Samal ajal Lätis:
https://www.facebook.com/reel/954495936540621

Kus sa sellega, meil pole kunagi teed libedad vaid saamatud juhid nagu siin mõned väidavad. Mingeid naaste pole ka vaja kusagil.

Ega seal sõitmine pole kohustus!
Olen ise korduvalt selliselt teelt tagasi keeranud ja samuti 2x bussis olnud, kus juht otsustas, et seda liini ma ei sõida...

Hallil ajal sai kunagi mosse pirukaga niimoodi uisutatud. Suvekad all ja põhiline tegevus seisis selles, et teeperve vajunud auto uuesti kuidagi tee keskele saada ja siis uuesti ära vajuda. Niimoodi sai paar kilomeetrit seda jäävälja läbitud, siis jõudsin asfaldile.

Jätad lapsed koju ja ise tööle minemata, ja seda nädalaid.

Veel parem oleks ütlemine: Tööd saab ju kodukontoris ka teha, vot see oleks tõeline tase.

Ega see tee selline nädalaid ei ole- mingi aeg jõuab omaviletsuse abistav käsi ka kolkakülla! :D
Sugulasel oli L-Eestis vaja üks koorem KINDLASTI laevale saada, sõitiski üks auto liivakoormaga ees, mees labidaga kastis, kuni riigimaanteele jõudis...

Piiksatan oma täiesti teemavälise, a aktsiis, mida maksame justkui teede jaoks?

Muudetud 21.12.24 15:26

Naastud on üks variant. Eemaldatavd ketid teine.

Veoautodele on veel variantideks liivati: https://www.youtube.com/watch?v=oJOauULtSuI&t=6s . Mida peab päris usinasti täitma.

Ja ketipildur:
https://www.youtube.com/watch?v=aEMT7D7O-ts . Millega ei lubata maanteekiirusi arendada.

Odavam on vinguda, kui halb on hooldus.

PS! Aktsiis seoti juba ammmmuuuuu teehooldusest lahti!

Huvitav jah, mujal pannakse suisa sildid, et ketid KOHUSTUSLIKUD ja keegi ei vigise....

Need asjad pole mõeldud kümneid ja sadu km sõitmiseks vaid pigem kohalt võtuks. Ja kuhu liivataja bussidel või sadulveokitel ehitada, seal niigi ruumi vaid sentimeetrid. Kas paneme need ka esisildadele? Ise ka aru saad mida ajad. Ja ega need paigaldused ka ilma ei ole. Huvitav küll, need on eelmise sajandi tooted ja miks neid veel laialdaselt ei kasutata. teehooldushankes on ka määratud teede karedus. Aga ilkumiseks ja targutamiseks sobib küll.

Vaata ka kohti kus ketid kohustuslikud on. Kurwa, mis jutt ikka.

Läti bussijuhile võib inimlikult loomulikult kaasa tunda ning loodame, et kõigil sõidukis viibinutel oli turvavöö kinnitatud.

Õnnetuse juurpõhjus ei ole siiski libedus, sest see oli juhi otsus minna õnne(tust) otsima aga oskused ei olnud piisavad.

Selline (positiivse) kaldega kurv on kindlasti võimalik õnnelikult läbida ka videos nähtavates teeoludes, kuid eeldab juhilt väga head kasutusel oleva tehnika tundmist ja oma võimete adekvaatset hindamist.
Loomulikult on vaja ka elementaarset arusaama ja tunnetust kiiruse, kiirenduse ja inertsmomendi omavahelistest suhetest.

Ddig õigele jutule lisan ka tähelepaneku, et bussivideos on nii kenasti näha, miks ei ole hea mõte libedal tingimata keset teed üritada püsida, kui servas vähegi pidamist on. Bussil ei jäänud üldse palju puudu, et teele jääda. Tagaots leidis pidet, aga üksik lõpuni välja pööratud esiratas murdis servavallist läbi ja siis oli minek.

Senine kogemus ütleb, et serva mööda hiilides on suurem lootus teele jääda. Kui just serva kraavi peale õhku pole lükatud...

Sedapalju bussijuhi kaitseks ütlen, et päriselus võidki sattuda olukorda, kus pidurdamine viib kindlasti teelt välja ja ainus lootus on püüda keerulist kohta tunnetuse ja inertsiga läbida. Seekord jäi suti puudu, üldse mitte palju. Ratas juba haakis, sest buss isegi kaldus, aga siis vajus läbi ära.

Mati1222, Soomes on ka sadulal liivatikasti töötamas nähtud. Mitte igal sadulal ei pea olema terve külg kütusepaakide jaoks.

Ketipildureid on palju kasutusel. Samuti naastrehve, kui Helsinkist tundi viis põhja poole minna ja põhitrassilt maha keerata väiksematesse küladesse.

Kes tahab, leiab võimaluse (juba mainiti vajadusel kahtlaste kohtade ette liivatamist). Kes ei taha, see vaid vingub, kuidas ei ole võimalik, ei saa ja ei mahu :P

Ega mati1222 äkki mõnes riigiametis ei tööta?

Ma olen need jutud läbi kirjutanud, nüüd vaielge omavahel edasi ja tehke selgeks kas on suurema, tele ka naaste või mitte. Mõnel on lisaks kütusele ka hüdrod ja muud asjad. Ja mulle pole vaja seletada veokite asjandust, tundub et tean seda valdkonda rohkem.

Mati1222, sittagi pole Sa kirjutanud!

Lühilausetes on küll esinenud vihjeid selle kohta, et mingi kokkupuude veokimaailmaga on, aga selle kokkupuute avamiseni neile, kelle jaoks see uudiseks on, Sa ju ometi ei lasku:(

Ma ei kirjuta mitte Sulle, vaid kõigile. Mõne jaoks võib olla uudis, et krusa võib liivapuisturit kaasas vedada...

Naastude osas on asi lihtne - naastud pannakse tellija soovil sisse:
https://www.kummimees.ee/et/rehvide-naelutamine-turvanasta-n
aastudega
https://karengas.fi/kuorma-autojen-ja-tyokoneiden-nastarenka
at/

¤¤¤Õnnetuse juurpõhjus ei ole siiski libedus, sest see oli juhi otsus minna õnne(tust) otsima aga oskused ei olnud piisavad¤¤¤

¤¤¤bussivideos on nii kenasti näha, miks ei ole hea mõte libedal tingimata keset teed üritada püsida, kui servas vähegi pidamist on. Bussil ei jäänud üldse palju puudu, et teele jääda¤¤¤

Plussüks mõlemale. Ma ju ise otsustan mõnikord samuti, et ei, siit ei ole võimalik sõita ja ei sõidagi. Vähemalt mitte selle autoga või selle koormaga (lasen inimestel jalutada selle S-kujulise mäkketõusu teejupi). Ei mäleta talve, kus poleks buss jätnud mu külale lähemat teed sõitmast samal põhjusel, et tee on hooldamata ja seal pole juhi otsuse järgi lihtsalt võimalik bussiga sõita.

