niisiis,ilmselt ei saa ma laki tn. tüv-i minna,kuna saan mõlema autoga korduva

Hea härra 63amg miks Teil on raske mõista, et tänapäeval ei otsusta enam autot kontrolliv isik Teie auto seisukorra üle. Riigiametnike suurim väljakutse on saavutada olukord kus kõik kontrollijad teevad tööd ühte moodi mis tähendab, et Laki tn. ülevaataja või Kohtla-Järve oma, võtaksid täpselt ühesuguse otsuse vastu vastavalt Aris-2 programmis etteantud valikutele. Mis puudutab korduva saamist siis soovitan ikka eelnevalt kohale tulla ja ilma autot ülevaatusele esitamata küsite: "kas saab ülevaatuse positiivse otsuse selliste tuledega?" Alles pärast minu või minu paarimehe poolt antud selgitust võite ka teistele teada anda. Oletuste peal otsuste vastuvõtmine ei ole asjalik tegevus.

eelnevatel aastatel pole probleemi olnud.mind paneb imestama,kas tõesti on vahepeal olnud jälle mingi seaduse muudatus.pole veel kuulnud,et tehaseseades euroopa auto ei vasta eestis tüv-i normidele

Seadustes ei ole toimunud olulisi muudatusi, muudatused on toimunud pigem riigiametnike mõtlemises. Võimalik, et eksin mina. Varasemalt oli tehnoülevaatuse kohta selgitus, et tegemist on teekõlbulikkuse testiga kuid riigiametnikud on tänaseks sellise selgituse määrusest kustutanud. Tänane ingliskeelne tehnoülevaatusdirektiiv räägib küll roadworthiness test kuid meie jaoks on tõlgitud ingliskeelsed sõnad teekõlbulikkus hoopiski sõnadeks tehnonõuetele vastavuse kontroll. Mina näen siin erinevust selles, et kui ülevaataja teeb teekõlblikkuse kontrolli siis on temal õigus kaalutleda oma otsust. Mees mõtiskleb kas antud hetkel kontrollis oleva sõiduki olukord lubab masinal täna ohutult liigelda. Kui on aga kasutusel tehnonõuetele vastavuse kontroll siis muutub kaalutlemise võimalus peaaegu et olematuks sest nõuded ja vigade raskusastmed on kõik tehtud kabinetivaikuses ja paljudel juhtudel tekib arusaamatusi. Arusaamatused tekivad sellepärast, et keegi riigiametnikest ei ole autosid kontrollivate inimetega st. praktikutega arutanud tehnonõudeid ja nii võib tekkida olukord kus riigiametnik arvab puuduse olevat ohtliku ja samal ajal kogemustega ülevaataja on teisel arvamusel. Kirjutasin ministeeriumisse, et oleks asjalikum kui reeglite koostamise juurde kutsutaks ka praktikuid ja regulatsioon sünniks kokkuleppena kontrollijate ja riigi vahel.

Kui päevatule laternal on olemas märgistus :( 02A 00RL 08087 E2 - E-klassi MB näide).
02 - teine parandus
A - ääretuli
00 RL - algne päevatule variant
08087 - kinnituse number
E2 - riik Prantsusmaa
Antud päevatuled töötavab kehes reziimis - 1 päevatuled ja 2-jäävab põlema veidi tuhmunud edasi, kui lülitatud teised tuled, ääretulede asemel. Kõik on seaduslik ja ei tohi olla probleeme.

Hr Millert üks kiire küsimus teile:

Jeep aastast ´95, tehasest peal olnud katt aga passis märget selle kohta pole.

Katti enam küljes pole.

Kas saab ÜV veel läbi, kui näidud on normis?

Või kuna katt on nii öelda tehasest tulnud küljes olnud, siis on see ka kohustuslik?

Või kuidas nende vanade autodega korda on?

Teie küsimus puudutab igivana teemat – kompetents ja tegelikkus? Vabandan ette ära, et selgitus tuleb väga põhjalik ja pikk mis võib tunduda natuke keeruline.
Kui ma ei eksi siis on Teie autol nn. monopritsungiga mootori toitesüsteem kus kütuse kogust doseeritakse auto arvuti poolt lambdaandurilt tulevale informatsioonile toetudes. Ma ei taha pikemalt arutada teemat miks ei ole riigiametnikud pannud märget Bensiin-kat Teie auto tehnilisesse andmebaasi mis peaks seal olema. Olukord on selline, et tänu ebakõlale pakub tehnoülevaatuse programm Teie masina heitgaasinäitajate ülestähendamiseks tabeli kus on võimalus üles märkida ainult tühikäigu heitgaasinäitajad. Peaks olema aga ka mõõtmine nr.2 so. tõstetud pööretel saadud mõõtetulemuse märkimise tabel. Nüüd oleneb autot kontrolliva isiku oskusest kas tema suudab leida lambdaandurit ja kui leiabki siis kas tema teab mis asjandus see on või ta seda ei tea nii nagu ei teadnud seda omal ajal ARK töötaja kelle vale otsuse põhjal ei fikseeritud olukorda Bensiin-kat. Kui leitakse lambdaandur siis PEAB olema ka katalüsaator ja kui tehnoülevaataja ei tea neist asjadest või lihtsalt ei pea vajalikuks protsessima hakata siis ta ei nõua katalüsaatori paigaldamist kuigi peaks. Kui nõuab katalüsaatori paigaldamist siis peab nõudma ka reg. tunnistuse vahetamist et saada infobaasi ja reg. tunnistusele märge bensiin-kat. Suure tõenäosusega ei hakka ülevaataja nõudma ARK- s 20 aastat tagasi töötanud mittekompetentse ametniku vea pärast olukorra õigeks muutmist ja Teie auto vingugaasile pannakse norm CO-mitte üle 3,5% ja ka katalüsaatori paigaldamist ei nõuta. Kui satute ülevaataja juurde kelle jaoks on õiglus vähetähtis siis tema nõuab katalüsaatori paigaldamist ja reg. tunnistuse vahetamist. 20 aastat vana masina heitgaasinäidud ei saa olla normis kui puudub katalüsaator. Teie auto puhul on nad juriidiliselt korras kui valitakse CO norm 3,5%

Tänud härra Millert vastuse eest.

Monopritsung küll ei ole, on multi-port-injection aga see ei muuda vist asja.

Ehk jään siis lootma, et ülevaatajal on inimlikkust mitte hakata 21a vana autot sellepärast peedistama.

Üksvahe tuli ARK-lt märgukiri, et kui vanal reg. tunnistusel pole bensiin-kat märget, siis tuleb heitgaaside test teha kaherezhimselt, aga kirja lähevad ainult tühikäigupööretel mõõdetud numbrid. Klienti reg. tunnistuse vahetusse saata polevat ilus jne. Luukide tädid on ka inimesed ja registreeritavate autode all otseselt ringi ei koperda.
Kui 95. aasta auto puhul õnnestub leida mustade prillide ja valge kepiga ringi jalutav ülevaataja, kes lambda-andurit ei leia siis muidugi:)

Minul on fikseeritud ja tõestatav rohkem kui 200 juhtumit kus tegemist oletatavalt valge kepiga ringi jalutava ülevaatajaga. Teatasin sellest kusagil 10 aastat tagasi ARK inimestele lootuses, et keegi võtab vedu ja teema võetakse töösse kuid minu ettepanek hakata ühte moodi ülevaatust tegema ei olnud siis vist piisavalt atraktiivne ja sinna see asi jäigi. Andmed lubasin näidata ainult sellel juhul kui antakse lubadus, et kolleegide suhtes sanktsioone ei tule.
Jutt ei käi luukide tädidest vaid esmaregistreerimise ülevaatuses olnud angaaris töötavatest noormeestest kes isegi siis kui lambda väljalaskel otsa jõllitas, et taibanud teha märget bensiin - kat. Käisin ekstra mäekaldas kohtumas tehnoosakonna juhatajaga ja tema arvamus oli - tehnoülevaatajad on nii targad, et jagavad ise ära mis ja milleks? Minul on vist kusagile see kiri kadunud ehk saadate palun mait.millert@gmail.com. Tegin selles asjas kirjaliku ettepaneku, et pööretel heitgaasinäitajad võiks panna kasvõi märkuste lahtrisse kui teisiti ei saa aga seegi ettepanek ei olnud piisavalt huvitav. Õigem oleks kui Aris-2´s oleks avatud kahe väljaga heitgaasitabel olenemata sellest kas on lambda või ei ole.

Mait MIllert tsiteeris määrust:"Kood 205. Päevatulelatern
8) päevatuled peavad automaatselt välja lülituma, kui lülitatakse sisse lähi- või kaugtuled. See nõue ei kehti, kui kaug- või lähitulelaternaid kasutatakse lühikese intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate valgussignaalide edastamiseks."

E60, 61 LCI (nn facelift) BMW mudelitel täidavad päevatulede rolli nn inglisilmad. Kui lisada pooltuled (süttivad hämaruses automaatselt), siis inglisilmad jäävad põlema, muudetakse vaid inglisilmade heledust ehk nad jäävad täitma ääretule funktsiooni. Sama ka tulede lülitumisel kaugtuledele. Nii, et see reegel ja tegelik BMW tehase toodang alates 2007 pole omavahel kooskõlas. Üldse tuleks tähele panna, et uuemad autod on tulede osas kui juudijõlupuud ja tunnen ülevaatajale kaasa otsustamisel, mis on määrusepärane, mis mitte. Ma tahaks näha määruse sätet, mis legaliseeriks täitsa uutel autodel adaptiivsed LED-esituled. Sellised, mis teevad tunnelit jms-d trikke. Mida uuem auto, seda keerulisem, eriti premium mudelite osas. Selles mõttes nõustun Maiduga, et tehnonõuetele vastavuse kontroll on lollus, sest pole kõikehõlmavaid nõudeid (see on võimatu ülesanne) ega ka pädevust neid kosmoserakette detailselt kontrollida, ülevaatajatel jääb vaid teostada sõiduki liikluskõlbulikkuse kontrolli.

Muudetud 23.09.16 22:33

Kõige targem on teha eelülevaatus, selle hind on minu teada 10 või 20€. Ma olen teinud BAS testi, see on kõige parem Tallinnas, kus kontrollitakse kogu auto. Teeb autoplus türi tänaval.

