Kasumlik ei olnud just seepärast, et võeti võltssurve maha ja enam ei saanud toetusi.
Hiinlased jooksutavad asja riigi rahade peal, USA seda ei saa teha. Teslade hinnad on ka kogunud endale üle mõistuse rasva juurde. Läbi aegade on olnud alati see, et rikkad maksavad arenduse kinni, seepärast ongi tavaautodel tänapäeval olemas ESP, ABS ja muud ägedad kolmetähelised lühendid, sest S klassi mersu ostjad maksid arenduse kinni.

Nii on. Hiinale on turu hõivamine ja mõjuvõimu suurendamine väga oluline. Siseriiklikult on küll tekkinud mõningad mured dotatsiooni najal kosunud toormehindade tõttu, aga küllap klaaritakse needki ilma suurema kärata ära. See-eest ollakse jõuliselt (tänava)pildis. Ja tuleb juurde. Lisan asjaliku soomekeelse ülevaate järgmisest üllatajast. Lugege mõttega, mingi nihe on toimunud seal.

https://www.iltalehti.fi/autotestit/a/06647349-54c9-4628-b18
3-fc396415531a

adac on täis hiina elektrikate artikleid. Trüki vaid nimi otsingureale ja loe. Üldiselt märgitakse seda, et hiinlased on suht nobedad igasugu avaldunud vigade kõrvaldamises. Eks konkurents ja tahe euroturul oll, nõuavad oma.
Aga muidugi on ka pisiprobleeme, (kasutaja) ebamugavusi.
https://www.adac.de/suche/suchergebnisse/?q=Gwm

On suur vahe, kas see auto, sama tootja ja sama mudel on Hiina turule või EU turule, kvaliteet on öö ja päev, tehased suisa erinevad, lähenemine on kummardav ja minu jaoks lipitsev. Piisavalt nende salonge nüüdseks üle EU püsti ajanud koos akupakitehastega. Silme ees jätavad madala mulje ja ülbele eurooplasele tundub, et tema ongi ülemus toas aga tagatoas on teine jutt, eriti nendega, kes "peaks neinde jaoks töötama". Meenutab natukene tiblastaniga suhtlemist, ilma võimupositsioonita saad sealt korralikult lüpsta.

Kas PHEV (pistikhübriid) on laiskade/lollide käes halb lahendus - jah on!
https://accelerista.com/arvamus/kilplaste-kattemaks-ehk-uus-
vaenlane-leitud-pistikhubriid/
EDIT: Üks raport kah, kui keegi tahab lugeda
https://climate.ec.europa.eu/document/download/b644dafe-1385
-4b56-98d9-21e7e9f3601b_en?filename=report.pdf
OBFCM= On Board Fuel Consumption Monitoring (süsteem mis registreerib sõiduki tegeliku kütusekulu sõiduki igapäevasel kasutamisel, kohustuslik lisa PHEV, diislikütust ja bensiini tarvitavatel sõidukitel)

Muudetud 19.02.26 13:21

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/a/3fb2c718-48f0-4628-abc0
-eba48f7cafdd?ref=iltalehti%3Ad2ce&utm_source=iltalehti.
fi&utm_medium=almainternal&utm_campaign=kiintea_kaup
palehti_ohjausboksi&utm_content=ohjausboksi&_gl=1*1j
hjbuw*_ga*MTExMDk2NjQ2LjE3NTI1MjA4NTg.*_ga_3L539PMN3X*czE3Nz
E1MDMwMDUkbzEwNjMkZzEkdDE3NzE1MDY1MTckajYwJGwwJGgw

Veel üks näide hiinlaste vallutusretkest. 4,3meetrine laetav hübriid 23 000 euroga Saksamaal. Näeb dumpingu moodi välja juba.

Kes tahab, see loeb-kuulab iseseisvalt. See ei ole elektriautode üleüldine probleem, see on Tesla Model3 2019 kvaliteediprobleem.
https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/54429b07-597d-488f-9e
b0-a7b5dbf69728
EDIT: pilt on läbiroostetanud akukestast.

Muudetud 22.02.26 18:20

Sama jama, mis biolisanditega kütuses: tuleb korstnasse kirjutada!
https://majandus.postimees.ee/8416455/elektriautode-eufooria
-lopp-on-autotoostusele-maksma-lainud-65-miljardit-dollarit

Tasuline artikkel, keegi näe, mis on selle sõnum?

See sõnum on siit üldiselt juba läbi käinud- meerikamaa probleemid.

Pärast USA kliimapoliitika järsku kursimuutust ning toetuste ja heitmekrediitide kärpimist on mitmed autokontsernid asunud elektriautode ambitsioone tagasi tõmbama ning keskenduma taas bensiini- ja hübriidmudelitele, kirjutas Financial Times.
Kõige suurema löögi on seni saanud Stellantis, mis teatas 26 miljardi dollari suurusest investeeringu mahakandmisest. Kontsern loobub mitmest täiselektrilisest mudelist ning toob USA turule tagasi populaarse 5,7-liitrise Hemi V8 bensiinimootori. Samuti otsustati taaselustada mitmete Euroopa mudelite diiselversioonid.
Mahakandmine vallandas aktsiate müügi, vähendades ettevõtte turuväärtust umbes 6 miljardi dollari võrra. Stellantis, mille portfelli kuuluvad Peugeot, Fiat ja Jeep, oli varem seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks moodustavad elektriautod kogu Euroopa sõiduautode müügist ja poole USA müügist.
Ka Ford Motor Company avalikustas 19,5 miljardi dollari suuruse kahju pärast seda, kui tühistas elektrilise F-150 pikapi tootmise. Elektriprogrammide ümberhindamisi on teinud ka Volkswagen, Volvo Cars ja Polestar. Oluline murdepunkt saabus pärast seda, kui USA president Donald Trump tühistas elektriautode heitmekrediidid ning lubas sõidukite heitmenõudeid veelgi leevendada. Tööstusjuhtide hinnangul võib elektriautode osakaal USA uute autode turul lähiaastatel langeda umbes viie protsendini – ligikaudu poolele praegusest tasemest.
See on järsk kontrast varasematele prognoosidele, mis nägid ette kiiret ja laiapõhjalist elektrifitseerimist. Bernsteini analüütiku Stephen Reitmani hinnangul langesid paljud autotootjad «elektriautode eufooriasse», püüdes korrata Tesla varajast edu USA turul.
Tema sõnul ei suutnud traditsioonilised tootjad pakkuda sõidukeid, mis vastaksid tarbijate ootustele hinna ja sõiduulatuse osas. Samuti jäi puudu laadimistaristust. «Kõik vaatasid, milliseid hinnanguid Tesla sai, kuid kliente ei toodud endaga kaasa,» ütles ta FT-le.
Ka Tesla ise on sattunud surve alla: müük on langenud Hiina tootjate tugeva konkurentsi ning ettevõtte juhi Elon Musk poliitilise aktivismi ümber puhkenud vastureaktsiooni tõttu. Ettevõte on lõpetanud oma tippmudelite Model S ja Model X tootmise.
Honda, mis oli ainus Jaapani autotootja, kes teatas plaanist lõpetada sisepõlemismootoriga sõidukite tootmine 2040. aastaks, prognoosis elektrimudelitega seotud 4,5 miljardi dollari suurust aastakahjumit, sealhulgas 1,9 miljardit dollarit allahindlusi.
Ettevõte peab läbirääkimisi ka partnerluse lõpetamiseks General Motorsiga, kes on oma elektriprogrammis juba 7,6 miljardit dollarit maha kandnud. «Elektriautode turg on dramaatiliselt muutumas,» ütles Honda asepresident Noriya Kaihara, lisades, et ettevõte jälgib müügitrende ja kohandab vastavalt strateegiat.Elektriautode kiire läbimurde asemel seisab tööstus nüüd silmitsi reaalsusega, kus üleminek toimub aeglasemalt ja kallimalt. Ambitsioonikad plaanid ei ole kadunud, kuid eufooria on asendunud ettevaatlikkuse ja kulukate korrektsioonidega.

https://majandus.postimees.ee/8421484/uuring-selgus-kui-pikk
-on-elektriautode-akude-eluiga
Suurbritannias läbi viidud ulatuslik uuring näitab, et elektriautode kõrgepingeakud säilitavad oma mahtuvuse märksa paremini, kui paljud tarbijad seni arvanud on. Mitmel juhul ületasid akud selgelt tootjate garantiitingimustes seatud piirmäärasid.
Akude seisukorda analüüsinud ettevõte Generational hindas kokku 8000 elektriauto aku tervist. Uuringusse kaasatud sõidukite vanus varieerus täiesti uutest kuni 12 aasta vanusteni ning maksimaalne läbisõit ulatus ligikaudu 260 000 kilomeetrini. Aku seisukorra hindamisel kasutati näitajat SoH (State of Health), mis väljendab aku allesjäänud mahtuvust protsentides võrreldes uue akuga. Kui uus aku on 100 protsenti, siis uuringu kõigi autode keskmine jääkmaht oli koguni 95 protsenti.
Isegi 8–12 aastat vanade elektriautode puhul oli aku mediaanmaht 85 protsenti. Ka halvimas seisus akud säilitasid 82 protsenti algsest mahutavusest, samas kui parimad tolleaegsetest ulatusid 90 protsendini, vahendas Auto Express. Autotootjad pakuvad akudele tavaliselt kaheksa-aastast või kuni 160 000 kilomeetri pikkust garantiid. Enamasti garanteeritakse, et aku säilitab selle aja jooksul vähemalt 70–75 protsenti oma mahutavusest. Mõned tootjad pakuvad ka pikemat või soodsamat garantiid.
Generationali tegevjuhi Paul Philpotti sõnul kinnitab uuring, et levinud kartused akude kiire kulumise kohta ei pea paika. «Uuring näitab kahtlemata, et elektriautode akud töötavad palju paremini, kui paljud tarbijad on arvanud. Isegi vanimad autod ületasid garantiipiiranguid,» ütles Philpott.
Uuringu autorid rõhutavad, et ka üle 160 000 kilomeetri läbisõiduga autode puhul jäi aku tervislikkus enamasti 88–95 protsendi vahele.
Tulemused viitavad sellele, et elektriautode aku eluiga võib olla oluliselt pikem, kui seni kardetud – see võib omakorda tugevdada kasutatud elektriautode turgu ja vähendada muret kallite akuvahetuste pärast.

