtetel läheb. Uued andmed tulevad peale iga kvartal, tehke endale väike andmebaas, mida iga kvartal uuendata ja vaadake, kuidas muutuvad töötajate arvud, riigile laekuvad maksud, sh eraldi on tööjõumaksud, mille põhjal saate hinnata palkasid. Kärss too palun välja need sajad mikroettevõtted, kus on inimesed osakoormusega tööl ja tasakaalu huvides ka need mikroettevõttes, kus on töötajaid juurde võetud. Kuna MTA andmetes ei ole infot töötajate koormuse kohta, siis tuleb seal nuputada, kuidas koormuse langust tuvastada- parim viis selleks on pika aegrea pealt vaadata, millised on need ettevõtted, kus palk näiteks viimasel kolmel aastal kasvanud ei ole. Kuna palgad on meil pigem kasvanud kiiresti, siis võiks palga paigal püsimine ja ka töötajate arvu vähenemine viidata ärilistele raskustele.

https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudise
d-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed

Ja üks lühifilm vaatamiseks – enam sellist majandus meil ei ole, et natuke ettevõtlust ja oled teistest peajagu üle.

https://etv.err.ee/968671/suvekaubandus

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120282592/eesti-hinnatous-
sai-taas-hoo-sisse-okonomist-kallinemine-on-vaga-suur

Selliseid asju sul seal EMTA's pole, kes vaatab aasta lõikes asju.

Excelli nikurdaja olid sina 11:42 27.03.2024:
"Mediaanpalka vs brutopalka vaatasin statistikaameti lehelt. Tõstsin andmed excelisse ja vaatasin, et alates 2021 iv kvartal on mediaanpalk kasvanud kiiremini. Kui panin kokku 2021-2023 perioodi, ka siis oli mediaanpalga kasv veits kiirem."

Ma enam ei imesta, miks IT sektor nii alla on käinud...

Ongi mediaanpalga kasv kiirem olnud ju.
Sama tulemuse saad MTA reaalsete maksuandmete pealt.

Mina ei kahtle, et Eesti Pangas ja Statistikaametis ei saa inimesed aru, mida nad teevad. Deus ja Kärss seda just arvavad ja räägivad enda kõhutunde pealt.

Sellepärast ma ütlengi, et rehke siis ise enda arvutused reaalsete maksuandmete pealt ja vaielge statistikutele vastu.

Aga te paugute siin niisama. Ja hinnad tõusevad edasi, kuni ei tule lisandväärtuses hüpet. Kui kõik tahavad palka juurde, siis see läheb ju hindadesse juurde.

Tõin sulle isegi Eesti Panga töötaja lause näiteks, mis oli ristivastu sinu väidetule ja see ka sulle ei sobinud, ometigi enne kiitsid Eesti Panka ja pärast tegid maha kohe. Otsusta ära, kelle jala juures sa nüüd saba liputada tahad.

Too see Eesti Panga tegelase lause siia siis uuesti. Mul ei ole vaja kellegi ees saba liputada. Minu kõrvaltegevus ettevõtjana on finantsanalüüs, ja ma aegajalt vaatan, mis Eesti Pank teeb, mis kommertspangad teevad. Mis ESA teeb.

Aga üldiselt jah, vingumine ei ole minu tugevaim külg.

Tegelikult tuleks alustada sellest, kelle palgad tõusevad. Nii lihtne see asi nüüd ka ei ole, et kogu eestis kõikidel tööaladel pidevalt mingi mediaan või keskmine aina suurenevad või siis kui suurenevad, mitu protsenti- kas kõigil ühtemoodi. Jiljuti oli just riigisektoris korralik tõus.
https://majandus.postimees.ee/7974570/avaliku-sektori-palgat
ous-uletas-erasektori-oma-kahekordselt
Sellest artiklist: Elmiku sõnul aeglustub palgakasv tänavu märkimisväärselt, sest nõudlus tööjõu järele on vähenenud ja ettevõtete majanduslik olukord halvenenud.
Ja viimane uudis
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120282970/rahandusministee
rium-prognoos-eesti-majandus-kasvab-tanavu-0-protsenti

