# kui sellega tegeleda viitsitaks.

See kehtib peaaegu kõige kohta. Aga nii kaua, kui keegi ei viitsi, on see tühi jutt.

Juba börsihinna kõikumisi vaadates näeb ära, kui suur potentsiaal oleks mõistlikul salvestusvõimalusel. Tühjadesse tulevikutankeritesse see "salvestuslahendus" sisse (akud, vesinik, midagi muud?) ja tuuakse ka keset talve kasvõi Teravmägedele päike kohale. Maailmas toimuvat vaadates on vast oluline ka see, et ühte laeva on lihtsam kaitsta kui kaablijuppi kusagil "eikusagil".

Elekter-vesinik-elekter salvestamisel saadakse tagasi umbes 25% esialgsest elektrist. Akuga umbes 90%.
Ajakirjundusel meeldib rääkida erandolukordadest, kuna see müüb, aga Tesla akude kohta on praeguseks ka päris palju usaldusväärset statistikat kogunenud:
Peale 6 aastast kasutamist on aku mahutavus keskmiselt 94% esialgsest. 6 aastat, kuna vanemaid Teslasid on usaldusväärse statistika jaoks liiga vähe - tootmisnumbrid olid siis väiksed.
EUs läbib auto oma eluea jooksul keskmiselt 250 000km (vaesemates maades kindlasti rohkem, rikkamates vähem). Tesla aku jääkmahtuvus peale 350 000 km läbimist on keskmiselt 90%.
Mõne aasta pärast võiks kasutatud autoakusid hakata suuremas koguses üle jääma, kuna autod kuluvad ära ja neid saaks kasutada energia salvestamiseks.

# Elekter-vesinik-elekter salvestamisel saadakse tagasi umbes 25% esialgsest
# elektrist. Akuga umbes 90%.

Me poleks kunagi puu otsast alla tulnud, kui teadus tegeleks innovatsiooni ja tuleviku asemel ajalooliste ebaõnnestumiste pideva korrutamisega nende arendamise asemel. Ei olnud sada+ aastat tagasi sisepõlemismootorite (ega ka enamike vedelkütuste) kasutegur ligilähedanegi tänasega võrreldes ja arendamisjärgus oleva vesinikutehnoloogia hetkeseisu pealt tulevikuotsuste tegemine oleks erakordselt lühinägelik. Me isegi ei tea, millise tehnoloogia abil tulevikus vesinikku salvestuselemendina on mõistlik kasutada või millist tüüpi akude/superkondensaatorite energiatihedus tagaks piisavalt mugava energia transpordi, aga kasvava energiatarbimise juures ei ole "trolliliinide" vedamine iga depoo või trollini meie planeedi ressursside juures samuti jätkusuutlik.

# Tesla aku jääkmahtuvus peale 350 000 km läbimist on keskmiselt 90%.

Sama hea oleks väita, et sisepõlemismootori ressurss on keskmiselt miljon+ kilomeetrit piisavalt sagedaste hoolduste juures. Reaalselt vahetatakse purunevad ühel väntvõllid ja teisel kahemassilised hoorattad 100tkm pealt, peaaegu mootori hinda maksev pihustiring mõnel 200tkm pealt, turbod 250tkm pealt jne, samal ajal kui mõni terve lisaseadmeteta linnaauto mootor maksab ainult 3K ringis. Mingi teoreetilise äärmuse välja toomine ei peegelda reaalsust, kuigi ka see 350tkm/90% tundub paljude siinsete särtsukate omanikest kommenteerijate kogemustega võrreldes üsnagi reaalsusekauge.

Kas tõesti peab hakkama selgitama, mida "keskmiselt" tähendab.. see tähendab, et pooltel 350 000 km läbinud autodel on ˃= 90% aku mahust alles ja pooltel ˂= 90%. Ja see jutt käis Tesla 85kWh akude, mitte Leafi omade ega ka mitte Tesla 90kWh akude kohta.
https://electrek.co/2018/04/14/tesla-battery-degradation-dat
a/

Kusjuures erinevalt sisepõlemismootoritest remonditakse akusid haruharva.

Teadus peab kindlasti innovatsiooniga tegelema, kuid ebaeffektiivsete seadmete tootmine-kasutamine pole teadus, pigem on see rumalus.

Muudetud 01.01.22 16:01

Ikkagi tegeletakse peenhäälestusega mitteolulistes asjades, samal ajal kui suurtele lollustele tähelepanu ei pöörata, kuna nende pealt ei ole nii mugav makse koguda. Netist rotitud pilt on ainult jäämäe tipp ajastul, kui lennukiga viiakse isegi farmilõhed Hiinasse fileerimiseks ja lennutatakse tagasi, sest odavam on maksta lendamise eest kui kohalikele inimestele palka (see artikkel ka Delfist läbi käinud).

https://arileht.delfi.ee/artikkel/95551599/foto-maxima-kileg
a-kokku-ei-hoia-kauplus-muus-uksikult-pakendatud-ounu-sest-s
ee-oli-klientide-soov

Ennustatakse uut pudelikaela elektriautostumise okkalisel teel. Puhta ja tossuvaba energia abil sõitmise nimel pole kaevandamine ega kaevandatu töötlemine õnneks keskkonnavaenulikud teod ja sellega kaasnevat koormust keskkonnale, mis on piisavalt kaugel silma alt ära, ei ole vaja arvestada rohepesu käigus.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95588045/kriis-tulekul-gra
fiidi-puudus-voib-ajada-kogu-elektriautode-turu-uppi

Jagan ühte FB postitust:
https://www.facebook.com/groups/2349774965309748/posts/31300
04843953419/
See postitus põhineb sellel artiklil:
https://www.mdpi.com/1996-1073/14/16/5112

Mõelge läbi sealt artiklist siia teema päisesse kopeeritud skeem.
Kopipasteerin siia FB postituses oleva jutu:

# Kogu maailmas nähakse energiasiirdes peamise üleminekukütusena maagaasi,
# kuid sellega ei paista keegi arvestavat, et konventsionaalne maagaasi tootmine
# asendub üha enam ebakonventsionaalsega. Mida see tähendab? Hiljuti ajakirjas
# Energies ilmunud uuringu järgi toob see kaasa kiire energiasaagise (EROI) vähenemise:
# kui täna kulub maagaasi tootmiseks ja tarbijateni toomiseks 6.7% toodetud maagaasist
# saadavast energiast, siis sajandi keskpaigas juba 23.7%. Seega oleme me juba
# lähitulevikus olukorras, kus viiendik või veerand maagaasist saadavast energiast
# kulub sellesama gaasi tootmiseks. Sellise energiasaagisega ei ole võimalik tänast
# ühiskonda pikalt toimimas hoida, rääkimata sellest, et kasvava
# energiavajaduse tingimustes ja alternatiivsete energiaallikate puudumisel
# suurendab see maagaasi tarbimist ja kliimakütmist.

Lisan siia juurde sealt pildi ka kommentaarist eraldi postitusena, et kuhugi ära ei kaoks.

# Naftal see on praeguseks juba 15 % ja aastaks 2050
# prognoositakse 50 % (Delannoy et al 2021).

Illustreerib suurepäraselt sisulise rohepöörde hädavajalikkust praegu levinud asendustegevuse asemel. Siit võib nüüd lasta edasi fantaasia lendama, et millised on üldse võimalikud alternatiivid energia saamiseks nt 30a pärast, kus ka iga senise harjumuspärase energiakandja liitrihind tanklas ei saa mitte kuidagi olla võrreldavgi tänasega. Kui miski on võrreldav (st mitte tänaste hindadega, vaid suhtega leiva/piima/palga numbritesse), ei saa see olla fossiilset päritolu meile täna tuttav gaas või vedelik.

Neste MY Renewable Diesel, mis on keskkonnasäästlik, ei sisalda tilkagi naftat ning on toodetud sada protsenti jäätmetest ja jääkidest, nagu loomsed ja taimsed rasvad, kasutatud fritüürõli, kalarasv ja paljud teised.

Huvitav, kas rämpsu vedamine tehasesse on keskkonnasõbralik? Kuna kraam on ilmselt tasuta või väga odavalt käes, on selle kokkukorje kogu riigist või riikidest siiski kütust kulutav protsess.
https://tartu.postimees.ee/7424467/miks-on-turu-tanava-aarse
s-neste-tanklas-diislikutuse-hind-1-37-ringtee-omas-aga-1-59
-eurot-liitri-eest

Kolmapäeva hommikul esineb häireid Tartu linnaliinibusside liinide teenindamises, kuna kaheksa gaasibussi ei käivitunud.

Go Busi Lõuna-Eesti piirkonnajuhi Ramses Riive sõnul tegeleb bussifirma olukorra lahendamisega.

«Hetkel ei ole meile teada, kas olukord on tingitud kargest külmast või mõnest muust asjaolust. Tegeleme aktiivselt olukorra võimalikult kiire lahenduse ja bussiühenduse täies mahus taastamise nimel. Niipea, kui bussid töökorda saavad, saadame koheselt liinile. Meie siirad vabandused tartlaste ees,» ütles Riive.

https://www.postimees.ee/7428071/tartu-linnaliinibusside-too
s-esineb-haireid

Ega siin polegi midagi kommenteerida, artikli sisust saab aru juba lingi nimest. Mul poleks selliste asjade vastu midagi ka Eesti linnades, kui eelnevalt luuakse toimivad alternatiivid nii päeval kui öösel ilma autota liikumiseks ning mõeldakse läbi nii erivajadused kui eriolukorrad. Berliinis oli see öine kaubavedu ja heitmeleevendused juba ammu suht hästi korraldatud, nii et päevased piirangud puudutasid pigem mugavusi (kui nüüd õigust ummikuid tekitada ja nendes aega surnuks lüüa mugavusena kõlbab käsitleda:).
https://www.fastcompany.com/90711961/berlin-is-planning-a-ca
r-free-area-larger-than-manhattan

hree friends were having a drink - rohkem polegi lisada

Rohemöga võidukäik:
https://epl.delfi.ee/artikkel/95630529/autorikulg-jaan-marti
nson-jaakarudest-ehk-kuidas-greta-thunberg-orki-langes

selle soojenemisega on nii, et kui need rohepesijad suudavad kuidagi soojenemise peatada, võime väga vabalt olla silmitsi hoopis uue jääajaga. inimene on ikka väga loll kui ta hakkab sekkuma maakera toimimisse. aga eks tehti ka vene ajal suuri plaane jõgede ümberpööramise ja muu grandioossega.

Tegelikult on nii,et me ei teagi,kas need elektriautod on ökomod kui sisepõlemismootoriga autod.Kõige ökom on sõita ühe ja sama autoga mitukümmend aastat aga see ei ole meie ühiskonnas väga lihtne,kuna remonti vajab mõnikord iga auto ja vanematel autodel tekib varuosade defitsiit.Uusi automudeleid tuleb nii palju juurde,et vanemad autod jäävad kiiresti minevikku.Kas meil ikka on nii palju uusi asju vaja,on küsimus mida võiks küsida.Mina näiteks ostan omale 2-5 aastase auto ja sõidan sellega niikaua,kuni on selle auto ülalpidamine mõistlik ja seejärel müün kasvõi Kuusakoskisse ära.Siis ostan järgmise 2-5 aastase auto.Muidugi mõni inimene ei soovigi üle viie aasta ühte ja sama autot kasutada.
Sisepõlemismootor on väga hea leiutis ja ausaltöeldses on kahju,et sellest püütakse lahti saada.Autode kasutust saaks ju piirata ja sisepõlemismootori jätta.Kui auto on töövahend,siis muidugi on vaja päevad läbi sellega sõita aga kui auto on ainult tööl,poes,lasteaias käimiseks,siis pole vaja ju nii palju sõita.Kooli lapsed on juba nii suured(ka esimese klassi lapsed),et võiks juba iseseisvalt koolis käia.

"inimene on ikka väga loll kui ta hakkab sekkuma maakera toimimisse. aga eks tehti ka vene ajal suuri plaane jõgede ümberpööramise ja muu grandioossega."

Inimese sekkumise tulemina on CO2 tase atmosfääris tõusnud 50% võrra. Mingi jõe ümberpööramise mõju planeedile oleks võrreldes sellega tühine.

# Inimese sekkumise tulemina on CO2 tase atmosfääris tõusnud 50% võrra
Pigem 200% ehk enne inimeste massilist CO2 atmosfääri paiskamist oli osakeste tihedus seal 200 ppm kandis, nüüdseks läheneb 500 ppm-le, me olema kahekordistanud või enam CO2 osakaalu atmosfääris. Arvata, et sellel puudub mõju planeedi energiaringile ja sellest tulenevalt kõigile protsessidele siin planeedi pinnal on äärmiselt naiivne.

# Kõige ökom on sõita ühe ja sama autoga mitukümmend aastat
Arvutuste lihtsustamiseks kasutatakse tihti CO2e ehk süsinikdioksiidi võrdlus ühikut. Ainuüksi paarkümmend aastat keskmist läbisõitu tekitab juba kütuse põletamisega niipalju saastet, et selle eest saaks ehitada uue elektriauto ja sõita sama vahemaa läbi ning jääks veel ülegi. Kui juurde lisada õlid, varuosad, kütuse tootmise ja transpordi jms mis selle sisepõlemismootori kasutamisel kaasneks, siis juba mitmekordistub keskkonna kahju võrreldes EV vastu vahetamisega.
Paarkümmend aastat ehk näiteks 20a, keskmine aastane läbisõit 12k km, Eestis vähemalt, tähendab üle 240k km läbimist. Keskmised kütusekulud sinna 5-10L/100km kohta, mõni ökom, mõni vähem. Kütuse CO2 pääste leiab netist, samuti ka keskmise EV tootmis oma. Ei hakka röövima arvutus läbu neilt, kes tahavad üle kontrollida lähemalt.

# Kas meil ikka on nii palju uusi asju vaja,on küsimus mida võiks küsida
Absoluutselt. Meil on liigselt juurdunud tarbimismajandus, üle terve planeedi.

# poes,lasteaias käimiseks,siis pole vaja ju nii palju sõita
Linnas elades olen sellega küllaltki nõus. Kui pood toob koju või on jalutuskäigu kaugusel nagu ka kool ja lasteaed ning tööle saab mugavalt ühistranspordiga, siis isikliku auto omamine on küllaltki kulukas luksus. Võimalik, et peaks veel kulukamaks muutma sest praegu on linnades näha, kuidas magalate vahelised parklad on päevad läbi samu autosid täis, mis kasutust ei leia kuid ruumi võtavad.
Kohtades aga kus vahemaad on suuremad ja kus ühistransport ei ole piisavalt kvaliteetne (isegi linnades ei ole igalpool ühistransport tasemel) peab olude sunnil autoga liiklema. Sellistes oludes peaks just eelistama väiksema keskkonna jalajäljega varianti. Ja kuna muudest faktoritest tingitult jäävad sõelale vaid isiklikud autod, siis neist on väiksema jalajäljega just elektrilised.

Natuke liialdasin CO2 osakaaluga.
Tõus on olnud ~270 ppm pealt praeguseks ~410 ppm peale. Päris kahekordistunud ei ole veel.

https://link.springer.com/article/10.1007%2FBF02423528
https://www.climate.gov/news-features/understanding-climate/
climate-change-atmospheric-carbon-dioxide

Tähendab, ostke omale elektrikad ja uued säästupillid, jätke meid kiviajast pärit pärismootorite omanikke rahule, kel meeldib vanarauda elus hoida.


According to calculations made by The Guardian, the cost for a new mid-sized gasoline sedan is 17 tonnes of CO2. As stated by this study, manufacturing battery electric cars produces around 15% more carbon dioxide. That gives us a total of 20 tonnes of CO2 for a new electric car. By comparison, according to official government data, a 2015 1.5L Honda Civic would emit around 3 tonnes of CO2 a year (if we drive around 15000 miles/24000 km a year). It will take you 6 years of driving to emit as much CO2 as manufacturing a new car. THAT IS A LOT! All the presented numbers are rough estimations and should be taken with a grain of salt. Determining the exact CO2 emission is incredibly difficult.
Note: On the other hand, driving a Cadillac Escalade for 2.5 years will emit the same quantity of CO2 as driving the Honda Civic for 6 years.

Muudetud 16.01.22 17:02

# Inimese sekkumise tulemina on CO2 tase atmosfääris tõusnud 50% võrra

Oeh, praegu käib spekuleerimine sel teemal, MILLINE OSA inimese sekkumisest seda tegelikult põhjustab. Näiteks mingil perioodil (peale 9.11) räägiti, et kõige suurem osa sellest on lennuliiklusel, mis mõjutab atmosfääri läbipaistvust ja kaudselt juba kõike ülejäänut planeedi pinnal vulkaanidega võrreldavas suurusjärgus. Millegipärast enam sellest ei räägita, aga nüüd peab olema kodus A+++ tolmuimeja ja külmkapp, mis võimalikult kiiresti peale garantii lõppu uue vastu välja vahetamist vajavad...
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95639021/fotod-paljudel-ee
sti-inimestel-on-kasutusel-veel-30-40-aastat-vanad-kodumasin
ad-moni-peseb-endiselt-pesu-ka-rigaga

# Arvutuste lihtsustamiseks kasutatakse tihti CO2e ehk süsinikdioksiidi võrdlus ühikut.

Ei vaidle vastu, et CO2 mingil määral lihtustab, aga äkki ikka rohkem eksitab? Ökomökoteemadel räägib üks seltskond sellest, mitu tihumeetrit raiuda oleks veel okei, samal ajal kui mets ei koosne mitte puidutihumeetritest, vaid väga keerulistest ökosüsteemidest. Nii ka autode puhul väänab iga lobigrupp arvutusi enda kasuks, soovimata üldse tervikut näha. Tervik algab just nimelt sellest, et võetakse kusagilt maha mets ja kaevatakse auk maasse. CO2 on üldistav ja eksitav tagajärg, mille puhul on lihtne valetada massidele näkku, ajades segi põhjused ja tagajärjed, aga kui vana auto olemas, ei ole selle jaoks tarvis võtta maha ühtegi metsa ega kaevata seda auku, mida kaevatakse uue auto tegemiseks. Vanade autode särtsukateks ümberehitamise kitid oleks "päris" ökolahendus, mida peaks soodustama. Praegu soodustatakse särtsuauto rohelise sildi all tarbimiskultuuri suuremat ja laiahaardelisemat vohamist ja üha suuremate väärtuste (inimeste töötundude) ümberkantimist autotootjate taskutesse kallimate toodete näol, mis on palju-palju enamat, kui neil inimestel liikumiseks vaja oleks.

# Kui pood toob koju või on jalutuskäigu kaugusel nagu ka kool ja lasteaed ning tööle
# saab mugavalt ühistranspordiga, siis isikliku auto omamine on küllaltki kulukas
# luksus. Võimalik, et peaks veel kulukamaks muutma sest praegu on linnades näha,
# kuidas magalate vahelised parklad on päevad läbi samu autosid täis, mis
# kasutust ei leia kuid ruumi võtavad.

Mis probleem nende magalate vahel seisvate autodega nüüd järsku tekkis? Nende (valmistamise, hoidmise ja säilitamise) eest on JUBA makstud ja see ju ongi eesmärk, et magalate inimesed käiksid igapäevaselt tööl ühistranspordiga ning omaksid autot seal parklas ainult selleks, et kulutada seda minimaalselt - näiteks selleks, et minna nädalavahetusel seenele-marjule või suvilasse peedipeenraid rohima, kuhu ühistransport ei vii ega hakka kunagi viimagi, sest "nii ongi rohelisem". Kui see on linna jaoks vajalik maalapp, tehakse parkla natukene kaugemale ja kõik on hästi, sest seisev auto ei saasta sel ajal, kui inimene ühistransporti kasutab ja seeläbi olemasoleva auto eluiga pikendab.

# Ei vaidle vastu, et CO2 mingil määral lihtustab, aga äkki ikka rohkem eksitab?
Mitte, CO2 vaid CO2e (CO2 equivalent) ehk muu mõjutaja ümberarvutatult CO2-ks, et erinevaid mõjusid võrreldavamaks muuta. Ilmselgelt CO2 ei ole ainus ja kogu mõju keskkonnale.

# Mis probleem nende magalate vahel seisvate autodega nüüd järsku tekkis?
Need ei olegi otseselt probleem, kuigi tekitavad probleeme mingil määral. Need on pigem sümptom laiematest probleemidest.

Iga maa seest väljakougitud kopatäie, mida me tegelikult ei vaja, CO2ks ümberarvutamine on väga libe tee. Niimoodi saab tõestada midaiganes, paraku läheb see meelest ära, et kahju on korvamatu. Metsaga sama jutt. Põlismets taastuks ehk paarisaja aastaga, puupõld 30ga. Kas need on võrreldavad omavahel? Vanasse pae- või liivakarjääri saab prügimäe teha ja hiljem midagi ka peale istutada, visuaalselt on sarnane küll sellega, mis enne oli. Ja nii edasi.

..Metsaga sama jutt. Põlismets taastuks ehk paarisaja aastaga, puupõld 30ga..."
Kui ligi sada aastat tagasi otsiti ürgmetsa, millest kaitseala teha, ei leitud ühtki, milles puuduksid inimtegevuse jäljed. Järveseljal, mis lõpuks välja valiti, polnud suuremaid raietöid tehtud 150 või 200 aastat?
Eestis oli kõige vähem metsa 1930ndate lõpus ja ainsad praegused põlismetsad ongi kaitsealad, kus raie ongi keelatud.

Ei ole päris täpne, xil. Eestis oli kõige vähem metsa 1927. aastal. Pärast seda on metsa pindala selle ajaga võrreldes peaaegu kahekordistunud.

# Eestis oli kõige vähem metsa 1927. aastal. Pärast seda on metsa pindala selle
# ajaga võrreldes peaaegu kahekordistunud.

Ma keeran nüüd veidi vindi üle sellega, et läheks korraks definitsiooni kallale natuke teise nurga alt. Esiteks, mets ei ole mitte puud vaid ökosüsteem. Teiseks, metsa statistikas räägitakse pidevalt kvantiteedist (puudega kaetud pindalast), jättes välja metsa kvaliteedi (st milleks seal toodetud puitu kasutada on võimalik/ratsionaalne). Kui põlismetsi peale põlisrahva ükski puidutööstur vist näha ei taha, siis isegi puidutööstuse seisukohalt on kvaliteetse ehituspuidu saamise eelduseks see, et puu alustab oma eluringi teiste puude all kasvades (et puuduks noortel puudel nn kiire kasvu faas). Mitte, et puupõllupalgist ehitada poleks võimalik, aga need ehitised on lühiealised, sest need palgid on lihtsalt seest pehmed varsti ega pea kinni ei naela ega kruvisid. Metsastatistikasse arvestatakse paraku ka puupõllud, mis kvaliteedi poolest ei kõlbagi eriti muuks kui hakkepuiduks ja kütteks (tegelikult see nii pole, sest ka madalakvaliteetsel ehituspuidul on rakendusi ja tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad ka sellest liimpuiduna midagi jätkusuutlikkumat teha, aga see jälle üks lisakulu, mida arvestada ei taheta ja üldse juba teine teema). Sellepärast jõuame me lageraietega tagasi samasse nõiaringi, et metsa (ökosüsteemi!) loomise asemel võeti puud maha ja sellega võimalus metsa kujunemiseks. Röövraiemajandus paraku peseb raha harvesteride liisingute jms asendustegevuse kaudu ja sellepärast ei jõua me veel niipea järele muule Euroopale, kus istutatakse esmalt puud metsa alla, lastakse neil kasvada suureks, seejärel võetakse vanad puud maha käsitsi või väiketehnikaga ja nii luuakse alus päris (püsi)metsa tekkele, kvaliteetpuidu tootmisele ja kaovad ka ühevanuselise metsaga seotud parasiidiprobleemid jms, mis on samuti üks paljudest mittevajalikest lisakuludest, mis erinevate omandisuhete tõttu Eestis harvesteriliisingutega sama rahakotti ei läbi.

