Lisan täna minu poolt Delfisse tehtud postituse.

Mait Millert 21 aastase staažiga ülevaataja. 02.12.2015 19:15
Jah on kole küll kui ülevaatajate keskel nii palju väärakaid on. Samas tahaksin siin natuke teemasse minna ja anda selgitusi. Mitte selleks, et õigustada pättide käitumist, vaid seda poolt kus arengud näitavad, et riigiametniklele ametinimetusega antud pädevus ei garanteeri ametnike kompetentsi. Minul on 21 aastase tehnoülevaataja kogemuspagasiga kogunenud mitmeid dokumente mis tõestavad riigiametnike võhiklikkust selles, et nemad paljudel juhtudel “väänavad vindi üle“. Palju aastaid pidin pidama kirjavahetust ARK-ga et kuidagigi selgeks teha – numbritule mittepõlemine ei ole liiklusohtlik viga... Täna oleme olukorras kus kontrollija ei anna enam autole hinnangut selle teekõlblikkuse (road worthiness test) osas vaid vastavalt MKM 77 selgitusele - 15) tehnonõuded on sõiduki tehnoseisundile ja selle varustusele kehtestatud nõuded; - tähendab, et on kehtestatud ühe kitsa ringkonna riigiametnike poolt mingid nõuded, mida nad ise käigupealt muudavad vastavalt suvale, vaatamata sellele, et reeglid on kehtestatud mitmetes instantsides kooskõlastatud määrusega. Kontrollijate poolt tehakse ainult “linnukesi“ spetsiaalsel blanketil arvutis ja programm Aris-2 otsustab ise kas fikseeritud puudused on ohtlikud või mitte. Olukord on selline, et tehnoülevaataja ei ole riigile vajalik ja piisab nõukaaegse autotehniliste teadmistega vanainimesest (vanim ülevaataja üle 80 aasta vana) kes teab mis asi on rooliliigend, leidmaks arvutiekraanil õige kast kuhu linnuke teha. Kõike seda kirjutan sellepärast, et minu kindla veendumise järgi 50% juhtudest loevad pädevad riigiametnikud tühiseid puuduseid ohtlikeks vigadeks. Olen pöördunud tähelepanekutega Maanteeameti poole, ministeeriumi poole, õiguskantsleri poole, saatnud kirja postimehe toimetusesse, kirjutanud riigikogulasele. Kuid kedagi ei koti siin riigis bardakk tehnoülevaatusel. Samuti ei huvita riiki mitte niivõrd autotehniline korrasolek vaid auto vastavus mõne pädeva riigikodaniku subjektiivsele arvamusele. Kui on ajakirjanikke, riigiametnikke või teisi asjapulkki kes sooviksid teemat edasi arendada siis palun pöörduge minu poole elektronposti aadressil maitmillert@gmail.com. Ja te saate ainult dokumentaalseid tõendeid. Mina ei ole väga kindel selles kas pättidele esitatavad süüdistused on 100% adekvaatsed sest paljude näidete hulgas võin ära märkida selle, et mitte korrasolevaks saab lugeda ka sellist sõidukit mille lisana paigaldatud kaugtuli on ettenähtud kohast nihkunud kasvõi 1 millimeeter.

http://www.postimees.ee/3429247/ule-eestiline-pettus-veel-ku
ut-tehnoulevaatajat-kahtlustatakse-altkaemaksu-votmises

Hr. Millert asi pole selles ,et see väärakas laseb mittepõleva numbritulega ja valge suunatule pirniga auto heasüdamlikult liiklusesse vaid probleem on pigem selles ,et see väärakas võtab selle eest altkäemaksu.

Mina ei ole kohanud totakat kes on valmis maksma ülevaatajale meelehead 1€ maksva suunatule pirni probleemi puhul. Küllap Teil kodanik idikas666 on vahetu info selle kohta olemas? arvan, et mingi pirniprobleemi eest nüüd küll lisaraha ei nõuta ja tihti pigem aidatakse pirn kohapeal vahetada - ja pirn võis ju läbi põleda vahetult pärast seda kui masin lahkus ülevaatuselt...

Huvitav, et siin foorumis nii vaikne on, teistes väljaannetes kiputakse oma teadmisi agaramalt näitama? Mõned väljavõtted;

15.12.2015 14:27

Ennem kui ülevaatus punktides altkäe maksu võtmine ei lõppe,ei lõppe ka rikkis veokid meie teedelt.Kontroll ülevaatuspunktidele on pea olematu,võin paugust öelda vähemalt 12 punkti,kus võetakse altkäe maksu juba aastaid.Logud mis sealt välja sõidavad,näitavad ära kui kõva kontroll siis asja üle ikkagi on.


15.12.2015 14:28

pole mingi saladus ,et suur osa veokeid on risud ,huvitav ,kus nad oma ülevaatuse läbivad ,see on küsimus?olen ise näinud kuidas nt anija valla koolibussil kukkus suur osa raamist alt ära ,see oli nii mäda ,paljud ei julgegi sellise romu peale lapsi lastagi ,veavad ise .sama juht vedas nõukaaja romuga vahepeal õpilasi ,õnneks politsei lõpetas selle sigaduse.

Asi hakkab sõiduki omaninike ,firma juhtide suhtumisest pihta. Ülevaatusel on sõiduk sõltuvalt kategooriast kuni max 1,5tundi ,liikluses 365 päeva.Tehnoülevaataja ei saa vastutada selle eest et peale TÜV i midagi ei tehta ja sõidetakse nii ribad taga. Auto peaks olema kogu aeg korras mitte et tehakse vaid ülevaatuse jaoks.

Suurim probleem on ju nn. "kommertssõidukitega", seda näitavad nii euroliidu statistika kui meie oma politseinike ja maanteeameti ühisreidid. Ala eest vastutavate riigiametnike lodevus ja vajaliku kompetentsi vähesus ei ole võimaldanud luua seadust mis karmimalt võtaks "liistule" äriühingute omanikke kui nende firmadele kuuluvad rimakad ohustavad liiklust. Sellest on räägitud kümme aastat ja midagi selles osas muutunud ei ole sest karistatakse pigem autojuhti kui firmajuhti kes tihti teab masina halvast seisukorrast kuid sunnib töötajat liinile. See kõik on teada riigiametnikele kuid keegi ei liiguta lillegi ja nii rikutakse töö- ja puhkeaja seadust kui paljud taksojuhid saavad olla roolis 14 tundi ja tihti rekkajuhid saboteerivad tahhograafide tööd. Riigiametnikud kes omavad mingit ametiseisundit saavad koos töökohaga automaatselt kaasa pädevuse mis paljudel juhtudel ei oma midagi ühist ametioskuste ja teadmistepõhise tegevusega. Tuues jutu sisse pisut irooniat võin öelda, et meil on ülevaatusele antud riigi poolt kohustus karistada kodanikku selle eest, et ta ei teadnud puuduse olemasolust midagi. Meil karistatakse ausalt ülevaatusel käinud kodanikku liikluspiiranguga kui ta sai teada, et seismiseks mõeldud pidur ei toimi nõutud tasemel... Tähendab sama puudusega enne ülevaatusele tulekut võis veel kehtiva ülevaatusega sõita kuhu iganes siis ülevaatusel, pärast seisupiduri probleemi avastamist, pannakse kodanik valiku ette leppida sellega, et ei tohi maale vanaemale külla sõita... või tehakse autoomaniku poolt ülevaatajale ettepanek: “kas kuidagi teismoodi ei saa?“ Riik oma paljude ebamõistlike reeglitega soodustab altkäemaksu andmise soovi tekkimist ja seejuures ülevaatuspunkti omanik annab veel hoogu juurde makstes väikest palka, mis tihtilugu ei vasta ülevaataja kvalifikatsioonile. Pean ülevaatustel esinevate probleemide suurimaks põhjustajaks reeglite koostajate st. riigiametnike pädevust. Arvan, et kõike saab juhtida õiges suunas ja korra majja kui koostatakse reeglid mis töötavad... Selleks ei ole muud vaja kui riik arvestaks ka meie arvamusega ja tooks reeglite koostajate meeskonda rohkem ala professionaale ja vähem ärimehi, kui nad oma uhkuse tagasi hoiaks ning küsiks: Mida Teie arvate sellest härrad tehnoülevaatajad?“

http://www.auto24.ee/used/2395073

Auto on eelmise omaniku käes osalenud liikluskindlustusjuhtumis,
mistõttu on värvitud parem esitiib ning kapott, õhkpadjad puuduvad.

Ülevaatus teostatud 29.10.2016 Ahula TP (Paide)


Ilmselgelt on avarii toimunud enne ülevaatuse teostamist.

Natuke narr viriseda 300 euriku eest. Mis autol viga?
Ainuke küsimus et kas tõesti sel käkil on õhkpadjad nagu S klassil?!