Seda, et tehnoülevaatus peaks olema roadworthiness test ei mõista paljud riigiametnikud kuna tänaseks on see tegevus muudetud tehnonõuetele vastavuse kontrolliks. Milles siis seisneb erinevus? Teekõlblikuse testil vaadatakse ja kaalutletakse kas masin vastab ohutusnõuetele selleks, et seda saaks kasutada ühiskasutuses olevas teedevõrgus? Sellisel kontrollil ei huvita kontrollijat kas autotootja on märkinud hetkel kontrollis oleva masina laternatele kõik vajalikud tähistused. Ülevaataja ei pea süvenema kiirelt muutuva valgustehnika reeglitesse jõudmaks selgusele kas autotootja on ikka tulede lülitamised ja automaatika teinud vastavuses auto tootmise hetkel kehtivate reeglitega? Ülevaataja ei pea kontrollima kas heitgaaside väljutuse osadel ikka on loetavad tootja tähised kuni nende kasutusea lõpuni? Ühesõnaga ei pea ülevaataja tegelema toodangu järelvalvega mis on hoopiski teiste institutsioonide kohustus. Kahjuks aga just seda tehnoülevaatajatelt just nõutaksegi.
Tegelikkus on see, et tehnonõuetele vastavuse kontrollis kontrollitakse, et autol ei oleks puuduseid mis on kajastatud määruses 77 olevas küllaltki primitiivses vigadetabelis - mis on koostatud elukaugete pintsaklipslaste poolt. Vastavalt Maanteeametist tulnud märgukirjale on meil keelatud fikseerida rikkeid mille kirjeldust ei ole MKM 77 lisa 4 ära toodud, mis tähendab, et mina olen sunnitud mitmeid kordi liiklusohtliku masina tunnistama korrasolevaks. Tegelikult ma ikka selgitan autoomanikule, et sellise suure lahkujooksuga on teatud asjaolude kokkulangemisel tegemist ülejuhitavust omava “surmapilliga“. Ei hakka pikemalt halama, Auto 24 foorumist leiab kümneid ja kümneid minu ja teiste riigikodanike poolt tehtud märkeid totakatest asjadest tehnoülevaatusreeglistikus. Lõpetuseks tahan öelda, et ma väga nõustun õiguskantsleri ütlemisega - Eesti on liikumas käsu- ja keelu ühiskonna suunas, mis puudutab maanteeametit siis ka järgmine arvamus on kui “rusikas silmaaukku“, Madise sõnul ilmestab seda aega ühiskonna, poliitikute ja ka ametnike kaugenemine mõistlikust, fakte ja loogikat austavast riigiasjade käsitlusest ja väiksem koostöötahe.
http://www.ohtuleht.ee/760197/tv3-video-oiguskantsler-ulle-m
adise-eesti-on-liikumas-kasu-ja-keelu-uhiskonna-suunas

Nimetan nimeliselt tehnokontrolli ametniku, kes täna keeras mulle vindi üle- Tiit Palmoks.
Vaja oli vormistada vanale, 94 toodetud haagisele omanikuvahetus. Kuna tuli teha uus tüübikinnitus, siis ta hakkas nõudma, et käru raaminumber oleks numbriraudadega käru raami peale löödud. Tõmbneetidega pandud silt ei kõlvanud. Reeglitele konkreetselt viidata ei osanud. Lisa 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/7201/5010/lisa2%20
hilisem.pdf# p601 ütleb:"Kood 601. VIN-kood (e tehasetähis) ja kere või raami number
Nõue: VIN-kood ja kere või raami number peab olema sõiduki valmistaja või
Maanteeameti tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema loetav 30 aasta
jooksul.
Kontrollimine: vaatlusega." Pisiasjadest see elu p..e lähebki.

Minu jaoks on väga mõistmatu, et miks peab tegema tüübikinnitust? Meil on vabariigis väga suur hulk sõidukeid ja haagiseid mis valmistatud 1994 või enne ning omaniku vahetust tehakse ka neile. Kas nad siis tegid tüübikinnituse? Ma ammu ei mõista paljude MA tehnoosakonna inimeste tegevusi. Isiklikult tegelesin ühe teemaga kus ei tahetud arvele võtta Rootsist ostetud kasutatud autot millel pragu tuuleklaasis... Johhaidii - registreerimiseelsel kontrollil on hakatud ebaseaduslike takistuste tegemiseks kasutama tehnoülevaatuse eduka läbimise tingimusi. Jolliks on läinud mõned riigiametnikud kes ei tea, et auto võib vahetada omanikku ka siis kui ta on kordusülevaatuse vääriline. Mis toimub? Vastan ise - küsige Ülle Madise käest sest tema on andnud hinnangu MA inimestele.

Aga selline küsimus. Mis saab siis kui ülevaataja märgib kordusülevaatuse, aga tal pole õigus - kes seda saab muuta ja kontrollida. Mul jäi kordusülevaatus märkimata, sest olin piisavalt tark, et teha igaks juhuks nn ostueelne kontroll(juba pikemat aega mulle kuuluvale) autole. Ülevaataja kommentaar oli, et jälle üks pekkis vahekastiga maastur. Reaalselt ei osanud ta teostada antud mudelile piduritesti. Seda ei osanud/julgenud/ei saanud tehniliste vahendite puudusel teha ka teised Pärnu punktid ja tehtud sai Tallinnas. Samuti on mul kunagi aastate eest üks algaja ülevaataja tagunud megajämeda lindipoldiga auto raami ja nõudnud raami keevitamist ehki tegu oli tehasekeevitustega ja töökojas ei leidnud keevitaja ühtegi pragu/keevitust mida üle keevitada. Samuti tekib küsimus, et kui taguda mehaaniliselt auto värvi poldiga karpide peal, siis kes süüdi tulevikus tekkida võiva rooste eest. Samuti jäi kunagi üks auto seisma ja muutus vanarauaks, sest ülevaatajad keeldusid heitgaasitesti tegemast, väidetavalt pidanuks autol olema pritsung ja kat nende arvates. Aga aastaid hiljem selgus õigete inimestega rääkides(endised Lada-esinduse töötajad), et auto ja pass olid õiged ja auto tehniline seisund ka õige, ülevaatuse töötajad lihtsalt arvasid enda tarkusest kõike teadvat ja mina olin jälle liiga loll, et kahelda ülevaataja sõnades. Küsimuse mõte ongi selles, et kui ülevaatajal pole õigus, siis kelle poole pöörduda ja kes on adekvaatne tegema uue ülevaatustesti ja kes kannab kulud kui ülevaataja süül tekib tulevikus materiaalne kahju. Minul näiteks mitme auto peale kokku paar tuhat eurot aastate jooksul.

"Minu jaoks on väga mõistmatu, et miks peab tegema tüübikinnitust? Meil on vabariigis väga suur hulk sõidukeid ja haagiseid mis valmistatud 1994 või enne ning omaniku vahetust tehakse ka neile. Kas nad siis tegid tüübikinnituse? Ma ammu ei mõista paljude MA tehnoosakonna inimeste tegevusi."

Kuna haagisel oli vana, 94 väljastatud reg tunnistus ja haagise andmed olid vanas andembaasis, siis nende ületoomiseks oli neil vaja haagis "salongis" ette näidata, ARK-i ülevaatuseakt teha. Probleem oli registris haagise mõõtude puuduses. Asi oli tegelikult pikem, keeldusin haagist lohistamast, esitasin neile haagise pildid, mõõdud (pildi ka tehasetähisest). Selle juurde käis veel teise ametniku poolt jorisemine, et kas ma olevat pädev mõõtja (Rait Parve)? Saatsin eile toimunud jandi peale T. Palmoksale veel meili, milles tahtsin selgitust kodaniku põhjuseta peedistamise katse kohta, mis siiski Rait Parve poolt lõpuks sai lahenduse, kus ta ennastõigustavalt tunnistas lõpuks oma eksimust, mille peale tuli täna hommikul Rait Parve ülierutunud vastuskiri koos koopiatega K. Prantsusele ja J. Vahtrale. Nii, et tundub, et kogu "orkestrit" dirigeeriski tegelikult tema. Nii et selline kena intriig ja tagantjärgi tarkusena, ametnike kollektiivne nali.

To: ülevaatusel käija
Raske on kodanikul kontrollida seda, kas ülevaatajal on õigus kuna tehnoülevaatusmajanduses valitseb suur korralagedus ja riik uute reeglitega teeb kõik selleks, et ülevaatus omadega ajaloo prügikasti satuks. Tehnoülevaatust korraldavad riigiametnikud loovad reegleid mis otseselt aitavad kaasa liiklusesse ohtlike autode suunamisele. Näiteks jäeti ära märke KORDUV kirjutamine auto reg. tunnistusele, mis tähendab, et väga suur hulk inimesi arvavad, et nende masinal on ikkagi kehtiv ülevaatus reg. tunnistusel märgitud tähtaja lõpuni. Tähendab, et kordusülevaatuse saanud ohtlikuks tunnistatud auto saab vabalt liigelda näiteks venemaal kuna reg. tunnistusel on viimasel lahtril märge, et autol on kehtiv ülevaatus??? Veel üks liiklusohutust pärssiv reegel - kui auto saab korduva siis EI PEA kogu autot ära remontima sest 4 vähemolulise veaga peab remondis käinud masina korrasolevaks tunnistama vaatamata sellele, et nende pisivigade hulgas on puuduseid mis poole aasta pärast võivad muutuda juba oluliseks puuduseks. Ma olen endale vastik nende halamistega siin avalikus foorumis AGA minule ei ole jäänud muud võimalust kuna minu nägemuse järgi mitte kedagi siin riigis ei huvita tõsiselt, et ülevaatus oleks mõistlik. Kuna ülevaatajate teadmiste ja ametioskuste tase on seinast – seina, ülevaatusreeglid on elukauged, siis Teil ei olegi kedagi kelle poole pöörduda kuna meil ei ole spetsialiste kelle sõna maksab. Loeb ainult riigiametnike arvamus. Rohkem kui 10 aastat tagasi tegi tehnoülevaatajate liidu juhataja hr. J.S. ARK tehnoosakonna juhatajale ettepaneku luua sõltumatute spetsialistide grupp kes otsustaks selliseid asju ja oleks ka nõuandev. Kes siis ametnikest tahaks endast targemate kogu… ja sinna see asi jäigi. Täna on riigile suurim nõuandja ülevaatuspunkti omanikust ärimees aga mitte autotehnilise haridusega igapäevatöös autot kontrolliv ja atesteeritud proff.

To: kt2401
Minule meeldib Teie ühiskondlik positsioon kui tegelete probleemidega avalikult ja panete kirja ka ametnike nimed kes on osalised nii negatiivse poole pealt kui ka positiivses mõttes. Ka minul on olnud kaudne kokkupuude hr. Rait Parvega kes esmalt õigustas Saue ARK ebaausat eelülevaatajat hr. Ilmar Villido´t, et temal nagu oleks õigus mitte registreerida autot mis ei vasta tehnoükevaatuse positiivset otsust toovatele reeglitele. Hiljem Rait Parve oli sunnitud tunnistama alluva viga ja tegema kirja autoomanikule, et ta võib nüüd auto arvele võtta ka klaasipraoga sest pragu ei ole otseses vaateväljas.

Vasta sõnumile


Lisa vastus

Kõik on nii lollid ja halvad, mis oleks see õige ülevaatuse süsteem? Kas kogu ülevaatuse horisondil k.a. MA on keegi mõistlik ja tark inimene ka? Ja puhtast huvist, milline on see reform mis kõik ülevaatuses oma kohale asetab ja kõik rahul on? See retsept oleks väga huvitav.
Mis puutub nüüd väiksematesse riketesse korduvülevaatusel, siis ei näe põhjust miks peaksin nt. aegunud kustuti puhul jalgu trampima ja nõudma ilmtingimata selle tegemist kui tõesti korralisel ülevaatusel võib sõiduk sellega rahus edasi liigelda. Mis puutub vigade muutumisega ohtlikuks siis eks see ole ikkagi iga ülevaataja hinnata, ehk ei tasu selliseid rikkeid mis ohtlikuks muutuvad kergete kilda arvata.
Arvestades et ülevaatajate keskmine vanus on vist 50+, siis paratamatult tase väga kõrge pole, seda siis keskmiselt. Ihu ja hingega asja juures olijaid - keda ei tundu tegelikkuses kaugeltki valdav enamus olema - jagavad muidugi teemat.
Aga seda kõike kirjutan lihtsalt õhtuseks norimiseks :)

