20 000€ maksva fossiilauto ostja maksab 4000€ registreerimistasu riigile, mina sain selle võrra elektrika liisingumakse madalamaks. Ahjaa, registreerimistasu tuli muidugi ka maksta elektriautot ostes, 150€. Aastamaks on 50€. kui palju on 20 000€ maksva fossiilauto aastamaks? Jah, see sõltub, aga kindlasti mitte 50€. Kas ma juba seda olen maininud, et elektriautot saab mõnedes avalikes laadijates ka börsihinnaga laadida, isegi kui kodus laadimisvõimalus puudub. Elektri hind on isegi praegu öösel madal, suvel päeviti vahel aga lausa miinushinnaga.
Eestlasele meeldibki kõige eest rohkem maksta. Asi on põhimõttes! Ja muidugi tuleb oma rahaga nii nutikalt ringi käival fossiilauto omanikul naerda elektriautode üle ja kiruda riiki. See pidavat näitama tohutut tarkust.

Muudetud 01.12.25 21:49

Maiko40: palun ära enam peale võta, homme on tööpäev!
Selliseid soganumbreid annab ikka otsida..

Minu väikese aga uue elektriauto kohta välja toodud numbrid vastavad tõele. Olen need summad ju ise ära maksnud. Mõned hinnanäited: https://veego.ee/uudised/suurimad-ja-vaikseimad-registreerim
istasud

Muudetud 01.12.25 21:57

Riigikogu valimisteni on jäänud ca üks aasta ja kolm kuud. Äärmiselt vähe tõenäoline, et automaksu kehtestanud erakonnad jätkavad valitsemist ka pärast valimisi. Paari aasta pärast pole Eestis enam mingit automaksu. Elektriauto üks eelis fossiili ees kaob niikuinii varsti ära. Kas natuke piinlik polnud riigi käest auto ostmiseks toetust küsida?

Ei olnud põrmugi häbi toetust küsida. Olen täpselt samasugune maksumaksja, nagu teiegi. Isegi kui maks kaob, on toetus on käes ja elekter ei maksa endiselt teatud aegadel mitte midagi. Mida rohkem aega edasi, seda rohkem hakatakse kindlasti maksustama ka elektriautosid. Praegu veel võib elektrika ost olla rahanduslikult parim otsus. Muigama ajavad elektriautosid halvustavad kommentaarid aga küll. Vähemalt rahaliselt sõbrad, võib see nali olla täna veel teie endi, fossiiliga kulgejate, kulul.

Muudetud 01.12.25 22:16

Vaata laupäevast autosaadet, ja seal ütleb üks automüüja välja sulle üllatusena tuleva tõetera. Kõige odavam on sõita enda olemasoleva autoga. Mõtle nüüd veidi. Kütusest rääkides, odav on vaid seni, kui oled kodust 100 km raadiuses talvel. Sealt edasi sõidad kallimalt, kui mingi bemmimees kolmese diisliga.

Kas sa selle käru ostmiseks saidki neli tonni toetust?
https://gomore.ee/rendiauto/929644
Ja millal sa sellega sõidad kui peamiselt oma rattaterrorismiga tegeled? Või ongi vaid rentimiseks?
https://www.facebook.com/people/Rattaterrorist/1000902639953
68/
Ja miks maiko79 maiko40-ks muutus?
Aga kuulame, mida sa endast räägid
https://www.facebook.com/reel/1131677512451170

Niiet elektrikäruga on odav sõita? Eriti kui tööandja elektrit tarbid?
https://www.facebook.com/reel/644068778273608

Vaatan, et su firma ei ole just kõige suurem maksumaksja, seega su elektrikäru eest on siiski teised maksumaksjad rohkem maksnud.
https://www.teatmik.ee/et/personlegal/14495117-Vesituul-O%C3
%9C
Tööjõumaksud: 49.00 €
Maksud töötaja kohta: 49.00 €
Hinnanguline keskmine brutopalk: 131.00 €
Hinnanguline keskmine netopalk: 126.28 €

Käib väikestviisi oütamine?

Lame, eriti lame! @fdghfgh
Kui argumendid otsas, siis lähme isiklikuks :-(

Ei saa hästi aru, mis argumentidest sa jahud? Et me siin teeme elektrikaid totaalselt maha ja nüüd viimase õlekõrrena muutus kogu netis vabalt vedelev info argumentideks? Mine arene.
Kusjuures taoline väike elektrikäru on linnatingimustes üsna mõistlik liikur- ei pea vihmavarju kaasas tassima ja saad kiiremini kohale, kuigi mõni ratta- või ühistransa fänn vaidleks ilmselt vastu. Eks seegi argumentatsiooni küsimus. Vaatasin mobiles, et sellise mõni tuhat sõitnud punni saab ca 10-12K eest kätte.

Mind on korduvalt isiklikult rünnatud, kui räägin, et Eesti elul ei ole enamasti viga midagi. Kellel käed ja pea töötavad, see saab Eestis hästi hakkama. Ainuüksi selle pärast jätkan sellistes teemades sõna võtmist, et rünnakud minu vastu lähevad üha isiklikumaks. Mulle meeldib elada vabas riigis, kus igalühel on õigus oma arvamusele ja kus sõna on vaba ja anonüümsed vihapallid teisitiarvajate suud kinni ei tule toppima.

Muudetud 02.12.25 11:33

Kodu on kindlustatud, auto on kindlustatud, kas peaksin ka elu kindlustama, sest saan Eestis oma eluga hästi hakkama? Kuhu me nii välja jõuame, kui sind oma eluga hästi hakkama saamise eest siin riigis tuleriidale tahetakse panna? Kas Karl Marx on uuesti au sisse tõusmas? Kas edukaid inimesed ja edukust tuleks põlastada? Ei ole kaugel aeg, mil punased, punalippude lehvides, juunikommunistide kombel, raskelt teenitud vara ümber jagama tahavad tulla. Mõisad põlevad, saksad surevad ja eestimaa saagu leekidesse?

Muudetud 02.12.25 11:50

Milles rünnak seisnes? Vaatasime lihtsalt, millega sõidad, et foorumis nii kõva seletaja oled, palju makse on makstud, et toetusi õigustada ja kuskile sisse pole häkitud ega isiklikke andmeid lekitatud. Niiet tõmba oma tuleriitade ja põlastamistega vähe tagasi. Kui vabas riigis riputad vabatahtlikult oma elu netti, siis nii ongi- kõik võivad su tegemisi jälgida.
Ja milles su edukus siis seisneb- kõik töölkäivad inimesed on ju edukad.

Võid olla täiesti kindel, minu suud sa kinni ei topi. Jätkan oma postituste tegemost ja arvamuse avaldamist varasemast intensiivsemalt. Kas ma väljendasin ennast piisavalt selgelt?!

Muudetud 02.12.25 12:07

Tegelikult ei ole siiani aru saanud, mille üle sa siin arvamust avaldad?
Et petroolipõletajad ja rämps ja elekter üle kõige?
Oleme seda juba korduvalt lugenud, lase vahelduseks mõni uus plaat välja.

kel käed ja pea töötab,see saab ka indias hakkama!

normaalne huumor ja siin saab ikka iga päevaga "targemaks".

On jah huumor, 20K € uuel autol on reg tasu 4K €...

fdghfgh, saame kokku, vaatame su finantsid ka üle. Ehk saan sulle nõu anda, kuidas oma eluga paremini hakkama saada. Minu kontaktid on sul olemas. Olen nõus üks kord tasuta nõustama. Tavaliselt küsitakse selle eest raha. Ühtlasi tänan sind mulle reklaami tegemise eest.

Muudetud 02.12.25 19:29

Rahu, ainult rahu. Ootame veel veidi ja mida moodsam auto, sealhulgas elektrikas,muutub üha haavatavamaks välistele mõjutajatele. Hea värske näide Venemaa ja porsche.
Seega kui tulevikus kodutänaval kiiruskatseid teed või elektrilise käru laadimist naabritel laes pirnid vaid kergelt hõõguvad kutsub tige naabrinaine nutika lapselapse külla ja kaebab muret.
Ja ongi su pidu läbi oma uhkuse allikaga sest eranditult kõik ülimoodsad asjad on kaugelt näpitavad.

Rahunege maha! Selge on see et naftat ei saa lõpmatuseni välja pumbata, varem või hiljem saab see otsa. Seega tuleb otsida muid alternatiive ja elekter on üks võimalus. Ega Sinu 3liitrist bemmi ka ei tehtud ühe päevaga valmis vaid saja aasta jooksul. Kusagilt tuleb ju alustada. Kui kellegile hetkel saada olevad elektrikad ei sobi, siis tuleb oodata kuni asi areneb.
Äkki tuleks tõsiselt mõelda mis siis saab kui naftat enam maa seest ei tule. See et paaki pole midagi panna on väiksem probleem võrreldes sellega mida nende tegelastega peale hakata kellel muud sissetulekut ei ole. Ja neid ei ole vähe.

Sinu pisike silmaring teeb sulle au- oled üks neist, kes maailma toimimisest midagi ei jaga ja arvad, et nafta kallatakse vaid paaki. Esiteks ilma naftata ei toimu siin maailmas hetkel midagi, ka autosid ei toodetaks või siis ehk puust kerede ja puust ratastega.
Olgu, see oli liialdus, sest põhimõtteliselt saab nafta asemel kasutada muid materjale, on nad siis looduslikud või tehislikud, aga tegelikult ju põhinebki meie elu kõigel, mis loodusest saada on- inimene on leidlik ja kui poleks olnud naftat, oleks ka ilma hakkama saadud. Ka naftale sarnanevat ollust on võimalik loodusest toota.
Aga pikk jutt lühidalt- kui sisepõlemismootorit saab käivitada ka biogaasi või biodiisliga, mida saab kasvõi elusolendite sisikondadest toota (muu läheb söögiks), siis elektri väntamine on kübe keerulisem- ei sünni ükski päikesepaneel ega tuulik ilma nafta kaasabita ja vaevalt et keegi hakkab biodiisli või -gaasiga käivitama genekat selleks, et mingit akut laadida. Hetkel muidugi saame elektri hõõrumiseks veel naturaalset looduslikku gaasi kasutada.
Seega nafta lõppemisel võib tekkida küsimus, et kas jätkata elektriautode tootmist või kasutada järgi jäänud looduslikke ressursse sisepõlemismootorite jaoks. Aga et selle lõpuni on siiski veel piisavalt aega (keegi muidugi ei tea kui kaua), siis on ka natukene aega asjade toimimise ülevaatamiseks ning teha ettevalmistusi reaalsuse muutuseks.