See, et lähen ikkagi proovima ja seejärel oops+kraavis, ei peaks kuuluma ühegi juhilubasid omava inimese suhtumise juurde ja sellepärast mitmetes teistes riikides üksinda kraavisõitmisi trahvitaksegi päris krõbedalt. Samas sisuliselt puuduvad sellised sõidukoolitused, mis õpetaks juhti saama hakkama autoga, kus juhtimisviga on juba tehtud ning juhitavus kaotatud. Parandage mind kui eksin.

Uudis on teemast mööda, puudutab vaid teehooldust, mitte ootamatut libedust. Ega selline lumepudrus sõitmine on paras peavalu, kui ei taipa (või ei saagi kõiki) juhiabisid välja lülitada. Nagu näha, on sellega hädas paljud, sest nii palju möödasõite talvistel teedel pole olnud vaja juba ammu teha.
https://elu24.postimees.ee/8166352/videod-enne-tallinna-kaob
-tee-uldse-ara-talveilm-paneb-tallinn-parnu-maanteel-liiklej
ad-proovile

Kirjutanud palju kordi, et juht peab valima kiiruse vastavalt oludel ja mõnikord on see kiirus ka null (st ei sõidagi või tuleb valida teine tee). Siin on nüüd paar näidet, kus ei saa enam nii mustvalgelt piire tõmmata.

Kui ikka tee pole enam tuvastatav ja ka ümber pöörata (mõnikord isegi mitte seisma jääda kinni jäämata) pole võimalik, mis siis saab? "Kutsume traktori" ei ole lahendus, sest sellepärast ongi tee asukoht tuvastamatu (lahti lükkamata), et kõik traktorid on hetkel hõivatud teistel teedel täpselt selle sama tegevusega. Eelmisel nädalal sai tegeletud ka täpselt sama probleemiga, kus koolibussijuht otsustaski seisma jääda ja traktori appi kutsuda. Minu laps kutsus mind appi. Läksin maasturiga, sest traktoriga oleks olnud liiga kaugele minna. Ka teistest küladest tulid vanemad maasturitega lastele järgi.
https://elu24.postimees.ee/8170259/sutsakas-pole-joove-rahva
l-on-haapsalu-kulje-all-kraavi-soitnud-liinibussi-kohta-oma-
teooria

Siin on nüüd teine täiesti ajuvaba olukord, kus autojuht ei saagi eelnevalt teada, et raudteed ületades jääb ta rongirööparoobastes põhja peale kinni ning õhus ringi käivate ratastega ta sealt liikuma ei pääse. Muidugi oleks olnud mõistlik helistada 112 ja teavitada, sest seda tegemata saab selline olukord lõppeda ainult artiklis kirjeldatud viisil:). Oleks väga huvitav teada, kes ja mis põhjendustel siin süüdi jääb (ja tekkinud kahjud peab korvama)?
https://www.delfi.ee/artikkel/120349401/rongile-ette-jaanud-
ja-avarii-tekitanud-soiduk-oli-lumevangis-omanikul-tuli-auto
-puruks-muljumist-pealt-vaadata
Artikkel/video jne ei ole seekord maksumüüri taga, st on kõigile nähtav.

Olen varem korduvalt toonud välja selle, et Soomes järgneb kraavi (valli, äärekivisse jne) sõitmisele trahv ja keegi ei küsi, kas tee oli liiga libe või mitte, sest juhi kohuseks on valida ohutu kiirus vastavalt teeoludele. Seda pole vist aga rääkinud, et Soomes on ka "külksi laskmine" keelatud ja läheb sama paragrahvi alla, nii et seal pole mõtet hakata külg ees sõitmist vabandama sellega, et "tee oli libe" vms. Külksi laskmiseks on seal järvedel musttuhat rada olemas (mitte ametlikud jääteed!), kuid liikluses kehtib nulltolerants ja seda tasub arvesse võtta, sest varem või hiljem satub seal mõne isehakanud miilitsa otsa, kes sellest politseid teavitab ja neil on siis juba kohustus reageerida. Mingi google esimene otsinguvaste kah jutu kinnituseks.
https://rikosuutiset.fi/poliisi-varoittaa-auton-luistattelus
ta-liikenteessa-seuraa-sakko-mutta-voi-lahtea-ajokorttikin/

Meilgi külksi laskmine keelatud ja kvalifitseerub ohtliku liikluskäitumise vms alla ning võib kaasa tuua üsna karmid karistused. See paari aasta tagune info tuttavatel politseinikelt.

Pea 10a tagasi varajastel öötundidel tundsin ennast Lauluväljaku poolt Peterburi tee suunas sõites pehmelt öeldes lõbusalt ning joonistasin kaunid pikad poognad. Enne Laagna tee silda vastu tulnud värvilised pidasid põhjendatuks minu seisundit kontrollida aga tollal veel piisas seletuseks, et mul need kõva seguga lamellid teate neil pole üldse pidamist :-)
Uudistasid siis veel taskulampidega rehve aga ei olnud vist põhjust teemal pikemalt peatuda. Eks öine tühi tänav võiks loogiliselt võttes ka nö kergendava asjaoluna käsitletav olla.


Suures plaanis muidugi mõistetav, et nii mõnigi võib libisevat autot nähes krampi tõmmata ja veel suurema ohu põhjustada, sest kunagi ei tea äkki on hoopis jälle libedus pääsenud üllatama.

Sõites enamuse oma sõitudest ilma igasuguste juhiabideta autodega tuleb muidugi hoolas olla, et ise samasse lõksu ei langeks :-)

Lähebki ohtliku liikluskäitumise alla. Sai napilt pääsetud selle sõnastusega paberist eelmine aasta Sõlest Paldiski mnt'le libisedes, kus Statoilis parasjagu mundrimehed kohvi tankisid ja peale selle pisiepisoodi nägemist kindlasti minuga vestelda tahtsid.

Muudetud 17.01.25 08:15

Täna hommekul, kl 04:45 nägin kuidas politsei võitles libedusega.
Minul peatee, lähenedes ristmikule (ristmik kollases režiimis) nägin vasakult lähenevat politsei bussi. Politsei lähenes ristmikule juba aegsalt üsna rahullikult, kuid silmaga hinnates oli politseil vahetult enne ristmikut pidurdamisega pisut väljakutseid, kuid sai pidama.
Olles ise ristmiku läbinud, pidin u 100m pärast paremale pöörama ning siis juba selle väiksema tee peal sai kah tunda, et kuram.... libe on!!!