Kui riik siin hiljuti maad üle mõõtis oma lennukiga ja mulle väänati pool kinnistust metsaks, siis uurisin seda asja ja vastati, et üle 6m kõrgune asjandus ongi mets. No minu mets on rohkem selline võsastunud ja puud kiratsevad liigniiskel maal, st korralikku ehituspuitu sealt hetkel küll ei saa, sest põder on noori mände närinud ning paljud puud kõverikud ja mitmeharulised. Ok, nõustuti minu väitega võsa osas ja tehti korrektuure. Naabril mingi 20m pikkune siil kõrgeid kuuski hoovi ja põllu vahelisel lapil (nö kuusehekk) ning ka see tituleeriti metsaks. Eks neist kuuskedest muidugi materjali saab kui maha võtta, aga nimetada mingi väike riba metsaks ja sellega muuta ka maamaksu- ainult meie riik on selleks võimeline.

Seda tehti igal pool. Üks asi oli maksuraha juurde kantimine aga teine asi oli metsa protsentuaalsuse näiline tõstmine, et varjata natukene üle käte läinud raiet.

Ei hakka praegu googeldama, aga artiklid ilmusid ka sellest, kuidas isegi veekogult peegelduvad naaberkinnistu puud metsaks arvestati:) Kui riigile ausalt makse maksta on auasi, siis aus oleks ka riigilt alati mitmekordselt varastada tagasi kõik see, mille riik pettuse teel inimestelt varastab. Sellest on siiski väga kahju, et puupõldude metsaks pööramise asemel just puupõlde juurde tehakse, selles osas oleme ikkagi täielik banaaniriik veel... aga ega riik on seda nägu, kes on selle valitsejad ja iga rahvas väärib enda võimule upitatud valitsejaid:(

Juba üheksakümnendatel täheldati, et sõidukid põhjustavad problemaatilist reostust Aasia põllundusele: https://www.newscientist.com/article/mg15420861-100-rampant-
urban-pollution-blights-asias-crops/

Nüüd pandi uuendatud kahjui nii protsentides kui rahalistes numbrites ühele reostuse aspektile külge: https://www.newscientist.com/article/2304877-ozone-pollution
-causes-63-billion-damage-per-year-to-east-asian-crops/

9-33% tootlikuse langus, sõltuvalt viljast.
Hinnanguliselt 63 miljardit dollarit majandusliiku kahju aastas.

Tuul riigile ei sobi, päike kah ei sobi, mis variandid veel jäävad?

https://arileht.delfi.ee/artikkel/95683555/energiakriis-toi-
esile-riigi-suurima-kobarkaki-mis-laheb-meile-kalliks-maksma

https://www.postimees.ee/7435680/kaitseministeerium-piirab-r
iigikaitse-kaalutlustel-paikeseparkide-rajamist

Geiroopaliidu doteeritava hakkepuidu rohepesu üks tagajärgedest. Loomulikult jõuavad meist kordades kallimad ühiskonnad osta pigem solidaarselt koguseid katlasse kui teha puidust midagi püsivamat ja süsinikku siduvat.

https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2022/01/20/puitmajade-edulo
ost-kukub-klotse-silmapaistev-majatootja-korbes-pohja

Hea artikkel, 2018. aasta uuring Taanist, soovitan!

Artiklist rotitud pilt on sellest, mitu korda tuleks erinevaid kotte korduvkasutada selleks, et nende ökoloogiline jalajälg oleks võrdne kilekoti omaga. Praegu just mõtlen, et ma ise kasutan kilekotti tavaliselt umbes kümmekond korda enne, kui see poolkatkisena koos muu pakendiga pakendikonteinerisse rändab... et kui palju peaks siis neid alternatiive veel asutama? :)

# Kuna tootmise käigus kasutatakse palju mürgiseid kemikaale, põhjustab paberkoti
# tootmine Washington Posti analüüsi kohaselt 70x rohkem õhusaastet ja 50x
# rohkem veereostust kui kilekottide tootmine. Paberkottide jalajälge võib
# suurendada ka näiteks see, et need on 6-10x raskemad kui kilekotid, mistõttu
# nende transport ja levitamine nõuab rohkem kütust. Mõningate hinnangute
# kohaselt on üks veoauto täis kilekotte võrdne 7 paberkotte vedava autoga.

https://maakodu.delfi.ee/artikkel/95726323/ullatav-paberist-
poekott-polegi-kilekotist-keskkonnasobralikum-valik

https://tarbija.postimees.ee/7440054/lugeja-kusib-miks-votab
-mu-hubriidauto-talvel-sama-palju-bensiini-kui-mingi-vana-ro
nt

Siit artiklist on hea näha hetkel kehtivaid protsente sellest, mida tarbijad soovivad.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95770351/puudulik-laadimis
taristu-ning-korged-hinnad-eestlased-ei-pea-loodussobralikke
-autosid-kuigi-oluliseks
Torkas silma, et AINULT 10% on valmis ostma mitte elektriautot, vaid elektriautot VÕI gaasiautot, st särtsu kasuks valijaid on isegi vähem. Ma ei tea, kas oli küsimused esitatud niimoodi teadlikult või mitte, et hiljem kallutatud infot jagada, aga paratamatult tekib siit järgmine küsimus, et kui ühiskonnast ainult 10% on valmis tegema sellise valiku, siis miks tehakse kodanike raha eest propagandat ja üritatakse seda peale suruda? Kelle huvisid meie valitsus esindab, kas EESTI VABARIIGI KODANIKE või hoopis kellegi muu huvisid?

Kuna vastus on ilmselgelt kellegi muu, siis kelle... võõramaiste autotootjate huvid? Või äkki terves geiroopaliidus rohepesu eest seisva ALDE huvisid? Poleks ka ime, sest oravad ja kesikud on europarlamendis mõlemad sõbralikult ALDE liikmed. Panen igaks juhuks lingi, kui keegi ei tea, mis on ALDE ja mille eest ALDEsse kuuluvad parteid terves geiroopaliidus seisavad. See on tervikpilti vaadates siiski äärmiselt oluline, sest kõik on poliitika, nii süsinikuralli autotranspordi kaudu kui väikeste rahvusriikide vääriselupaikade ahju ajamine suurte ja rikaste riikide maksumaksjate toetusel. Ja veel palju muudki, millest rääkides ka enamikel ALDEsse mittekuuluvatelgi parteidel suu kiirelt vett täis läheb.
https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Demokraatide_ja_Libera
alide_Liidu_fraktsioon

Siin pole praegu point mitte särtsuautode pooldamises või vastasuses, vaid puhtalt põhimõttes, miks võetakse riiklikul tasandil vastu (taaskord) regulatsioone ja viiakse ellu poliitikat, mille huvigrupp on alla 10% ühiskonnast? On see otsene pettus või demokraatia kõrvalnähtus? Neid, kes eelistaks keskkonnasõbralikumat autot, on ju oluliselt rohkem, aga keskkonnasõbralikum on ka 1t tühimassiga auto 2,5t tühimassiga auto kõrval, mille massi saab jagada kaudse keskkonnakoormuse hindamiseks autos olevate sõitjate arvuga (või sõidu vajalikkusega, et seda ilmtingimata just OMA AUTOGA peab tegema). Kusagil on midagi väga valesti ja see ülekohus ei seisa lõputult kotis.

PS: oleks minult keegi küsinud, oleksin vastanud kah kõhklemata, olen valmis ostma elektriautot ja keskkonnasõbralikuma auto lahendusena mul juba on uus gaasiauto. Sellepärast võiks uskuda, et selle 10% oli palju ka neid, kes põhimõtte pärast ostaks, aga reaalselt ikkagi ei osta, sest nende hind ja pakutavad omadused ei vasta täna veel enda vajadustele või rahakotile.

Lugesin selle Kärsa viidatud artikli läbi. See uuring pole minu hinnangul oma tulemuste poolest väga esinduslik ning sellel on tellija maik man (autofirma). Ning seda, et CNG-ga sõitmine ära ei tasu ja elektriautoga samamoodi, pole mõtet uuringuga tõestada, seda teavad kõik niigi - välja arvatud muidugi vastava metaversumi grupi liikmed.

Paar päeva tagasi jäi pihku üks samalaadne lugu: https://rohe.geenius.ee/rubriik/keskkond/enamik-eurooplasi-p
eab-kliimamuutust-uheks-koige-tosisemaks-probleemiks-eestis-
arvatakse-teisiti/
See baseerub Eurobaromeetril, mida ma pean mitu suurusjärku usaldusväärsemaks allikaks ning see annab olukorrast hoopis teistsuguse pildi:
"80% (Eestis 54%) nõustub ka sellega, et on oluline muuta Euroopa 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ning kasvatada heiteta ja vähese heitega sõidukite turgu (80%, Eestis 67%)."

# oleks minult keegi küsinud, oleksin vastanud kah kõhklemata, olen valmis ostma elektriautot ...
# Sellepärast võiks uskuda, et selle 10% oli palju ka neid, kes põhimõtte pärast ostaks, aga reaalselt ikkagi ei osta, sest nende hind ja pakutavad omadused ei vasta täna veel enda vajadustele või rahakotile.

Näiteks mina. Ma oleksin nõus ostma särtsuka, kui laadimisega kaasneva ebamugavuse ja lisainvesteeringu kompenseeriks madalam hind vms arvestatav boonus. Praegu seda ei ole ning ma olen selleks piisavalt põhimõttelage, et mitte raske tööga teenitud eurosid lihtsalt tuulde loopida.

Samas on kõik need küsitlused üsna ümmargused, rääkides "vähese heitega sõidukitest" - ja kellel meil võiks midagi selle vastu olla. Ainus tõde selgub müüginumbritest, kus hääletatakse (peamiselt oma) rahakotiga.

https://arvamus.postimees.ee/7441225/bjorn-lomborg-50-aastat
-eksitavat-kliimapaanikat

# AINULT 10% on valmis ostma mitte elektriautot
Eks igaüks näeb asja nähtavasti oma mätta otsast.
Mina, elektriauto omanikuna, kes peab tihti selgitama inimestele, et nende poolt kuuldud müüdid ei pea paika, näen väga selgelt, et selle 10% taga ei ole teadlik otsus eelistada üht teisele vaid valik on pigem tehtud teada ja tuntud ning teadmata ja hirmutava valiku vahel.

Sellises olukorras tulebki teha inimeste harimiseks teavituskampaaniaid (mida võib alati propagandaks sildistada, et mingit negatiivset paiku külge pookida), et müüdid kaoksid. Ning peaksid vast isegi teadma, et sisse harjunud müüdid on visad kaduma.

Omette põnev on siin mingit parteipoliitikat teemaks võtta, arvestades, et ma ei ole näinud juba päris pikalt mingit poliitilist toetust elektriautodele Eesti poliitikute poolt. Veel vähem mingeid praktilisi liigutusi. Võimalik, et ei ole jälginud õigeid kanaleid lihtsalt.

Millised need müüdid siis on? Elektrikas kõlbab endiselt tööle ja koju sõiduks ja linnaautoks. Korteris elaval inimesel pole temaga midagi teha, eriti kui laadejaama pole kas töökoha läheduses või töökoha enda poolt ja kõik.

Rivian keset Jumindat ära sureb, tellid sõbra järgi, kes diiselgeneka sulle toob, enne metsast välja ei saa. Erinevalt lihtsalt kütuse paaki valamisest pead ootama veel lisaks kuni genekas piisavalt laadinud on, enne kui jõuad pärislaadimisjaama kus veel omakorda ootad kuniks saad nii palju mahla, et koju jõuda. Ei pea isegi Rivian olema, äärealadesse pääseb isegi Leafiga jne.

Muudetud 31.01.22 13:21

# Millised need müüdid siis on?
Näiteks seal artikli lõpuski üks raskelt surev, nagu sa isegi püüdsid demonstreerida.
Eriti Eesti kontekstis, kus riigi ühest nurgast teise kaugeim distants on alla 600km, siis väita, et "maale" elektriauto ei sobi on ajuvaba. Peugeot 208, väike (odavama otsa) elektrikas sõidab üle 200km. Odavaim Enyaq, suur elektriauto, sõidab üle 250km (natuke kallim ka üle 400km). Sellega saab meie riigi mõistes vägagi hästi hakkama. Neile, kellel reaalselt ongi päevaga tarvis üle 400km sõita, on ka sobivad elektriautod olemas, Model 3 Long Range teeb meil siin talvel üle 500km sõitmist (hiljutine Norra katse), suvel 600+ km.
Isegi need õnnetud "maakad", kes peavad 200km tööle hommikul ja 200km koju õhtul sõitma saaksid elektrikaga hakkama ja ilmselt odavamalt kui diisliga. (4L/100km ökodiisel @ 1,4€/L vs 25kWh/100km (talv ju ikkagi) @ 0.15€/kWh 15€ ehk igapäevaselt 7€ energia kulult säästa (parkikas ilmselt rohkem, kuna elektrika aastane keskmine ei ole 25 vaid pigem alla 20 öise börsi elektri hind on ka praeguste kõrgete elektrihindadega olnud alla 10 sendi kWh seega aastane keskmine tuleb veel väiksem)).

Sinu Juminda näide on omamoodi jabur, sest erinevalt sisepõlemismootoriga masinatest ei juhtu nendega väga tihti "ootamatuid" paagi tühjaks saamisi. Kui sa alustad iga päev täis akuga, siis peab päeva jooksul ikka päris palju Rivianiga sõitma, et aku tühjaks saaks. Isegi kui 20% aku juures märgutuli tööle läheb, et meenutada laadimist on veel energiat, et Jumindalt Tallinnasse ja vb ka tagasi sõita (arvestades Riviani aku suurust sinna 130kWh kanti).

Aga selliseid ääretult ebatõenäolisi näiteid võib tuua alati. Nagu ka bensiini, või ükskõik millise energiaallikaga, masina kohta, kui tahta.

See, et linnade magalarajoonides kortermajade juures ei ole korralikku parkimislahendust, rääkimata laadimis taristust ei ole müüt vaid teada fakt ja probleem, millele on juhitud tähelepanu aastaid. Kui kiiresti see probleem laheneb sõltub inimestest endist. Kui levitada müüte nagu kortermaja juurde laadija panemise tõttu ei saa enam kodus pliiti/pesumasinat käima panna, siis läheb kaua aega. Kui rääkida asjadest reaalsete numbritega, reaalsete kogemustega, siis ei pruugi nii kaua minna.

See, et elektrikad on kallimad, kui sisepõlemis mootoriga masinad samuti ei ole müüt, kui vaid ostu hinda vaadata. Kui reaalset kogu omamiskulu vaadata, siis joonistub sealt teisi asju välja, üks peamisi on just see, et mida suurem on igapäevane sõiduvajadus, seda kiiremini muutub elektrikas hoopis odavamaks lahenduseks.

Aaga arvestades, et sa Deus, eeldusel, et ikka loed ka mida siin foorumites kirjutatakse, oled näinud korduvalt seletusi miks need müüdid ei vasta (mõne müüdi puhul peab lisama täpsustuse, et üldjuhul ja enamikele tarbijatele) tõele, siis võiks loota, et suudad isegi neid juba tuvastada.

Labjakas, Sa hakkad taaskord tõestama mingeid läbisõite tingimusel, et hommikul alustatakse täis akuga ja päeva jooksul ei tehta ära mitte kogu päeva sõite, vaid käiakse ainult sirgelt linna ja tagasi mööda puhast maanteed (mille puhul testides tõestatud talvine "lennukauguse" langus ca poole võrra nagu ei kehtikski, rääkimata reaalsest lumes ukerdamisest).

Maal elades ei käida kilomeetri kaugusel poes toomas leiba, pasteeti ja keefiripakki, vaid autot üheks kindlalt välistavaks omaduseks on veokonksu puudumine. Lisaks veokonksule peab muidugi olema ka veovõimekus:) Leafi või Peugeot 208e kliirensit omavad autod on nagunii juba nädalaid oma hoovis vangis olnud, sest sahk tuleb alles õhtul, kui enam kuhugi minema pole mõtet hakata (st kõik vajalikud sõidud tehti ära juba teiste autodega). Särtsukatega jõuamegi nii kohe hinnaklassi, milles maainimesed omale autosid osta ei suuda olenemata autot liigutavast energiaallikast.

# läbisõite tingimusel, et hommikul alustatakse täis akuga ja päeva jooksul ei
# tehta ära mitte kogu päeva sõite, vaid käiakse ainult sirgelt linna ja tagasi
# mööda puhast maanteed

Kujutad ette, elektrika omanikud alustavadki päeva täis akuga. Nii nende elu käibki. Kui raske sellest aru on saada?
Ja kas sa tahad öelda, et sinna 400km päevase sõidu sisse ei mahu tõesti ära poekäigus jms? Nalja teed või? Neid inimesi, kes päevas sõidavad üle 150km on väike % ühiskonnast, neid, kes üle 300km veel kordades vähem. Tüüpilise Eestlase sõitude jaoks oleks piisanud ka esimese põlvkonna Leaf-st puht numbrite järgi. Praegused elektrikad, mis lasevad 200-600km laadimisega ei ole sõiduulatuselt küll piirajaks ei linnas ega maal elades.

Minu kirjutise mõte ei olnud, et kõik maakad peaksid nüüd minema ja ostma endale elektriauto või et need on ilgelt kättesaadavad neile. Juhtisin tähelepanu, et enamik müüte, mida nende kohta levitatakse on paras pask ja tuleks ära unustada.

(Mis sinu lumes kinni istumisse puutub, siis kui kasutatud masinad välja jätta, ei ole kõrge kliirensiga sisepõlemismootoriga masinad kõikse odavam kraam ka, ehk siin hinda mingi argumendina välja tuua ei maksa (lajata Dacia Dusteriga nüüd ometi). Elektrikad jõuavad samuti järelturule mõne aja pärast. (Sellest pole ilmselt mõtet rääkidagi, et see on paras pseudoprobleem, olles ise piisavalt linnast väljas ja nähes mis ümberringi toimub, et teada kui väheste liikumine tõesti on piiratud lumiste teede tõttu.))


Muuseas: Norrakate talviste olude test elektri sõiduatodele: https://www.motor.no/aktuelt/motors-store-vintertest-av-rekk
evidde-pa-elbiler/217132
Näeb kenasti ära, mis see reaalne hälve lubatuga on 11% kuni 31%. (Tüüpilised keskmised talvised temperatuurid 0 kuni -10 kraadi)

Sellest ongi raske aru saada. Ma ise vaatan sellist umbes, millega saaks ca 5 päeva umbes tööle ja koju tagasi, laadimiskeskus on kilomeeter kontorist ehk üks päev võin selle pisikese jalgsimatka ka ette võtta laadimiseks, Juminda näide on reaalsus, kui läbi kivihunnikute ja pori ukerdad, sest siis saabki kütus ootamatult otsa. Neid olusid, kus ma sõidan vahepeal, ei arvestata liitrit kilomeetrile vaid arvestatakse liitrit tunnis nagu traktori tööaega. Ehk siis, sina kui särtsuka omanik oled endale lihtsalt ilusamaks asja valetanud, mitte ei vaata reaalsusele näkku, rohkem tundub nagu tahaks iseendale seda kulu õigustada. 250 kiltsa on mul vanemate juurde, talvel need särtsakad tahavad laadimist saada juba poole tee peal, suvel tahavad nad KINDLASTI laadimist saada mul vanemate juures. Bensukaga tõmban joonelt sinna, ukerdan kohalikud metsad läbi ja jõuan tulukese vilkuma hakkamisel veel Tallinna tagasi kodubensukasse tankima.
Ehk siis maainimese jaoks pole see legend vaid reaalsus. Eriti stt on siis, kui jälle mõneks päevaks torm traadid viib, seda juhtub ikka korra kvartalis.
Müüt või tegelikkus... Maainimese ja korterelamus elava inimese jaoks endiselt reaalsus. Ülejäänd 10% ongi jõukamad...

Laupäeval sõpradega lemmikputkasse einestama minek: 40 kiltsa kokku nende peale korjamisega, sööma mineku ja koju tagasi vedamisega. Kui tahaks motonetist ka läbi hüpata on laupäeval maha sõidetud linnas sees juba ca 70 kiltsa ja pole isegi linnapiire kombanud mitte. Kilomeetrid kuluvad ikka väga kiirelt, kui oled autoinimene.

Muudetud 31.01.22 17:13

# Neid olusid, kus ma sõidan vahepeal, ei arvestata liitrit kilomeetrile vaid
# arvestatakse liitrit tunnis nagu traktori tööaega.
Ja siit tuleb ka välja sinu teadmatus ja sellest tingitud eelarvamused.
Kuna elektrimootor ei tarbi voolu muul ajal, kui vaid tööd tehes, siis ei kulu energiat lihtsalt "käigu sees hoidmiseks". Maastiku rajal edasi veeremiseks ei kulu üleliigset energiat vaid täpselt niipalju, kui massi liigutamiseks tarvis. Ka on maastikul elektriauto mitmeti kergemini juhitav.
Siin hea kokkuvõte Rivianiga maastiku läbimisest, 8 päevaga ~2500km: https://www.motortrend.com/reviews/2022-rivian-r1t-ev-off-ro
ad-truck-test-capability/

250km sõidu näite kohta talvistes tingimustes ütleks vaid üht: ava viidatud Norra katse link ja loe üle mitu mudelit sõitsid testis talvistes tingimustes üle 250km. Äkki üllatab sindki.
Aga sellega olen nõus, et sõidu alg ja lõpp punktis laadimine on tarvilik pikematel sõitudel. Kuna alg ja lõpp punktis ei oodata auto kõrval, kuni see täis saab vaid tehakse neid asju mille jaoks sinna sõideti, siis see ei ole ju ometi probleem. Ja kui elektri hinna pärast muretsed, siis mis vaev see on jätta kümnekas vms lauale.

Voolukindluse teema on üldisem probleem mõnes kohas. Viimaste tormidega on siinkandiski mõnel üksikul õnnetul päevi vool ära olnud. Neid situatsioone, kus see reaalselt probleemiks muutub on aga vähe. Ja arvestades üha laienevat trendi jagada autost voolu välja, siis on ajutised voolukatkestused pigem elektriauto kasuks rääkiv argument, sest saab hädavajalikud asjad tehtud auto aku pealt ning vajadusel lähimast kiirlaadijast käia juurdegi toomas voolu.


Auto inimene või mitte, kindlasti on kõigil päevi kui on rohkem sõitmist ja päevi mil vähem sõitmist. Üks neist põhjustest, mis isiklikult inimestel soovitan vaadata elektriauto sõiduulatus 1,5-2 kordse varuga enda keskmise igapäevase läbisõidu suhtes.