Igasugune statistika tuleb üksipulgi juppideks võtta, alles siis on mingi reaalne pilt olemas.

fdghfgh

Palun võta see siis pulkadeks MTA avaandmete põhjal. Seal ettevõtete kaupa tegevusala, tegevuspiirkond, makstud maksud, eraldi tööjõumaksud ja töötajate arv. Iga kvartal pannakse uus andmete seis juurde. Saad kõik välja võtta ja reaalsetest andmetest. Ja seal on ka avalik sektor. Kõik sees. Näed kohe ära, kus avalikus sektoris see palk tõusis rohkem

fdghfgh

Näed ära ka kui palju Kärss enda ettevõtete alt palka maksab ;)

Ma ignoreerisin su ignorantsust too kord, ökonomist pole ju president ikkagi.
12:32 27.03.2024

Kui nüüd Deus mõtles siit Karpar Oja kommentaari, siis ma siin midagi vastuolulist ei näe. Räägitakse ühest suurest välisinvesteeringust ja selle mõjust kui sinna mitte sisse vaadata. See ongi statistikute ülesanne näha ka numbrite taha.

Aga muidu on välisinvesteeringute kasv Eestisse olnud laiapõhjalisem, mitte ei ole ekslikult seda vw megainvesteeringut edulooks loetud.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120274011/ullatav-areng-ee
sti-hakkas-valisfirmasid-ligi-tombama-siia-voolab-rekordhulk
-raha

Sa siis väidad, et statistik vaatab, et ohooo.. .see number siin tegelikult ei loegi ja jätab selle statistikast välja ning seega esitab valestatistika?
Või väidad, et statistika ongi ikkagi pekkis asi just selliste näidete pärast ja kuna sina esitad statistikat, siis sa ikkagi tegelikult valetad?
Mis iganes sa ka praegu ei vasta, sa kaevad endal auku lihtsalt sügavamaks.
Magistri loogika: Kui ei meeldi, ei usu statistikut, kui ei meeldi, ei usu statistikat, meeldib, siis esitame statistika tõestuseks. Kergelt naeruväärselt kukkus välja või mis?

SKP kokku panek ei ole täppisteadus. Eurostat lubab 3 aastat hiljem tagantjärgi andmeid korrigeerida. Proovi nüüd ette kujutada SKP kokkupanekut, kus arvesse tuleb võtta aktiivse majanduse maht, toodetud kaubad ja teenused, varasse tehtavad investeeringud ja arvata maha kulum. Ja veel Eesti majandusest välja viidavad investeeringud. + varimajandus otsa veel.

Iga suurem rahasüst Eesti majandusse vaadatakse eraldi läbi, kas see on lihtsalt välismaal oleva emafirma raha parkimine Eesti tütarfirmasse või selle raha eest luuakse tegelikku väärtust. See VW arenduskeskuse case oli just selline.

Leedus näiteks on SKPs varimajanduse osa palju suurem kui Eesti SKPs. See info pärineb ESA analüütikult ühel koolitusel. Kas tegelikult käivad leedukad rohkem marjul ja seenel ja müüvad kraami turgudel või mitte? Kurat seda teab. Ma väidan, et Eestis on SKP arvestuses õhku väga konservatiivselt, sama kehtib keskmiste palkade arvestuses. Tegelikkus ja arvepidamine on küllap ok kooskõlas. Aga see ei saa olla täpne.

Kui sa Deus ei saa aru isegi ettevõtte tasandil raamatupidamisest, siis ei ole võimalik, et sa saad midagi aru makroökonoomikast. Siis tulebki täpselt see jutt, et on väiksed valed, suured valed ja peale seda statistika. See on muuseas statistikute enda nali, mis on igas statistika õpikus sees. See ei ole mingi Deusi suguste kaval statsitikute vandenõuteooria avastus.