Sain täna seda tunda suisa sõpaka-linnu tee ristis. Rooliga tegin järsema nõksu ja kui oleks natukene kehvemate sõiduoskustega inimene, siis oleks ma seal ka risti olnud. Kaasa aitas muidugi tipptasemel jaapani projekteerijate ja inseneride koostöös valminud igaks elujuhtumiks ette valmistatud tehnoloogiapakett, mis auto veoskeemi alustalaks on tehtud. Võõra autoga oleks ma seal samamoodi risti jäänud, oma masinat ma tunnen.

Sõitsin täna öö-hommikul Narva poolt Tallinnasse. Kuni Tln linna piirini oli pea, et kogu tee paras kiilas. Kuna liiklust praktiliselt polnud, tegin aeg ajalt kiirenduse ja pidurdamise kontrolli, et olla olukorraga kursis - kontakt teega oli suht habras. Seega kulgesin pea, et kogu tee 80ga. Äkkmanöövreid mitte tehes oli täitsa suht ok sõita. Kl 03:30 tuli Kuusalu juures maanteele ka puistur.

Paras huumor.
https://www.delfi.ee/artikkel/120356803/tallinna-ringteel-to
imus-ahelavarii-liiklus-on-hairitud
Lihtne öelda, et vali siis õige kiirus, aga mis seal (mõni hetk varem) tegelikult toimus? Lubatud max kiirus pole isegi mitte teema, kui esimeses reas sõidetakse teineteise tagumikus kinni 60-80vahemikus "kummi venitamise stiilis", teine rida sõidab 100-130 vahemikus ja kiirendusradadel on 10-20cm lumepudru, mille sees moodne esiveoline auto lihtsalt keeldub kiirendamast. Luku/vanakooliga sai muidugi kiiruse (külg ees:) üles, aga siis enese kolonni vahele mahutamiseks peab keegi paratamatult pidurdama (ja nii tekibki see kiirendav-aeglustav sabasõidumeistrite kummivenitamine) ja mõni pöörab pidurdamise asemel viisakusest teise ritta kiiruseületajaid üllatama, sest ega temagi, kes enne ca 70-ga venis, saa end jää peal hetkega kiiruseületajatega samasse temposse kiirendada. Tsirkuse lahenedes jõuab aga kätte järgmine mahakeeramise koht, st keegi teises reas olev kiiruseületaja hakkab end paanitsevast esimesest sõidurajast läbi pressima aeglustusrajani jõudmiseks ja kõik kordub vastupidises järjekorras. Kui sellised avariid ringteel normiks muutuvad ja politsei isegi ei kavatse seda anarhiat kunagi ohjama hakata, peab vist hakkama varsti ise kah talverehvide kasutamisele mõtlema...

Oops, kuidas küll hilistalvel lumi teedele või sattuda? Maksimaalne lubatud sõidukiirus oleks nagu kohustuslik kiirus olenemata kogemusest, teeoludest ja rehvivalikust.
https://www.postimees.ee/8229008/teed-on-libedad-tanase-paev
a-jooksul-on-juhtunud-uksjagu-onnetusi

###«Täna kella 12 seisuga on üle Eesti juhtunud 19 liiklusõnnetust,» ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Praegu teadaolevalt said kolmes liiklusõnnetuses inimesed viga ja nad viidi haiglasse. Õnnetuste täpsemad asjaolud on selgitamisel.###

Rehviteemas on nüüd palju linke sellest, kuidas talv tuli ootamatult, aga Soomes on samal ajal võimalik sõita asfaldi asemel mööda jääd Hki-st Inarini ilma probleemideta.

##Eile sai lamelliga tehtud täpselt sarnastes oludes 320 km ring. Null intsidenti, null hetke. Ilus oli kogu tee. Mõne koha peal rehv hoiatas, et päris suvise maneeriga sõita enam pole tark tegu;) Ülijuhid muidugi ei kuula, mida auto neile öelda püüab.##

Pole varasemalt näinud nii palju hala ka erinevate linnade FB gruppides libeduse üle. Jääb mulje, et see on pigem rahulolematus eluolude üle, mis valatakse siis SoMes välja "ja teedele on kah sool panemata jäetud".

Ise kahtlustan, et arvestatav osa probleemist seisneb ka selles, et tänavatele on siginenud suurel hulgal autosid, mis pole mõeldud meie kliimavöötme jaoks (juhitavus), millele tootja soovitab liiga laiasid rehve (auto ei vaju "pudrust" läbi jää/asfaldini), mille ohutus põhineb pigem juhiabidel, mitte auto poolt juhile antaval tagasisidel ja selle taustal suureneb käparditest juhtide hulk sel lihtsal põhjusel, et pole enam eriti autosid ega ka kohti (suured parklad jm), kus harjutada reageerimist sellele, kui auto on juba juhitavuse kaotanud. Selleks ei kõlba ka jäärajad, mille suunitlus on hoopis midagi muud, kui pereemadele võimalus autol "käest minna lasta" ja see uuesti juhitavaks muuta.

Tunnistan, et sellise moodsa autoga pole endalgi tore sõita. Rehvide puhul tunnen ka ise, et 235mm laius on "liiga lai" isegi Grand Cherokee all (aga napilt paras ühe teise pool tonni raskema neliveolise all), st sama teed 145mm laia rehviga alla tonni kaaluva uunikumiga on palju muretum sõita.

Kes jälgib välismaiseid foorumeid/klubidegruppe, siis vanatehnikat talvel kasutavate inimeste jaoks muutub 15"+ mõõdus 145-165mm laiusega rehvide valik igal aastal kehvemaks, ongi jäänud sisuliselt vaid Vredestein ja Hankook (165). Olen ise ka garantiilisele autole "vales mõõdus" rehvid ostnud (ja sugulastelegi sobivad valemõõdulahendused leidnud uutele autodele), kuid seda probleemi ei saa lahendada avalikult selliseid soovitusi jagades, aga see probleem süveneb, sest nende autode hulk, mis polegi mõeldud talvistes oludes sõitmisteks või on mõeldud vaid talvel mööndustega hakkama saamiseks, suureneb pidevalt. Kui võtta rohepesunügimiste kaudu talvel sõita tahtvalt inimeselt ära selleks sobivad autod ja võimalused harjutamiseks, siis varsti libedus ongi midagi müstilist, halba, ootamatut, hirmutav jne, mitte loomulik osa talvest.