Ei ole mõtet ette kujutada, et elektriautod sobivadki vaid 10% rikkurite jaoks. Elektriauto oma tehniliste võimekuste ja piirangute poolest on kasutatav enamike poolt. Suure osa korteri elanike jaoks on vaja infrat täiendada aga see areneb kõige paremini siis, kui autod tekkinud juba on ja inimesed hakkavad survestama korteriühistuid. Või kui riik hakkab survestama korteriühistuid. Ja nagu ennegi ütlesin, igasugu aegunud ja arutud müüdid, mis tõele ei vasta on vaid jalus meie keskkonna paremaks muutumisel.

Ja siit tuleb välja sinu teadmatus. Ma tean väga hästi, et elektrimootor ei tarbi siis, kui pedaali ei puutu AGA raskest tingimusest läbi ronimine on tema jaoks täiskoormus, mitte maanteel ühtlase kiiruse hoidmine! Ootasingi, kas komistad selle pisikese konksukese otsa ja tuli ära.

Korterelamute juurde laadimisjaamade saamine on samasugune unistus nagu oodata, et saaks kasvõi 220V pesa parkimiskohtade ette, et saaks hommikul sooja autoga sõitu alustada. Soomes on need olemas, meil ei ole ega tule ja miski laadejaamade tekkimine 40 auto jaoks ühe maja kohta on hale unistus, mida minu silmad siin ilmas veel ei näe.

mototrend on tore koht ja Riviani poole pealt on mul endalgi palju palju lootust, eriti selle poole pealt, et nad muudaks selle mõistlikult kastikast pärisauto kujusse ehk SUV'ks ja esiotsa kujundusega midagi ette võtaks, et iga kord, kui toast väljud, siis oksendama ei hakkaks selle nina vaatamise peale.

Oluline lause sellest artiklist on ainult: The route was laid out by Rivian's team to ensure charging stations would be accessible during our adventure.
Ülejäänud artikkel on täiesti mõttetu peale selle lugemist ja ausalt öeldes ka enne seda. Muud iseärasused nagu hüdrosidur vs tavaline sidur, manual vs automaat, automaat vs CVT jne on mul endal oma käe all selgeks saadud juba ja elektrikas ei ole CVT'st praktiliselt üldse mitte erinev, vähemalt mitte siis, kui tahad takistusest üle saada.

Muudetud 31.01.22 18:48

# Kujutad ette, elektrika omanikud alustavadki päeva täis akuga.

Oeh, kust ma elektrikatkestuse korral selle täis aku oleks pidanud omale saama? Koju ühe kahesajase vaadi aku täitmiseks juurde tooma? Siin on ju tervetel küladel aastas oma kümmekond elektrikatkestust, nii et ma ei saa inkubaatoris tibusidki hauduma panna ilma, et need mõned katkestuse tõttu (ka suvel!!) ära ei sureks ja sellepärast tegelevad ka mu tibude haudumisega linnas elavad sõbrad-sugulased. Oled ikka maal käinud või ainult auto aknast näinud?

# kas sa tahad öelda, et sinna 400km päevase sõidu sisse ei mahu tõesti ära poekäigus jms?

Kõik ju sellest algaski, et kui 400km-st jääb reaalses elus järele 200km (accelerista loomkatsed talvel maanteel ülikerge gaasijalaga jne) ja sedagi tuleb teha mõnikord käru sabas, aga mitte kunagi kerge/tühja autoga nagu linnas inimesed massiliselt teevad - selleks suutelised elektriautod on ju täiesti teine maailm inimeste ostujõuga võrreldes!! Miks Sa ise levitad selliseid müüte, mis reaalsusega praktiliselt ei haakugi?

# Mis sinu lumes kinni istumisse puutub, siis kui kasutatud masinad välja jätta, ei ole
# kõrge kliirensiga sisepõlemismootoriga masinad kõikse odavam kraam ka, ehk siin
# hinda mingi argumendina välja tuua ei maksa (lajata Dacia Dusteriga nüüd ometi)

Miks Dusteriga? Dusteri hinnaklassi läheduses on palju teisigi valikuid (isegi Octaviatele saad ostes tellida Dusteri kliirensit pakkuva vedrustuspaketi suht kopikate eest). Ja kui kui ole, ostad kasutatud sama nishi toote mõned aastad vanemana juba poole odavamalt või 25a vanusena kopikate eest. Särtsukaga pole neid valikuid.

# Ja siit tuleb välja sinu teadmatus. Ma tean väga hästi, et elektrimootor ei
# tarbi siis, kui pedaali ei puutu AGA raskest tingimusest läbi ronimine on tema
# jaoks täiskoormus, mitte maanteel ühtlase kiiruse hoidmine! Ootasingi, kas
# komistad selle pisikese konksukese otsa ja tuli ära.

Ma ootasin kah sama konksu alla neelmiast, et kas ikka tuleb ära:) Peetriküla elupuu hekkide vahel ei ole maal elamine ja ka maal on neid, kes peavadki särtsukat suveautona (st esimese autona suvel ja talvel, kui lund pole, kuid mida sel ja eelmisel talvel ei kasutata, aga nt üle-eelmisel sai kasutada peaaegu kogu talve) ja Sa tõesti arvad, et keegi peale Sinu pole kursis, kuidas neid kasutada on võimalik? Et meil ei ole ühtegi särtsuautoga naabrit, sõpra jne ja usume neid müüte 400km-st? :P

Reaalsus on see, et alles mõne nädala eest sõitis laste koolibuss teelt välja (sest tee asukoht polnud tuvastatav). Täna hommikul istusid lapsed kolmveerand tundi keset teed kinni jäänud bussis ja ootasid traktorit. Ma pole viimase kuu jooksul maasturiga ainsamatki korda veel hoovist välja sõitnud, sest pere sõiduautod on "valitud targalt" ja maasturi jaoks pole olnud seni vajadustki. Ka mitte viimase paari päeva tuiskude järgselt. Aga kui peaks tõesti palju lund tulema, siis mitte iga pere ei saa omale lubada särtsuautode hinnaklassis lisaks juurde "hobiautosid", mis sobivad liiklemiseks ainult autole vastuvõetavatel tingimustel, mitte pere vajadustest lähtudes. Ma ei kahtlegi, et need valikud tulevad, aga neid ei ole ei täna ega kindlasti ka homme veel. Ülehomse osas on lootusi.

# Ootasingi, kas komistad selle pisikese konksukese otsa ja tuli ära.
Ja nagu näha oli, siis sa tegelikult ei süvenenud isegi bullt-popintidesse mis seal artiklis oli välja toodud. Näiteks see, mis selgesõnaliselt ütles, et maastikul sõiduulatus oli võrreldav sisepõlemismootoriga masinatega. (Sisepõlemismootoriga masina 80-100L paagis oleva 880-1100 kWh energia asemel 130kWh energiaga hakkama saada on mitte ainult elektrimootori effektiivsuse vahe vaid veel umbes 2 korda effektiivsem energia kasutus)

# Ma ootasin kah sama konksu alla neelmiast
Oh teid totusid ja teie konkse. Ilmselgelt te ju mõlemad olete elektriautodega metsavahel sõitnud ja teate kuidas käitub. Miks küll ometi võtta kellegi teise kogemusi arvesse. Näiteks neid, mis tulevad inimestelt, kes on PÄRISELT ka käinud maastikul, metsadevahel sõitmas elektriliste maastiku autodega. Soovitan need konksud teil kurgust välja rookida, teil tekib muidu veel rääkimisega probleeme.


# Oeh, kust ma elektrikatkestuse korral selle täis aku oleks pidanud
# omale saama?
Kui sul on igapäevane või iganädalane probleem elektriaktkestustega ja elektrilevi seda ära ei paranda, siis on sul suuremad probleemid kui sisepõlemismootoriga auto vs elektrimootoriga auto.
Jääme ikka reaalsuse piiridesse ja ärem hüppa kohe esimese asjana harva esinevatesse äärmustesse eks? Tean, et sulle seal meeldib, kuna kergem leida erijuhte kus sisepõlemismootorit õigustada aga kui 99.999% elust ei ela seal äärmustes, siis ei ole nendel äärmustel suurt mõtet ju.
Jah, voolukatkestusi esineb, mõned majad edasi kestis viimatine peaaegu terve päeva. See on maapiirkondades reaalsus aga manageeritav.
Kui esimese põlve Leaf välja jätta, siis ka 20% akuga elektrikas sõidab 30+ km ära. Arvestades, et endine ELMO võrk pandi püsti nõudega, et laadimispunktid ei oleks enam kui 60km üksteisest, siis peaks olema peaaegu igaltpoolt Eestis võimalik sõita lähima laadijani, et varuda autosse voolu ja võib-olla ka koju, kui pikem voolukatkestus on. Või kui autoga koju voolu tahad tuua.
Äärmusliku juhtumina võib alati öelda, et saabusid koju 0% akuga ning läks vool ära. Aga samuti võib juhtuda, et viimaste kütuse aurudega jõudsid tanklasse ja seal punp ei tööta. Mõlemal on suht sama esinemis tõenäosus. Ja mõlemat riski saab maandada, kui on alust arvata, et selline olukord võib esineda.

# Miks Sa ise levitad selliseid müüte, mis reaalsusega praktiliselt ei haakugi?
Ma ei levita mingeid müüte, ma viitan selgetele testitud tulemustele ja lähtun nedest. Ma olen võimeline leidma erinevaid allikaid, mis samu tulemusi kinnitavad ehk laiendavad andepunktide hulka, mis minu väidet toetavad. Sina, selleks, et oma väidet toetada, suudad vaid ühe leida ja seegi on moonutatud kuna eeldab esiteks kaubiku kasutamist ja teiseks järelhaagist. Oled sa ikka silmad lahti teinud ja vaadanud millega inimesed ringi sõidavad või oma ninaotsast üldse kaugemale ei näe? (Kui siin nägemis võimele viitamist juba vajalikuks pidasid)

# 25a vanusena kopikate eest. Särtsukaga pole neid valikuid.
Loetle siis palun need särtsukad, mida järelturult leiab, mis on 25 aastat vanad. Loetle needki, mis on 15 aastat vanad. Kui hätta jääd, siis ehk mõtled selle üle natuke järele, mida sa kirja panid ja siis loe uuesti mis ma enne kirjutasin.

# Et meil ei ole ühtegi särtsuautoga naabrit, sõpra jne ja usume
# neid müüte 400km-st? :P
Müüdid on need ilmselt teie jaoks jah kuna te ei paista olema võimelised uskuma midagi, mida oma tagumikk tundnud ei ole (või mis enda eelarvamusti ei kinnita). Need 400+ km sõiduulatuased ka keset talve on reaalsed numbrid reaalsete masstootmis autodega. Ei ole müüdid, ei ole üksikjuhtumid.

Efektiivsuse vastu ei saa vaielda, sest tõusul mootor töötab kogu aeg nii bensukal kui elektrikal aga pidurit peal hoides on elektrikal kerge võit ja rock crawl puhul nagu seal enamasti ongi, on iga tagasilangus elektrika jaoks laadimine. Mine sõida elektrikaga liivaväljal nüüd kasvõi 100 meetrit ja näed ära, kuidas sul kõik ökonäitajad on punases grammigi alla kukkumata. Looduses, eriti meie omas on palju rohkemat kui kanjoni kivid :)
See rada planeeriti selle auto demorajaks, muidu ei leia ostjaid nii kallile mänguasjale lihtsalt. GM ja Ford alustasid juba enne Riviani enda projektidega aga ei ole siiani peale prototüüpide julenud välja tuua midagi.

Mis mind ajendas natuke reaalsust süstima siia teemasse on nüüdseks juba nii mõnegi viimase paari aasta jooksul toodetud elektrikaga sõitmine ja endiselt ei saa nendega teha lõbusõite, peab aind planeerima ja planeerima ja planeerima. Linna autod on ja samuti väga head taksod. Taksona Saue või Saku ots paneb kergelt mõtlema. Ostan endale kunagi just seepärast, et linnas liigeldes bensukat säästa liigsest kulumisest. Elektrikaga pole külmkäivituse probleeme ja kui mõni laager kulubki külma määrde tõttu kiiremini, siis hunt temaga, ei loodagi mänguasjast 30+ aastat kestmist.
Kuskil Valga või Võrumaal elades isegi ei tuleks sellise kohitseva idee peale.

# Äärmusliku juhtumina võib alati öelda, et saabusid koju 0% akuga ning läks
# vool ära. Aga samuti võib juhtuda, et viimaste kütuse aurudega jõudsid
# tanklasse ja seal punp ei tööta.

Vaata nüüd tsiteeritud (Sinu enda kirjutatud) lõiku Su enda varasemate postituste valguses, et "saab ju päevased sõidud tehtud", "öötundidel odavalt laadimine" jne. Olgugi, et praktiliselt saab vaid osadel kordadel ja ainult ööga iga autot iga liini lõpus täis kah ei lae... vastukaaluks iga tuhande liitri diiselkütuse ladustamiskulu kodus on 10e (täpselt nii palju olen maksnud kõigi mahutite eest, täna on müüakse neid juba veidi kallimalt). Kui palju maksab mitte 1000L vastava läbisõidu, vaid kasvõi ainult ühepäevase läbisõidu jagu elektrivarude "igaks juhuks ladustamine" kodus? Ma ei nori, vaid küsin praktilist vastust, kuidas selline risk tasalülitada ja mis see maksab?

Sa üritasid tuua küll taaskord erandlikku näidet "pump ei tööta tanklas", mida pole vast enamus juhte kunagi veel kogenudki, aga meil juhtus see just vana aasta õhtul ja tuligi sõita teise paari km kaugusel olevasse tanklasse "aurude pealt". Aurud tähendavad süttinud kütusetuld, mis annab talvisel maanteel max. lubatud kiirusega ca 100km läbisõitu (tegelikult veidi rohkemgi, aga see on pigem konkreetsesse olukorda sattunud auto omadus, mitte üldistatav kõigile autodele).

# Sina, selleks, et oma väidet toetada, suudad vaid ühe leida ja seegi on
# moonutatud kuna eeldab esiteks kaubiku kasutamist ja teiseks järelhaagist. Oled
# sa ikka silmad lahti teinud ja vaadanud millega inimesed ringi sõidavad

Mis kasu annab Sulle pidev faktide moonutamine? Kõik näevad seda ju läbi! See konkreetne näide (et lennukaugus kukub talvel isegi elektrit igati säästes ca poole võrra, unustame praegu eriolukorrad, kus see on kõigi eelduste järgi veelgi suurem) on tehtud kaubikuga, aga juhtumisi on TÄPSELT see sama auto fossiilimootoriga tänavail väga laialt esindatud mahtuniversaal, mille puhul pole põhjust eeldada, et selle tulemused raskemana (istmed, salong, turvasüsteemid jne) kardinaalselt erineksid. Ja juhtumisi on see hetkel turul alles esimene ja (sisuliselt, mitte enam faktiliselt) ainus omasuguste seas, nii et pole veel võimalik tuua võrdluseks ka mõnda muud analoogilist särtsumahtuniversaali, kuhu PEAB mahtuma sisse enamat kui linnas poe kõrval elavatel inimestel ja mida ka inimesed osta jaksaksid.

Vaatan silmad lahti ja kinnitan, et Proace/Jumpy/Experdi näol on siin maal tegemist vaieldamatult kõige enam levinud UUE mahtuniversaaliga. Vanematest mahtuniversaalidest on ilma igasuguse kahtluseta levinuimad Trafic/Vivaro ja Transporter/Caravelle. Täiesti kuiv statistika iga päev lasteaia ees või kooli parklas, omas külas, naaberkülas jne. Kõik Sharalaxid, Voyagerid (aga ka Logan MCV, Zafira jms) olid kunagi ammu levinud, aga enam mitte, sest autode pidamine on tehtud keerulisemaks ning samad pered, kes pidasid enne korraga kaubikut ja mahtuniversaali, sõidavad nüüd pigem ühe ja veidi suurema mahtuniversaaliga, mis omab ka käru veo võimekust ja niimoodi hoiab ära vajaduse omada lisaks veel ühte autot. See pole ju üldse halb, kui auto asemel saab omada ka käru (või siis veel lisaks ka "poekäru", mille hulgast leiab nüüd juba ka nii mõnegi Mievi). Minul oli eelviimati uut autot ostes Proace L3 diisel teine valik, aga ei tahtnud diislit igapäevasõitudeks. Särtsukana on see siiani ainus valik (mööndustega ka eVito, aga selle soovitamine pereautoks oleks veidi huumor), ainult et sellega käru ei vea ja tööpäeva jooksul talvel Lõuna-Eestis kliendi juures ära ei käi, sest isegi ilma käruta vajaks see laadimist mitu korda. Arvestades uue särtsuauto hinnalipikut ei saa panna pahaks, et inimestel on selle suhtes ootused mitte minna hüppeliselt tagasi elukvaliteedis, kulutada perega veetmiseks mõeldud aega laadijas või kallimat auto hinda rohkem tööd tehes tagasi teenides jne.

# Ilmselgelt te ju mõlemad olete elektriautodega metsavahel sõitnud ja
# teate kuidas käitub

Mina ei ole ega tõenäoliselt ka tee seda kunagi, sest... mida üldse autoga metsas või kusagil looduses tegema peaksin? Igav on? Sõidan oma traktori treila peale, viin selle metsa äärde ja lähen teen töö seal traktoriga ära, pärast toon treila peal koju tagasi. Seda treilat olen vedanud seni sõiduautodega, mille käruveo võimekus seda lubab. Muidugi saaks ka maasturiga, aga mulle ei meeldi kasutada maasturit seal, kus selle järgi vajadus puudub. Mina jah saan ilma, aga ringi vaadates on külas siiski need inimesed praegu (juba nädal+) enamuses, kes ilma maasturita ei saagi maanteeni.

# Kui sul on igapäevane või iganädalane probleem elektriaktkestustega ja elektrilevi
# seda ära ei paranda, siis on sul suuremad probleemid kui sisepõlemismootoriga auto
# vs elektrimootoriga auto. Jääme ikka reaalsuse piiridesse ja ärem hüppa kohe
# esimese asjana harva esinevatesse äärmustesse eks?

Kus need äärmused siin on? Kas 10x aastas on harvaesinev? Jätad siis lihtsalt tööle minemata? See pole mitte minu probleem, vaid terve küla probleem, terve naaberküla probleem, nende naaberküla jne. See ongi reaalsus, mida pealiskaudsed lobigruppide suuvoodrid näha ei oska või ei taha. Mina näen seevastu elektriautos suure aku tõttu just võimalust, et sellise elektrikatkestuse ajal saaks just tänu autole vähemalt külmkirstud, veepumbad jms töös hoida, ei peaks tibud ära surema jms. Sa pole vist siiani aru saanud, et ma pole kusagilt otsast elektriautode vastane. Ma olen pealiskaudsuse, valetamise ja faktide moonutamise vastane ning ma tahan olemasolevatele probleemidele lahendusi, mitte omale probleeme juurde tekitada.

Sind häirib see üks konkreetne näide. Tsiteerin sealt ühte lauset:
https://www.accelerista.com/proovisoidud/paberitelt-reaalsus
esse-elektrikaubikuga-pariselt-tood-tegemas/
# Tuul, vihm ja koorem tähendasid komplektis seda, et ideaalis 330 km sõiduulatusest,
# mida auto laadimist lõpetades ka ise lubab, jäi rasketes oludes maanteel
# reaalselt kasutatavaks ca pool või kübeke alla ja sedagi ökonoomitades.
Seal pole täiskoorem, seal pole lund, seal on üritatud ökonoomitada elektrikuluga, et mitte omale probleeme juurde tekitada, aga mis kõige olulisem, see pole mitte mingi lobigrupi katse midagi tühja autoga tõestada, vaid reaalne kasutuskogemus inimese poolt, kes on ise roheentusiast ja kellel rohkem kogemusi erinevate särtsukatega, kui meist kellelgi teisel. Palun too siis mõni teine näide siia kõrvale, kus on samamoodi testitud seda või mõnda teist särtsumahtuniversaali (või selle kaubaveoanaloogi) sellistes oludes, mis pole igapäevased, aga millega IGA UUE AUTO ostja peab aasta jooksul kindlasti arvestama. Lepime ka sellega, et lund on vähem kui täna reaalselt teedel, aga jätame kõrvale tühja autoga jm viisidel tehtud moonutustega propaganda. Sa jälgid rohkem teemat, äkki leiad mõne sellise testi? Kui Sina ei leia, ei leiaks seda teised ammugi.

Muidu jäämegi jahuma sellel tasemel, et soome kelk sobib maapiirkonnas aastaringiseks kasutamiseks, lihtsalt suvel võib esineda erandolukordi, kus tuleb natuke kohandada oma varasemaid tarbimisharjumusi.

To Lobjakas: Vaata euroopa liit tahab aastaks 2030 kõik sisepõlemismootoriga liikurite tootmise lõpetada. Siis ma hästi ei kujuta ette , et kui kombain läheb põllule ja akud saavad otsa. Ja seni kuni see monstrom oma akupanga täis hakkab saama , siis hakkab jälle vihma sadama. Või kes ja kus toodavad nende elektri akude jaoks vajalikke haruldasi muld metalle , kas seda toodetakse jälle elektriga! Palju, palju selliseid küsimusi. Kõikse maailm ei ole õnneks veel nii urabaniseerunud ka veel. Mina kes käin päris kaugele tööle isegi ei mõtle elektri autole, sest kohas kus elan maksan kalleid liini makseid ja viimasel ajal on see elekter ka veel kallis siis ja need lõputud katkestused vihma tuultega, no ma ei tea. Naabrist põllumees ütleb selle kohta ka ratsionaalsemalt, et pannen sinisega generaatori käima ja teen turule kõrgeima pakkumise ;). Mulle meenub kunagise abikaasa tädi ütlus (Ta elas Austraalias) , et tema elaks vägagi hästi ära lihtsa puljongiga. Hetkel on tunne , et keegi kusagilt kontori mugavas toolis arvab, et kui tal on hea siis ka kõigil teistel on hea. Energia tarbimine erinevates oludes on vägagi erinev.

# Vaata euroopa liit tahab aastaks 2030 kõik sisepõlemismootoriga liikurite tootmise lõpetada.
# Siis ma hästi ei kujuta ette , et kui kombain läheb põllule ja akud saavad otsa.

Need väited ei vasta õnneks kumbki tõele.

Esiteks,
EL esimene tärmin on aasta 2035, mitte 2030. Siis keelustatakse uute sisepõlemismootoritega sõiduautode ja kaubikute MÜÜK EL territooriumil. See tähendab aga omakorda, et pruugitud autod võivad jätkuvalt Ühenduse piires omanikku vahetada, seda ei sega keegi.
Uute sisepõlemismootoriga sõiduautode tootmist EL-s ei ole samuti mitte keegi kavatsenud keelata ega lõpetada. Pea kõik suuremad autotootjad on juba teatanud, et nad otse loomulikult jätkavad bensiini- ja diiselmootoriga sõiduautode tootmist oma "rahvusvaheliste klientide" (nimi võib muutuda, sisu jääb samaks) tarbeks. Äraseletatult kogu toodang läheb eksporti, muud midagi.