Vaata täpsemalt, pildi pealrooli ja armatuuri padi on ju ilmselgelt avanenud?? Auto umbes kuu aega siin juba sellisena müügis.

Juhipoolne turvavöö lukusti ka vist ei tööta ,punane vajutusnupp istub sügaval põhjas ning parema esimese suunatule klaas ka tõenäolisel katki.......

Ainuke ohtlik viga oleks see kui turvavöö kinnitus ei toimi ehk ei saa turvavööd kinni panna, kui väike kild suunatuleklaasist väljas aga tuli toimib siis pole ka probleem. Õhkpadjaga lihtne, kui märgutuli põlema ei jää püsivalt, siis füüsiliselt seda keegi kontrollima ei hakka ega tohigi. See ei tähenda, et auto oleks ohtlik ja sõidukõlbmatu. Müüakse autosid, millel tagapidurid "pimedad" või diisleid mis tahmavad hullemini kui kunagised Ikarused, selliste eest hoiatamisest saaks aru.

Mustalt tegemine praegu peale viimaseid reide läinud pea olematuks, mitmes kohas ülevaatajad pelgavad hirmsasti kontrolle ning kergelt üle normi CO-ga vanapapide autod, kes sõidavad aastas maks 1000km saavad kiirelt liiklemise keeluga korduva (muu tehniline pool autol korras, kere, pidurid, tuled, klaasid, turvavarustus jms). Selles osas reegel on reegel aga teisalt on see ka naljakas kui riik ise ei suuda ega kavatsegi tagada ühistransporti maakohtades, kus buss käib viimased 7-8 aastat kolm korda nädalas.

kui näen mis ime aparaate ringi liigub siis ilmselt peab ikkagi see ÜV kohati mustalt käima! omal kogemus vana mb-ga , ÜV tuli välja, et CO ei ole normis- läksin deagnoostikasse tuli välja, et lubatud 0.36 asemel oli 0.41 sai kat väljavahetatud(autol oli suvel vahetatud täis pikkuses sumps)-auto aastast 92 ühtegi muud viga ei olnud(Rooste probleeme ei ole) aga siis ei saanud selle pärast läbi kuna toimival käsipiduril puudub nupp...ja siis vaatad tänavatel neid tossavaid ja roostetanud autosid mis on just ÜV läbinud...

Ega minu liikumised autoga ei ole teab mis pikad, ehk selle pärast tekib mõte, et tossavate autode koha pealt on kommenteerijad natuke üle pakkunud. Mina ei ole liikluses ühtegi tõeliselt tossavat autot kohanud juba palju aastaid. Veeauru tuleb ikka korras katalüsaatoriga autodel ja vanem diisel paigaltvõtul või kiirendusel PEAB musta tossu ajama sest see on normaalne kui mootorisse pritsitakse suurem kogus diiselkütust kuid õhu hulk ei suurene sama hetkega. Pärast siduri vabastamist ja liikumise alustades ei tööta turbo mis olenevalt margist hakkab tööle mootori pööretel 1800 p/min - 2000 p/min kui juba toimub käiguvahetus. Samuti paljud sõidavad madalatel pööretel millest tingituna koguneb liigne tahm heitgaasitorustikku ja kui toimub kiirendamine kus diiselmootori pöörded lõpus tõusevad 3000 ja rohkemgi siis toimub torustikku kogunenud tahma väljapuhumine. Ega siis asjata ei soovitata diisli heitgaasitorustik enne ülevaatusele tulekut "puhtaks paarutada" Oleme ülevaatusel kohanud masinaid mis tossavad kui vanad auruvedurid kuid pärast kümnendat kiirendust maksimaalpööreteni ei tule tagant torust eriti midagi enam välja ja maha jääb 0,5 meetrise läbimõõduga musta tahma laik... Pärast ülevaatust aga läheb sama masin jälle linna aeglastel pööretel sõitma kuni nädala pärast tuleb teha kiirendus mis puhub jällegi nädala jooksul kokku kogutud tahma välja. Vanematel masinatel ei pruugi tahmafiltrit ollagi ja ka katalüsaatorit hakati hiljem paigaldama. Ülevaatajatel ei ole võimalus alati ka vaadata kas DPF filtrielement ikka on filtri korpuses ja vahel ei saa ka seda näha kas filter on olemas kuna masinad pakitakse nii kinni igasuguste pori- ja muude katetega. Kindlasti on suitsevaid rontisid kuid pigem on probleem sinises suitsus mis viitab mootori liigsele kulumisele.

Eks see kiirendamise pahvak on ka nagu on- mõnel tõesti viskab korraks musta, teisel aga tuleb kogu kiirendamise aja jäme must lont tagant välja, kolmas jälle sõidab su ees pidevat halli vingu välja ajades, niiet pead salongipuhuri siseringluse peale lülitama. Paraku on eestimaine diisliomanik üsna vaene inimene ja raha auto korrashoidmiseks napib, samas ei pruugi taoline mittekorras auto ka enam diislile kohaselt ökonoomne olla, seega on kütusele kulutatav raha samas suurusjärgus bensukaga, aga omanik sellest aru ei saa- mul on diisel, mul on öko...

Paneks veel mõne mõtte 22:52 21.12.16 kommentaarile. Jah ega nn. “mustalt tegemist“ ei saa kaotada sest meie keskel on igal elualal müüdavaid inimesi küll ja veel. Riik on sellegipoolest ikka päris hästi teinud “puhastustööd“ ja ega iga kiirendusel suitsu välja ajav masin ei ole meelehea eest ülevaatust saanud. Paljud “rondid“ sõidavad ka ülevaatuseta ja ikkagi on meie riigis üldpilt päris hea minu arvates ning pessimistlikeks mõteteks ei tohiks põhjust olla. Teine teema on aga see, et riik ühelt poolt küll võitleb korruptsiooniga, teiselt poolt aga teeb tehnoreegleid mis toodavad seda sama korruptsiooni. Tähendab minu jaoks, et korruptsiooni jagub ka riigiametnikele kes oma mõjuvõimu kuritarvitavad ja 20 € altkäemaksu pärast määravad ülevaataja “kinnimajja“ kolmeks aastaks kolme aastase katseajaga... Kasutatakse ebaausaid võtteid nagu juhtum kus oli teada, et ülevaataja võib vormistada mittekorras auto korrasolevaks KUID temale seda ei öeldud. MA inimesed ootasid enne, et toimus ülevaatuse vormistamine ja alles siis nad hakkasid tegutsema. Korruptiivsus seisnes selles, et nad ei ennetanud väärtegu vaid ootasid kui „kassid“ hiireuru juures... “Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad“ oleks ehk paslik siin öelda ja minule ei meeldi see hüsteeria tehnoülevaatuse asjades, mida riigiametnikud külvavad juba see on korruptiivset mõõtu. Mina tean rohkem juhtumeid korruptsioonist MA ruumides kui korruptsioonist ülevaatusel sest neile inimestele ei ole isegi riigikohtu poolt antud kohustus täitmiseks – lugege http://hansalaw.ee/las-koerad-hauguvad-karavan-liigub-ikka-e
dasi-ehk-maanteeamet-ja-mta-ruulivad-vaatamata-riigikohtu-ju
histele-edasi/

kas kustutikontrolli kleebiste müümine on seaduslik või ebaseaduslik??? pooled ülevaatuspunktid teevad seda. kas südametunnistus ei piina? ja ära hakka ajama, et käisid koolitusel. ei pidanud silmas isand millertit vaid tema lugupeetud kolleege

Politsei prioriteet kindlasti pole saata kehvas korras autosid ülevaatusele. Mõni roostetav tiivakaar pole veel ohtlik liikluses, aga vahest näeb ikka rehve millel ka traadid väljas. Tuleks võtta üks noorpolitseinik, jalutab kaubanduskeskuse parkla läbi ja kui all mittevastavad rehvid, siis klaasipuhastaja vahele kordusülevaatusele suunav protokoll. Väga efektiivselt parandaks liiklusohutust.

kui ise ei viitsi, ei oska, ei taha siis tulebki teenust osta, keegi ei sunni ju sind neid kleebiseid ostma. kes tulekustuti kontrolli teostava on üsnagi tõenäoliselt koolituse läbinud sest trahvid on suht valusad ebaseadusliku tegevuse eest.

To: tross12345
Tulekustutit kontrolliv tegelane ei pea läbima mingit koolitust kuna riik ei nõua seda. http://tulehoidja.ee.ee/kes-tohib-teha-tulekustuti-kontrolli
/
Kui asjad on vahepeal muutunud siis loeks küll vastavat määrust.

seda ma ju kirjutasingi, et kui ise ei oska, ei taha, ei viitsi jne. ja et keegi ju ei sunni seda teenust ostma, seda enam et kustuti puudumine ei sega ülevaatuse läbimist.