Eesti juht ei oska kahjuks auto tulesid kasutada normaalolukorras ja ka ohutulesid ohu märkamiseks! Meil tuleb kõik panna seadusesse ja suure karistusega motiveerida kahjuks. Kõik liiklusjärelvalvekeskused ja muu on mõttetu, kui pole politseid, kes teeks oma tööd ja kes üldse olemas on! Peab olema nähtav, meil pole absoluutselt näha kunagi neid tegelasi

Sõidad 10km mööda maanteed ja kõik tuled on lumme mattunud ega paista enam. Kehtib isegi osade esitulede kohta, sest LEDid ei sulata seda jääd sealt (plastmass)klaasidelt. Ilma tulede kütteta pole ka neil tagatuledel erilist pointi. Nt äsja 40km kaugusel käies oli auto tagaotsas tulede peal ca 30cm paksu tihedat lund, millest midagi läbigi ei kumanud, mida juht autost väljumata isegi ei tea ja mille eest ei hoiata ka ükski tulukene armatuurlaual. Ma pole kindel, kas olukorras, kus on vaja (sh veel enne, kui jõuad seisma jääda) kiirelt ohukad peale lüüa, on kõige mõistlikum minna välja (ohu)tulesid lumest puhastama. Sama ajuvaba on nõuda, et kogu liiklus seda iga paari kuni 10km tagant teeks.

Ainus, mis aitaks, on jällegi selliste UUTE autode müügi keelustamine põhjamaades, mille tuledel puudub küte (kasvõi halogeenpirnide abil). Autotootjad lahendaks selle probleemi momentaalselt, kui nende müük kõigis põhjamaades korraks nulli keerataks;) Sellise lihtsa/odava liigutuse mõju liiklusohutusele oleks tohutult palju suurem nende pooleldi töötavate juhiabidega võrreldes, mille kasutamise järele langeks ka vajadus märgatavalt.

Jälle Kärsaga täiesti nõus. Eriti äge on see, et kesk euroopa kodeeringus autodel on tagaots pime, kuni valgussensor pooltuled päevakate asemel järgi lükkab. Põhja euroopas müüdud autode codingus on asi parem, aga jah, ledid on suht kasutud soojendamisel. Olen tuhandetel neid peale kodeerinud, mõni omanik ei taha ka, kuna äkki läheb katki kui kogu aeg põleb ...

Ootamatu talv:))
https://elu24.postimees.ee/8394454/video-vaga-palju-autosid-
on-kraavis-vaata-millised-teeolud-valitsevad-tallinna-tartu-
maanteel
Jõudsin praegu koju tagasi. Õigemini ei jõudnudki. Paksus lumepudrus esiveoline liigub kuni kraabib, aga piisavalt paksu lume puhul kraabib end kõhupeale kinni. Jätsingi auto maha ja jalutasin koju. Nüüd ongi nii, et tagurpidi kodunt kaugemale saan sõita, aga kodule lähemale ei pääse, ringi pole kah kusagil keerata ja nagunii juba kõhupeal keset teed... mõni targem inimene oleks lõbutsemiseks sobiliku auto asemel kohe maasturiga läinud:))

EDIT (teemasse): lollakate keeldude asemel, kus inimestel harjutada ei lubata, oleks ammu aeg lähtuda harjutamise lubamisel konkreetsetest oludest, mitte kohast. Jäärajad ei ole selleks sobilikud, et õppida vigade kaudu, sest seal lõhuksid vallid auto ära. Just selleks ongi vaja harjutada seda parklates, lennuväljadel jm, kus ei ole mitte "rada" vaid lage plats ja saab harjutada kasvõi hommikupoole ööd, kui teisi harjutajaid ei ole. Kurb on just see, et keeldude tõttu jääb paljudel harjutamata ja "müstiline kuritahtlik libedus" saabki tekitada probleeme vaid siis, kui sellele reageerida ei osata, sest igal pool on keelatud ja ka siin artiklis suunatakse inimesi radadele, millel on hoopis teine eesmärk ja reaalne harjutamise võimalus puudub (saab harjutada vaid kontrollitud libisemist, mitte õppida käitumist kontrolli kaotamise järel).
https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/kus-on-avatud-jaa-j
a-lumerajad-eestis/
Autode-inimeste vahel parklas külksi laskjad ja kässari rebijad on hoopis teine teema.

Muudetud 11.01.26 17:13

Äkki on lihtsam väiksema kiirusega sõita, mitte otsida seda piiri, kus teelt välja lendad. Ja taaskord- igapäevaselt sõidavad ringi kümned tuhanded autod, aga kraavi lendavad üksikud- ju siis ikka ei ole kõigil juhtimisega probleeme.

Keegi pole sündinud pianistiks, füüsikuks ega B-kat autojuhiks. Ühekski neist ei saa ilma õppimata, aga klaverit harjutada ning raamatuid lugeda tohib ka iseseisvalt, kuid õppimine, et libisema hakanud auto ohutult libisemisest (mille põhjuseks võib olla ka mõne kaasliikleja müks piki külge!) välja tuua, on ametlikult keelatud, sest jäärajad ei ole ilmselgelt koht, kus seda auto ja teiste rajakasutajate jaoks ohutult teha saab. Minu ajal sai seda vabalt öösiti tühjadel tänavatel-parklates harjutada ja õpitud oskusi algul miilitsate ja hiljem politseinikeks hakanud miilitsate eest ära sõites praktiseerida. Ka minu lastel on need harjutamise võimalused olemas. Enamikul ei ole ja "ärge õppige, vaid sõitke aeglasemalt" on igati mõistlik lahendus tänaste oskute juures, mitte strateegia tuleviku jaoks meie kliimavöötmes. Soome-Rootsi on hea näide, järvi on piltlikult öeldes rohkem kui inimesi ja kõik tänased vanaemadki on saanud järvejääl harjutada - seal on tõesti põhjust keelata parklates või tühjadel tänavatel harjutamist, sest on olemas ka alternatiivid, mida meil ei ole.

Kärss, ära pinguta üle. Nagu ma ütlesin, siis igapäevaselt sõidab teedel kümneid tuhandeid autosid ja mõni neist kraavis ei ole mingi näitaja. Iga talv on neid olnud ja saab ka tulevikus olema. Panevad ka kevadel, suvel, sügisel bambusesse, ilma igasuguse jää ja lumeta. Hullem variant, kui see tainas mõnele teisele sisse uhab.

Mis üle pinguta? Neid, kes ei õpigi ära, on alati, igal pool. Ka Soomes-Rootsis.

Aga kui oled seisukohal, et need, kes on huvitatud õppima selgeks, mida teha libisemisse läinud autoga, ei peaks saama seda teha, siis oleme lihtsalt erineval arvamusel ja võin Su seisukohta aktsepteerida jäädes ise teisele arvamusele.

