LNG:
https://www.accelerista.com/eluviis/uuring/uuring-lng-poorde
-tulemuseks-voib-olla-kliimakatastroof/

Vahet ei ole- kuni me oleme jätkuvalt meeletud energiatarbijad ning rämpsutootjad- tarbijad, muutub asi igal juhul hullemaks. Pole võimalik jätkata sama eluviisi väiksema reostusega. Kuni igasugu ettevõtete jätkuv eesmärk on vaid kasum, rohkem toodangut, ei lähe üldine olukord paremaks. Autotehased huugavad, neid toetav tööstus huugab, ümbertöötlev tööstus huugab- üks lõputu metalli ja plasti ringkäik, rehvirämpsust rääkimata. Poed on täis kümneid ja kümneid sorte lihatoodangut, samas selleks on vaja vaid kolme elusolendit- veis, siga, lind, aga liha ümbertöötlejaid hulgim- kõik see on energia. Loomadele toidu kasvatamine meeletu energiakulu. Veiste poolt toodetud kasvuhoonegaasid ületavad kogu maapealse motoriseeritud tehnika toodetu. Otseselt öeldes õgimegi end kliimakatastroofini.

# Otseselt öeldes õgimegi end kliimakatastroofini.
Selles on kindlasti tõele vastavaid aspekte. Peamine neist metsade maha võtmine loomasööda kasvatuseks. Kliimakatastroofi loomad aga ise ei tekita kuna nad on osa üldisest aineringist.
Fossiilsed kütused aga küll kuna toovad aineringist väljas olnud materjali aineringi sisse.

Mis üldisemalt tarbimisse puutub, siis isegi kui täiesti nulli ei õnnestu rohepöördega hetimeid viia, siis oluliselt lähemale küll kuni mahuni, mis võimaldab meie harjumuspärase elustiiliga jätkata veel sajandeid kui mitte aastatuhandeid.
Kuigi nö parim lahendust oleks vähendada tarbimist koos rohepöördega, siis selle peale surumine inimestele saaks olema kordades raskem ettevõtmine kui lihtsalt tootmises kasutatava energia allika välja vahetamine.

Mingi (euroopa) rohepööre ei muuda siin maailmas midagi- inimeste arv jääb samaks ja kõik nad tahavad süüa, riideid, ringi liikuda, lõbustusi jne ning kuigi me võime seaduste ja sundimistega midagi sellest loetelust vähendada, jääb see lõppkokkuvõttes tilgaks meres.
Praegu näiteks huvitab mind see 2035, kui uute fossiilautode müük lõpetatakse- kas eesti on selleks valmis? Kas selleks ajaks on meil loodud suur laadimisvõrk, niiet ei pea kuskil posti juures kümnes auto olema, mis laadimisjärjekorda ootab? Nagu alati, hakkab ilmselt viimasel tunnil suur sebimine- ohjummel, peaks ruttu midagi ehitama hakkama, majaesised juba elektriautosid täis. Ja elektrijaamade korstnad hakkavad taas täiel tuuril tossama- kõik tahavad ju elektrit, aga norras pole vett, taanis pole tuult, soome tuumajaamas plaaniline remont ja kuskil kapa kohilas pole päikest. Jälle pesses, lükkame söe, põlevkivi ja gaasikatlad tööle ja börsihind paneb taevasse tonn megavati kohta. Või krt teab mis hind 2035a on. Ma ei näe ühtegi liigutust, mis toimis tuleviksu ja toimiks hästi. Ükski kõneisik pole siiani nokka lahti teinud ja öelnud, et näed, me valmistume tulevikuks juba täna ja siis on kindel, et tulevikus probleeme ei teki. Kümme aastat läheb tegelikult linnutiivul ja enne kui aru saame, ongi 2035 käes.

Küttepuude jama ka veel. Euroopa niruma palgaga eestlased ostavad kullahinnaga küttepuid, rikas sakslane, kellel jaoks -30 kraadi on vaid filmides nähtud, kurdab ka.
https://investor.postimees.ee/7557254/mitte-ainult-eestis-ka
llis-elekter-on-saksamaal-kuttepuu-hinna-taevasse-tostnud

See u 30 evrikut ruum oligi rohkem heategevus. Kui ikka kõik maksud maksta ja keegi veel kasumit tahaks, siis...

Räägi, kes see Sul' neid makse maksab?
Kütteturul on sama olukord mis turismil, puhkemajanduses jmt.
Karjuti, kui tähtis see kogu piirkonnale on ja kuidas peab ikka linnulaulu ja mägrapeeru kuulama, aga kui täpsemalt uurima asuti, tuli välja, et ametlikult moodustas turism ainult 2%(SIC!) tulust!!!

Punktike, sinu rahustuseks piisab kui vaadata Norra suunas. Neil on aastaid elektriautode müügi osakaal ületanud sisepõlemismootorite omi aga ikkagi moodustavad elektriautod vähema kui veerandi (vist oli isegi alla viiendiku) autopargist. See, et 2035 lõpetatakse sisepõlemimsootoriga masinate müümine ei tähenda, et siis kõik elektriautodega ringi vuravad. Isegi kui meil kehtiks sarnane trajektoor mis Norras oli, kus kümnendiga suutsid elektriautod minna vähem kui 5% turuosalt üle 80% turuosale müüdud sõidukite hulgas, siis kuluks kogu autopargi vahetuseks ikkagi kümnendeid. Aastas registreeritakse meil vähem kui 10% autopargi jagu sõidukeid. Uusi ligemale 5% kanti. Kui meile 2050 aastaks suudetaks saavutada üle 50% EV osakaal autopargis oleks päris märkimisväärne tulemus.

Kindlasti võib unistada, et suudetaks kiiremini ja rohkem kasutusele võtta aga mis teha, IT rahvas nähtavasti kardab elektrimootorit või peab ennast lihtsalt vaeseks. Vähemalt kui mõningate kommentaare uskuda.


Mis aga praktilistesse tegevustesse puutub, siis on Eestis pea 0.5GW päikeseparke ootamas võrku ühendamist, nad on valmis ja ootamas. See on umbes pool riigi suvisest tarbimisest. See on praegu. Karta on, et midagi ehitatakse juurde ka teiste allikate näol ehk tõenäosus jääda vooluta tundub üsna väike.
Kogu autopargi elektriga toitmine vajaks aastas umbes 30% jagu rohkem elektrit. See tuleks siis saavutada optimistlikult 2050 aastaks, realistlikumalt 2080 aastaks. Vist on tehtav....
Laadijate võrgustik peaks suutma ära teenindada mitusada tuhat sõidukit. Enamik laadimisi võiks saada toimuda kodus/tööl seega peaks täienema sealne infrastruktuur. Riik kehtestas mõnda aega tagasi nõude, et laadijate paigaldus ettevalmistus peab olema uute ehitiste ja suuremahuliste renoveerimiste puhul tagatud parklates. Suur osa magalate paneelkortermajadest ilmselt lähevad järgneva 30 aasta jooksul suuremahulisse renoveerimisse. Seega tundub ka infra olema tagatud mingilgi määral.

Kiirlaadijatest on mõnedki tanklaketid võtnud plaani oma võrgustike rajamise ja mõned ka algust teinud. Siiski tundub see alles hoogu võttes asi niiet vaataks paari aasta pärast mis päris progress on olnud.

Kindlasti saaks argumenteerida, et nõuded peaksid veel karmimad olema, et kiiremini laadijate võrgustik valmis oleks jne aga seni tundub Norra näitel, et ka nõudluspõhiselt arenev võrgustik suudab EV-de kasvuga toime tulla.

Mis nipiga olemasolev võrgustik kannataks ära ka lasnamäe 30% el-autode laadimise. Paljudel pole kohtagi pakimiseks, veel enam juhe järgi saada.

Norra on nii kehv näide, et neid ei tasu üldse, ÜLDSE mainidagi. kuni 76 olid nad nii puruvaesed, et elatusid sisuliselt sellest, mida suutsid jahtida ja merest kätte saada. Mägedes elavad pojad ehitasid paate, sest neil polnud muud teha, isegi kalal ei saanud käia. Kui nad järsku naftasooned avastasid, siis läks laristamiseks lahti ehk Norra on PUHTAL KUJUL naftaga ehitatud! - Pole minu sõnad kusjuures vaid kohaliku tegelase, kes siia kolis, et Norra ülemõistuse regulatsioonidest puhkust saada. Pole ka kõige vaesem tegelane just.
Norra on nagu miski elektrimeeste mekka, küll tuuakse näiteks, et näe, külmaga sõidavad seal ja näe, terve riik elektrikaid täis (mis siis, et hüdrojaamad ja muud elektrijaamad seal ökokatastroofi põhjustavad) jne jne.
IT rahva kohta, et ega ilma põhjuseta pole nad suures osas mitme relva omajad, füüsiliste lukkude omajad ja mitte mingi smart-asjanduse kasutajad. Teavad küll, kuidas asjad käivad ja mis pekki lähevad, usaldavad rohkem ikka mehaanilisi asju nagu tavaline ukselukk näiteks.

Ma miskipärast arvan, et ühed norrakad ei ole naftast hoolimata nii rikkad, et elektriauto osta ja teised norrakad on raha olemasolust hoolimata nii praktilised, et elektrikäruga nad oma igapäevaelu elatud ei saaks. Seega elektrikas ostetakse siiski juhul, kui see rahuldab igapäevavajadusi.

Deus, tubli demagoogia, väga teemasse, viis pluss, näitad oma "taset" jätkuvalt :)
Järgmisena hõõrud meile nina alla, et Eesti oma maavarasid kasutab.