Teie arvamus, nagu oleks tõenäoliselt kustuti kontrollija läbinud vastava koolituse ei ole tõenäoliselt 100% tõde sest koolitust ei pea läbima, seega tõenäoliselt nii mõnigi "kleebistaja" on ilma vastava tunnistuseta, seda ma tahtsin üles tähendada. Kustuti puudumine tegelikkuses segab ülevaatusel positiivse otsuse saamist kui tehakse kontrolli ühissõidukile, näiteks taksole, samuti peaks selline karmim suhtumine kehtima ka kütuseveokite ja teistele tuleohtlikke vedusid vedavatele masinatele. Isegi kontrollkleebise aegumine loetakse mainitud masinatele ohtlikuks veaks mis toob kaasa kordusülevaatuse. Kui taksojuht ei taha kordusülevaatust siis me võime ulatada temale veekindla musta markeri ning meie juhendamise all saab inimene teha vastavad toimetused koos allkirja ja uue tähtaja kirjutamisega kustutile...

oh jah,ma ei olegi väitnud et 100% aga kuna "tõenäoliselt" kontrollisid samad tegelased enne nõude kadumist ka kustuteid siis on suurem osa selle koolituse läbinud ning mitte ainult ühissõidukitel ja "plahvatusohtlikel" ei sega vaid kõigil masinatel mis juriidilisele isikule kuuluvad aga sellegipoolest ei sunni keegi seda teenust ostma, kui tahad ostad, kui ei, teed ise, lihtne ju, meeles peab pidama vaid pisiasju nagu näiteks see, et üle 10 aasta vanuseid ei tohi kontrollida vaid tuleb hooldada jne

mida see juriidilisele isikule kuuluv masin eraisikule kuuluvast erineb?

Küsiks pigem seda, et nüüd uuematel masinatel (VW beetle, Audi A1, Ford Focus STnäiteks3) on HID tuled aga puuduvad tuledepesurite ning automaatne kõrguse reguleeringu nõue, ehk nendel masinatel need puuduvad baasvarustses, et hinda all hoida.

Lisaks peavad ääre ja numbrituled alati põlema aga uuematel masinatel nad lihtsalt päeval ei põle.

Siin nüüd küsimus, kas Eesti seaduste kohaselt on need tehasest tulnud autod tänavakõlbmatud?

Kaua ma veel pean mustalt tegema ülevaatust oma HID tuledega kui tehasest tulevad välja HID süsteemiga autod, millel puuduvad pesurid ja kõrguse reguleering?

Ära ma neid mitte mingil juhul ei võta, sest nüüd vähemalt on näha valgustamata tänaval inimesi.

To:tross12345
Olete musternäide inimesest kellel on mõned asjad peas segamini kui "pudru ja kapsad", tehke endale asjad selgeks ja ärge jätkake teiste lõbustamist... Ka mina olin paljuski samasugune kui alustasin siin foorumis tehnoülevaatuse temaatikas küsimustele vastamist 01.07.2005.a. Tulekustutiga seonduv ei ole absoluutselt seotud masina omanikuga (kas juriidiline isik või eraisik) sest olenemata omanikust peab kustuti masinas olema. Sõiduki omandivormiga seonduvalt käib käsiapteegi olemasolu kohustus, mitte tulekustuti puhul.
Üle 10 aasta vanuseid kustuteid peab tõesti hooldama, selles on Teil õigus, kui kustuti tootja ei näe ette sagedasemat hooldust. Kuna tulekustuti näol on tegemist nn. survemahutiga (kustutis on gaasi surve mis peab pulbri välja puhuma) siis vastavalt regulatsioonile, mis käib mis iganes survemahutitele, (antud juhtumil tulekustutile) peab tegema 10 aasta möödudes surveproovi. Kustuti avatakse ja sinna lastakse sisse vesi millele antakse suur surve ja hoitakse selle surve all kindel aeg. See ongi surveproov mille maksumus on peaaegu sama mis maksab uus tulekustuti seega oleks mõtekas hoopiski osta uus kustuti kui hakata jändama vanaga.

......
ja sellepärast vaadake ostes kindlasti kustuti valmistamise aega!
Tavaliselt anumale sisse stantsitud.

To:Väike küsimus.
Enda koolitamisest mäletan, et HID puhul on tegemist xenon kaarleeklahenduslambiga (mida riigiametnikud nimetavad gaaslahenduslambiks) kus kusagil 20 000 voldise kõrgepinge poolt klaasanumas toodetud kaarleek on valgusallikaks. Kuna mina ei ole näinud masinat millest Te kirjutate siis ehk on tegemist HIR (Halogen Infrated Reflective) so. infrapuna tehnoloogiat kasutavate halogeenpirnidega varustatud autoga? Mõlema valgusallika puhul peavad tõesti olema pesurid kui ka automaatne valgusnivoo reguleering. Veelgi uuematel masinatel kasutatakse esituledes LED tehnoloogiat mis ei ole HID ega HIR tehnoloogiatega kuidagi seotud ja siin ei peaks vist rääkima lisavarustusest. Kui nüüd tõesti räägite ikkagi xenonitest või infrapuna kasutusest ja ei ole pesureid ega kõrguskorrektorit siis tõesti võib olla mingi ametnike tobeda eksitusega. Või süsteemse sullerdamisega nagu on sõiduautode veoautodena arvele võtmine arvan mina sest sõiduautona konveierilt tulnud sedaan ei saa muutuda kaubikuks aga nii meil asjad ju käivadki...

Minu arvates Eesti seaduste kohaselt on need tehasest tulnud autod tänavakõlbmatud? Teen väikese kõrvalpõike, näiteks meil võetakse arvele ka masinaid millel DRL tähistusega päevatuled kuid määrus 42 lubab AINULT RL tähistusega... tähendab nii mõneski asjas ei jõua seadusandlus järele uutele tehnoloogiatele. Riigi poolt tehnoülevaatajatele nõudmisi esitades ollakse valmis juuksekarva neljaks lõikama, endal on ülevaatustehniline korralagedus.

Mis puudutab ääre- ja numbritulede põlemise kohustust siis on Teil natuke vana info kuna liiklusseaduses https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv on kirjas - § 40 (2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.

Teie viimasele küsimusele ma kindlat vastust anda ei saa vaid oletan – niikaua kui riigiasutuses on tööl ikka samad “pädevaid“ niikaua ei muutu midagi.

Kui autol on nivoovedrustus, siis pole tulede korrektor justkui obligatoorne.

Miss nii, kas ei ole puhkepäeva hommikul und hr. kaheksa punkti?
Lihtsam ja arusaadavam oleks kirjutada nivoovedrustus asemel - õhkvedrustus.
Lihtsam ja arusaadavam oleks kirjutada obligatoorne asemel - tingimata tarvilik.
Kui vedrustuse süsteemil on miskit korrast ära ja õhkpatjade juhtimist ei toimu juhtbloki poolt siis võiks vedrustuse nivooandurilt tulev info ikkagi jõuda tulede korrektori juhtblokile, või kuidas? Olen antud teemas natuke võhik aga HID/HIR esitulede puhul peaks automaatkorrektor olema obligatoorne olenemata vedrustuse liigist. Igal juhul kui vedrustus ei tööta siis peaks esitulede korrektor valgusvihu automaatselt alla reguleerima.

Tulede pesuri ja kõrgusregulaatori nõudega HID valgusti puhul on ka valgustugevus ära määratud. Uuemates sõidukites kasutatakse 25W HID pirne mille valgustugevus on väiksem. Seega ei pea nendel olema kõrguse regulaatorit ja pesu.

Õhkvedrustus? Millert peaks ju proff olema?
Nivoo on õige, jah osadel toimib õhuga, teistel aga õliga ehk hüdrauliliselt. Sel juhul pole seal õhuga miskit pistmist.

to: Mariinake.
Vabandan Teie ees oma seniilsuse eest. Ma oleksin oma väitele lisama HID puhul, et - siis kui on tegemist lambiga, mille valgusvoog on üle 2000 lm.
to: vanames
Teil on õigus hr. vanamees ja ma vabandan ka Teie ees, et ei kirjutanud kõikidest siia ilma loodud vedrustuse süsteemidest kus kasutusel nn. nivoovedrustus. Kuna õhkpadjad on enim kasutusel olevad, sellepärast ma ka nii kirjutasin. Kui vaatate https://en.wikipedia.org/wiki/Self-levelling_suspension
siis leiate, et leidub ka hüdropneumaatilist nivoovedrustust kus on nii gaas kui õli omavahel kenasti toimetamas. Mis tähendab, et ka Teie teadmised ei ole eriti kõrgel tasemel kuid alati saab ju "guugeldada" eks...
Millert ei ole ennast kunagi päris proffiks pidanud sest minu autotehnilised teadmised on väga piiratud ja paljud õpitud ning loetud asjad hakkavad ajapikku ununema. Tehnoülevaatajana pean ennast pigem proffiks kuna toetun varsti juba 23 aastasele praktilisele ülevaatustöö kogemusele.