Teiseks,
Akude kasutamine kombaini liigutamiseks jääb sügavalt vabatahtlikuks, mitte sunniviisiliseks. Mitte keegi ei julge isegi mõelda sellise reformi peale (elektrifitseerimine kohustuslikuks) EL põllumajandussektoris. Prantsuse põllumees, erinevalt idapoolsetest, ei ole möku, vaid on kohe traktoriga Champs-Elysee'l ja seda poliitikud endale seal lubada ei saa. Seega mure kombainide pärast on täiesti põhjendamatu - need töötavad samal kütusel südamerahuga edasi ka pärast 2035. aastat.

Töötavad juhul, kui seda kütust ikka veel selleks ajaks saada ja/või see taskukohase hinnaga kättesaadav on. Eks alternatiive ju pakutakse, iseasi kas needki tolleks ajaks mõistliku hinnataseme saavutanud on.

# Vaatan silmad lahti ja kinnitan, et Proace/Jumpy/Experdi näol on siin maal
# tegemist vaieldamatult kõige enam levinud UUE mahtuniversaaliga.
Sellega võibki vist kõige paremini kokku võtta kogu sinupoolse moonutamise.
Eelmine aasta registreeriti Eestis pea 50k sõidukit. Neist alla 3k olid kaubikud või sinu nimetatud mahtuniversaalid (Proace/Jumpy/Expert https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistik
a)
Ehk siis sa püüad rakendada kuni 6% tarbijate põhjal kogu tarbijaskonnale kehtivaid arusaamu. Kas sa ise ei saa aru kuivõrd reaalsust moonutav see on?

# Palun too siis mõni teine näide siia kõrvale
Ma juba tõin enne näite. Norrakad testisid talvistes tingimustes üle 30 elektrilise sõiduauto (erineva mudeli). Tehase lubatu ja reaalselt saavutatud sõidukauguste vahe jäi 11-31% vahele. Parimad sõitsid üle 500km ära, kuigi tehas lubas ligemale 550km.
Üle 400km sõitis 14 masinat, üle 300 km sõitis 29 masinat. Vaid kaks jäid hätta 300km ületamisega, said hakkama vaid 200km ületamisega.
Et sa aru saaks, need on need sõiduki klassid, mida üle 60% inimestest tarbivad.

# Kus need äärmused siin on?
Kui sa vaid pool asja tsiteerid siis jääb vale mulje jah. Sellepärast ka tõin sinna võrdluse mitte töötava tanklaga. Neid olukordi, kus on vool ära ja on samas auto aku nii tühi, et ei jõua üldse kuhugi on nii vähe, et neid saab äärmuslikeks nimetada. Kui sa tead, et sul on kodus risk tihedateks voolukatkestusteks siis sa manageerid seda riski ju sellega, et sa ei tule koju tühja akuga vaid jätad sinna natuke varu sisse.

# Aurud tähendavad süttinud kütusetuld
Ehk siis paagis oli veel 10-15% jääki alles ja siis tegelesid paagi täitmisega. Nagu ma enne kirjutasin, elektriauto tule süttides on "paagis" 10-20% voolu järel millega saab sõita 20-30+ km (sõltuvalt autost) ning ELMO laadijad leiab enamikes kohtades kuni 30km kauguselt. Ehk siis nö hädapärane laadimis võimalus tekib kui ka koduselt seda pole.

# täpselt nii palju olen maksnud kõigi mahutite eest
Neid, kes omavad koduseid kütusemahuteid on ikka üsna vähe. Jah, hõlman "maal" elavate hulka kõiki, kes ei ela 1000+ elanikuga asulas sest paraku see on Eesti kontekstis maal elamine ja sinna hulka kuulub väga palju inimesi. Kui sinu hinnangul "maal" tähendab midagi muud, siis täpsustad ehk.

# "saab ju päevased sõidud tehtud" ... Olgugi, et praktiliselt saab vaid osadel kordadel
Jällegi, rõhud väikesele vähemusele, kelle päevased sõidud on mitusada kilomeetrit. Erandjuhtude põhjal püüda väita midagi laiemalt kehtivat on ju üsna mõttetu.


# ainult ööga iga autot iga liini lõpus täis kah ei lae
Kui sa tavalisse 230V 16A pessa ühendad, siis tekib probleeme jah. 3 faasi 16A juures annab juba 11kW võimsust ja ööga (23-7) jõuab sinna üle 80kWh laadida mis on enamike masinate kogu aku maht ja ülegi. 80kWh tähendab reaalselt 300-400km sõitmist. Saan aru, et sinu igapäeva töö ongi roolis olla ja selliseid vahemaid läbida aga kas sa ikka adud endale, et üle 80% inimeste jaoks see ei ole tüüpiline päevane sõitmine.
Keskmise eestlase (13k km aastas) jaoks on päevane läbisõit alla 50km, isegi kui see väljendub kord nädalas kusagil käimisega on see ikkagi alla 300km sõitmist.
Selliste numbrite juures ei saa mitte mingit pidi üldistavalt öelda, et kehtiks väide nagu elektriauto sõiduulatusega ei saaks hakkama. See on eksitav müüt, mida toetavad vaid erandjuhud millele keskendud. (Keskmised on nõmedad jah kuna võivad pilti moonutada. Mediaan oleks ehk parem aga seda ei leia ma kusagilt. Siiski lähtudes keskmise arvutuslikust olemusest, siis kui oleks suur kogus suure läbisõiduga autosid peaks olema kordades suurem kogus olematu läbisõiduga masinaid, et keskmine nii alla vedada. Küll aga sarnaselt palkadega võivad väike kogus suuri numbreid viia keskmise üles.)


# Mis kasu annab Sulle pidev faktide moonutamine?
Kärss, üldiselt on väga masendav, et sa jätkuvalt süüdistad teisi faktide moonutamises, kui seda teed pigem sa ise. Juhin tähelepanu, et sõnastus "faktide moonutamine" nagu sa seda kasutad ei päde, sest mõlemad faktid on õiged ja mingit moonutust nende osas ei ole me kumbki teinud. Viitame mõlemad ka allikatele kust on näha, et meie faktid on õiged. Lihtsalt järeldused on erinevad kuna sina moonutad vestlust, et see keskenduks väikese vähemuse ja erandjuhtude peale, mina keskendun laiema üldsuse peale, sest sinu poolt algselt välja toodud statistika, kus vaid 10% inimesi sooviks elektriautot osta on ilmselgelt seotud pigem tarbijate teadmatusega ja levivate müütidega nagu elektriauto ei sobiks nende igapäeva sõitude jaoks. Valdava enamuse jaoks sobiks küll, valdava enamuse jaoks ei ole elektriauto tehnilistes võimekustes piirangut. Jah, on probleeme magalate laadimis infras, mida ka jupphaaval lahendatakse (jah, kortermajade juurde juba on tehtud ja tehakse ka tulevikus laadimisvõimekust, see on täitsa tehtav ja lahendatav probleem. Arvestades elektriautode väga aeglast pealetulekut on õnneks aega seda probleemi lahendada).
Kui tahad erandjuhtumitele keskenduda, siis tee seda aga ole võimeline aksepteerima, et need ongi erandjuhud mida ei saa üldistustena kasutada.

# Ja seni kuni see monstrom oma akupanga täis hakkab saama
Rasketehnika osas tehnoloogia alles areneb. Praegu küll ei ole veel elektrilisi kombaine ja ka traktorite valik on ääretult väike aga arenguid on näha. Väiksem tehnika, kopad jne on elektrilistena saadaval ja ühe laadimisega suudavad töötunde 8 kanti saada.
Mõned traktorite variandid pakuvad võimalust akuvahetuse abil töö jätkamisest kuigi see ei tundu lahendusena, mis püsima jääks, sest oleks liiga kulukas omada mitut akupakki ja neid transportida jne.

# elektri akude jaoks vajalikke haruldasi muld metalle
Juhiks möödaminnes tähelepanu, et need metallid ei ole haruldased enamjaolt, nad on lihtsalt hajutatud mis teeb nende kogumise/kaevandamise töömahukamaks.
See on probleem küll millega tegelema peab. Nii keskkonna säästlikuma või taastava kaevandamise osas kui ka selleks rakendatava energia osas. (Põneva märkusena tooks välja, et elektrilised kaevandus masinad on täitsa tootmises ja ka kasutuses mõnelpool).

Muudetud 02.02.22 12:04

# Efektiivsuse vastu ei saa vaielda,
Deus, aga miks sa siis üldse vaidlema hakkasid? Meenutan, et ütlesin: "Maastiku rajal edasi veeremiseks ei kulu üleliigset energiat vaid täpselt niipalju, kui massi liigutamiseks tarvis."

# Töötavad juhul, kui seda kütust ikka veel selleks ajaks saada ja/või see taskukohase hinnaga kättesaadav on

Kütust saada on kindlasti, kuna nõudlus ei kao nii lühikese aja jooksul mitte kuhugi ja energeetikaprojektid on oluliselt pikema vinnaga kui 15 aastat.

Mida tähendab taskukohasus ka miks üldse kütus peaks taskukohane olema, see on hoopis omaette teema. 2026 lisandub süsinikumaks vedelkütustele niikuinii.

Elektrilised kaevandusmasinad on juba eelmisest sajandist olemas, seal pole midagi uut, kuigi nad ei tööta akupanga peal.

Ma toon lihtsa näite, mis puudutab rohkemat elanikkonda, mitte transpordiga tegelevaid inimesi. Tahad kalale minna Kasari äärde, sinna jõuad ja tagasi tulekul pead suure pohmelliga istuma kas Ristil või Sauel ikka tunnikese, et lõpuks koju jõuda ja seda eeldusel, et mõni teine nendest sajastkonnast kalamehest pole enne sind ette jõudnud ja juhet kinni hoidmas. Äärmiselt tüütu, väga tüütu.

Norra test oli tore aga see puudutas lõppkokkuvõttes lihtsalt külmafaktorit, sõideti ilusti siledal, puhtaks lükatud teel ja elu lill. Eks nad peavad ka lobitööd tegema seal, et elanikkond selle rohepöördega kaasa jookseks, mitte oma vanade volvodega vastu ei jonniks.

Maastiku läbimisel sa ei adu endiselt vist seda, et võrreldes tee peal sõitmisega on seal mootor kogu aeg max koormuse all, mitte ei pea ainult paari kW aegajalt mootorisse saatma, et kiirust hoida. Liiva sees sõitmisel näiteks ei suuda minu masin üle 70 sissegi võtta, sest takistus on lihtsalt nii räme, Jimny mehed suudavad vaevu 40 või 50 sisse saada aga võimsuse vahe on meil muidugi 5 kordne mootoritega. Maal, kui on libe ja lumevallid ees, siis elektrikaga on sama laks, ratas käib koha peal ringi = energia kadu kilometraaži suhtes nagu bensukagagi. Kahjuks pole mul võtta head kindlustust, muidu võiks telsa 4wd'ga korra männikul liivaväljal sõita, mitte et nelivedu testida vaid lihtsalt üles filmida, mida need vaesed mootorid seal tegema peavad.
Vahet pole, mulle meeldib metsas kolada, mu sõpradele ka, kõigil on päris4WD'd olemas ja meile pole lihtsalt alternatiivi, lootus ongi Riviani, Hummeri ja F150 peale praegu seatud aga mida ei tule, seda ei tule ja liiga kallis on ka.
Mis puutub 3x16A laadimisse, kui paljudel seda sul võtta on? Mul vanemate majal on, sest isa oli ettenägelik ja noh, keevitamine ning pleki tagumine tal hobi ka kuid tänapäeval 3x16 võtta on neljandik maja maksumusest, vanadel majadel on heal juhul 1x10A majja tulev, peab arvet pidama, et tolmuimejat ja keedukannu samal ajal tööle ei paneks.

Muudetud 02.02.22 11:59

# Keskmise Eestlase (13k km aastas) jaoks on päevane läbisõit alla 50km, isegi kui see väljendub kord nädalas kusagil käimisega on see ikkagi alla 300km sõitmist.

Kui mu mälu mind ei peta ja vahepeal suuri muutusi toimunud ei ole, siis jääb keskmise eestlase sõiduauto aastane läbisõit 15-16 tuhande kilomeetri vahemikku aastas (mitte 13 kkm). Aga seda pean igaks juhuks üle täpsustama.

# Vaatan silmad lahti ja kinnitan, et Proace/Jumpy/Experdi näol on siin maal
# tegemist vaieldamatult kõige enam levinud UUE mahtuniversaaliga.
# Sellega võibki vist kõige paremini kokku võtta kogu sinupoolse moonutamise.
# Eelmine aasta registreeriti Eestis pea 50k sõidukit. Neist alla 3k olid kaubikud või sinu nimetatud mahtuniversaalid (Proace/Jumpy/Expert)

Kõik sõltub sellest, kuhu keegi oma teenitud raha paneb, kas kogub/investeerib pärijate heaks või kulutab sellest pisut ka siinilmas elukvaliteedi tõstmiseks. Palju sõltub ka sellest kui vaestest/jõukatest oludest keegi tuleb. Kes tuleb väga vaestest, see ei suuda elu lõpuni uskuda, et raha on piisavalt (ei pea rikas olema, aga iga hinna eest koonerdada ka pole mõtet).

See on teema, mida rohkem siin särtsukate all puudutada ei tahaks (vastavaid teemasid on foorumis küll), aga minu käsi ei tõuse eelpoolmainitud liikureid mahtuniversaalideks nimetama. Tegu on ikka istmetega kaubikuga, mis on algselt mõeldud kaubaveoks, mahtuniversaal on aga ehitatud inimeste veoks ja siin pole küsimus mitte auto kerekujus, vaid paljus muus. Aga - selle teema üle võib soovi korral vaielda kusagil mujal.

# Miks Dusteriga? Dusteri hinnaklassi läheduses on palju teisigi valikuid (isegi Octaviatele saad ostes tellida Dusteri kliirensit pakkuva vedrustuspaketi suht kopikate eest).

Jällegi offtopic, aga Dusterist väga lugu pidava isikuna ma ei saa eelpoolkirjutatuga mitte kuidagi nõustuda. Dusteri kliirens on üle 20 cm, aga Octaviale ei saa sellist minu teada seda mitte mingisuguse raha eest tellida. Üks on maastur ja teine on sõiduauto.

Aga jah, ärme lase kahel fossiilikal teemast end kõrvale juhtida!

5cm saab tõsta ilma, et peaks pidurivoolikuid ja abs juhtmeid välja vahetama ja loomulikult ka silladetaile. Ratta suurusega mängides saab veel juurde natukene ja ega siis palju enam sealt 20cm kliirensist puudu polegi.

# See, et linnade magalarajoonides kortermajade juures ei ole korralikku parkimislahendust, rääkimata laadimis taristust ei ole müüt vaid teada fakt ja probleem, millele on juhitud tähelepanu aastaid.
# Kui kiiresti see probleem laheneb sõltub inimestest endist.
# Kui levitada müüte nagu kortermaja juurde laadija panemise tõttu ei saa enam kodus pliiti/pesumasinat käima panna, siis läheb kaua aega.
# Kui rääkida asjadest reaalsete numbritega, reaalsete kogemustega, siis ei pruugi nii kaua minna.

See on üks peamisi, võiks öelda isegi kõige tähtsam võtmeküsimus. Ja siin on õnneks ometi Euroopa Liit oma käe vahele pannud ja selle kehtiva porno ära lõpetanud. Ei ole enam nii, et paned putka püsti, aga laadimiskaabli parkimiskohale jätad vedamata.

Sellist muudatust ei tule mitte kuidagi mingi "asjast rääkimisega". Mul on endal selleks tänaseks juba aastatepikkune kogemus ja ei ole mõtet udu ajada, inimesi paneb liigutama (kasvõi nõustuma) ainult sund ja käsk. Võin ise pikalt laialt rääkida, kuidas majal on eraldatud ja kinnistatud nimelised parkimiskohad, voolu jagub, kõike on, aga laadimispistikut püsti ei saa. Kõik arvavad, et on vaja, aga mitte midagi ei juhtu.
Rahas ei ole probleem! Olen ühistu juhatuse kokku kutsunud, söötnud ja jootnud, kõik on väljendanud nõusolekut probleemi olulisuse suhtes. Ainus, mida pole, on laadimispistik.

"Inimene on tark, aga laisk ja ablas", ütles dr Amossov 40 aastat tagasi ja see on jätkuvalt nii. Ja kui karmi riiklikku sundi ei ole, siis neid laadimiskohti kortermajade juurde ei teki.

# sõideti ilusti siledal, puhtaks lükatud teel ja elu lill
Ma saan aru, et meil ei ole alati parimad teehooldus praktikad, aga mis marsruuti pidi peaksid Eestis sõitma, et järjest sadu kilomeetreid lumme mattunud teid kohata?

# Eks nad peavad ka lobitööd tegema seal, et elanikkond selle rohepöördega kaasa
# jookseks, mitte oma vanade volvodega vastu ei jonniks.
Arvestades, et uute autode müügist moodustavad täis elektrilised üle 80% ka nüüd, mil maksusoodustused on vähenemas/kadumas, jääb pigem mulje, et seal mingit lobitööd küll teha vaja ei ole. Pigem on inimesed teiste kogemuste põhjal näinud, et hirmud ja müüdid ei pea maika ja julgevad osta.

# Mis puutub 3x16A laadimisse, kui paljudel seda sul võtta on?
Neid maju, kuhu vaid 1x10A või 1x16A tuleb on ikka tõsine vähemus mitte norm.

# tänapäeval 3x16A võtta on neljandik maja maksumusest
Kas uue maja või Valgamaa taga nurgas asuva hüljatud hurtsiku maksumusest?
Üldiselt tänapäeval vist ühefaasilisi ühendusi enam ei rajatagi juurde, vähemalt ei ole kohanud moodsamates eramutes sellist nalja. Vanade majade puhul võib hind kulukas olla jamh kui alajaamad väga kaugele jäävad. Ilmselt oleks sel juhul mõistlikum juba oma päikese/tuule jaam püsti tõmmata ning pakkuda ületootmist võrku, mis juhul elektrilevi vähemalt vanasti (suure) osa liini ehituset ise kattis.

# vahepeal suuri muutusi toimunud ei ole, siis jääb keskmise eestlase sõiduauto
# aastane läbisõit 15-16 tuhande kilomeetri vahemikku aastas (mitte 13 kkm)
2010 andmed on aegunud jah, siis oli 13k (https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teedev%C3%B5rk#cite_not
e-7)
Mitte, et 15k oluliselt muudaks neid eelnevalt välja toodud numbreid (igatööpäevane läbisõit kuni 60km, kord nädalas puhul kuni 300km)

# Ja kui karmi riiklikku sundi ei ole, siis neid laadimiskohti kortermajade juurde ei teki.
Saan aru, et sul ei ole edu olnud selles vallas aga teistel on. Eestis leiab näiteid küll, kus on ühistuga läbi räägitud ja laadija(d) paigaldatud.
Riiklik sund aitab kaasa, nagu ka enne kirjutasin aga see ei ole hädavajalik, et asjad toimuksid.

# Ja kui karmi riiklikku sundi ei ole, siis neid laadimiskohti kortermajade juurde ei teki.
# Saan aru, et sul ei ole edu olnud selles vallas aga teistel on. Eestis leiab näiteid küll, kus on ühistuga läbi räägitud ja laadija(d) paigaldatud.
Riiklik sund aitab kaasa, nagu ka enne kirjutasin aga see ei ole hädavajalik, et asjad toimuksid.

Minu näide ei ole erandlik. Kolleeg, elektriautode fanaatik, optimist jms on üritanud oma kortermajas samamoodi aastaid. Täiesti tulemusteta.
Ma ei vaidle vastu, on erandeid, mis kinnitavad reeglit ja seal on ühistuga läbi räägitud ja laadija(d) paigaldatud. Aga see on kaduvväike armetu vähemus kõigist elamuühistutest Eestis.

Riiklik sund on hädavajalik sellistes spetsiifilistes sektorites, kus igaüks arvab, et ta on parim ekspert otsustama oma (reeglina suurima) varanduse ehk kinnistu (osa) üle. Ja seal ei ole muudatust oodata, sest inimene oma põhiolemuselt ei muutu.

Ilma riikliku sunnita peaksime ootama vähemalt terve inimpõlve (kui mitte kaks) kuni vajadus autode järgi ära kaob ning üksikud ülirikkad ostavad endale koos autoga ka kodulaadija. Aga meil ei ole aega nii kaua oodata, planeet vajab päästmist kiiremini ja Euroopa on otsustanud olla ses osas maailmas esirinnas.

Muudetud 02.02.22 14:22

Koli Lõuna Eestisse või Peipsi äärde, näed ilusaid teid päris palju, kas tõesti oled nii eestimaa kauge inimene, et ei tea, mis meie kodumaal toimub?!

Isegi Võsu kandis läks vaja maasturit, et läbi murda eelmine talv jaanuari lõpus, kui lastekodu lastega üks üritus oli vaja maha pidada.

*/ Neid maju, kuhu vaid 1x10A või 1x16A tuleb on ikka tõsine vähemus mitte norm. /*

Jällegi, kodumaa kauge jutt, tundub nagu räägiks kolmanda generatsiooni linnalapsega, kes arvab, et piim tuleb poest, mitte lehmast.

Auto pärast ehitada koju elektrijaam, see on juba tase omaette, hakkasin naerma seda lugedes, päriselt ka.

See 60 kiltsa ongi täpselt paras linnasõitudeks. Tööle ja koju on mul 10 kiltsa ots näiteks ainult.

Mina sõidan umbes 25k aastas, sõber sõidab mul 7k kuni 15k kuus ja ta ei tegele transpordiga, talle lihtsalt meeldib sõita. Teised sõbrad panevad samamoodi iga nädalavahetus Tallinn-Haapsalu otsa maha või vähemalt üle nädala, sealtkandist linna sõitjaid on meeletu hulk kusjuures, kes igapäevaselt seda otsa sõidavad. Selline liikumine on olemas ka lõunas Tartu ja Võru suunas, õde mul käib Viljandis tööl, iga päev 100 kiltsa ots, laadijat loomulikult vastvalminud uues valitsushoones ei ole.

3x16 liitumine uue maja puhul on rämedalt kulukas, vaata hinnakirja, tavaliselt võetakse 3x10 parimal juhul, oleneb, kuidas säästetakse. Ma siinkohal ei mõtle isegi seda, kui alajaam jääb kaugemale kui 400m. Peale seda läheb hind kosmosesse. Ah, mis ma ikka siin vaese inimese jutt ajan...

No pole probleemi, aastal 2000 oli see keskmine läbisõit lausa 8666 km sõiduauto kohta :)
https://transpordiamet.ee/media/3555/download

# istuma kas Ristil või Sauel ikka tunnikese
Demonstreerid järjekordselt müüti, et laadimine on mega aeglane? Kiirlaadijad (mida sõidul kasutatakse) laevad sõltuvalt autost ja laadijast 30-150km 10 minutiga. Ehk siis ka kehvema kombinatsiooniga saab 10-20 minutilise peatusega piisava koguse, et kohale jõuda. Miks sa arvad, et igakord täis peab laadima? Täis jäetakse laadima siis, kui endal on teisi asju teha, mitte ei passita auto kõrval selle järgi ootamas.