# Mis nipiga olemasolev võrgustik kannataks ära ka lasnamäe
# 30% el-autode laadimise.
Elektrivõrgustik suurim pudelikael seal ei olegi. Seda justkui eeldatakse nagu kortermajadel ei olekski elektri varustatust või nagu elektriautod vajaksid mingeid mega suuri elektri koguseid. Natuke asjalikumalt vaadatud sellele mõned aastad tagasi otsa siin: https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/5905

Parkimise lahendamine nii, et laadijaid jaguks võib küll olla aga see on üldisem parkimis probleem mida ei ole korralikult ära lahendatud viimase 30 aasta jooksul ja eks paistab kuidas järgneva 30 jooksul lahendatakse.

Loomulikult on kortermajadel oma elektrivarustus, aga see ei ole arvestatud selliseks koormuse suurenemiseks mille tekitavad kümned korraga laadivad autod. Seega kõik tuleb ümber ehitada ja suure tõenäosusega alates alajaamast tulevast sisestuskaablist. Eriti vanad paneelikad. Lisaks ühe alajaama toite all olevad kümned kortermajad- alajaam lihtsalt pole arvestatud selliseks koormuseks. Ja põllupealsed kipsikülad, mis samuti ühe alajaama toite all. Üldiselt suht ahelreaktsioon ümberehituse teemadel ja piltlikult öeldes kuni narvani välja. Ühtegi alajaama või kaablit ei ole paigaldatud meeletu võimsusevaruga ja see saabki komistuskiviks.
Aga see ka hea jutt. Autotootjatel pole ilmselt mingiks probleemiks hakata akukärusid vorpima, sest põhijupid on ju ammu olemas- aku peale, el.mootor külge ja läks. Samas ilmselt jääb probleemiks ikkagi hind ja ei mina usu, et eestlane kümne aastaga nii rikkaks saab, et läheb ja viib diiselpassati romulasse ning astub uue auto müüja juurde sisse. Aga kellele toodab ja müüb autotootja oma toodangut 2035-2036a kui inimesed veel oma vanade kärudega sõitu jätkavad? Eks poliitikud siis ostavad.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120030978/maailma-uks-suur
imaid-autotootjaid-hoiatab-kogu-autoturg-voib-kokku-kukkuda

Mis demagoogia see on, kohapeal elavate inimeste praktika kõigest. Oma tasemehindamise võid sisse soolata endale, ammu aru saada, et räägid aind internetitarkust, mitte reaalelulist asja või siis lihtsalt fänboy, kes ei taha tunnistada endale reaalset elu.

Punkt, ära vaevu, teda alajaamad ja füüsika ei takista juba ammu, otsib paar kuud oma elektrivärki, tuleb trollib siin ja keerutab tolmu ülesse ja siis kaob uut trollimaterjali koguma :)

Muudetud 05.07.22 12:00

# ei ole arvestatud selliseks koormuse suurenemiseks mille tekitavad
# kümned korraga laadivad autod.
Kui sa seda usud, siis sa usud ka, et kortermajad ei tule toime sellega kui sealsed elanikud õhtul süüa teevad. Ilma naljata. Kujutad ette, mitu korterit korraga panevad oma pliidid, mikrolaineahjud, veekeetjad, kes mille, mõni mitu, korraga tööle. Alajaamad surevad kohe maha.
See on see tase millega siin püüad koos Deusiga hiilata.

Seda arvutust ju ometi korduvalt juba tehtud. Palju siis reaalselt on tarvis energiat? Keskmise Eestlase päevane sõitmine on 50km. See teeb umbes 10kWh energiat. Linnaliikluses vähemgi (paneelikad olid vist linnas?) aga arvestame siis varuga.
Auto tuleb laadima 23, starbi 7, 8 tunniga peab suutma 10kWh sisse võtta. See teeb tunnis mingi 1.2kW võimsust vast? See on vähem kui veekeetja. Vähem kui pliit. (Okei, mõni veekeetja on nõrgem, mõni pliit ka, vabandust).

Palju on autosid keskmiselt korteri peale? 0.7-1.3 puusalt pannes annab üsna suurusjärgu vast? Väga palju suurem olla ei saa sest muidu eramajades elavatele inimestele autosid ei jaguks riigis registreeritud sõidukite koguse järgi vaadates.

Räägi mulle nüüd uuesti kuidas kortermajade elektrivarustus ei tule toime võimsusega, millega praegu peab iga hommik/õhtu toime tulema kui elanikud enda toitmise ja elutegevusega tegelevad??


# Mis demagoogia see on
Oi, seal on mitu demagoogia aspekti üksteise otsas.
Esiteks oli Norra näitena toodud elektriautode infra väljaehitamise osas. Mistõttu kõik muud aspektid, mis otseselt seda ei mõjuta ei puutu asja. Olgu elektri tootmine päike või süsi, see kust elekter tuleb ei mõjuta ju laadijate ehitamist kui neid ehitatakse tarbimisest tuleneva nõudluse tõttu.
Teisek ei ole vahet kas riik on oma majadusjärjelt edukas tänu maavarade müügile või teadmiste müügile, kui see raha otseselt ei osta seda infrat. Kui on näidet tuua, et Norra riik suuresti rahastas just laadijate ehitust mitte eraettevõtted, siis see oleks pädev vastus. Seda sa ei proovinud väita.
Kolmandaks jääb arusaamatuks kuidas on sealne turujamanduslikult arenenud laadijavõrgustik seotud nende vaesuse tasemega 76 aastal või elanike töölise rakendatusega tol perioodil.

Lühidalt selle asemel, et sisuliselt argumenteerida miks Norra kehv näide on tood sa sisse täiesti kõrvalised aspektid mis võivad sobida suurepäraselt mingite muude väidete argumenteerimiseks kuid ei oma mingit seost antud juhul.

Krt küll, see kõik on ju juurde tulev tarbimine, ja mitte väike. Tee endale elekter selgeks. Nagu see talv oli, kuuldavasti kõik arvestused paigas, kuid üle 10 cng bussi üks hommik liinile ei saanud, kuna lihtsalt lõi soojenduse elektri süsteemi välja kuna tuli vähe rohkem külma. Kusagilt jooksevad ikka piirid.

https://www.err.ee/1608648661/eesti-energia-juht-riik-peab-v
alja-kuulutama-hadaolukorra

Meil ju roheenergiat nii et kipitab, pole gaasi vajagi.

labjakas omas mahlas, midagi ei oska öelda, ei näe argumente, ei arvesta ajalugu, ei näe põhjus-tagajärg loogikat. Ei usu ka inimesi, kes on pidanud ise tellima teise alajaama teise liini pealt juurde, sest putkas hakkas kitsaks jääma toru ning putka enda diiselgenekas oli võimsam kui vanast alajaamast välja pigistatav energia hulk.
Muide, terve seinatäie akusid laseme tunni ajaga tühjaks, need on ette nähtud selleks, et üle elada võrgu pealt diisli peale kolimine ja diislit saab kasvõi kõrval olevast tanklast juurde valada kriisi olukorras ööse kell 2. Lahendus oleks maja suurune akupakk äkki kõrvale istutada? A kui see tühjaks saab? Ootan hommikut ja sa võid oma mastercardiga senikaua klaasi kraapida.

Muudetud 05.07.22 23:52

# Tee endale elekter selgeks
Sinu järel :)

Majal on võrguga ühendus millel on ülempiir kui palju ampreid läbi laseb korraga. See on projekteeritud eeldatava kasutuse järgi + natuke varu otsa.
Kuna laadimine toimub ajal, mil muu tarbimine on madal seisus, siis on maja ühenduse mahust suur osa kasutamata ja vaba. Ehk siis tuleb küll lisa tarbimine juurde aga mitte tipu hetkele vaid madalhetkel ja mingeid ülempiire ei ületata vaid kõik on projekteeritud mahtude piires.

# Ei usu ka inimesi, kes on pidanud ise tellima teise alajaama teise liini
# pealt juurde
Pole öelnud, et ei usu. Ilmselgelt on neid olukordi kus selline vajadus eksisteerib. Krt meil on mitusada megawatti tootmis võimsust ootamas, et võrk suudaks seda vastu võtta. Ilmselgelt on võrgus nõrki lülisid.
Teemaks on paneelmajad ja paneelmajade rajoonid. Rajoonid kus on projekteeritud elektri tarbimis võimekus suutmaks toime tulla tipukoormustega. Öisel ajal on tarbimine nii palju alla seda tipukoormust, et sinna mahub laadimis tarbimist kuhjaga. Ega ma nalja pärast ei viidanud enne vastava teemalist uuringut. Kui juba nii pädevaks ennast elektrivõrkude osas pead, siis ei ole mõtet lolli mängida ja väita, et neis rajoonides jääb voolu puudu.

Võid argumenteerida, et neil majadel ei ole võrgu ühendus reserve, et kiirlaadijat (või mitut) paigaldada, võid ka argumenteerida, et ei saa kõiki autosid korraga 11 või 22kW võimsusega laadida aga see läheb juba teistpidi absurdi kuna need on teoreetilised vajadused mis reaalsusega ei ühti. Laadimis võimsust on tarvis reaalselt tarbitu korvamiseks. Mis nagu eelneva arvutusega juba näidatud sai on keskmiselt suurusjärgus 10kWh öö kohta.
Viisakad dünaamilised koormusjaoturid paigaldatakse juba praegu Volt või Alexela poolt kui need oma terviklahendustega kortermajale laadimisvõimekuse lisavad. Maja saab oma voolu alati esmajärjekorras. Edasi jagatakse mida on. Vähem autosid korraga laadimas saavad täis võimsusel, rohkem siis saavad jupp haaval aga hommikuks ikkagi täis. Suure maja peale ühtlustub erinevate kasutus tüüpide tõttu ära nagunii ja tuleb ligilähedale keskmisele.