Tegelikult peab end tänaste trendidega siiski kursis hoidma, mitte toetuma ammuloetud ja poolunustatud teadmistele. See ei ole halvustav märkus, lihtsalt eks me kõik ole natukene mugavad ja püüame vana rasva peal läbi ajada. Kuid ses mõttes peaks ülevaataja olema üdini haritud mees- teadma kehtivad õigusakte ja mõistma kaasaegset tehnikat, sest ideaalis võiks ta olla esmane kättesaadav abimees autoomaniku jaoks ning andma esmaseid näpunäiteid rikke olemusest ning siis saab minna remondikohta ning saab seal täpsemalt ära rääkida, mis autol viga. Kuid paraku on ülevaatus meil vaid ühe seaduse täitmiseks ning autoomanikele tihtipeale hirmutav protseduur- kui äkki ei saagi läbi, mis siis saab...
Aga ei saa tuua näiteks seda, et nivoovedrustus võib ühel hetkel üles öelda ja siis peab tulede oma toimima- samamoodi võib ka see üles öelda, kuigi mõlema puhul süttib armatuuris tuluke, kuid vaadates meie liikluspilti, siis ega juhid ei tõtta väiksemaidki rikkeid likvideerima või hoolima auto seisukorrast- reguleerimata tuled, mittepõlevad tuled- igapäevane nähtus-nuhtlus.
Mina selle maanteeametiga kaklemiseks niipalju ehk närve ja energiat ei kulutaks- üks mees kunagi võitles tuuleveskitega, aga need püsisid stoilises rahus edasi. Ametnike riik on riik omas keskkonnas- seal sündinud asjad on nende silmis alati õiged, sest pole ju võimalik, et keegi on nendest targem. Ja kui sinna satubki koolipingist mõni ärksam tegelane tööle, siis ta kas õpib koos huntidega ulguma või lahkub omal soovil.

Ai kurja, läks segi jah nagu "puder ja kapsad", vabandust , minu viga aga selleks hr Millert meil siin ju ongi, et sihuksed asjad õigeks keerata :). Teema lõpetuseks, keegi ei sunni teenust ostma ja teenuse osutamine ei ole ebaseaduslik :).

No nüüd sai asi selgeks. Arvan, et Millert´ist on esialgu rohkem kasu kui kahju siin foorumis aga eks ma samuti eksin või jätan vahel vastuse poolikuks. Minule sobib kui mind võetaks siin foorumis mitte kui eksimatut eksperti vaid kui inimest kes on pühendunud tehnoülevaatusele.

http://www.ohtuleht.ee/783314/oleks-ma-kapoti-alla-vaadanud-
siis-poleks-seda-autot-tasuta-ka-votnud

Kõva vana, julgeb asja kella külge panna. Oleks selliseid rohkem, siis ei julgeks ülevaatajad nii suures mastaabis romu müügiautodele ülevaatuseid peale teha.

Vast passib küsimus siia alla paremini. Rahvasuu räägib asja, mida ma hästi uskuda ei taha.

Väidetavalt on kodanik ostnud endale mittetäieliku OM-lepingute pakiga auto, mis on järjepideval liikluses osalenud ja omab praegugi kehtivat kindlustust ja ülevaatust. Samas on esmane (ehk praegu passis kirjas olev) omanik esimese lepinguga jalutanud ARK ja teatanud võõrandamisest. Ükski ostja pole aga vaevunud asjaga tegelema.

Kas ülevaatuse vormistamisel võõrandamisest teatamise märge takistuseks ei ole?

Ma ei välista ka seda, et tegu on puhta legendiga.

Muudetud 15.02.17 11:41

Võõrandamises teatamine MNT-s ei muuda ülevaatuse läbimises midagi ma arvan, küll aga vist ei saa ülevaatust läbida sõidukiga, mis on (ajutiselt) arvelt maha võetud.
Samas on siin kah ilmselt erandid. Mul MNT registris üks uunik-motikas märkega, et ajutiselt arvelt maas, aga võetakse uuesti arvele PÄRAST ülevaatuse vormistamist. Seega mingil juhul peab ikkagi saama ka ülevaatust teha sõidukile mis ajutiselt arvelt maas.
Tehnoülevaatusele saab vist minna suvaline isik, kelle valduses on sõiduk ja teh. pass?

Mina ei tegele auto dokumentide vormistamisega Maanteeametis kuid enda isiklikest kogemustest mäletan. Kui ostja ei vaevu auto reg. tunnistuse vastu võtmiseks miskit teha siis teatud aja möödudes lõpeb õigus saada uuel omanikul autole dokumenti. Auto omanikuks jääb endine omanik kes hakkab maksma trahvisid kui neid korraldab auto ostnud kuid uut reg tunnistust mitte vastu võtnud isik. Auto jääb ARK infosüsteemis kusagile andmebaasi kuid ülevaatust ei saa sellisele masinale teha kuna vana reg. tunnistuse andmetega ei avane ülevaatusprogramm. Ülevaatuse vormistamiseks peab “uus omanik“ minema kohapeale ja paluma uut reg. tunnistust kus masin juba tema nimel. Jah ülevaatusele saab masina esitada suvaline isik kuid uuesti arvele läheb masin alles siis kui ülevaatusel esitatakse õige reg. tunnistus olenemata sellest kes on auto omanik.

LRB mind ei huvitagi. Minu küsimus on pigem selle kohta, kas ja milliselt näeb ülevaataja auto andmeid juhul, kui auto on registris, ajutiselt registrist maha võetud omal soovil tähtajalisena või kui süsteem on selle liigutuse ise teinud (kuna on täis tiksunud aasta viimasest ülevaatusest).

Ehk kas ülevaatust üldse on võimalik vormistada, kui auto on võõrandamisteatega või ise tähtajaliselt arvelt maha võetud?

Süsteemi maha võetud autole saab teha, seda ma tean.

Mis asi on mittetäieliku OM-lepingute pakiga auto? Tean sõiduautot ja veoautot ja pakiautotki. Tean, et OM on lühend sõnast olümpiamängud. Palun olge väheke korrektsem ja ärge risustage Eesti keelt.

http://www.auto24.ee/used/2477864 Kuidas see võimalik on ,et ülevatus värskelt tehtud Rael AS (Leola) kus pole leitud ühtegi puudust aga paremat küljekarpi pole ollagi.

Mitu OV Sa kandvas konstruktsioonis näed?

Paraku peab nõustuma jee.kim arvamusega sest tema on aru saanud kuidas peab ülevaatusel toimetama st. vastavalt riigi poolsele juhendamisele.

Ma jätsin meelega eelmisest lausest välja sõna „kaalutlema“ pannes teistsuguse sõna “toimetama“, kuna kaalutlusõigus ei ole enam ülevaatajate jaoks 100%. Meile on antud reeglistik kus on otsused vastavas tabelis mis tehtud Brüsseli kontorirottide poolt ja pandud meil määrusesse. Makrokunnil on õigus kahtlusteks, et kui küljekarbi välimisest iluplekist miskit alles ei ole, siis võib oletada, et kusagil võivad augud või olulised kahjustused olla veelgi olulisemates kohtades...? Küljekarbi iluplekk ei ole otseselt kandevkonstruktsioon nii nagu ei ole kandevkonstruktsioon poritiib või katus. Küljekarbis sees on paksem sirge plekkleht karbi keskel ja sinna külge kinnitatud tõstekoht on kandev konstruktsioon. Keegi ei tõsta autot suvalisest kohats küljekarbil vaid seda tehakse ainult tõstekohast – mis ongi kandev konstruktsioon.
Seega Makrokunn86 visuaalselt tekkinud arvamus on aga oletus ja spekuleerimine mis ei sobi kokku HALDUSÕIGUSEGA. Võite ju imestada, et mis siia puutub riigijuhtimise ja korraldamise reeglistik? Vastan ise. Aga nii ongi. Riik eesotsas Maanteeametiga on läbi viimas üleriigilist ülevaatajate allutamist uuele korrale so. haldusõigusele. Varasemalt oli ülevaataja ülesanne kaalutleda ja otsustada kas auto on tehniliselt teekõlblik, tänaseks aga on olukord kardinaalselt muutunud. Varasemalt oli ülevaataja jaoks kõige A ja O määrus nr. 42 mida kasutati 20 aastat ja seal on kirjas autoehituse ja ohutuse põhireeglid. Tänu sellele teadsid paljud ülevaatajad reegleid paremini kui riigiametnikud, nüüd aga on meil keelatud olla targad sest ülevaataja võtab vastu otsuseid AINULT Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 77 lisa 4 –st lähtuvalt. Ülevaatuspunktiga on tehtud riigil haldusleping, mis annab õiguse teostada tehnoülevaatust ja uute arengutega on minu arvates “vint üle keeratud“. Autotehniline ja inseneride koostatud transpordi ehitusreeglistik ei saa olla haldusõigus. Ma kujutan ette seda ilu ja lõbu kui, et Maanteeamet läheb autoesindusesse korda looma nõudes autode vastavust haldusõigusele. No ei saa ju AGA tehnoülevaatusel nad saavad oma nina toppida autotehnilisesse regulatsiooni andes ülevaatajatele ette otsused. Haldusõiguse ülim reegel on – mis on lubatud, see ongi lubatud ja ülejäänud on keelatud. Mis on keelatud see ongi absoluutselt keelatud ja kõik. Kuna ülevaatajatele etteantud reeglistik on algeline siis tihti tahaks olla adekvaatne ja kirja panna olulist puudust mida ei ole kirjutatud vigade tabelisse KUID meil on keelatud tegelda omaloominguga... Veelgi lihtsamalt üeldes – meie ei tohi panna kirja puuduseid mille kirjeldust ei ole MKM 77 lisa 4´s. Maanteeameti kodulehel pakutud viite järgi https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1300/4201/4003/MKM_m31_
lisa4.pdf , ütleb määrus
6. ŠASSII JA SELLE KINNITATAVAD OSAD