Tere Vello.
Ei kõik ei ole lollid ja halvad, tean asjalikke mehi MA tehnoosakonnas ja tehnoülevaatajate liidus. Õige ülevaatuse süsteem on selline mis oleks loodud koos professionaalidega, ma mõtlen siin tehnoülevaatajaid. Täna kukuraadio uudis + saates minister Michael valetas Eesti rahvale, et uut reeglistikku arutati tehnoülevaatajatega. Kuhu me jõudnud oleme - ministri arvates kontrollivad masinaid firmajuhid sest arutelu toimus tegelikult ärimeestega kes ei ole saanud oma igapäevatöös autosid kontrollivatelt ülevaatajatelt luba neid esindada. Kui ülevaataja andis Teile mõista, et kustuti probleem on ohtlik liikluses siis oli tõesti tegemist pigem halva väljendusoskusega ülevaatustöötajaga. Vigade muutumine ohtlikuks ei ole minu arvates suurim probleem vaid tõeliseks probleemiks on sõnum – Sa ei pea autot päris ära remontima töökojas. Liiklusseadus ütleb, et juht peab enne sõidu alustamist ja sõidu ajal olema veendunud sõiduki korrasolekus ja nüüd siis on plaanis see punkt ära nullida. Tulevikus planeeritakse liiklusesse lubamist ükskõik kui suure pisipuuduste arvuga sõidukeid kaheks kuuks – ja kuidas ning kes kontrollima hakkab kui liikluses on politseil muudki teha ja neid on liiga vähe? Mis puudutab pisipuuduseid mis võivad ajapikku muutuda ohtlikeks siis kahe kuuga ehk ei muutu ja tänapäeval on vigadetabel tehtud eurodirektiivist mis on äärmiselt puudulik. See, et ülevaatajate keskmine vanus on 50+ siis minul ei ole palju puudu 60 eluaastast ja uskuge minu tase on piisav, et tööd teha vajaliku täpsusega. Tähtsad ei ole mitte niivõrd iga ülevaataja erialased oskused kui ametioskuste jagamise, ühtlustamise süsteem ja vajaliku info kättesaadavus. Meil ei ole nn. spetsialistide kogu või gruppi kes arendaks ülevaatust sest MA ei olnud huvitatud sellise grupi loomisest kui tehti avalik ja kõvahäälne ettepanek hr. J.S. poolt - luua töögrupp kellel on õigus siis öelda kellele on lõppudelõpuks õigius kas riigiametnikel või ülevaatajal? Kasutan Teie kirjutatut:
Ihu ja hingega asja juures olijaid - keda ei tundu tegelikkuses kaugeltki valdav enamus olema - jagavad muidugi teemat. Siit jätkan - neile öeldakse tehke oma mittetulundusühing....

http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/soome-statistika-need-a
utod-poruvad-ulevaatusel-koige-sagedamini?id=77021748

Eestis saaks öelda, et need sõidukiomanikud on kõige vaesemad ,sest neil pole raha ülevaatajale positiivseks otsuseks maksta.

Aasta tagasi võtsin teema üles, et auto kontrollimise reeglid ja eriti veel need kes teevad reegleid on väääga kahtlane värk. Olen seisukohal, et olenemata riigist näevad reeglid välja just sellised millised nad on tehtud ametnike poolt. Kala pidi mädanema hakkama peast mis minu jaoks tähendab seda, et kui on probleeme ülevaatustel siis 90% on süüdi riigiametnikud kes ei saa/oska OMA HALDUSALAS korda majja lüüa. Igasugune ebamõistlik surve riigi poolt mõjub halvasti ja kui veel öeldakse, et tehke koostööd ja olgem avatud samas aga käitutakse risti vastupidiselt, no mis arengutest me siin juttu teha saame. Kurvastuseks pean nentima, et mina ei ole näinud/tundnud riigiametnike siirast soovi tehnoülevaatuse maastiku kujundamisele kaasata tehnoülevaatajaid. Jah osalevad TÜL st. ülevaatusärimehed kuid sellest on vähe kui soovitakse parimat tulemust saada. Soomes on kordusülevaatuste % kõrgem kui Eestis sest seal sekkuvad ülevaatustegevusesse jobud kes teemat ei valda kuna seal peab auto praakima mitteoluliste puudustega. Neil on “trafi“ kus leidub ikka päris “vingeid tegijaid“ jutumärkides. Ka meie riigis võib leida “vingeid tegijaid ametnike hulgas“ aga kuna minul ei ole videotõestust meie ametnike kohta siis vaadake kuidas jobud ametnikud ruulivad Soomes, http://areena.yle.fi/1-2467213 kes põhjanaabrite kleelt mõistavad, neil on kergem. Lisan siia väljavõtte riigiametnikele ja ülevaatuspunktidele saadetud 5 leheküljelisest arvamusartiklist mille tegin antud video kohta kus muuhulgas tõmbasin paralleele ka meie ametnikega.

Videos alates 1:44 ütleb soomlane:“... kolme niin vakavaa vika että jokaisen pitäisi johta auton hylkämiseen.“ Eesti keeles – kolm nii tõsist viga, et igaüks oleks pidanud põhjustama autole otsuse kordusülevaatus. Ütlen, et ajakirjanik on auto alal diletant kes ei tea isegi seda, et autol on vasak pool mitte eest vaadates vaid roolis istudes seega tegelikkuses kontrolliti parempoolset esisilla reaktiivvarrast. Ega “Trafi“ asjapulk palju parem ole. Otto Lahti on tüüpiline ametnik kellele on võim pähe hakanud ja ta arvab endast liiga palju. Sattudes kaameraobjektiivi ette kaob mehel objektiivsus ja hakkab lolli juttu välja ajama võrdsustades kummipuksi minimaalse rebendi raskusastme parema tagaratta kinnitushoova liigendi suure lõtkuga. Samuti uued vedrud on kohutav probleem... sa sarviline, tehke amortisaatori test siis saate teada, et uus vedru vana amortisaatoriga on OK. Autoasjades ilmselge diletant ajakirjanik ja vähekompetentne Otto, kahepeale keerasid kokku käki ja nad tuleks kohtusse kaevata süüdistades neid võltsimises.

Minu tänase mõtteavaldusega tahan öelda, et niikaua kui autotehniline reeglistik on allutatud haldusõigusele mis peaks käima pigem ülevaatusmajandamise kohta. Niikaua on ruulimas riigiametnikud kes tõsimeeli arvavad, et numbritule mittepõlemine on liiklejaid ohustav puudus 10 aastat. Niikaua kui jobu ametnik võib oma süüdistusaktis kirjutab, et : “TAGUMINE SUMMUTIL PUUDUVAD VALMISTAJA TUNNUSED, E-SERTIFITSEERIMATA“ – on liiklust ohustav puudus, niikaua korda majja ei saa. Uskuge minul on see dokument arvutis kus tõsimeeli paljude pattude nimekirjas on ülevaataja suhtes politseil pretensioon – miks ei vormistatud ohtlikuks veaks teeporiga kaetud summutit...

"Pabertõestus", et oskamatus ei ole ka eesti TÜ-punktidest kuhugile kadunud
https://www.mnt.ee/eng/node/1549 <- sealt siis jaanuar 2016 (aga võib olla on huvipakkuvat lugemist mujalgi, ise ei viitsinud kõiki läbi lapata)

Oskamatus ülevaatuspunktides on mõnes kohas tõesti olemas KUID mida mõtlete Teie oskamatuse all, kas seda, et ülevaatajate hulgas on "vindi ülekeerajad" kas seda, et ülevaataja kontrollib autot tema teekõlblikkuse suhtes, kas pikaaegsete kogemustega ülevaataja peabki õppima kaalutlema samuti kui seda teeb endast heal arvamusel olev inspektor? Tänane mure seisneb selles, et EI OLE KEDAGI KES KONTROLLIKS KONTROLLI ja nii olemegi olukorras kus karistamatuse tundega riigiametniku suva peab saama normiks 300-le tehnoülevaatajale üle riigi, ma ei hakka siin rohkem näiteid tooma, eelmises postituses on piisavalt ilmekas info. Oleme olukorras kus inspektor võib oma vähekompetentse käitumisega häbistada tervet Maanteeametit ja sellega oma tööandja mainet ülevaatajate silmis - siinjuures mina ei näita kellelegi näpuga vaid räägin sellest mida kolleegid on öelnud sest minul on kõik kokkupuuted inspektoritega olnud põgusad ja lõbusad. Kui vaadata Teie pakutut siis ei pea uskuma, et kõik on puhas kuld, mida kirjutavad riigiametnikud kes hoiavad 10 küünega kinni oma töökohast ja selleks näitavad "kui töökad nad on."

Mul oli MA ametnikuga (ei hakka hetkel nimesid mainima) kõnes jutuks, et lammutused ei tohi müüa turvapatju, -rihmu jne ning neid ei tohi tõsta 1-st sõidukist teise isegi juhul, kui varuosakoodi järgi sobivad (näiteks määrdunud rihma asendus kasutatuga jne).

Vaaatasin üle EMÜ direktiivi http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX
:32005L0064&from=EN selle lisa V ütleb, et neid ei tohi taaskasutada UUTE autode ehitamisel.

Nii, et keegi tubli on jälle vindi üle keeranud,

Kui meie Määruse https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1191/0201/6006/MKM42%20
lisa1.pdf# kood 602 lg 6 sõnastus on ebaõnnestunud, siis peaks kehtima direktiiv, kuna temas on otseviide direktiivile. Või ei pea?

Ausaltöeldes mind ei huvita juba ammusest ajast MKM 42 kuna vastavalt haldustavale EI TOHI ülevaataja kasutada regulatsioone mis ei kuulu tema kompetentsi. Jah ma vahel kiikan sellesse määrusesse kuid kuna selle määruse sisu on ülevaatajatele sisuliselt keelatud siis las ta olla.
Miks ma nii arvan - aga vaadake ise. Liiklusseadusest peab alustama:
https://www.riigiteataja.ee/akt/128032017008
sejärel tuleb üles otsida:
§ 73. Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
(12) Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrollimise tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise liigid, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tähtajad, tehnonõuetele vastavuse kontrollist vabastatud sõidukite loetelu, tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel esitatavate dokumentide loetelu ja nõuded tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Seejärel tehke hiireklõps tekstil mis viitab ministri määrusele kus avaneb Teile järgmine link: https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=128
032017008&id=129122010115;109032011013;110062011006;1220
72011001;110042012008
Kuna ülevaatajale ettenähtud reeglite nimekirjas EI OLE MKM 42 siis igaüks kes toetub antud väga olulise määruse sisule rikub haldustava. On keelatud kasutada teisi regulatsiuoone mis ei ole halduseks ette antud reeglite nimekirjas. seega jääb ainult MKM 77

Teie viite alt leiab 2 kehtivat teemasse puutuvat määrust:
- Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord
Vastu võetud 08.06.2011 nr 39
Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 73 lõigete 11 ja 12, § 80 lõike 3, § 83 lõike 5 ning § 191 lõike 1 alusel. https://www.riigiteataja.ee/akt/119102016004

-Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord
Vastu võetud 18.07.2011 nr 77
Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 73 lõike 12 ja § 83 lõike 5 alusel.
https://www.riigiteataja.ee/akt/119102016002

Ja minu poolt on viidatud:
-Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
Vastu võetud 13.06.2011 nr 42
RT I, 16.06.2011, 8
Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 63 lõigete 3 ja 6, § 73 lõike 11, § 80 lõike 3 ning § 83 lõike 5 alusel.

Sain aru, et ülevaataja ei tohi kasutada MKM 42, kuid MNT tehnoosakonnas ikkagi otsitakse kodanikku kõige peedistavam regulatsioon välja ja lajatatakse sellega. Kusjuures, nagu eespool kirjutasin, MKM42 säte 602 lg 6 viitab EMÜ direktiivile, mille eestikeelses tõlkes on jutt hoopis teine. Ja see ametnik ajas oma juttu tõsimeeli. Mul tekib küsimus, kas nad seal ametis on üldse vaimselt terved? Ja kuidas selliseid haigusi ravida saab? Lisaks praegu olen 1 auto registreerimisega nendega kohtus ja sinna toodetakse sellist argumentaalset põhku, et anna kannatust.

Minu viidatud määruse link https://www.riigiteataja.ee/akt/119102016006

Teie linki kasutavadki nn. pädevad so. ilma ülevaataja kogemusteta aga selleest riigipalgal olevad kodanikud. MA omab õigust muuta reegleid käigupealt ja oma suva järgi sest sellega nõustus isegi õiguskantsler Ülle Madise. Isegi riigikohus ei ole neile ütleja. Vaata http://hansalaw.ee/las-koerad-hauguvad-karavan-liigub-ikka-e
dasi-ehk-maanteeamet-ja-mta-ruulivad-vaatamata-riigikohtu-ju
histele-edasi/
Meie riigis ei ole miskit valesti kui reg. numbri mitte põlemine on vastavalt pädevate otsusele keskkonda saastav puudus või siis ka liiklust ohustav. Mina ei jaksa vaielda riigiametnikega kuna neil on alati suurem õigus. Kui antakse käsk hüppa siis ma ei kahtle selle tobeda nõude vajaduses ja küsin kui kõrgele pean hüppama? See ongi ülevaatuse taasriigistamine ehk natsionaliseerimine millest viimasel ajal kirjutan ja räägin sest ülevaatajatel on keelatud oma peaga mõelda kuna selle on ära teinud kontoriinimesed - otsused on ametnike poolt ette ära nämmutatud ja asuvad ülevaatusprogrammis Aris-2. Meie kasutame Aris-2 programmi ja pole meie asi kes ja kuidas on koostanud selle programmi reeglistiku.