Õlipea möla nagu ikka, elektrit toota just palju lihtsam ja mitmekülgsem, algelise generaatori saab üsnagi laialtlevinud kolast kokku keevitada ja siis ketra seda käsitsi, tuule, vee või auru jõul(tänapäevastest paneelidest rääkimata) ning vurts tuleb. Mine tooda aga bensiini alternatiivi omale kuuri all, vaata kui lihtne see tegevus on, et kas kannatab ka seda toodetud solki paaki valada ning masinat liigutada, pole nagu kuulda olnud, et kusagil keegi väga sellise asjaga pooleldi põlve otsas hakkama oleks saanud, elektrit toota pole aga mingi eriline imetegu.

Kässariennul on põhimõtteliselt õigus. Ühe agaga...

Elektriauto laadimiseks vajalik energiakogus on päris karm töö välja vändata isegi korralikust generaatorist. Rääkimata "kuuri alt leitud kolast kokku keevitatud kenekast":)

Muudetud 03.12.25 23:00

miinimum reisilaadijaga 230V ja 6A ehk siis 1380W, päris kondiauruga seda välja ei pigista, ent midagi ulmelist seal ka pole

Erinevalt "manuaalsest" elektrist on/oli Maarjamaal mitu sõidukit, mis puugaasiga ringi vurasid...

Mine tooda aga bensiini alternatiivi omale kuuri all, vaata kui lihtne see tegevus on, et kas kannatab ka seda toodetud solki paaki valada ...

kässarid pole vist midagi kuulnud samakast? Täiesti põlev ollus, tänapäeval segatakse seda isegi bensiini sisse, et maailm rohelisem oleks.
Tootmiseks sobib igasugune kääriv materjal ning aparatuuri üleskütmiseks igasugune põlev materjal. Loomulikult võib kuuri all ehitada ka aurumootori ja selle külge geneka aretada, aga jällegi- elu aluseks on põlevad materjalid, ilma nendeta ei sünni siin ilmas suurt midagi. Või äkki on lihtsam aurumootor auto peale kruvida kui aku laadimisega jännata? Küttematerjali leiad suvalisest padrikust ja tee peale ei jää.

Ilmasöja ajal söideti puugaasi, mitte samakaga. Maailmalöpu tingimustel on teie köige suurem mure ellu jääda, mitte kuidas samakaga autot toita vöi kuuri all elektrit vändata.
Olemuslikult on kogu tänane inimese aöök, jook, riided jms seotud naftaga. Eriti just riided on kaunis palju natakeemia tulem. Eks miskit saab asendada taimepöhise keemiaga, aga selleks on vaja vähem inimesi (aitäh teile samasoolised, te päästate planeeti!) ja tehnoloogilist hüpet. Elektriautod senikaua siiski leevendavad fossiilinälga vöi vähemalt hajutavad allikaid (Hiina näide - see aasta vist oli nii, et nende CO2 ei kasvanudki enam).
Ma söidan oma elektrikaga ilka edasi, aga ei kiru neid, kes kaugeid otsi säästliku fossiilikaga söidavad.

Samaka tootmine oli lihtsalt kodune näide alternatiivist naftale, loomulikult on tema vajalikes kogustes tootmine mahukam kui halgude katlasse alla viskamine. Aga riided olid inimestel seljas ka enne nafta leiutamist, seega pole suur probleem kui tagasi villa, lina ja siidi aegadesse pöördume. Praegune riietetootmine, õigemini nende meeletu tarbimine on otsene suur reostus, niiet ka selle arvelt saaksime kõva kokkuhoidu. Ja taaskord tuletan meelde, et ilma fossiilideta ei sünni ega liigu ükski elektriauto. Ma tõin eespool arvutusliku näite palju kulub kilovatt-tunde bensiini ja elektri puhul, aga loomulikult ei viitsinud keegi sellesse karvavõrdki süveneda. Ilmselgelt on raskusi natukene rohkem mõtlemist nõudvate asjade puhul. Kellegi poolt välja mõeldud loosungite pidev kordamine loomulikult ei nõua erilist vaimset pingutust.
Hiina aga jätkab söejaamade ehitamist, sest ilma nendeta lihtsalt ei saa ning kuskil hiina kohal ei ole sõltumatuid mõõteriistu, mis annaksid meile reaalseid andmed nende co2 toodangust. Seega usume neid, kes need andmed on välja kalkuleerinud. Eks nad kindlasti reaalajas vähendavad neid tänu tuulele ja päikesele.
https://e360.yale.edu/digest/china-new-coal-plants-2027

Viimased 18 kuud ei ole Hiina co2 eritamine enam kasvanud. Seda, et kasv pöördub languseks, on prognoositud juba mõnda aega. Hiinas samas on majandus kasvanud iga aasta, sisetarbimine on kasvanud samuti iga aasta. Autostumise tempo on kiire. Kasvanud on ka eksport, ehk Hiina kui maailma tehas on tootnud rohkem ka teistele riikidele. Loomulikult on Hiinas kasvanud ka elektri tootmine ja tarbimine.

Taasuvenergia arendamine on Hiinas kõrge prioriteediga. Elektriautodele üleminek on samuti kõrge prioriteediga. Kuna Hiinas toodetakse kogu elektriautodega seonduv (sh akud) kohapeal, siis ei saa ka öelda, et akude tootmise saaste jääb mujale. Pigem on Hiinas elektriautodele üleminek üks osa sellest, et co2 mahtude kasv on saadud pidama.

Hiina sarnase riigikorraga riigis on üleminekud lihtsamad - valitsev "kunn" ütleb mida ja kuidas peab tegema ja kõik teevad, andes endast 110% :-)
Meil vastuoksa võib suvaline junn vastu haukuda, et mulleeimeeldi/ minaeisaa ja võib oma meeldimatust/saamatust igal pool kontrollimatult kuulutada. Ja see ei puuduta ainult elektriautosid :-)

vaevalt Hiinas meist keegi elada tahab. Aga see on õige, et Eestis ollakse vastu kõigele uuele (kaevandused, harjutusväljakud, elektri tootmisvõimsused, teed, raudtee, tehased), aga samal ajal soovitakse, et majandus ja elujärg kasvaks.

Vaata, me võime siin oma 1,3 miljoni elanikuga riigis nahast välja pugeda, kuid kui nendest u. 400000 teevad päris tööd, 200000 saavad mingil moel riigilt palka ja ülejäänud on pensionärid ning lapsed, siis siit suurt parti ei lase. Riigiametnikud peaks selle moto omale seinale panema presidendi pildi asemel.

Suundume nüüd ilusti sõbralikult ökomöko teemasse jälle!

Viimasel ajal on euroopasse ja loomulikult ka eestisse müügile tulnud päris mitmeid hiina elektrikaid, samas kui suur ja võimas euroopa autotööstus kidub ja kurdab, et asjad kisuvad peedistumise suunas. Seega sisuliselt kogu euroopa on nõus oma raha kinkima hiinlastele, selmet ümber korraldada oma autotööstus ja hakata tootma midagi, mis tavalisele inimesele peale läheks, st esmalt oleks rahakotisõbralik. Jaa jaa, oleme kuulnud, et akud ja muu kama tulevad nagunii hiinast ja me ei suuda konkureerida hiina odava tööjõuga ja muu bla bla, aga vähemalt oleks võinud juba aegu tagasi olla natukene ettenägelikum, mõelda sellele, et kui tahame olla mingi euroopa liit, siis ka tegutseme siin liiduna nii, et sellest ka liidule ehk siis kõigile liidus elavatele inimestele kasu sünniks. Selge see, suured autotöösturid-omanikud tahavad kasumit ja mitte vähe, aga asi lähebki pekki just sellepäras, et kogu mõtlemine on suunatud ainult kasumile, rahahunnik peab pidevalt kasvama, ükski kapitalist ei lepi sellega, et rahakraanid kõigest nirisema hakkavad. Aga siis tuleb hiinlane ja ostab ära järjekordse euroopa ettevõtte ja mingi ime läbi suudab selle ikkagi töös hoida. Miks siis eurooplane seda ei suutnud?
Aga kuna keskmisele tainapeale on olulisemad vilkuvad tuled ja säravad ekraanid, siis lähebki hiina auto kaubaks- suht odav, suht edev näeb välja ja sõidab kah. Liisingueluga harjunud inimese jaoks poogen- kannatab osta ja sõita küll ja laseb tunda end progressiivsena, passatimehest paremana. Ei koti teda, et raha voolab hiinlaste taskusse. Aga miks euroopa ei suuda sobivaid autosid toota? Mitte tulede ja viledega, vaid lihtsalt sõitmiseks mõeldud. Tõe huvides tuleb siiski tunnistada, et midagi juba on. Aga kas konkureerib hiinaga?
A66 ütles õigesti- sellise rahvaarvu juures peame olema nutikad, mitte matma miljardeid raudteerööbastesse ja neljarealiste asemel võiks meil alustuseks olla liikluskultuur, kultuursed autojuhid, kaasliiklejatest hoolivad rooli- ja lenksukeerajad ja mõistusega inimesed riigiametites, kes ütlevad, et vot selle miljoni kulutame sinna ja kulutame hästi, niiet inimestel sellest ka kasu oleks.
Ja kõik harjutusväljakud ja muu kammajaa tuleb ehitada nii, et inimestest üle ei sõidetaks puhtalt selle nimel, et nii on ärimehel mugavam või riik lihtsalt tahab nii ja teie olge vait.