# Ilma riikliku sunnita peaksime ootama vähemalt terve inimpõlve
Arvestades, et ka kiirendatud tempoga Norra näitel ei suudetud 10 aastaga elektrikate osakaalu isegi 25%-le viia riigi autopargist, siis meil siin, kus riik toetust ei paku, uute autode ostule eelistatakse lääne euroopa ülejääke, võibki vabalt minna mitu inimpõlve (20-25 aastat loeti vanati generatsioonide vaheks) enne, kui elektriautod mingigi olulise osakaalu saavutavad. Ei ole välistatud, et selle aja peale on juba kehtestatud ehitusseaduste muudatustest tulenevalt rajatud laadimisvalmidused enamikesse kohtadesse.
Jah, kiirem lahendus oleks parem kuna julgustaks ostma rohkem elektriautosid ja seeläbi vähendama riigi sõltuvust välismaistest energiaallikatest.

# kas tõesti oled nii eestimaa kauge inimene, et ei tea, mis meie kodumaal toimub?!
Ei pea end väga kaugeks inimeseks, iga aasta käin mööda mandri Eestit ja saari ringi sõitmas, avastamas külasid ja kaugemaid kohti.
Küll aga tundub, et sa ei lugenud väga hoolikalt mis ma kirjutasin. Kui sa/te püüate väita, et Norra test oli liiga leebe ja sealsed numbrid on liiga roosilised, siis peaksid demonstreerima, et keskmiselt Eestis ringi sõites jääb MITMESAJA kilomeetri ulatuses hooldamata teed regulaarselt ette. Paarikümmend kilomeetrit kaugemate kohtade puhul, absoluutselt, mitusada, see on ka meie kesise teeholduse juures pea olematu.

# kodumaa kauge jutt
Ei ole kodumaa kauge. Sa justkui arvaksid, et ma ei oska inimestega suhelda, andmeid internetist leida ja 1+1 arvutust teha.
Muidugi neid kohti on, kus on nö kehv voolu varustus aga tegu on väikese vähemusega, mitte laia enamusega.
Neid väikeseid nišhe, vähemusi, kus ühel või teisel põhjusel elektriauto ei sobi leiab otsimise peale kindlasti. Nad moodustavad heal juhul kuni 20% riigi elanikest/autojuhtidest/autoomanikest. Ja see % kahaneb iga aastaga tänu võimekamatele elktriautodele ja pidevalt paranevale elektrivõrgule ning laadimis taristule.

# Auto pärast ehitada koju elektrijaam
Kas ma ütlesin, et auto pärast peaks selle ehitama? Ütlesin, et suurema voolu võimsuse tarbeks võib olla odavam ehitada koju elektrijaam. Muuseas lahendab/leevendab ka voolukatkestuste probleemi.

# See 60 kiltsa ongi täpselt paras linnasõitudeks.
Juhin tähelepanu, et see 60km on keskmise eestlase keskmine tööpäevane sõit.
Nagu ka enne välja tõin, siis need, kes seda keskmist suurelt ületavad (nagu su tuttav, kes 7k iga kuu ringi kimab) on väike vähemus. Vastasel juhul oleks ka riiklik keskmine kõvasti kõrgem.

# 3x16 liitumine uue maja puhul on rämedalt kulukas, vaata hinnakirja
Ent vägagi levinud, sest enamik uusi maju on osaliselt või täielikult elektriküttel (maa või õhk soojuspumbaga) ning ühefaasilisega või vähema kui 16A-ga ei ole suurt midagi teha.
Ja see kui reaalselt uue maja ehitusest rääkida, siis see kulu on ikka võrdeliselt üsna väike, kuni kümne ruutmeetri maja ehituse hinnaga võrreldav.

Selle 10 minuti teema oled sa ise oma sõnadega ümber lükanud. Selleks peab olema vastav laadija jne jne, ära räägi asja ilusamaks nüüd ja enda sõnadele vastu.
Muud ma parem ei kommenteeri, liiga eluvõõras linnalaps, sõida ja külasta ilusal ajal nii palju kui tahad, sina ei ela seal.

Muudetud 02.02.22 16:26

# Eelmine aasta registreeriti Eestis pea 50k sõidukit. Neist alla 3k olid kaubikud või
# sinu nimetatud mahtuniversaalid (Proace/Jumpy/Expert). Ehk siis sa püüad
# rakendada kuni 6% tarbijate põhjal kogu tarbijaskonnale kehtivaid arusaamu.
# Kas sa ise ei saa aru kuivõrd reaalsust moonutav see on?

# Keskmised on nõmedad jah kuna võivad pilti moonutada. Mediaan oleks ehk
# parem aga seda ei leia ma kusagilt.

Miks Sa jätkad tahtlikku moonutamist? Mina räägin maapiirkondadest, Sina tood hoopis tervet Eestit puudutava statistika. Neid uusi autosid on ju maal niigi vähe, pea olematu kogus, sellepärast need ka silma torkavad. Kui eesmärk on tühistada ära mingi osa ühiskonnast, siis inimeste hulga järgi tühistaksid tõepoolest väikese osa, aga samal ajal suurema osa tervest Eesti territooriumist, kust juhuslikult tulevadki leib ja piim jne - need ei tule sealt, kus elab enamus inimestest, aga enamus inimesi ei saa ka ilma selleta elada. Ka homme sõidavad siin kõigist küladest autod maantee suunas läbi KÕRGETE tuisuvaalude (ja esimesed jäävad paratamatult ka kinni, ka maasturid), sest see ongi ainus valik ja Norra puhtal teel tehtud test on järjekordne sisuline moonutamine teemas, millega pole autot välja kaevates (või sobivamat autot valides) midagi peale hakata. Kas Sulle makstakse propaganda eest või oled päriselt kah nii eluvõõras? Siin on juba nagu Covidi teemas, et sisu asemel ainult oma propaganda ja silmaringi avardamise asemel ainult enda õigustamiseks sobivate seisukohtade otsimine. Mina pole väitnud, et el.auto ei sobi enamusele, vaid et nendega pole maal veel niipea midagi peale hakata ja selle põhjuseid on palju rohkem kui ebapiisav lennukaugus.

#No pole probleemi, aastal 2000 oli see keskmine läbisõit lausa 8666 km sõiduauto kohta

10a tagasi oli mul ühel hetkel täpselt 19 tänavalegaalselt autot korraga. Neile lisaks veel üv/kindlustuseta nn projektid (senise elu rekord!). Aastane läbisõit veidi üle 50tkm... kui palju tuleb ühe auto kohta? ;) See on lihtsalt kõige äärmuslikum näide, mida oskan tuua illustreerimiseks kasutu statistika kohta. Nii palju autosid oli loomulikult seotud mu autohobiga ja ka sellega, et oma autoparki tasapisi välja vahetades alati ostan enne uue(d) ja alles seejärel müün vanad ning mõni kuu hiljem oligi autode hulk jälle sarnane sellega, mis teiste sarnaste maakate hoovis. Reaalsus on viimased 15a+ juba 3 sõitjat ja suveks ökopillid ning talveks paremat läbivust pakkuvad autod pluss juurde mõned eriotstarbelised (nt inimeste ja kauba vedamise bussid). Statistika näitas paraku, et 3 inimese kohta on "hirmus palju" autosid ja iga auto sõidab hirmus vähe.

See on lihtsalt mõtlemiseks, et millise statistika pealt sünnivad otsused ja mis on selle tagajärg seaduste/maksude abil tarbijakäitumist kuhugi suunates. Loomulikult piisaks vähemast, aga siis tekib uus probleem, kui mitme auto pidamine liiga kalliks tehakse, et miks sõidavad maakad ka suvel maasturitega (millest pole võimalik loobuda), miks veavad ka paarisajakilost määrdunud koormat 1,5t kandevõimega kaubiku/kastiautoga... või miks järsku piima-liha-muna-leiva hinnad mitmekordistuvad (või maal hüppeliselt töötus kasvab).

Ka minul oli Proace/Jumpy/Expert teine valik just samal põhjusel, et seda on odavam pidada mahtuniversaalina kui pidada täpselt samade vajaduste juures natuke ebapraktilisemat mahtuniversaali ja sinna lisaks juurde veel ka kaubikut. Aga vajadused muutusid ja muutsin kohe ka valikuid. Sellepärast mõistan ka kõiki teisi maakaid, kes tegid sarnase valiku või siis mahtuniversaalina vanu odavaid Transportereid-Trafikuid-Vivarosid kasutavad, olgugi nad kõik definitsioonipõhiselt tõesti istmetega kaubikud, mitte (ebapraktilised!) mittesileda põrandapinnaga mahtuniversaalid.

Kaks päeva istusin/kuulasin huvitavat konverentsi ja torkas silma, et ühelt poolt käib küll foorumites anonüümselt rohepesu eitamine, kuid samal ajal julgeb ka Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik oma näo ja nimega rõhutada probleemi olemasolu, avada seda ka detailsemalt, tuua välja ohustavaid tagajärgi ja pakkuda võimalikke lahendusi. Pea liiva alla peitmine meenutab siinkohal püksi pissimist, lõpuks peab ikkagi tegelema ka päris probleemiga, mis rohepesu puhul tähendab meie ühiskonnale väga kopsakat arvet. Eluvõõrad täiskasvanud linnalapsed nagu ei tahaks mõista, et arvet solidaarselt maksma hakates kuuluvad hoopis nemad sellesse vähemusse, kellelt on, mida võtta, sest ka palkade puhul käib sarnane manipuleerimine keskmiste ja mediaanidega, mis jätab enda naabreid vaadates mulje, et tervel Eesti territooriumil äkki ostavad (loe: liisivad) ka teised kõik mitmekümnetuhandeeuroseid autosid, elavad pankadele võlgu hirmkallistes majades, kannavad taskus tuhandeeuroseid telefone jne. Minul pole selles suhtes illusiooni, nagu mu naabrid esindaksid tervet Eestit, aga mul on ka mitme aasta kütus kodus varuks olemas, et toota oma pere toitmiseks vajalik toit, ei sõltu otseselt "esimesest Eestist" ja saaks suurepäraselt hakkama ka ilma interneti või elektrita.

6 aastat vana Leaf. Tagumine turvavöö mulle ümber ei mahu, ca 5cm jääb puudu, iste mõnusalt pehme nagu luks värk. 24kWh on alles jäänud nüüdseks 15kWh, sõita saab 60 kiltsa sellega. Positiivne külg on, et poole tunniga laeb ennast nullist sajani sellise mikroskoopilse akuga. Uus aku 7k, saaks 40kWh mahutavusega peale panna. Võta sa nüüd kinni, kas on loodusreostus või mitte, iseenesest saab 7k + sillaosade väljavahetusega peaaegu tutika masina kosmeetiliste kulumisjälgedega aga... Auto peab ka olemas olema. Mina kui murikamaa toodangu tarbija ei suuda endale kuidagi ette kujutada, et iga 5 või 6 aasta tagant peaks 7k eest autot "uuendama".

Eks see tõestus ikka pudingus on..

Alles nägin ühte e-Golfi müügis, kus oli kenasti kirjas, et sobib ideaalselt pere teiseks autoks. Arvan, et see võtab kenasti kokku olukorra enamuse väljaspool Tallinna või selle lähiümbrust elavate inimeste jaoks.

#Selle 10 minuti teema oled sa ise oma sõnadega ümber lükanud.
Ei. Ma kirjutasin väga selgelt, et vastavalt laadija ja auto kombinatsioonist võib 10 minutiga saada 30-150km sõiduulatust. Teises teemas sai välja toodud, et 40KW laadijast saab 10 minutiga 30-40km sõiduulatust.
Kus, milliseid enda sõnu ma ümber lükkan?


# Miks Sa jätkad tahtlikku moonutamist? Mina räägin maapiirkondadest
Räägid maapiirkondadest aga keskendud seal ainult kaubikutele justkui muid masinaid ei eksisteeriks. Ja mina moonutan teemat. Tubli....

Aga mis siis oleks kohasem statistika allikas? Millised maakonnad ma peaksin statistikast välistama, et saada korrektsem info? (Seal saab põhimõtteliselt maakondade kaupa infot välja võtta) Kui uusi oste ei tohi vaadata (sest maal elavad ainult vaesed?) siis peaks kogu autoparki vaatama? Arvad, et see muudab % märgatavalt kaubikute kasuks?

Teemaks ei olnud otseselt maapiirkonnad või linnaelu vaid teemaks oli, et elektriautod sobivad, eriti Eesti tingimustes kus vahemaad on väikesed, ka maal kasutamiseks.

# maal veel niipea midagi peale hakata ja selle põhjuseid on
# palju rohkem kui ebapiisav lennukaugus.
Kui sa suudad nüüd välja tuua mõne probleemi, mis esineb elektrimootoriga autol aga ei esine sisepõlemismootoriga autol ja seda vaid maapiirkondades, siis kuulaks huviga. Lumiste teede läbitavus probleem, nagu isegi ütled, ilmneb kõigil kütuseliikidega masinatel. Järelhaagise vajadus ei ole ka maal igapäevane asi vaid aegajalt ette tulev. Ning ka seda mitmedki elektrikad võimaldavad. Mõni suuremat haagist, mõni väiksemat (Riviani testides demonstreeriti hiljuti 4 tonnise haagise ülesmäge vedamist). Elektrikatkestuste teema sai nagu ka läbi nämmutatud. Mind kohe huvitab, et mis ületamatu probleem elektrimootoriga autol on, mistõttu see maale ei sobi?

Aga otseloomulikult tuled nüüd jälle hinnaga. Sest maal elavad ju ainult vaesed ja need ostavad vaid 10-20 aastat vanu autosid? Ning kuna juhtumisi masstootmis elektriautod on veel niii noor kraam, et sellises vanuses neid põhimõtteliselt ei eksisteerigi, siis järelikult maal elavad inimesed ei saagi kunagi mõeldagi elektriauto ostmisele.
Või leiad ehk midagi paremat esile tuua?



# enda õigustamiseks sobivate seisukohtade otsimine
Soovitan hoolikalt peelgisse vaadata selle väite juures arvestades sinu demagoogitsemist elektriautode (ja muude sulle mitte päris meelepärastes) teemades. (Jah, võime hakata jälle vaidlema demagootitsemise üle)

# Kas Sulle makstakse propaganda eest või oled päriselt kah nii eluvõõras?
Esiteks ei tegele ma mingi propagandaga. Püüan vaid inimesi (nähtavasti osade fossiili propagandistide meelehärmiks) harida elektriautode osas. Ei tee siin mingit ilustamist, julgelt ütlen välja kus ja mis vead neil on. Samas absoluutselt ei luba sinusugustel mingit jama ajada seal kus see ei päde.

Offtopic @ Kärss: https://pastebin.com/Era838N8

# maal veel niipea midagi peale hakata
Kordaksin siinkohal üle, et elan maal, elektriautoga, probleemideta.
Sinu väide kehtib väikese maaelanike alamhulga kohta.
Ei, suurlinna piir ei paista horisondiltki kätte mitte. Linnavurleks on kohatu kutsuda.

# et iga 5 või 6 aasta tagant peaks 7k eest autot "uuendama"
See masin saanud kehva kohtlemist või küllaltki suurt läbisõitu, et sellist akut garantii korras välja ei vahetatud.
Samas Leaf aku, millel aktiivne termojuhtimine puudub, on ka nõrgema kestvusega, kui enamikel teistel tootjatel.
Ei loeks seda normaalseks vajaduseks elektriautode osas.
Võimalik, et kohatu võrdluseks tuua Teslat, kuna nad on oma tehnoloogias kaugel ees teistest aga samas näitab mis on võimalik ja milleni ülejäänud oma tehnikaga mingi hetk jõuavad. Saksamaalt näide Model S-st, mis kokku üle 1,5 miljoni kilomeetri läbinud, neist viimased miljon ühe akupakiga (esimesel ilmnes defekt 300k kandis ja vahetati välja, vahepeal oli defekteerimise perioodiks ajutine aku). Ja see masin sõidab jätkuvalt saksamaa teedel edasi ehk aku ei ole veel kutu.

# Aga mis siis oleks kohasem statistika allikas?

Appi, seda ju ei olegi! Aga see ei tähenda, et siis hakkame seda välja mõtlema või kasutame statistikat, mis tõestab hoopis midagi muud ega sobi sellise väite taha absoluutselt. Kordan, ABSOLUUTSELT.

Ma ei räägi siin mitte endast, vaid kümnetest küladest, kust tuuakse lapsed kokku samasse kooli/lasteaeda ja kes elavad minust PALJU hullemas olukorras (ei pea silmas ainult vaesust, ebastabiilset elektriühendust jms) ja tõepoolest ei saa hakkama ilma maasturita (ja mõnelgi hommikul ka maasturiga, sest sahad lihtsalt ei jõua iga taluni enne õhtut ei nüüd ega tulevikuski).

See ei ole erand, ei ole üksikjuhtum, see on VÄGA VÄGA PALJU SUUREM TERRITOORIUM kui see, kus sõidetakse nii, nagu "Sinu maal" on võimalik sõita ja mis toidab ära selle vähesema osa, kus saabki sõita millegaiganes. Jään nüüd ootama uut demagoogiat teemal, kuidas maal sulab kevadeks lumi nagunii ise ära, kärude-kaubikute ostmise asemel saab neid ka linnast rentimas või linnas laadimas käia, maapered on laste arvult nagu linnaski "keskmise suurusega" ning maal ei ela mitu pere põlvkonda koos, maal pannakse kelgud, loomasöödad, muu tehnika kütusekanistrid (või elektrikatkestuste jaoks täis laetud akud:) väikeses autos inimestele sülle ning üleüldse kõik teised peaksidki sõitma ainult kas siis Riviani, F150e või Tesla Cybertruckiga (maal on ju kõik nii kalli auto jaoks liisingukõlbulikud) lihtsalt selle nimel, et uute särtsuautode nõudluse kunstlik tekitamine on kõige rohelisem tegu, mida planeedi heaks teha saab ja just elektriautot liisides saab kindlustada oma lastele parima võimaliku tuleviku. Lootusetu vaidlus...

PS: Sa kipud ikka unustama, et mulle pole vaja tõestada midagi, sest mul pole midagi särtsukate vastu ja oleksin kohe valmis ostma sobiva kasutatuna ja oleksin ka kahe viimati uuena ostetud (üks siiski liisitud) auto asemel valima just särtsuka, kui oleks sel ajal olnud võtta selleks sobiv (sellestki juttu olnud, et eNV200 esitleti mingi kuu hiljem, kui Kredexi toetused lõppesid ja see oli täpselt see auto, mida mul sel hetkel "vaja oli"). Sinu müüdid ja valetamine (tõestamine viisil, mis tõestab, et Sul on õigus, mitte seda, mida tõestama hakkasid) peletab lihtsalt eemale neid, kellele tõesti sobiks, sest pimefanaatiline lähenemine, mida pidevalt aastaid järjest ümber lükatakse, muudab eestkõnelejad mitte tõsiseltvõetavaks. Nii on juhtunud globalismi propageerijatega, nii on juhtunud pederastia propageerijatega, nii on juhtunud massvaktsineerimise propageerijatega... nii juhtub kõigiga, kes propageerivad, mitte ei lähene probleemidele neutraalselt ja ausalt.

# mulle pole vaja tõestada midagi
Kui see nii oleks, siis sa ei käiks elektriautode teemat risustamas plämaga nagu keegi sunniks inimesi oma olemasolevaid autosid välja vahetama elektriautode vastu. "lihtsalt selle nimel, et uute särtsuautode nõudluse kunstlik tekitamine on kõige rohelisem tegu". Kordagi pole juttu olnud mingi kunstliku nõudluse tekitamisest. Eestist laiemalt vaadata, siis nõudlus on niigi suurem kui toota suudetakse. On seda olnud juba aastaid. Siinmail aga liiguvad ringi mingid mõttetud müüdid, mida ka sina aitad levitada. Nende müütide vastu seismine ei ole mingi kunstliku nõudluse ega rohepesu tegemine. Nende müütidega inimeste lollitamine on kunstlikult nõudluse vähendamine küll. Millest võita on vaid status quo säilitajatel, neil kelle jaoks progress on "rohepesu" vms sõimusõnaga sildistatav ja seeläbi tühistatav.
Rohepesu leidub küll, mitmelgi pool kuid elektriautode kohta käivate müütide tampine ei ole kusagilt otsast rohepesu.

Üldiselt ei saa aru, miks sul on tarvis mingit demagoogiat ajada "kolkaküla" suurperede osas, kui teemaks ei ole mitte see, kas nad jaksavad osta endale elektriauto, pole kordagi olnud, vaid teemaks on olnud elektriauto sobimine ka maapiirkonda. Sa kipud siin meelega segi ajama sobivust ja saamist. Tutikas Landrover/Bently/RollsRoyce maastur sobib ka maale aga see ei tähenda, et seda sinna igaühele ostetakse. Samas keegi ei käi levitamas müüte, et need sinna ei sobi. Miks on sul tung seda teha elektriautode kohta? Mõtle natuke sügavamalt selle peale, miks sul selline tung on.

See, et ma räägin elektriautodest nagu asi on, mitte ei laida neid maha seal kus tarvis pole, ei ole mingi propaganda, ei ole kellelegi elektriautode peale surumine. See on püüdlus anda inimestele piisavalt teadmisi, et nad saaksid adekvaatselt otsustada. Kena on, et sa tood välja neid üksikuid olukordi, kus praeguste elektriliste mudelitega võib hätta jääda. Aga miks ometi arvad, et neid üksikuid juhtumeid peaks saama laiendada kõigile?

Mitmed postitused tagasi püüdsin saada sult täpsustust, et kas meie arusaam "maal" tähendusest on sama. Kuna sa ei ole pidanud vajalikuks teistsugust definitsiooni anda, siis pean järeldama, et nõustud minuomaga. Kuid sellest definitsioonist lähtudes on suur osa maal elajatest oluliselt paremates tingimustes kui sinu kirjeldatu.

# # Aga mis siis oleks kohasem statistika allikas?
# Appi, seda ju ei olegi!
See on aga probleem adekvaatse arutelu jaoks. Kui sa püüad rõhuda asjaolule, et vastavad sõidukid on oluline osa igapäevatööst ning seda igapäevatööd ei suuda elektrikad täita, siis peab millegagi saama kas toetada või ümberlükata mõlemat väite poolt. Nii seda, kas need sõidukid on oluline osa igapäevast, kas moodustavad olulise osa autopargist, kui ka seda, kas need elektrilised alternatiivid saaksid selle igapäevatööga hakkama. Kas valdav enamus neist sõidukitest sõidavad igapäevaselt vähemalt poolgi sellest 150-st või 200-st km-st mis sinu viidatud näite kohaselt oli piiriks.
Kui ei ole midagi millele toetuda, siis on vaid sinu väide minu väite vastu mis juhul ei ole kummalgi õigus ja ka kumbki ei eksi. Ja saame mõlemad edasi minna teadmisega, et teine on "elukauge" kuna ajab mingit sogast.
Katsud ehk siis midagigi leida oma väite toetuseks/tõestuseks või eelistadki tõestamatuid asju väita?