Ma ei eita harjutamise osatähtsust, uute oskuste omandamist, aga asjal on paar lihtsat tahku- selleks, et saada osavaks, tuleb paljud asjad lihasmällu talletada, et sa oskaksid õigel hetkel, peaga suurt mõtlemata, kuhu suunda rooli keerata või mis pedaali vajutada. See aga eeldab tunde ja tunde, päevi ja päevi harjutamist. Nagu sportlane. Tavainimesel selleks aega vist ei ole. Teine tahk on see, et kui sõidukiirus on 20-25 m/s, aga teepeenar või kraav või vastassuuna sõidurada on 1-2 meetri kaugusel, siis palju on sul aega üldse midagi keerata või vajutada?
Jäärajal ja parklas on sul aega imetleda, kuidas auto hakkab külg ees kuhugi minema, seda on aega ka algajatel libedasõidu koolitusel teha, aga maanteel on silmapilk ning oledki teelt väljas. Kui sa juba hakkad tajuma (see eeldab pikemat sõidukogemust), et auto kuidagi veidralt käitub, siis mõistlik juht tõmbab kohe kiiruse maha, mitte ei jätka samasugusel pidamise piiril.
Ja tegelikult on esp suht hea abiline ja aitab heal juhul teele jääda. Halval juhul oled sa lihtsalt kiiruse liiga suureks kerinud ning ei saa ka esp enam hakkama.

Proovi nüüd seletada seda arusaadavas keeles inimesele, kes pole kunagi kasutanud talvel üle 20a vanuseid (libeduselisadeta) autosid ja kelle praegusel autol pole isegi nuppu, millest selliseid lisasid välja saab lülitada. Tema jaoks "füüsika piirid" tähendavadki olukorda, kus elektroonika sekkumine suudab veel avarii ära hoida ja muutuvad tegurid (tee kalded, tuuleiilid jne) sisenevad sellesse maailmapilti alles siis, kui elektroonika tema sõiduvigadega enam hakkama ei saa. Siis on süüdi loomulikult kas teehooldus või hoopis elektroonika;)

Sarnase pika vaidluse leiab ka "talvel esivedu vs tagavedu" teemast, kus esiveoliste autode kasutajad tõsimeeli usuvadki, et kuna esiveolisega juht tunnetab libedust alles suurematel kiirustel, siis nendega ongi SAMAS OLUKORRAS ohutum kiiremini sõita. Aetakse segi jälle sama asi, et kümned tuhanded inimesed sõidavad igapäevaselt kõigi tehniliste lahendustega ilma mingite probleemideta selle hetkeni, kui lisandub mingi muutuja ja sellest olukorrast ohutu väljatulek eeldab, et juhil on võimalikult täpne info tee tegeliku libeduse osas ja sõiduoskused vastavad valitud sõidukiirusele, mitte elektroonika loodud illusioonidele. 99% ajast ongi ohutu elada illusioonides, sest 99% ajast ega juhtidest ei ole seotud avariidega;)

PS: ma pole üldse ESPi vastane. Samuti ei tahaks näha olukorda, kus kogu liiklus tipptunnil kiirust ületades külg ees "harjutab". Piisavalt laial tühjal tänaval keset ööd liikluse puudumisel on see linnakiirustel siiski ohutum kui jääradadel nendel kellaaegadel, kui sinna (palju inimesi korraga) peale lubatakse, sest Eestis ei ole ega hakka kunagi olema piisavalt jääradasid kontrollitud libisemise harjutamiseks ega ka jäävälju libisemisest väljatuleku harjutamiseks. Minu noorusajal oli, põhimõtteliselt võisid igale järvele sõitma minna ja igaüks oskas hoida issi käest küsitud ostuloaga ostetud autot. Iga äravõetud võimalus nendelt, kes praegu harjutada soovivad, vähendab liiklusohutust (et võimalikult palju juhte liikluses teiste tehtud sõiduvigadele adekvaatselt reageerida suudaks).

PPS: Mul on seni vaid positiivsed kogemused ka politseiga (mitte ainult Eestis), kus inimene ise oskab teha vahet, kas tegeleti parasjagu harjutamise või esinemisega. Oleks mõistlikum, kui see oleks lubatud (loe: täpselt piiritletud) ka seadusega ega sõltuks ainult ametniku inimlikkusest.

Ega paljudele polegi mõtet midagi seletada- nad lihtsalt ei saa aru. Parim näide on ju igal aastal esimese lume ja libedusega- iga päev mõned kraavis või ninapidi koos. Talve keskel sama teema, eriti suurema lumega- sajad autod läbivad mingi teelõigu probleemideta, aga siis leidub üks, kes paneb välja. Nii lihtsalt on. Collateral damage. Eks ma ka kunagi ilma abilisteta sõitnud ja kui jäävihma ajal sain aru, et ohutu kiirus on 70kmh, seda masteri protilamellidega, siis tuleb see lihtsalt kahe kõrva vahele salvestada ja järgmistel talvedel salvestist kasutada.
Kunagi mõni aasta tagasi ühel sügishommikul, kraadiklaas nulli ringis ja arvata võis, et kuskil varitseb must jää ning nii oligi- ühel hetkel tajusin, et esp korraks sekkus, ise ei saanud libedusest arugi, kuigi kõõritasin asfalti kahtlustava pilguga. Kiirus oli 90ne kanti ja loomulikult pärast seda varvas pedaalilt natukene kerkis. Seega libedaperioodil peab lihtsalt igaüks ise aru saama, et unusta ära piirkiirus, pane tagumik tugevamalt vastu istet ja tunneta percekarvadega, kuidas auto käitub. Parim jäärada ongi iseenda igapäevane sõidukogemus. Jäärada on hea, libedakoolitus õppuritele samuti, kuigi vaid tunnikene, aga neil platsidel on ruumi ja aega libiseda, teedel seda ei ole. Kiirus 20 m/s tähendab seda, et kui reaktsiooniaeg on 0,2 sek, siis selle ajaga läbib auto 5m. Need on numbrid, mis igapäevaliiklejale ilmselt pole kunagi pähe tulnudki.
Muideks, ma üldse ei tea, kuidas käituda automaatkasti puhul kui hakkab teelt ära minema. Dsg, tavaline hüdro, variaator- kuidas need käituvad?

Delfi arvamuses "kärss" pajatab kuidas ikka parklad on õige koht sõitma õppimiseks :-)
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120428988/cristo-veber-kas
-tuhjas-parklas-soorikuid-tegev-noor-juht-on-uhiskonnale-oht
-voi-tulevikus-turvalisem-liikleja

Tuleb üks, teeb oma sõõrikud ära platsil. Sellest võtavad õppust järgmised ja järgmised ning varsti on justkui "normaalsus" see platsidel driftimine. Ja ega siis pole enam vahet kas tegemist on tühja Prisma parklaga öösel või keset laupäeva kusagil Maxima parklas autode vahel.

Selle jaoks omad kohad olemas, avalik ruum ei ole selliste lollustega tegemiseks ning teistele eeskuju näitamiseks. Muidugi võib öelda, et ega siis kõik noored sellised ei ole aga no olgem ausad.. Asi leviks samamoodi nagu mõni Tiktok'i trend.