Nutikad eestlased teevad.
https://majandus.postimees.ee/8372760/kas-jargmine-ukssarvik
-eestis-arendatud-elektrikaubarattad-hakkavad-vallutama-euro
opa-suurlinnu
Tegemist on neljaveolise elektrilise kaubajalgrattaga, mis suudab ühe laadimisega läbida kuni 100 kilomeetrit, kasutab vahetatavaid akupakke ning saavutab e-jalgratta regulatsioonidele vastava 25 km/h tippkiiruse. Kaubarataste kandevõime ulatub olenevalt mudelist kuni 200 kilogrammi.
Omniva kasutab praegu 15 elektrilist ratast eri Eesti piirkondades ja postifirma hinnangul kulub elektrirattaga posti veoks 40 protsenti vähem aega kui jalgkulleritel ja 20 protsenti vähem kui autokulleritel. Euroopa suurlinnade tänavatel vurab aga praegu juba pool tuhat Vok Bikes'i ratast ja seda 14 erinevas riigis. Kuigi Omninva on elektriratastega rahul, ütles Vok Bikes’i tegevjuht ja asutaja Indrek Petjärv, et ratta tõeline väärtus tuleb välja Euroopa suurlinnades.
«Meie põhifookus ongi Euroopa kõige tihedamalt asustatud kesklinnad, nagu London, Pariis, Amsterdam ja Rooma. Nendes linnades on kesklinna piirkondades väga kõrge ummikumaks. Näiteks Londonis tuleb uuest aastast ummikumaks ka elektrilistele kaubikutele — varem elektrilised seda maksma ei pidanud,» rääkis ta.
Seega surutakse Euroopa suurlinnade südametest kaubikud ja autod välja ja see avas võimaluste akna täitsa uutmoodi neljarattalisele elektrilisele linnasõidukile, mis on mitu sammu edasi tavalisest kargorattast, kuid liigitub veel siiski rattana.
Kuigi Vok Bikes'i kallim mudel maksab 15 000 eurot ehk samas suurusjärgus kui pruugitud kaubik, tõi Petjärv kohe näitena Londoni, kus ainuüksi kaubiku omamine võib kuus maksma minna 2000–3000 eurot. Ettevõtte üks peamisi pudelikaelasid oli kuni viimase ajani tootmine. Ettevõtte oli arendanud ratta, oli olemas üle-euroopaline turundusvõrgustik, kuid samas polnud ettevõttel piisavat tootmismahtu, mis oleks kasvale nõudlusele järele tulnud.
Siis juhtus aga kombinatsioon õnnest ja kõvast tööst. Ettevõtte üks klientidest on Veolia, mis hooldab Renault tootmiskompleksi, kus nad kasutavad elektrirattaid hooldustöödel.
Need jäid seal aga silma Renaulti arendustiimile ja ülejäänu nagu öeldakse, on juba ajalugu.

Ära kirjuta nii pikalt asjadest, millest sa mitte midagi ei tea - majandusest.

Tohohh, nüüd saab ajakirjanik ka verbaalselt molli WACK!

...jajah...Hiina kolis (kolib) jalgratastelt über autodele, Euroopa aga autodelt jalgratastele.... igaühele tema võimete kohaselt... ?

Kui juba Ameerikas tasub elektriauto rahaliselt paari aastaga ära, mis siis veel Eestist rääkida, kus vahemaad on tillukesed ja kütus tanklas kaks korda kallim(Iga auto on enamasti kulu pere eelarvele, kui sa just taksojuht ei ole ja oma autoga raha ei teeni. Vihje neile, kes kõikjal nutavad, et elu on raske ja et keegi röövib neid).
https://insideevs.com/news/739799/ev-myths-gas-diesel-compar
ison/

Muudetud 06.12.25 14:40

Autode ostuhind täiesti välja jäetud. Kui elektriauto on hoobilt 30 000 võrra kallim, ökota palju tahad, seda raha sa niisama tagasi ei saa. Või siis selle Soome testi järgi - vali 30 000 eest varustusega ICE vs plangu elektrika vahel ja ole õnnelik, et said 65 tonni eest auto, millel puudub kiirushoidik, istmesoojendus, kõlareid on 4 tk jne.
Muide, iga-aastane õlivahetus maksab 25€ + õli 50€. Kõike muud peab elektrikal ka tegema. Lisaks ei vaja enamus tavaautosid iga paari aasta tagant vedrustuse ja pidurite remonti, mis lähevad EV-l sama kiiresti kehvaks kui tavaautos mootoriõli.

lisaks käigukastid, mootoririhmad jne kõik need sajad liikuvad osad, mis üksteise järel mingi hetk p3rse hakkavad minema ja pappi nõudma(ja mida elektriliikuritel pole). Mu viimatisel masinal mingi tüüpviga oli(paljudel on vist tegelikult mingist hetkest), et mootor pidevalt kuskilt kergelt ligane ja jälle üv-l läbi ei saa ning sõelu mingite pisikeste lekete ja huinjaadega pidevalt remondiputkade vahet. Elektrilisega üldiselt suht easy värk, veermik ja pidurid on need põhilised lliikuvad/kuluvad osad ja muud mõttetut jama seal ei ole õnneks suurt midagi, kuhu raha alla tampida ja pidevalt silma peal hoida, et kus mis nüüd jälle lekib ja jebib.

Pluss lisaks see sumpa lappimine teatud hetkest, et hakkab see ka kusagilt järgi andma ja hoolda/uuenda seda jura ka seal.

mul hobikal vanust 35 aastat mootor ei leki ja sumpa originaal.miks te võrdlete oma vanasid hooldamata parsasid uute elektrikatega

asi ongi selles, et elektrikal ei saakski tekkida selliseid vigu ka hooldmatusest ja mis iganes muudel põhjustel, kuna polegi selliseid persse minevaid osasid seal nagu fosssiilil kõik kohad täis on

Kas närviliseks ei tee teadmine, et pidevalt mingi pommi otsas istud, mis annab särisedes heal juhul mõne sekundi aega autost putku panna? Akupanga põlemist Tallinna lennujaama lindil on ju kõik näinud? See lihtsalt üks ja väike näide, vaadake maailmaavarusi ka. Elektrimootor on ka liikuv element, igasugu liigendid jne. Pidurid, elektroonika on juba mainitud. Ikkagi on veel liiga vara, el autod on fossiilidega võrreldes alles 1938. aastas. Mingit ketti on lust vahetada teadmisega, et järgmine 200K on hooleta.

Milleks selline abstraktne jutt... kõik teavad nagunii, et fossiilikate puhul on saadaval palju häid ja halbu valikuid nii viie kümpsi, viie tonni kui ka viie soti hinnakkassis. On häid mahtuniversaale, pisikesi putukaid, võimsaid "vedureid" ja ka maanteelaevu. Halbu valikuid on lihtne välistada, neid ei pea ostma. Särtsukate puhul pole 5K eest häid valikuid enamikes autoklassides, rääkimata viiesotistest autodest. Katsume selle teadmisega nüüd edasi elada lootuses, et kunagi on ka viie soti klassis need valikud olemas;)

Proovime konkreetsemalt ühe populaarse mudeli näitel, millega vast kõik on vähemalt korra sõita saanud, teavad selle mahukust, mugavust jne. Diisli aastamaks on 50e, regamismaks 710e, joob maanteel reaalselt kogu pere ja iga ilmaga alla 4 sajale (lähemas pereringis aasta vanused 2tk, man ja aut sama 110kw mootoriga), tohib vedada kuni 1600kg haagist ja 26K eestki ei taheta neid, millel juba mõistlik varustus ja kruntvärv mingi mõistliku tooniga kaetud.
https://kampaania.skoda.ee/et/S353732/
Kui kallis on odavaim sama funktsionaalsust (tehnilised näitajad, istumisruum, sõidumugavus jne) pakkuv uus särtsuauto? Jätame lihtsustamiseks esialgu niigi väikesed kütusekulud, kaskohinnad ja väärtuselangused mängu toomata. Palun linke, millega saab samade ootustega sama kaugele sõita. Ilma "agadeta"!

Kui "mootor pidevalt kuskilt kergelt ligane", lased alt brake cleaneriga puhtaks ja ongi kõik, ülejäänu on puhtalt enda väljamõeldud "meelelahutus". Läbi kukkumiseks peab mootor kas reaalajas õli kusema või pesemata olema. 1-2 tilka päevas ei ole üv mõttes isegi leke. Nt praegu toodetava Niva puhul on tehase manuaali järgi normiks 13-14 tilka MINUTIS. Rahvatarkus ütleb, et kui auto õli ei leki, ju pole seda sees enam. Meremehed ütlevad, et iga õige laeva sees peab kasvõi natukene vett olema - autode kohta võib siis öelda, et igal õigel autol on kusagil kasvõi väike õlileke :)
Rihmasid vahetad hästi vanamoodsal mootoril 60tkm/5 a tagant, uuematel võib olla kuni 180tkm/12 a. EV puhul läheb selleks ajaks vahetusse juba terve auto.
Ka summuti täielik läbiroostetamine võtab rohkem aastaid, kui elektriauto kesta suudab :)

Tegelikult võiks haagise veo võimekuse ja sõidu ulatuse võrdlusest välja jätta .Võimalik et tuhandest autost paar tükki veavad tihti haagist ja enamuse päevane läbisõit jääb alla 300km. Muu on juba maitse küsimus.

Seda põlengu hirmujuttu võid omasugstele õlidele õigustuseks tuua kui tahad, reaalsuses on see, et statistiliselt olematu arv neid põlenguid fossiilidega võrreldes. Ja kui benapaak peaks tuld võtma, siis see põleb veel kiiremini. Mul sellel konkreetsel mercedesel pidi põhjakatte maha kiskuma ja kusagil kanalipeal siis ligi ronima, et see mootor sealt puhtaks nühkida, endal polnud selliseid võimalusi ega viitsimistki selle õlise pasakäkiga seal mökerdada, ikka viisin töökotta ja et tehke viisakamaks ja vaadake, et koskohast seda jama tuleb ja kui väiksem asi, siis üritage juba ühe jütiga pidama ka saada, tampisin pappi, saadi pidama ja järgmisel aastal järgmine koht ja hakkas kõik uue ringiga pihta. Lisaks veel mingid väikesed lekked sumpal ja suka vahetus jms mõttetud tilulilud, mida lõpuks tuleb persetäis kokku ning kui lõpuks rahaks/ajaks ümber arvutad selle jebimise, siis viskas kopa ette ja müüsin maha ära üldse, aitab nendest aurikutest mulle.