Ja et elu veelgi keerulisemaks teha, siis see jutt ka.
https://tehnika.postimees.ee/8280340/selle-trikiga-mis-tavaa
utot-laastaks-saab-elektriauto-akusid-ergutada
Stanfordi SLAC-i akukeskuse teadlased võtsid luubi alla 92 erinevat elektriautodele mõeldud kommerts-akuelementi ja testisid neid kahe aasta jooksul. Eesmärk oli välja selgitada välja, millised sõiduharjumused mõjutavad aku eluiga kõige positiivsemalt. Kas aku pikaealisuse tagab tõesti see, kui autoga sõita ettevaatlikult ja vältida äkilisi liigutusi? Või on hoopis vastupidi, et julgemad sõidustiilid annavad akule uut hingamist? Üllataval kombel leiti, et just viimane variant vastab tõele.
Uuring simuleeris 47 erinevat tühjenemistsüklit – mõned neist matkisid «vanaema rahulikku sõitu», teised pika ja ühtlase kiirteesõidu koormust, vahendab InsideEVs. Lisaks simuleeriti ka oluliselt «vürtsikamaid» sõite, kus juht tallas pedaali kiirendades päris «põhja».
Tulemus oli selge: aku pikaealisusele oli parim stsenaarium koormuste pidev muutumine. See tähendab, et sõidustiil, mis kombineerib linnaliikluse, maanteesõidu, regeneratiivpidurduse ja eriti just mõned järsemad kiirendused, on akule kõige kasulikum.
Täpsemalt leiti, et erineva sõidustiiliga kestsid akud kuni 38% kauem kui need, mida simuleeriti pideva ja monotoonse kiirteel sõiduga. See tähendab potentsiaalselt kuni 314 000 kilomeetrit pikemat aku eluiga. Muidugi ei tähenda see, et nüüd peaks oma elektriautoga igal võimalikul hetkel hullumeelselt kihutama. Nagu enamiku asjadega elus, on ka siin võtmesõnaks mõõdukus. Ent see avastus on kui värske tuul elektriautode maailmas, lükates ümber vanu eelarvamusi.Ajakirjas Nature avaldatud uuringu tulemused näitasid, et aku tervis reageerib hästi madalsageduslikele impulssidele ja kõrgematele tippvooludele, mitte aga pidevale ühtlasele koormusele. Neid madalsageduslikke impulsse võib mõista kui kergeid võimsuspurskeid, mis on iseloomulikud näiteks stop-and-go pidevalt tõmblevale linnaliiklusele või lühikestele kiirendustele foori tagant või möödasõidul.
Teadlased mõõtsid aku tervist aku seisukorra (State of Health ehk SOH) abil, mis näitab, kui palju aku aja jooksul degradeerub. Uuringus loeti aku eluea lõpuks (End of Life ehk EOL) 85% SOH-i. See ei tähenda, et aku oleks siis täiesti kasutuskõlbmatu, vaid see on ametlikult oma tippjõudluse faasist väljas.
Pärast seda, kui aku jõuab 85% SOH-i piirini, loendavad teadlased ekvivalentseid täistsükleid (Equivalent Full Cycles ehk EFCs) – see on kordade arv, millal aku on täielikult laetud ja tühjendatud (0% pealt 100%-ni). Mida rohkem EFC-sid, seda paremini aku oma eluea jooksul vastu peab.
Uuring tuvastas, et enamik aku vanusega seotud degradatsioonist toimub selle elutsükli alguses. Pärast seda on peamised degradatsioonifaktorid seotud kahe peamise põhjusega:
Positiivsed elektroodid muutuvad ebastabiilsemaks kõrgematel pingetel. See tähendab, et kõrgem puhkeoleku laadimisolek (State of Charge ehk SOC) võib aku positiivset elektroodi kiiremini kahjustada - see tähendab, et aku täiesti täis olek ootel olles pole aku tervisele hea.
Negatiivse elektroodi mahtuvuse kadu mõjutab tühjenemise sügavus (Depth of Discharge ehk DoD). See tähendab, et kui aku töötab väga madala laadimistasemega ehk peaaegu tühjana, võib see samuti kiiremini degradeeruda. Seepärast soovitatakse igapäevases sõidus hoida elektriauto akut pidevalt võimalikult 50% laadimistaseme lähedal.
Huvitaval kombel leiti ka, et pidev voolutarve ühtlase koormusega (nagu pikk ja monotoonne maanteesõit ühtlasel kiirusel) võib põhjustada kiirendatud mahtuvuse degradatsiooni. Samas näitas segasõit, mis simuleeris linnakeskkonda muutuvate kiiruste ja koormustega, aku eluea lõpp (EOL) saabub hiljem.
Veelgi enam, mida suurem oli voolutugevus, seda suurema arvu EFC-sid ehk täielikke laadimis-tühjenemistsükleid aku saavutas.
See uuring heidab seega uut valgust elektriautode akude käitumisele ja annab lootust pikemale akude elueale, tagades nende õige koormuse. Seega järgmine kord, kui tunned endas kihku järsemalt elektriauto gaasipedaalile vajutada, pea meeles – sa ei tee oma akule üldse halba, pigem vastupidi: pakud sellele hoopis pikemaks eluks vajalikku «vürtsi»!

Aitäh! Ei pea üldse kõike alati kopeerima, aga tasuliselt loetava lingi juures võiks küll olla alati artiklist mõni olulisem lõik või juhtmõte vähemasti välja toodud, kui just pealkiri ise juba kogu loo sisu välja ei ütle.

See on tasuta loetav, hea uudis igal juhul!
https://accelerista.com/uudis/innovatsioon/vtt-raport-donut-
labi-tahkisaku-ongi-reaalsus-mitte-illusioon/

##VTT laboritestid on kinnitanud Donut Labi tahkisaku energiatiheduse tasemeks 400 Wh/kg. See on tohutu hüpe võrreldes praeguste liitium-ioonakudega (ca 250–300 Wh/kg). Aku on võimeline taluma ülisuurt laadimisvoolu, 0–100% laadimine saavutati 5 minutiga. -30°C juures säilitab uus aku 99% oma mahutavusest. “VTT raport tõestab, et me ei räägi enam prototüübist, vaid tootmisvalmis tehnoloogiast,” seisab esimeses kokkuvõttes.##

EDIT: siit saab soome keeles lugeda talvistest probleemidest laadimisega (reaalne laadimine alla 10% max võimalikust, juba -10 juures probleemid selle eest maksmise jm tehnoloogiaga).
https://www.apu.fi/artikkelit/pakkanen-paljasti-sahkoautojen
-heikkoudet-lataus-hyytyy

Muudetud 24.02.26 13:33

See on endiselt kökimöki, võrreldes "vedelaga"!
Nt. bensiin 8,9-9,4 KILOWATT h/ L, sõltuvalt temperatuurist ja koostisest

Ise sa oled kökitav möki siin :D, kui sellesse akusse mahutava energiaga saaks kokkuvõttes samapalju läbisõitu kui selle paagitäie fossiilisolgiga, siis on selge pilt, kumb on kasulikum maisnate edasi liigutamiseks, lisaks ei tapa siin linnades inimeste tervist oma prsest välja ajava roojahaisuga, mida need fossiilid toodavad tonnide kaupa kõikjal. Mida varem neist fossiilidest lahti saab, seda parem paik siin nii lokaalselt kui globaalselt elamiseks on.

See VTT laboritest on uudise juures väljas ja mitte midagi sellist, mida hr Kärsa vahendab, seal kirjas ei ole. Tegemist on sisuliselt ühe(kahe)kordse mõõtmisega, mõõdetava eseme kaalu ei ole kirjeldatud. Temperatuurid olid mõlemal juhul > 0 kraadi... Laadimis ja tuhjenemisparameetritelt on tegu LiIon akuga (NMC), mis kannab mõnda aega välja laadimist 11C. Aga ehk keegi läheb õnge....

Kässariennukene, heitgaasid on sul küll tänapäeval viimane mure, mille pärast peksid enda pead vaevama.

See Donut on aga väga väga huvitav. Neil on tegelt superkondekate tehas olemas ehk siis nende "aku" ei pruugi olla päriselt aku vaid kondekas hoopiski. A noh, mis seal ikka vahet on, peaasi, et energiat saab sisse taguda.

Ümardades on liiter benss ja diisel jah 10kW ehk energiat rohkem sama kaalu juures kuid kaod on ka kahjuks suuremad. Kui saaks sama efektiivseks selle sisepõlemise kui on elektrikas...

pidid väidetavalt iga nädal 5 nädala jooksul uue osa testist avaldama, eks näis mis seal siis lõpuks on või ei ole, praegune oligi see laadimiskiiruse teist, ju siis jõuavad mingis episoodis ka energiamahu ja muude parameetriteni, elame näeme öeldaks selle peale. Masstootmisse see nagunii lähima aasta-paari jooksul ei jõuaks ilmselt, isegi kui ongi reaalne tootmisküps akuelement neil seal.

Heitgaasid on vägagi teemaks ja need ei kaogi kusagile õlipõletuse juures, enamus masinaid siin maja ees mul külma mootoriga soojendavad ja töristavad ja need ei lähegi siin linnas ükski normaalselt töösoojaks pea kunagi ja seetõttu ajavad vingu välja viimne kui üks tagant. Senikaua kuniks keegi neist ei suuna oma sumpast tulevaid heitgaase salongi ja seal pool tundi ära ei istu ning väida et siin pole ju mingeid heitgaase, senikaua on see puhas hülgemöla, et need väljapeeretuvad gaasid pole probleemiks. Tegelikult saaks need fossiilid ilmselt kiiremini salongist soojaks ka, kui sumpaots otse salongi sissepuhkekanalisse suunata ja seegi jääksoojus sealt salongi kütaks, hetkel lasevad selle sooja koos oma tossupeeruga sumpast välja ja seetõttu siin linnas suht jama neid fossiile soojaks saada, eriti veel diisleid. Seega jah dzäos, tee see ümberehitus ära oma kaarikul siis ja lase paar nädalat ringi sedasi ja kui heitgaasid kõige väiksem mure, siis räägi uuesti seda juttu siin :D.

Tõsiselt, heitgaasid TÄNAPÄEVAL on kõige väiksem mure, mootorisse sisenev õhk on saastunum, kui sumpsist välja tulev. Keri mõned leheküljed tagasi, sa oled ilmselgelt mõned postitused lugemata jäänud, et endiselt sellist kelbast tuled siia taguma.

Nonoh, davai, tee see lüke ära siis ja hinga seda sumpast tulevat kraami otse sisse pikemat aega, vaatame mis nägu ette tekib selle peale.

Mine puhka jalga nüüd natukene. Teised trollid on vähemalt inteligentsed, sul pole sedagist.

Miks peab seda kraami sisse hingama kui hapnik on silindrites ära põlenud.
kässar on vist aastapäeva puhul vedelikke tarbinud.

Deus, minu jaoks on see väide, et heitgaasid on puhtamad, kui linnaõhk, üllatav.
Jah, ma olen näinud viiteid sellele, et suuri tahkeid osakesi mõõtes vôib mõnes väga saastunud linnas (tõenäoliselt mitte Eestis) olla õhus rohkem osakesi, kui heitgaasides. Aga benseeni ja lämmastikoksiide on ju ikkagi heitgaasides rohkem, kui õhus? Või ei ole?

Pole siin midagi üllatavat sulle, oled seda ennegi kuulnud ja lugenud, tahad lihtsalt õli tulle ja niisama plõksida. Benseen on põlev materjal, arvad, et jääb seal ellu? NOx vastu hakati kaklema juba 60'tle aktiivselt, ära too mingit pliibensiini ajastu jama siia teemasse. Hea meelega kustutaks su kommentaari kui puhas jama ja tülikiskumise katsetus.

Kuidas euroopa ennast hiinlaste võrku mässib.
https://wallstreetjournal.postimees.ee/7865547/wsj-euroopa-a
vastab-et-nende-elektriautod-hakkavad-valmima-hiinas
Juba aastakümneid on poliitikud küll vastupidist kinnitanud, kuid ikkagi ähvardab rohepööre arenenud maades töökohti hävitada. Autod on stiilinäide. Euroopas elab ja õitseb autotööstus, mis annab 10 protsenti Euroopa Liidu tööstuslikust lisandväärtusest, mõnel Kesk- ja Ida-Euroopa maal suisa 23 protsenti. Kuid see tööstus on häälestunud kasumlikuks (toormaterjalid, tarneahelad, tööjõukulud, energiahinnad, kaubanduspoliitika jms) kaasaegse sisepõlemismootoriga auto kontekstis.
Elektriautodega läheb aga karmiks. Brüsseli prognooside järgi impordib Euroopa Hiinast 15 protsenti elektriautodest, mille eurooplased 2025. aastaks ostavad. Hiina hinnaeelis on otsustav. Osalt tuleb see tööjõukuludest ning kohapealsetest maavaradest, nagu haruldased muldmetallid, aga kindlasti ka Pekingi tööstuspoliitikast. Sellest ei peaks ju olema mingit lugu, kuna Euroopa tehased vorbivad taskukohase hinnaga bensiini- ja diisliautosid, mida tänaseni tahetakse. Kuid paraku ajavad Euroopa poliitikud rahvast kõikvõimalike piitsade ja präänikutega (peale makstes, kvoote kehtestades) ostma toodet, mida kontinent konkurentsivõimeliselt ei tooda. Ärge siis imestage, kui Hiina osakaal Euroopa elektriautoturul märkimisväärselt kasvab: plaanitavad elektriauto ostmise kohustused hakkavad piinama keskmise ja madala sissetulekuga eurooplasi, kes on hinnatundlikumad. Kuna EL on pühendunud mõnevõrra vabamale kaubandusele, siis on nende autoimpordi tariifid juba praegu USA omadest madalamad. Ning pikaaegsete reeglite tõttu oleks Euroopa kauba eelistamise kehtestamine sisuliselt võimatu. Nende reeglite muutmine oleks paras maalihe, kuna kaubanduse liberaliseerimine on üks vähestest köitest, mis Euroopa Liitu üldse ühes tükis hoiavad – asjaolu, mida euroliidu kriitikud Ameerikas täiel määral ei adu. Seega jääksid sõelale Hiina elektriautode tollitariifid. Kuid Brüsseli õnnetuseks need ilmselt ei toimiks. Sest tegelikult on tegemist Euroopa/Ameerika elektriautotööstusega Hiina pinnal. Umbes pooled Hiinast tänavuse esimese poolaastaga eksporditud elektriautod olid kas Tesla või Euroopa/Hiina ühisfirmade kaup. Näiteks: enamik Saksamaal registreeritud uusi elektriautosid oli nende firmade toodang või müügis näiteks Volvo sildiga, mille omanikud on hiinlased. Juriidiliselt korrektse tariifi kehtestamine «puhtalt Hiina» elektriautodele oleks ilmselt võimatu (kuigi juristid jändavad sellega viljatult vist aastaid). Mingil hetkel koidab kellelegi, et kõige lihtsam viis Euroopas autotöökohti säilitada oleks lubada inimestel osta tööstusharu parimaid tooteid. Mingi sähvatus käis äsja Suurbritannias, kus peaminister Rishi Sunak lükkas viisaastaku võrra edasi uute bensiinimootoriga autode ja mikrobusside müügi keelu. Järgmine tärmin on 2035.
Aga terve mõistuse juurde tagasi tulemine saab olema väga valulik. Sest poliitikud on üles kloppinud meeletu kliimaeufooria ning matnud agendasse kamaluga maksumaksja raha. Ka Sunak Suurbritannias on erakonna varasemate lubaduste pärast parasjagu sõlmes. Tollilõiv hiinlastele võib veidi aega võita, et teised liidrid saaksid sooritada stiilsema pirueti. Samas agoonia lihtsalt pikeneb – ega Euroopas seepärast rohkem elektriautosid tegema hakata.