Ma ei avasta mingit vandenõud, saad aru?
Sa lihtsalt nüüd keerutad ümber palava pudru edevate sõnadega, tood mängu Leedu veel vee segamiseks jne. SKP ei puhu üldse rolli selles, et 700 euri teeniva inimese jaoks on 50 euri oluliselt valusam laks kui 3000 euri teeniva ja neid seitsmesajaseid on väga palju rohkem kui kolmetonniseid
Sulle anti konkreetselt ette, et inimesed on vaesed, ma väidan sama, et enamus ei saa keskmist palkagi kätte, hea kui mediaanigi saavad, said vastu näppe, tood mängu statistika, millega said vastu näppe, tood mängu Eesti Panga, said vastu näppe. Praktik vs teoreetik.
Lisan veel igaks juhuks, et sinu jutu järgi oled kõva majandusäss aga kasutad SKP. Ma saan aru, et nõuka ajal oli SKP ja SKT tähtsad, kuid meie konnalombis on nad suht koht samad elik ekvivalendid. Keelenõukogu soovitab SKT kasutada.
Kui sa arvad, et ma vaidlen sinuga, siis sa eksid, mul pole sooja ega külma, mida SINA isiklikult arvad kuid ma pole ükskõikne inimeste suunas, kes ei näe isegi mediaani, rääkimata keskmisest ja eriti kõrini on sinusugustest, kes kinnitavad, et kõik on bueno. Ei ole, suht prsses on. Meil on hea turvaline riik elamiseks, hetkel, see on ka koguväärtus, mis siin on, ülejäänud kõik hallitab igast suunast.

Siis me oleme ühel meelel :) mul ei ole ka sooja ega külma mida Deus arvab.

Lugesid nüüd SKP kohta kiiruga midagi internetist jah, et kuidagi targem välja näha jah? Naljamees

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Sisemajanduse_kogutoodang

PS 700 eur palga piisavuse kohta ei ole ma midagi öelnud vaid ütlesin, et palgatõus ei ole läinud rohkem ülemisse otsa vaid rohkem just madalama palgaga inimestele.
Ja olen kritiseerinud seda turismi ja maa väikeettevõtluse promomist, mis ei too meile seda paremat palka sinna alla otsa. Pole võimalik lihtsalt.

Ma olen ka siiski koolis käinud inimene, selliseid asju õpetatakse keskkoolis muide, õpetati eelmine sajand suisa.
Ja ma ütlen, et ei ole just madalama palga inimesed saanud juurde, nemad pole seda keskmist kergitanud. Mina ei suuda enda tutvusringkonnast tuua ühtegi näidet, ei ülemusest, kes vabatahtlikult oleks palka tõstnud ega ka teenindajast, kes oleks juurde saanud. Ja see ringkond on väääääga lai tänu ametialale. Mida aga tehtud on - omanikud on oma palka tõstnud, sest enam ei tule 2,5k kuus toime tänu kallinenud hindadele toidupoes, nüüd peab juba 3,5k maksma.

Mögister on klassikaline näide klassikalisest ametnikust, kes ei oma mingit kokkupuudet reaalse eluga. Mine käi ringi ja küsi tavaliste inimeste käest, millal nende palk viimati tõusis ja mitu protsenti ning ehk on nad nõus ka oma palganumbri välja ütlema. Statistika on aegade algusest olnud vaid sinusuguste lollitamiseks, reaalne elu on statistikast väääga kaugel.
Kui utreerida kärsa näidet, siis jões elab 300 000 viidikat ja üks hai. Statistiliselt on võimalus ujuma minnes surma saada üliväike.

Möödundaastane artikkel palgavaesusest
https://bioneer.ee/absoluutses-vaesuses-elavate-inimeste-arv
-kasvas-kaks-ja-pool-korda
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.
Absoluutne vaesus näitab, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. „Absoluutset vaesust koges 2022. aastal ligi 48 000 inimest. 2021. aastal oli neid inimesi 18 000, mis tähendab, et see arv on kasvanud k a k s ja p o o l korda. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu netosissetulek oli väiksem kui 303 eurot,“ ütles ta.

Ja kui need numbrid kokku lüüa- "Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast." , siis näeme, et veerand eesti elanikkonnast on vaesed. Veerand ei ole just tähtusetult väike hulk.

Äh mis te vingute noored. 76 juurot sai pinssi juurde. Elu on lill ...