# mitte ei lähene probleemidele neutraalselt ja ausalt.
Sa peaksid ka seda neutraalsust ja ausust siis proovima. Seni pole sa sellega küll väga edukalt toime tulnud ;)

# Sinu müüdid ja valetamine (tõestamine viisil, mis tõestab, et Sul on õigus, mitte
# seda, mida tõestama hakkasid)
Põnev tõlgendus sul. Kui tõestus sulle ei meeldi, siis järelikult tõestas valet asja. Ja nimetad mind demagootisejaks. Osav, peaksid poliitikasse minema, saaksid EKRE ridades hästi hakkama. Neile ka paistab meeldivat sarnane lähenemine.

Kui läheme teema juurde tagasi, siis lühikese perspektiivis paistab rohepööre tõesti mõttetu, kuid kui paarkümmend aastat edasi vaadata, siis on hoopis vastupidi:
1) Fossilkütused vajavad korralikkku alternatiivi ja see ei teki üleöö. Tuumajaamad ja tuulepargid vajavad ehitamist.
2) Elektriautod on paremad jõudluse, puhtuse, hoolduse jne suhtes. Probleemiks on olnud siiani väiksed akud, aga see probleem on juba lahenemas.
3) Majandus vajab ergutust ja innovatsiooni. Rohepööre on parem kui sõda, millega panna inimesi tööle ja uusi asju tootma.

Mingitest maaperedest jahumine ei puutu üldse asjasse, küll need autod jõuavad sinnamaani, et maapered ka saavad elektrika kasutusele võtta. Kõige pealt võetakse elektrikad kasutusele seal, kus võimalik. Näiteks mina ostan kindlasti järgmise auto juba elektrika. Mingiks ajaks jääb perre teine diiselauto suusareiside jaoks.
Diisel-passati fännid võivad rahulikult edasi elada.

Ei meeldi diisel ja ei meeldi ka passat. Ei meeldi ka üleliigne kiidulaul asjale, mis on lapsekingades veel ja tegelt juba eos surmale määratud. Labjakal on väga ilus jutt ja artiklitest teeb väga ilustatud ülevaate, et peaaegu jään uskuma ja siis rendin endale mõne elektrika ja saan aru, et tegu on ikkagi linnavahel tiirutamiseks mõeldud mänguasjaga.
Kui visata teemasse sisse karmi reaalsust, siis on küll laadija vale, valed sõiduvõtted, liigne läbisõit, jne.
Korelatsioonist ja kummulatiivsusest ei saa inimene aru.
Tuumaenergia ja vesinik on pääsetee, selle elektriasja praks vahele jätma nagu piiparid ja tšekiraamatu.

Iga laadejaam kulutab päris arvestavas koguses haruldasi metalle. Senikaua kuni neid saab varjatult kaevandada kinnises Hiinas või Aafrika mandril, on kõik OK. Kui keegi siin tahab fosforit kaevandada, siis on nutt lahti, et meie metsad ja põllud on kohe hävimas, riik kukub füüsiliselt kokku jne jne, keegi ei räägi enam "teadlikust kaevandamisest" või elektri jõul töötavatest kaevandusmasinatest (mis tegelt eksisteerisid eelmine sajand juba). Elektrilise tõstukiga sõitsin ma ringi juba enne teismelise iga.

Ma olen korduvalt öelnud, et el auto on nagu "säästupirn"
Aga muidu on vist elektril juba 3's üritus: sõidukite algusaegadel, siis '80ndad ja nüüd siis 3's katse- no ei tule välja!

Tore on tehnika arengut näha. Paneme 50 rekkat laadima ja Narva elektrijaam on käpuli. Selles sektoris ühesõnaga on kehvasti.
Rõhutatakse alati selle peale, et autosid laetakse öösel, siis elekter odav ja elu hernes.
Kui nüüd panna kõik eesti autod öösel laadima koos pesumasinatega, saab ühe majapidamise voolutarve olema rohkem, kui päeval kodus olles. Hetkel on illusioon nagu elektriautod ei koorma võrku, sest nad laevad ju öösel, kui keegi voolu ei kasuta. Seda muret saaks lahendada tegelt nii, et elektriautod oleks ühtalsi ka võrgustabiliseerijad. Ma ostan auto sõitmiseks siiski, mitte kohalikuks kondekaks. Öösel samas on savi, võib ju ühiskonnale kasulik ka olla, mina ju magan.
Akude suremine on otses seoses C'dega. Kiirlaadija tapab kiiremini, aeglane laadimine pikendab eluiga isegi kahekordselt, selleks ei pea elektriautot omama, et seda testida läbi aastate. kui 5C'ga laadida , siis tapab ühe 18650 elemendi paari aastaga ära. Adaptiivne soojusekontroll elementidele ja vastavalt sellele laadimisvõimsuse alandamine pikendab eluiga korralikult kuid pikendab täis saamise aega.
Võtame nüüd näiteks miski keskklassi laadija, 50kW. Sellega läheb sul aku täis saamiseks ca 60-90 mintsa. Eeldusel, et kõik siin Eestis sõidavad elektrikaga, siis tähendab see juba 4*90 mintsa ootamist sinu jaoks, kes see loll sul ikka niisama läheb laadima poole aku pealt, eriti seepärast, et akul pole lõpmatu kord laadimistsükleid ette nähtud, need on ka loetud ehk mõistlikum on siiski laadida üks kord tühjast täis, kui kogu aeg juhe sappa panna. See on küll pisikeste agadega. Nimelt, kui aku on pooltäis, siis peab kaks korda teda laadima, et see 1 kord kokku saada, LiPo'l peaks hetkel olema see miski 500 kuni 600 korda laadimiste arv ehk siis kui iga päev aku tühjaks sõita ja täis laadida, saab autoga sõita 2 aastat, siis on mahutavus kukkunud kuskil 80% kanti. Kui iga päev poole pealt laadida, saab 4 aastat kokku. Sellised need suurusjärgud on ja need on siiani veel muutumatud olnud.
Koobaltist hakatakse lahti saama õnneks, ehk Kongo ebastabiilsus enam väga ei koti, muidu üks pisikene kriisikene seal riigis ja näeks, kuidas akude hinnad raketti teevad.
Nüüd see 1,5 milkut läbinud Tesla, sellel peaks olema siis hetkeseisuga ca 2400 laadimistsüklit tehtud ja aku kestab veel? Raske uskuda, väga väga raske. Sellise numbrini ei suuda isegi kõige kauakestvamad Eneloopid jõuda, mille on 2000 laadimist ette nähtud, mis on väiksema mahutavusega seetõttu. Suurem amahutavusega NiMh akud kestavad ka ca 500 laadimist enne kui mahutavus kukkuma hakkab järjest.
Teslade puhul nüüd hakati uut akupakki installima, One Gemini, mis on LiFePo4 keemiaga lipopakikene. Laadimistsüklite arv endiselt sama aga mahutavust sai juurde. Rauda meil on, fosforit leiab ka, liitium on see kurinahk mille pärast tahetakse juba merevee kallale minna, sest seal on seda tonnides. Mis siis, et elusorganismidel on ka liitiumit vaja tarbida toidus...
Ühesõnaga praegu on hea targutada küll, kui konsentratsioon on endiselt kesine aga kui 5 matsi sinu ees juba laevad enda masinaid, siis võib vanduma võtta küll :)
Kogu see olukord tegelikult toimub juba tubastes tingimustes, kus külalised otsivad juhet taga, sest mobla aku hakkab tühjaks saama ja siis kordamööda laetakse, koomiliseks läheb siis, kui osad on vana mikrousb'ga, osad type C'ga ja siis Apple mehed veel sappa oma jamaga. Kui nüüd korraldan peo enda juures, kuhu tuleb ikka 5 kuni 10 autot kohale, siis nende vahel laadimise jagamine on viina võtmise kõrvale ausalt öeldes natukene tüütu tegevus.
Muidu on kõik ilus, roheline värk.

# akul pole lõpmatu kord laadimistsükleid ette nähtud, need on ka loetud ehk mõistlikum
# on siiski laadida üks kord tühjast täis, kui kogu aeg juhe sappa panna
Selle lihtsa kirjutisega demonstreerid sa tabavalt hästi kui absoluutselt valesti sa oled aru saanud liitiumakude toimimisest.
Ole hea, mine hari ennast enne kui uuesti julged midagi öelda: https://batteryuniversity.com/article/bu-808-how-to-prolong-
lithium-based-batteries

# Sellised need suurusjärgud on ja need on siiani veel muutumatud olnud.
100% DoD laadimistega on tsükleid LiPo-l ~600 jah aga kui piirata näiteks 60% DoD peale, siis ei ole mitte 60% rohkem tsükleid (~900) vaid on 2.5x rohkem tsükleid (~1500).
Pannes selle läbitud kilomeetritesse, siis 300km sõiduulatusega akupakiga koguaeg 100%-t tühjaks sõita ja siis täitsa täis uuesti laadida koguaeg, saaks ~180k km läbida enne, kui mahtuvus langeb alla 80%.
Samas sõites vaid 60% ulatuses enne laadimist (näiteks laadides 80%-le ja pannes laadima kui langeb 20%-le), siis saab sõita 270k km enne, kui aku mahtuvus langeb 80%-le.

Autode akupakid muidugi päris 100% DoD ei võimaldagi kuna tootjad jätavad mingi osa kasutamatuks, seeläbi suurendades neid tsüklite arve veelgi.

# 2400 laadimistsüklit tehtud ja aku kestab veel? Raske uskuda, väga väga raske
Muidugi on raske uskuda, kui sa ei saa aru kuidas need tsüklid toimivad.
Kuigi seal artiklis ei olnud välja toodud mis SoH on, siis ilmselt alla 80% peale sellist vahemaa läbimist.

# vesinik on pääsetee
Vesinik on mõttetu pettemanööver. Toota saab kas fossiilsetest kütustest (mistõttu fossiilsete kütuste tootjad sellele lobitööd teevad) või veest. Mõlemal juhul on vaja kulutada üsna suuri koguseid energiat, et vesinik eraldada. Siis on vaja seda transportida (mille osas eksisteerivad gaasi taristu ettevõtted näevad elulõnga ja teevad vesiniku lobitööd ja propagandat) ja hoiustada. Mõlemad on energiamahukad ning kadudega protsessid.
Ja lõpuks jääbki masinas kasutamiseks vaid väike % algselt sissepandud energiast.
Ja sisepõlemismootori põrinat ikka ei tee.
Ning vesiniku elemendid, et elekter uuesti kätte saada on samuti väga metallide intensiivsed, ehk erilist vahet akupakkidega võrreldes ei ole. Rääkimata sellest, et vesiniku elemendiga autol peab 10-20kWh akupakk ikka peal olema kuhu puhverdatakse energiat vesiniku elemendist, et oleks võimalik üle paarikümne kW võimsust korraga tarbida.

Aga jah, ilmselt on sul õigus, et tuumaenergia, mille ehitus, käitamis ja utiliseerimis kulud muudavad kWh elektri hinna kordades kallimaks, kui tuul või päike koos salvestuslahendustega ning raskesti manageeritav gaas, mille tootmiseks on vaja raisata kordades rohkem energiat kui selle energia otsetarbimisega, on meie ainus ja õige tuleviku pääsetee.
Lühidalt öeldes, ma võin olla piisavalt "rikas", et endale elektriautot lubada aga ma ei ole kunagi nii rikas, et endale vesiniku autot lubada.

Sa ikka ise lugesid enda antud linki? Mida ma valesti kirjutasin nüüd? 1:1 seal pikemalt kirjutatuga ju. Ja mitte ei klapi sinu matemaatikaga.

Vesinikku toodetakse elektriga, vahet pole, kas päikesest, tuulest, aatomite lõhkumisest või liitmisest. Vesinik on tünniga transporditav äärealadesse, elekter seda ei ole, eriti 50kW või 500kW või 10MW versioonide puhul.

Muudetud 03.02.22 14:33

Ma ei näe praegu kusagil veel tehnoloogiat, millega viia vesinik massidesse. Põrkaksime samuti probleemide otsa nagu praegu särtsukatega, mis olid nishitootena tegijad juba 90ndatel, aga tervet maakera tänase tehnoloogiaga liikuma ei pane (erinevad ja kohati alles saabuvad tarneraskused). Praegune ennustus oleks suht kohvipaksu pealt, et kumb neist, kas vesinik või särtsukad, tulevikus massidesse viimist võimaldava tehnoloogia (enne teist;) välja suudab arendada. Ma ise ennustaks kohvipaksu pealt, et tulevad mõlemad ja jäävad mõlemad, paralleelselt. Mina isiklikult ei tahaks väga vesinikupaagiga ringi sõita.

# Näiteks mina ostan kindlasti järgmise auto juba elektrika.

Mina samuti ja oleks ostnud ka eelmise ja üle-eelmise, sest tänapäevane tehnoloogia on nii bensiini- kui diiselkütuse puhul aetud nii keeruliseks, et see kipub kujunema praktilises kasutuses (pidamiskulude ja -keerukuse) tõttu lühiealisteks, kuigi otsesest kulumisest ei saagi alati rääkida. Ma räägin siin foorumis varsti juba kümmekond aastat (peale kusihapperevolutsiooni), et need autod on pigem püramiidskeem majanduse elavdamiseks, mitte loodud kestma ja keskkonda säästma parimal võimalikul viisil terve oma elukaare ulatuses (nn rohepesu). Selline ajuvaba tehnoloogia (mitte, et ma vaidlustaks neid suurlinnades) on elektriautode üks pealesurumise meetotidest ja elektriautostumine on sellise turumoonutuse loogiline jätk.

# Siinmail aga liiguvad ringi mingid mõttetud müüdid, mida ka sina aitad levitada.

Tsiteerin nüüd Covidi teemast lingilt vaktsiinivastaste propaganda tunnuseid:
¤ ühed ja samad inimesed, kes kogu aeg tuima järjekindlusega jagavad ühte ja
¤ sama asja, ühte ja sama infot. Käiavad ja käiavad seda, et see ikkagi kõikidele
¤ pähe kuluks. Et ka need, kes on värskelt gruppi tulnud, saaksid kohe kahtluseussi
¤ ja ikkagi püsiksid selles infoväljas, mida nad tahavad ise aktiivselt kujundada.

Sina (ja mitte ainult) käivad samuti foorumis ainult ühes (või mitmes sama sisuga) teemas oma propagandat tegemas. Kõik ülejäänu, terve foorum ja autondus laiemalt kogu selle tehnoloogilises ilus, üldse ei huvitagi.

Nagu Deus juba mainis, et Sinu esitatud müütide ümberlükkamiseks piisab isegi elmorendist, mõne sõbra/naabri särtsuauto proovimisest jpm. Ise omamata jääb kindlasti ka palju positiivseid nüansse kogemata, aga praegu räägime müütidest, mida saab tõestada ja lükata ümber iga huviline, sest kättesaadavus on kõigil hea ka praktilistele kogemustele. See pole enam ammu jõukamate privileeg.

# kas meie arusaam "maal" tähendusest on sama. Kuna sa ei ole pidanud vajalikuks
# teistsugust definitsiooni anda, siis pean järeldama, et nõustud minuomaga. Kuid
# sellest definitsioonist lähtudes on suur osa maal elajatest oluliselt paremates
# tingimustes kui sinu kirjeldatu.

Sain juba aru, et Sina defineerid seda Tallinna kumaga (mis on 70km kaugusel vägagi nähtav, nagu Tallinast ka Hki kuma). Autofoorumis tuleb teha alati selgelt vahet, mis on autohobi ja mis on -vajadus, millest ei saa vaadata mööda - vajaduse arvelt ei saa teha mitte ühtegi kompromissi, kuna see tuleb siis katta mingil muul viisil (lisaks veel mõni auto(d) vms).Maal elamine elupuuheki taga ainult paarituhande ruudusel krundil on väga harva vajadus, pigem hobi, ühiskond saaks hakkama ka ilma nendeta. Aga ühiskond ei saa hakkama nendeta, kes majandavad maal vähemalt mõndakümmet hektarit misiganes viisil. See vähemus katab laua nende jaoks, kelle küünealused ei ole kunagi mullased ega kummikud sõnnikuga koos (illustreerivalt lihtsustades). Taludes elab, muideks, koos tavaliselt 3-4 inimpõlvkonda korraga, suurpere ei tähenda alati isegi paljulapselisi, niipalju võiks ikka eluga kursis olla.

# Katsud ehk siis midagigi leida oma väite toetuseks/tõestuseks või eelistadki
# tõestamatuid asju väita? /.../ Nii seda, kas need sõidukid on oluline osa
# igapäevast, kas moodustavad olulise osa autopargist, kui ka seda, kas need
# elektrilised alternatiivid saaksid selle igapäevatööga hakkama.

Mis point on küsida tõestust üldse mitteolulise fakti osas, mida nagunii anda pole võimalik? Kui ma panen siia pildi kooli parklast, milles on 10 autot ja neist 4 on Proaced, järgneks sellele siin foorumis alati süüdistus, et ma kas ootasin spetsiaalselt seda olukorda või siis kutsusin mingil põhjusel kokku oma laste klassidest lapsevanemad, kes juhtumisi sellisega sõidavad - sest reaalselt ongi need autod seal harva korraga, kuna reaalselt on seal ka need teised (vanad Caravelled, Voyagerid, Trafikud jne), reaalselt on seal üldse pigem kooliga samas suuremas asulas elavate inimeste autod (sh ka elektriautod!) ja reaalselt kohtab seal praegu pigem olukorda, kus pooled on maasturid/parketimaasturid, sest erinevalt minust seisavad mitmeski peres poolikuveolised autod juba nädalaid ja sõidetaksegi ainult maasturiga, kuna valikuid ei ole.

Üldse selle Proace või misiganes suuremate autode teema puhul torkab silma, et kui "linnaauto" puhul võib tühja autoga tehtud testidel ka sisuline mõte olla (sest linnas sõidetaksegi pigem üksi-kaksi), siis sisuliselt mitte keegi ei osta omale kaubikut või (misiganes suuruses) mahtuniversaali tühjalt ringi sõitmiseks. Need autod on pea alati täitmas oma funktsiooni (inimesed/koorem on peal, käru sabas vm) ka bensiini- ja diiselmootoriga. Acceleristas esitati numbrilised võrdlused samuti koormaga fossiilikaga, mitte tühja autoga.

Teistpidi küsides, miks sõidetakse maal praegu (pigem küll vanade Transporterite-Trafikutega kui) Proace sõsaratega? Soome on hea näide, kuna valdav osa tervest riigist on "maapiirkond", kus hea regionaalpoliitika tõttu saabki maal elada ja tööd teha (+erandid). Mingi hetk oli terve riik täis Hiacesid (ja on soolavabas põhjas tänaseni), sest:
- see on madal nagu mahtuniversaalid (puuoksad, garaazhid) ja saada erinevad kerepikkused
- erinevad kereversioonid 2-kohalisest kaubikust ja "poolbussist" kuni luksbussideni
- tervikuna suhteliselt toimivad-töökindlad (millest mingi osa on ka müüt:)
- erinevad veoskeemid alates üherattaveolisest sillalukkude-aeglustiga neliveoni
- bensumootorid igale maitsele (vajadustele) alates öko 1,6L kuni võimas 3.4L
- diiselmootorid igale maitsele alates 2,2-3,0L, sõiduautoga konkureeriv kütusekulu
- käruveovõimekus kuni 3500kg täismassiga haagisele (veab ka ära, proovitud korduvalt).
Ei ole vist raske märgata Hiace seoseid Proacega ja oh üllatust, "pool Soomet" sõidabki varsti vist nendega, aga nende neliveolistele (Dangel) versioonidele ma Hiacede taolist võidukäiku pigem ei ennustaks (sest kallis ja täna pole enam nii oluline). Oleks ka imelik, kui eestlased uuesti jalgratast hakkaks leiutama.

# Põnev tõlgendus sul. Kui tõestus sulle ei meeldi, siis järelikult tõestas valet
# asja. Ja nimetad mind demagootisejaks.

See on tervet teemat läbiv, aga puhtalt Su enda viimaste mõttelõngade puhul, et kui teised räägivad lumistel teedel auto praktilisest kasutusest, siis Sulle selle tõestuseks näide praktilisest elust (Accelerista, siis see soomlaste suur test jt, needki pole lumes, aga kõige lähemad sellele) ei sobi ja esitad vastuargumendina Norras puhtal teel tehtud tühjade autodega spetsiaalse kunstliku tõestamise olukorras, millisena keegi ehk kunagi isegi autot kasutab, aga jutt ei käinud üldse neist eranditest. See on demagoogia ja demagoogia mulle tõesti ei meeldi. Ka see, kui jutt käib maapiirkonnast, aga Sina hakkad tõestama hoopis muud asja terve Eesti autostatistika näitel, on ehe näide demagoogiast, mis ei lükka absoluutselt mitte midagi ümber ega puutu üldse asjassegi (seda enam, et mingil aastal müüdud uued autod moodustavad niigi vaid murdosa autopargist, eriti veel maal). Miks ei tohi demagoogiat enam nimetada demoogiaks ega selle esitajat demagoogitsejaks? Või peaks nimetama hoopis teema trollijaks, kuigi ma tunnen end praegu ise juba trollijana, kui trollile tema enda sõnu ette söötes nagunii midagi ei muutu ja ta natukese aja pärast ainult uue asjassepuutumatu demagoogiaga lagedale tuleb - tõestab seda, millest juttugi pole. Ja klassikaliselt ikka ainult ühes teemas ja ühe eesmärgi nimel, tundmata seejuures huvi terve ülejäänud foorumi, autode, (muudes teemades ligi kahe aastakümne jooksul) sisuliste olukordade jne vastu.

# Mida ma valesti kirjutasin nüüd? 1:1 seal pikemalt kirjutatuga ju.
Ilmselgelt sa ikka ei vaevunud lugema lingi teksti :D
Fundamentaalne erinevus on sinu arusaama (on x arv tsükleid ja ei oma vahet kas laed 100% mahus või väiksemas mahus) ja reaalsuse vahel. Liitium akud kestavad kauem mida "õhemaid" laadimisi tehakse. Seega tihedam ja väiksema ulatusega laadimistega kestab aku kauem. Ehk on hea hoida juhe tihedamini sabas. Mitte laadida ääreni täis ja tarbida kuni tühi.
Kui sa oled akude peale pahane ja tahadki neile kiiremat lõppu, siis lase käia, keegi kätt ette ei pane. Lihtsalt soovitan teadmiseks võtta, et heaperemehelik käitumine see ei ole akude suhtes. (Nii elektriautode kui muude kasutusjuhtude puhul)

# Paneme 50 rekkat laadima ja Narva elektrijaam on käpuli
Eeldades, et rekka jaoks oleks 1MW laadija (mida ei eksisteerigi kusagil veel), siis 50 rekka jaoks 50MW on päris suur koormus küll. Kas piisav, et kogu Narva elektrijaam rivist välja lüüa? Tundub natuke liiga väike koormus selle jaoks. 10-ga korrutatult tekib vast küll probleeme.

# Vesinik on tünniga transporditav äärealadesse, elekter seda ei ole
Huvitaval kombel on elekter leitav pea igast talust aga bensiini pumpa ei ole. Seda ju ka veetakse tünniga....
Jah, nö avastamata aladele saab paremini vedada valmiskütusena vesinikku. Üldisemalt aga korduvtranspordi mõttes on elektri liine odavam ehitada ja pidada kui tünne vedada või toru ehitada.