Ma selle EMTA ja MNT vahelise ebaseadusliku koostöölepingu ja riigikohtu lahenditega olen väga hästi kursis ja olen MNT isegi taodelnud õigusvastase lepingu tühistamist, vastuseks tuli sm Ruusi allkirjaga vastus: Mine persse. (ei ole mingit alus tühistada, leping on seaduslik). Kuid ma ei viitsi siin nende andekate kodanike tegemist pikemalt vaagida ja meil on palju põmmpäid, kes nii arvavad, et peabki olema. Kaasa arvatud muideks õiguskantsler (selle institutsiooni peale pole mõtet üldse panustada ja seda suure tähega kirjutada). Sest see on hakkama saanud üllitisega, et selline koostöö, kus piltlikult ilma seaduse volituseta pandi loomatohter inimesi ravima, olevat õiguspärane.

Kohtusüsteem on mail ka suht pointless, just maadle MNT-ga reg vaidluses, kus esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata. Kaebasin kohe ringkonda edasi, sinna lisasin ka sellise punkti:
5. Kui esialgne õiguskaitse jääb saavutamata, on see ilmselge signaal, et puht pragmaatlisest aspektist (aeg) pole edasi mõtet kohtuvaidlust pidada ja Maanteeameti õigusvastane ja ebaloogiline tegevus saab legitiimse kinnituse. Mis tähendab, et ka tulevikus see Amet võib jätkata samalaadset praktikat kartmata õiguskaitseorganitelt mingitki taunimist. 1. astme kohtuniku töökalendris Riigiteataja andmetel on istungid määratud juba jaan 2018. --------
Otsus tuleb teadagi milline ja siis on kodaniku tegutsemisstsenaarimid vaid omabile tuginevad ja riiki pikalt saatvad.

Eks ma ka natukene lõbustan end MNT poolt poolt kohtule saadetud põhu hangumisega. Näiteks

Maanteeamet
Väga Pädev Jurist, austatud K. S

Palun konkretiseerida 30.05 õhtuks, mida Te mõtlesite oma 22.05 Kohtule saadetud lausega:"Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse, lubatakse liiklusesse
- väga suure tõenäosusega (kui suurega?),
-osalema tehnilistele nõuetele oluliselt mittevastav sõiduk (millises osas, miks jne?),
mis on ohtlik (kui ohtlik?, sõidukid on üldse ohtlikud),
- teiste inimeste elule, (mil viisil ja põhjusel?),
- tervisele, (mil viisil ja põhjusel?),
-omandile ja (sama),
-keskkonnale. (see vajakas eriti kõvat põhjendamist, et siis, kuidas, miks jne?)

Lisaks ma pakun Teile 29.05 õhtul paikvaatluse võimalust aadressil XXXXXXX, et saaksite konkreetselt näpuga näidata, kuidas Te konkreetse materiaalosa peal oma väiteid kinnitate. Palun helistage tel xxxxxx. Siis saate 30.-ks oma mõtted ka "paberile" vormistada.

Kui Te seda pakkumist vastu ei võta ja ei vasta, siis loen, et Te ise ka ei usu, mida kirjutasite.

Lugupidamisega, K. T
--------
Võib paar korda arvata, Väga Pädev Jurist tahtis oma jura materiaalosa peal põhistada.

Kuna ei ole kontrolli kes kontrolliks kontrolli siis olemegi sunnitud alluma ametnike tapvale kompetentsile kus näiteks roostetama hakanud auto originaalsummuti loetakse autokasutaja poolt heitgaasitorustiku omavoliliseks ümberehituseks mis omakorda kujutab ohtu liikluses - tegemist on MA siseseks kasutamiseks mõeldud dokumendiga mis on salastatud kuni 2021. Minule saatis selle ametliku dokumendi inimene keda sanktsioneeriti muuhulgas ka sellise otsuse najal. Mis ei tapa teeb tugevamaks.

Siin saavad viisakad sõnad otsa. MASU ajast on veel meeles järgmised lühendid: TÄPE ja PUPU.

Kui hüpata õiguskantsleri teemale, siis MNT dokumendiregistri järgi https://adr.mkm.ee/?a=mnt&s=õiguskantsler on ta 2015-2016 tegelenud eraparklate huve kaitstes MNT-lt andmete väljapigistamisega ja 1 juhiloa vahetamisel elukoha tõendamise küsimusega. Kusjuures ma ei usu, et kodanikelt MNT vastu talle avaldusi sisse ei tule- need lihtsalt nahaalselt blokitakse.

Eraparklate puhul on ju teisest küljest tegu eraomanikele kuuluva kinnistuga, mille kasutamise eest peaks olema võimalik kolmandatelt isikutelt tasu küsida
Ei näe põhjust, miks ÕK peaks jäägitult asuma nö mustade parkijate poolele.
Kas isiku tuvastamine teatud sorti juhtumite korral on nii oluline riive, et röövparkija peaks end ohustatuna tundma?

Vaja ülevaatusele minna 7 kohalise autoga aga 2 tagumist istet jäid soome maha.Kas lasevad läbi või pean ikka põtra neile järgi minema.

to: 7kivistinglit
Teie läbite ülevaatuse positiivse otsusega sest ülevaatuse programmis on istmete väiksem arv fikseeritav VO- väheohtlik puudusena seega ei pea sõitma puuduvate istmete järele.

Muudetud 13.06.17 20:15

to:Mait Millert - aga kui puuduvate istmete küljes on turvavööd, kas siis ka saab läbi?

ps! pole mõtet seda siit kustutada

Ma kirjutasin sellest millise valikuvõimaluse annab ametlik ülevaatuse vormistamise programm.

Vastavalt Maanteeameti ametlikule seisukohale vormistab ülevaataja kontrollitava auto seisukorra kohta haldusakti tööandja firma nimel. Ülevaataja enam ei kaalutle suurt midagi ja otsustamine kui selline seisneb selles, et ta otsustab fikseerida "linnukesega" ülevaatuse programmis etteantud vigade nimekirjas oleva kirjelduse kuna autol olev puudus on sarnane. Nüüd kus viimaste arengute valguses ei ole ülevaataja otsuseid tegev spetsialist vaid kesisest vigade tabelist valikuid tegev tööandja käsutäitja, on minul savi kas on Soome jäänud auto istmetel turvavööd küljes või ei ole. Käimas on autotehnilise ülevaatuse taasriigistamine kuna menetlus allutatakse 100% haldusele ehk riigivalitsemisele. Vastavalt haldusmenetluse reeglitele tohib sanktsioneerimisel toetuda üksnes ARK ülevaatusprogrammi sisus olevale mis vastab MKM 77 lisa 4-le. ja PUNKT. Esmatähtis ei ole niivõrd enam auto tegelik tehniline seisukord vaid hoopiski auto vastavus nn. pädevate ametnike poolt kontorites koostatud algelisele vigade nimekirjale ja juhenditele.

Ülevaatus läbitud puhtalt.Puuduvate istmetele ei pööratud mingit tähelepanu.Järgmine kord 2 aasta pärast.Luban ausõna ,et toon selleks ajaks istmed Rovaniemist ära.

mul 2002 galaksy oleks va ja 2 istet. kas rovaniemis on neid ka

eestis istmeid piisavalt saada. aga kui tahad jõuluvana juurde sõita, anna minna.
http://www.auto24.ee/products/istmed/ford-seat-volkswagen/12
58941/

Tere.
Selline küsimus.
Kui korduv ülevaatusele ei ole jõudnud 1 kuu jooksul, kas siis tehakse TÄIS ülevatus uuesti ja tuleb maksta täis raha?

Ja kui tuleb nii-kui-nii Täis ülevaatus teha - siis,

Kas siis võib ka kuhugi mujale minne ja EI PEA samasse kohta tagasi minema?

Siis tehakse TÄIS ülevatus uuesti ja tuleb maksta täis raha? Võib ka kuhugi mujale minne ja EI PEA samasse kohta tagasi minema.

Kas alates 01.09.2017 võib korduvülevaatuse saanud sõidukiga liikluses osaleda 30-60 päeva ?

ikka võib kui oskad põhjendada seda

Põhjendada pole vaja

Jah nii ta on. Täna loetakse piduriprobleemiga auto liikluses nii ohtlikuks mis tähendab, et kordusülevaatuse saanud autot võib kasutada AINULT remonti sõiduks, ARK-i ja garaazi ja ülevaatusele. Alates 1 septembrist lülituvad riigiametnike mõtlemisaparaadid uuele sagedusele vastavalt millele toimub muudatus auto vigade mõistmises. Tähendab, kordusülevaatuse saanud masinat võib kasutada sama intensiivselt ja vabalt kui enne korduva saamist AINULT ET ETTEVAATLIKULT. Kui autol on kehtiv ülevaatus siis ei pea liikluses auto kasutusel olema ettevaatlik. See ongi see sama mida viimased aastad püüan selgitada, et on toimumas tehnoülevaatuse taasriigistamine kus ei o9le oluline mitte sõiduohutus vaid riigiametnike suva. Ikka ja jälle peab tõdema Kaur Kender´i kuldseid sõnu - me elame õigusriigis mis tähendab, et riigil on alati õigus. Ma ütleks, et elame ametnike riigis kus ametnikel on õigus ja neil on pädevus mis antakse koos pepu maha potsatamisega vastaval ametitoolil. Auto liiklustehniline ohutus ei ole enam nii väga oluline. Oluline on, et auto vastaks riigiametnike poolt kontoriruumides sündinud suvale. Enam ei tehta ülevaatusel masinatele tee kõlbulikkuse kontrolli, nüüd tehakse auto võrdlemist vigadetabelis olevaga. Kui Teie autol on tõsiselt ohtlik puudus mille kirjeldust ei ole vigadetabelis siis on minul kohustus tunnistada auto nõuetele vastavaks st. võib liiklusesse minna ka ohtlik masin sest haldusõiguses asjad nii käivadki. Millest ei kirjutata siis see on lubatud.

Aga milline on siis see ohtlik viga, millega on lubatud sõita?
Üldiselt oli senine seadus suht inimvaenulik, sest pisemgi OV pani su auto aia äärde seisma.
Ja just täpselt nii ongi- mis pole keelatud, on lubatud. Kui ma enne ülevaatust sõitsin oma "vigase" autoga ja ei olnud probleemi, siis järsku ühest hetkest on auto ohtlik ja peab seisma jääma? Eks muidugi sõltub autoomanikust- mõnel rool enam ei hoia teed, sest loksud nii suured, aga juhil ikkagi poogen, teine aga pöördub vähimagi kolksu või kahtluse puhul remonti. Kui käsipidur ei pea, siis kas tuleb kohe auto seisma jätta? Neid vigu on palju, mis seaduse järgi ohtlikud, reaalses elus aga erilist ohtu ei kujuta.