Vaesuse vähendamisel peaks prioriteet olema ülalpeetavad lapsed ja nende laste vanemad või need, kelle hoole all lapsed tegelikult on.

Kõik toetused , ka vanemapalk ja lastetoetused peaks olema eranditult ainult neile, kellel on sissetulek ebapiisav. Mitte nii, et enamus vanemapalgast läheb heal elujärjel inimestele ja lastetoetusi saavad ka väga hästi hakkamasaajad inimesed.

Kõik muud ühiskonnagrupud, sh pensionärid, ei tohiks olla kunagi prioriteet nr 1. Meil on aga pensionitõus iga aasta kindel ja seadusega tagatud. Enamus lastega peredes on leibkonna liikme kohta raha vähem kui on pensionäril. See on täielik absurd. Juba 1 klassi laps sööb rohkem kui penskar, töölkäivatest vanematest rääkimata. Muudest kuludest pole mõtet üldse rääkida. Mul ema on aktiivne pensionär, elab üksi, saab 1000 eur pensioni, maksab poole ära eluasemelaenuks, 200 talvel kommunaalkulud kokku ja ta saab selle ülejääva 300-ga nii hakkama, et ma ei ole mitte kunagi mingit kurtmist kuulnud ja igasugusest abist on ta kategooriliselt keeldunud. Enamus pensionäridel aga eluasmelaenu ei ole ja iga kuu on kasutada rohkem kui mul emal see 500 eur. Isa elas mul samuti üksi. Maal. Ei kurtnud midagi.

Ämm samamoodi, jagab raha lastelastele taskurahaks ja ostab kommi. Iga aasta on tal raha üle, et mingit remonti teha.

Võiks panna 2-3 aastaks pensionitõusud pausile küll. Midagi ei juhtuks.

Trallallaa, mis siin vahepeal toiminud on:)

Vahelduseks midagi sisulist ka teemasse. Ma arvasin, et nad kasutavad sama Statistikaameti andmeid, sest muidu ei saaks nad ju jõuda erineva tulemuseni:P
# tegelikult oleks vaja valitsuse tasandil arusaamist, et keskpikas perspektiivis mingi aukude
# lappimine ei aita, vaja on poliitilisi otsuseid üldise riigi rahanduse strateegia kohta.
https://majandus.postimees.ee/7993648/eamets-rahandusministe
erium-on-majanduse-osas-optimistlikum-kui-eesti-pank

# Mina ei kahtle, et Eesti Pangas ja Statistikaametis ei saa inimesed aru, mida nad teevad.

Just! Mina usun Andrust. Vahet pole, millist Andrust või miks, aga usun sellepärast, et ta on Andrus ja olenemata sellest, MIDA ta üldse teeb. See ülejäänud tekst ei vääri üldse vastamistki.

PS: aga huvitav oli teada, millise tööga nii pealiskaudsed inimesed tegelevad. Olgu öeldud, et ca kolmandiku leivast mu laual moodustab just selliste pealiskaudsete analüüside ümbertegemine, sest need suured spetsialistid ei lähe detailidesse. Ei süüdistagi selles alati neid analüüsijaid, sest kui kliendile ei õnnestu selgeks teha, et nii pealiskaudselt ei saa ja ta rohkem ei taha maksta, siis aasta pärast on ka klient targem ja taipab juba ka ise, et Kärss läheb alati detailidesse (või ei võta tööd vastugi) ja talle tasub maksta rohkem. Erinevad nishid majanduses... paistab, et mõlemad on vajalikud:P

Ta kirjutas, et IT sektoris. Seepärast ei saagi seda IT'd üldse usaldada, kunagi ei tea, kas mõtlevad vaba maailma ühikutes või meetersüsteemis või kasutavad oma loogikas BODMAS või PEMDAS. Muidugi tänapäeval nimetab ennast IT inimeseks suvaline sekretär, kes exceli tabelis suudab miski graafiku valmis treida.

Kärss ja Deus.
Detailides tuhnida oskab igaüks. Aga proovi detailidest välja tulla ja üldistusi teha. Seda detailininesed tihti ei oska.