Nüüd jõuategi jee.kim pakutud õige haldusotsuseni. Kuna auto kohta ei ole kandvate konstruktsioonide kohta fotosid siis makrokunni seisukoht on haldustava vastane kuna ta toetub oletustele. Jee.kim on lahendanud “koduse ülesande hindele 5“ sest tema teab, et uksekarpide kohta ei kirjutata sõnagi meile ette antud kohustuslikus reeglistikus ja PUNKT.

Kuna tehnoülevaatus on muudetud riigi poolt tuimaks juriidiliseks mulaks siis kasutades jokk´i saab iga seadusnutikas saata inspektori pikalt kuna sõiduautol ei ole tihtilugu Šassiid. Vaadates Eesti entsüklopeediat on Šassii, auto, traktori vms masina põhimik, mille külge on kinnitatud kere või tööseadised.

Ma ei kutsu kedagi üles jokkskeemitamisele kuid kui inspektori arvamusest oleneb firma lahtiolek siis tehakse kõik selleks, et firma saaks jätkata...

Hr. Millert'i arutlus on hea aga mina viitasin asjaolule, et antud isend on täisraamiga :)

Teil on õigus Ford Explorer omab šassiid ehk täisraami. Ma ei hakanud teemasse süvenema vaid läksin lihtsama vastupanu teed, ehk hakkasin arutlema kuidas on teema lahti kirjutatud reeglistikus. Enne MKM 77 lisa 4 ilmumist oleks pidanud karbiauguga masina praakima vastavalt MKM 42-le (kood 603 p.2) nüüd ei saa ka kõige suurema tahtmise juures seda teha sest minule on Maanteeametist saadetud eksperdi kiri mis keelab MKM 42 kasutamise kuna MKM 77 on ülimuslik. Selles 77-s aga ei räägita roostekahjustustest mis on Fordi pildil näha.

Minule saatis üks hea kauaaegne foorumi külastaja kirja õigusega kuna ta ei ole päris nõus sellega, mida ma ühes varasemas selgituses mainisin - nagu ei oleks auto kandevkonstruktsiooniks poritiib või uksekarbi välisplekk. Kuna tolle inimesega sarnaselt mõtlevaid võib veelgi olla, siis pean vajalikuks anda avalik vastus tähelepanelikule foorumi külastajale. Poritiib, tuule- ja tagaklaas ja katus, uksepostid, piilarid ja veel lugematu arv keredetaile on kindlasti auto kerele jäikust andvad konstruktsioonid. Aga kas nad on ka kandvad? Mingil määral ikka. Minu jaoks on kandevkonstruktsioonideks pigem need kohad mis “kannavad autot“ st. alusvankri ja vedrustuse kinnituskohad kere külge ja veel rehvi vahetuseks mõeldud auto tõstmise kohad.
Minu jaoks on kandevkonstruktsioonid veel omakorda lahterdatud olulisteks ja vähemolulisteks vastavalt sellele mis ülesanne neil on ja millised satuvad rohkem roosterünnaku alla. Mitte iga auk uksekarbis ei ole minu arvates kere jäikust või auto kinnitust alusvankrile oluliselt nõrgestav nagu ka roostes poritiiva äär.

Tänan Hr. Millert väga täpse vastuse eest. Olen jälle targem ning tean nüüd kuhu see aasta ülevaatusele lähen,kus ei peedistata iga roosteauguga nii nagu mujal.

Kuna herr Millert mind korrale kutsus, siis ma parandan oma vea.

"mittetäieliku OM-lepingute pakiga auto" all mõtlesin korduvalt edasi müüdud ja järjestikkuste tehingute vahel Maanteeameti Liiklusregistribüroo klienditeeninduses vormistamata jäetud autot, mille ostu-müügi lepingute seast on puudu üks või enam tehingut kinnitavat dokumenti.

Kas nüüd on korrektne ja arusaadav?

Kas tõesti ei oma endise omaniku tehtud võõrandamisteade mingitki mõju autole ülevaatuse vormistamisel?

Kui autol on karpides augud siis selline asjaolu on põhjuseks eriti hoolikalt otsida kandevkonstruktsioonide ja nende kunnituskohtade roostekahjustusi ning peidetud põhjaaukusid...

to v6sa

olles äsja müüjana selle teema läbinud, siis niipalju, kui ma infot sain - maanteametis tehtud võõrandamisteateid on kaks erinevat.

Esimene puudutab e-maanteeameti kaudu tehtud müügilepingut, mis tõepoolest ei mõjuta midagi (see kehtib 5 päeva ja kõik)
Teine on maateeametis tehtav võõrandamisteade, mis kustutab auto 5 päeva möödudes (seaduses ette nähtud aeg) registrist niikauaks, kuni uus omanik selle oma nimele võtab. Selliselt kustutatud autoga ei tohiks olla võimalik teha mitte mingeid tehinguid ning seda ei tohi liikluses kasutada (tegelikult ei tohiks saada sellele teha kindlustust ning ka mitte ülevaatust, kuna see on loetud registreerimata sõidukiks) ning autoga liiklemine võib tuua juhile kaasa kuni 200 ühikut trahvi (UUELE omanikule lisaks veel kuni 100).

Ülimalt tõenäoliselt ei saa võõrandamisteatega autole ülevaatust vormistada, kuna erinevalt ajutiselt kustutatud masinast muutub võõrandamisteatega kehtetuks registreerimistunnistus.

See legend võib pärineda aastatetagusest ajast, kui maanteeamet (siis veel ark) ei olnud volitatud autosid registrist kustutama. Praegu on seoses "ainult paberil eksisteerivate" omanike ja nende parkimistrahvidega see teema põhjalikumalt käsile võetud.

Ja mis puudutab mittetäieliku ostumüügilepingute pakiga autode ostmist, siis seal peab arvestama, et dokumentide alusel kuulub auto sellele kodanikule, kelle allkirjaga müügileping on pakist puudu, sõltumata sellest kes on auto eest hiljem kellele maksnud.

Ma eeldasin ka, et kui ma jalutan OMlepinguga LRB büroo leti äärde ja palun edaspidi selle auto muredega mind mitte tülitada, siis sellest hetkest on auto uuel omanikul tranduleti pruukimine keelatud. Või noh, tasuline avastamistel. Ning olen aru saanud, et kuna ÜV tegemisel dokumentide kehtivust kontrollitakse, see valskus ka avastatakse.

Aga praegu on väidetud, et ei oma tähtsust. Esmane omanik on just leti ääres ja oma allkirjaga kinnitanud auto müümist...

Ei ole seda teemat tükk aega lugenud, aga hiljuti oli siin arutelu gaaslahendustulede kohta ning arvamus, et sel juhul on kohustuslik tulede automaatne kõrgusregulaator ning tulede pesu. Arvasin ka ise nii, kuid hetkel sõidan juba pikemat aega autoga, millel on tehase xenonid ning ei mingit tuledepesu ja kõrgusregulaatorit. Ülevaatusel ei ole ka keegi kunagi küsimusi esitanud. Lisaks veel, et auto on Läti registris ning seal teatavasti ülevaatuselt "mustalt" läbi saada on pea võimatu. Aga kindlasti on ka Eestis samasuguseid autosid. Tegemist siis Chrysler Pacificaga.

http://www.ohtuleht.ee/824965/mustalt-tehnoulevaatuselt-auto
d-labi-lasknud-sullerid-moisteti-suudi

Panen Teile oma kommentaari mille avaldasin õhtulehe kommentaariumis.