Aga pidi ju olema ilma agadeta;)

Pereringiski (lähisugulased) on need autod ostetud ikkagi sõitmiseks sinna, kuhu ühistranspordiga ei pääse ja sauna/küttepuid kah pagasnikus ei veeta. Isegi vaid 5x aastas sellepärast autot rentima hakata oleks ajuvaba lisakulu tasuvusest rääkides.

Las olla siis nii haagise kui ka lennukauguse numbrid poole väiksemad kui neil diislitel. Isegi sel juhul pole enam mõistlik rääkida reaalsest konkurentsist.

Edit/kässariennule: Sinu roimaarmastuse juurde kuuluv oskamatus endale sobivat fossiilautot valida ei ole fossiilauto kui tehnilise lahenduse probleem. Paljud autod on ka 20 vanusena lappimata sumpsiga ja leketeta, samas paljudel tekib ka läbiv kererooste enne keregarantii lõppu. Proovi eristada argumente välja mõeldes olulisi asju mitteolulistest.

Muudetud 07.12.25 21:52

Fakt on see, et raskemat haagist veavad väga vähesed.
Pikki otsi igapäevaselt sõidavad samuti vähesed. Ka neid, kes iga nädal sõidavad pikki otsi, on vähe.
Seega neid tingimusi vajab Kärss. Olgu nii, talle elektriauto ei ole sobilik.
Mulle näiteks ka elektriauto lihtsalt ei meeldi, aga mis see teisi peaks kottima?

Annan alla! Leidsin isegi odavamaid elektrikaid mis mulle isiklikult rohkem meeldivad kui see Skoda (maitse asi), aga tehnilistele tingimustele ei vasta ükski. Ei leidnud manuaalkastiga el,autot :)

Minu meelest on see lihtsustatud arusaam, et elektriautol ei ole komponente, mis katki saavad minna. Elektroonika väsib samamoodi, igal komponendil on antud mean-time-before-failure ja kuna voolutugevused on suured, siis töötavad komponendid piiri peal. Raamatupidajad ei lase elektroonikat niivõrd üle dimensioneerida, et seal sajad amprid elektroonikale nohu oleks. On ette tulnud, et tehased optimeerivad hiljem tarkvara kui komponendid vastu ei pea. Elektriauto elektroonika ei ole võrreldav näiteks aastakümneid poleeritud sissepritse ajudega, mis on tõesti ääretult töökindlad.

Jah, summuti leket ei ole vaja parandada ega süütepooli vahetada, aga elektroonika anomaaliate pärast ei julgeks never-ever elektrikat üle garantiiaja pidada.

Minul ei ole Octaviat, ei tunne ka puudust, särtsuautost tunnen (sagedased poolepäevased elektrikatkestused).

Octavia on lihtsalt näide, kuna kuulub omaduste tõttu juba kaua Eestis enimmüüdud autode hulka ja Octaviate puhul ka tean, milleks need reaalelus suutelised on, mitte ainult paberil. Link oli näide, automaadiga saab veidi teises varustuses mujalt odavamaltki. Võrdleme ikka tervikut, kui keegi üldse leiab, millega võrrelda;)

"Kärsale ei sobi" on argumendina kasutades kõige labasem teema trollimine enimmüüdud automudelitest rääkides.

taaskord mingi otsitud pläma, et elektroonika annab saba, too mõni näide siis, kus näiteks need kõige vanemad leafid jms, mis praeguseks 10+ aastat vanad, et oleks reaalselt ka mõni juhus ette näidata, kus inverter oleks maha põlenud vanadusest vms, no ei leia neid, mootorijuhtimise jõuelektroonika on niisamuti aastakümneid sisse arnendatud teema juba ja põhimõtteliselt tööstusautomaatika sagedusmuunduritega sarnane lahendus lihtsalt masinatesse üle toodud ja probleemidest antud osas väga vähe kuulda olnud. Mingitel hyundai mudelitel(vist) teatud partiis oli laadimismoodulitega küll probleeme, kus need suht uutel masinatel juba maha põlesid, aga see oligi reaalselt disaini ja tootmispraak ning üldisest el-autopargist olematu veamäär. JA jah, mingid käruga uhamised põhiargumendiks tuua siis jah, mõne üksiku kärsa rida, kes kusagil kapa kohilas iga päev omale sinna mingit sodi peab vedama, isiklikult minul pole kunagi vaja läinud linnainimesena haagist mingi kola vedamiseks ja miski konks ja selle vedamise võimekus null argument suuremale osale tavaautoda kasutajatest, statistikat lihtne teha, kui mitmele protsendile reaalselt seda konksu niiväga vaja läheb, mine sõida tlalinnast tartusse näiteks, loe kõik masinad kokku keda teel kohtad ja siis vaata mitmel neist on käru taga sel teekonnal, murdosa olematu protsent.

Kässarienn võiks huvi pärast vaadata, kui paljudel autodel see kärukonks millegipärast olemas on...ega see ei kasva ju niisama iseenesest, keegi tellis-paigaldas kunagi :)
Ma kardan, et tema vana auto seisukorda arvestades ei suuda kässarienn mingit elektriautot endale lubada. Kusjuures vana romu sai ju ilusti müüdud - sa proovi nüüd vanast elektrikast vabaneda! 5 a vana e-Troni hinnad algavad 26900 esinduse ajalooga auto eest, 5 a vana RAV4 hinnad algavad 19500. Nüüdseks on e-Tron tootmisest maas, aga tavaline Q8 maksab praegu uuena täpselt 2x rohkem kui RAV4 ehk 40 tuhande võrra. ICE amortisatsioon viie aastaga 20 tonni, EV 50+. Oi mis kokkuhoid!
Tänapäeva autode mure nr1 pole käigukastid ega summutid, vaid justnimelt elektrika (täpsemalt elektroonika), mis ei pruugi käiguajamiga üldse seotud olema. Elektroonikaplokid on hästi kallid, lähevad päris kiiresti ja kergelt kehvaks (eriti meie kliimas), mõnel on suisa kindel ressurss (nt x pidurdust ja pidureid kontrolliv plokk vahetusse), põlvepealne remont on enamasti võimatu (mõni ongi vastavalt projekteeritud), kasutatud osa võib olla konkreetse autoga seotud ning seega mitte-ümbertõstetav või vajab siis ulatuslikku programmeerimist. Elektriautod (Dacia Spring on üksikuna vastupidine ekstreemsus) on sellest enamasti eriti pungil, sest sihtrühm nõuab. (Vana Leaf oli kah päris lihtne auto, keskmine 15 a tagune luukpära kui EV-ajam välja arvata).

Küsisin ju ainult linke, mitte filosofeerimist;)

Veelkord, teemaks ei ole mitte kärss, vaid konkreetne erakordselt populaarne "rahvaauto".

Pool teemat on kodulaadijate õigustamisest, eramutes on kaminad-saunad vast ikka enamikul. Või peab äratasumiseks nüüd eramutest korteritesse kolima ja avalikke laadijaid kasutama hakkama? Või lisame puude tellimiskulud kah hinnale juurde?

Need 5x aastas ~kerghaagisega kütte/saunapuude toomist ju ongi murdosa sõitudest (loe mööndus, 1,6t käruga piisaks ka 2 korrast) ja konksu otsas veetakse ka jalgrattaid jm. Soomes torkab üldse silma üllatavalt palju konksuga elektriautosid, sõpradel samuti pole särts konksu takistuseks saanud. Aga kui nüüd isegi konks enam ei sobi, jätame siis alles istumise- ja pagasiruumi kubatuuri, salongilaiuse, teljevahe ja need muud omadused, miks Octavia kuulub enimmüüdud autode hulka. Kas sel juhul leitakse "miks ei sobi" vabandustele lisaks ka mõni hinnaklassiga lööv konkurent?

Raiko1969, vaata TRAM statistikat. Ei ole see keskmine nii olematu ühti:
https://www.transpordiamet.ee/uudised/eesti-soidukipargi-aas
tane-labisoit-oli-119-miljardit-kilomeetrit .

Kässarienn võib mullitada, palju tahab, aga fakt jääb faktiks: "elektrioktaavia" maksab vähemalt kolmandiku rohkem, sõidab üle poole vähem ühe tankimisega ja ei suuda (mõned ka ei tohi) käru vedada. Et need on mudakoledad ja paljud ka miinuskraadidel raskestikasutatavad, on osalt tingitud inimkonna mandumisest turunduse ülesklopitavate "hüvede" tarbimise udusse. Külmas mittetoimivad ukselingid, uksetihendite vahele vett juhtiv disain, klaasidele halvasti jagunev kütteseadme õhk - neist ei räägi keegi.

Kui tahta läbisõitu ja mingitki käruveovõimekust, pane 50+ kkm valmis:) Paljud elektriautokiitjatest on ise "kevadet" igapäevaselt tarbinud? On ikka õhuke kaarik tehtud:( Selle raha eest eeldaks nagu automoodi kogemust.

Elektriauto peamine mure tulekahjus pole mitte põlemise sagedus, vaid selle kustutamatus: https://accelerista.com/uudis/innovatsioon/e-autode-kustutam
iseks-moeldud-konteiner/ . Pole meilgi midagi targemat välja mõeldud.

Kärss pole sugugi üksi: mu eelmise nädala läbisõit jäi napilt alla 2 kkm, millest pea 500 km oli kahetonnise haagisega. 300 km oli kerghaagisega. Kaks 500+ km sõitu olid sellised, kus laadijaid tee äärde ei jäänudki. Elekter on tore, aga jääb ennekõike jalgratta aseaineks linnas, kuniks mõeldakse välja vähemalt kaks korda võimekam ja neli korda kergem aku. Ning auto ise ei peaks selle juures maksma rohkem, kui SPM analoog.