Ma arvan, et iga autorooli pääsenu on võimeline tegema vahet, kas parkla on täis või tühi ja kas seal harjutamine on kõigi jaoks ohutu või mitte. Isegi politsei oskaks sellel vahet teha, kui mõni juht ei oska. Olgem ausad, isegi öistel tühjadel tänavatel veljetäkked külge saanud kõnniteeäärekivid või pargitud auto plekimõlgid on odav hind selle kõrval, mida maksavad need inimesed maanteekiirustel, kes kunagi pole saanud harjutada, sest Eesti on selles kliimavöötmes riik, kus võimalused selleks on kõige karmimalt piiratud. See pole mitte süüdistus seadusandjate suhtes, sest nemad ei saa muuta geograafiat, järvede hulka vms, aga seaduseandjate käes on lahendused.

Ei maksa unustada, et see kõik on juba varem olnud. Ka see autode vahel parklates risti sõitmine... palju kehvemate autodega ajal, kui talverehvidest polnud paljud kuulnudki, tavapärase promilliga jne. Väga palju on muutunud vahepeal, et see, mis oli sel kujul ohtlik, ei oleks seda enam tänapäeval.

Parkla- enamasti eraomandis olev platsikene. Ei luba seal keegi öösiti suvalt driftida. Palju mahub sinna sõõrikutegijaid, et keegi kellelegi sisse ei pane? Kes koordineerib "liiklust", et kõik ohutu oleks? Ilmselt ei aksepteeriks ka kindlustused lõpuks neid plekimõlke. Ja ikka leidub seal äärekividega kõrgendusi, valgustusposte, reklaamtahvleid jms- kes maksab kinni, kui neid vigastad? Et harjutada, tuleb esmalt mingi algkiirus saavutada- kasvõi 50, sest 90 on loomulikult võimatu. Seega peab olema paras pikk stardirada. Siis tuleb auto kuidagi libisemisse saada- kes niiväga oskab seda ilma õppinud juhendajata? Omal käel pusimine võib lõppeda sellega, et õpid sootuks valed sõiduvõtted või lihtsalt esimese viie minutiga lõhud auto ära ning edasine harjutamine jääb igaveseks katki, sest auto remont on kulukas. Üldiselt püüavad parklaomanikud parkla ka lumest puhtana hoida, et päevastel klientidel ohutum oleks, seega libedust ei pruugigi seal tihtipeale olla. Niiet parklad vist väga ei kvalifitseeru selliseks tegevuseks.
Alustama peaks ikkagi autokoolist- libedasõitu natukene rohkem, korralik teooria juurde ja kui õpilane saab aru, mis libedaga juhtuda võib, siis ehk on ka hiljem see õpitu meeles ning sõidabki edaspidi nii, et ohu piirile ei satu. Aga nagu ei ole võimalik liiklussurmasid nulli viia, nii ei ole ka võimalik kaotada selliseid õnnetusi, kus auto juhi käest metsa paneb. Kaldun arvama, et kui mõni tüüp suudab keset maanteed auto vastasuunavööndisse kokkupõrkekursile ajada või põllule sõita, siis pole tegu sellega, et tal ei võimaldatud parklas driftida, vaid lihtsalt tegu ebaadekvaatse juhiga kes ei saa aru, et on talv.

Tühja kemplete! Inimesed ongi erinevad. Ühed tahavad proovida, õppida, harjutada, teised tahavad ,,ägedaid" videoid teha ja kolmandad üritavad hambad ristis jõuda sinna, kuhu nad on SUNNITUD ise autoga sõitma. Sund on siis logistiline ja haakub rahakoti paksusega ka veel.
Kaubanduskeskuste parklad on ammu kohtade nimekirjast maas justnimelt selle hägusa vastutuse tõttu. Omanikud teevad seal lisatõkiseid ja peab ka neist aru saama.
Pirita väljasõidul oli kena parkla, kus sai ikka aegajalt esimese lumega neid vajalikke roolinurkasid käidud meelde tuletamas. Ka seal, laial pikal asfaldiribal, lai ohutu muru servades, hakkasin täheldama, et võimud tunnevad mu tegevuse vastu ebatervet huvi ja muidugi songiti see ,,tervisekeskuse" ehitamiseks üles lõpuks ja viimnegi hea koht kadus. Õnneks on lihasmälus ühtteist alles.
Liikluses võib kõike teha, kahju ei tohi teha kellelegi või millelegi ja vahelejäämine on kalliks tehtud.

Lihtsatele küsimustele lihtsad vastused:

Vastutusest: nagu praegugi, et kes teeb, see vastutab. Kõik kohad on kaameraid täis praktiliselt kõik teised vastutusest möödahiilijad saadakse kätte... miks neid nüüd järsku ei peaks saadama? Seda enam, et parkla puhul pole tegemist suvalise linnatänavaga, vaid igal parklasse sisenemisel-väljumisel saadakse nagunii kvaliteetne lähivaade juhist-autost juba praegugi.

Eraparkla omanik otsustab nii nagu eraomanik igal pool mujal, mida ja mis tingimustel ta lubab või keelab. Kui on piiramata territoorium, kehtivad seal liikluseeskirjad. Ülemistega on näide varnast võtta, et omanik lubaks, aga politsei ei luba ja seda keset ööd, kus pole liiklust, parkijaid, kaubanduskeskuse külastajaid ja autosidki vastu hommikut vaid mõni üksik (sest parkla muutub kiirelt igavaks, kui natukenegi juba oskusi tekib). Kui reaalsed kiirused kasvaks märgatavalt üle linnas lubatud 50km/h, oleks nagunii föönitajad kohal (easy money). Selle kiirusenigi on juba õppida oikuipalju ja sealt suuremate kiiruste harjutamiseks sõidetakse praegu nagunii linnalähedastes magalarajoonides aedasid maha, sest politsei/ristmikukaamerad sinna nagunii kunagi ei jõua ja algoskused on omandamata.

##Alustama peaks ikkagi autokoolist- libedasõitu natukene rohkem, korralik teooria juurde ja kui õpilane saab aru, mis libedaga juhtuda võib, siis ehk on ka hiljem see õpitu meeles ning sõidabki edaspidi nii, et ohu piirile ei satu.##

Autokoolides ei ole harjutamiseks enam "pooljuhitamatud" kahekümneneljad ja neljasajakaheteistkümned, vaid autod, millel ei ole isegi võimalik ESP-d välja lülitada. Nendega ei ole midagi harjutada. Aga peale autokooli ostavad paljud omale esimeseks autoks sellise, mis tehnilise seisukorra tõttu (sageli kokkujooksud-rattakalded) on veel hullem neist nõukaaegsetest õppeautodest.