Ma ei kujuta ette, mis analüüse Kärss teeb, tõesti ei kujuta - see peab olema mingi kitsas euroraha taotlemise või mingi kitsa asja tasuvusanalüüs. Ma olen andmeanalüütik suure osa tööalast olnud. Tervishoid, haridus, majandus ja korduvkuritegevus on valdkonnad olnud. Kasutanud tööriistadena Statat, R-i ja mahtlab-i. Ka masinõppe meetodeid andmete peal olen kasutanud.

IT-s olen algaja. Mõtlesin, et enne pinsi võiks midagi muud ka veel õppida ja reha.

"Kõik toetused, ka vanemapalk ja lastetoetused peaks olema eranditult ainult neile, kellel on sissetulek ebapiisav. "

Vbl ma olen utopist või lihtsalt loll, aga võiks ju olla selline alampalk, mis võimaldaks kõigil eluga hakkama saada. Praegu on olukord, kus ühtedelt korjame maksusid ja siis hakkame suure ametnikehulgaga seda raha jagama suurele hulgale vaestele. Tegelik olukord on selline, et kui su sissetulek ületab kasvõi ühe sendi võrra mingit miinimumäära, mis su vaeseks tembeldaks ja toetust võimaldaks, siis selle sendi tõttu oled kohe hakkamasaajate nimekirjas, aga tegelikut oled vaene edasi. Seega toetust ei saa ja virele terviseks. Kogu süsteem on üles ehitatud segaseks ja kulukaks.

Muudetud 09.05.24 21:58

# Aga proovi detailidest välja tulla ja üldistusi teha. Seda detailininesed tihti ei oska.

Tõestasid oma üldistamise oskusi juba kõigile ja korduvalt päris mitmes teemas. Aitäh, rohkem pole vaja.

Kärss pane parem siia enda ettevõtete andmed. Hea meelega vaataks avalikest andmetest peale millega tegeled, palju makse maksad, mis palka maksad endale ja töötajate olemasolul töötajatele. Huvitav oleks ka majandusaasta aruande andmeid vaadata (avalikud andmed jällegi)

Ainult paremaks läheb. Imelik, et kohe panga PIN koode koos mingi sümboolse tonnise ettemaksuga ei küsinud finantsanalüüsi tegemiseks. Või lootsid saada sulas?

Palju sa Kärss endale palka maksad? Konkreetne küsimus. See näitaks kohe ära kui kõrgelt sa ennast ise hindad.

Palju sa magister ise omale palka teenid? Vaataks asja selle pulga otsast, et oled riigile lihtsalt koormaks, kes ei teeni ise midagi ja sinu palga teenimiseks peab päris tööd tegema viis inimest. Mingeid andmeid kuskil silotornis analüüsida rahva raha eest on tore küll, aga see on lihtsalt üks laiendatud nlkp, kus muidusööjate arv oli kordades väiksem kui nüüd. Ise arvate seal tornis end muidugi jube tähtsad ja targad olema. Aga mingeid makse te ei maksa, ainult kulu, saad aru? Tühi koht sisuliselt. Siduge end kimpu ja minge tehke parem kuskil turbapalle, mida välismaale müüa, kui muud ei oska. Oleks riigile vähemalt reaalset tulu. Nagu ütleb Strandberg, avaliku sektori luud peaks olema vähemalt 30 prossa ja tal on õigus. Siinkohal ei tasu hakata rääkima jälle politsei-õpetaja-arstid pläma, see on ammu läbi nähtud demagoogia. Tohutu hulk mingeid magistreid ostab poest leiba minu kulul, möliseb ning mõtleb välja uusi viise, kuidas rohkem veel raha saada. Hullem kui neli eccp -i kokku. Enne kui jälle hakkad riigi julgeoleku ja võimekuse eest jutuga seisma lase end lahti, siis usume.

„Majandusel läheb paremini, aga see ei tähenda kahjuks häid uudiseid rahanduse vallas.“

https://www.delfi.ee/artikkel/120283858/video-kaja-kallas-ri
igi-rahanduslik-seis-on-vaga-halb-tuleb-teha-valusaid-otsuse
id

Vot siis. Kuidagi ristivastupidi meie majandusgeeniuste väidetele siin foorumis. Aga saame aru, et tööta Eesti Pangas, seega tema sõna ei loe. Lugege mu huultelt jne teemad.