Muudetud 08.12.25 07:38

See, et elektrika hind uuena kolinal kukub on ju bueno - seda odavamalt saab vähekasutatud elektrika kätte. Niikuinii osatab enamus teise eesti inimesi endale II ringi autosid, mõned lausa III ringi omasid (esimene eesti ostab mis meeldib, neil pole konksu vaja sest kola veavad transamehed, 1000 kiltsa järjest uhada pole kaha vaja, sest reisile sõidavad lennukiga - osad lausa enda omaga) :-)
No ja kui kärukonksu pole/ või kui võimekus puudub siis on ju täiega turvaline ost, sest siis on ostetud auto "tomatkast" eelmise omaniku poolt täielikult "hooramata" jäetud :-)
Ei ole halba ilma heata!
PS! EV ja ICE hindasid tuleks ikka võrrelda selliselt, et mõlema soetusmaksumusele liidetakse otsa nende kasutusajal kütusele kulutatud summad. Ja täitsa on võimalik, et kui keegi liiga vähe sõidab (või ka liiga palju), siis tal puudub igasugune mõte hetkel EV soetamiseks.

Üldjuhul tahab ka teise ringi omanik selle kunagi maha müüa ja ilmselt tahab seda teha mingi mõistliku raha eest, mitte poolmuidu ära anda või kokkuostu viia. Aga just kolmandale omanikule müügiga võib tekkida tõrge, sest üsna mahlane osa autost (sõltub muidugi läbisõidust) on siiski ära tarbitud ja kas leidub see kolmas, kes seda veel soovib?
Vaatasin, et hetkel registris 449 i-MiEV-d. Neli neist müügis, seega ülejäänud peaksid kellegi käes igapäevast elu elama. Põhimõtteliselt üsnagi ideaalne auto näiteks pensionärile, kes paar korda nädalas külapoes käib või tööinimesele kümmekond km linna (või linnas) tööle ja koju sõitmiseks. Aku neil nagunii suurt enam üle 100km ei kesta ja kuna paljud neist oksjonitel maha müüdud, siis kuulutuste järgi otsustades jääb pigem 50km kanti. Kas sa seal talvel ka sõidu ajal sooja saad, on küsitav, aga vähemalt 50k sõiduulatuse puhul sa kütet sisse ei lülita. Need mitsud, mis omavalitsused ära tarbinud ja maha müünud, ongi siis nüüd teise ringi omad ja nähtavasti ka surevad selle teise omaniku käes. Ühte valda kindlasti tean, kus nad välja vahetati uute bensuautode vastu- ju siis kasutuskogemus ei olnud positiivne ja uusi elektrikaid ei võetud nähtavasti ka hinna pärast.
Seega ca 15 aastaga on üks automudel põhimõtteliselt surnuks sõidetud, elustada neid pole rahaliselt mõtet, samas 15a vanune ice liigub veel küll.
Niiet see teise ringi teema on veel reaalne, kolmanda oma aga kahtlane, arvestades ka pidevat arengut, kus 10a vana on tõesti juba ka moraalselt ja teniliselt vananenud, kuigi armatuurlaud särab endiselt ja võrgutavalt oma värviliste ekraanidega.

need mievid olid juba 6-7 aastat tagasi sent surmale võlgu.sotsiaaltöötajad kurtsid,et talvel veab vaevu kakumäelt piritale ära.ma ei saa aru miks selline punnitamine vajalik on

Järgmise auto ostan suht kindlalt kasutatud elektrika. Aastane kokkuhoid kütuse pealt on vähemalt 1500 euri. Lisaks kokkuhoid hoolduste pealt. Nii et kui vaadata kasutatud elektrikat 40k eest, siis see oleks sama kui vaadata 30k eest nafta põletajat.
Aga 40k eest elektrikas on oluliselt parema minekuga ja vaiksem.

Anna siis teada kui ostnud oled, muidu jääbki vaid foorumijutuks. Aga see "suht kindlalt" vist ikka täitsa kindel ei ole?

Hästi elavad need transa mehed, kui sellised konksudega autod kola vedamiseks on!
https://www.auto24.ee/soidukid/4209719
https://www.auto24.ee/soidukid/4260956
https://www.auto24.ee/soidukid/4260884
https://www.auto24.ee/soidukid/4239534

fdghfgh jutule lisan veel, et 10 a vana auto ekraan ei võrguta kedagi, v.a. Lasnamäe/Kapa-Kohila elanikke. Ekraanidega disain vananeb väga kiiresti, vanema odavauto nuppudega armatuurlaud näeb veel täitsa ok välja ka 20 a pärast, sama vana luksusauto ekraan on juba retro :)

Ei üllata vist kedagi?
https://www.if.ee/ifist/pressiruum/2023/uuring-eestis-on-aut
osid-palju-kuid-nendega-soidetakse-vahe

PS: Kärsa soovitatud diisel Octavia on väga ok auto ja keegi ei keela mitte kellelgi seda ju osta. eriti armas on manuaalkast.

Aitab juba trollimisest, kärss pole mingit Octaviat kellelegi soovitanud. Küsimus on puhtalt selles, millised on Octavia kui levinud "rahvaauto" sihtrühma särtsualternatiivid. Kui ühtegi vastust ei tule, siis järelikult neid polegi ja kogu see kiidulaul valikute osas on järjekordne tühi õhuvõngutamine.

Octavia on siiski puhas omaduste komplekt. Keegi ei osta neid armastusest Octaviate vastu, paremal juhul on see vananeva keskealise heteromehe viimane allaandmine, kus elult enam midagi huvitavamat oodata ei viitsi. Nagu olid varasemalt Passatid. Aga viib samas ausalt ja odavalt ühest punktist teise ja mahutab omas klassis/hinnaga pea kõigist rohkem. Kui see sedaani näide ei sobinud, siis alla 30K saab ka üksjagu varustust omava pikendatud garantiiga automaadiga universaali. Kas selle ostjale on siis sama mahukat ja võrreldavat kasutusmugavust pakkuvat särtsuautot odavamalt vastu pakkuda?
https://kampaania.skoda.ee/et/S353805/

##too mõni näide siis, kus näiteks need kõige vanemad leafid jms, mis praeguseks 10+ aastat vanad, et oleks reaalselt ka mõni juhus ette näidata, kus inverter oleks maha põlenud vanadusest vms##

Ma ju tõin näite sõbra Polestarist, tagumine inverter põles maha garantii ajal, remondiarve 6K, aga auto seisis peaaegu pool aastat, sest maaletooja ja tootja pendeldasid omavahel ekspertiisivastuseid, et kes selle kinni peaks maksma ja sõbrale anti nii kauaks asendusautoks... diisel Volvo:)) Pärast neid jamasid müüski maha ja sõidabki edasi diisel Volvoga. Sa ei loe isegi auto24 foorumit, aga kui loeksid ka võõrkeelseid, siis teaksid, kui paljud on hädas sarnaste jamadega ja saad vaadata ka pilte nendest sulanud inverteritest. Isegi siin vörskelt lingilt leitav särtsuaudide laadimisluugi solenoid on oma mitmetonnise hinnalipikuga päris ebameeldiv üllatus uue auto ostjale, kes "väikest teksti" lugemata eeldab, et sellised sagedased tüüpvead ikka garantii alla lähevad. Et neid korduvalt siit läbi käinud näiteid tasakaalustada, siis ega sama keerukusastmega pole osade tootjate fossiilkütuste põletajad sugugi töökindlamad või odavamate tüüpvigadega - näiteid pole vaja kaugelt otsida. Igaüks oskab ise arvutada, kui kaua selliseid paaritonnistest vigadest tulevaid kulusid selle väikese kuluvahe arvelt "tagasi peab sõitma", et nulli tagasi pääseks ja seejärel midagi uuesti säästma saaks hakata.

Mitsu bisi, kuidas haakuvad Sinu lingitud eputamiseks loodud maasturilaadsed tooted Škoda Octavia või sellega võrdväärse elektriautoga? Täiesti teemast mööda postitus:(

Igasugu mahapõlemised ei ole mingi reegel, aga reegel on see, et iga asja tootmises esineb ka mingi osa praaki. Ja esineb seda praaki nii pesumasinate, telekate kui ka autode seas.
Leidsin ühe vana aimjuu müügikuulutuse, kus oli kirjas selline loetelu.
1. Parandusmeede rakendamata - vaakumpumba korrosioon
2. LKF avariid 27.11.2020, 18.10.2023
3. Akutest OK. 12V laadimistuli süttib 4 sekundit peale käivitust. Akutuli jääb põlema ka lisavooluga. Kõrgepingeaku tase on piisav, aga 12V akut ei laeta.
4. DC-DC inverteris on vaja kaitset kontrollida, aga rooste on poldipead hävitanud. Kontrolli käigus inverter rikneb.
5. DC-DC inverterit pole enam uue originaalvaruosana võimalik tellida.
6. EV-ECU ehk elektriauto aju annab veakoode ja akutuli ei kustu. Juhendi alusel on ka EV-ECU vigane ja vajab vahetust.

See ei ole mingi näide, et kõigil peaks midagi viga olema, aga me ju ei tea midagi nende autode kohta, mis praegu veel kasutuses ja mis nendega aastate jooksul juhtunud on.

"Ma ju tõin näite sõbra Polestarist, tagumine inverter põles maha garantii ajal, remondiarve 6K, aga auto seisis peaaegu pool aastat, sest maaletooja ja tootja pendeldasid omavahel ekspertiisivastuseid, et kes selle kinni peaks maksma"

Sellega on põhiline point kokku võetud. Isegi kui viga garantii alla läheb, siis on üsna tavapärane, et oled autost mitmeks kuuks ilma. Enda tutvusringkonnas on inimesed ka sarnased kadalipud läbi käinud. Elektriautodel esineb ootamatut 12V aku tühjenemist, kus isegi paar aastat vana autoga on bingo, et kas saab liikuma või mitte. Omanikega rääkides on mõte läbi käinud, et oleks vaja eraldi monitooringu süsteem välja töötada, mis seda üllatust leevendaks. Noh, alati ei aita ka see - reaalelulised näited on olemas, kus Hyundai Ioniq platvormil autod enam toidupoest saabudes elumärke ei näita (12V aku).

Olen märganud elektri peale ülemineku puhul läbivat joont: niikaua kuni kõik töötab on kiidulaul; kui miskit katki läheb, siis on mõte, et üle garantiiaja autot ei pea ja siis viimaks sõltuvalt valulävest ning läbisõidust on ICE peale tagasi kolitud.