See ei ole lahendus, et hakkame sõitma kõik ohu piirist võimalikult kaugel, sest maanteel lumetormiga 40-ga sõitmine on ohtlik juba sellepärast, et see on ootamatu teistele ja seejärel hakkavad 60-70-ga sõitjad tegema massiliselt möödasõite. See ohu piir tuleb nagunii ära õppida - selleks peab seda piiri pidevalt liikluses ka kompama, sest see muutub pidevalt (mitte ainult soola hulk jää peal, vaid ka tee kalded, lihvitud stoppjooned jms). Selleks on vaja julgust ja kogemust või siis usaldadagi sõitmine isejuhtivate autode hooleks.

See, et inimene õpib libedaga sõitma, tähendab arvestamist liikluses ainult iseendaga. Selle oskuse ülistamine on juba kontseptuaalselt küsitav, sest me pole liikluses üksi. Päriselus teevad pärisinimesed sõiduvigu ja teiste põhjustatud avariide ärahoidmiseks tuleb oma isiklike oskuste mugavustsoonist välja tulla ning reageerida ka nii, nagu LE ette ei näe ja sõidueksamil teha ei lubata. Taksojuhid oskaks vast paremini rääkida kogemustest, kui palju ja milliseid oskusi on vaja, aga kui minul õnnestub mõnikord Tallinnas käies riputada netti mitu videot sellest, kuidas õnnestus ära hoida autode mahakandmine (labased peateele ette libisemed jms) ja sellest ka ise "kontakte loomata" välja tulla, siis ei tahaks selliseid probleeme küll kuidagi pisendada või taandada sellele, et peamiselt tipptunnis olematu kiirusega ummikutes istumine on suhteliselt ohutu.

Valeks nimetan praegust olukorda ka sellepärast, et sarnases kliimavöötmes peetakse seda oluliseks ning harjutamiseks on võimalused olemas, ka meil paljud mõistavad harjutamise vajadust ja politseinikud inimestena on valmis pigistama silma kinni, sest nemad mõistavad seda tõenäoliselt veelgi paremini (ja oskavad eristada harjutajaid ka tiktokivideote tegijatest), on raske mõista seaduste rangust, mis ei täida liiklusohutuse eesmärke, vaid töötab neile vastu lihtsalt ettekäändel, et "äkki keegi kasutab siis ära seaduse aukusid". Praegu ei kasutata? ;) Ja samal ajal imestame, miks on libedus talvisel ajal kellegi jaoks ikkagi müstiliselt ootamatu, kust tuleb tolm või kuidas saab moos kommi sisse.

Hea fantaasia sul nagu alati. Kõik on oskamatud, kõik sõidavad juhiabideta kõveriti sildadega romudega ning muud ei tee kui libisevad tänavatel- teedel kõigile ette ja kõigele vastu. Huvitav, miks mina sellist jama liikluses ei näe- kõik sõidavad täitsa normaalselt ja ei põrku pidevalt omavahel nagu lõbustuspargis. Ma ise ka pole igapäevane libiseja, samas kunagi pole kellelegi jalgu jäänud. No mõned madallendurid välja arvata, neile ikka vahel jään. Ja ka teised autod ei libise minu vastu.
Me vist ikka elame paralleeluniversumites?
Aga sellepärast ongi soomes nii palju autosportlasi ja meil vaid mõni üksik. Isegi Tänak ei oska sõita- mitu korda rajalt välja pannud.

##Kõik on oskamatud, kõik sõidavad juhiabideta kõveriti sildadega romudega ning muud ei tee kui libisevad tänavatel- teedel kõigile ette ja kõigele vastu.##

Ära rohkem peale võta või leia oma fantaasiatele mingi muu rakendus. Minu paralleeluniversumis ei juhtu vähemalt 99% juhtidega 99% liikluses veedetust ajast mitte midagi põnevat. Kuid selle ülejäänud murdosa juhtide kokkupuudetest täiesti ootamatu müstilise libedusega saaks iga päev tõmmata pardakaamerast siia mitmeid skriinshotte ja videosid, ka FB grupid on neid täis... mitu samateemalist linki leiad siit samast paari viimase aasta jooksul? ;) Kahel järjestikusel päeval juba sattunud mööda sõitma suure bussi kraavist väljasikutamise hetkedel (mõlemad kodust alla 5km kaugusel), kurvidest otse põllule jõudnud sõiduautosid ei jõuaks kokkugi lugeda, ka mitte neid, keda ise teele tagasi sikutanud... aga Tänak on tõesti osav.

Muudetud 13.01.26 23:38

Bussijuhid loomulikult ei oska meil sõita, ainult kraavides istuvadki. Isegi käsipallureid vedanud buss suutis kraavi sõita.
Aga keegi ei keela sul neid pardakaamera pilte siia panna, saaksime näha, mitu koolitamata juhti päevas sul objektiivi ette jääb. Sinu jutu järgi ju meeletult palju. Koht selleks on siin olemas foto@auto24.ee

Mitte ainult siin teemas olevad lingid, vaid ka EZ-дуны jpt grupid on neid täis, lisandub igapäevaselt. Avaldan seal kus soovin. Aga avaldan ka ainult seda, kus enda silma all need sündmused toimuvad ja tean kindlalt, kelle peale näpuga näidata, sest kraavis oleva auto või bussi juht võib olla hoopis kellegi elupäästja ja vääriks lugupidamist keerulise ning enda sõidukit lõhkuva otsuse tegemise pärast, mitte "ristilöömist". Ma pole valmis tegelema sellise lahmimisega nagu siin ärikate jms teemades, et müüjale helistamata, autot nägemata jne hakkaks oletama midagi, milles mul olemasoleva info põhjal pole võimalik 100% kindel olla, et kas või kuidas midagi on vahepeal remonditud või mitte.

Kusjuures oma lapsed on kuu aja jooksul sattunud kahel korral avariisse bussis olles. Mõlemal juhul vaid kiidusõnad bussijuhile, et midagi hullemat ei juhtunud olukorras, kus tal polnud võimalik neid avariisid ära hoida (keegi muu lendas külge). Siit foorumistki mitu inimest neid pilte (mujal) näinud, aga see pole koht, kus neid avaldada laiemalt imetlemiseks. Selleks on privaatsed grupid jm võimalused.

Ja üleüldse, kas pildid seisvatest katkistest bussidest või autodest väärivad a24 serveriruumi kasumist? Minu arvates mitte, liiga tavalised ja igavad, sest kui pikka lugu juures pole, leiab googeldades palju huvitavamaidki. Pikki lugusid koos paljude piltidega leiab siit teemast hulgim ju linkide kaudu.

Pardakaamera video tõestab, et Tallinnas on praegu nii libe, et isegi politsei ei saa hakkama:))
https://www.facebook.com/igy435/videos/1413043670320200

Kusjuures eile sain laubaka vältimiseks taaskord teelt välja sõita, sest kitsas jäine tee oli kummis ja vastutuleva parketimaasturi juht kartis sõita tuisuvaalude tõttu enda teepoolel (selleks oleks ta pidanud sõitma ka väga palju aeglasemalt). Õnneks oli pehme lumi, võtsin kohe mitu käiku alla, gaas põhja ja auto vedas end ise teele tagasi enne, kui päris seisma jäi. Mõistan inimlikult ka nende hirmu, kes ei saa talvel liiklemisega hakkama, aga karistuste asemel on vaja lahendusi. Harjutamisest paremaid lahendusi ma välja pakkuda ei oska.