Väidetavalt tuleb uus vigade tabel, mida ma veel näinud ei ole sest ülevaatajaid ei pühendata reeglite koostamise tegevusesse. Riigi jaoks on partneriks ülevaatuspunkti omanik kes tavaliselt ei oma erialast atesteeringut kuid reeglite tegemisel annavad tooni just ärimehed minu arvates. Oletan, et ega vist uus kord suurt muudatust ei too vigade nimekirjas, ehk läheb rohkem 2014 aasta ülevaatusdirektiivi sisuga sarnasemaks? Minule jääb arusaamatuks see, et kui riik on algatanud 2016 - 2025 liiklusohutuse programmi siis kuidas nn. "Ohutu sõiduk" eesmärke saavutatakse? Kas sellega:
et hakatakse lubama mittekorras sõidukeid 60 päevaks liiklusesse?
et auto kasutajalt on võetud võimalus näha reg. tunnistusel märget "Korduv" kui ühte masinat kasutavad paljud?
et suurendati reg. tunnistusele sissekande võltsimise võimalust jättes ära ülevaataja templi millega näiteks idanaabri juures antakse võimalus ülevaatuse märget omakäeliselt uuendada ...?
et on kehtiv seadus MIS KOHUSTAB suure pidurierinevusega tunnistada masin korras olevaks kasutades nn. mõõtemääramatust?
et pärast kordusülevaatuse saamist EI PEA auto remondi töökojas kõikki puuduseid enam kõrvaldama sest 4 VO puudust võib alles jätta.
et paljude teiste põhjuste kõrval on ülevaataja amet tehtud ebapopulaarseks tänu ebaõiglasele karistuspoliitikale kus näiteks 2€ endale jätmisega määratakse karistus 3,5 aastat vangimaja 3 aastase katseajaga.
Alati on muudatused mingis mõttes ja mõnedes asjades edumeelsed kuid minule tundub viimaseid arenguid kõrvalt vaadates, et diletandid (mõtle pädevad) ruulivad. Muutub ju meil liiklus aina hullemaks, milleks siis veel on vaja suurendada mittekorras masinate hulka teedel ja tänavatel? Meil kasutatakse tehnoreeglite arengutes vahel "katse eksituse meetodit" - näis mis edasi saama hakkab?

üks küsimus. ei osanud kuskile mujale panna, aga kas sõiduautol kütusepaagikorgi puudumine on OV või VOV? tuttaval märgiti OV, kuid mõistus tõrgub seda uskumast. 3-nda piduritule mitte töötamine samuti OV. sellest ma saan isegi aru, et kuna ta seal olemas on siis peab põlema, aga... kuigi ei ole kindel mis aastast see kohustuslikuks muutus.

Muudetud 24.08.17 13:54

MKM 77 lisa 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/122072011001?leiaKehtiv ütleb muuhulgas järgmist: 6.1.3. Kütusepaak ja –torud (sh kütteaine paak ja torud)3) Kütuse leke, täiteava kork puudub või laseb läbi - OV puudus.
Ka minul tõrgub vahel mõistus, näiteks kuidas saastab keskkonda täielikult valgustamata reg. number? Ülevaatus on riigistatud mis tähendab, et ülevaataja isikut kui sellist ei ole ja kontroll on muudetud tuimaks konveieritööks kuna autot kontrolliv isik on muudetud abituks ja saamatuks kuna ei suuda ega julge ega oma õigust enam iseseisvalt otsuseid vastu võtta sest kõik on juba otsustatud ametnike poolt kontori laua taga.

selle peale tuleb nentida, et MASENDAV.
see ülevaatuspunkt on kus see juhtus, siis seal on nii, et kunagi ei tea mis tujus mehed on. piduri erinevused sätitakse arvutis käsitsi paika, heitgaasi mõõteseade näeb auto summutit ainult kaugelt (see kõik nende enda algatusel) ja siis täiesti mõttetu pläusti pärast keevitatakse OV. sihuke tunne, et mnt-st tuleb teade, et järgmine sõiduk on vaja läbi kukutada või neil lihtsalt oma statistika, sest kui liiga palju korras autosid, siis tulevad mnt mehed vitsaga ja annavad kõigile üle küüru.

Meeste tuju suurt enam ei loe sest loeb ametnike suva mis on vaadatav internetis määrusena nr. 77. On ka vastav tehnoülevaatuse eurodirektiiv mis on SOOVITUSLIKU iseloomuga. Meil aga on rangelt käskiva iseloomuga määrus mis on paljuski kattuv ka direktiivi sisuga ja on samuti MA koostatud juhendid mille täitmine on kohustuslik kusjuures korduv määruse või juhendi rikkumine võib kaasa tuua kuni 9600€ sunniraha. Masendav minu jaoks ei ole see, et reegleid koostavad ülevaatuspunktidest omanikud ärimehed ja nn. pädevad ametnikud kes enamuses ei ole päevagi töötanud ülevaatajana vaid see, et praktikud on kõrvale jäetud.

Tere, kas auto numbrite seisukorrale on ka mingid nõuded? Toon näiteks ühe suvalise auto mille tagumine number tundub mulle kui võhikule suht hull kuigi ülevaatus alles tehtud. http://www.auto24.ee/kasutatud/auto_pildid.php?id=2711183&am
p;view=41&cache_missing=1 Nimelt mu auto number umbes samasugune ja detsembris on vaja teha ülevaatus. Kas tasuks enne uued numbrid tellida või pole oluline? Tänan

MKM 42 Kood 101. Registreerimismärk - ütleb muuhulgas järgmist.
2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt;
Ju siis otsustas ülevaataja, et numbrimärk on veel loetav.

Tere!
MNT sõiduki taustakontroll ütleb minu auto kohta järgmist: Kategooria tähis: M1G, suurim kiirus 180 km/h, rehvid 265/60 R18 110H (kiirusindeks H-piirkiirus 210 km/h).
Soovin osta rehvid 265/60 R18 110T (kiirusindeks T-piirkiirus 190 km/h).
Kas mu soov on legaalne ja ülevaatuskõlbulik?

Ise küsin, ise vastan.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08. juuni 2011. a määruse nr 39 "Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord", majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" ning teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määruse nr 51 "Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri" muutmine
Vastu võetud 19.07.2012 nr 54
Jõustumise kp: 27.07.2012
10) lisa 1 ja 2 koodi 506 nõue 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, nr 54 ja nr 75) peavad vastama sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele. Rehvi kiiruskategooria (vaata tabel 4) peab olema vähemalt võrdne sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajaga või vähemalt kiiruskategooriaga Q, kui sõiduki valmistaja on ette näinud sõiduki rehvidele suuremad kiiruskategooria väärtused. Koormusindeks (vaata tabel 5) peab rehvide üksikasetuse korral olema vähemalt võrdne 0,5 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide topeltasetuse korral vähemalt võrdne 0,25 kordse suurima lubatud teljekoormusega. Kui sõiduki valmistaja on ette näinud suuremad koormusindeksid, peab kasutama vähemalt valmistaja poolt ettenähtud suurust.

Kas ma saan õigesti aru, et sõidukil, olenemata selle kategooriast, ei pea kasutama rehve suurema kiiruskategooriaga kui Q - max 160 km/h. Ka siis, kui auto kasutusjuhend ja mnt taustakontroll või märge tehnilises passis viitab kõrgema kiiruskategooriaga rehvide kasutamisele.
Kui nii, siis enamus rehvimüüjatest levitab väärinformatsiooni, justkui kiiruskategooria peab alati vastama autotootja märgitule.

See teema on juba läbi vaieldud Maanreeameti meestega. Minu jaoks on väheke arusaamatu, et miks peavad autol olema rehvid mille kiiruskategooria on kaugelt suurem kui spidomeetri viimane number? Sellele vaatamata peame täitma "ülevalt" tulnud juhiseid seega kui tootja on andnud ette suurema kiiruskategooriaga rehvid siis tuleb neid ka kasutada, mis siis et autol kiiruse näidiukul olev number on tunduvalt väiksem. Q kiiruskategooria käib reeglina talverehvide kohta ja siingi kehtib reegel, et kui tootja on ette näinud Q kiiruskategooriaga talverehvi siis võib seda kasutada või ka suurema kiiruskategooriaga. Teie soov kasutusele võtta T-piirkiirus 190 km/h rehve ei ole ülevaatuskõlbulik kuna tootja on ette näinud H-piirkiirus 210 km/h rehvid. Kui lubatud rehvide nimekirjas ei ole Q rehvi siis seda kasutada ei tohi mis siis, et nabrimees omal autol tohib kuna yema autol on andmesildil info Q kohta. Vot selline bürokraatia.

Täpsustan oma küsimust:
Kehtiva MKM määrus nr.42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" Lisa 1 "Nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud enne 1. jaanuari 1984. a valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud sõidukid ning 30-aastased ja vanemad sõidukid"Kood 506. Rehvi kasutamine:
Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, nr 54 ja nr 75) peavad vastama sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele. Rehvi kiiruskategooria (vaata tabel 4) peab olema vähemalt võrdne sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajaga või vähemalt kiiruskategooriaga Q, kui sõiduki valmistaja on ette näinud sõiduki rehvidele suuremad kiiruskategooria väärtused.

Kordan kehtiva, seaduse jõudu omava määruse nõudeid veelkord:
Rehvi kiiruskategooria peab olema vähemalt võrdne sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajaga või vähemalt kiiruskategooriaga Q, kui sõiduki valmistaja on ette näinud sõiduki rehvidele suuremad kiiruskategooria väärtused.

Määruse tekst on väga konkreetne ja ei ole tõlgendatav. See ütleb selgelt ja üheselt, et kuni kiiruskategooriani Q peab sõidukitel kasutama rehve kiiruskategooriaga, mis on vähemalt võrdne sõiduki valmistaja poolt ettenähtuga. Kõik sõidukid, mille valmistaja on kasutatavatele rehvidele ette näinud kiiruskategooria Q või suurem, peavad omama rehve vähemalt kiiruskategooriaga Q. Määrus ei esita seejuures mingeid erisusi sõidukite kategooriatele ega ka rehvi tüüpidele, st on kehtiv nii M ja N kategooria sõidukitele ning nii suve- kui ka talverehvidele.
Milline MNT-s ja tehnoülevaatuspunktides kasutusel olev määrustik või reeglistik on ülimuslik EV kehtiva seaduse ees. Ehk lisate siia viite, mis ülaltsiteeritud määruse teksti tühistab.
Ehk siis - millele tuginete, kui saadate mind T-kiiruskategooriaga rehvidega kordusülevaatusele kui sõidukivalmistaja on määranud kategooriaks H?

Ma tuginen Maanteeameti vastavale elektronkirjale mis annab selgesõnalise juhise - kui auto kohta on rehviandmed siis lähtutakse neist andmetest.

Lisan Maanteeametisse tehtud päringu ja vastuse.
Kas võin ülevaatusele tulla?

Hea Janno XXXXX
Olete õigel teel. MKM määrus sätestab, et rehvide kiiruskategooria peab olema vähemalt Q ja selle järgi võib T kiiruskategooriaga rehve sõidukile paigaldada.


Turvalist liiklemist soovides
Alar Allaste
Maanteeameti klienditugi
Telefon: 620 1200
www.mnt.ee


Maanteeameti e-teeninduses saate vormistada omanikuvahetust, vahetada juhiluba, anda volitusi, muuta sõiduki kasutajaid ja kontrollida ostetava sõiduki tausta. Riigilõiv on e-teeninduses 20% soodsam.



Tere!
Minu kasutataval autol on tootja poolt ette nähtud rehvid 265/60 R18 110H (kiiruskategooria H: max 210 km/h).
Soovin autole paigaldada rehvid 265/60 R18 110T (kiiruskategooria T: max 190 km/h).
Auto suurim kiirus tootja andmetel on 180 km/h.
Madalama kiiruskategooriaga rehvide paigaldusel eeldan, et saan tugineda kehtivale MKM määrusele nr.42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" Lisa 1 "Nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud enne 1. jaanuari 1984. a valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud sõidukid ning 30-aastased ja vanemad sõidukid"Kood 506. Rehvi kasutamine:
Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, nr 54 ja nr 75) peavad vastama sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele. Rehvi kiiruskategooria (vaata tabel 4) peab olema vähemalt võrdne sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajaga või vähemalt kiiruskategooriaga Q, kui sõiduki valmistaja on ette näinud sõiduki rehvidele suuremad kiiruskategooria väärtused.
Küsimus: Kas võin paigaldada autole tootja määratust madalama kiiruskategooriaga rehvid tuginedes ülalmainitud määrusele?
Lugupidamisega
Janno XXXX

Jah võite ülevaatusele tulla kuna nagu näha, on Hr. Allaste seisukoht ühtinud minu seisukohaga mille esitasin paar aastat tagasi - kui nõuti 210 km/h rehve masinal mille spidomeeter lõppes numbriga 190...