Ajalehed loevad vist seda foorumit ja tahavad trollivabriku kodanikele siin lihtsalt vasta päid ja jalgu anda järjest uudistega.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120283900/mart-vorklaev-kaupme
hed-tunnetavad-et-hindu-saab-tosta-sest-tarbija-tuleb-jarele

Uudiste pealkiri küll üritab seda niigi läbi pekstud Võrklaeva nimele seda kanda aga maaslamajat on raske lüüa, seega toos tsitaadi välja solksolgile

"SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdes, et kui võrrelda näiteks Läti ja Leeduga, siis nii mõneski valdkonnas on hinnakasv endiselt kiirem ka siis, kui kaibemaksutõus valemist välja jätta ning kaupmehed tunnetavad, et hindu on veel võimalik tõsta, sest tarbija tuleb järgi." SEB majandusanalüütik ütleb seda. aga ta pole ju usutav tegelane, seega teine tsitaat ka otsa igaks juhuks:

"Pikaajaliselt on meil süsteemne defitsiidiprobleem, mida tuleb järk-järgult lahendama hakata. Sekundeerin Eesti Panga presidendi Madis Mülleri öeldut, et ainult maksulaekumise loodetava paranemisega ei muuda aina suuremasse defitsiiti vajuva riigieelarve seisu kindlasti paremaks. "
Rõhutan siinkohal ekstra: Eesti Panga presidendi
Järgmisena tuleb vabandus, et see president ei tea midagi, analüütikud teavad. Selle vastulause on eelmise lehe peal kirjas juba :)

Muudetud 08.04.24 19:52

Eks ma vaatan juba ammu sellise pilguga, et rahvas vist (ikka veel) vaene küll ei ole- alustades toidupoodidest ja lõpetades kinnisvaraga, siis ostjaid leidub alati. Kuigi rääkivad pead vahel kobisevad, et kinnisvaraturg on jahenenud või langenud ja hinnad tipus, siis kunagi pole olnud sellist olukorda, et kõik kinnisvaraärikad hoiavad pead kinni, et mis nüüd küll saab, juba pool aastat pole ühtegi tehingut tehtud. Järelikult raha liigub, palka makstakse ja pangad laenu annavad. Nii ka toidupoodides- tõstame aga hinda ja ei märka keegi, et viis või kümme senti jälle otsas ning aasta jooksul euro otsa pista pole üldse keeruline. Ja riiulid kaupa täis- erinevad tootjad vorbivad sama tempoga oma tooteid ja ei märka küll, et sortiment riiulitel hõredamaks on jäänud. Seega rahval raha ikka veel on. Kas seda on peamiselt talinamaal, kus pool elanikkonnast elab, kes teab. Aga pole ka kütusekartell kurtnud, et müük läheb allamäge. Jah, töösõidud tuleb ära teha, muidu ei saa, aga ilmselt jätkub ka lõbusõitudeks raha. Niiet ühest küljest elu justkui pingeline, aga teisest küljest mina küll ei näe, et elu kuidagi välja surema hakkaks- rahvas rallib endistviisi mööda poode ja hommikuti mega autokolonnid tööle ja õhtul koju. Ei ole eriti keegi ühistranspordile kolinud, et raha kokku hoida.

# Palju sa Kärss endale palka maksad? Konkreetne küsimus. See näitaks kohe ära kui kõrgelt sa ennast ise hindad.

Huumor? Või hoopis test, et kas vastan samale küsimusele erinevalt kui 5 või 15 aastat tagasi? :) Nii lolli ja otsese küsimuse peale lihtsalt ei saa vastata ainult numbritega, kui küsimusele järgneb ehtne “poetaguste mõttemaailma” kirjeldav järeldus. Sellise järelduse puhul oleks oodanud pigem küsimusi, et kas maksad omale rohkem dividende või maksustatud palka, tasuta heategevuse vs tasustatava töö omavaheline ajaline suhe, millised on viimase kuu jooksul läbi loetud raamatud jne.