Mis häda on üldse neid akuautosid peale suruda? Terve maailma jaoks liitiumi niikuinii ei jätku ja veoautosid ei toida ära ka täna kõige optimistlikumat prototüüp või isegi teoreetilised akud.
Nagu terve lääs isegi oma "säästmisega" midagi muudaks, kliimaapokalüps niikuinii lihtsalt kergeusuliste lüpsmiseks välja mõeldud - pole isegi esimene kord, vaevalt ka viimane. Ülejäänud alaarenenud maailm põletab ikka oma prügi lageda taeva all edasi...
Lihtsalt üks lõputu vooruse signaalitamine nagu siin anglosfääris hälvikutel kohane on.

Kuna laadimine toimub ajal, mil muu tarbimine on madal seisus

millises madalseisus? õpi vähemalt kokku-lahku kirjutamine ära, on su tekstid ehk vähe veenvamad.
kõik tulevad töölt, viskavad juhtme käru külge, lähevad tuppa, panevad kohvimasina käima, pakitoidu mikrouuni, kotletid pannile, ronivad duši alla pesema ja boiler huugab- igaõhtune tipptund. kui olemasolev elektrisüsteem ehk peabki selle vastu, siis on asi suuresti piiri peal ja seda olukorda tekkida ei lasta, sest käidukorraldajatel on kohustus hoolitseda maja elektrisüsteemi eest ja enne elektriautode rünnakut tehakse UUED arvutused, et palju on võimalik lisakoormust taha toppida ja kui on näha, et mitte enam palju. sinu arust on elu imelihtne- muudkui pista pistikuid seina ja kõik töötab edasi. majad on ehitatud nõuka ajal, tollal oli suurim tarbija keeduspiraal, vist 1kw ja elektipliit koos triikrauaga. piltlikult öeldes kõik, selle järgi tehti ka koormusarvutused.
ja kuna elektriautode maal on trendiks kiirlaadimine, mis uhab nagu narva kosk autosse elektrit, siis see tapab praegu igasuguse paneelika kilbi ära.
aga kuna eestlased on megalt pikatoimelised, siis alles mõne aasta pärast ärgatakse, et pekkis, laadijaid pole. praegu veel kestab mõnus uni ja kõik arvavad, et kilbid tossama ei hakka.

# ja kuna elektriautode maal on trendiks kiirlaadimine, mis uhab nagu
# narva kosk autosse elektrit, siis see tapab praegu igasuguse paneelika
# kilbi ära.
Punktike, hakkasin sind peaaegu funktsionaalse lugemise oskuse puudulikkuses süüdistama aga siis jõudis kohale, et asi on äkki lihtsalt harimatuses. Äkki sa ei ole teadlik, et elektriauto ei pea hakkama laadima kohe kui juhe taha pannakse. Auto ei pea laadima maksimaalse võimsuse juures. (Rääkimata sellest, et koduse laadimise juures ei ole kunagi kiirlaadimine eeldus olnud elektriautode omanikel)

Õhtust hommikuni on palju tunde mille jooksul auto selle voolu peab kätte saama. Suurem osa sellest ajast ei ole majas muud tarbijad huugamas vaid enamus ajast on suurem osa maja tarbimisest madal seisus.

Kordame siis eelmist:
# Viisakad dünaamilised koormusjaoturid paigaldatakse juba praegu Volt
# või Alexela poolt kui need oma terviklahendustega
# kortermajale laadimisvõimekuse lisavad. Maja saab oma voolu
# alati esmajärjekorras. Edasi jagatakse mida on.

Koormusjaotur on kõigest ajutine leevendi, mitte permanentne lahendus, milleks on jämedam kaabel, järjekordne soovmõtlemine lihtsalt. Täpselt nagu jäeti uuendamata meil paar merekaablit ja nüüd tänu leedukatele saame nautida praegust elektrihinda.
Leevendist veel- sisuliselt on see sama, et jõuad tanklasse ja siis öeldakse sulle, et sorry Bob, kütuse saad hommikul.

Selliste "leevendajate" väljamõtlemine näitabki, et probleem on juba õhus ja seda on tunnistatud ning püütakse seda kuidagi leevendada, aga tegelikkus saab olema hoopis teine. Samamoodi projekteeriti kunagi ka paneelikate parkimiskohti- igal perel ju nagunii autot ei ole ja piisab sellest x arvust kohtadest küll. Ja tuleb see linnalähedase kipsküla elanik hommikul linna tööle, õues kõva pakane, tahaks töö juures käru laadima panna, aga sry, saad juhtme otsa alles kell 16.00. Okei, venitad järgi jäänud akuga kuidagimoodi koju tagasi, esiklaas jääs, ja hakkad pilpaküla alajaama koormama koos teiste naabritega, aga leevendaja ütleb, et alles öösel kell kolm lükatakse su käru taha. Õues aga paugub pakane edasi ja estlink on koormuse tõttu üles sulanud.
Ühesõnaga ei ole mõtet teha head nägu ja arvata, et kõik laabub olemasolevaid lahendusi edasi kasutades.

# Koormusjaotur on kõigest ajutine leevendi
Kindlasti on see üks viis asja vaadata.
Praktiaks on see projekteeritud ressursi kasutuse optimeerimine.


# sisuliselt on see sama, et jõuad tanklasse ja siis öeldakse sulle, et sorry
# Bob, kütuse saad hommikul.
Ega ikka ei ole. Kodune laadimine on mugavus mida sa kütuseautoga ei saa. Sinu analoogia kehtiks kui räägiksid kiirlaadijatest vms. Antud juhul käib jutt kodusest mugavuslaadimisest mille eesmärk ei peagi olea iga lhetkel 100% laetuse tasemeni masin viia vaid mille eesmärk on tagada inimesele keskmine päevane sõidu energia.

# Õues aga paugub pakane edasi ja estlink on koormuse tõttu üles sulanud.
Põnev sõnastus. Pilpaküla auto laadimine tõmbab estlinki maha. Ajugümnastikas võiksid vist olümpiale minna.


# Ühesõnaga ei ole mõtet teha head nägu ja arvata, et kõik
# laabub olemasolevaid lahendusi edasi kasutades.
Kui jutt käib juba ehitatud rajoonidest lähtudes võrgust mis sinna on ehitatud siis just see näitabki, et ka nende jaoks on toimivaid lahendusi olemas.
Võimalik, et uuemates rajoonides kus alles projekteeritakse võrke jms tuleb teisti asju teha ja sinna ei sobi olemasolevate lahenduste kasutamine. Aga need on kaks väga erinevat asja.

Selleks, et tagada laadimisvõimekus ja keskmise päevase sõidu energia jagu voolu ei ole tarvis olemasolevaid lahendusi enamikel juhtudel (nüüd hüppab Deus mingi 100+ aastat vana ja uuendamata üksiku maja näitega välja) ümber teha ega "jämedamaid torusid" vedada.

Ridade vahelt lugemise ja iroonia mõistmise osas on sul veel väga pikk tee käia. Kui üldse jõuadki selle tee lõppu...
Aga ilmselt sa veel nii noor, et ei tea neid aegu, kus suures liidus kehtisid energiatarbimise reziimid- hommikul raadiost öeldi, et täna on kolmas energiatarbimise režiim ja kuigi sul kodus säras pirnike edasi, tähendas see siiski elektrinappust ja teatud kohtades kokkuhoidu ehk rubilniku väljalülitamist. Kui sa nüüd eeldad, et tänapäeval ju seda juhtuda ei saa, sest elekter on inimõigus, mis sellest, et sitaks kalliks aetud inimõigus, siis hakka tasapisi hetkeseisu analüüsima- norras on kosed kuivad, kuskil on päike pilve taga, tuulevaikus kurdistab kõrvu, aga autosid on vaja laadida üle kogu euroopa, lisaks kõik muud tarbijad, sest istuvad need autoomanikud kuskil tanklas ja lürbivad järjekordset kohvitassi ja kilovatte kurnav kohvimasin aina huugab.

# Kui sa nüüd eeldad, et tänapäeval ju seda juhtuda ei saa, sest elekter
# on inimõigus
Saan aru, et oled minust mingi õlgmehikeqse ehitanud. Eks see ole arusaadav, õlgmehikestega on kergem vaielda kui päris inimesega, ei ole vaja mõtlemisvõimet rakendada.

Elektri nappus ja elektrivõrgu võimekus on eraldi teemad.
Elektri nappus võib tekkida muidugi kui ei tehta tarku otsuseid tootmises. See kas liigeldakse ringi bensiini või elektri autoga aga mängib selles, kuidas elektri tootmis võimsusi välja ehitatakse, nii vähe rolli, et isegi naljaks mainida.
Tore on kiruda praegu kõrgeid elektri hindu. Aga miks on kõrged elektri hinnad? Sest liigselt on üht tüüpi tootmisele rõhutud. Oleks meil õigel ajal hakatud tuulikuid/paneele/reaktoreid ehitama siis poleks praegu mingeid probleeme (või vähemalt oleks probleemid oluliselt väiksemad). Aga miks ei tehtud? Sest ludiidid kes ei suuda ette kujutada,et miski kunagi muutuda võiks (ja ka raha ahned huvigrupid) käisid liiga kõvasti peale, et pole tarvis, on liiga kallis, on liiga reostav, segab liigselt elamist on liiga ohtlik või sadat muud ebapädevat lollust. Ja nüüd me naudime selle lobistamise vilju. Palju õnne :)

Meenub 2009 aasta uudis, et leedukad panevad Ignaliina kinni ja nüüd eesti saab miljardi eest aastas müüa elektrit neile. See oli hea plaan, oli.