Mait Millert / 18:46, 29. aug 2017

Kui on tõesti Urmas see mees kelle kohtuistungil halduskohtus olin siis tekib arusaamatus sest kohtusse kutsutud ekspert ütles kõigi kuuldes Urmasele: "Sina tegid kõik õigesti kui tegid heitgaasitesti" Ka mina olen näinud Urmase tehtud heitgaasi mõõtmise tulemusi ning julgen samuti otsustada, et Urmas vähemalt ühe kindla auto puhul tegi heitgaasitesti õigesti. Täna loen, et Urmast süüdistatakse võltsimises vaatamata sellele, et süüdistus toetub teises ülevaatuspunktis kontrollide poolt tehtud ebaausal mõõtmisel mille väljatrükil on auto mootori temperatuuriks AINULT 37 kraadi ...

Panen Teile oma kommentaari mille avaldasin õhtulehe kommentaariumis.
Mait Millert / 07:01, 30. aug 2017

Hr. jokk. Kahjuks tuleb Teiega nõustuda sest kui Urmas K oma õiguste kaitseks kaebas Maanteeameti Tallinna Halduskohtusse lootuses tühistada MA otsust siis osaledes sellel kohtuprotsessil nägin, et kohtunik oli minu jaoks väga selgelt MA poolel. Kogu kohtuistung oli kui palagan sest Urmase advokaat KORDUVALT tegi märkuseid kohtunikule kes ei teinud välja sellest, et üks tunnistaja vastates olulistele küsimustele - luges vastuseid paberilt ... MA muutis eksperdi istungi käigus MA tunnistajaks mis on minu jaoks uskumatu lugu kuna MA advokaat võttis ühendust MA direktoriga muutmaks eksperti vande all tunnistajaks. Samas see sama tunnistaja on tänaseks kõrvaldatud ülevaatuspunktide inspekteerija ametist. Tegemist on inimesega kes ametlikus süüdistusaktis kes peab roostes summutit heitgaasi süsteemi ilma loata ümberehituseks.

Tegelikult on asi nii, et ülevaatuse normid on nii madalad, et polegi vajadust mingit "musta ülevaatust" teha.
Alustan paarist näitest:

Näide 1: Pargin linnas oma auto ning mööda juhtub sõitma politseiauto ja mäkab, et mul jahutusvedelikku tilgub maha nii, et loik on jõhker. Suunatakse silmapilkselt ülevaatusele. Vahetult enne ülevaatust lasen jahutusvedeliku süsteemist välja ja asendan selle veega. Puhta veega. Lähen ülevaatusele ning tund hiljem on ülevaatus jälle kehtiv, sest ülevaataja asi ei ole see, kui palju puhast vett talle pähe tilgub. Tema lähtub nõuetest ja nõue on, et keskkonda ei saastataks.
Ülevaatuselt tulles asendan vee jälle jahutusvedelikuga, et ära ei külmuks. Hiljem märkab sama politseinik mind linnas ning avastab, et mul on kehtiv ülevaatus ning endiselt lekkiv jahutussüsteem. Mis te arvate, mis on tulemus? Esiteks võetaks uuesti mult ülevaatus ära ja teiseks langeb korruptsioonikahtlus sellele töötajale, kes selle kehtima pani.

Näide 2. Lähen autoga ülevaatusele. Selgub, et heitgaaside tase nii kõrge, et tuleb remontida. Remonditöökoja hinnangul remondikalkulatsioon ca 1000€, mis on normaalne õli võtu korral. Mina aga lähen lihtsama vastupanu teed ja topin mootori õli hulka "smoke stop!" toote, mis maksab 6€. Päev hiljem lähen uuesti ülevaatusele ja heitgaaside test sooritatud. Näiteks oli autol kõrgendatud pööretel 00 aasta avensisel co näit 0,468. Bensiin-kat-iga oli tegemist. päev hiljem oli see 0,241. HC langes 96 pealt 68 peale.
Nädal hiljem müün auto maha. Uus omanik laseb teha kohe õlivahetuse ja nagu inimestel kombeks, pannakse sinna kõige vedelam õli. Siis ülevaatusele minnes selgub, et CO on nii kõrge, et ülevaatuse see elusees ei läbiks. Suure tõenäosusega algatatakse jälle menetlus sm ülevaataja suhtes ja siis tema peab tõestama, et ta ei ole "kaamel".

Siinkohal ei taha ma alustada teemat, miks ma seda teeks. Näiteks enne auto müüki, sest inimene vaatab rohkem ülevaatuse kehtivusaega, kui tehnilist seisu. Samuti ei viitsi ma kuulata jutte, kas toimib. Samuti on tegevus legaalne, sest selliseid tooteid müüvad näiteks automaailm ja teised suuremad kaubamüüjad ning äkki ma olen rohelise mõtteviisiga ja ei taha osta uut mootorit, sest tootmine saastab samuti maailma.

Minu jutu eesmärk on, et ülevaataja "käed on seotud". Ta sisuliselt saab aru, et tegemist on pettusega, kuid ta peab panema ülevaatuse kehtivaks.
Seega tegemist ei ole alati "musta ülevaatusega" vaid nõrga ning jokk süsteemiga. Ning need 2 näidet ei ole veel kõik. Võiksin neid veel tuua (nt B-ala esiklaasis mõra - panen lühemad kojamehed. Sokk roolilati lekkivas otsas. Mootori pesu enne ülevaatusele minekut. ABS ja turvapadja tule aegreleega rikkumine jne).

Tere Tauno
Ülevaatuse normid ongi madalad sest ülevaatusel kasutatav ainutähtis regulatsioon MKM 77 toetubki miinimumnõuetele. Vaadates kehtivat määrust https://www.riigiteataja.ee/akt/122072011001?leiaKehtiv leiab viite § 12 ´st Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/45/EL http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:
2014:127:FULL&from=ET kus ongi nii kirjas, et: “Käesoleva direktiiviga kehtestatakse avalikel teedel kasutatavate sõidukite korralise tehnoülevaatuse korra miinimumnõuded.“ Just nii MIINIMUMNÕUDED, millest korratakse direktiivis korduvalt. Minugipärast võib kehtestada kasvõi mikronõuded peaasi, et oleks kaasatud TERVE MÕISTUS. Minule tundub, et see mõistus ei ole päris terve, ma mõtlen siin ministeeriumit ja nende partnereid. Enamus meid ümbritsevast maailmast mõistab, et auto peab olema teekõlbulik ja sellepärast nimetatakse liiklusvahendi kontrollimist „Roadworthiness test.“ Meie riigis toimub aga nõuetele vastavuse kontroll mis eemalt paistab olevat nagu sama tegevus, tegelikkuses aga tegeldakse rohkem tühikargamisega. Tühikargamine seisneb selles, et liiga palju pannakse rõhku pisiasjadele ja riigiametnike kapriiside täitmise kontrollile. Otsustajate peataolek on kohati hirmutav kuna tänaseks oleme jõudnud sellisesse punkti kus julgen avalikult teavitada: „Tehnoülevaatusel valitseb anarhia“ Kuidas siis teisiti anda hinnangut olukorrale kui vastavalt liiklusseadusele ja sealt tulenevale mõõteseadusele on kohustus tunnistada liiklusohtliku sõidupiduriprobleemiga sõiduk liikluskõlblikuks … Kuidas siis teisiti kui pidurite jõudünamomeeter EI PEA olema kalibreeritud, küll aga mõõdulint. Minul on säilinud videosalvestus aastast 2007 kus küsisin 100 ülevaatuspunkti omaniku juuresolekul auditooriumis ARK direktorilt: “Kuidas kommenteerite olukorda kus ülioluline mõõtevahend EI PEA olema kalibreeritud?“ KA täna ei ole pidurite testimise seadme so. dünamomeetri mõõtetäpsust garanteeriv kontroll kohustuslik??? https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1010/9201/7003/MKM_m57_
lisa.pdf# Ma ei taha olla ülekohtune enamuse kolleegide ülevaatuspunktide omanike suhtes sest tegelikkuses ikkagi kalibreeritakse neid seadmeid kuid on ka neid kalibreeritud seadmeid mis valetavad 30% ja "voilaa!". Ülevaatus töötab edasi sest on j.o.k.k. - on kalibreeritud auto kaal. Kuna pidurdusjõu mõõtja ei pea olema kontrollitud siis ka pärast kontrolli teada saades, et mõõteriist „paneb puusse“ käib edasi papi teenimine. Minule selgitas kunagi üks metroserdi töötaja, et kasutataksegi piduristende mille tootja ei näe ette vajalikku täpsusklassi kalibreerimise võimalust sest tegemist on garaažiseadmega aga mitte riikliku tehnojärelevalve jaoks mõeldud mõõteriistaga. Selline tester on odavam, see on üks põhjus miks on nii nagu ta on. Ma ei tea kui palju on selliseid ülevaatuseid kus tester valetab kuid oletan, et see asjaolu ongi üks paljudest põhjustest, miks on nn. mõõtemääramatuse % nii absurdilähedalt suur. Mõõtemääramatuse kasutamise kohustus nõuabki lubada liiklusesse rikkis piduritega masinaid (sõidupiduri erinevus 31% - 45%, 46%=kordusülevaatus). Minu jaoks eriti „raskelt seeditav“ on vastutavate riigiametnike “pädevus“ mis ei ole suuteline 12 aasta jooksul „Korda majja looma“. Selle asemel tegeldakse tehnoülevaatuspunktide suhtes repressioonide ja sanktsioonide kehtestamisega, ikka selleks, et allutada kogu süsteemi totaalsele kontrollile, mida aitab teostada videokaamerate kohustus alates 01.07.2018. On see halb või paha aga kuna meil on anarhia siis valdav enamus tehnoülevaatajatest rikuvadki MÕÕTESEADUST ja vormistavad kordusülevaatuse kui sõidupidurid on ohtlikud (erinevus teljel üle 30%) tähendab, et ülevaatajad ikkagi omavad seda „tervet mõistust“, ainult Millert, täidab seadust ja tunnistab masina nõuetele vastavaks, seejuures väljastab ametliku dokumendi kus teavitab klienti, et auto võib tulevikus kujutada ohtu …
Selles on Teil õigus, et ülevaataja käed on seotud. Käed on seotud lugematu arvu juhistega. Käed ei ole isegi mitte seotud, nad on aheldatud sest mina oma töös pean jälgima mitte niivõrd pähe kulunud reeglistikku, kui ülevaatajate karistusregistrit, et mitte karistatud saada. Ma poleks eluski selle peale tulnud, et meie riigis on ka sõidupiduritest tähtsamad eesmised udutuled. Jah head sõbrad, kui olete tellinud mittekohustuslikud laternad oma autole siis ülevaatusel positiivse otsuse saamiseks vaadake, et need mittevajalikud laternad oleksid ülevaatusel töökorras. Nimelt on ülevaatajat karistatud muuhulgas ka selle eest, et ta ei kontrollinud eesmiste udutulede reguleeritust kuna laternad ei süttinud ülevaatusel.