Vastukaaluks - eks see on natukene ka ajastu märk. Üks tuttav soovis 2015+ väikese mootoriga, automaatkastiga bensukat ja lähenesin siis sellele probleemile süstemaatiliselt GPT abil ja sisuliselt on ainult halvad ja väga halvad valikud. Või siis igivana tehnikaga japsid.

Mis neil autodel viga, mida mitsu halvustab. Olen veidi vanematega põhja pool kaine autojuhina sõitnud, mitte omand. Lähevad edasi küll ja vajadusel veab käru ka.
Ja neid mieve pole vaja pensionäridele pähe määrida.isegi meie suht niru pensioniga kannatab kobedama osta kui just roheliste mehikesi näha ei igatse.

Mis neil Mievitel nüüd häda on? Tegelikult fdghfgh vastas juba:) Oma kolmeneljakesi lähisõitude jaoks kõlbaks minulegi Miev, aga seda eeldusel, et sellise lisaauto pidamine ei lähe kallimaks mõne emexigarantiiga pakutava ja bensiini "ainult nuusutava" Picanto taolise jublaka kuludest. Romulatest (ja tootmisest) lõppenud kallid inverterid on hea näide, st ülejäänud auto jaoks on see "emexigarantii" selliste riskide maandamiseks ülioluline, sest muidu kujuneb see kõik juba hobiks, mitte säästmiseks, mugavuseks ega ka muretuks autopidamiseks.

Mina sain millegipärast "Mitsu bisi" offtopikust aru nii, et need ei ole transameeste autod ja veokonks tähendab pea alati midagi muud kui transpordiettevõtet. Kes veab kaatrit, kes jetti, kes ATV-d/mootorsaani, kes mõne korra aastas haagissuvilat nt mõnele festarile majutumiseks jms - tavalised linnainimeste hobid ju. Ka mina ei tegele transpordiga transpordi pärast, vaid lahendan sellega mingi olulise probleemi. Näiteks suure käruga teen N sõitu igal aastal küttepuude toomiseks oma metsast (ja mitte ainult enda jaoks). Aga väikese kerghaagisega peaks tegema Nx3 sõitu. Selleks eraldi "veoauto" rentimine või "transameestelt" laadimiste+veo tellimine mulle sobivatel aegadel läheks juba ajuvabasse hinnakategooriasse, mis sööks ära igasuguse veovõimetuma autoga saavutatava säästu. Autode suuruses ei saa pere suurust arvestades nagunii alla tulla. Küttepuud on ainult üks näide, maakatel on põhjusi palju rohkem, aga see pole praegu oluline.

Muudetud 09.12.25 22:58

Sattusin hommikul vaatama. Elektriautoga talvel -35c Lapimaal.
https://jupiter.err.ee/1609881685/elektriautode-vastupidavus
-talvel

2 aastat tagasi mäletan, et Rootsi suusakuurortis oli massiliselt elektriautosid. Peremees, kelle majas elasime sõitis ka Tesla Y-ga. Rääkis, et ta on sõitnud talvel ühe laadimisega 400 km ära. Siiski ta enamasti teeb pausi ja laeb natuke juurde.
Enne Teslat oli tal X5. Peamine põhjus, miks ta X5 loobus oli automaks. Aga ega ta selle Teslaga ka õnnetu ei olnud.

Kärss lahenda enda logistikaülesanded ära nende autodega, mis sulle meeldivad ja sobivad. Ühest otsast räägid, kuidas sa sõidad vastavalt vajadusele rattaga, elektrimotikaga, tavalise motikaga ja siis erinevate sisepõlemismootoriga autodega, aga kui räägid elektriautost, siis on äkki vaja, et see auto oleks kõik ühes. Milles see probleem nagu on? Miks maainimesel ei või olla mitu autot, mida ta kasutab ka vastavalt vajadusele?

Elektriautostumise helge (ja kallis) tulevik. Ega riik oma tuludest ilma jää
https://www.autoexpress.co.uk/news/368403/eved-pay-mile-road
-tax-decoded-will-it-make-evs-more-expensive-petrol-cars
"When plugging in at the current Ofgem energy price cap of 26p per kWh, things get a little closer; nine pence per mile with the mileage tax included would make the ID.3 roughly the same cost to fuel as a petrol or diesel Golf.
Charge using more expensive public charging infrastructure, however, and you can be paying up to 90p per kWh. This would make per-mile fuel costs of our ID.3 significantly more than filling up a Golf with petrol."

##kui räägid elektriautost, siis on äkki vaja, et see auto oleks kõik ühes.##

Ma ei saa aru, mis vigastus on inimesel, kes kirjutab sellise kommentaari vahetult pärast seda, kui mu eelmine kommentaar algab lausetega, et mulle sobiks isegi Miev. Isegi põhjendasin, miks sobiks ja mis on need "agad".

Sellest “talvepropagandast”: jutt elektriauto “käivitamisest” (wtf?) ja siis see demagoogia ämma auto fossiilikast, mis ei käivitu... no ei ole adekvaatne, sest:

- vastupidavusest (pealkiri!) mitte sõnagi... seda infot, millest pealkirja kontekstis hoiduti, on vähemalt soomekeelne inforuum paksult täis;)
- ta räägib ka ise akukeemia poolt põhjustatud veateadetest, nagu see olekski normaalne,
- ämma fossiilikas ei käivitu, KÕIGI kohalike inimeste fossiilikad käivituvad, aga probleem on ikkagi fossiilmootoris, mitte ämmas ega tema väimehes:)
- läbisõiduküsimuse kohta vastus, et ma ei mõõda kilomeetreid vaid aega, terehommikust!
- proovis sõita eurotripil 1000km päevas (koos laadimistega), paljude jaoks on see tavapärane (sh peatustega, kuid ilma tankimisteta) mitte elus ühe korra proovimine (sama teema, et ma ei tee perega autoreisidel peatusi mitte tanklates vaid tanklate-laadijateta külarestoranides, selliste elamuste pärast reisidel käiaksegi!),
- äpist moodsa särtsuauto soojaks laskmine on täpselt sama elementaarne nagu äpist moodsa fossiilauto soojaks laskmine, bensiiniautodel toimub bensiini pealt, diiselautodel diisli pealt ja neil KÕIGIL seal Lapimaal on võimalus seda nagunii ka juhtme kaudu teha, nt kõigil mu sealt toodud autodel (isegi 50a+ vanuses autod!) on olnud peal mootorieelsoojendus ja peaaegu kõigil kas salongisoojendus või salongisoojenduse pistik (kui soojenduselementi kaasa pole antud),
- jne... aga mis argumendid üldse siis järele jäävad?

Mina ei ole midagi “ekstreemses -35” (IRW) testimas käinud, vaid seal kokku 7 aastat elanud. Isegi jalgratast kasutasin talvel -30 juures (-35 juures hakkab käiguvahetaja aegluubis toimetama:). St kohapeal elades pole seda testijate privileegi, et kui väljas on -40, siis jätadki (loe: terve ühiskond jätab!!) fossiilauto nädalateks seisma ja kasutad ainult taksoteenuseid (mis on, üllatus küll, samuti autod). See on elementaarne, et kõigi autodega sõidetakse seal, sh kõigi kütusetüüpidega, ka särtsuga, isegi ämmad sõidavad. Kõik ämmad, mitte ainult ühe elektriautoentusiastist ajakirjaniku ämm. Seda -35 uue auto juttu on naljakas isegi ekstreemseks nimetada selle kõrval, milliste muldvanade autodega oluliselt külmemas Siberis hakkama saadakse.

Olen seda kõike nii palju juba varem siin foorumis kirjeldanud, aga siis veelkord:

- ei mingeid veateateid seal särtsukatega, ei minul ega neid pidevalt kasutavatel sõpradel, tema Skoda puhul võtan seda kui ohumärki,

- särtsuka elektrikulu muutub ulmeliseks, kui tahad seal -40 (või ka -30) juures sõita soojas autos, aga selle taga on pigem juba muud probleemid (pole mõeldud külma kliimasse, nt isolatsioon, sünteetilised salongimaterjalid jpm), mitte elekter, st kui ei sõida pistikupostivahede kaupa, sõidad kogu talve sisuliselt autos külmetades (loe: esiklaasi, istme- ja roolisoojendust kasutades),

- olen ka siin kirjeldanud, kuidas sooja salongiga Leaf minust Lapis väga käreda pakasega kiirteel kiirust ületades möödub... jah, see kõik ongi võimalik ja loogiline, kui sõidad kas juhtmest juhtmeni või lihtsalt oluliselt lühemaid otsi, kui need välja reklaamitud lennukaugused,

- sama Leafi näide: kumb võtab -30 juures rohkem voolu, kas kiiremini sõitmine või aeglasemalt kuid kauem aega teel viibimine, st kauem aega salongi kütmine talutava temperatuurini?

- arvestatav osa lennukaugusest kaob mitte külma, vaid ka teeolude tõttu, mis on mägisemates oludes särtsukale isegi soodsamad, kuid samal ajal teed katva jää/lumepudru tõttu ka ebasoodsamad (loe: särtsuka lennukaugus väheneb kordades, diisli lennukaugus nt 1500km pealt 1200km peale, ka vähem või rohkem olenevalt diiselmootori põlvkonnast),

- laadimisvõimalused on vägagi teema, sest elekter või lausa laadija asub Lapimaal peaaegu alati lähemal kui tankla, samal põhjusel on ka lennukaugus vägagi teema iga kütuseliigi puhul (st valearvestuse puhul minnakse särtsukale appi puksiiriga, kõigile teistele kanistriga, kui väikest varu kaasas ei juhtu olema),

- suureks probleemiks on seal pigem igasugused moodsad autod, mis tahavad ise juhtimist üle võtta ega saa aru teekalletest (“kummis” jäisel teel tõusudel-langustel lähevad juhiabid lolliks, need PEAB saama välja lülitada), aga see pole enam särtsuteema, õigemini on vaid nii palju, et PEAB olema selliste abide väljalülimise võimalus.