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120031650/euroopa-parl
ament-otsustas-gaasi-ja-tuumajaamad-on-nuudsest-roheline-inv
esteering

Gaasi valik on küll natukene naljakas. Ei teki küll peale põlemist tahkeid osakesi nagu söeliikidega aga ikkagi taastimatu maavara. USA's inimeses närvis juba kildagaasi pärast jne. Tuumakütus samamoodi, päris igast kohast seda välja ei kaeva + maagi puhastus + rikastamine jne aga hetkel vähemalt parem alternatiiv kui söe ahju ajamine.

Kui ikka europarlament midagi otsustab, siis ei ole meiesugustel siin midagi naljakat või kurba- see on käsk ja nii peab euroopa edasi sammuma. Ammu juba selge, et tervet mõistust me kõikide nende otsuste taga ei näe ja kui mingi seadus tehakse, siis on see kasulik vaid teatud seltskonnale, aga mitte rahvale.

Aga gaasi toodetaksegi Eestis väga loodussõbralikult.
https://biometaan.ee/mis-on-biometaan/

Mis seal ikka, teleporteerumine ja alkoporteerumine ainukesed head viisid reisimiseks.

Biometaan võib ju väga kaval olla, aga tegu on siiski väga madala energiasisaldusega kütusega.

Tuumaenergia vaieldamatult kõige rohelisem energialiik arvestades, kui efektiivne kütuse kasutus on. Kui veel läheks nii hästi, et saaks lahti vajadusest rikastatud uraaniumi tuumarelvade jaoks välja korjata. Veel parem, kui hakata tooriumi jaamu tegema, mida on planeedil palju rohkem ja mis on turvalisem kui uraaniumi ja mis kõlbabki reaalselt ainult elektri tootmiseks ja jätaks uraaniumi nt laevadele, oleks CO2 probleem lahendatud 50 aastaga.

uraanium? kes kasutab sõna uraanium?

Keegi, kelle emakeel ei ole Eesti keel? Aga võib tegelikult ka mingi muu põhjus olla :-)
Viimase aja "moesõna" on hoopis hüdrogeen :-) :-)

https://www.err.ee/1608655765/euroopa-paikeseelektri-tulevik
ku-ohustab-soltuvus-hiinast

Et siis valida, kas Hiina päiksepaneelid või Vene gaas. Ei ole kumbki parim valik :)

Eks see ole olnud samasugune lühinägelik poliitika- tootmised viia hiinasse, osta odavaid hiina kaupu, mitmed riigid veavad sisse hinna tööjõudu ja kapitali- ega hiinlane pole kungi loll olnud ja oskab valget meest pügada ning mida võimsamaks me aitame hiinal muutuda, seda hullem saab me tulevik olema. Hiina oskab oma kombitsaid suurepäraselt laiali ajada.

Tootmise Hiina viimisel omi ainultüks põhjus, odavus. Gepoliitikast tingituna hakkab tootmine jälle tarbimiskohtadele lähemale tulema. Paraku kaasneb sellega enamasti kõrgem hind tarbijale.

siin veel üks uuring päikesepaneelide energiabilansist..
https://www.pv-magazine.com/2022/07/06/energy-output-is-over
-100-times-the-input-needed-to-manufacture-solar-panels/

tuuleturbiinide kohta sama asi: https://www.vestas.com/content/dam/vestas-com/global/en/sust
ainability/reports-and-ratings/lcas/LCA%20of%20Electricity%2
0Production%20from%20an%20onshore%20V150-4.2,%204.5MW%20Wind
%20Plant_Final.Web.pdf.coredownload.inline.pdf


Siiski peab manitsema natukene ettevaatlikusele ja numbrid üle lööma ning vaatama natukene laiema silmaringiga, mida ma olen kogu aeg igasuguses rohepesu teemas rõhutanud. Tõenäoliselt olen ma aasta rohevastaseima inimese tiitli ära teeninud siin paljude silmis, kuid ma üritan kõigest vastukaalu tekitada, et suures eufoorias lumehelbekesed ja lillelapsukesed täitsa ära ei tõuseks.

Tsiteerin siinkohal Arvi Hamburg'i:

Peame nägema süsteemi tervikuna, mitte võtma sellest välja mingisugust tükikest ja keskenduma vaid sellele. Energeetika näitena võttes, seda tuulest ja päikesest tootes CO2 ei teki ja kõik tundub suurepärasena. Ent peame nägema ka geopoliitilisi jõujooni, kuskohast tulevad elektriautode akude materjalid, kui demokraatlikud need riigid on ja palju saab neile loota, lõpetades sellega, kuidas loodusega koos elada.

Seda on niimoodi muidugi lihtne rääkida. Ent kui uurime ükskõik millise inimese käest konkreetselt, kas ta on nõus näiteks autost loobuma, jõuame vastandlike tulemusteni. Näiteks õpetan koolis inseneeriat. Kui küsin gümnasistidelt, kuidas muuta Tallinn roheliseks pealinnaks, siis utreeritult tahaks nad, et linnas ükski auto ei liiguks. Samas kurdavad neist mõned, kuidas vanalinnas asuva kooli juurde on lamavate politseinike tõttu kehv autoga sõita.

Paradigma peab muutuma – kõrvade vahele peaks jõudma, et mina pean oma stiili ja toimetamisi muutma.


Veelkord - See, kui Aafrikas koobaltit kaevandatakse, mitte meie tagaõues, ei tee akupakiga sõitvat autot veel roheliseks. Samuti ei tee ka selle koobalti vahetamine mingi teise metalli vastu, pinnas songitakse, loodusele teeb see kahju ikkagi!!!
Me saaks vabalt siin fosforiga rikkaks aga kas eestlane laseb metsa üles kaevata fosfori nimel? Ei, kohe ollakse sõrad vastu, et loodusthävitav tegu (mida ta ongi ju tegelt) aga kui vaja kokku keevitada uus kasvuhoone raamistiks, siis on pohhui, et see kuskil Hiinas või Siberis samasuguste kahjudega üles on kaevatud.

Eesti oleks Põhjamaade Kuveit, kui siin fosvoriiti kaevandataks AGA..
Teades Eestit ja riigi praegust toimimist, jõuaks rahvani sellest rikkusest väga vähe.....

Päikesepaneelida tootmine liikus Hiina hinna tõttu muidugi. Mitte niiväga, et siinsed tootjad oma tootmise sinna vedasid vaid sealsed tootjad tootsid nii palju soodsamalt, et Euroopas suri tootmine ära sest tarbijad ei taha ju kallimalt osta, isegi kui oma kohalik tootja. Ning EL ei rakenda ju reaalselt mingeid märkimisväärseid makse toodetele, mis on toodetud riikides kus on madalamad keskkonna/tööjõu nõuded kui EL-s.

Deus, konservatiivne lähenemine progressile võib olla õigustatud küll, et vältida liigse hurraaga peale hüppamist. Probleem tekib aga seal, kus on näha, et praeguse lahendusega jätkamine on kahjulik, alternatiiv oleks vähem kahjulik ja siis ei minda üle kuna äkki kunagi tuleb veel parem lahendus. Seda valget hobust ootama jäädes põleb vahepeal maja maha lihtsalt.
Kas praegustel "rohelise energia" lahendustel on miinuseid? Kindlasti. Kas üldiselt on need parema mõjuga kui olemasolevad lahendused? Kindlasti. Kas kunagi võib ilmenda veel paremaid lahendusi? Kindlasti. Kuna? Ei ole võimalik ennustada seega ei ole ka mõtet neid ootama jääda.

Igasugu poliitiliste jõujoonte pärast muretsemine on paras debiilsus kui selle hinnaks on üldisem inimkonna tuleviku pekki keeramine. Või noh, olgem täpsed, inimkond ilmselt jääb alles, mingi osa meist ikka suudab ka muutunud keskkonnas toime tulla. Või siis muutuva keskkonnaga toime tuleku jaoks rakenduvad need poliitilised jõujooned ja hävitame tuumapommidega igasuguse võimaluse. Sõltub kas tahta sünget või väga sünget stsenaariumi lahata.
Kõige loogilisem oleks aga mitte seda teedpidi minna ja teha kõik mis võimalik, et keskkond ei muutuks meile probleemide allikaks.