Eile ja täna 2 vastandlikku seisukohta? Kusjuures nimetatud määrus 42 kehtib alates 2011-st a-st.

Nii ta kahjuks on, et kuna minul oli eile teadmine, et tootja pakutud maksimaalse kiiruskategooriaga rehvid on kohustuslikud sest isiklikult pidasin vastavasisulist kirjalikku arutelu Maanteeameti tehnoosakonnaga. Täna aga sain teada, et Maanteeameti ühe töötaja arvamus on teistsugune kui ta oli tehnoosakonna juhatajal paar aastat tagasi - siis täna pean juhinduma sellest milline on viimane informatsioon. Ülevaatajad muudetakse "kui sardiiniparveks" mis tähendab, et meil ei ole palju võimalusi vastu võtta otsuseid isikliku arvamuse järgi. Vahel me peame juhinduma mitte niivõrd tervest mõistusest kuivõrd sellest kuidas arvavad teemas Maanteeameti ülevaatustalituse pädevad eksperdid või mõõtetegevuse kohalt ülevaatuspunkti akrediteerija. Jah täna on mittepõlev numbrituli olulisem puudus kui ebavõrdsed pidurid samuti ka mittekohustusliku eesmise udutule mitte põlemine, millega ma absoluutselt ei nõustu kuid pean käituma nagu on ette kirjutatud "ülevalt". Tähendab, et ohtlikult mitte korras sõidupiduriga masin saab tunnistatud korrasolevaks ja ühe mitte põleva eesmise udutulega vormistan kordusülevaatuse ... See teema aga ei huvita mitte kedagi siin riigis.

Mait kirjutas:"Ma tuginen Maanteeameti vastavale elektronkirjale mis annab selgesõnalise juhise - kui auto kohta on rehviandmed siis lähtutakse neist andmetest."
Seda juttu saab tõlgendada mitmeti- kas rangelt või teisi õigusakte ja mõistust silmas pidades. Kui eksisteerib 2 normi, millest 1. seab piirangu a, teine piirangu b, siis mõlema sätte koosmõjus tuleb leida see ühisosa, mis kohaldub konkreetselt.
Antud juhul on üks piirang, et tuleb lähtuda valmistajatehase andmetest ja teine määruse vastav p, mis sätestab maksimaalse nõutud kiirusindeksi Q. Järelikult ühisosana, ilma keerulist lausearvutust rakendamata (võttes appi terve mõistuse) saab, et rehv peab vastama koormusindeksilt min nõutavale, olema nõutud mõõtudes ja kiirusindeks maksimaalselt Q. Kui haldusorgani käepikendus (antud juhul ülevaatuspunkt), kes väidab, et toimetab haldusmenetluse reegleid järgides ISE ei suuda ÕIGESTI norme tõlgendada, siis on ka veidi paha paha. Kuid inimese jaoks kes sellesse meelevalda jääb, on asi muidugi sitt ruudus. Antud juhul muidugi asi lahenes toredasti, sest KÕRGEM (ehk peremees-) haldusorgan lahendas asja lõpuks imekombel ära. AGA... KUI poleks lahendanud VÕI OLEKS hoopis vastupidist väitnud? Siis oleks olnud 3 seisukohta: 1.- see, mida inimene loeb määrusest, 2.- mida väidab Mait (peremeeshaldusorgani väitele tuginedes), 3.- mida väidab peremeeshaldusorgan. Ja inimene olekski olnud loll. Loeb määrusest "nii", aga 2 ja 3 ütlevad "naa". Kusjuures võimalik variant olnuks ka selline, et 2 tugineb 3. väitele ja 3 tugineb 2. väitele (ringtõendamine). See asi olnuks juba PUPU (puhta p..s). Kuid jeestis nii tavaline, et ei imesta. Loogiline normide kohaldamine oleks lühidalt selline, et kohaldada vaid seda, milles oled kindlalt veendunud. Kui kahtled, ära kohalda. Antud keiss on ilmselgeks tunnistuseks, et peremeest ei saa ka usaldada. Loomulikult eksisteerib siin oht, et saad peremehelt peksa. KUID MIS TEHA?
Lihtsalt arutlus, ära võta isiklikult, :).

Muideks, jupp ülevalpool (15:07 06.06.2017) su järgmine väiteseeria, mis saab alguse nii:"Ausaltöeldes mind ei huvita juba ammusest ajast MKM 42 kuna vastavalt haldustavale EI TOHI ülevaataja kasutada regulatsioone mis ei kuulu tema kompetentsi. Jah ma vahel kiikan sellesse määrusesse kuid kuna selle määruse sisu on ülevaatajatele sisuliselt keelatud siis las ta olla."
Seega tuleb välja, et peremeeshaldusorgan tugines mittekohalduvale määrusele, :). Aina paremaks läheb. Samas võib siis väita, et temale on sellele tuginemine lubatud. Kui vaja või tahtmist või kui otse ninapidi sisse topitakse.

Muudetud 14.02.18 21:54

Ma siin mõnest asjast kirjutan veel, kuna isikliku kasu eesmärgil viisin end teemaga kurssi.
MKM määrus nr.77 Lisa 4 kehtestab sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade
loetelu ning kontrollimise metoodika.
See on juhend ülevaatajale tehnoülevaatuse tegemiseks. Antud juhendis on toodud instruktsioonid auto erinevate osade, sõlmede ja seadmete nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Juhend ei sisalda nõudeid endid ega kirjuta neid kuskil lahti. Ülevaataja saab nõuetele vastavust kontrollida vaid neid nõudeid teades või kontrollides vastavast seadusandja määrusest, nt.MKM määrus 42 koos lisadega. Väide, et ülevaataja ei tohi ega pea vaatama peale määruse nr. 77 muid dokumete, ei pea paika, kuna antud määrus ise vihjab nõuetele, mis on kirjas kusagil mujal. Vastupidi, ülevaataja on kohustatud vaatama muid kehtivaid dokumente vastavalt määrusele nr.77. Järgmisena väidan (põhjendage, kui eksin), et EV-s kehtivad riiklikud seadused ja määrused on ülimuslikud ükskõik millise ametkonna e- kirjade vms täiendava regulatsiooni ees, kui neis sisalduv on vastuolus seaduse või määrusega. Seega minu seisukoht - ülevaataja lähtub seadusest. Kui teda haldav ametkond reguleerib tema tegevust vastuolus seadusega, on see ebaseaduslik ning ametkonda tuleb sellest ka teavitada.

"Kui teda haldav ametkond reguleerib tema tegevust vastuolus seadusega, on see ebaseaduslik ning ametkonda tuleb sellest ka teavitada."

Kujuta nüüd ette olukorda, kus tehnilise kontrolli teostataja (kujundlikult: ori, ingliskeeles: slave) on seotud peremeeshaldusorganiga halduslepinguga (suhe: master- slave), milles on järgmised sätted:
-teenida peremeest heas usus,
-peremees võib trahvida oma orja, kui talle meeldib,
-peremees võib orja kohta kaevata prokurörile, või mujale menti (kui seda sätet polegi, siis on vastav sage halduspraktika)
-peremees võib lepingu lõpetada, kui "avastab rikkumise".

Millised juhendid -(seadus, määrus, ametniku kui peremehe arvamus) on siis orja joaks ülimuslik?

Muudetud 15.02.18 15:35

Usutavasti nõustute, et elame nn. õigusriigis kus peaks näiteks tehnoülevaatusel kehtima vastav kord ja auto kontrollimist tehnoülevaataja poolt reguleerib liiklusseaduse § 73 lg.12
https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv
(12) Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrolli tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrolli liigid, rikete ja puuduste liigitamise tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajad, korduvasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise tähtaja, tehnonõuetele vastavuse kontrollist vabastatud sõidukite loetelu ning tehnonõuetele vastavuse kontrollis esitatavate dokumentide loetelu ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] Siit edasi teeme klick siniselt ära toodud tekstil "valdkonna eest vastutav minister" - ja mis me näeme? Tuleb "Seotud aktide nimekiri" ja ma tahan küsida kas Te näete MKM 77 kõrval viidet MKM 42-LE? Riigiametnikud hoolitsevad selle eest, et ülevaatajad ei teaks täpselt autoehituse reegleid sellepärast, et siis on neil endil lihtsam sogases vees kalu püüda. Jah MKM 42 oli ülevaatajatele väga kaua aega kui "auto põhiseadus" nüüd aga on tehniliste tingimuste regulatsioon mõeldud peaasjalikult riigiametnike jaoks. Üks absoluutselt hea näide ülevalt poolt tuleva hämamise kohta - panen siia ülevaataja atesteerimisel esitatava küsimuse: 18. N1 kategooria sõiduk on vähemalt neljarattaline kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõiduk, mille …
Nagu näete eksamitel küsitakse ülevaatajalt masina kohta mis on kaubaveoks KONSTRUEERITUD JA VALMISTATUD. Tegelikkuses aga on meie riigis lugematu arv sõiduautosid millel registreeritud kere tüübiks on kaubik - ja see annabki õiguse vormistada sisuliselt 100% sõiduauto veoautoks mis siis, et masinal on tegelikkuses kere tüübiks nn. universaalkere ja absoluutselt mitte kaubik, mille kirjeldust ei ole olemas üheski vastavas eurodirektiivis.

Põhjendus selge!
Seotud aktide nimekiri ei sisalda määrust nr.42.
Määrus nr.77 kirjeldab nõuetele vastavuse kontrollimist. Kuidas ülevaataja käitub, kui nõuetele vastavust ei ole võimalik seotud aktidest kontrollida? Määruses nr 42 on nõuded mootorsõidukile, selle haagisele ja varustusele. Muud määrused, ammugi määruse 77 sidusaktid ülevaatuseks kõiki vajalikke nõudeid ei esita. Milliste alustel tehakse autole ülevaatus, kui nõudeid ei ole? Maidu põhjenduse kohaselt on minu arvates sellisel juhul kõik teostatavad ülevaatused õiguslikult kehtetud, sest ülevaatajal puuduvad ju nõuded, millele tugineda. Samas on kliendil ülevaatuspunktis kodanikuna seaduslik alus tugineda määrusele nr 42.
Lahendus on see, et määrus nr. 42 lisada määruse nr. 77 seotud aktide nimekirja, sest tundub, et see on sealt välja jäänud ekslikult. Ettepaneku peaks tegema seadusandjale Maanteeamet. Maanteeametile tähelepanelik ülevaataja. Mul lihtsalt selline ettepanek.