Tõin eilse näite vaid sellepärast, et ametlikud jäärajad ei ole koht, kus saaks harjutada nt seda, mida teeb auto väga kummis libedal teel. Seda ongi võimalik harjutada ainult sellistel avalikel teedel, kus parasjagu liiklust ei ole ja praeguse pehme lumega ei sea ohtu ennast ega isegi mitte auto stangesid.

Sellest on foorumi muudes teemades juttu piisavalt, kui halvasti elektroonika suure jäise külgkalde korral probleeme lahendab (varasemate hirmude põhjus?).

EDIT: lisan juurde lingi, millelt leiab pildi ja kirjelduse nii libedast teest, mida prügiautoga läbida polnud võimalik;)
https://www.facebook.com/dea.jurimae/posts/pfbid0P3tvv5Gmay5
2s8P4b8Vn2U6Ekrc1xQNBDCMwCNkzcCAucfcznJ7uk1FZ449VVU4Al

Muudetud 16.01.26 23:11

Kes see KRT 3km enne ristmiku seisma jääb?
Aga "jäljed teel": maakohtades on tavaline, et talvel on teel 3 lumevaba triipu, mitte 4 ja kui keegi vastu juhtub tulema siis....
Ise olin tunnistajaks aastatetagusele juhtumile, kus tänu sellele 3/4 rajale hukkusid ema, isa, tütar :(

Kolmapäeval oli veel Tallinnas täiesti ok! -8 ja teed kuivad nagu peakski olema, kohati lumeputru ja ongi kõik. Isegi imestasin, kui hea sõita oli. Eile keerasin soolamata hoovist välja ja tee märg, -8 ja lombid! Minutitega jäätus muidugi ära nagu Kärss juba kirjutas. Nüüd on tekkinud nõiaring, viskavad peale keemiat, siis on märg, siis jälle jäätub, siis viskavad veel jne lõpmatuseni. Kas oli nii hädasti vaja seda sodi laiali visata kui teed olid stabiilselt mittelibedad, olgugi kergelt lumised?

Küllap seal raha loetakse. Kas nad lugeda oskavad, seda me paraku ei tea. Karmimatel tõusudel soolatamiseta ilmselt ei saa, aga mujal võiks küll tagasi hoida.
On seisunditasemed, teede tähtsused jne. Kes need tasemed määranud on ja kas määrajad kunagi autoga sõitnud on, seda me ka ei tea kahjuks.

Muudetud 17.01.26 01:41

Ma saan aru, et autofoorum ja akf-d lähtuvad pigem sõidukatest aga isiklikult pakuks, et ''rahalugejad'' arvestavad tõenäoliselt ikkagi rohkem nagu ühistranspordi vajadustest. Kas või kui asjakohased need teede seisunditasemete hoidmised on, on juba iseküsimus. Kindel on see, et bussi-/veokiparkide tagasisidega arvestatakse.

##Karmimatel tõusudel soolatamiseta ilmselt ei saa##

Lihtsalt vahemärkusena, et kulinaarselt tähendab sool midagi muud kui keemiliselt ja Põhjamaades kasutatakse erinevates tingimustes kindlasti erinevaid soolasid. Pole kunagi huvi osanud tunda, mida ja kus täpsemalt või kuidas hoitakse mõned väga kriitilised kohad sulanuna ka -40 juures, aga kui see on võimalik mujal, peaks see olema ka Eestis teostatav. Siinne laussoolatamine on hoopis teine teema.

Teemasse veel torge LE järgijatele, et mäkke tõusuga ristmikel on STOPP märgid libedates oludes (kiilasjääga) mõeldud ignoreerimiseks... eriti veel siis, kui sõidad esiveolise autoga, lamellrehvidega ja kui kogu pere autos istub (olgugi, et lükkajaid on palju kaasas:)). Ikka uskumatuid liikluskaoseid suudetakse praegu tekitada seal, kus oleks mõistlik eeskirju lihtsalt ignoreerida, kui puudub võimalus valida sõitmiseks mõni teine auto.

Ei taha ilkuda teiste õnnetuste üle, aga paratamatult tekib küsimus, et kas tõesti teeolud ei andnud mingit vihjet, et ohutu sõidukiirus võiks olla väiksem maksimaalsest lubatust ja väiksem eelmiste päevadega võrreldes? Busside puhul pole kursis, kui valusalt neil liini graafikust maha jäämine karistatud saab, aga midagi on siin kindlasti valesti, kas siis rooli taga või ülaltpoolt seatud tingimustes.
https://www.err.ee/1610007079/ida-virumaal-toimus-raske-buss
ionnetus
Buss polnud ainus, liiklusõnnetusi oli rohkelt.
https://www.delfi.ee/artikkel/120571139/foto-ida-virumaal-po
rutas-buss-kraavi-uks-inimene-viidi-haiglasse
Just selliste päevade pärast on mul kahel autol veel lamellid alt võtmata ja just neid pole viimastel kuudel plusskraadidega ka kasutanud, vaid ainult sellistel jäistel hommikutel. Teistele läksid suvekad alla esimesel võimalusel.

EDIT: lisan ka lühivideo, mis ehk kinnitab, et see ilm polnud tõesti suverehviilm;)
https://www.facebook.com/watch/?v=740725375793978

Muudetud 27.04.26 00:48

Sa kärss ei suuda vist aru saada, kuidas mõjutavad bussi taolised tuuleiilid? Ennegi on busse libedaga kraavi läinud just tuule pärast, mitte juhtide sõiduoskamatuse pärast.

Enamik ei saa aru, et max. lubatud sõidukiirus ei ole KOHUSTUSLIK kiirus!
Kehtib ka praegu suverehvidega(saab sõidetud küll), udus, talverehvidega lörtsis/lägas....

Enamik ei saa aru, et bussil ON graafik ja juht püüab, sisuliselt on kohustatud seda täitma. Aga kasvõi 70ga sõites võib tormi-iil su jalust lüüa.

liinibuss tohib hilineda,kuid mitte kunagi ei tohi varem kohale jõuda!
nagu esimest korda ajaloos, puhuvad tugevad tuuled ja keegi ei oska sellega arvestada.minule teadaolevalt pole eestis kunagi nii suurt tuult olnud,et seisva bussi külili puhub.võibolla tahtsid testida millise bussi kiiruse ja küljetuule kiirusega buss teelt välja lendab.järgmine kord oskavad siis 10 kmh aeglasemalt liikuda