Debiilsus on teha Saksamaad, seal on näha praegu, kui sügavale essu sisse on võimalik end uputada, kui uisa-päisa tegutseda, lõpuks maksad topelt ja oled nõus sisuliselt teist rahvust ahju lükkama, peaasi et endal hea ja soe oleks odavalt. Prantslased oma konservatiivsusega seevastu on palju paremal järjel. Noorena sots olemine on normaalne aga kui seda ka vanast peast olla, siis see on juba diagnoos. Tahad maailma parandada, hakka teadlaseks, mitte ära ole mingi kunstlikult loodud tööstusharu fanboy, kui mõistust pole nii palju, et kasvõi insener olla, siis ole vait ja usalda teadlasi, mitte poliitikuid või libekeelse ärimehe loba nagu naiteks Musk. Õnneks jõudis selgusehetk kohale enne kui vanemad eest ära surnud on, kes ei satu paanikasse, kui wolt app väikse katkestuse saab või kodus vool paariks päevaks ära kaob.
Paneelide tootmine pole täielikult Hiinas, isegi EU's toodetakse kuid tänu tarkade inimeste mõistuse sinna eksportimine litsentside ja patentide ja tööstusspionaaži teel on põhjustanud olukorra, kus sealt tuleb kõige kvaliteetsem toodang.
Ma pean siinkohal kordama ennast, sest labjakas ja tema mantra jälgijad kipuvad unustama, et päiksepaneeli kõige mahukam maavara nimega liiv, ei ole ka piiramatu resurss! Iga liiv ei sobi! Liiva kaevandamine on samamoodi looduskahjulik tegevus nagu nafta puurimine või kildagaasi välja peenestamine! Ainult teitesugused diletandid väidavad tänu rohepestud ajudele, et see on tulevik, sest tegelikkuses on kogu see tööstus loodud ja generatsioon kasvatatud puhtas kinni makstud vales.
Äärmuslikud sõnad jälle minu poolt aga tundub, et muud moodi see mõistus koju ei taha tulla, kui tulebki...
Tegelt on kõik see Arvi poolt juba öeldud koos õige ideoloogiaga, kuidas edasi liikuda, minu öeldu on lihtsalt robustsemalt kirja pandud, et sellisele inimesele ka kohale jõuaks, kelle mõistuses suu ja sõrataud on sama, mis on suu-, käe- ja jalatõbi.

# sest tegelikkuses on kogu see tööstus loodud ja generatsioon
# kasvatatud puhtas kinni makstud vales.
Pead silmas kogu seda fossiiliakte lobi (mida tundub, et ka sina esindad), kes on aastakümneid ajupesu teinud kui kohutavad ikka need alternatiivid oleksid ja kui hea ikka fossiilide põletamine on?

# Tegelt on kõik see Arvi poolt juba öeldud koos õige ideoloogiaga, kuidas
# edasi liikuda
Üldiselt ei vaidle vastu. Aga need asjad ei ole üksteisega vastuolus. Vähem tarbimine ja tarbimise rohelisemaks muutmine peaksid käima käsikäes.

Kui energiaühikutesse panna, siis diisel masinaga ringi sõites põletab ka ökonoomne 5L/100km masin üle 50kWh energiat, EV kulutab kuni 20kWh samas. Palju säästlikum ressursi kasutus. Jah, seal taustal on muid numbreid neil mõlemal veel. Aga ka neid kokku võttes jõuab sama üldise tulemuseni: roheallikad (ja ka elektriautod) on vähem ressursi raiskavad kui praegu kasutusel olev fossiilenergeetika.


# Debiilsus on teha Saksamaad
Sellele ilmselt ei vaidle väga keegi kõrvalt vaataja vastu. Võimalik, et Saksamaa pole lihtsalt suutnud teistele selgeks teha mis nende suur hirm tuuma osas on, et seda nagu katku kardavad.


# sest labjakas ja tema mantra jälgijad kipuvad unustama, et
# päiksepaneeli kõige mahukam maavara nimega liiv, ei ole ka piiramatu
# resurss!
Vaevalt et keegi seda unustab. Kõik maavarad siin planeedil on piiratud ressurss. Mõni on vähem kui mõni teine. Ja kõigi maavarade kaevandamine on omade mõjudega.
Kuna olemasolev lahendus, fossiilide kaevamine ja põletamine, ei ole jätkusuutlik ning päevapealt ei ole kogu maailm, eesotsas arenenud riigid, nõus loobuma fossiilsest energiast, siis on sellele alternatiive tarvis. Üks osa sellest alternatiivist paratamatult on päikeseenergia. Erinevate halbade valikute vahel valides tuleb valida see vähim halb variant ning sellel spektrumil on päikesepaneelid kaugelt eelistatum variant kui naftaga jätkamine.

Mis ta nüüd fosiilikate lobi on, kõige kiirem ja mugavam energialiik kõigest. Päikese ja tuulega on koige hullem saavutada energia salvestus sellele hetkele, kui seda pole, see vajab lahendamist. Vesinik siinkohal on selline hea ja mugav aga energiakulukas, muundusi vahepeal on väga palju ja muundamised vorduvad muidugi kaod nagu ikka.
Ma ei suuda kuskilt kokku hoida enam, siiani oli elektriarve 16 kuni 23 euri ja seda euri algusest saati. Nüüd on 50+ ja mind pole isegi kaks nädalat kodus olnud, metsas puid põletanud aind söögi tegemiseks või vanemate kulul elanud elik nende juures puhanud. Vaatan aind pikisilmi teaduse poole, et äkki suudetakse kuidagi lihtsamalt aatomit poolitada või liita. Lõpuks tulebki tagasi langeda puupliidi peale vist, mida ka siin Brüsseli onud tahavad ära keelata.

fossiilkütus on kõigest samasugune päikeseenergia salvestusviis nagu hüdroenergia ja vesinik . Seda on ainult sadakond aastat kauem arendatud ja kasutus tehtud suht mugavaks. Vesiniku kasutamisel on vaja jah mitut muundamisprotsessi, kuid sama on ka fossiilkütusega. Auruturbiini max. kasutegur on 55%, automootoril on hästi, kui 25% sõiduenergiaks suudad muuta. Pealegi on kolbmootoril palju juppe, mis kõik kuluvad.
Kentsakas on paralleelselt lugeda , et autotööstus kurdab ühest küljest tööjõupuuduse üle ja teisalt lärmavad nende ametiühingud , et elektriauto koostamiseks on vaja vähem töötunde, et töökohad satuvad sellega ohtu....? Vastuolu? igaüks ajab oma kitsast huvi taga...
10 aastat tagasi olid päikesepaneelid täitsa olemas juba, ainult nende toodang sigakallis. Täna on see odavaim energatootmisviis.
Las akusalvestus areneb veel 10 aastat, seni elektriautosid kõigile nagunii ei jätku.
Sõitku siis esmalt need miljardid, kel aastaringselt juba täna iga päev päikesest akutäis elektrit tuleb. Meie - mõnikümmend miljonit - võime ka oodata ja seni oma liikuvate kombimasinatega (vedu + salongisoojendus) edasi kulgeda. Ma arvan, et üks lihtsaim roheline tegu oleks sisepõlemismootorilt käitatavate konditsioneeride keelamine?
Elektrihinna tekitatud numbrid on jah hullumeelsed... esmaspäeval üksi tuli üle 112 euri... senine rekord. Talvepuude lõikumine ootab järge, enne vaja puukuur ümber ehitada, et selle katusele saaks kah 10 lisapaneeli panna. Eks sellevõrra lüheneb siis ka ahjukütmise aeg...

Mind huvitab, kas õhksoojuspumpadega kütjad ikka saavad aru, et talvel on neil väga pekkis, arvestades, et juba suvel viskab elektrihinna rekordeid. Või loodavad nad valitsuse peale, kes 2000 jevrisest arvest suure kisa saatel kompenseerib 20 jevri. Või on neil juba marislaurilikud säästunipid kasutusel- aknatihendid vahetatud , igasugu praod teibitud ja välisuks dermatiiniga üle löödud.

Mul on majas 2 soojustsalvestavat ahju ja soojamüüriga pioneerpliit. Ahje kütan lepa puudega ja pioneerpliiti puitbriketiga. Isegi kui talvel oleks nädal aega järjest üle -20 kraadi külma ja tugev tuul, oleks mul soe. Ahjud ja pioneerpliit on küll vanad aga toimivad ja hoiavad sooja. Need, kes praegu elektriga kütavad..., neile tunnen kaasa. Olen mõelnud küll linna, keskküttega korterisse kolida, kus kõik eluks vajalik lähedal aga samas ei ela praegu ka paksu metsa sees, tsivilisatsioonist kaugel. Keskküte võib samamoodi kalliks minna, samas võidakse keelata ka puudega kütmine ära või lähevad puud nii kalliks, et ei jõua osta. Ei tea sedagi, mis 5-e aasta pärast toimub, rääkimata pikemast ajast. Õhksoojuspump võib ainult sel juhul ära tasuda, kui ruum, mida see peab soojana hoidma, on väike või ei lase ruumil teatud temp. madalamale langeda ning põhiküte on ikka ahjuküte. Ega meie ühiskonnas ei teagi, kus ja kuidas oleks odavam ka 20 aasta pärast elada, tänapäevastes elementaarsetes tingimustes, kuna see elu muutub nii kiiresti. Eks tulebki lihtsalt elada ja kui miski hakkab liiga kalliks minema, siis muud lahendused leida.

https://www.latimes.com/business/story/2022-07-14/california
-rooftop-solar-pv-panels-recycling-danger

Jõuab kätte see aeg, mida ma siin foorumis olen juba mõnede definitsiooni kohaselt "targutanud".

Enne sõnade loopimist tasuks sõnastikku sirvida.

Odavaid lahendusi pole, neid ideaalse kliimaga paiku, kuhu kütte või jahutamiskulude eest kolida, on maakeral vähe ja seal juba paraku teised ees.
Lihtsurelik võib ju mõelda, et teaduse ja tehnika tormilise arengu saavutusena lahendatakse see enamikku inimkonnast vaevav mure ja seda mõistliku hinnaga aga ...
Seni odavaim kütmisviis puudega pole ju tegelikult nii odav midagi kui arvestada ahju ehituskulusid, puude ladustamispaiga maksumust, mitmekordset puude ümberladumist ,kütmiseks ja sellega kaasneva lisakoristamise aega. Pealegi pole külmal ajal võimalik mitmeid päevi kodust eemal olla või tuleb lisada elektriküte ,mis pole nii ehituselt kui ka elektri hinnalt odav.