Hoopis huvitavam “väljakutse” oleks olnud põhja pool need ookeanilähedased “klaasjääga” mäed igapäevaselt kõikuva -10 ja üksikute plusskraadide vahemikus, tohutult pikad ja kurvilised tõusud-langused, kus samuti igasuguste autodega kuidagi ikkagi hakkama saadakse. Mina olen selliseid mägesid sõitnud vaid fossiilikatega ja käinud teadlikult neil reisidel ainult hästi juhitavate autodega. Päris huvitav oleks kuulda, just KUIDAS täpsemalt seal nende ülilaiasid madalprofiilirehve nõudvate naljakalt raskete särtsuautodega hakkama saadakse, sest kuidagi ju saadakse. Ja üleüldse, MIKS seda tehakse... kas automaks on ainus põhjus?

Elektri puhul on kaks peamist reeglit- mida külmem ilm, seda vähem saad sõita ja enne laadimist tuleb aku üles sulatada. Ka see sisaldub elektriarves. Kui aga istud pidevalt juhtme otsas, siis põhimõtteliselt pole ka seda eelsoojendamise teemat. Maksad aga ikka. Niiet sõida kuitahes külmas. Kuid üks väike aga siiski on- elektroonika ehk siis kõik need miljonid pn siirded seal kere sees ei ole ka just eriti külmalembesed- mingi hetk hakkavad ka nemad kala panema. -35 on niiehknii iga tehnika jaoks juba suht ekstreem, seega pole mõtet ka elektrika puhul liialt kekutada.

Ford "leiutas jalgratta"
https://tehnika.postimees.ee/8380529/ford-poordub-tagasi-ben
siinimootorite-juurde-aga-need-hakkavad-tegema-midagi-muud
Ford teatas esmaspäeval pommuudisest: ettevõte lõpetab oma täiselektrilise F-150 Lightningu tootmise, vahendab Techcrunch. See suur kannapööre on osa laiemast ümberkorraldusest kogu kontserni elektriautode plaanides.
Kuid tühja kohta loodus ei salli – kadunukese asemele toob Ford turule sõiduki, mida tuntakse kui «pikendatud sõiduulatusega elektrisõidukit» (inglise keeles extended range electric vehicle ehk EREV).
Uus masin on küll olemuselt elektriline, kuid sellele on lisatud bensiinigeneraator. Kütust põletav abiline ei vea otseselt rattaid, vaid laeb sõidu ajal akut, lubades elektrimootoritel töötada tunduvalt kauem. Fordi väitel küündib sellise lahenduse sõiduulatus lausa üle 1126 kilomeetri (700 miili). Ford ei plaani enam toota teatud suuri elektrisõidukeid, mille äriline mõttekus on madalama nõudluse, kõrgete kulude ja regulatiivsete muutuste tõttu kadunud,» teatas ettevõte oma avalduses otsekoheselt.
Siiski pole püssi täielikult põõsasse visatud. 2027. aastal plaanitakse endiselt turule tuua keskmise suurusega täiselektriline pikap. Selle auto platvorm, mis sündis endiste Tesla juhtide Doug Fieldi ja Alan Clarke’i juhitud eriprojektist, saab vundamendiks ka teistele tuleviku Fordidele. Samuti liigutakse edasi plaaniga hakata 2026. aastal tootma odavamaid liitium-raudfosfaat (LFP) akusid, kasutades Hiina hiiglase CATL-i litsentsitud tehnoloogiat.

Niiet keeruline see eluke ilma fossiilkütusteta.

Nojah, kapitalist on ajast maha jäänud. Sellised ''leiutised'' liiguvad russkii miris ammu :)
https://cs8.pikabu.ru/post_img/2016/08/27/5/1472280123182920
765.jpg

Ma vist olin ennist vähe kärsitu. Eelmises postis oleval lingil avaneva Leafi pilt on küll näpistatud .ru-lõpulisest foorumist aga auto ise justkui on pildistatud pigem MC Doonaldimaal. Seda näikse kinnitavat taamal asuva sõiduki reg nr. Sibulakeelses inforuumis paistab, on see pilt lihtsalt kuidagi nagu oma elu läinud elama.

Kopipasta auto pub'ist:
"Vaimustus elektriautode vastu jahtub, maailm vaatab taas sisepõlemismootorite poole
Veel hiljuti tundus elektriauto järgmise sammuna peaaegu paratamatu, nüüd vaatavad autoostjad olukorda märksa kainemalt. Mitmed allikad kirjutavad viitega konsultatsioonifirma EY värsketele andmetele, et huvi elektriautode vastu kahaneb kogu maailmas, samal ajal kui sisepõlemismootoriga autode eelistajate hulk kasvab. Muutus ei sündinud tühjale kohale, vaid poliitiliste signaalide ja ebakindlate lubaduste taustal.
EY uuringu järgi plaanib ligi pool vastanutest järgmise kahe aasta jooksul soetada sisepõlemismootoriga auto. See näitaja kasvas aastaga 13 protsenti. Elektriautode puhul liikus suund vastupidises suunas, nende eelistajate osakaal kahanes 10 protsenti ning jäi 14 protsendi juurde.
Ka hübriidautod kaotasid oma varasema sära. Neid peab järgmiseks autoks sobivaks 16 protsenti vastanutest, mis tähendab viie protsendi suurust langust võrreldes eelmise aastaga. Pilt meenutab pigem tagasipööret kui järjekindlat üleminekut.
Uuring tõi esile ka teise kõneka numbri. 36 protsenti neist, kes varem kaalusid elektriauto ostu, loobusid ideest või lükkasid selle määramata ajaks edasi. See pole otsene vastuhakk elektrifitseerimisele, vaid pigem otsus oodata, kuni pilt muutub selgemaks.
Peamiste põhjustena nimetas EY poliitilisi arenguid Ameerika Ühendriikides ja Euroopa Liidus. Just sealt tulevad signaalid, mis panevad tarbijaid kahtlema, kas täielik üleminek elektriautodele toimub ettekirjutatud tempos või üldse.
Ka Euroopa Liit kaalub uute sisepõlemismootoriga autode müügikeelu edasilükkamist viie aasta võrra. See tähendaks, et algselt 2035. aastaks planeeritud keeld võiks jõustuda alles 2040. aastal. Need sammud ei pruugi tähendada elektriautode vastast kurssi, kuid need muudavad mängureegleid. Tarbija tajub seda kiiresti ja kohandab oma ootusi veelgi kiiremini.
Elektriautode turu jahtumine viitab sellele, et tehnoloogiline muutus ei allu ainult regulatsioonidele ja loosungitele. Inimesed kaaluvad hinda, taristut ja poliitilist järjepidevust. Kui sõnumid muutuvad ebamääraseks, muutub ka ostja otsus ettevaatlikuks. Elektriautod ei kao kuhugi, kuid nende teekond turule osutub aeglasemaks ja märksa konarlikumaks, kui veel aasta tagasi avalikult tunnistada sooviti."

See on tegelikult juba rohepesuteema artikkel, mitte seotud särtsuautode pidamisega. See, et keeldu ei tule, pole ka kuidagi särtsuvastasus. See on just väga hea otsus, et jäetakse valikuvõimalused ja igaüks valib siis vastavalt OMA vajadusele.
https://www.err.ee/1609888321/err-brusselis-sisepolemismooto
ritega-autode-tootmise-taielikku-keeldu-2035-ei-tule
Olen juba varemgi kirjutanud siia, et see "huvi langus" tähendab pigem seda, et nish hakkab täis saama. Järelikult peab seda nishi laiendama: kas siis omadusi parandades või karistusmaksude kaudu.

Enamikul inimestel on nagunii pohlad sellest, kas auto tarbib bensiini, diislit, särtsu või gaasi - ostetakse rahakotile vastavaid omadusi vastavalt vajadustele ja kui vajadused muutuvad, valitakse järgmiseks teistsugune auto. Sellepärast on ka laiem poliitika autode hulga vähendamisele juba ette läbikukkunud, sest vähendada pole vaja mitte autosid, vaid nende viibimist teedel. See eeldab alternatiivseid liikuvuslahendusi ja seda, et liikuvusvajadustega inimesi ei nügitaks ostma "all-in-one" lahendusi, mida praegu just tehaksegi.

Muidu juhtubki see, et käiakse poes suure maasturiga peamiselt sel põhjusel, et nädalavahetusel on maasturit vaja ja ökonoomsema auto juurde ostmise (st arvestame nüüd kõik pidamiskulud kokku!) asemel on odavam osta rohkem kütust. Samal ajal on surve all ka autode muud omadused - kui see pere üksainumas suur maastur peaks olema elektriline, on selle jaoks mugava lennukauguse tagamine ilma meeletult suurt kaalu lisamata juba arutult keeruline, kallis ja ka keskkonna vaatevinklist ressursimahukas.

Niipidi millegipärast meid nügida ei taheta, et teha soodsaks erinevate autovalikute pidamine ja "karistada" ainult autode ebaloogilist tarbimist. Näiteks koos auto tühimassiga eksponentsiaalselt kasvav "päevapilet" elustiiliautodega linnakeskkonnas liiklemisel (mis puudutaks ka särtsuautosid). Need tonni kanti jääva tühimassiga Yarised, Dacia Springid jm Astrad-Sierrad võikski olla tasuta (liikumise esmavajaduste rahuldamine näiteks pensionäridel). Sellist tüüpi nügimisega haakuks juba ka Järvani idee, mis soosiks autosid, mille istekohad on täis, sest nagu pole mõtet karistada paljulapselisi, pole mõtet karistada ka neid, kes kusagilt Koselt esimese Pargi&Reisi parklani sõidavad, sest neil pole teisi valikuid ja nügimise kaudu lahendatav probleem asub nagunii ainult linnas sees ning üksinda sõitjates (mitte, et ka see mõnikord vajalik ei oleks). Koheselt muutuks elektriauto mõttekamaks selles nishis ka Eesti pinnal, milles see on parim juba praegu.

Väga huvitav soomekeelne lugemine sellest, kuhu suunda meid nügitakse ja see suund pole üldse halb. Halb on see, kuidas nügitakse, sest tootjatele oleks aus anda rohkem aega oma toodete kohandamiseks.