Kässarienn tagasi segast peksmas...

Donut Labi klots jääb endiselt haledalt vedelkütustele alla. Ootan huviga, milliseks läbisõiduks VTT mõõtmistulemused ükskord reaalsel autol vormuvad. Tsikkel ei ole hea võrdlusmaterjal... Elektriajamite kasutegur on parem kolbmootori omast (ennekõike heitgaasidega lahkuva kasutuseta soojuse tõttu), aga tasuta lõunaid siiski pole. VTT raportist on kenasti näha numbrilisel kujul: vähemalt 10 % on laadimisel kadu.

Aga kuna see heide pole mitte kässariennu akna all, vaid kusagil kaugel elektrijaama korstna otsas või järjekordse "rohelise energia" muunduri tootmise protsessi järelm kaugel maal, siis seda ju ei ole, eksole.

Samas on intrigeeriv võimalus printida täpselt sobiva kujuga akusid olemasolevate sisepõlemismootoriga vanade heade autode elektrifitseerimiseks. Ning kui väide kujunduse vaba valiku osas tõele peaks vastama (mis on jube julge eeldus muidugi), saab lahendatud ka akude peamise vaenlase - kuumuse küsimus aku sisse kujundatud jahutuskanalite teel. Kas nii saab luua ka kandvaid akuelemente, näitab aeg.

Kahjuks sedakorda siis pettumus.
Peame edasi ootama, hetkel kahtlustatakse lihtsalt piiri peale viidud NMC keemiat.
Vb Naatrium rebib ette üks hetk liitiumist ja saab selle tahkisaku idee veel rohkem edasi lükata.

Keegi selle artikli sisu näeb?
https://auto.geenius.ee/eksklusiiv/vordleme-hindu-kui-palju-
maksab-elektriauto-laadimine-eesti-avalikes-laadijates/

##Omanikuna tasub teada oma auto võimekust ja laadimiskõverat ning arvestada, et maksimaalset võimsust saab kasutada pigem harva. Kui on vaja sõita pikka maad ja laadida teel olles, võib elektriga sõitmine minna kallimakski kui bensiini või diislikütust tankides, vähemalt talvel.##

Fakt ise pole midagi uut. Mind huvitavad just need detailid, et millistel tingimustel, kus jne need vahed sisse hakkavad tulema, sest kui võib olla nii ja võib ka naa, siis järelikult on kusagil peidus ka mänguruum selle enda kasuks mängimise jaoks.

"... Läbi aegade on olnud alati see, et rikkad maksavad arenduse kinni, seepärast ongi tavaautodel tänapäeval olemas ESP, ABS ja muud ägedad kolmetähelised lühendid, sest S klassi mersu ostjad maksid arenduse kinni.
..."
Kunagi maksid rikkad eurooplased/ameeriklased naftadestilleerimise tootearenduse - nüüd teenivad selle pealt araablased. Vastasel korral põletaks nad siiani kaamelisõnnikut ja Dubaisse lennukid ei käiks.

Võrdluseks - (rikkad ?) sakslased maksid 15-20 aastat tagasi kinni päikesepaneelide tootearenduse... nüüd varustab maailma nendega Hiina...
Rikkad (?) ameeriklased maksid kinni Tesla tootearenduse , nüüd peagi varustab elektriautodega maailma Hiina...

Mis järgmiseks..?

Kärss.. ainult avalike laadijate kWh hinna vaatamine on lühinägelik - pilt on palju laiem.

Kui elektrimüüjad (ehk täpsemalt väljendudes energiamüüjad) sulle juba koju pakuvad nii gaasi kui ka elektrit, siis miks ei võiks nad sedasama elektrit ka mujal levialas pakkuda? Justnimelt levialas, nagu mobiilioperaatorid? Maa on pistikupesasid täis - igas korteris üle 10, igas majas mitukümmend.
50 aastat tagasi oli ka telefon fikseeritud kindla aadressiga ja sealt helistamiseks pidid saama selle asukoha omaniku nõusoleku, sest tema maksis sinna kohta loodud ühenduse eest. Praegu räägi kus ise tahad ja ise maksad.

Selles mõttes on Terminali poolt pakutav samm õiges suunas , et kui sul on nendega elektrileping, siis võid nende kiirlaadijas laadida oma koduse paketi hinnaga (mis börsipaketi puhul tähendaks suvel laadimist ainult võrgutasu eest ? )

Normaalne oleks, et pistad ükskõik kus (seinal rippuva laadimis-)juhtme autole taha ja see tuvastab su auto ning arve tuleb sulle.
(Kiirlaadimine muidugi on iseenesest üldse üks vähe kallim asi - nagu puksiirteenus)

## Normaalne oleks, et pistad ükskõik kus (seinal rippuva laadimis-)juhtme autole taha ja see tuvastab su auto ning arve tuleb sulle.

Kena fantaasia, paraku on siin kitsaskoht, need ,,igal pool" elektrit ja gaasi müüvad suhted on siiski kõik asukoha ja mõõdikupõhised.
Välistama samas ei hakka, aga väga paljud erinevad üksused peavad sel puhul hakkama ennenägematus mastaabis koostööd tegema. Kas nad on huvitatud? Elame-näeme.

Pole mõtet lolle unistusi unistada, sest iga laualambi pesa ei pane laadijat käimagi. Või kui panebki, siis istub seal 12 tundi enne kui edasi saab sõita.

Taiesti ok oleks paneelika elanikul oma juhe aknast vôi rõdult ööseks alla visata ja auto 3Kw laadima panna. Selle kannatab välja iga normaalne majapidamine. 10 tunniga koguneb piisav hulk odavat särtsu et paar päeva linnas ringi sôita. Kui teistele ei meeldi, tuleb ühistul raha koguda ja laadimispunktid ehitada. Aga eestlast huvitab ju ennekõike see, mida elevant tast arvab, ise ennast vaeseks makstes.

Igal pool võrdlus on väheke vale.

Reaalsus on see, et igal pool on WiFi, kuid ligi pääsed vaid neile, mis on otseselt avalikuks kasutamiseks mõeldud.
Pistik majas ei ole vaid pistik majas, see on juurdepääs majale, õuele, parkimiskohtadele. Kommunism tuleb koos kogu isikliku vara likvideerimisega, aga päris sellisel kujul seda vast lähima 10 aasta jooksul ei tule. 20 aasta jooksul, võib-olla, kui rohependel jälle teise äärmusesse tagasi läheb. Kui tekib kaks klassi - rikkad (<5% elanikkonnast), töösipelgad (60% elanikkonnast) ja klassivälised ehk sotsiaalabist elatuvad, siis igas klassis on kindel elatusstandard, aga materiaalne isiksus avaldumise võimekus jääb vaid <5% kuuluvatele. Ülejäänud sõidavad rendiautodega, elavad rendikodus ja söövad tehislihaburgereid.

Elektriautode juurde tagasi pöördudes. Nende point täna ja hetkel on siiski kahes aspektis - a) sa "tangid" enamasti kodus ; või b) sa oled rikas. Mõlemal juhul ei oma avaliku laadimise hind märkimisväärset tähtsust.

Lisamõte. Täna saad osta kasutatud ~100 km raadiusega elektriauto umbes sama hinna eest, mis (mitte kõige odavama) elektrijalgratta.

mis point nendel avalikel laadiatel siis on,kui seal pole mõtet laadida? sama nagu Tallinna rattateed.raisatakse meeletuid summasid lihtsalt niisama

No on ju point. Elektriautosid ostavad keskmisest rikkamad ja see, kas kulutad päevas euro või viis sõidu peale, ei oma mingit tähendust.

Ehk siis teist pidi. Kui inimesel on päriselt eelmine auto olnud 63AMG, siis ta on harjunud kuluga 25x1.6 = 40 eur saja km peale linnas.... Mida iganes sa seal kiirteel elektrit laadid, ei saa sinna lähedalegi. I.e, ei huvita.

##Elektriautosid ostavad keskmisest rikkamad ja see, kas kulutad päevas euro või viis sõidu peale, ei oma mingit tähendust.##

Lisame kütusele juurde ka liisingumaksed, kaskoerinevuse, jaburas mõõdus rehvikulud jms ja ongi kogu tõde lühidalt kokku võetud. Aga 63AMG kontekstis: puhtalt performancet vaadates on raske leida kuni 5a vanuste hulgas sama hästi kiirendavaid sama klassi fossiilautosid sama hea hinnaga.

Manitsejale: vedasin hiljuti ühes maja osas uusi kaableid. Sõber tuli külla ja küsis, et miks ma nende tarbijate juurde samuti neljaruuduseid juhtmeid vean, kui neljaruuduseid oleks vaja ainult elektripliidile ja mujal oleks isegi pooleteistruudusest küll ja veel? Vastasin ausalt, et mul on pohhui nii väikesest hinnavahest, aga lihtsalt ei viitsiks hakata kaableid vahetama, kui vajadused muutuvad. Mul on vabadus niiviisi omas kodus “laristada”, aga võrkusid ei ole võimalik samamoodi laristades üle riigi välja ehitada. Ammugi mitte igal üksikul energiamüüjal, kelle tagant võivad kliendid mingi järjekordse turumoonutuse tõttu joosta mõne konkurendi taha ja selle ärahoidmiseks tuleb neil lugeda juba täna raha väga hoolikalt. Kaudselt tuleks see investeering ikkagi lõpptarbija taskust...

Sellest, kui kaugel me oleme sellest igati meeldivast unistusest (ja lisaks ka hädapärastest toimivatest lahendustest suurte rohepesuplaanide valguses), on siin teemas juba varasemalt hulgim artikleid ja neid artikleid sünnib kindlasti kiiremini juurde kui laadimistaristut;) See kõik oleks ehk teostatav sellisel viisil, nagu oli Q-GSMi levikaart nende turule tuleku ajal, aga siis räägime ikka edasi samast nishist millest siianigi ja meil maakatel pole kas üldse levi või on võimalus mõne teise võrgu kaudu teha ainult hädaabikõnesid. Spekuleerin, et see tore unistus ei täitu majanduslike paratamatuste tõttu – investeeringuid ei tehta seal, kus tulevik on ebakindel. Üks osa ebakindlusest on ka tõenäosus, et selleks ajaks, kui see kõik oleks võimalik valmis saada, on muutunud liiga palju nii vajadused kui ka tehnoloogilised võimalused.