Nendest paneelide "rohelisusest" on siin ennem ka juttu olnud- ei usuta!
Õhksoojuspumbast: Praeguste küttepuude hindadega tasub ta kindlasti lisaküttena ära, lisaks veel kasutusmugavus.
Paljuski oleneb, mida, millal ja kuidas kütta.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120036186/koalitsioonilepi
ngu-kohaselt-kaalutakse-elektrilevi-borsile-viimist

Rõõmustage härrased, varsti saate ülekandetasu ka börsihinnaga, ehk siis korrutame tänased hinnad julgelt 10 -20-ga läbi:)
Kunagi Laal tahtis elektrijaamu kommiraha eest jänkidele maha parseldada, tookord ei õnnestunud. Arvestades, kui labaselt lasti hiljuti 5 milli oma taskusse kühveldada, siis seekord läheb ilmselt loosi.
Pole midagi, pingutame püksirihma , varsti-varsti oleme 5 rikkama hulgas:)

Deus, näe, majandus toimib, surnud paneelide taastöötlus väärtus tõuseb üldise paneelide nõudluse tõttu piisavalt, et mitte niisama prügimäele vedada neid: https://www.theverge.com/2022/7/8/23200153/solar-panel-value
-recycling-renewable-energy

Kärss, sul ju maad palju, viimane aeg siis paneelid ja tuulik panna, et end isoleerida kasvavatest elektri hindadest. Teil seal maal pidi ju palju ruumi olema sellisteks asjadeks.

Soojuspumpadega kütmine siiski odavam kui otse elektriga. Paremad seadmed suudavad ka -20 kraadi juures veel parema kui 1x võimendusega kütta. Rääkimata sellest, et ka nädala keskmised üldiselt on jupp maad soojemad ehk keskmiselt ikkagi soojuspumpade kasutegur palju ligemale 3-4 kanti.

Mis kasu sest mikroskoopilisest võimendusest on, kui hind lendab 10-20x üles ja arved tulevad tonnides, mitte sadades. Keset suve on meil siin juba hinnarekordid, ma isegi ei kujuta ette, mis hinnad veel talvel ees ootavad.

Kärss? Ta ei käi siin foorumis ammu enam.
Paneelide ümber töötlemine on õnneks võimalik, kahjuks on see aga esiteks räme energiakulu, mida peab kivisöe või aatomitega mängimisega toetama veel ja teiseks kui mitu sellist tehast meil on? Vastus on minu polmt antud eelmine aasta voi selle aasta alguses, ei mäleta täpselt...

Seletage lollile, kuidas on ülekandetasu (tõstmine) seotud Elektrilevi bõrsileviimisega? Üks ei välista ju teist? Või kuda...

#Seni odavaim kütmisviis puudega pole ju tegelikult nii odav midagi kui arvestada ahju ehituskulusid, puude ladustamispaiga maksumust, mitmekordset puude ümberladumist ,kütmiseks ja sellega kaasneva lisakoristamise aega

sellest loetelust on alati välja jäetud üks kõge suurem ressurss - puidu kasvatamiseks vajalik maapind...

Kui palju peab olema seda nn "oma metsa", et jätkuvalt ühe pere energiavajadus rahuldada?

Mets kasvab "ise" ja sama koha peal uuesti, selles mõttes on ta AINUKE taastuv energiaallikas. (Taastuvenergia on selline naljakas väljend, kõik teame, mis energiaga juhtub)
Paneelialust maad ka arvestate? Paneel "küpseb" ära ja siis tuleb teda lammutada, töödelda ja siis uuesti teha-see kõik vajab toorainet ja särtsu ja....
Sama tuugeniga,
Tuleb kas aatomid kokku ajada või tume üles leida :D

Metsaga on ainult üks pisuke probleem- kui sa ta maha võtad, läheb uue metsa kasvamiseks mitukümmend aastat. Tarbepuidu puhul üks inimpõlv, lepakütte jaoks vähem, aga seda pinda, millel lepp kasvab, peab ikka hektarites olema. Olles metsaomanik, omad tavaliselt kuuse- männimetsa, vahel segametsa, aga ahju ju kuuske mändi väga ei topi, kuigi keelatud ka ei ole. Niiet kütte mõttes ole pigem võsaomanik. Ma siin praegu nopin peenemaid ja kiduramaid kaskesid suuremate seast välja, aga selliste 15cm tikkudega on ka töömaht suurem ja kordi lihtsam oleks üks 30cm lepp halgudeks teha, aga eriti põlegi neid.

Kässarile. Kuidas EE börsile viimine kahjulik on? Septembris, kui esimene aktsiate emissioon oli, teenisin nendega 2 aasta elektriarve jagu raha ette ära, nüüd laekuvad dividendid ka. Ära keskendu raha kulutamisele, keskendu teenimisele!

Kui kõik oleks aimd investeerijad, siis poleks enam tavatöö tegijat ehk poleks enam kohta, kuhu investeerida. Läks hästi sul, enamus meie staarinvestoreid põletasid oma pensioni rahad suht kiiredti maha.
Kahjulik on ta seepärast, et üks riik tarbib 2x üle oma võimekuse ja selle peame kõik kambakesi kinni maksma.

Eks see dividend ole nagu bingo loto nurkademäng- kümme tuhat võitjat ja igaüks saab kätte 1,25. Ehk siis mida rohkem paja ääres olijaid, seda vähem suppi saad.

Müüme ühisvara sandikopikate eest maha ja saadud raha laristame juhtfiguuride poolt ära , no näiteks kurikuulsate potikübarate, kõrbes metsakasvatuse alaseid kogemusi omandamas käimise ja muu seesuguse peale. Seda nimekirja võiks väga pikalt jätkata.

Ühisvara ei ole kellegi vara. See, kuidas ühisvara paljaks varastatakse, mäletab osa meist veel nõuka ajast. Sellepärast peabki EE tütarfirma EG osakud börsile viima, et ettevõttele tekiksid lisaks riigile ka eraomanikud! Müü oma neljarattaline raharöövel maha ja osta ainuski kord elus midagi, mis sulle tõesti raha teenib. Lihtsalt vingumine ei toida nüüd, ega ei toida ka tulevikus mitte kedagi.

Seda ma küsisingi, et kui suur pindala peab metsa või võsa all olema, et aastane juurdekasv tagaks ühe tavalise eramu aastase küttevajaduse.
Enamgi veel - kui palju peaks maad olema, et selle pealt tuleks lisaks ka aastane autokütus...? Olgu see siis aetud rapsiõli, piiritus või elektrijaama veetud hakkepuit, et pärast võrgust elektriautot laadida?
Ja elektrienergiavajadus?

Taastuvenergia asemel võiks kasutada sõna "isesalvestunud energia".... on ju biomassi , tuule või hüdroeenergia aluseks ikkagi Päikese kiirguse energia, mis langeb Maale ühtlaselt ja vabalt , inimese tegevusest sõltumata 24/365. Ainult Maa tiirlemise ja pöörlemise tõttu oleme vahetevahel pimedamal poolel...

Ehk siis päikeseenergia kohasem nimetus oleks "vabaenergia" ,,?

https://www.pv-magazine-australia.com/2022/07/14/theres-big-
money-in-recycling-materials-from-solar-panels/?utm_source=p
v%20magazine%20International&utm_medium=Bibblio&utm_
campaign=Network

tänaste hindadega kulub paneepi taaskasutuse peale poole aasta elektritoodangu eest saadav raha..

"Seda ma küsisingi, et kui suur pindala peab metsa või võsa all olema, et aastane juurdekasv tagaks ühe tavalise eramu aastase küttevajaduse."

Kuskilt mingi vana artikli leidsin:

hektaritagavara
210 tm/ha (Eesti keskmine 216 tm/
ha), juurdekasv 6,3 tm/ha (Eesti keskmine
6,7 tm/ha).

6.3 tm on umbes 10 ruumi puid. 10 rummiga aastas keskmist eramut ikka ära ei küta. Pakun, et ca 15 -20 rummi oleks vaja keskeltläbi. Seega oleks vaja ca 2 ha metsa, kuid jällegi kahtlustan, et oleks igaks juhuks veel 2-ga läbi korrutada see arv. Nii et ca 4-5 ha metsa võiks olla, et oma maja vajadused rahuldatud saaks.

Ma ei hakka üldse arvutama, aga ilmselgelt kogu Eestit ei ole võimalik metsaga ära kütta.

"Ümbertöötlemisele ei aita kaasa ka majanduslik pool. USA riikliku taastuvenergia laboratooriumi hinnangul maksab ühe paneeli ümbertöötlemine 20-30 dollarit, prügilasse saatmine aga ainult 1-2 dollarit. Lisaks saadakse ühest eluea lõppu jõudnud paneelist praegu kätte vaid 2-4 dollari väärtuses materjale."
---
Ei tea, kuidas USA's on aga elektroonikale peaks olema pandud juurde juba hinnale see ümbertöötlemise tasu?
Ja noh, näha, et äriliselt ei tasu ära, keegi ei taha sellega tegeleda, lihtsam on uue maantee vundaminedi koostiseks hekseldada vms, pole kasumit.
Lisaks see, mida sealt kätte saadakse - aetakse taga aind metalli, räni ei taha keegi puutuda.

EDIT: 160 ruuduse maja kütab tuimalt 7 kuni 10 ruumiga ära. Maja valmis aastal 1983, lisasoojustus sai tehtud kümmekond aastat tagasi koos akende vahetusega. Uus katel mõned aastad tagasi, radikad vanad malmid koos torustikuga, kaks korrus + maja suurune kütmata kelder. Talvel küpsetab 24 kraadi kandis.