# Sain juba aru, et Sina defineerid seda Tallinna kumaga
Püüad demonstreerida, et kaotasid lugemisoskuse? Või jälle demagoogitsed ja moonutad kirjutatut? Proovid ehk lahti seletada nüüd kuidas see teema moonutus kuidagi loogiline on lähtudes sellest, mida reaalselt kirjutasin.

Kui su väited vett pidavad oleksid, siis sa ei peaks vajalikuks neid moonutusi rakendamaks. Pigem iga kord kui seda teed kinnitad uuesti ja uuesti üle, et su väited on ehku peale välja öeldud ja tegelikult reaalsusega kokku ei lähe.

# Sina (ja mitte ainult) käivad samuti foorumis ainult ühes (või mitmes sama sisuga)
# teemas oma propagandat tegemas.
Ikka sa ei paista aru saavat, et ma ei käi mingit propagandat tegemas. Kujutad ette, siinne foorum on Eesti üks suurimaid autodega seotud foorumeid. Kui keegi tavaline inimene viskab google vms otsingusse sisse eestikeelse küsilause elektriautode kohta, siis see foorum tuleb otsingutes välja. Arvestades, et mind häirib valeinfo levitamine (mitte ainult elektriautode osas) siis paratamatult pean vajalikuks ka siin seda ümber lükkamas käia.
Ma olen teadlikum elektriautode osas kui sisepõlemismootoriga autode osas seega ma teen ka suu seal lahti, kus mul on teadmisi. Mitte seal, kus need puuduvad, sest erinevalt mõnest, ma ei pea vajalikuks olematuid teadmisi demonstreerida. Seega jah, leiab minu kirjutisi siin foorumites pigem elektriautode teemades.

# müütide ümberlükkamiseks piisab isegi elmorendist
Seega kui rendin perega Itaaliasse minekuks Corvetti saan teada, et see on mõttetu auto ja see polegi eksitav järeldus?
Peaks ikka nagu rentides arvestama mis eesmärgiks masin renditakse ja milleks renditav masin võimeline on. Pigem ütleks, et tulenevalt elektrikate kiirest arengust, rendikate kohtlemisest, vanusest jne võib sealt liigagi kergelt saada kehva kogemuse suuresti teadmatusest tulenevalt.
Kui rentida eUp või esimese põlve Leaf ja tahta sellega Eesti ringreisile minna, siis ilmselt on valed ootused/eeldused pandud masinale mida renditakse.
Kui rentida ID.3, Enyaq, Tesla M3 vms, et minna Eesti ringreisile, siis on ootused juba rohkem paigas.

# Mis point on küsida tõestust üldse mitteolulise fakti osas
Kordaks uuesti, et teemaks oli elektriautode sobimine või sobimatus maal kasutamiseks. Kuna sina tõid mitte sobivuse argumendiks välja kaubikud ja järelhaagised ning rõhutasid, et see puudutab suurt kogust maal elavatest, siis on ju oluline fakt, see kui paljudel reaalselt seda tüüpi sõidukid kasutusel on ning kuidas neid kasutatakse, et aru saada kas selles kasutuses jääks elektriline hätta või mitte.
Pildid poe/kooli/lasteaia eest kahjuks ei ole jah kuigi tõsiseltvõetavad, kuna neid oskan isegi teha, võin ka jätta lähima suurema tee äärde kaamera jooksma ja ära lugeda terve päeva jooksul mööda sõitnud masinad aga ka see ei oleks kuigi pädev andmepunkt. Sellepärast eelnevalt ka riiklikku andmestikku viitasin kuna seda ei mõjuta tegurid nagu ilm või tööpäev/puhkepäev vms mis suvaliselt valitud päeval/tunnil/hetkel üht või teistpidi moonutavad olukorda.

# Need autod on pea alati täitmas oma funktsiooni (inimesed/koorem on peal,
# käru sabas vm)
Oled isegi ju välja toonud, et see funktsioon on tihti laste kooli/lasteaeda viimine peale mida sõidabki seal juht üksi või heal juhul kaksi kuni toogi kuhugi maha poetatakse.

Osa neist on kindlasti kasutusel kauba veoks ja osa järelhaagiste kasutamiseks. Sa pole aga toonud mingit toetavat materjali, et need tegevused on piisavalt laialt levinud, et üldisemalt väita nagu elektriautod ei sobiks maal kasutamiseks.

# See on tervet teemat läbiv, aga puhtalt Su enda viimaste mõttelõngade puhul,
# et kui teised räägivad lumistel teedel auto praktilisest kasutusest, siis Sulle
# selle tõestuseks näide praktilisest elust (Accelerista, siis see soomlaste
# suur test jt, needki pole lumes, aga kõige lähemad sellele) ei sobi ja
# esitad vastuargumendina Norras puhtal teel tehtud tühjade autodega
# spetsiaalse kunstliku tõestamise olukorras, millisena keegi ehk kunagi isegi
# autot kasutab, aga jutt ei käinud üldse neist eranditest
Niih, proovime siis nii, et sa äkki ka aru saaks ja mõtlema hakkaks:
"See on tervet teemat läbiv, aga puhtalt Su enda viimaste mõttelõngade puhul, et kui teised räägivad maal auto praktilisest kasutusest, siis Sulle selle tõestuseks näide elust (paljude autodega päris oludes tehtud test) ei sobi ja esitad vastuargumendina Accelerista spetsiaalse kunstliku tõestamise olukorras, millisena keegi ehk kunagi isegi autot kasutab, aga jutt ei käinud üldse sellest erandist."
See on täpselt sinupoolne käitumine. Sulle pakutud andmed ei sobi, tühistad need tuimalt ära ja väidad, et nende esitaja demagoogitseb, moonutad sujuvalt arutelu sisu ja kuulutad enda pakutud andmepunkti (üksiku) pühaks ja ainuõigeks milles kahelda ei tohi.

Muuseas, pole ma sinu toodud Uku kaubiku näidet kuidagi tühistanud ära. Küll aga sinu väite, et see näide demonstreerib üldisemalt maapiirkonna sõidukikasutust või sellest tulenevalt elektriautode sobimatust maapiirkonda.

# Norras puhtal teel tehtud tühjade autodega
Põnev, kust üldse see arusaam tuli, et katsetused puhastel teedel tehti? Tean, et te väidate seda julgelt kuid mille alusel? Lingil olevast infost ei saa seda ei üht ega teistpidi järeldada seega eeldate kõhutunde alusel, et pidid olema puhtad teed?

# See on demagoogia ja demagoogia mulle tõesti ei meeldi.
Kui see sulle väidetavalt ei meeldi, siis miks sa seda nii tihti harrastad? Või sa tahtsid pigem öelda, et ei meeldi kui keegi peale sinu seda teeb? (Juhiks tähelepanu, et ma pole mingit demagoogiat siin ajanud, erinevalt sinust)

# aga Sina hakkad tõestama hoopis muud asja terve Eesti autostatistika näitel, on
# ehe näide demagoogiast
Ei, see on näide halvasti valitud andmestikust. Panid ehk tähele, et olin vägagi avatud paremate andmestike valikutele. (Omaette teema on see, et sinu tõlgendusel on tegu hoopis millegi muu tõestamisega kui just sina suunasid vestluse kaubikutele ja nende ülekaalukusele maapiirkondades ning asjaolule, et sellest tulenevalt ei sobi elektriautod maapiirkonda)

# seda enam, et mingil aastal müüdud uued autod moodustavad niigi vaid
# murdosa autopargist, eriti veel maal
Seepärast palusingi infot, et mis piirkonnad peaks valimist välja jätma, et maa elanikke paremini kajastada. Ning üldiselt uute autode valim tundus kohane arvestades, et sa olid rõhutanud just uute kaubikute ilmnemise sagedust. Lisaks kui jutt käib masinavalikust, mida järelturult põhimõtteliselt ei olegi võimalik saada, siis ostjate ring on nagunii see alamhulk, kes uusi sõidukeid valib, olgu ta maal või linnas. Mistõttu vaadata uute sõidukite jaotust mudelite või tüüpide lõikes annab ülevaate mis tüüpi masinad on enim eelistatud ja sealt saab juba luua mingeid järeldusi, et kas nondes sõiduki tüüpides on piisavalt kvaliteetseid elektrilisi alternatiive, et saaks väita kas maapiirkonda elektriautod sobivad või ei sobi. (Kui õnnestub piisavalt maapiirkondi esindav valim võtta)

# Miks ei tohi demagoogiat enam nimetada demoogiaks ega selle
# esitajat demagoogitsejaks?
Aga palun, nimeta ennast kuidas tahad. Teisi tühja koha pealt laimama pole mõtet hakata.

# Ja klassikaliselt ikka ainult ühes teemas ja ühe eesmärgi nimel, tundmata seejuures
# huvi terve ülejäänud foorumi, autode
See, et ma mujal sõna ei võta ei tähenda, et mul seal huvi ei oleks. Ma ei pea vajalikuks häält teha kui teemast piisavalt ei tea. Nii mõnedki siinse foorumi külastajas peaksid seda harjutama vahel ;)

Oma eesmärgist siin foorumi teemas olen ammu väga avameelselt kirjutanud: valeinfo ümberlükkamine ja elektriautode huvilistele adekvaatse info pakkumine.
Sinuga tekivad meil pikad kirjavahetused kuna sa püüad valeinfot toetada, kui mitte aktiivselt levitada. Ja kuna ma sul seda vastuseisuta teha ei lase, siis sa pead vajalikuks mind sildistada, sõimata, tühistada. Edu sellega.

Jälle saad valesti aru. Laadimiskordade arv suureneb jah mida õhemad laadimised teha kuid see suureneb täpselt selle skeemi järgi mida ma kirjeldasin! Vahet pole, kas teed 500 täislaadimist, 1000 poole pealt laadimist või 2000 veerandi pealt laadimist, lõpptulemuseks on sama ressurss. NiMh puhul oli 500 kivisse raiutud, vahet pole, kas laadisid poole, veerandi või tühja pealt. 1,5 milkut kimanud tesla, mille tööraadiuseks panin 600 kiltsa on seega ennast laadinud 2400 täistsüklit, mis on 5x üle liitiumi kestmist. Oled sa ikka akusid kasutanud, et siin sellist teksti ajad või reklaamid mulle õigesti kirjutatud teksti enda vale tõlgendusega?
Rekkade jaoks on 10MW laadija, sulle teadmiseks. 18 rattalised elektrikad suudavad läbida 500 miili, lisaks on kaasas koormale ka 4 tonni akupakk.
Norra kohta, millist testi sa siis eeldasid, et panevad elektrika põhjendusega fjordides üles alla läbi tuisuvaalude nagu arktika ekspeditsioonil oleks? Kust mina tean? Kohaliku käest küsisin.

https://i.imgur.com/IytB4AF.png

Muudetud 03.02.22 18:14

kõik muidugi tore,aga keskendudes akude tootmisele siis arenenud euroopa eriti maaalust songimist heaks ei kiida, venemaalt ,hiinast ja indiast enam jõuga võtta ei anna, tõenäoliselt varsti ka aafrikas. Afganistani maavaradele ei õnnestunud ka käppa peale panna. Seega on tõenäoline juba präegu hingehinda maksvate akude kiire kallinemine.
seega on reaalseid olusid arvestades tarvis siiski mingit muud tehnoloogiat.

# see suureneb täpselt selle skeemi järgi mida ma kirjeldasin!
Võta nüüd vaevaks ja minuga vaidlemise asemel mine hari ennast. Ilmselgelt sa ei ole asja sisust aru saanud. Ja ilmselgelt see, et ma sulle seletasin ei tundunud adekvaatse allikana ja seetõttu raiud ikka oma (vale)arusaama edasi.
Viitasin isegi üsna põhjaliku lingiga, kus on läbi käidud mis kahjustusi põhjustavad liitumi põhistes akudes. On paari keemia põhjal ja kenasti tabeli vormis välja toodud tsüklite mõju, et isegi vähem süvenenud lugeja saaks midagi aru.

# NiMh puhul oli 500 kivisse raiutud
Sa ikka oled aru saanud, et NiMh keemia ei käitu samamoodi nagu Liitium akude oma?

# 1,5 milkut kimanud tesla
Lugemisoskus vist problemaatiline, 1 miljon sellest oli ühe akuga. Samas sõiduulatuseks ma 600km küll ei oleks julgenud arvestada, pigem 400 niiet see 2400 tsüklit peab suure tõenäosusega siiski paika.

# Rekkade jaoks on 10MW laadija, sulle teadmiseks.
Viitad ehk kus sa selliseid laadijaid oled kohanud? Seni Volvod jne elektrilised veokad kasutanud kuni 350kW laadijaid, Tesla ehitab 1MW laadijaid oma Tesla Semi jaoks, milledel 1MWh akupakid. 10MW laadijaid pole kohanud kusagil mainitavat. (Võimalik, et ei jälgi rekkade valdkonda piisavalt?)

# millist testi sa siis eeldasid
Kui autoajakirjanikud teevad testi, siis eeldaks ikka kvaliteetset testi. Noh nagu meie autoajakirjanik Uku selle õnnetu särtsukaubikuga tegi. Mõlemal juhul väidetavalt ju valdkonna spetsialistid ja teavad autodest ühtteist ning teavad ka kuidas reaaleluliselt testida.

# Seega on tõenäoline juba präegu hingehinda maksvate akude
# kiire kallinemine.
Toormete hinnad on viimase 5 aastaga päris kõva ralli teinud, tõustes näiteks liitiumi puhul 6 kordseks, aga samal ajal akude hinnad langenud. (https://tradingeconomics.com/commodity/lithium)
Ja on ka indikaatoreid, et praeguste tootmis mahtude ja lähiajal planeeritud mahtudega ei saagi ära varustada kõiki autotootjaid mis võib hinnad üles ajada küll. Võimalik, et järgnevad 4-6 aastat on viimane võimalus "soodsalt" elektriauto saada järgnevaks kümnendiks või paariks. Aga see on kõik hetkel pigem spekulatsiooni tasandil, sest kellelgi meist ei ole piisavalt selget kristallkuuli.

Üldisemalt kehtib turumajandus. Kui üks kaevandaja/tootja hinna liiga kõrgeks ajab aga teise ei aja, siis jääb see tootja lihtsalt (osadest)klientidest ilma.
Iseenesest maavarade asjalik kasutamine oleks mõistlik majanduse elavdaja aga seda tuleb kvaliteetselt teha.
Meil siigni Eestis on potensiaali mida tuleks rakendada, lihtsalt majanduslikult ei ole see veel mõistlik sest on just need Aasia ja Aafrika tootjad, kes niivõrd palju soodsamalt pakuvad, sest seal ei ole nõuded nii karmid, et keskkonna hoiu tõttu kulusid üles kerida.

Ma annan alla, kui lugeda ei oska või siis tõlkida, siis ei oska aga ära levita sellist valeinfot siin, nagu, et kui kogu aeg aku täis hoida, peale peale igat lühemat sõitu ka juhe sappa panna, siis saad optimistliku 300 000 (600km*500 laadimist, 300*1000, vali ise) asemel sõita milku välja enne kui aku mahutavuse ekpodentsiaalne kukkumine hakkab.
See lihtsalt on puhas vale. Ja minu akude laadimist ei ole vaja ka kommenteerida, mul on väga tasemel laadijad siin läbi aastate soetatud nii liitiumite kui ka muude keemiate jaoks.
Californias hetkel on ainult 1 10MW, ainukene maailmas kuid see on veokite tulevik, 1MW raiskab liiga palju aega tööstusharus, kus iga minut on tähtis. Laadima peab enne, kui rekkajuht magama läheb, sest teised on järjekorras ootamas juba.
Akude hinnad on langenud koobalti välja viskamise pärast, küll see osa uuesti kasvama hakkab.

Muudetud 03.02.22 22:41

# et kui kogu aeg aku täis hoida, peale peale igat lühemat sõitu ka juhe
# sappa panna
Kas sa ei viitsi lugeda või ei oska lugeda? Ei ole kordagi öelnud, et peaks hoidma kogaueg 100% juures, ütlesin väga selgelt, et täitsa tühjaks ja siis täitsa täis lasta on kõige lühemad tsüklid. Kui sa oleks vaevunud uurima ka linki, siis märkaks, et ka seal on välja toodud mis mõju kõrge laetuse tasemel hoidmine aku kestvusele on.
Tsiteerin, lootuses, et korduv lugemine aitab sul paremini mõista "Seega tihedam ja väiksema ulatusega laadimistega kestab aku kauem. Ehk on hea hoida juhe tihedamini sabas. Mitte laadida ääreni täis ja tarbida kuni tühi."

# ära levita sellist valeinfot siin
Antud juhul tegid seda sina väites, et tsüklite arv on lineaarses sõltuvuses laetuse tasemega, mis ei vasta tõele.

# Laadima peab enne, kui rekkajuht magama läheb, sest teised on
# järjekorras ootamas juba.
Ideaalis toimuks see laadimine sel ajal, kui rekkat täis/tühjaks veetakse, välja arvatud siis juhud, kus kogu haagise maha jätab.

10MW ei suuda need akud vastugi võtta. Ka praegused masinad, millel üle 10 korra väiksemad akupakid ei saa enamjaolt isegi 350kW vastu võetud, rääkkimata 1MW. Kui rekka akupakk sarnase vastuvõtlikusega on, siis 4MW kanti, parimal juhul 6MW kanti jääb see vastuvõtlikuse piir.

# Akude hinnad on langenud koobalti välja viskamise pärast, küll see
# osa uuesti kasvama hakkab.
Langenud on nii koobalti sisaldusega kui selle vabade keemiatega akude hinnad.

Ma ei saa aru, kuidas sa ei adu kontseptsiooni, et aku ressurss on 300 000km max enne kui hakkab mahutavus langema, vahet pole, kas sa laed teda 10 000 korda või 1000 korda, kas poole pealt või poole peale. Liitiumakude eripära on see, miks ma NiMh enne sisse tõin näiteks on just teistpidine loogika, laed 500 korda ja viskad minema, kas poole peale, täis või mis iganes suudad ette kujutada, sellest numbrist üle ei saa ehk siis NiMh puhul konkreetselt kaotad nö läbisõidus, kui laed ebaregulaarselt. Liitiumiga on max läbisõit ette nähtud, mitte laadimiste kord KUID kokkuvõtvalt saab selle taandada ikka 500 korda tühjas olekust elik 3,2V pealt 4,2V peale! Ehk siis mine hari ise ennast natukene nüüd. Mul nüüd tõesti said otsa ideed, milliste numbritega ja kuidas pidi seletada ikka ühte ja samma punkti tagasi jõudmist. Lisana pean ütlema, et kogu jutt kehtib ainult 1C puhul, lähed sellest üle, kaotad juba max läbisõidus. Olenevalt lipo paki keemiast või 18650 keemiast suudavad nad tegelt ka 2C vastu pidada korraliku temperatuurikontrolliga kuid seda ma lihtsustamise nimel ei tahtnud sisse tuua.
Kokkuvõtvalt: ära levita ise müüte.

Muudetud 04.02.22 00:38

# Liitiumiga on max läbisõit ette nähtud, mitte laadimiste kord KUID kokkuvõtvalt saab
# selle taandada ikka 500 korda tühjas olekust elik 3,2V pealt 4,2V peale!
Ja ikka sa rajud oma VALE arusaama ilma, et vaevuks asja uurima ja end harima.
Liitium akudel on otseloomulikult piiratud ressurss, nagu igal akul. Aga liitium akudel see ressurss sõltub reaalselt sellest kui suures ulatuses laadimisi ja tühjaks laadimisi teha.
Tsiteeriks sulle siis ühe lõigu, mis vast kõige paremini selgeks teeb, kui palju akust energiat kätte õnnestub saada erinevate lähenemistega enne mingi mahu languseni jõudmist:
# Figure 3 illustrates dynamic stress tests (DST) reflecting capacity loss when cycling
# Li-ion at various charge and discharge bandwidths. The largest capacity loss
# occurs when discharging a fully charged Li-ion to 25 percent SoC (black); the loss
# would be higher if fully discharged.
# * Case 1: 75–65% SoC offers longest cycle life but delivers only 90,000 energy
# units (EU). Utilizes 10% of battery.
# * Case 2: 75–25% SoC has 3,000 cycles (to 90% capacity) and delivers 150,000
# EU. Utilizes 50% of battery. (EV battery, new.)
# * Case 3: 85–25% SoC has 2,000 cycles. Delivers 120,000 EU. Uses 60% of battery.
# * Case 4: 100–25% SoC; long runtime with 75% use of battery. Has short life.
# (Mobile phone, drone, etc.)
Case 4 tsüklite arv on umbes 1000 tsüklit, et oleks see info olemas nagu teistel juhtudel kirjas. (Juhiks siis tähelepanu, et 75% ulatuses sai 1000 tsüklit, 50% ulatuses sai 3000 tsüklit, EU-desse ümber arvutatult Case 2 sai 150k EU-d, Case 4 saab vaid 100k EU-d kätte enne kui sama aku kahjustuse tase saavutatakse.)

Energiaühikutena välja toodud palju akust kätte saab (antud juhul enne kui mahtuvus 90%-le langeb) ning on selgelt näha kuidas laadimis sügavusest sõltuvat on võimalik vähem või rohkem kokku energiat kätte saada.

# aku ressurss on 300 000km max enne kui hakkab mahutavus langema
Kui tahta päris täpne olla, siis aku ressurss hakkab langema enne kui esimenegi kilomeeter on läbitud. Lihtsalt see valitud languse moment millest alates nä vananenuks loetakse jõuab kätte alles mingi koguse kasutuse järel.

# korraliku temperatuurikontrolliga kuid seda ma lihtsustamise nimel ei tahtnud sisse tuua.
Temperatuur mängib olulist rolli jah.
Kui end rohkem harida tahad, siis siin üsna hea loeng, kus ka temperatuuri mõju kenasti läbi käiakse: https://www.youtube.com/watch?v=9qi03QawZEk

Ise ei saa aru, kuidas toimib asi ja saadab mind harima. Rohkem praktikat, mees, kõrvale vaja sul teooriale, nii umbes 18 aastat praktikat ja siis tule alles hüppama :D
Hetkel on sinu kirjutatud vale tõlgendus kogu olukorrast ja jääb ka selleks ja ma ei väsi seda kuskil mainimast, kui näen, et sa samasuguse lollusega välja tuled kuskil.

mõttetu targutamine. akude puhul kehtib üks kindel termin- Depth of Discharge (DOD) refers to how much energy is cycled into and out of the battery on a given cycle.
plii-happeakul on mõistlik DOD 50%, liitiumi puhul 80% ja mida rohkem seda numbrit ületada, seda väiksemaks muutub laadimiskordade arv ehk siis aku eluiga. ehk siis piltlikult öeldes kui 80%-ni tühjendamise korral saad teha 5000 tühjendus-laadimistsüklit, siis 90% korral näiteks vaid 3000. ja vastupidi- tühjendad vähemal määral, saad aku eluiga pikemaks "venitada".

Täpselt! Numbrid on punkti postituses illustreerivad.

numbrid on täiesti reaalsed, aga aku tüüp võib neid teatud määral muuta.