Reaalsesse ellu tagasi tulles: viimast kolme uut autot valides (viimase 6a jooksul) olid särtsualternatiivid juba turul kõigile olemas... aga neist ühelegi tegelikult särtsualternatiive ikkagi ei olnud: ei hädavajalikes omadustes, ostuhinnas ega ka hilisemas kilomeetrihinnas. Ka mitte neid kolme omavahel kombineerides. Mingis teises nishis juba on ja hakkabki olema üha rohkem, ainult et mis kasu on sellest teadmisest, et on olemas toimiv tehnoloogia, millega mul midagi peale pole hakata? Milleks kiilakale lokirullid? :) Kõik need erinevad nishid on ühiskonnale vajalikud, me ei saa kolida üheskoos elektri peale lihtsalt loosungeid järgides ja see oleks väga halb tulevik ka energiajulgeoleku seisukohast. Ukrainast sõja esimestel päevadel põgenejad ei jätnud maanteede äärde maha mitte Zhigulle vaid Teslasid.

Reaalses elus pole tõenäoliselt üldse kaugel see aeg, kui jälle järgmist uut autot valima pean hakkama. Kuna haagise vedamiseks, perega eurotrippide tegemiseks ja kogu talv külg ees sõitmiseks jäävad praegused fossiilipõletajad veel pikaks ajaks alles, siis need ootused saaksin järgmise autovaliku tagant muretult maha kriipsutada. Ainult miinimumvajadustest (et suur pere autosse mahuks +minimaalnegi pagasiruum) lähtudeski on särtsuvalik praeguseni ikkagi kas olematu või jaburalt kallis.

PS: Q-GSMi mäletavad vast kõik veel, lisan siia hoopis EMT 1996a levikaardi, see oli "parim mida raha eest sai". Pilt peaks haakuma päris hästi praeguse teemaga ja levialas elavail puudub igasugune moraalne õigus möliseda nende kallal, kelleni levi ei ulatu;) Äraspidiselt lähenedes, et milleks seal levialas särtsuauto, kui seal on olemas ka ühistransport?

Kas te päriselt arvate, et AMG63 ja muud analoogid on eraisikute arvel ja nad maksavad ise arveid ?
Oh püha lihtsameelsust WACK!!!

Jah. Minu tutvusringkonna amg63-de ja analoogide puhul küll. Sama kehtib ka särtsuautode kohta. Mu tutvusringkond ei koosne susserdajatest. Kordan end, et ka minu enda firmal pole nende paarikümne aasta jooksul ühtegi autot olnud ei omanduses ega liisingus. Kõik on alati enda omad ja töösõitude kütust ostan kah väljamakstud palga eest. Eneseväärikuse teema.

Vastan v6sale.
Jah, elektriga liikumine on rohelisem. Eesti elekter on enamasti toodetud kohapeal, see ei ole fossiilkütust põletades tankeri või kütuseautoga siia transporditud. Jah, elektri tootmisega kaasneb heide. Aga heide tekib ka nafta pumpamise ja rafineerimisega, lisaks sellele emiteerib fossiilset kütust põletav auto. Aga tegelikult on mul täiesti ükskõik, mida siin kirjutatakse. Mulle lihtsalt meeldib elektriga liikuda. Ahjaa, lähim avalik laadija on kodust 200 meetri kaugusel.

miks peab inimene kohe susserdaja olema,kui auto on firma arvel?
pisikhübriidiga tanklasse sõites on kasulikum tankida vedelkütust,kui elektrit.
odaval elektrilisel käkil võib mingisugune perfomance olla,kuid odavalt kokku klopsitud liikuril nullib see kõik ära.isegi palju kiidetud tesla on oma interjööriga nagu vana datsun

Tugev tunnustus Kärsale.

Pole elu sees firmat omanud. Pole elu sees rendikraamiga sõitnud, enamus töösõitegi teen oma autoga, mis minu nimel, omanikuna. Kõik liitrid ja kindlustused olen ise kinni maksnud. Ei ole omanud firma kütusekaarti ega kasutanud ettevõtte autot muuks kui väljamaa otsade sõiduks. Ei tee firmale arvet kilomeetri pealt enda auto kasutamise eest. Lugema ei hakka, millega liikunud, kes lugenud, see teab.

Ma saan aru jah, et mõni peabki kliendi juurde Porchega sõitma, et asju maha müüa, muidu ei saa kaubale. Aga susserdamine... Iga ühe oma südametunnistuse asi. Elektrikate omanikud on kõik ühel või teisel viisil susserdajad, isegi riik meil oma kvoodiäriga, kui vb see kässarienn ja arnis välja arvata, need vist sõitsid mõlemad lõpuosa masina elutsüklist, kässarienn juba punases ohtlikus alas.

Maiko arust jalutab põlevkivi vist ise ahju... Nunuh... Muide Auvere on katki jälle.

Muudetud 26.02.26 18:36

Üleüldse võiksid siin teemas valdavalt sõna võtta need, kes omavad ja kasutavad igapäevaselt elektriautot. Tegelikus on vastupidi. Enamasti võtavad sotsiaalmeedias jm. sellel teemal kõige valjemalt sõna need, kes elektriautot ei oma ja ei ole kasutanud. Jah, iga lits kiidab oma, aga elektriautode teemas võiks ikkagi sõna võtta elektriautode kasutajad, diiselautode teemas diislikasutajad, bensiiniautode teemas bensiini kasutajad jne., jne. Ma päriselt ka tankisin vedelkütust viimati vist umbes kaks aastat tagasi, siis ka ainult 10L, sest varasema CNG gaasiauto paaki rohkem ei mahtunud ja ei tunne küll, et oleks millegist ilma jäänud. Elektriauto sobib suurepäraselt minu liikumiste ja tarbimisharjumusega. Olen omanud ka diisleid ja bensiinimootoriga autosid. Igal autol omad head ja vead. Üha enam tundub mulle, et fanaatilised ei ole mitte elektriautode kasutajad, vaid nende vastased.
Üks väike nali ka.
Tõelist rõõmu tunned oma auto üle kaks korda. Esimene kord pärast ostu sinna sisse istudes ja teine kord pärast selle müümist selle eemalduvaid tagatulesid nähes.

Muudetud 26.02.26 21:01

Mitte, et see offtopik oluline oleks, aga ma ei mõelnud seda üldse nii, et firma arvel auto hoidmine oleks kohe susserdamine. Kaubavedaja kaubik peakski olema firma auto ega vaata viltu ka sellele, kui klientide juures Porschedega käiakse. See on ju oma (firma) teenitud raha, erinevalt riigiametnikest on täielik õigus valida selleks Volkswageni asemel nt AMG63. Selle lause kontekst olin ikka mina ise - ütle kes on sinu sõbrad ja ma tean, kes oled sina... minu sõbrad on autopeded. See paistab välja kõiges: millega sõidetakse nii klientide juurde, ärikohtumistele, lastega Skyparki kui ka pühapäeval lihtsalt sõitmise nautimiseks. Sellepärast on sõpruskonnas tavapärasest rohkem ka neid M-e, AMG-sid ja datsunite (Teslade) asemel pigem vähemlevinud masinad, mis pole autovõhiku jaoks esimene-teine valik.

Näiteks selline nelipoolsekkisajani Polle pole kusagilt otsast odavalt kokkuklopisitud auto. https://www.auto24.ee/soidukid/4260540 Kuna piinanud sellist igasugustes oludes nii suvel kui talvel, siis selliste kuni 5a vanuste max 25K hinnaklassis ei oskakski eelistada ühtegi fossiilikat... sellised rasked “wannabesportautod” pole lihtsalt minu teema, sest olen harjunud läbima kruusateedel kurve natuke kiiremini, kui sellistega võimalik;) Aga see puudutab sama palju ka fossiilikaid ja sellepärast mulle meeldivadki pigem tonni kanti jääva kaalukategooria autod. Sellepärast ei vaatagi autosid jõuallika järgi, vaid pigem nishi järgi (sõidumeeste vs jutumeeste vs ilusmeeste autod, pereemaautod, tudengiautod jne).

##Mulle lihtsalt meeldib elektriga liikuda.##

See on kõige tugevam argument, mida Maiko siia foorumisse oma paljude kasutajanimede alt üldse kunagi on kirjutanud! Tunnustan, ausalt. Sellele, et meeldib, ei saagi mingit vastuargumenti olla. See puudutab ka neid, kellele MEELDIB sõita ringi kallimalt, lärmiga ja haisedes;)

Teemasse kah (lingi nimi on mulle arusaamatu, artikli pealkiri peaks olema “Soome testijad tegid ka Eestis müüdava odava elektriauto maatasa: aknast ei näe välja!”). Teen igaks juhuks kopipasteedi teksti olulisemast osast.
https://www.delfi.ee/artikkel/120415042/delfi-voog-valgevene
-varbab-salaparaseid-lahis-ida-eksperte-et-migrantidele-euro
opasse-tunneleid-ehitada

##Helsingin Sanomat testis Hiina autotootja BYD mudelit Dolphin Surf, mis reklaamib end kui 2025. aasta maailma parim linnaauto. Eestis algab selle hind 21 tuhandest eurost. Soome testijad avastasid, et talvistes oludes sõites lähevad masina aknad pidevalt seest uduseks ja isegi jäässe. Kuigi salong soojeneb kiiresti, seisab juht valiku ees, kas selgena püsib esiklaas või küljeaknad. Probleem esineb ka sõidu ajal ning sunnib juhil pidevalt seadeid näppima, mis on selge liiklusohutusriski allikas. Sama viga on lehe andmetel täheldatud ka teistes BYDi mudelites. Talvine sõiduulatus jääb reaalsuses umbes 200 km. Positiivne on, et kiirlaadimine toimib ka külmaga: 10–80% umbes 30 minutiga, täislaadimine umbes tunniga. Kasutusmugavust vähendasid liiga väikesed puuteikoonid, mida on sõidu ajal raske tabada. Lisaks ei töötanud testautos adaptiivne püsikiirusehoidja. Muud miinused on väike ja kõrge pagasiga pakiruum, nõrgad kaugtuled, plastine salongiviimistlus ning tunne, et auto on kunstlikult “jäigaks häälestatud”. Soomlaste hinnangul kõlbab masin "ostukäruks" või toidukulleri autoks. Sedagi pigem suvel.##

##Üha enam tundub mulle, et fanaatilised ei ole mitte elektriautode kasutajad, vaid nende vastased.##

Vaata peeglisse. Ei öelda ilma asjata, et ainus siin ilmas, mis on kliitorist tundlikum, on elektriautode omanikud.

Mitte keegi pole siin teemas kirjutanud kunagi midagi sellist, et särtsukate omanikud, kellele need sobivad, peaksid hakkama fossiilikatega sõitma. Veelkord, vaata peeglisse!

Särtsukate propaganda tegijatest päris mitmed teevad seda paljude eri nimede alt ja suruvad TEISTELE peale oma mõttemaailma. Mh blufivad, valetavad, jäävad vahele, vahetavad uuesti ja uuesti oma kasutajanimesid jne. Fossiilpropagandat siin isegi pole - on vaid vastuargumendid, kui ei sobi, ei meeldi vms, et "ärge suruge mulle peale". Mitte, et kõik peaks tegema nii nagu mina.

On siin teemas veel üldse kedagi, kellel poleks särtsukatega kogemusi ja räägib edasi AINULT teiste jutte, mitte mh ka oma kogemustele tuginedes?

õu õu, mis sellel datsunil nüüd häda on, astub ju hasti oma awd'ga! Hakka või isiklikult siin võtma...

Maiko, olles ise meeletul hulgal asjade läbi testija mille olemasolu su fantaasia ei suuda isegi välja veel mõelda idee kujul võin öelda et kõike ei pea testima, eriti kui on väga suured kogemused kas kogu kompoti osas või vähemalt ühe komponendi osas, saad juba puhtalt ühe puzzle tüki pealt aru limitatsioonidest ja ei pea arvesee võtmagi, et õõtsad tehti just sellele ja aind sellele mudelile, mitte ei kasutatu juba olemas olevat Fordi/chevy omasid, mida on miljardites tehtud ja letilt alla vanarauakilo hinna saada. Ja ära tule seletama, et "oli vaja". Ei olnud, suured tootjad on kõik koormustestid jne asjad ära teinud juba. Jah, natukene muudab asjaolu teatud sõlmedes, et moment on 0 pöördest alates kuid seda saab vabalt gaasipedaali progrega timmida-muuta.