Muudetud 14.11.17 09:51

Väike lisaselgitus.
Ülal olev pilt minu koostatud haldusdokumendist on näide kuidas võiks minu arvates õigusriigis oma tööd tegema ülevaatuspunkt kus täidetakse seadust kuid tehakse kõik selleks, et autoomanikku teavitada probleemidest. Kui on seadus (mõõteseadus) siis seadused on ju täitmiseks isegi siis kui seadusega kaasneb mingi segadus. Teine variant on rikkuda seadust ja kutsuda auto kordusülevaatusele. Olles süsteemis nii kaua tean kui punktuaalselt ja vahel isegi liiga agaralt nõutakse minult reeglite täitmist samas aga kui paralleelselt kehtib alates 2005 aastast reeglistik kus nõutakse sisuliselt ohtlike autode liiklusesse laskmist, siis selline asjaolu on ajude vägistamine minu jaoks. Meie riigis ainuke "munadega mees" on Maanteeameti tehnoosakonna juhataja kes 2 aastat tagasi KEELAS seaduse täitmise piduritega seonduvalt ja see keeld oli ebaseaduslik aga ikkagi. hiljuti aga tühistati Jürgo korraldus ja meilt jällegi nõuti seaduse täitmist, mida EI TÄIDA enamus tehnoülevaatajaid jätkuvalt. Täna tööle tulles nägin saabunud elektronkirjast, et tehnoosakond on teema tõsiselt kätte võtnud ja tulevikus lõpetatakse minu piinad. Tänane olukord on selline, et kui Teie autol on sõidupidurite erinevus telje kohta isegi 45% siis on Teil õigus nõuda otsust - vastab nõuetele ja hiljem vaatate kas ja kuidas masin remonti saab?

Herr Millerti postitusest on hea teada saada, et pidurite mõõtmise dünamomeetrid ei pea olema kalibreeritud ja võivad suvalisi numbreid näidata. Ma arvasin millegipärast kogu aeg, et need on ühed kõige hoolikamalt kontrollitud riistad.

Ma olen ühe oma autoga 4 aastat vaeva näinud:
Kõigepealt käisin x ülevaatuspunktis , lasti läbi kuid öeldi, et pidurite tõhusus on piiripealne ja hea oleks üle vaadata.

Ülevaatamiseks sain aega enne järgmist ülevaatust, viisin auto margiesindusse - olevat midagi tehtud kuid midagi silmaga nähtavat ei olevat viga olnud.
Läksin jälle x ülevaatuspunkti ja ahastati, et pidurid on ikka VÄGA napikad, üks ratas pidurdab teisest tunduvalt nõrgemini. Normidesse veel mahub, aga vaata kodus kohe üle.

Seekord sain samuti aega alles enne järgmist ülevaatust ja viisin auto remonti selliste meeste juurde, kes seda tööd enne ka teinud on. Ise olin ka garaazis ninapidi juures kui rattad alt võeti ja ei näinud nemad ega mina seal mingeid vigu. Tõmbasime klotsid lihtsalt profülaktika mõttes liivapaberiga üle ja läksin teine, nimetame y ülevaatuspunkti.
Kõigepealt käskisin "eelülevaatuse " või piduritesti teha ja kui midagi on, siis viin remonti tagasi. Öeldi, et piduritel pole häda midagi - teeme ülevaatuse ära. Panin selle imelise tervenemise liivapaberi arvele.

Neljandal aastal läksin jälle uude, z-ülevaatuspunkti ja et polnud vahepeal autole kätt külge pannud palusin taas "eelülevaatuse" teha. Otsus oli (nägin seda ise samuti piduristendi ekraanilt), et pidurid on täitsa p.... ses ja niisugune auto küll läbi ei lähe.

Sõitsin veel mingi aja, polnud aega remontima hakata ja ükskord juhtus tee peale neljas , w-ülevaatuspunkt kus järjekorda ei paistnud olema. Ajasin ette ja palusin pidureid kontrollida. Pidurid olid umbehääd ja ülevaatuse sai samuti tehtud.

Kõige huvitavam on see, et ma kliendina nägin kõiki neid tulemusi ka ise ekraanidelt ja olenemata stendi näitudest ei kiskunud auto nende nelja aasta jooksul pidurdamisel kuhugi ja seisma jäi nagu kännu taha.
Sellepärast remondiga ei kiirustanudki ning siinset teemat lugedes tundub hoopis , et kõhutunne on täpsem kui ülevaatajate aparaadid.

Arvan, et tegelikkuses on kõik dünamomeetrid kalibreeritud, kuid mõni võib näidata aiateibaid võrreldes minu firmas oleva testriga. Näiteks on meie Bosch mõõteriistal keskmine hälve 0,34% arvan, et päris hea saavutus kui Metroserdi töötaja väite kohaselt on tema kohanud testrit mis paneb „puusse“ 30%. Ütlen uuesti, dünamomeetreid küll kalibreeritakse kuid tänu sellele, et nende erikontrolli kohustust ei ole siis ei saa ka „vuhvli“ kasutamist keelata sest kaalud ju on kalibreeritud … Tegelikkuses on pidurite temaatika ja nende hindamine täiesti omaette teadus, mida ei pruugi jagada noored ülevaatajad. Väidan, et meie vabariigis koos vihmase ilmaga suureneb nõrkade pidurite osakaal tunduvalt. Ei ole ju raske mõista, et vihmamärg rehv ja siledaks kulunud testirullik omavahel ei haaku nii hästi kui kuiva ilmaga. Kui rullikud on liigselt kulunud siis nende remont/taastamine on kallis ja aeganõudev ettevõtmine ning keset ülevaatuse hooaega ei raatsita ju probleemide avaldumisel punkti sulgeda sest raha vajab teenimist. Saades ülevaatuspunkti juhiks võttis minul palju aastaid aega saavutamaks ülevaatajate mõistmist, et kui ratas blokeerib siis on pidur põhimõtteliselt korras. Vahel on autol nii vanad ja olematu haardeteguriga rehvid, et ka kuiva ilmaga lähevad pidurid blokki juba liiga väikese pidurdusjõu juures. Palju olen kirjutanud rumalatest reeglite tegijatest kes kõrvaldasid ülevaatusreeglitest tagatelje kohustusliku efektiivsuseprotsendi nõude, mis tähendab, et sisuliselt tuksis tagapiduritega peab masina korrasolevaks tunnistama. Kui aga on märg siis esitelje rattad blokivad küll vara aga tagatelg „ei aita“ üldsegi tõsta üldist efektiivsuse %. Sellistel juhtudel soovitame tulla kuiva ilmaga … On teada palju juhtumeid kus esimesel pidurikatsel annab tester erinevust 45% ja kohe järgmises testis sama telje pidur annab ainult 17% erinevust. Et kõiki tegureid välja tuua peab olema aega ja veel parem kui seda teha puht praktiliselt filmides ja siis juurde selgitusi lisades. Tahan öelda, et pidurite maksimaalselt õiglaseks testimiseks on vaja, et kontrollija mõistaks „pidurite hingeelu“ ja omaks mingitki praktilist kogemust. Meil, kui tekib kahtlus siis tehakse kasvõi kolm piduritesti järjest. Mõõtmistulemus oleneb isegi sellest kui kiiresti vajutatakse piduripedaalile. Mõni minusugune ülekaaluline ülevaataja vajutab pedaalile sellise jõuga, et lõhkeb piduritoru samas teine „lamba kaalus“ ülevaataja ei jaksagi nii kõvasti pedaali tallata… viimane selgitus käib tagatelje sõidupidurite testimise kohta. Jutu mõte on selles, et kui väidetakse nõrka sõidupidurit siis võrdluse mõttes võib ju teha kohe teine piduritest teises ülevaatuspunktis. Kui Te ei ole minu firma kodulehel lugenud pidurite testimisest ja igatsorti teguritest siis võiksite ju korra sinna piiluda http://www.maitene.ee/index.php/et/artiklid/ausalt-pidurites
t