Vastan Teie küsimusele - Kuidas ülevaataja käitub, kui nõuetele vastavust ei ole võimalik seotud aktidest kontrollida?
Vastavalt Maanteeameti Tehnoosakonna peaspetsialisti selgitustele on tehnoülevaatus absoluutselt haldusõigusele alluv tegevus. Vastavalt haldusõiguse reeglitele aga EI sanktsioneerita nende asjadega millest ei kirjeldata MKM 77 lisa 4-s. Tähendab, et kui ülevaataja näeb, et auto kujutab ohtu siis on keelatud vormistada kordusülevaatust kui antud probleemi kohta ei ole selgitavat märkust või viidet. Näiteks puudub MKM 77 lisa 4´s selgitus rooliseadme vale reguleerituse kohta. Ja nagu minu varasematest postitustest saate leida - pidurite liiklusohtlik seisukord peab olema fikseeritud korras otsusega kuni 45% pidurierinevuseni. Seda kõike vaatamata sellele, et ülevaatuse eurodirektiiv 2014/45 räägib KUNI 30% erinevuse lubamisest. Seega on meie haldusreeglid tugevama õigusega kui eurodirektiiv ... Või on asi lihtsalt meie riigiametnike TAPVAS pädevuses? See, et riigiametnikel on lisaks autotehnika tundmise probleemidele ka inglise keele tundmises 5 klassi jõmpsika oskused, ei jäta minule mingitki kahtlust. Vaatame juba mainitud ülevaatuse direktiivi tõlget eesti keelde ja sama sätet ingliskeelselt. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A3
2014L0045
4) kuni 3,5-tonniste sõidukite testimiseks aspekti 3 kohane pidurite rullkatseseade, millel ei tohi olla pidurdusjõu, pedaalijõu ja õhkpidurisüsteemi õhurõhu salvestamise ja esitamise funktsiooni;
4) For testing vehicles having a maximum mass not exceeding 3,5 tonnes, a roller brake tester in accordance with item 3, which may not include the recording of braking forces, pedal force and the air pressure in air brake systems and their display;

Ingliskeelses selgituses on öeldud, et pidurite testril võib mitte olla kasutusel pidurdusjõu, pedaalijõu ja õhurõhu salvestamise seadet ja näidikut. Eesti keelses on aga ära toodud, et need seadmed lausa EI TOHI OLLA. Tule taevas appi ja anna ministeeriumi inimestele natukenegi seda hallollust kõrvade vahele ja tee neile ekspertidele selgeks mida tähendavad sõnad MAY NOT!

Vastan Teie küsimusele - Milliste alustel tehakse autole ülevaatus, kui nõudeid ei ole? Osaliselt juba vastasin, et paljudes asjades alust ei olegi. Pidurite koha pealt on aluseks lausa mõõteseadus ja sealt tulenev VALEDELE alustele tuginev seaduslik akrediteering. MKM 42´te suures ulatuses asendavad Maanteeameti vastavad juhendid mis väidetavalt on lausa direktori käskkirjaga kinnitatud. Samuti kasutan palju Maanteeameti karistusregistris olevaid näiteid, et mitte minna vastuollu ülevaatajat kontrollinud inspektorite nägemusega. On kasutusel ka lugematu arv Maanteeameti märgukirju. Mis puudutab ettepanekuid siis ise olen neid teinud Maanteeametile kaugelt üle 150 ja ka Maanteeamet on teinud ministeeriumile palju erinevaid ettepanekuid millest mina tean üksikuid kuna minu pädevusesse ei kuulu selle katusorganisatsiooni tegemised. Kuid ikkagi tooni annab ministeerium sest minu arvates ka ülevaatuse eurodirektiivi tõlkimise õigsuse ja seal oleva mõtte õige üle kandmise eest vastutab MKM.

Õigusaktid eksiteerivad sõltumata sellest, kas keegi on neid kokku sidunud või jätnud sidumata. Sellist meelevaldset järeldust ei saa teha, et kui on LS-i § 73 ühe määruse viite lg 12 all kobaras esitamata, siis teise viite (lg 11) all olevad määrused ei ole kelelegi täitmiseks. Lg 11 määrusi ei peaks tehnoülevaataja VAID SIIS järgima, kui see on seaduses selgelt öeldud või konkreetne seadus on muu valdkonna tarbeks (pole selle valdkonna eriseadus). KUID NII SEE anytud juhul EI OLE. Lg 11 määrused: https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=120
122017005&id=129122010115;110062011006;116062011008;1090
92015002;120102017003
Terve LS-i § 73 omab pealkirja: Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
Mait, ma pean sulle vist juristiks tulema, :)? Kui sul tekib lahknemine, mida ametnikud kirjutavad ja mida ise suudad piisava hoolsusega õigusaktidest välja lugeda (kuigi peaksid veidi ettevaatlik olema su eelnenud kirjutiste valguses), siis kehtivad ikkagi õigusaktid ja ametnike kiri on järejkorras viimane.

Muudetud 15.02.18 20:30

Sry, aga ise sa tundud ka oma elu veidi keeruliseks elama, kui ei taha õiguse aluspõhimõtteid selgeks teha. Kas ülevaatus on haldusmenetlus või mitte, ei oma tulemuse jaoks suurt tähendust, kui saad selja sirgeks lüüa ja igasugust ametnike paska võtad mõistlku huumoriga. Kuid riskid võtad sa sellega seoses muidugi enda kanda ja ametnike mõõgad on teravad, kui nad tahavad jama ajada.
Edit. Mait jõudis vahepeal selle kirja kustutada, millele vastuse treisin.

Edit2. See Maidu näide on hea:"Ingliskeelses selgituses on öeldud, et pidurite testril võib mitte olla kasutusel pidurdusjõu, pedaalijõu ja õhurõhu salvestamise seadet ja näidikut. Eesti keelses on aga ära toodud, et need seadmed lausa EI TOHI OLLA. Tule taevas appi ja anna ministeeriumi inimestele natukenegi seda hallollust kõrvade vahele ja tee neile ekspertidele selgeks mida tähendavad sõnad MAY NOT!"
Ma ei uurinud ise üle, kuid kui nii on, siis on see määrusevorpija olnud ikka LAMMAS KUUBIS.

Muudetud 15.02.18 20:41

Minu jutt valgustab olukorda milline ta on tegelikkuses. On ju tehnoülevaatuse peamine ülesanne pigem maksimaalselt ohutu auto mitte aga teatud väikese ringi riigiametnike arvamuse kohane auto. Te ei pea minule juristiks tulema kuna mina kõigele vaatamata kasutan MKM 42 olevat ja lisaks võtan vajadusel arvamuse kujundamiseks ja otsuse motiveerimiseks ka E ja e reeglidki kui vaja. Küll aga võiksite nõustada näiteks Manteeameti töötajaid selgitades, et eurodirektiiv on vastavalt assosatsiooni lepingule esmatähtis ja direktiivis on selgelt öeldud, et kui direktiiv ei kajasta mõnd asja siis ülevaataja ikkagi peab otsuse tegemisel arvestama ka mitte kirjeldatud puuduste hindamisega. Võiksite selgitada, et haldusõigus ehk riigivalitsemise kord ei sobi kokku pidurdusjõu karakteristikute tõlgendamisega...

"Küll aga võiksite nõustada näiteks Manteeameti töötajaid selgitades, et eurodirektiiv on vastavalt assosatsiooni lepingule esmatähtis ja direktiivis on selgelt öeldud, et kui direktiiv ei kajasta mõnd asja siis ülevaataja ikkagi peab otsuse tegemisel arvestama ka mitte kirjeldatud puuduste hindamisega. Võiksite selgitada, et haldusõigus ehk riigivalitsemise kord ei sobi kokku pidurdusjõu karakteristikute tõlgendamisega..."
Ma võin mürki võtta, et nad ei kuula mind. Ma üritasin ca pool aastat tagasi pidada liiklusregistri juhataja M. Kangurile loengut teemal: Omandiõigus ja selle üleminek ostu-müügi tehinguga", kuid mind saadeti pikalt ja tehti selgeks, et mu OSTETUD auto on tegelikult MINU POOLT SAMALT MÜÜJALT varastatud. Ehk maksin auto eest raha (mille kohta on müüja kirjalik kinnitus), kuid ma ei küsinud kümme korda üle ja ei kirjutanud paberile, kas auto omand ka üle läks (tegin VÕIB OLLA juriidilise prohmaka, kuna antud hetkel polńud seda autot veel müüjalgi, ostsin auto nõudeõiguse- kaupade liikumisel suht tavaline tehing). Nüüd ma siis omangi VÄIDETAVALT varastatud autot, mille vastu keegi huvi ei tunne, :). Samas pole mitte keegi neist varguse või omandamise kaebusega politseisse pöördunud. Loogiline ka, raha ju auto eest makstud. Jabur lugu? Martti Kanguri arvates ei ole. Sellised tegelased on riigiametite juhtivatel kohtdel. Kusjuures sama mees kamandab ka ülevaatusi, tehnoosakonda jne.

Muudetud 15.02.18 21:04

Veel natuke täpsustuseks sellest kuidas mina mõistan haldusõigust tehnoülevaatusel kuna seda foorumit loevad paljud. Kindlasti peab tehnoülevaatuse organisatoorne pool alluma haldusõigusele, selles ei ole kahtlustki. Kuid auto enda ohutustehniline reeglistik peaks esmalt tulenema e ja E reeglite kogumikust mis ongi kokku võetud MKM 42´s ning alles siis tuleb tehnoülevaatuse eurodirektiiv 2014/45 mis kohe mitte ei ole riigiametnike ja kodanike vahelist suhtlust reguleeriv. Minule tundub, et ministeerium on nii AUTO kui autoomaniku kokku sulatanud ühtseks haldusobjektiks mis peab alluma haldusõiguse reeglitele. Jah sanktsioneeritakse kodanikku andes temale ülesandeid tegelda masinaga või piirates tema liikumisvabadust KUID autot ennast ei saa võtta kui olendit. Auto on tehniliselt keeruline insenertehniline vidin mis peab alluma autotehnilistele ohutusnõuetele ja kui riigiametnikud otsustavad, et eesmise udutule mitte põlemine on oluline puudus siis ütlen, et see ametnik ise on oluline puudus kuna ei oska õigesti hinnata ohtu ja ohutegureid.

Tehnilise puuduse tõttu sanktsioneeritakse otseselt vigast sõidukit, sest liiklemiskeelu saab sõiduk, omanik võib teise autoga edasi sõita. Ehk halduse alla läheb protseduur ja keelud- load. Masinaehituse alla tehniline toimivus, mis jääb väljaspoole keelde. Ehk halduse- ja tehnikareeglite läbipõimumine. Siin midagi imelikku pole, näiteks terviseamet kehtestab reeglid, milline ei tohi olla poesmüüdav toit jne.

Autoga ülevaatusele saabuv kodanik saab kaudseks halduse objektiks põhjusel, et auto ise ennast korda teha ei suuda. Samas ta võib vigase autoga sõitmisest koheselt loobuda, siis seda autot enam remontima ei sunni keegi. Vb olla sunnitakse oma romu ära koristama, kuid see on juba teine teema.

See, kas mittepõlev udutuli on oluline viga, läheb minu arusaama järgi sellest suhtest lahku riigiametnike rikutuse või lolluse kapsaaeda. Nagu masinalgi on erinevad süsteemid. Kuid sa vaata asjassepuutuvad normid üle, kas mittepõlev udutuli on OV ja lähtu sellest, mitte mingist ametnike reeglitest. Vaatame, kaua vastu pead, :).
Kuid eespool nimetatud LS § 73 lg-de 12 ja 11 tegelik probleem on selles, et volitusnorm (ehk minu poolt varemnimetud: viide) on määruse (ainsuse vorm) kehtestamiseks, kuid 1 volitusnormi alla on topitud mitu määrust. Samas sisaldab lg 12 ise pikka erinevat loetelu, järelikult tulnuks kasutada "määruse" asemel: "määrustega". Kuid lg 11 on täiesti p..s mitmel põhjusel: loetelu volitusnormi jaoks on ainsuses, sõna "määrus" ka ainsuses, kuid sinna alla on topitud 5 määrust, millest 1 ei haaku üldse:"Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad". See on täielik normitehniline praak.
Nii, et kui seda essu, mis kokku on keedetud, veidi hoolsamalt lahata, tekib küsimusi robinal. Reeglite kohaldamise reegel põhiseaduse alusel kohaliku omavalitsuse ja riigiameti (ja ka tema käepikenduse) jaoks on, et tegutsevad seaduste raames. Kuid kodanik võib teha kõike, mida seadus ei keela. See on kohe konflikti koht, kui on 2 vastuolulist eeskirja- kodanik loeb sealt välja omale (antud juhul oma autole) õiguse, ametnik keelu.