Piisab kui tead põhikooli ja keskkooli aineid nimega füüsika ja keemia, maailm on palju lihtsam kohe aru saada.

Esiteks, maiko, see ei ole sul auto. See on tavaline ostukäru kodu-töö-lidli vahet sõelumiseks. Autodest räägivad siin teised inimesed.
Teiseks on see "nali" autoinimeste seas juba ammu tuntud ja tegelikult selline: autost on rõõmu kaks korda- ostes ja müües. Ja kolmandaks võiks pealkirjast elmo ära kustutada, sest elmost on asi ammu kaugenenud ja teema ongi muutunud elektriauto mõttekuseks.

Kui suur (auto) mul siis härrade arvates tööle sõitmiseks olema peaks? Ise te ju kirjutate, et aku tootmine on tohutult saastav, elektriautod on raskemad jms. Väiksem auto on kergem ja säästlikum. Väiksema elektriauto aku on väiksem(väiksem tootmise jalajälg). Väiksem automaks. Need on ka minu jaoks olulised punktid kuna ma ei taha autole palju kulutada. Kellegi teise jaoks ei ole need punktid olulised. Maitse asi.

Muudetud 26.02.26 22:01

Ise ei saa sellest aru, et igasugusest saastamisest rääkimine on demagoogia, kui seda särtsuautot kasutatakse ühistranspordi asemel? Minul kõlbab küll linnas käies igati hästi toimivat ühistransporti kasutada, aga mingitel härradel on selleks autot vaja... nii teetegi seal oma rohepööret? :)
Selle kohapealt soovitan kuulata meie esiliberaale: sõida, aga ära mölise! :)
https://www.youtube.com/watch?v=lIPaP0YAGYc

Kui meeldib, siis meeldib. Emotsioonil pole hinda. Aus väljendus. Mulle ka meeldib elektriautoga muutuvas liikumistsüklis (näiteks põllul katsete vahel vahel) gaas-pidur-gaas-pidur tsükli regeneratsioonist energia ringlus. Teeb fossiilikale igal juhul silmad ette.

Emissioonil on hind. Eriti siis, kui see hind on kahekordne elektritootmine, nagu meil ehitatakse. Esmalt lükkame metsi raadates püsti tuugenid ja raiskame hunniku põllumaad paneeliväljade alla ja siis hakkame soojuselektrijaamu ehitama nendesamade "loodussõbralike" katmiseks tuulevaiksel ja hämaral ajal. Odavam oleks aastaringselt katlaga lasta tuumajaama tulekuni.

Ja õunu võrdleme ikka õuntega: kui võtame nafta hankimise ja kütuseks keetmise kahjud ka sisse, siis peaks võtma sisse KÕIK tavapärasest autost erineva hankimise kulud: akud, elektrimootorid... Ei või nii, et üsna rohelise ja suures osas juba täna taaskasutatava fossiilkütust põletava auto kulude kõrvale paneme äärmiselt piiratud ressurssi õgiva ja praegusel hetkel tööstuslikult taaskäideldamatu elektriauto energiakulu ja siis plaksutame trakse ühe loodussõbralikkuse teemal.

Elektriauto peamine eelis on viia põlemise heitmed linnast välja. Kogusaaste elukaares ei muutu või isegi tõuseb:(

Auto suuruse määrab vajadus. Üks inimene ja läpakakott reisivad linnas suurepäraselt ka ühistranspordis. Maal sõltub liinivõrgust, pigem mitte. Kaks inimest ja kodinad sõltub juba sihtkohast ja kodinate iseloomust. Jahimees värske lihakehaga ilmselt bussi oodatud ei ole:) Täislaaditud auto on igal juhul ühistranspordist odavam kasutada, aga mitte omada. Eriti meie praeguse automaksulolluse kontekstis.

Muudetud 27.02.26 08:26

"...ja siis hakkame soojuselektrijaamu ehitama nendesamade "loodussõbralike" katmiseks tuulevaiksel ja hämaral ajal. Odavam oleks aastaringselt katlaga lasta tuumajaama tulekuni."

Jätame selle tuumajaama hetkeks võrrandist välja ja mõtleme niipidi, et kas üldse keegi kunagi on teinud võrdlevaid kalkulatsioone sellel pinnal, et kas kulutada sadu miljoneid mingi hulga tuulikute paigaldamiseks või saame selle raha eest teha gaasijaama, osta x koguse gaasi ja kütta sellega x aastat? Või siis tõesti ka niipidi, et nende miljonihunnikute eest oleks juba ammu tuumajaama käima saanud.
Võrdluseks võiks tuua näiteks mandri ja saare (muhu) vaheline praamiühendus, kuhu on aastakümnete jooksul maetud sadu miljoneid, aga äkki oleks mõistlikum olnud kohe teha sild. Sarnaseid võrdlusi saame teha pea igal elualal.
Üks asi, mis meil siin kindlasti lonkab, on suutmatus vaadata tulevikku, näha seda, kuidas raha otstarbekamalt kasutada.
Siis muidugi on oht, et keegi ei saa vajalikku hulka kilekotte sidrunitega...

Kui nüüd kellelgi on börsipakett (fdghfgh?), siis võib oma viimase elektriarve ette võtta ja vaatab, kui palju maksis see fossiili baasil toodetud elekter. Võib sealt maha lahutada selle taastuvenergia toetuse osa, aga see ei muuda suures pildis midagi vist.
Ja jaanuaris ei olnud isegi veel 100% fossiilne ...

EV võib meeldida või mitte, aga ta on sõiduautode tulevik ja suuresti ka juba tänapäev. Pikema otsa sõitude jaoks on hübriidid ja kaovad ka need vaikselt, kui akude areng edasi jõuab.
Korduvalt on räägitud, et EV jätab linna õhu palju puhtamaks. EV võimaldab ka paremini tuult ja päikest kasutada.
Tundub, et enamus siin foorumis kommenteerijaid on EV ainult kaugelt näinud. Elektrimootori tõmme muudab sõidu mõnusamaks. ICE peab mõttetult suur olema, et sama tunnet saavutada.
EV miinustest on ka palju räägitud: masinad on rasked, aku laadimine võtab aega, haagise vedamine tühjendab ebamugavalt kiiresti.
Mis puudutab sõiduautodest suuremaid masinaid, siis raske öelda, kas ja millal need akude peale lähevad. Ilmselt mingi osa hakkab elektriga sõitma.

Bensiin, diisel ja gaas on hetkeline kulutus. Kui sa selle ära kulutad, siis seda enam ei ole. See on kahjuks kurb tõsiasi, samuti ei usu ma neid vennikesi, kes ütlevad, et maakera siin ise toornaftat juurde toodab, kui toodabki, siis mitte selles tempos, milles me teda kulutame.
Ühesõnaga paneel + aku + elektrimootor on hetkeline toornafta kulutus, mis pärast on suuteline iseennast taastootma ja energia on ringluses, mitte lihtsalt kulumises.
Vaja on suuri päiksepaneeliparke, sest kortermajad ei suuda kindlasti ennast enda katusega ära toita ja ega igale eramajalegi ei saa paneeli katusele, eriti keset linna, vaja on ka laadimistaristu tihemaks saada, kus saaksid vähemalt nädalas 2 korda ööseks jätta auto või siis tööpäevaks.
Enne kui paneelipargi maha tegemise jutt pihta hakkab, siis ma ei mõtle siinkohal, et peab metsa maha võtma vaid lihtsalt biokütuse põldude kasutuse ringi tegema, piisab sellest, pole rohkem vaja.
Tehnoloogiliselt oleme juba sellel äärel, paneeli hind läheb järjest odavamaks. Järgi peab jõudma energiataristu kõigest, et kogu seda mikromajanduse jama ära kompenseerida kas siis võrgu enda või siis salvestusjaamadega.
Tinglikult võib öelda, et me oleme jõudnud sinnapunkti, kus suudame rohkem energiat toota vähema kulutamisest ehk isegi kui sisse arvestada mootori, paneeli, võrgu ja muud kaod, siis kogu tsükli eluea lõpuks oled ikka plussis, sealhulgas tootmiskulu. Energiat tegelikult toodame me küll tuumakütusel jooksvast reaktorist varastades aga mis ta raibe põleb siis niisama seal taevas. Hispaanlased muidugi arvasid, et ei põle niisama, peab maksustama, sest mujalt jäid maksud puudu ülekolimisel.

Mida siia juttu pole arvestatud: tiblastani küttel jooksvat Hiina tehast, mis hinna alla on löönud. Sellest tulenevalt paneeli enda tootmise nulli jõudmist, soetustasu tuleb nulli hetkel ca 6 aastaga, peale seda on juba kasum kergelt langevas tempos (0,5 - 1% aastas kukkumist)

Omaarust ma olen selle jutu siia juba kirjutanud aga nüüd ei leidnud isegi ülesse ja kas on see tähtiski, sest viimased postitused kõik on tehtud nagu seda poleks olnudki.

Muudetud 27.02.26 10:14

##Tundub, et enamus siin foorumis kommenteerijaid on EV ainult kaugelt näinud.##

Mina arvan jällegi, et see väide ei kehti mitte ainsamagi inimese kohta, kes siin teemas sõna võtab. Võin vabalt ka valesti arvata:)

Küll aga tundub, et need elektriautode apolegeedid (erinevalt fossiil- ja elektriautode kasutajatest), kes siin aastaid juba propagandat teevad, on normaalseid fossiilautosid ainult kaugelt näinud. St on ostnud varasemalt selliseid “tasuta lõunad stiilis” käkke, mida autofoorumis osalevad ja autodest midagigi teadvad inimesed endale kunagi ei ostaks. See selgitaks ka neid äärmiselt eluvõõrana kõlavaid “pettumisi ICEdes”, kus kantakse enda rumalad valikud üle tervele jõuallikate segmendile. See on kõigi siin esinevate särtsu- ja fossiilautoHUVILISTE jaoks sama ajuvaba, nagu võtta nüüd see minu viimati pandud lingis olev iinlaste BYD elektriauto ja kanda selle auto tüütud ja ohtlikud puudused üle kõiki sama jõuallikat kasutavatele autodele:)) Kas see poleks ajuvaba? Aga särtsupropagandiste poolt tehtuna ei ole... Sellest madalamale pole argumenteerides vist latti enam võimalik lastagi.

##EV võib meeldida või mitte, aga ta on sõiduautode tulevik ja suuresti ka juba tänapäev.##

Tänapäevaks muutub see siis, kui need autod hakkavad jõuallikad vahetamata sõitma samuti miljoni ja tänu sellele ka hoidma hinda samaväärselt fossiilautodega. Kuni seda pole juhtunud, on see kõigest tulevik(u unistus). Point pole üldse “miljonis”, vaid selles, et hinna hoidmiseks on vaja reaalseid ja käegakatsutavaid põhjuseid (neid pole ka hinda mittehoidvatel ICEdel!!). Kui see põhjus pole “miljon”, peab see olema milleski muus, kasvõi fossiilikatega samavõrd hästi vastupidavates õõtsades, puksimajanduses jne (projekteeritud kestma). ÜV-statistika on siit korduvalt läbi käinud ja reaalsus on paraku midagi muud.

Praegu jääb mulje, et särtsukiitmine piirdubki ainult “tõmme ja miinushinnaga elekter” jutuga, kuid keegi jutumeestest pole reaalselt erinevate särtsuautode allagi vaadanud (veel vähem seal midagi teinud, eri tootjate autodel nt neid samu õõtsasid vahetanud jne) ja kannab juba ostes maha selle ülikiire hinnalanguse, sest särtsukat soovides ei olegi valikuid. Fossiilautosid ostes on, seda ka 10, 20 ja 40 aasta vanuste autode puhul.