Mingi magister vajas kord ülikiirelt teenust ja kandis seejärel ettevõtte arvele 5K raha, millega ma polnud arvestanud. Detailidesse laskumata tekib valik, et kas investeerin nüüd ettevõttena millessegi 5K või on mul äkki mingi konkreetne eesmärk, et maksta sellest ca pool välja oma isiklikule arvele. Maksin isiklikule arvele, et osta olemasolevatele lisaks üks haruldane hobiauto, mida olin ammu tahtnud proovida. Sellise auto taastamist vajavad romud maksavad Euroopas ca 10-15K, aga kuna kiiret polnud, oli mul võimalik leida paremas korras selline auto USAs oksjonilt, oodata ära soodsaim võimalik konteineridiil ja kui tähti ei näri, siis selle raha eest oli lõpuks ka tollid makstud ja autol Eesti numbrid küljes. Enne auto saabumist ehitasin uue garaage, veetsin seal pooled suvised õhtupoolikud ja nüüd on mul juba pikalt olnud see auto, mille eest saaks “kiirmüügihinnana” päevade jooksul kätte vähemalt 10K, paari nädala jooksul 15K, paari kuu jooksul... pole aimugi, sest paari kuu pärast võivadki kukkude hinnad viimaks 15K peale. Mis siis juhtus? Kas ma kantisin 5K ettevõtte raha ümber 2,5K isiklikuks rahaks? Või hoopis 10K või 15K või 25K isiklikuks rahaks? Ei tea, sest kui pole seda ära müünud, siis ilmselgelt pakub see auto rohkemat, kui ma selliste summade eest mujalt midagi vastu saaksin. Aga kui põleb garaage maha, kaotan 2,5K isiklikku raha, mitte 10K ega 25K (tegelikult on kõik kindlustatud), kuid autode restaureerimise hobiga kaasnevad emotsioonid jäävad kõik alles ja kõik mu lapsed õppisid selle käigus töövõtteid, mida isegi autofoorumis valdavad vähesed. Garaage ei ole samas külm ja rõske täissuitsetatud urgas, vaid seal on seintel Eesti kunstnike 2 originaaltööd, selle baarikapi+külmkapi valik ületab kindlasti keskmist Eesti lokaali ning kõik mutrivõtmed-töövahendid on seal nii puhtad, et ka esteetidest külalised võivad neid ilma kinnasteta kätte võtta (see on töökultuur). Samuti pole seal garaages söödud kunagi friikaid vms rämpsu ja tuleb sinna ka pere meeleldi sööma (viimati täna), tavaliselt siis enda marineeritud liha grillilt läbi lastes ja viinamarjad liha kõrvale korjan olenevalt aastaajast kas õuest, kasvuhoonest või sügavkülmast. Selline “mehine” lähenemine toiduvalmistamisele, abikaasa oskab ikka päriselt kah süüa teha. Äkki see nüüd illustreerib piisavalt mu suhtumist rahasse ja raha eest saadavasse. St mind huvitab hoopis kvaliteetaeg, sest aeg on elu jooksul piiratud ja seda ei saa raha eest ka juurde osta, aga raha eest saab muuta olemasoleva aja kvaliteeti. Mille muu jaoks veel raha vaja on? Ega mitte ometi selleks, et näida jõukam nendest, kelle jaoks on oluline näida jõukana? ;)