Muudetud 22.07.22 09:19

Naabritel 2000 tugrikut MW sedapuhku küll vaid korraks, roheelektri õied hakkavad juba avanema, küll need viljad ka ükskord kohale jõuavad.

https://eestinen.fi/2022/07/karm-eeloleval-talvel-voib-elekt
ri-hind-soomes-lausa-5-10-kordistuda/

"Tavatarbijatele on elektri hinna tõusu väga raske üle elada. Kodumajapidamiste elektriarve võib kerkida 4-5 korda. Kui varasema 50-eurose arve asemel on 200 või enam, siis paljud majapidamised ei saa sellega hakkama."

Kas tõesti sommid nii kokkuhoidlikud, et 50 eurikut ainult kuus elektrit tarbivad. Mina olen justkui kuulnud, et iga päev seal sauna köetakse elektriga.

See selleks, pakun, et talvel läheb elektri hinnaga ikka päris hapuks meil siin. Tänased elektrihinnad on kökimöki selle kõrval, mis talvel juhtuma hakkab. Tundub, et paljud loodavad valitsuse peale, et küll sealt mingit toetust visatakse ja pole hullu midagi. Mul paljud tuttavad pole isegi veel küttepuid ostma hakanud, kurdavad , et 75 eurikut rumm on liiga kallis ja ootavad, mil hind alla tulema hakkab:)

Sõber elab Tamperest u 25km põhja.
2015a ehitatud täispalkmaja, maasoojuspump, olemas ka u 3t Tulikivi ahi/pliit. 136m2. Saun puuküttega. Möödunud perioodi suurim el.arve oli tal dets kuus, 74€.

selline tunne, et kevade-suvega kombatakse tarbija taluvuspiiri ja kuna viimase aja pidevalt stabiilne keskmine 200-300€ kandis andis neile mõista, et tarbijad neelevad selle rooja ka alla, siis talv ilmselt näitab "börsi" tõelist palet. olukord, kus hind võib olla ka 2000e on juba absurdne, sest kuidas on võimalik, et ühel päeval ühel tunnil saab see olla 2, 20 või 200, järgmisel päeval 2000. Siin on miskit ikka totaalselt mäda.
kogu aeg mõlguvad meeles poliitikute isalikud-emalikud niutsatused- elame talve üle ja siis hind langeb. essugi ta langeb, kodanikud rahva poolt valitud per$evestid.

Elektribörsi toimemehanismi pole keegi suutnud arusaadavalt selgeks rääkida.
Selles viimase pakkuja järgi kõigile hinna määramises on loogikaviga.
Või on kuskil artikkel, millest minusugune lollpea ka aru saaks?

Aktsiabörsil katkestatakse arusaamatut hinnarallit tegeva tootega koheselt kauplemine, elektribörsil on see igapäevane nähtus.

see on samasugune absurd, kui turule tuleb viimane kurgimüüja, kes küsib 3000€ kg ja teised müüjad panevad siis sama hinna ning pistavad 2997€ vaheltkasu lihtsalt niisama taskusse. tootmiskulud koos kasumiga ei saa ju neil olla 3000€ kui nad eelnevalt oleksid nõus olnud kurki müüma näiteks 3€ kg. või kuidas see asi peaks õigupoolest käima? keegi ei osta ju kurki kolme tonni eest kui kõrvalolev müüja müüb kolmekaga? aga kui kolmekaga müüjal kurgid otsa saavad ja ostjatel enam muud üle ei jää kui kolme tonniga osta?

jah, kui küttepuidu kütteväärtusega läbi korrutada - 700-1500 kWh/ruum - ning rehkendada ka kombijaama kasuteguriga - heal juhul 30% - siis saame, et tõesti on vaja vähemalt 2 hektarit pere kohta et maja soe ja elektriauto laetud oleks.
100 päikesepaneeli, pindalaga à 2 m², toodavad aastas 40 000 kWh puhast elektrit. saab tuba köetud, valgustatud ja sõidetud.
Vajalik pindala 100 x väiksem....

30 aasta pärast on sul uut doosi paneele vaja aga puud ikka kasvavad...

Lp.Manitseja siin on teil mingi loogikaviga, suvel saab tõesti selle elektrihulgaga autoga sõita ja lausa elamine saunaks kütta, aga oktoobrikuust alates läheb kindlasti nutuseks.Tuletan meelde, et präeguseni pole loodud mõistliku hinnaga tehnoloogiat niisuguse elektrihulga pikaajaliseks akumuleerimiseks.

mullu talvel pidin ise peale maksma novembris, detsembris ja jaanuaris.
Jätkus sellest rahast, mis oli teenitud eelneva 8 kuuga ja jäi ülegi.

Ööpäevane salvestamine pole täna enam põhimõtteliselt probleem, globaalsemaks lahenduseks on loomulikult on vaja ulatuslikumat elektrivõrkude kokkuühendamist, kus talvel varustab Lõuna Põhja kütmiseks ja suvel Põhi Lõunat jahutamiseks.
Samamoodi ida-lääne suunaliselt .

"30 aasta pärast on sul uut doosi paneele vaja aga puud ikka kasvavad..."

Just .. puud ALLES kasvavad ja 40 aastase raieringi korral tuleb IGAL AASTAL teha lageraie ja metsauuendus 500 m² peal. Askeldamist üksjagu.
Paneelid pandi paika 2 päevaga.

Kuna jutt käis metsaaluse maa kui ressursi mittearvestamisest, siis täna on hektari põllumaa hind vist kuskil 3000-4500 €/ha?
Raiutud metsamaa hinda ma ei leidnud. Ehk keegi teab viidata?

Ega sa kartulipõldu saa ka kasutada elu lõpuni. Rotatsioon peab toimima ja lageraiet on sul vaja 60 - 80 aastasele metsale, vahepeal aga teed harvendust lihtsalt ja kütad sellega. Ainukene tõeliselt taastuv energia selles suhtes. Jamaks läheb alles siis kui lapsi pole tehtud ja endal enam käed - jalad ei tööta.

Siin veidi juttu lepast. 20-30 a tagant saad jälle uue ringi raiuda, eks saab muidugi hakkama ka 10a vanuse peenema puuga. Ja ise vaatasin ka, et varakevadel maha võetud puud on nüüdseks metsikult juurekasve ajanud ning mõne aasta pärast on ühe puu asemel korralik lepapõõsas, seega ilmselt on mõtet osa kasve ära näpistada ja jätta paar-kolm tugevamat haru kasvama, niiet aastate pärast saab ühest kännust nähtavasti kolm uut puud asemele. Aga selleks ajaks olen mina ilmselt juba teises ilmas.
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/27604923/lepp-on-hea-pliid
ipuu
Kui vanaduses käed-jalad enam väga ei toimeta, siis saad alati metsa müüa ja raha eest küttepuid osta, aga sel juhul paari hektariga enam ilma ei tee- mõne aastaga saab hooldusraiete ring täis ja edasi tuleb hakata lagedamaks raiuda kui jätkuvalt müüa tahad.

Kuskil mälusopis mul on meeles isa sõnad, et lepp on selline kasulik minimaalselt 7 aasta pärast umbes, enne on mõttetu teda ahju ajada. Ei hakka üle helistama ja küsima.

Elektribörsil homse kohta piirkonnas lahe pilt
https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-
Prices/ALL1/Hourly/
Kui filtreerida valikusse EE, FI, LV, LT siis on pilt ikka....
Ehk siis teisisõnu, krt sest aru saab.....

"Kuskil mälusopis mul on meeles isa sõnad, et lepp on selline kasulik minimaalselt 7 aasta pärast umbes, enne on mõttetu teda ahju ajada. Ei hakka üle helistama ja küsima."

7 aastaga ei toimu ikka eriti midagi. 20-30 vast enam vähem peab paika.

Rõhun sõnale "minimaalne". 7 aastane võsa pelleti kujul võib täitsa toita.

Enda kogemus hall lepast: 2006 võtsin kaheharulise, lagedal kasvanud lepa maapinna lähedalt maha. Lõikekohalt olid mõlemad harud enam vähem u 15cm. Sama asja kordasin sama puuga 2018a, pikkust ei mõõtnud, kuid silmaga hinnates pea samasse klassi, läbimõõt lõikekohalt 15cm. Kusjuures, jälle kaheharuline. Esimese aastaga pärast lõiget, ajas kännule paraja tuustaka võrseid peale. Lõikasin enamus maha, jäätes 5 alles. Puu "arvas", et ka 3 on liig ja jättis kaks alles, mis siis kasvasid 12a korralikeks puudeks.
Enam too ei kasva seal, kuna koht läks planeeringuga juurimisse.
(2018 tegin ka ühes metsasosas sanitaarraiet, kus maha läksid lepad, toomingas ja paju. Alles jäid männad, kuused, kased jms. Sanitaar oli vajalik, kuna too koht oli ikke korralik dzungel ja kole. 4a on sinna lepp nüüd oma 3-4m võsa peale kasvatanud. Talvel sai ühe metsamehega räägitud, et tuleb teeb enne lehteminekut harvenduse, sest selline võsa pole miskut väärt. Kuid tea mis tol, metsamees näule ei and ja endal polnud ka mahti toda ette võtta. Eks nüüd pääb uue tööpakkumise välja hõikama, sest oma aeg maksab pisut rohkem, et tollega sedasi tegeleda. Ka kvaliteet laisklemist on vahel vaja teha...)

Kena, aga asja point oli, et pere aastase energiavajaduse saab 2 ha asemel rahuldada 200 m² paneelidega.
Ülejäänud 1,99 ha peal võib siis rahulikult metsa kasvatada ja nii seotud süsinik seejärel palkmajade näol Sahaarasse müüa - seal need ei kõdune...