##EV võib meeldida või mitte, aga ta on sõiduautode tulevik ja suuresti ka juba tänapäev.##
EV on minevik, mida üritatakse vägisi "tulevikuks" muuta

#kes siin aastaid juba propagandat teevad, on normaalseid fossiilautosid ainult kaugelt näinud#
Millised need normaalsed autod on?
Normaalsus on suhteline, minu arusaamist mööda normaalseid autosid enam ammu ei toodetagi.
Neid õõtsasid ja pukse ja läheb mu ICEl ka nagu leiba. Ma arvan, et see lihtsalt üldine autotööstuse ja esinduste praktika. Mina auto põhja all ei käi ja nad võivad vaetada kas asju, mis veel tegelt kestaks.

Kärss, kui me vaatame asju puht pragmaatiliselt küljest, siis on elektrika ostja võitnud küll. Jätame hetkel välja need aspektid (mis on ka siiski olulised), et uue ostuhind on mõne auto puhul suht krõbe ja teise-kolmanda ringi kasutaja saab väsima hakkava aku ning tänasel päeval kiirelt vananeva tehnoloogia, siis võiduks on korralise hoolduse puudumine a la õlivahetus jms, võimalikud probleemid ülevaatusel heitgaasidega või õlileketega, kõik muud kaasaegsete mootorite haigused alates varajasest õlisöömisest, venivatest kettidest, tahma koguvatest sõlmedest, kusihappe süsteemidest, kõiksugu udupeentest filtritest väljalaske küljes jne, siis elektrika omanik on neist vaba ning tema peamised vajadused on laadimiskoha olemasolu (kasvõi tööandja elektit varastades) ja teatud nüansid kõvemate miinuskraadidega. See, et hiina käkk kuskil külmas kliimas aknaid udutab ja muid trikke teeb, ei ole põhimõtteliselt probleemiks lõunapoolsemates riikides ja nagu siin vist mainitud sai, on hiinlased suht käbedad probleemide lahendamisel, sest konkurents nõuab. Niiet kui vaja autot vaid igapäevaseks tööle-koju sõiduks, on elektrikal plusse küll ja teatud osas muutub elu natukene mugavamaks.
Seega igasugu muid emotsioone kõrvale jättes plusse leidub. Need mõned trollid siin las mölisevad, elu läheb omasoodu edasi ja nagu kõikide asjade puhul, näitab aeg, mis saab. Mina isiklikult pole kindel, et tulevik on ainult elektri päralt. Ajalugu näitab, et uued asjad tulevad ja lähevad, aja jooksul sissetöötatud lahendused siiski kestavad.

Vaatasin praegu järele, et minu eelmise aasta täiselektriline läbisõit on pea 3 kkm ja hübriidne pea 7. Pluss võõraste mekkimised mõnekümne minuti kaupa võimalusel. Seega - võrdlust hakkab nagu looma. Nagu ka kogemust, mida kummagi tüübi pidamine tähendab sisepõletajatega võrdluses.

Deus, oled ehk hea ja näitad mõnda biokütusepõldu Eestis. Et õlipalmid Okeaanias ja maisisilo Saksamaal energiaotsarbelisena kasvab, pole meie autovalikutega mitte kuidagi seotud. Topi-Sootsi mets ja Risti sood on otseselt meie loodus, mis "tasuta energia" saamiseks persse keerati.

Sellega olen nõus, et elektrit põhimõtteliselt saab kodustes tingimustes hõõruda täiesti legaalselt ja eriliste jääkideta. Ei pea elektrimolekule tingimata sisse vedama.:)

##Millised need normaalsed autod on?/.../Neid õõtsasid ja pukse ja läheb mu ICEl ka nagu leiba.##

See oligi mu point. Delfis oleks see igati mõistetav küsimus. Autofoorumis enam mitte, sest see, kellel on HUVI AUTONDUSE vastu, oskab teha ka vastavaid valikuid (sellest on siin üle foorumi laiali tuhandeid teemasid!). Kui oled enne vahetamist keerutanud käes kasvõi ainult mõnekümne eri margi-mudeli õõtsasid jt sillapudinaid, ei pea olema hiromant, et saada aru, mis on loodud kestma ja mis mitte. Mõlemad valikud on turul saadaval ja seda kinnitabki see sama ÜV statistika. See teema siin on ammu hapuks läinud, sest sõna on hakanud tehnika osas võtma ka need, kes oma käega ei tee kärbsepesagi, pole kunagi teinudki, aga teavad enda arvates kõigist rohkem. See ei tähenda, et need autod, millel pidevalt sildasid jm saab remontida, ei võiks muus osas nii lõbusad olla, et väärivadki seda "püsiremontimist", aga kiire väärtuse langus ning ÜV-statistika on faktid, mis kehtivad ka siis, kui neisse ei usu.

Lootus ongi pigem sellel, et sama fakt ehk varsti enam ei kehti, ainult et sellel pole mingit pistmist enam jõuallikatega, vaid tootjate motiveeritusega valmistada kestvustooteid. Seda saaks suunata maksustamisega sama agressiivselt, nagu viimastel aastakümnetel kestvustooteid turult välja on tõrjutud;)

Siin mõned ei saa aga sellestki aru, et paljud ei vali üldse mitte särtsukate-fossiilikate vahel, vaid hoopis reaalsete omaduste vahel ja neile sobib kõik, mis täidab neid eesmärke ega ole samal ajal milleski "liiga halb", nagu nt see äsja mainitud BYD.

##võimalikud probleemid ülevaatusel heitgaasidega või õlileketega, kõik muud kaasaegsete mootorite haigused alates varajasest õlisöömisest, venivatest kettidest, tahma koguvatest sõlmedest, kusihappe süsteemidest, kõiksugu udupeentest filtritest väljalaske küljes##

Sa ju oskad ka ise valida selliseid autosid, millel neid probleeme ei eksisteeri ja olla neist samuti vaba? Enamus selle foorumi postituste mahust õpetab selliseid valikuid tegema, see filosoofia autonduse/vaba teema all on ainult pinnavirvendus terve foorumi mahu kõrval. Need, kes lugemise asemel ainult kirjutavad... nende kirjutatu peegeldab ju nii hästi, kui vähe nad loevad:)) Nii sünnivadki müüdid, nagu õlilekked, ketivenimised jne oleks ICEde probleem, kuigi see on ainult väheste halvasti projekteeritud mootorite probleem, mida on väga lihtne vältida neid mitte ostes;) Samal ajal keegi isegi ei räägi sellest, et enamike (st mitte enam väheste!) särtsukate puhul ei saada tehniliselt jagu nt jahutusvedeliku leketest ja vedeliku lisamine kuulub iga-aastase hoolduse hulka. Pole väga oluline, aga tegemata kah ei saa jätta (hooldusvabadusest rääkides).

Särtsukatega kaasnevaid plusse pole kunagi eitanud (miks peaks?), sest olen neid nii palju kasutada saanud ja kasutan juba praegu nt särtsutsiklit ja särtsupaadimootorit rohkem kui nende mürisevaid versioone (neid kasutan paralleelselt samuti edasi). Särtsuauto ostmise järel kasutaks samuti fossiilikaid edasi seal, kuhu need paremini sobivad - erinevad nishid. Meie kliimas tuleb maakana paraku vaadata reaalsusele otsa olenemata kütusetüübist ja teha valikuid nende vahel, millised valikud on reaalselt olemas (ja haardeulatuses).

Siit saab lugeda näiteks särtsukate WLTP vs reaalsusest 0 kraadi juures, erinevused enamjaolt 35-50% vahemikus (ka vähem, aga üks Opel ka üle 50%). Isegi siin foorumis on tõe % suurem kui uusi särtsuautosid müüvate maaletoojate ametlikult jagatavas infos... ja seda juba sulailmaga, talvekülmasid mängu toomata... hinnaklassis, mis käib enamikule ülejõu (st nii suure raha majandusest välja viimine tuleks väga kõrgelt maksustada).
https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/9cd12d8f-afa5-427c-ae
2f-61e4280d68b3

Herr V6sa, keeruline, sest meil statistikas, vähemalt minu leitus, ei suutnud eristada milline on söögivili, milline loomasööda ja milline joogipiirituseks ja milline benasegamise etanooliks. Homme äkki otsin enda originaalteksti kuskilt ülesse, kuhu ma selle maha kirjutasin. Võis minna äkki ka otse Markole või kellelegi, ausalt, ma hakkan vanaks jääma.

Eraldi sellist statistikat ei tea, et üldse arvestatakski meie riigis.

Nt 2024 oli Eesti teravilja kogusaak ca 1,303 miljonit tonni. Sellest eksporditi minimaalselt 55-60% (avalikud on vaid Tallinna Sadama andmed 710 tuh tonni aga välja veeti ka nt Sillamäe kaudu. Ja väike osa ilmselt ka veokitega + mingi osa jääb lattu seemneks).

Kui lähtuda alloleval lingil avanevast graafikust siis võib igaüks ise suurusjärgud välja arvutada. Ainus erinevus Eesti kontekstis võib olla, et meil on ilmselt söödavilja osakaal suurem inimtoiduks minevast.
https://ourworldindata.org/grapher/cereal-distribution-to-us
es?utm_source

See jutt ei ole enam auto pidamise mõttekusest. Palun kolige sellega rohepesuteemasse.
https://www.auto24.ee/foorum/t171991/21

Kärsa tsikliteema tõi selle mõtte. Kõrvakuulmine...
Minu lapsepõlves olid mopeed, auto, traktor - ja need olid kõik vene aja kvaliteediga, ehk siis lärmakad. Uuringud näitavad seoseid vana-ea kõrvakuulmise ja noore-ea mürafooni vahel.
Ehk siis, kas V8 mehed metsarajal linnulaulu enam kuilevad peale 50 a....
See on üks neist kohtadest, kus elektriline otseselt aitab, eriti kevadeti neid ahviajudega olendite öiste ICE moiratuste kontekstis.

Miks see V8 möirgama peab? Tehaseseades on nad väga vaiksed ja kuna pöördeid ei pea pähe andma nagu miskil rida kolmel, siis on ka sellest küljest vaikne. Tänavaautole sportmöliseja alla kruvimine on ainult teatud seltskonna nišš. Elektrikaga saab ka vabalt ketsida kui natukene kontrolle maha kruvida.

Paar päeva tagasi sain korraks ühe Y masina kuritarvitamiseks. Selle masina nelivedu on ikka väga hästi lahendatud, pakun et mehaanilise masinaga polegi sellist asja võimalik teha. Need kurvid, kust väljudes mul ikka külg ees on enamus masinatega, triikis Y väga ilusti sujuvaks ja seda ilma oluliselt hoogu vähendamata võrreldes igasugu EDL lahendustega.

##Kärss oleks sealt üles sõitnud ükskõik millega, kaasa arvatud T-25 traktoriga.##

Ma ei saagi aru, miks Sa üritad pookida mulle pidevalt külge mingit nõukateemat? Ei ole minus seda nõukaihalust. Traktoriteks on japs ja ameeriklane, pole elu jooksul vist isegi ühegi vene tsikliga sõitnud. Praegused bike, chopper ja enduro on samuti märgatavalt vaiksemad, kui enamus nende tänavail nähtavatest analoogidest (sest see oli valiku tegemisel üheks eeltingimuseks!). Kui oled foorumit lugenud, siis olen aastakümneid tegelenud autosid tjuunides mh ka nende vaiksemaks ehitamisega. Mitte lihtsalt pigimatistamisega, vaid topeltpolstrid, viltmattidega sektsioonide tekitamine, heli/vibrat ülekandvate ja peegeldavate pindade muutmine jpms. Isegi tööd tehes on peas "noise cancelling" klapid juba ajast, kui auto24 foorumit veel olemaski polnud ja Eestis neist suurt midagi ei teatud. Elektritsikkel on tõesti vaiksem kõigist teistest tsiklitest, aga just mitmete elektriautode puhul häirib see (arusaadavatel põhjustel tekkiv!) liigne rehvimüra ning selle ülekandumine keresse, sest olen harjunud sõitma fossiilikatega, mille tuba on vaiksem...