Lühidalt: on tulemas uus autoklass M1E, mille kasutajatele pakutakse teetollide vabastusi jpm ning autotootjatele arvestatakse iga M1E müügi pealt, nagu nad oleks müünud 1,3 autot (kuni 2034a), mis aitab neil paremini toime tulla rangete heitmenormidega. M1E autode oodatav hinnavahemik on 15-20K jagu eurorublasid. Täiesti reaalselt näeksin ka ise ennast sellise auto ostja/kasutajana, kui see lisaks M1E nõuetele täidab ka elementaarsed eeldused, mis on enda jaoks eeldused mistahes uue auto ostmisel (puutevaba porno puudumine, juhiabid on võimalik välja lülitada, on mõeldud kasutamiseks ka põhjamaade kliimas, kliirens võimaldab sõita ka pinnaseteedel jms).

M1E nõuded:
- täiselektriline
- pikkus kuni 4,2m
- on valmistatud zooroopaliidus.
https://www.iltalehti.fi/sahkoautot/a/bac837d2-619c-4ac6-a0e
f-7bb933cffa73

Muudetud 31.12.25 00:02

Zooroopaliit, eurorublad? Kõlab nagu venemeelne/veneajaigatseja.
Isegi, kui su loeteldud tingimused mõni tootja täidaks, leiaksid ikka mingi häda. Välimus vms.

Rohkem teemasse:
https://evclinic.eu/2025/12/31/diesel-mythology-vs-ev-realit
y/

Ära sildista! Leia kasvõi üks postitus, kus ma vene aega taga igatseksin? Ei igatkse absoluutselt, hoopis Eesti Vabariiki igatsen. See on hoopis teine liit, millesse astumiseks rahvalt mandaati küsiti ja zooroopa väärtused ei kuulu meie kultuuriruumi. Gustav Suitsu "saagem eurooplasteks" kandis hoopis teist tähendust kui liidu tänased kalifaadipüüdlused jpt globaalsed väärastumused, mis töötavad ristivastupidi rahvusriikide huvidele. Palun tutvu Eesti Põhiseadusega ja tee omale selgeks, millises riigis Sa ise elad ja millistest väärtustest lugu pead. Aitab sellest offtopikust.

Miks ma peaks otsima mingeid ettekäändeid elektriauto mitteostmiseks, kui ma seda varem teinud pole ja särtsukaga kenasti kõik sõidetud saanud? Ei esita ju kusagilt otsast kõrgemaid nõudmisi, kui fossiilautot ostes. Just vastupidi olen valmis taluma mõnede eeliste tõttu ebamugavusi, mille talumiseks fossiilautode puhul ei näe nagu põhjusi. Igasugune säästujutt sellise hinnaklassi autode puhul on alati huumor kuubis ja oleme siin samas teemas näinud samasuguseid võrdlusi nii ühele kui ka teisele poole kallutatuna. See on pastakast imetud võrdlus, sest neil autodel on erinevad sihtgrupid - Teslaklubid ja bemmiklubid ei hakka tõenäoliselt kunagi ühisüritusi tegema;) Kumbki neist ei sõida seal eeldatud 400tkm ilma lisakuludeta, mida ostu hetkel pole võimalik planeerida, kuid mõlemal autol on nii kalleid tüüpvigu ka alla 400tkm läbisõitude juures, mis kogu selle võrdluse peapeale pööravad. Aga sellise järjekordse ajuvaba võrdlusega suutsid särtsuautode entusiaste taaskord rumalamatena näidata, kui neist enamus on.

Mina nägin sellelt pildilt, et bemm on mõttetult kallis allakäinud kvaliteediga tillipikendus. Miks ei tehtud võrdlust mõne muu margiga, tavalise rahvaautoga? Aga loomulikult selleks, et saaks näidata sisepõleja põrumist. Demagoogitsemiseks on taolised võrdlused head küll.

Irw, seda polegi vaja kellelegi tõestada, sest kõik teavad niigi, et iga teine auto on mõistlikum ost sellisest bemarist:) Mitte, et bemari halb oleks, lihtsalt ülehinnatud. Nagu ka pea kõik need, millega bemareid tavaliselt võrrelda püütakse.

Keegi ütles juba ammu siin teemas, et pandagu võrreldava särtsuauto hinnalipikuks mingi 10K ja järsku sobib kõigile, ei häiri enam need puudused, väike lennukaugus jne. Õigemini siis jäävad häirima vaid need päris probleemid, mida Põhjamaade särtsuautoentusiastide grupid kõik täis on ja mis meil siin poolpõhjamaises kliimas häirivad natuke vähem.

https://www.iltalehti.fi/sahkoautot/a/f2ccb2bf-7e81-4d9c-b70
e-6d4ed95d5b30

Soomekeelne ülevaade elektriautode talvetestist.

Soomlased leiutasid väidetavalt elektriautode “Püha Graali” – aku laeb minutitega ja sõidab üle 300km
Soomlaste ettevõte Donut Lab väidab, et on loonud maailma esimese seeriatootmiseks sobiva tahkisaku elektrisõidukitele, mis laeb minutitega, kestab väga kaua ja on odavam kui praegused liitiumioonakud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Donut Labi juhi sõnul võib aku vastu pidada kuni 100 000 laadimistsüklit ja läbida miljoneid kilomeetreid, parandades oluliselt sõiduulatust, ohutust ja töökindlust. Ettevõtte väitel laeb aku vaid mõne minutiga ning võimaldab ühe laadimisega sõita oluliselt kaugemale kui tänased elektriautod (potentsiaalselt üle 300 km, sõltuvalt sõidukist).
Aku esitleti CES-messil Las Vegases, kus soomlased said päevaga üle 1000 päringu erinevatelt tootjatelt. Aku patendid, detailid tehnoloogiast ja sõltumatu tõendusmaterjal on aga seni puudulikud.
https://www.youtube.com/watch?v=Y-aPS2AwMbc&embeds_refer
ring_euri=https%3A%2F%2Fwww.delfi.ee%2F&source_ve_path=M
jg2NjY

Meenutab sarnast revolutsiooni, nagu NIKOLA tegi......

Kui see soomlaste asi oleks õige ja toimiv, oleks nad selle ammu juba kellelegi maha müünud. See, et nad vajavad youtube videoid enese promomiseks, viitab, et tegemist on kontseptsiooniga (mõte inimese peas), millel reaalseid tulemusi ei ole ja võib-olla ei saagi kunagi olema.

Teemasse. Õues on mõnusalt soe talveilm (lapsepõlves oli ikka ka Tallinnas -15 ja -20 tihti nähtud ja isegi -30 mõnikord käis ära). Selle sooja talveilmaga on elektriga siiani päris mõnus sõita olnud. Aga see auto käib muidugi soojas garaažis börsielektriga laadimas. Minu vajadustele sobib hästi. Kui Tallinnas oleks taksosüsteem, mis ka tipptundidel sõidu garanteeriks, siis ma vast autot ei vajakski.

>> bemm on mõttetult kallis allakäinud kvaliteediga tillipikendus

Anna andeks, aga tillipikendus töötabki ainult siis, kui see on lihtrahva jaoks "mõttetult kallis". Väga funktsionaalne masin, kui funktsiooniks on tilli pikendamine.

Mõnes mõttes sisuturundus, aga annab siiski hea ülevaate. Üks reaalsemaid särtsukaid turul, mida ostaks ka juba auto pärast. Kui seal just mingit puutetundlikku ekraanipornot (mille eest veidi ka hoiatatakse) väga häirival kujul pole. Häiriva all pean silmas aasta algul Ida-Virus kogetud olukorda, kus -30 juures ekraanid lihtsalt töötamise lõpetavad ja salongi soojenemist hakkavad ootama.
https://digitark.telia.ee/era/mercedes-benz-cla-350-4matic-a
mg-line-ideaalne-valik-pikamaasoitudeks/
Hind rikub paraku kõik ilusa... sama auto fossiilanaloog oli viimati, kui uut autot valimas olin, veel igati mõistliku hinnaga.

https://auto.pub/elektriautode-akudele-ennustatakse-oodatust
-pikemat-eluiga/

See viimane link on päris hea.
Tõlgendused on omaette küsimus. Kui kulumisnäitaja on tõusnud (tänu DC-laadimisele) 1,8 pealt 2,3 peale, siis jahedama kliima 0,4 mõju ei ole ju sugugi tühine, on päris tugev. Muide, kiirlaadimiste osas võrreldi autosid, millel DC osakaal oli < 12 % autodega, millel see oli > 12 %. Lisaks veel, tegelikult läbisõit oli tegelikult sees, küll mitte kilomeetrites vaid laadimistsüklite kordades ja mõju oli tegelikult näha. Mida rohkem kasutatad, seda rohkem kulub. Lõppkokkuvõttes, ideaalselt, osta auto, mille aku on sinu vajaduste jaoks ülekattega, hoia selle laetust vahemikus 30-70% ja pikkadeks sõitudeks laadi AC 100% (seda tuleks kord paari kuu jooksul igal juhul teha akuplokkide tasakaalustamiseks ja kalibreerimiseks). Maanteel laadi DC kuni 70% (kiirem ja kahjustab akut vähem).

Ja maailm ei kuku kuidagi kokku, kui sa seda kõike teha ei viitsi.

Tegelikult tuleb kuluks lugeda ka seda, kui auto pidevalt juhtme otsas istub- olgu siis külmal ajal aku löögivalmis hoidmiseks või salongi kütmiseks/jahutamiseks. Ka see elekter tuleb toota ja tarbijani juhtida ning selle eest maksta. Võib ju mõelda, et see tühine, aga siiski- näiteks mu arvuti võtab 100W tunnis, päevas tuleb üle kilovati, kuus üle kolmekümne ja aastas ligi nelisada- see on mõne majapidamise ühe kuu kulu. Ok, arvuti teeb tööd või "tööd"- kolab netis, aga auto sel ajal seisab, ei tee midagi, kuid kulutab elektrit. Jälle üks piisake, mis ei ole kuidagi roheline, on lihtsalt piltlikult öeldes kasutult kulutatud vool.
Ja neid pidevalt juhtme otsas olijaid on ju palju.

Ei näe vajadust ega mõtet hoida kogu aeg juhtme otsas. Isegi siis kui veidi külmem just oli. Eelsoendus toimib ka aku pealt.