Küsimus oli siiski rahas. See ongi eraettevõtluse võlu, et riik soovib saada korra kuus sotsiaalmaksu miinimumi kätte ja sealt edasi on nüüd vabadus, millal, kui palju või millise rea kaudu ja vabalt valitud kuupäeval omale maksan. Ei ole reaalselt olemas mingit miinimumpalka, sest mõne "hiireklikiga" võin muuta oma töökoormuse nii 2 kui ka 0,1 peale ja maksta palga asemel omale hoopis preemiat täpselt nii palju kui saan/soovin. St mu vastus on sama nagu aastaid varemgi, et maksan omale “palka” nii palju, kui elamiseks kulub, ja nii palju juurde, et saaks tegeleda oma hobidega (kvaliteetaeg). Pole mingi üüratu number ja see ongi kuude lõikes erinev, sest vajadused on kuude lõikes erinevad. Samas uue maja ja kõik garaaged olen ehitanud palgaraha (preemiate:) eest ilma OÜ-tamiseta ja ettevõtte nimel pole olnud kunagi ühtegi autot (küll on aga palju muud tehnikat). Kuna eesmärk oli vist mind rotina näidata, siis palun väga – eelmine (ja ka üle-eelmine) aasta ei maksnud paaril kuul üldse omale palka välja (peatasin töölepingu), sest tekkis ootamatult mõistlik hetk vabaneda (eraisikuna) mõnedest aktsiatest ja sellest jagus piisavalt, et ettevõtte palgafondis oma järge ootava rahaga samal ajal midagi inflatsioonikindlamat teha.

Ettevõtluses nimetatakse arvel seisvat raha sageli surnud rahaks, sest arvel seistes see ainult kaotab oma väärtust (eriti tänase inflatsioonitaseme juures!). Täpselt sama kehtib ka enda isiklikul arvel seisva (või sukasäärde kogutud) raha kohta. Kui mõlemad rahakotid/pangakaardid on enda käes, ei saa sellesse suhtuda enam nii nagu palgatööline. Kui järgmine magister on tasunud jälle sellise 5K arve, siis ilma väga konkreetse eesmärgita ei kandi ma seda mitte oma arvele seisma ega jäta ka ettevõtte arvele seisma, vaid teen sellega midagi, millest on rohkem rõõmu kui arvel seisvast rahast. Näiteks investeerin mitteklassikalises tähenduses. Vahet pole, kas efektiivsematesse või hoopis mugavamatesse töövahenditesse, taimedesse, maasse, hoonetesse, inimestesse, enda oskustesse, laste haridusse või lihtsalt lähedastega kvaliteetselt koos veedetud aega.

PS: kommentaar arvel seisva raha kohta kehtib ka riigil puhul – majanduse (riigi) rikkust mõõdetakse ikka numbriliste väärtuste abil. See ei ole PÄRIS väärtus, kui inimestelt võetud maksude eest asfalteeritakse üha uusi laiasid alakasutatud teid, ehitatakse looduskeskkonna arvelt majanduslikult kahjulikke kasutuid raudteid või püstitatakse riigi haldamiseks üha uusi klaashooneid üha rohkemate maksurahast toituvate ametnikehordide jaoks. Mutin hoiab praegu oma riigi majandust käigus samade meetoditega, sõltuvussuhtes sõprade firmad teostavad neid ajuvabasid hankeid ja hääletavad kindlasti tema poolt. Väiksemas riigis käiksid vist ka kommentaariumides kiitmas sellist poliitikat Statistikaameti aruannete ja tõeministeeriumi raportite toel;)

Täienduseks minu eelmisele kommentaatrile
https://www.delfi.ee/artikkel/120283922/jurist-paris-abivaja
jad-jaavad-toimetulekutoetusest-ilma
Ilmselt ei olegi probleemi neil, kes hetkel tööl käivad ja enamvähem keskmise ringis palka saavad- nemad saavad hinnatõusude ja maksudega veel hakkama, aga veelgi rohkem vaesuvad täna need, kes seni toimetuleku piiril elanud- miinimumpalgalised, üksikvanemad, töötud, puudega, osalise töövõimega jne.

Mõnel läheb hästi
https://majandus.postimees.ee/7996776/kallis-vorgutasu-toi-e
lektrilevile-voimsa-arikasumi

CEO saab korraliku tulemustasu, müükarid jäävad nulli ja ülejäänud ka samale tasemele aga vaata, kui ilus keskmine tuleb kokku, järelikult seal palgad tõusid.

Aga ikka rohkem vaja
https://majandus.postimees.ee/7997349/elektrilevi-tahab-hupp
eliselt-vorgutasu-tosta

Saame jälle rahakotti tuulutada
https://majandus.postimees.ee/7999799/look-tarbijale-diislik
utuse-maagaasi-ja-elektri-aktsiis-touseb-1-maist