Selles on Sul muidugi õigus, et peale 50ndat ei saagi olla kuulmine enam nii hea kui 20ndates, aga kuulmise langusele on autodest-tsiklitest suurema põntsu pannud kindlasti bändiproovid-kontserdid jm muusikahobiga seotu. Sõita saab vaikselt, aga mõne muusikastiiliga ei saa pille vaikselt mängida;)

Aga teemasse tagasi: noise cancelling on juba ammu teema premium autoklassis. Juhiistmel ei märkagi, aga kõrvalistmel on päris naljakas kuulda, kuidas juht räägib läbi auto kõlarite toimiva handsfree nii, et teised autosolijad seda juttu eriti ei kuulegi. Tehnoloogia on nii lihtne ja odav, et paneb imestama, et seda ei pakuta lisaraha eest ka odavatele autodele. Sama lihtsalt saaks tasalülitada ka särtsuautode laiadele rehvide ja arutult suure massi kombinatsioonis tekkiva iseloomuliku "rehvipladina". Ja rehvidest veel, mida varemgi kirjutanud, et meie eelmine 2019a Dacia Lodgy tuli tehasest iinarehvidega ja oli lärmakas nagu Daciad ikka. Paar kuud hiljem ostetud Mersu tuli Continentalitega ja oli mõistagi vaiksem. Ostsin Daciale alla kallid ja turu kõige vaiksemad premium rehvid ja auto muutus Mersust kohe märgatavalt vaiksemaks. Sellesse Daciasse istunud sõbrad ei suutnud oma kõrvu uskuda. Lihtsalt vihje, kui vähe on teinekord vaja mõttetust lärmist lahti saamiseks ja "premium autode" taseme ületamiseks.

Fdghfgh märkus Elmo osas on põhjendatud.
https://www.aripaev.ee/uudised/2026/02/27/borsilt-pagendatud
-ja-miljoneid-volgu-elmo-rent-lohiseb-pankrotti
https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/elmo-rent-liigub-pa
nkroti-suunas/

Nõukateema on pigem omane neile, kes makse "optimeerivad". Kärss pigem ei ole see tüüp. T25 on lihtsalt üks näide aegunud saksa tehnoloogiast, millega on ise tulnud sõita. Iga ICE plahvatus on tunda ratta jõnksus, seal ei ole mingit veojõukontrolli peale suht kipaka siduri. Kui on usk, et Kärss suudab sellise asjaga sõita jäämäest üles, siis näitab see usk autori veendumust Kärsa võimetesse - olgu see siis oskus sõita või oskus rääkida.
Elektriautodest ei oskagi midagi öelda rohkem. Igal masinal on oma head ja halvad omadused. Kui omanik neid tunneb, oskab neid arvestada ja need talle sobivad, siis pole lõpp-kokkuvõttes vahet.

Üks pilt tuhat sõna, midagi teema kohast:
Veebruar -6c , 100km trip, kiirus 90km/h . Auto EV3 pikkus 4,3m, tühjalt 1,94 tonni sellest akud 0,47t (81kWh, 400V, Li_polumeer, vedelik soojendus /jahutusega) Talv, 50 päeva üle elatud tuli 20 kW/100 enamus linn. Vasakul „Akuhooldus“ on nn akusoojendus võimsusega 5,20 kW automaatselt tööle kui aku temp alla -10c , vast 20min kütab. Korea Hundai/ Kia ühine EV platvorm 150kW ja 81kWh , hetkel tootmises neli Kia ja kaks Hundai mudelit. See võimsus 150 (7,7 sek/100)on ekraanilt nähtud, aga milleks sellisele käbale. Sünkroonmootori nn boost on 1,8 kordne nominaalist, siis 85kW, võiks poole vähem olla. 400V korral 400A on aku vool, jämedad vaskjuhtmed , sagedusmuundur ja üledimesioneeritud käiguosa 201 hp ohjamiseks. Vast 300kg saaks tühimassi alla, ei ole need nn Premium mudelid.

Jäi silma üks videolugu, kus (EV võhikutest) Jõhvikad käisid Pärnust i3-e ostmas :-)
https://youtu.be/O3cOc-luyGI?si=TSX9kdn0l-1Jw3CF
Kui kedagi vene keel pöördesse ajab saab vist supakaid kasutada.

Hea vaatamine neile, kes arvavad, et elekter ongi igast asendist hea. See on muidugi halb näide, sest auto ise on halb ja algeline-vana. Kui elada linnas, omada oma laadimist ja 95% on linna või lähiümbruse söidud siis korralik, tegeliku 400-500 km rangega autod on hea valik küll. Siinkohal soovitan asju teades arvestada fossiilikate ülirangete nõuetega väljalaskele, mis on tegelt räme kulu omanikule probleemide korral. Lisaks igasugu adblued, õlid, ketid, kastid, pihustid, egr-id ja muu selline vaesekstegev kraam. Mulle see muidugi hetkel tööalaselt sobib, kuna juhuslikult just neid muresid lahendan, aga aus oletus on see, et ostan isegi varsti mingi fööni linnas sõitmiseks. Suur diisel esialgu jääb, kuid kui kasutust ei leia enam, siis baybay. Kui tahan benavingu tunda, lähen merele.

Nii on selle elektrivärgiga. Ise olime ka hädas alguses, neid erinevaid laadijaid oli vist 4-5. Lõpuks jäime 2 juurde pidama. Videos juba rääkis sellest, et kaart küll näitab kenasti laadijat kuid kohale jõudes see ei tööta. Nii juhtus minuga Antslas. Me olime juba tõsises hädas, pidin juba abi paluma ja kodunt generaator tuua kuid pensumüüja ütles, et just avati Grossi poe juures uus laadimiskoht. 30 minutit nuputamist- logimist- kinnitamist-nõustumist ja teine 30 minutit laadimist...

##Kui elada linnas, omada oma laadimist ja 95% on linna või lähiümbruse söidud siis korralik, tegeliku 400-500 km rangega autod on hea valik küll.##

Kas Sa mitte veits ülekohtune praegu pole? Maanteel on see mõistetav, aga just linnas ja linnaümbruses ei ole ligilähedaseltki nii palju vaja... või millised sõidud võiksid olla näiteks 400km linnas ühe päeva jooksul? Millises linnas? Võrus 400km? :))

Linnas on vaja pigem max 200-300km, aga seda siis iga ilmaga, ka -30 juures, sest siis tekib "ootamatu probleem" järsku kõigil korraga. On suur vahe, kas see "vahest 15min lisalaadimine" koduni jõudmiseks tuleb teha Sinu enda tehtavate sõiduvalikute pärast (haagissuvila, autoreis vm) või hoopis olukorras, kus see põhjus tekitab korraga kõigile särtsuka kasutajatele sama probleemi.

Sellepärast ongi paljud inimesed "särtsuauto poolt" ainult sellel eeltingimusel, kui sellega ei kaasne alternatiivide ahistamist ja jäetakse võimalus selle erandliku -30 juures lükata lumi maha kogu talvel seisnud fossiilikalt, keerata muretult võtit ja erandkorras see pikk ots selleks sobilikuma autoga seekord teha. Need ei ole ega peaks olemagi üldse teineteist välistavad liikumislahendused. Ei näe isegi vajadust "piitsa" järele seal, kus särtsukas end juba praegu rahaliselt (paljude rahakamate inimeste jaoks pigem mugavusega) õigustada suudab.

Pidasingi 400-500 km all seda silmas tegelikult. et siis saab meie talves ka veidi sõita ja ei pea käpikuid käes hoidma ja mitu korda päevas laadima. Pikemad puhkusesõidud välismaale on mõistlik teha näit. kahe pere peale renditud uuepoolse rendibussiga, millel on kõikvõimalikud kaskod ja kahepeale makstes on rendihind puhta muidu, võrreldes oma auto kulutamisega. Lisaks on kamp koos ja kulud all võrreldes kahe sõiduautoga minnes. Teemaksud, küte, parkimine jne.

Erinevus vaid selles, et kui sisepõletaja juht saab toasoojuse nö boonusena kui mootor töötab, siis elektrika omanik maksab soojuse eest veel eraldi- kõik need küttele kulunud kilovatid tuleb maha lahutada teepikkusest ja laadides maksad selle soojuse kinni.

##sisepõletaja juht saab toasoojuse nö boonusena kui mootor töötab, siis elektrika omanik maksab soojuse eest##

Siin on nüüd väike konks sees. Meenutab natuke seda turbo juttu, et õhk ju nagunii liigub väljalaskes, püüame selle "tasuta" energia lihtsalt kinni. Oli siin nüüd ikkagi midagi tasuta? Jah, kiirendus, aga kütust kulus kah kiirendades rohkem, tasuta õhu kõrval oli kütus ikka tasuline;)

Särtsukaid võrreldakse millegipärast alati mingi abstraktse "keskmise" fossiilikaga, aga mitte sellise fossiilikaga, mille valib inimene, kellel on samad kokkuhoiueesmärgid nagu särtsuauto omanikul. Miks küll? Muidu tuleks see propagandaks kasutatav arvutuspettus ju välja:)

Just SELLISE fossiilauto kogukulu ei ole särtsuautost suurem ja talvel on see vahe juba särtsuauto kahjuks... aga mitte enam liikumiseks kulutatava energia pärast, vaid sellepärast, et külmaga kulub ligi pool särtsuauto energiast toa soojendamiseks ja klaaside puhtana hoidmiseks. Meil on lõpuks üsnagi samad suurusjärgud, kuid rahaliselt koosneb üks hind kütusest (ja soe kaubapeale), teine hind liikumine+soe eraldi... mis vahet sellel lõpuks, millest see arve koosneb? Tahan, et toit oleks sama maitsev ja arve ei oleks suurem. Eesmärk on ju saavutatud mõlemal juhul. Siin ei ole probleemi, mida lahendada oleks vaja.

Ainus "probleem" (demagoogiavõte) seisneb selles, et me kõik oleme ikkagi valmis maksma rohkem lisamugavuste eest. Seda teevad nii särtsukate kui ka fossiilikate omanikud. Kui Maiko kilkas siin teises teemas lakooniliselt, et temal kulus eelmisel kuul enda särtsuauto laadimisele 9e (jättes sellele summale teadlikult konteksti juurde lisamata), siis ma võiks kilgata, et ühel mu autodest kulus veebruaris kütusele üldse 0 eurot, aga sõitsin ikkagi (väga soojas autos;) ca 1500km. St tankisin viimati jaanuaris, järgmine kord märtsi algul, keskmine kulu paagitäie kohta alla 4 ja järgmine tankimine tuleb aprilli lõpus või mai alguses, sest ilmade soojenedes/suverehvidega kütusekulu langeb veelgi. Loodetavasti on selleks ajaks läbi ka Iraani sõda ja kütusehinnad jälle madalad (ja kui polegi, kasutan kodus mahutites olevaid varusid, millest jaguks SELLE autoga mitmeks aastakski ja täiendan varusid siis, kui saab jälle odavalt hulgihinnaga). Ainult et see jutt kehtib kõik mugavuse kohta: Maiko mugavus on kiiremini soojenev salong lühikeste linnasutsakate jaoks (mida mul polegi) ja minu mugavus on see, et 1500km jooksul pole olnud vaja mõelda sellele, kus asub autol see luuk, mille kaudu energiat lisatakse;) Kumma mugavus on olulisem, kas minu või Maiko oma? Kuidas saaks üldse sellele vastata, kui elame erinevates oludes ja meil on täiesti erinevad vajadused ja ootused? Selleks, et kogu see mugavust puudutav jutt teisendada reaalseteks kuludeks, tuleks arvestada sinna juurde ka auto elukaare pikkus (või pidamise periood), väärtuse langus selle jooksul, lisanduvad kulud (mul SELLE auto väärtus enam kunagi ei lange, kaskot pole vajagi, kuid iga 15tkm standardhooldus lisab kohe 21e ja 120tkm tagant lisandub juurde veel 35e rihmakomplekt). Muus osas ei erine meie autod just palju, piduriklotsid maksavad kümpsi ja iga 200tkm järel võib realiseeruda nt risk, et nt kliima vajab täitmist, esiklaas vahetamist vms. Siit teemast polegi vist käinud läbi veel ühtegi arvutust, mis näitaks, et neid hinnalangusi, kallimaid kaskohindasid jm arvestades ükski särtsukas oluliselt odavam tuleks. Alati võetakse abiks mõni selline eeldus, mis on hädavajalik selleks, et arvutusele "õige" vastus saada:))

Parandage mind kui eksin. Hea meelega eksiksin. Mida kiiremini massiliselt eksima hakatakse, seda kiiremini jõuavad ka särtsukad meist paljude hoovidesse ja enamikel pole midagi särtsuautode vastu, vaid ainult nendega kaasnevate kulude-ebamugavuste-piirangute vastu.