" Palju olen kirjutanud rumalatest reeglite tegijatest kes kõrvaldasid ülevaatusreeglitest tagatelje kohustusliku efektiivsuseprotsendi nõude, mis tähendab, et sisuliselt tuksis tagapiduritega peab masina korrasolevaks tunnistama. "

Kas saaks täpsemalt kommenteerida? Milline seaduslik paber seda võimaldab?

Kunagi kehtis seaduslik paber https://www.riigiteataja.ee/akt/88606
vt. kood 405 - mis ei võimaldanud tuksis tagapidureid. Täna kehtivas MKM42- aga ei leia esitelje efektiivsuse nõuet 65% ja tagatelje efektiivsuse nõuet 30% mis tähendab, et ei ole harvad juhtumid kus selgub, et seisupidur on NELI korda tugevam kui tagatelje sõidupidur ... ja masin tunnistatakse nõuetele vastavaks. Nendele nõuetele mis on koostatud "autotobude" euroametnike poolt selleks, et ka euroliidu ka kõige jobumad suudaksid midagigi ära teha oma riigis. Meil oli 10 aastaga ARK poolt üles ehitatud oma isiklik vigade tabel Aris -1 mis oli KOLM korda PAREM kui 2011 aastal vastu võetud MKM77. Siis aga otsustas ministeerium, et kõige mugavam oleks neile alustada uuesti "lasteaiast" ja võtta tasutusele ülevaatusdirektiiv, visates prügikasti ARK 10 aastase töö. auto kontrollimist nimetati siis tehnoülevaatuseks, sõiduki tehnojärelvalveks, teekõlbulikkuse testiks. Nüüd aga nimetatakse auto kontrollimist kehtestatud nõuetele vastavuse võrdlemiseks/kontrolliks. Enne vajati mõtlevat autospetsialisti, nüüd aga piisab ka "piletikontrolörist".

Auto 24- s kuulutused, kus kindlale ostjale lubatakse teha ùlevaatus. Millest siin rääkida?

Aga ehk võikski siin rääkida sellest?

Miks usutakse, et auto leiab kergemini omaniku kui ostja saab teada, et soetab endale rimaka mille remont majanduslikult ei õigusta ennast?

Miks riigiametnikud külvavad paanikat kui peavad ohtlikuks masinat millel ei sütti numbrituled või mitte kohustuslikud eesmised udutuled?

Miks peaks vanglakaristuse tingimisi saama vanamemm kes tõi ülevaatajale tüki kooki ja riigiametnikud võivad endale lubada varalisi soodustusi, ega pea deklareerima saadud soodustusi mille väärtus ei ületa eelnenud aastal kehtinud kõrgemate riigiteenijate ametipalka koefitsiendiga 1,0, mis käesoleval hetkel on 5200 eurot?

Miks meie riigis karistatakse viisakust ja tänulikkust kus "Merci" kommikarbi ametniku lauale pannud naine läks kohtukulli ette kui riigiametnikud saavad probleemideta omastada kuni 5200€?

Miks kriminaaluurijad võivad rikkuda menetlusnorme ja tegelda ähvardamistega, kehavigastuste tekitamisega, kuude pikkuse ebaseadusliku kinnipidamisega, reegleid rikkuva kuriteo matkimisega - ülevaataja suhtes kelle suhtes peaks kehtima süütuse presumptsioon?

Miks on meie kohtunikud nii lollid et nimetavad 2€ "tagasi pole vaja" juhtumit altkäemaksuks mille eest tunnistati mittekorras masin korrasolevaks?

Miks peapätt Villu Riljan saab sama suure karistuse kui 2€ omastanud ülevaataja?

Head küsimused kõik, kuid see ütlus "Väiksed võllas, suured tõllas" kehtis enne meie aega, täna ja ka tulevikus...KAHJUKS!

Peapäti kohta käib ilmselt vana anekdoot.
Advokaat küsib kaitsealuselt esimesel kohtumisel - kui Te tõesti panka ei röövinud, siis KUIDAS kavatsete mulle maksta?

Mul on peres hetkel 5 autot. Kõige vanem aastast 2003 ja kõige uuem 2009 ja ma võin kõigiga minna kohe ülevaatusele ja ma tean et on ok. Enne vaatan tuled üle kuna laste ja naise autol ikka juhub.

Aga kuidas Sa tead ,et Sinu 2003a. autol ei erine tagarataste pidurdusjõud üle 30%????

Ma toon oma kogemuse.Minu auto on toodetud 1985 a. ja on ilma mingisuguste juhi abidetta , abs j.n.e.
Pidureid kontrollin kruusateel ja kui rehvid on blokeerunud , jälgin peale
peatumist nende pidurdusjoont.Kui blokeerumise algus mõlemal rehvil on
enamvähem ühekaugusel , siis mahuvadki sinna 30 % sisse ära.

Ega ei teagi see ülevaatusel selgubki selleks ülevaatus ongi. Ikka juhtub asju kuid siiani pole muresid olnud ja ma ei karda ÜV minna saabki tead mis viga.

Võtke omale teadmiseks, et enne ülevaatuse tegemist on sealsamas võimalik teha autole tavaline täiskontroll ja vigade ilmnemisel sõidad sealt lihtsalt minema ning otsid remondikoha. Mitte keegi ei sunni üv punktis tegema ainult ülevaatust.

Kuna tänaseks on eeskirju muudetud siis vastavalt määrusele lubatakse ka kordusülevatuse saanud masinaga liigelda vähemalt kuu aega nii nagu liiklesite enne korduva saamist. Liiklemispiirang tuleb alles pärast seda kui on kordusülevaatusega kuu aega ringi sõidetud kuid ikka veel positiivne otsus saamata. Seega ülevaatuse eelne kontroll on paljuski kaotanud oma mõtte kui saab ametliku loa kuhu iganes ringi sõita ka ilma kehtiva ülevaatuseta. Kordusülevaatuse saamisega saate sisuliselt ju 30 päevase kasutusloa, tehnokontrolliga seda ei saa.

Saan ma õieti aru, et lähen ülevaatusele ja kui kukun läbi, siis kuu aega või kõikjal sellega edasi liikuda? Aga kui ülevaatuse aeg lõppes näiteks täna, kuid punktis ei käinud, kas võin nt kuu aega samamoodi ülevaatuseta sõita ja siis minna võib loeb arvutis märge, et oled käinud ja läbi kukkunud, et saada voli ringi sõita, teisiti mitte??

Kui autol ei ole kehtivat ülevaatust siis võib sõita ainult remonti ja garaaži. Kui sama autoga nüüd minna ülevaatusele siis kordusülevaatuse saanud masinaga võite sõita kuhu iganes soovite 30 päeva. Kordusülevaatuse juba saanud auto ei saa uut kordusülevaatust.

Kas remonti ja garaazi sõitmisel on ka omad tingimused, nagu kõige lähim koht või võin kasvõi Tallinnast Kuressaarde remonti sõita? Samas kui vahele pole jäänud, siis võid koguaeg politseile öelda, et sõidan remonti või garaazi.

(74) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 72 sätestatule võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.
[RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]

Käisin ka eelmine nädal ülevaatuspunktis ja soovisin teha enne auto ostmist tehnokontrolli. Kõik oli ilus niikaua kui ülevaataja kuulis , et soovin maksta kaardiga. Siis vajus ta nägu nii pikaks ja hakkas midagi kokutama , et seda saab maksta ainult sularahas kuna tal tekib muidu raamataupidamises mingi kaardimakse ülejääk jne. Ühesõnaga jäi seal kaup katki kuna ilmselgelt ei soovitud seal kaardiga maksvat klienti näha, sõitsin järgmisesse kõrval asuvasse tehnoülevaatus firmasse kus kaardiga maksmises probleemi ei nähtud. Anti isegi tehnokontrolli paber kus olid avastatud puudused ja oligi asi tehtud.