# Hetkel on sinu kirjutatud vale tõlgendus kogu olukorrast
Kui keeruline on aru saada, et üht viisi akut kasutades on võimalik kätte saada X Ah energiat, teisiti kasutades aga Y Ah energiat enne kui aku ära sureb.

Sinu kirjeldatu põhiselt peaksid Y ja X olema samad. Ehk siis kasutades koguaeg 100% aku mahust vs kasutades 50% peaks kätte saama ikka ja sama lõppkoguse energiat nagu sinu kirjeldatud näide 500 tsüklit @ 100% vs 1000 tsüklit @ 50%. Aga praktilised numbrid demonstreerivad tõdemust, et see ei ole lineaarne suhe liitium akudel. Demonstreerivad hoopis seda, et väiksema % kaupa kasutades saab mitte ainult rohkem tsükleid vaid ka kokku summaarselt rohkem energiat kätte.

Tõin eelmises postituses välja numbriliselt, et 75% ulatuses kasutades (Case 4) saadi kätte 75 000 ühikut energiat. 50% ulatuses kasutades saadi kätte 150 000 energiat. (tsükleid 1000 vs 3000). (1 tsükkel 100% ulatuses oli 100 energia ühikut eelmises postituses, kirjutasin Case 4 kogu energiahulga valesti, vabandust)
Lineaarse muutuse korral oleks pidanud tsükleid kasvama 50% ehk 1000 pealt 1500 peale. Kasvas aga 300% 1000 pealt 3000 peale.
Kui 100% sügavusega kättesaadav energiahulk oleks maksimaalne, siis peaks akust iga kasutusviisi kohaselt kätte saama alati sama energiakoguse. Järelikult ei tohiks omada vahet, kas laetakse 1000 tsüklit ühe DoD-ga või 3000 tsüklit teise DoD-ga, kui mõlemal juhul on lõpptulemusena SoH sama. Ning mõlemal juhul peaks saama akust kätte sama koguse energiat. Näha aga on, et 75% DoD-ga saadud 75 000 ei ole sama mis 50% DoD-ga saadud 150 000.
Laadimis sügavus vähenes kolmandiku võrra, tsüklite arv kasvas kolmekordselt ning summaarselt kättesaadud energia hulk kasvas 100%.

Kui väidad, et see viidatud allikas (või kõik ülejäänud mille otsa komistanud olen) on vale, kust needki näite numbrid võtsin, siis viita palun mõnelegi, mis õiget infot selle kohta annab.

Ise-enesest sa ju praktik ja peaks olema kerge teha järgi sama katse millele viitasin. Võtta paar (kvaliteetsema tulemuse jaoks suurema valimi) 18650, näiteks 2.2Ah mahulised milledel tootja 300 tsüklit 100% DoD eluks määrab (ehk peaks saama kätte 660Ah) ning lase neist tsükleid paralleelis läbi erinevate DoD-ga ja mõõda ära palju kumulatiivselt igast Ah läbi käis enne kui SoH alla 80 % langeb. (https://e5.ee/et/18650/48-samsung-2200mah-10a.html datasheet: https://datasheetspdf.com/pdf-file/845518/Samsung/ICR18650-2
2P/1)
Minu väide on jätkuvalt, et see mida kasutada väiksema DoD-ga annab kokku rohkem Ah välja kui see mida kasutada 100% DoD-ga. enne kui mahtuvus langeb alla 80%.

Sa võid näiteks tuua mida iganes aga üle selle 500 DoD sa ei hüppa. Sa saad alati allapoole minna ehk seda arvu vähendada halvaperemeheliku käitumisega aga rohkem sa välja ei võlu. Hetkel sa oled nagu mul müügiosakond, kellele keemia ja füüsika reeglid on rohkem juhtnöörid kui reaalsed takistused.

# kellele keemia ja füüsika reeglid on rohkem juhtnöörid kui reaalsed takistused.
Ei riku mu väide ühtegi keemia või füüsika reeglit. Nendest juhindubki, kuna sügavam DoD tekitab just rohkem kahjustusi ja seeläbi lühendab võimalikku maksimaalset eluiga.

# See on täpselt sinupoolne käitumine. Sulle pakutud andmed ei sobi, tühistad
# need tuimalt ära ja väidad, et nende esitaja demagoogitseb

Oeh, muidugi "tühistan ära" sellise pläma, kus kuke kiremise tõestamiseks kasutatakse ööbikuid ja välistamiseks lambaid, nagu oleks tegu täpselt sama asjaga. Milleks sellist jama siia üldse toota? Mis siis saaks, kui kõik räägiksid aia asemel aiaaukudest? Kas toon veelkord välja Su oma teksti lühendatuna või tahad täisteksti kopipastet, MILLE KOHTA MILLISED vastuargumendid on esitatud?

# Seepärast palusingi infot, et mis piirkonnad peaks valimist välja jätma, et
# maa elanikke paremini kajastada.

Nii küsida on ju ajavaba - kuidas Sa jätad valimist välja näiteks Kose või Raasiku, aga jätad valimisse sisse need, kes käivad seal tööl/koolis jne 5-15km kauguselt? Kui Sa ise oled seal kasvanud ja arvestatava osa elust elanud, siis tead väga hästi, kes kust tuleb, need on Su oma sõbrad ja laste klassikaaslaste vanemad ja käid nagunii läbi tervete peredega. Aga seda ei arvesta minu teada ükski riiklik statistika (paranda kui eksin), kas Raasikule tullakse kusagilt metsatalust või suurt teed mööda nt Soodlast või Anijalt. Panen siia pildid eelmisel nädalal Raasiku-Jägala teest, mis on SUUR MAANTEE mitte talutee ega külavahetee. See pilt pole seal mitte ainult 2x aastas ja külavaheteedel sõidetaksegi siis vaid maasturitega – see pilt avaneb siis, kui jõuad külavaheteelt suure maanteeni. Ära küsi jälle statistikat mnt.ee lehelt, riik ei pea seda arveldust. Igaks juhuks lisan, et Raasiku ega Kose pole kumbki maakohad, sinna käivad bussid, Raasikule lausa rong, seal asulas elades saab suurepäraselt üldse ilma autota hakkama, see pole mitte ligilähedaseltki maakoht vaid näide, kuhu inimesed maakohtadest kokku sõidavad (paljud tulevadki rongile ja edasi linna).

# ma sinu toodud Uku kaubiku näidet kuidagi tühistanud ära. Küll aga sinu
# väite, et see näide demonstreerib üldisemalt maapiirkonna sõidukikasutust
# või sellest tulenevalt elektriautode sobimatust maapiirkonda.

Nagu rikkis mänguasi et kaubik ja kaubik. Kaubik sellepärast, et SEL HETKEL polnud Eesti pinnal veel mitte ühtegi analoogilist elektrilist mahtuniversaali ja tema ei tõestanud mitte midagi, vaid läks oma tavapärasele kaubaringile ning kirjeldas/arvutas võrrelduna enda POOLE SUUREMA kaubikuga (minu kaubik on sama suur). Aga kui maal elamine tähendab kellegi jaoks "poetan inimesi maha (kuhu?:) ja sõidan edasi üksi", siis polegi midagi rohkemat rääkida, sest nii elatakse mitte maal vaid "maal" Peetrikülas jt linnaäärsetele põldudele ehitatud magalates.

Maal elamine ja maal magamas käimine on täiesti erinevad asjad, esimene on majandusjulgeoleku tõttu hädavajalik igale riigile, teine on keskmisest jõukamate inimeste hobi. Kui juuksekarva lõhki ajada, võiks hakata maa-ameti kaartidelt lugema kokku taluhoovides seisvaid autosid-kärusid... pole vist olemas talu, kus ei oleks käru ja see poleks pidevas kasutuses, sest vahet pole, millisel viisil talu majandada, inimeste vedamine maantee äärde vm pole kunagi selle keskne probleem ega ka kriitiliselt ületamatu omadus, mis autot ostes valikuid esimesena välistama hakkab.

Proovin nüüd seletada algkooli tasemel matemaatikaga hästi lihtsustatuna. Ära võta kui absoluutnumbreid. Ütleme nii, et nädalas on vaja sõita 5 päeval ja neist 2 päeval on vaja sõita käruga. Ostan omale 20K eest auto 10 aastaks. Autokulu on 20K/10a ehk 2K/aasta kohta. Oops, nii päris ei ole, sest ma saan 20K eest kasutada seda autot ainult 3/5 juhtudest. Pole probleemi, ostan teise auto 20K eest juurde, mida kasutada need ülejäänud 2/5 juhtudest. St mu autokulu ei ole enam mitte 20K/10a, vaid 20+20=40K/10a (4K/aastas). Võrreldavate omadustega särtsukas on kallim (2x?), pidamiskulult jällegi odavam, kui palju oleks õiglane lisada oma transpordifondi koos kõigi ajakulude, paratamatute kiirlaadimiste jms-ga... kokku 6K/aastas algse 4K asemel (mida fossiilsete valikute vahel ka 2K/a katta suudaks)? Kui ei osta autot mitte 10 vaid 5 aastaks (garantiitingimused!), tuleks kõik numbrid veelkord kahega korrutada. Kes selle LISAkulu kinni maksab? Võtan maha mõned metsatükid, müün ainult rohepööratuse pärast ära mõned põllumaad? Kui ma seda ei tee, tõuseks sama palju piima-liha-leiva jne hinnad poes nende jaoks, kes elavad elupuude heki taga ja ise midagi ei tooda. Paranda mu arvutusi kui oskad, ega minagi oska neid piisava täpsusega teha. Loomulikult pole siin asi ainult auto ostuhinnas, sest selle 10a jooksul muutuvad pidamiskulud piisavalt palju (parim näide, et 2a tõusis CNG letihind 5-6x, mul oli siis valikus ka VW Caddy Maxi CNG). Ma ei arvesta siia üldse sisse praegu ajakulusid lisalaadimistele, kui käin kusagilt teisest Eesti otsast toomas rendiks mõnda haakeseadet, viimas kliendile midagi jne - meil kõigil on tunnihind, mille alusel arvestatakse tegevuse kasumlikkust, Sinul samuti. Sellepärast ma ei saa ka osta "teist autot" ei fossiilikana 20K eest ega ka veel kallimat särtsumaasturit vms, vaid piirdun kasutatud autodega, sest toiduletil teeb seda sama ka minu konkurent Poolast või Lätist. Räägin mina-vormis, aga jällegi pole see mu isiklik probleem, sest ma pole põhikohaga talunik, vaid tegutsen hoopis muul erialal ja kui ei tahaks elada Eestis, saaks iga hetk jätkata koos perega mugavat elu piiritaga “arstipalgaga” nagu enne Eestisse tagasi kolimistki). Leib-piim-liha poeletil on paraku kõigi probleem ja praegune üha tuure koguv inflatsioon on kaudselt selle sama rohepesu tulemus, õigemini rohepesu on üks oluline komponent selles. Ma ei kirjuta siia ju mitte oma probleemidest, vaid probleemidest, mis on mind ümbritsevatel inimestel maapiirkonnas ja mida mõned ei tea, kuid mõned ei tahagi näha, sest neid see nende arvates ei puuduta.

PS: elektriautode jaoks on teine teema. See siin on rohepesu teema, mis on tihedalt seotud ka transpordiga. Prooviks jätta need särtsuautod sinna teise teemasse ja siin hoomata pigem suuremat pilti, millest autod on vaid osake. Sellest ka uudis, BMW mõtleb lisaks särtsukatele ka üleminekuajastu peale konstruktiivsemalt kui paljud, kes on juba stepsli (st kütusevooliku) pidulikult marsihelide saatel seinast lõplikult välja tõmmanud.
https://www.accelerista.com/soiduauto/elektriauto/bmw-hoiata
b-sisepolemismootorist-ei-tasu-rutakalt-loobuda/

# Aga kui maal elamine tähendab kellegi jaoks "poetan inimesi maha (kuhu?:)
# ja sõidan edasi üksi", siis polegi midagi rohkemat rääkida, sest nii
# elatakse mitte maal vaid "maal"
Okei, seega sinu eelnev väide Kose/Raasiku kohta ei ole mitte maalt keskusesse tulek vaid on "maalt" keskusesse tulek? Tsiteerin sind: "kuidas Sa jätad valimist välja näiteks Kose või Raasiku, aga jätad valimisse sisse need, kes käivad seal tööl/koolis jne 5-15km kauguselt?"

# pole vist olemas talu, kus ei oleks käru ja see poleks pidevas kasutuses
Julged väited. Ma tean isiklikult vähemalt kolme. (Tõsi, üks neist lõpetas põhjustel loomade pidamise hiljuti ja ilmselt enam ei klassifitseeru taluks ?) Mitte, et see mingit väärtust antud juhul omaks.

# tema ei tõestanud mitte midagi, vaid läks oma tavapärasele kaubaringile
Aaga autajakirjanikud, kes läksid sõidukitega sõitma siis "tõestasid" midagi? Samamoodi ju tõid mõlemad välja reaalolulised kogemused/tulemused. Sinu silmis lihtsalt üks on "adekvaatsem" kuna see ühtib rohkem sinu arvamusega mistõttu pead seda väärtuslikumaks ning seeläbi õigustad muu tühistamist. Kas sa ei märka oma silmakirjalikkust?

# Maal elamine ja maal magamas käimine on täiesti erinevad asjad
Ei ole. Maal töötamine ja linnas töötamine on erinevad asjad. Maal elamine ja linnas elamine on erinevad asjad. Aga maal elamine ja maal magamine on samad asjad. Kui sa tahad rääkida põllumajanduslikest töödest, siis nii ütlegi. Aga juhiks tähelepanu, et see pole ju kordagi teemaks olnud sest jutt on käinud sõiduautodest mitte põllutöövahenditest.

Kui aga tahad maal elamist ja maal "magamist" eristada, siis ole hea ja ütle, mis hetkest alates üks algab ja teine lõppeb? Kui pere elab Tormas aga pereisa käib tööl Laiusel, kas see on maal elamine või maal magamine? Aga kui pereema käib tööl Mustvees, kas siis pere elab maal või magab maal? (Või oh, heldust, laps äkki käib Jõgeval keskkoolis ka veel?)

Ei vaidle vastu, et maal elab talunikke, kelle igapäeva töö ongi põllumajanduslik ning sellest tulenevalt ka masinapargi vajadus teine. Aga maal elab ka väga palju teisi inimesi, kes käivad tööl kellegi teise ettevõttes. Ja nende vajadused transpordile on hoopis midagi muud, kui selle taluniku omad.
Kui sa lööd neid kõiki ühe puuga taluniku järgi, siis teed paratamatult suurele osale ülekohut. Samamoodi nagu tehtaks talunikele ülekohut, kui lüüa neid sarnase puuga kui ülejäänud maal elajaid.
Ma pole öelnud, et neid peab ühe puuga lööma, et talunik peab sõitma nagu muu maal elaja. Vastupidiselt, olen korduvalt väljendanud, et üldistavalt ei saa väita. Näiteks ei saa üldistavalt väita, et elektriauto maale ei sobiks, sest see üldistus ei kehti. Mitte ainult, et see üldistus ei kehti mingi väikese alamhulga kohta vaid et see üldistus ei kehti suurema osa kohta. See ei välista, et antud väide võib kehtida mingite väikeste alamhulkade kohta. Sinu varasemate (ja ka seekordsete) kirjelduste põhjal on juba teada, et sina kuulud ühte neist väikestest alamhulkadest.

# Paranda mu arvutusi kui oskad, ega minagi oska neid piisava
# täpsusega teha.
Ega neid ei saagi keegi kellegi teise eest teha. Neid arvutusi peavad inimesed ise tegema oma vajadustest lähtuvalt.
Sinu vajadused, nagu oled korduvalt välja toonud, on piisavalt erilised, et sinna ei sobigi elektriline masin, ilmselt veel pikalt. Aga ole nii hea ja ära laienda enda olukorda kõigile maapiirkonna elanikele, sest see ei ole universaalne.
Need, kelle jaoks järelhaagisega tekkiv sõiduulatuse kadu ei ole probleem või kes peaksid selle pärast vaid kord-paar aastas külastama kiirlaadijat ja tekitama lisaajakulu, võib-olla näevad, et arvutuste põhjal on see neile aksepteeritav. Seda ei saa sina ega mina neile öelda. Parimal juhul saame välja tuua puudused (nagu sa oled tähelepanu juhtinud) või hüved (nagu olen püüdnud teha, kui neid eksisteerib) ja siis peab inimene ise enda jaoks lahti mõtestama, kas on sobiv või mitte. Aga selles võrrandis ei eksisteeri kohta üldistusele nagu "maale elektriauto ei sobi". Miks sa minuga jätkuvalt selle üle pead vajalikuks vaielda, ma aru ei saa.

# PS: elektriautode jaoks on teine teema.
Sul on võimekus tõsta kõik vastavad postitused ümber (kui ma ei eksi), hea meelega postitan õigesse teemasse. Lihtsalt poole pealt üle hüpata tundub kahtlane, kuna nö kontekst kaoks ära.

# BMW mõtleb lisaks särtsukatele ka üleminekuajastu peale
# konstruktiivsemalt
Kas just konstruktiivsemalt. Neil on suur kogus amortiseerumata masinavärki, mis tekitab neile tohutut kahjumist, kui see enneaegselt maha kanda. Ning neil ei ole veel võimekust sarnaseid kasumimarginaale elektrikatelt koorida kui sisepõlemismootoriga masinatelt seda teevad. Seega nad otseloomulikult vorbivad kõikvõimalikke väljaütlemisi, et püüda sisepõlemismootoritega masinate tootmist ja müüki kauem elus hoida. See on ju paratamatu majanduslik mõtlemine, mida kõik eksisteerivad sisepõlemismootoriga autode tootjad viljelevad.
Omamoodi ülbus on väita, et elektriautodele üleminek on kliimale kahjulikum ning ise samal ajal töötada välja järgmist põlvkonda sisepõlemismootorit, mis esiteks oma eluea jooksul toodab rohkem kliimat kahjustavaid jääke, kui elektriauto; lisaks arenduse käigus toodab neid. Ja tagatipuks, tänu suurenenud keerukusele, vajab suurema tõenäosusega parandamisi ja hoolduseid, mis kõik omakorda tekitavad kliimat kahjustavaid jääke.

Iga 6 või 7 aasta tagant 7+ kilo euri kasseerida uue akupaki eest on minu arust nagu parem sissetulek, kui sama aja jooksul mõne soti eest juppe ärida, eriti kuna on olemas ka B varuosad või mis? Akupakkide puhul see B osa saab mittepädev olema, kui EU liit ei pane just paika, et akupakid peaks olema ristkasutatavad markide vahel. 5 aasta pärast muidugi saab teist juttu ajada, akude ja superkondekate puhul pole veel füüsika lagi ette tulnud ehk siis hetkeseisul on asi lapsekingades veel tegelt. Neo Gemini on juba hea tõestus sellele.
Suure vaidluse juures su valearusaamast aku kestvusele unustasin oponeerida selle vesiniku tootmise kohta. Tuumareaktoris on vesinik kõrvalprodukt, mitte ei pea sellest tulenevat elektrit veel omakorda ümber muutma vesinikuks. Ehk siis topeltkasu. Muidugi probleemiks saab natukene vesinik ise, sest aatom nõnna pisike, et tegelt pika peale lekib ükskõik, millisest metallist või materjalist läbi.

Muudetud 05.02.22 03:54

Lausa kahel korral rõhutan:

# Kui Sa ise oled seal kasvanud ja arvestatava osa elust elanud, siis tead väga
# hästi, kes kust tuleb, need on Su oma sõbrad ja laste klassikaaslaste
# vanemad ja käid nagunii läbi tervete peredega.

# Ma ei kirjuta siia ju mitte oma probleemidest, vaid probleemidest, mis on
# mind ümbritsevatel inimestel maapiirkonnas ja mida mõned ei tea, kuid
# mõned ei tahagi näha, sest neid see nende arvates ei puuduta.

Sina kirjutad selle peale:

# Sinu vajadused, nagu oled korduvalt välja toonud, on piisavalt erilised, et
# sinna ei sobigi elektriline masin, ilmselt veel pikalt. Aga ole nii hea ja ära
# laienda enda olukorda kõigile maapiirkonna elanikele, sest see ei ole universaalne.

Millest me üldse räägime?? Sel pole ju mingit vahet, kas inimene tegeleb maal maalimisega, peab turismitalu, teenib leiba kalurina, otsib trühvleid, tegeleb looduslike seente-ravimtaimede korjamise/töötlemisega vms. Mis see põllumajandus üldse asjasse puutub, see on jällegi ainult väikese osa inimeste leib. Äkki teeks nii, et kui puudub arusaamine sellest, kui paljude MAATÖÖDEGA maal inimesed päriselt tegelevad, siis ei võta selle koha pealt sõna?

Teema kontekstis on point vaid selles, et töö tegemine tähendab alati ka töövahendeid ja kliente ja tegemata jäänud töö kajastub pangaarvel nii nagu ka linnas tööle mitte ilmumisega püsiklientide ülelaskmine. Kuid maal tuleb sõita neil/meil kõigil seda sama teed, see pilt on väga sageli sarnane minu pandud piltidele (naine jõudis öösel koju, lumevaalud ongi kapotiservani, õnneks momendil vaid vaaludena), nii on kõik talved läbi tuulega olnud ja seda ei tea keegi, millal traktor tuleb või ongi ainus võimalus oma traktor käima panna (või vajadusel keegi mootorsaaniga maantee äärde bussipeatusesse viia - ka saan on vastav ja sellega vean sabas kolme suurt kelku, muud foorumit lugedes oleksid seda ka teadnud).

Veelkord, ma räägin kümnetest küladest ainuüksi enda ümbruskonnas, ma ise pääsen suurte teedeni enamikest palju lihtsamalt. Sellesse nishi pole praegu ega veel niipea tulemas üldse mingeid särtsupõhiseid sõidukeid, mis on mõeldud rohkemaks parketimaasturite nishist ja mida inimesed reaalselt osta jaksaksid... maal naabertalunike autopargi tänast vanust vaadates... vist isegi mitte veel 15a pärast, kui just särtsukad tulevikus veel kehvemini hinda ei hoia, kui nad seda seni on teinud:))

EU-s on "pärismaasturite" ja kastikate müük üliväike, oluliselt all 1%. Olukorras, kus autosid ei jätku 99% tarbeks, pole mõistlik nihutada ressursid 1% vajaduste rahuldamiseks. USA-s kus SUVide ja kastikate nõudlus on suurem, on nad ka tootmisse jõudnud. Meie maa-inimesed ostavad niikuinii mitte uusi vaid kasutatud autosid, 10 a. pärast ostavad USAst toodud Riviani, kui elektrikat tahavad.

On mõni SUV silma paistma hakanud? Siiani teevad aind norm mõõdus kastikaid ja mikromasinaid nagu Mustang, rohkem pole nagu silma hakanud. 10 aasta pärast pole kahjuks Rivianiga tõenäoliselt enam midagi peale hakata, külmjooteid täis ja muud põnevad kotermanid. Läheb nagu Teslagi läks oma loomulikku teed, Chevy V8 vahele ja sai jälle sõitva auto.