Palju 200 ruutmeetri katmise peale raha läheb?
Arvutame...
118 euri korda kaks, et saada 2 ruutmeetrit.
100 tk = 2360 euri, tundub nagu mõistlik hind, et saaks edaspidi tasuta elada.
Tundub ...
Reaalsuses aga ei saa 118 euriseid autosuvila omasid üksteise otsa lappida, peab natukene kallimaid vaatama.
Järgmine aste on siis juba 350 - 450W versioon, samuti 2 ruudune ja hinnaga 250 euri.
Summa läks just kahekordseks puhtalt paneelide pealt.
Arvestades, et võimsused kasvasid, kasvasid sul ka kulud kaabli peale ja raamistiku peale ja inverterite peale.
Jämedalt võttes 1000 euri 1kWh
40 000kWh tähendab siis 40 000 euri.
Plus akud, kui tahad tagavara ka veel.
Nüüd võtame EE hinnakirja, kus on nanotootja, minitootja jne.
15kWh on see piir, kust hinnad kosmosesse hakkavad lendama, ei lähe odavamaks, mida rohkem toodad, seda kallimaks kerkib.

25 aasta pärast arvesta sama või kallima summaga.

Praegu on 500 euri jämedalt ruum puid, aasta peale läheb 10 ruumi ära, 5000 euri ühesõnaga
See elektriliitumine ja paneelide hinnad ühesõnaga tasuvad praeguse kahekordse puiduhinna juures ära 10 aasta pärast, kus hakkab + tootma, ehk sul on 15 aastat "tasuta" kraami.
Sul läks päiksepargi hinna nulli jõudmiseks 10 aastat, seega pead 10 aastat tootma, et uue pargi hinda tasa teenida. Peale seda on sul 5 aastat alles päristasuta.

Tegin ma vea kuskil?

Viga on 1ruumi puu hinnas...

Deus, pea. 1 ruum puid on 500€???
Hetkel liigub halupuu ruumi hinne 110 ja 150€ vahel, sõltub mitmest tegurist.

Ajasin pelletiga sassi, selle hinnad on raketti teinud viimase kolme kuuga. Lisaks on mul megavatid ja kilovatid sassis natukene seal max hinna arvutamise juures, see sai võetud sealt "manitseja" postitusest, asi muutus veel ebaroosilisemaks, kui ta enne oli.

Selle raha eest saab osta tüki metsa ja kui 30a pärast vajaksid paneelid uuendamist, siis metsa on selle aja jooksul juurde tekkinud. Alati on ellujäämine kindlam kui sul on ahi ja küttepuud. See toimib iga ilmaga, iga valitsusega ja ka sõja ajal või tuumatalves. Isegi peergu saad ise põletada kui mujal pimedus valitseb.

"Praegu on 500 euri jämedalt ruum puid, aasta peale läheb 10 ruumi ära, 5000 euri ühesõnaga"

Deus , ära enam peale võta :)

Nagu juba selgus, on ruumi hind seal lagi 150 kandis, 10 ruumi kuus (keskmine, suvel vähem, talvel vb rohkem), 1500 euri seega aastas ja edasi arvuta ise. Kui siin veel reaalsemad arvud mängu tuua, kui minu alahinnatud päikseväli ja ülehinnatud kuupmeetri hind (jätame hetkel õhuvahede koefitsendid välja, eks?), siis on see päikseasi veel nutusem, kui siin kredexi ja eurotoetustega mitte midagi maksnud tegelased üritavad reklaamida.
Mis peale võtmisesse puutub, siis eksid ka siinkohal, Ballmeri kõverat peab säilitama.

teemaks oli, kui palju on vaja maapinda, et saada ise kätte salvestunud päikeseenergia.
Ehk jutt käib sesoonsest salvestamisest.
Minu odavalt elektriküttele ehitatud maja aastane elektrikulu oli krooniajal 1000 euri aastas.
Väga suur kulu... sai heietatud mõtet gaasitrassist ja gaasikatlast aga õnneks ei hakanud seda ehitama . Oleks hulk raha magama pandud ja järjekordne hooldust vajav seade juurde muretsetud.
Riiklikul tasemel aga on vaja nüüd lisada miski LNG kai ja plekkida lätlastele Inčukalnsi hoidla kasutamise eest.
Vahepeal on see elektrikulu tõusnud 2000 euri peale , tänavusi numbreid veel ei teagi, kuid on lisandunud oma elektritootmine, mis praegusel juhul mitte ainult ei kompenseeri vaid suurendab tulusid, kui hind tõuseb. Jaanuariks pidevalt 2000€ peale MWh siiski vast ei lähe.
Aga eks neid tibusid loetakse kevadel.
Sinu rehkendatud 40 000 on reaalne number, kui teed täna ja vaatad pealt kuidas tellitud firma siblib....

...40 000 eest peaks täna vast 2 ha kohe tarvitatavat maad kätte saama küll ?
https://www.kv.ee/muua-looduskaunis-kohas-ojaveere-kinnistu-
ligipaas-3360602.html
Ühest otsast hakkad rsiuma ja teise otsa istutad...
Siis on füüsiline tegevus ka järeltulevatele sugupõlvedele garanteeritud..

Paljud meist siin veel ise keevitada oskavad, et raami teha? Ise keevitades sertifikaadid puuduvad elik kindlustuse võid kohe ära unustada, saad oma keevitusvigu iga aasta lappida, kui jää pragudesse ronib. 15kWh aastas park läheb tuimalt 16000 maksma, seal sees on siis inverter, mis on limiteerija, paneelide võimsus on suurem. Kütmiseks aga läheb keskmiselt 15 000kWh/aastas ehk korruta kümnega ja saad selle, et 160 000 euri maksva asjaga saad alles kütte nulli. Ülejäänud juurde veel, auto, teler, söök, veepump, seesama keevitus, millega võiks ise raamid teha jne ja see su pakutud 40 000 kWh aastas ei olegi väga optimistlik ega ka üle pingutatud number, see tähendab seda aga, et 160 000 tuleb veel jämedalt neljaga korrutada. Kokkuvõtvalt koos maja, 2x elektriauto (oletame, et sõidadki sama Teslaga 13 aastat) ja maaga tulebki miljon euri kokku, et "tasuta" elamist nautida järgnevad 25 aastat, kui paneelide garantii läbi saab. Selleks, et seda raha kokku saada 25 aastaga, peab kuupalk olema 4k euri kätte, siis jääb natukene isegi söögiraha alles aga ainult natukene.
Arvuta, kuidas tahad, oma metsast hagu korjata ja harvendusraiet teha jne on igate pidi odavam, kasulikum, mõistlikum, loodussäästlikum, pommikindlam, vähemalt kütteks ja söögi tegemiseks, kui mis iganes muu moodus.
Roheline mõtlemine on äge ja loodussõbralik ja siinkohal ei hakka neid agasid sisse tooma, mida olen korduvalt toonud, mis negatiivset on paneelide tootmises, nende installatsioonis ja nende utiliseerimisel, kuid vahel võiks korra pidurit tõmmata ajule ja mõelda, et äkki ikkagi mõni vana meetod on kasulikum nii loodusele, kui ka oma vaimsele tervisele, kui uured revolutsioonid nagu läpaka akudest salvestuspaki tegemine ja taskuarvuti komponentidega nende laadimine.

Täitsa pekkis- 43 tonni sellise maatüki eest. Mina ostsin 6a tagasi enda 4ha võsa kolme tonniga ja seda maakonnas, mis on sisuliselt aastaringi turismimagnet. Nüüd on siin täiesti toimiv elamine ja küte kasvab nö aia taga. Tähtis pole asukoht, vaid see, milliseks sa selle koha enda jaoks kujundad.

ma ei saa Teie arvutustest mitte midagi aru. mul on 10kw süsteemi võimsusega päikesepark, 66m2 paneele, aastane toodang 10000kwh. täna maksab sellise pargi ehitus 16k eur. mul on õhk-vesi soojuspumbaga kütmine, elamispinda 100m2. 4 liikmeline perekond, 2 inimest suure osa tööpäevadest kodukontoris. aastane kogutarbimine on mul väiksem kui 10000kwh. häda on loomulikult selles, et päikesest tuleb elekter peamiselt suvel, kütmine on aga talvel. Elaks maal, kus on ruumi, siis paneks mingi tuulevõimsuse ka üles ja see kataks pimedamal ajal kenasti seda lünka, kui päike ei anna.

elektriautoga arvesta seda, et kui sul on võimalik kodus tööd teha ja auto seisab päeval kodus, siis saad päeval auto akust elektrit ise tarbida, kui elekter on kallis ja päikesepaneelid ise ei anna piisavalt välja. tagasi laed auto aku öösel, kui elekter on odavam või valgetel tundidel. Lisaks on mul lihtne 1t akupaak küttesüsteemis. soojuspump teeb tööd talvel peamiselt öösel (kui elekter on odavam) ja kütab akupaagi soojaks, kevadel aga päeval, kui on juba päikeseenergiat piisavalt, aga ööd on külmad ja kütta on veel vaja omajagu.

üks küsimus veel: miks on vaja üldse igal sammul senti pooleks ajada? Inimpsühholoogia on juba selline, et investeerimise kulu unustatakse varsti ära, aga suuri igakuiseid arveid on raske taluda :).

Seega 30k eur näiteks koduseks elektritootmiseks investeerida (päike ja tuul) + muud nutikad lahendused ununeb ära kiiresti ja kui hiljem on elektriarved aastas mõnituhat eur väiksemad, siis seda tunned sa pidevalt. muuseas 30k= ühe uue pigem odavamapoolse sõiduauto hind.