Sinu valdkonnas on selles mõttes veel hästi, et kõik reegid on õigusaktides, kuid näiteks ehitusvaldkonnas toimub täielik palagan, kus tuleb kohaldada standardeid, millest enamus POLE õigusaktides ja mida on oi-oi kui palju ja lisaks tasulised veel ka. Kusjuures standardi kohaldamise põhireegel on see, et kui tahad temas kõrvale kalduda, siis pead inseneri tasemel ära näitama: MIKS JA KUIDAS. Samas võib mõni loll ametnik käratada (kes antud asja tunneb hädavaevu standardi lugemise tasemel), et nii ei tohi. Kuid see juba teine jutt.

Muudetud 16.02.18 00:06

Kuid sa vaata asjassepuutuvad normid üle, kas mittepõlev udutuli on OV ja lähtu sellest, mitte mingist ametnike reeglitest. Vaatame, kaua vastu pead, :).

Ega ei pea vist kaua kuna vastavalt halduslepingule võin saada kaela sunniraha, halvemal juhul vanglakaristuse tingimisi. On ju tehnoülevaataja amet üks ohtlikkumaid ameteid meie riigis kus mõne eurose "tagasi pole vaja" juhtumi eest muutub inimene kriminaaliks saades mitme kuulise vangimaja karistuse kolme/nelja aastase katseajaga. Kõik see saab poole reaalsemaks kui kasutusele tulevad kohustuslikud 24/7 liikumisele reageerivad salvestavad videosüsteemid.

Minuarust korruptsiooni ennetamise mõttes te ei tohiks kas üldse tasu võtta või peate nõudma, et makstaks täpse rahaga. Kui kodanik tuleb 40-se arve puhul 100-lisega, siis on see juba tõsine häirekoht. Täitse p..s on asi siis, kui kodanik ütleb, et tagasi pole vaja. Kõik sõltub tõlgendamisest, :).
Ja on veel 1 asi. Isegi, kui te teete omale juriidiliselt asja hoolega selgeks (anna andeks, kuid eelneva põhjal ma julgeks väita, et päris selge pole), on paha lugu see, kui te peate suhtlema ja "mängima" Tõeliste Oinastega (nagu ma ka eelnevalt näiteks tõin), kes tegutsevad oma reeglite järgi ja kelle käes on võim. See asi tapab. Muideks, erinevalt halduse tainapeadest politseilist uurimist ei maksaks karta, sest seal süsteemis üldiselt on mõistus korras ja seal teatakse põhimõtet, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kodaniku kasuks. Juhul, kui sealt on mingi p..k läbi läinud, mida ka vahel juhtub, siis on asjas ikkagi mingi iva olnud või riigiabina loll advokaat sattunud.
Salvestav videosüsteem võib vahel isegi abiks olla. Seda päris oma vaenlaseks ei maksaks pidada. Või kui hakkab liiga närvidele, siis võib ju kaamera objektiivile mõni õlitilk sattuda.

Muudetud 16.02.18 00:34

Kuno---**** nagu puujalg. lihtne vahutada, kuid see õlitilk läheb kalliks maksma. Täpselt nagu Eesti energia arvesti eest (mis asub maja küljes või isegi toas) vastutad selle kaamera pildikvaliteedi eest.
Ilmselgelt kui 100 euroga tullakse maksma ja "tagasi pole vaja" läheb asi kohe uurimise alla. auto kutsutakse uuesti välja kordusülevaatusele jne. Kontroll ÜV meestel on jõhker ja karistused veelgi absurdsemad. Kui ülevaataja tahaks puhtsüdamlikut läbi lasta sõidukit mingi pisivea tõttu ja kui satub teistpoole väravaid justminelt kontroll siis on ÜV riskinud oma töökohaga + mõneti vabadusekaotusega.

Väga kõvad argumendid, ei viitsi selliseid analüüsida.

Muudetud 16.02.18 01:58

Fritsu teab millest räägib. Tegelen ühe õnnetu ülevaatajaga kellele katalüsaatori kütmise eest jäeti 6€ tänuraha. Ametlikust süüdistusest selgub, et ülevaatajal ei olnud eelnevat kokkulepet kliendiga, ülevatajal ei olnud kokkulepet ka pärast ülevatuse teostamist. Tean, et ülevaataja tegi õigesti katalüsaatorit küttes kuna katalüsaatori kütmist nõuab ARK juhend. Kliendile aga tundus, et ülevaataja tegeles millegi ebaseaduslikuga kui küttis katalüsaatorit ja temale tundus selline tegevus vastutulekuna, sellepärast pidas klient vajalikuks anda "jotti". Nüüd ootab mehi kohtusse minek ja mind tunnistajaks olemist seal kohtus kuna ülevaatajat süüdistatakse auto mootori soojendamises ja sellega õigete heitgaaside saamist ning selle tegevuse eest 6€ altkäemaksu võtmist. Meest ei süüdistata mittekorras masina korrasolevaks tunnistamises teda süüdistatakse õigesti läbi viidid mõõtmise eest.

Nii, et kuno24 arvamus nagu ei peaks politsei uurijat kartma on tema arvamus mis ei ühti minu omaga kuna üks teine Pärnu ülevaataja juba mõisteti süüdi selle eest, et ta tegi mõõtmise sooja mootoriga sest kontrollija tegi mõõtmise külma mootoriga, mida loeti õigeks mõõtmiseks kuna külmal mootoril ei olnud gaasid korras ... - olin ise seal kohtus pealtvaatajana.

Samas on olemas asutus kus ametlikult on lubatud kuni 6€ kingituste vastuvõtmine kuna nii on kirja pandud selle firma eetikakoodeksis ja USA´s lubatakse kuni 20 dollari suuruseid kingitusi. Jah ülevaataja elukutse on meie riigis üks ohtlikemast sest isegi altruistlikel põhjustel meelehea võib vabalt lõppeda kriminaalkaristusega. Tuleb nõustuda Helme arvamusega meie õigussüsteemi kohta, et see on allkool igasugust mõistuspärasust.

Jah Kuno, lihtsalt sai oska midagi õelda. Kõik on kõvad mehed teeääres aga kui asi niiskeks kisub on kõigil vesi ahjus.

Hr. Miller võttis asja ilusti kokku :)

.

Muudetud 16.02.18 14:06

Võib ju hambaid näidata millest mitte mingit kasu ei ole ja ikkagi tehakse AUS inimene ebaõiglaselt kriminaalkurjategijaks siis on miskit väga valesti, mitte selle inimesega vaid uurija, prokuröri ja kohtunikuga ja õiguskorraga. Me elame õigusriigis mis tähendab, et riigiametnikel on alati õigus!

Seestpoolt ei tule tagumine uks lahti. Käib vist korduva alla?

Käib korduva alla. Kui uks avaneb väljast siis tihti ei tule ülevaataja selle peale, et kontrollida ka seest … Kas äkki nn. "lapselukk"?

Tere, kas sportrool ja ümberehitatud käsipidur võivad saada ülevaatuse läbimisel takistuseks? https://www.auto24.ee/kasutatud/auto_pildid.php?id=2993677&a
mp;view=40&cache_missing=1

91a autol polnud tehasest turvapatja (tuli aastast 1993) seega rool vast OK ja kui käsipidur on toimiv (selles mõttes et lukustub, driftijatel ei lukustu tavaliselt :-) ) siis võib isegi läbi minna. Kuna autol on järgmiseks ülevaatuseks märgitud 11.2019, siis ta just "läbis" ülevaatuse järelikult.

Rool rooliks aga piduriga on asi nutune:

Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele

Nõuded: 1) piduriseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Ei tohi muuta piduriseadme ehitust ja kasutatud valmistaja poolt selleks mitte ette nähtud osi või sõlmi. Piduriseadme ümberehitust võivad teostada ainult sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja;

pilte vaadates võib ka sumpa saada saatuslikuks, aga eks mait annab adekvaatsema vastuse

Kirjelduses on kirjas, et originaalkäsipidur ja juhiiste tuleb kaubaga kaasa....niiet nendega, kui ülevaatuselt läbi ei saa, siis saab ju tagasi panna. Läbisõit on muidugi kas keritud või teisel ringil juba.

Istmel ma arvan pole midagi häda, muretsema paneb just rool ja hüdrauliline käsipidur. Olen autost väga huvitatud kuid kardan ,et järgmine aasta ülevaatusele minnes vaadatakse asjale vähe viltu. Suht suur projekt on ju hürdauliline käsipidur asendada järgmine aasta ülevaatuseks originaal trosside süsteemiga? Rooliga on lihtne... laenan kasvõi sõpradelt ülevaatuse ajaks normaalse rooli.

Seisupidurist ei ole midagi ära märkida kuna vanames ütles kõik ära – ei tohi. Rooliga on see teema, et tohib ja ei tohi st. on kliendi asi kuidas ja mis kohast ta saab paberkandjal kinnituse, et antud konkreetne sportrool on mõeldud tootja poolt just selle masina margile ja mudelile. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/4201/8002/MKM42lis
a2.pdf#
Kood 302. Rooliratas
Nõuded: 1) rooliratas peab vastama valmistaja poolt ettenähtule;
2) mitmel mootorsõiduki tüübil kasutatav rooliratas («general steering control») peab omama valmistaja tõendit selle kohta, millisele mootorsõiduki tüübile on rool sobiv. Turvapadjaga rooliratta asendamine ilma turvapadjata roolirattaga on keelatud.
Valerka on järjekordselt näinud selgelt. Nimelt võib antud auto puhul tekitada probleeme summutiteema kui vaadata eeltoodud regulatsiooni kus on kirjas järgmine:
Kood 705. Üldnõuded heitgaaside väljalaskesüsteemile
Nõuded: 1) heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Erandina võib mootorsõidukile paigaldada valmistaja poolt ettenähtust erineva heitgaaside toru otsa, kui see on paigaldatud peale valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmeid ning sellega ei muutu valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside väljalaskesüsteemi omadused.
Nüüd siis oleneb ülevaatajast kas tema arvates on müra suurenenud üle tootja pakutu või ei ja alati on võimalus teha müra mõõtmine mille läbiviimiseks PUUDUVAD vajalikud tingimused, kuid see on juba teine teema? Teiseks oleneb ülevaatajast kas tema arvates heitgaasidele kergemini läbitav summuti on väljalaskesüsteemi omadusi muutnud, kui väljalaske kollektorist kuni summutini on heitgaasitorustik originaalne?
Mõnikord ma imestan enda üle, et kuidas ma kaalutlen nii keeruliselt? See tuleb sellest, et ma tahan võimalikult täpselt oletada kuidas võib antud teema kohta arvata Maanteeameti ekspert. Seda on raske teha kuna liiga paljudel juhtudel ei ühti minu seisukoht paljude riigiasutuse töötajate omaga sest nemad on büroo töötajad ja mina ainult ülevaataja.

Tere, jäi silma huvitav helkurmaterjali lahendus https://www.osta.ee/renault-trafic-kaubik-pack-clim-2-9t-90h
j-2011a-692bfj-116406340.html kui enda kaubikule samamoodi panen ega ülevaatusel probleeme ei tule? Tänan

Usutavasti ei tule kui lugeda seda kleebist disainielemendiks. Igatsorti helkurid autol peavad olema eurosertifitseeritud kuid ilukleebis ei pea. Aga kui sellist kleebist liiga palju saab olema siis saadetakse MA büroose tegema reg. tunnistusele lisamärget - Mitmevärviline.

Tekkis kohe kiire küsimus. Nimelt auto tehnilises tunnistuses on kirjas ''mitmevärviline'', kuid kui vaadata sama masina andmeid e-registrist siis seal seisab samas lahtris sõna ''ei''. Alles hiljuti avastasin, seega pole enda jaoks probleemi teinud. Samas- masin läbinud ülevaatusi juba 16 aastat.....

Korduv ülevaatus on auto ostjale kindluseks, et autoga on kõik korras ja on läbinud ausa ülevaatuse. Mina hindan seda rohkem kui 20 aastat koguaeg roheline tuli olnud.