PS: Iraani sõjaga seoses on Maikol vedelkütuste hindadest poogen, sest tema auto laadimiseks vajalikud paneel ja hooviventilaator on sõltumatud (elektrit saab tasuta). Eksin?

Miks keegi muudab selle lõime pealkirja ja lisab minu esimesele postitusele teksti juurde?!
See on adminni rolli kuritarvitamine!
15 aastat tagasi pandud pealkiri oli vaja nüüd ära muuta?

Mina tegin viimase muudatuse. Miks? Siin teemas avaldati soovi ja põhjendati piisavalt hästi - teema sisu pole ammu enam ELMO. Üks viimaseid vana pealkirjaga haakuvaid uudiseid:
https://www.aripaev.ee/uudised/2026/02/27/borsilt-pagendatud
-ja-miljoneid-volgu-elmo-rent-lohiseb-pankrotti
Kui Sa millegagi rahul ei ole, esita kaebus kuhugi või võta lihtsalt üks õlu;)

Teemasse nii palju, et Austria politsei on just vahetamas VW ID.3/4 koosnevat elektriautoparki fossiilse vastu, põhjused kenasti punktikaupa välja toodud.
- ebapiisava mahuga pagasiruumid,
- tagaaetavatel on liiga lihtne elektripolitsei maha raputada,
- ekraanipõhistest menüüdest millegi leidmine on liiga aeganõudev,
- pidurdusjõud on ebapiisav kiireks sõitmiseks,
- lennukaugusest ei piisa isegi ühe töövahetuse jaoks.
Need pole tegelikult elektriautode puudused, vaid VW ID.3 ja ID.4 puudused.
Siit leiab soomekeelse täisteksti (tasuta).
https://www.iltalehti.fi/sahkoautot/a/c2b59c18-6e7c-4129-a4b
7-ac6cb564e9de

kaader, kus see muutmise värk sul on? Ära joo nii palju, kui lolliks lähed.

Ma olen tegelikult nõus, et elektrikad täna ei sobi operatiivsõitudeks - tankimine võtab liialt aega. Küll aga need ülejäänud puudused, mis Kärss esile tõi, on tõesti suuresti VW spetsiifilistele mudelitele omased. On elektrikaid, mille ekraan on väga kasutatavalt kujundatud (Mini ümmargune ekraan on väga hea), mis on kiired ja kiireks sõiduks sobilikud. Teisalt ei ole nad siis alati suured või suure pagasiga. On veel arenemisruumi ja palju.

Sai nüüd siis selle yhe tõsisema talve jooksul kasutatud tagaveolist väiksemat elektrikat ja pole ühtegi halba sõna! Ja auto on soetatud tegema lühikesi sõite (töö, kool, trenn, pood) ning läbisõidu langus ei häirinud (arvestatud sellega). Eelsoojendus, esiklaas, istmed teevad auto soojaks paari minutiga ja hetkel kasutusel kaasatulev 2kw laadija.
Hooldus 145 eur, määriti pidureid ja salong tehti ka puhtaks miskipärast :), filtrid ka uued. Pole midagi hooldada seal muud hetkel.Läbisõitu masinal yle 50000 km. Kütusekulu läks külmaga küll poole võrra üles, aga tankimine kodus on umbes 3-4 korda odavam, kui bensukaga seda teha. Kohene sooja tulek auto käivitamisel ja maksimaalne vääne 0 pöörde juures, teevad linnalähistel liikumiseks kõik muud mootorid naeruväärseks! See kui vähe peab gaasi vajutama, et auto liiguks kenasti, on ikka müstika siiani :)
Ise valiks pistikhübriidi, siis mõlemad maailmad (elekter ja vedelkütus) kenasti kasutatavad ja saab ka 1500 km sõita vajadusel. Nüüd Lynk&Co 08 mudeli 200 km aku ulatus annab nendele masinatele ka uue hingamise. Kunagine teerajaja Opel Ampera oli parim masin peres, mida kasutades selleks mõeldud sõitudel (igapäevane 60km umbes) saime keskmiseks kuluks 2.2 L/100km kohta 60000 km läbimisel.

kui sa oled sõitnud kogu elu alamõõduliste abimootoritega,siis võib tõesti elektrikas nats üllatada.

kuule 63, see 63 on sul ikka füüsiliselt kasutatav, mitte mõte peas või mudel laual?
Sest igaüks, kellel oleks sissetulek ja vara, saaks aru, et elektrikaid on igasuguseid ning üldistada ei saa. Samamoodi nagu (edevus)vajadusi on seinast seina, enamik neist kõigi jaoks aktsepteeritavad - ning jällegi - üldistada ei saa.
See on nagu, et New Yorkis on mõttetu varaga edvistada, sest alati leidub keegi, kellel on rohkem (või kallim auto) . Rikka inimese jaoks on auto kuuluvustunnus ja funktsionaalne vajadus (mitte väga isikliku identiteedi küsimus), vaese jaoks kinnisidee (mis avaldub kasvõi foorumi kasutajanimes). Elektriauto saab rahuldada nii kuuluvust kui ka funktsiooni (sest ka elektrikaid on odavamaid ja kallimaid, väiksemaid-suuremaid, aeglasemaid-kiiremaid), seda hakata alamõõduliste sisepõlemismootoritega võrdlema puhtalt kütuse järgi on suht tobe. Enamgi veel, elektrikas, mis kõik linnukesed rahuldab, on automaatselt rikka jaoks sobilik (uskumatu, aga pikka vahemaad sõidab rikas tavaliselt lennuki või kopteriga). Inimene ütles ausalt, et sõidab väiksema elektrikaga ja on sellega rahul. Milleks isiklikuks minna?

Torge oli väljendi "maksimaalne vääne 0 pöörde juures, teevad linnalähistel liikumiseks kõik muud mootorid naeruväärseks" kohta.
Iga autoteadlik inimene ja pärismootoriga autot omanud inimene teab, kui naeruväärne see teks oli a mõned meid pigistasid silma lihtalt kinni, üks meist siiski otsustas selle pilvedes oleva tegelase korraks maa peale tuua.

kas kiirendus on jäänud ainukeseks argumendiks,et elektrikat osta? pidev kiirendamine on selline madalalaubaliste tegevus.
palju sa selle elektrikaga siis kiirendada suudad.hea näide on eelmine suvi poolas,kus kaks teslat üritasid minuga sammu pidada.kiirused 150-200.esimene pidas u. 10 min vastu,teine u. 15 min.mõlemad keerasid tanklasse.ilmselt tuli äkki metsik nälg peale ja tahtsid midagi nosida

Muidu täitsa asjalik jutt siin, aga siis väikese tilliga mehed ka eksinud :) Päris naljakas, kilekott ja teksad tulevad meelde ning valuutapood. Arvasin, et need ajad on möödas.
Instant Torque: Unlike ICE vehicles that require high revs for max torque, electric motors provide maximum force immediately from a standstill. Ja ka AMG võib saada üllatuse, kuigi on 2 korda rohkem väänet su nime taga peituval mootoril.
Aga jah teemasse vast kirjutasin rohkem, kui kiirteel pikkuste võrdlemine seda on. Ma arvasin, et siin on peale tujude ja tunnete vaja ka mingeid reaalseid näiteid :) Vabandust!
Deus - mis see päris mootor on? Ja kuidas sellega on linnaoludes mõnusam sõita?

Olin pealiskaudne. Pöördemomendi lugu on humoorikas. Nagu 63 viitas, kiirtee tõesti ei ole tänasele elektrikale. Suured C tühjendusvoolu kordajad ei mõju aku elueale hästi. Samas mõtleks inimestele, kes mitte kunagi oma linna ümbrusest (autoga) välja ei lähe - vs inimesed, kes sõidavad iga aasta mitu korda üle Euroopa ja kaugemale. Vajadused on erinevad.
Lisaks, elektriauto hea kiirendus on kaunikesti müüt. Peugeot 208e 0-100 on 8.1-8.3 sekundit - see ei ole kiire. Opel Grandland standardne elektriline on 9 sek (vs AWD 6.1 sek). See kõik tuleks panna tegelikult hinnaskaalasse ja siis võrrelda ICE-ga (mis raha eest mis kiirenduse kätte saab). Kuid siia tuleb veel paar nüanssi - pahatihti ei ole "hea" kiirendusega elektrika veermik loodud ei selle kiirenduse ega kiiruse jaoks (ohtlik endale ja teistele) ning lisaks on (minu jaoks) selgusetu, kuidas autotootja tagab aku kestvuse nende kiirenduste juures (kõrged C kordajad, aku temperatuur) jne. Kellel huvi, võib googeldada Yangwang U9 Xtreme ja seonduvaid probleeme.

kus meil kiirteed on? Via baltica on 4 kartulivagu ja nagu ka sai mainitud, siis igal autol on oma kasutusala. Ei ole hetkel veel sellist autot leidnud, mis teeks kõike hästi, seega peab olema neid mitu :). Kiirendus polegi numbrites eriline, aga maksimaalne vääne kohe vajutusest ja käikude puudumine, teeb kiirenduse koos väikese massiga täitsa heaks. Rohkem elektrikalt ei sooviks, siis läheks syda läikima juba :)
Ei leidnud nüüd kohe, aga just oli test, et aku elueale aitab kaasa kui sõita erinevalt, mitte lihtsalt otse kiirteel :) Kiirendused ja rahulik sõit käivad käsikäes.
Kui väände jutt humoorikas, siis pole vist elektrikaga ise sõitnud ja on aeg proovida ära ;)

https://youtube.com/shorts/Eb_faKNd8-c?si=FjOmndrA5uDdBy6o
väike video :)

Teil võib see vääne seal null pöörde juures olla, ma saan enda masinaga Kristiine ristmiku ületamisel kiiruseületuse trahvi, kui mitteeeskujulikult stardin rohelise süttides. Vot see on pärismootor!
Väiksest tillist on asi kaugel, sa oled autofoorumis, siin liiklevadki erinevate autodega, kaasaarvatud luksumisemassinatega, mille kõrvalnähtus ülal kirjeldatu.
Ma olen kogu aeg üritanud vältida seda aga need mikrotillimehed siin oma max vääne 0 pöörde juures, kes teisi selle kaudu üritavad maha teha ja investeeringukunnid, kes teiste rahakotti mitte nähes kohe eeldavad, et mitteeinvesteerijad ja maa peale kutsujad on vaesed rotid, siis vahel peab lihtsalt korra meelde tuletama, et kui sellist juttu aetakse, siis olete amatööridest kitsa silmaringiga äbarikud, kes tulevad siia laia silmaringinga kogenud auto(de)omanike ringi oma ratastel makitadega plõksima.
See eriti paistis välja sellel "kiirtee" vihjel.
Ja kui sa nüüd väidad, et isegi meie 120 ei mõju valusalt su akule 80'ga sõitmise asemel, siis hakkan vaikselt kahtlustama, et sul pole seda elektrikatki, mis tõesti on ideaalne linnaauto ja mille poolt olen ma siin teemas hääletanud suht algusest saati, enamus pintslipesijaid ja masuudipressi omanike on kusjuures.
Kui väände jutt ei olnud humoorikas, äkki siis laenaks mõne pärisauto kellegi käest ja prooviks? Ja ära küsi jälle, et "mis see pärisauto on", mine ja koge kõige pealt muud kui ainult lidrust fordi või paadiaknruks disainitud 1.4 fag'i.

EDIT: Kes nüüd siis enda sõnadele vastupidiselt käituma hakkas? Et kui kiirteed ei sobi, siis paneme kohe ralli mängu? Miski ringisõtmise ralli takkapihta, mitte näiteks WRC?

Muudetud 08.03.26 19:31

Sa oled ju moderaator ka siin? Vanuse piiri pole või mis vanuses inimesega jutt käib? Päris hämming juba!
120ga loomulikult pikalt ei taha sõita linnaautoga ja kindlasti tühjendab see akut kiiremini, nii nagu ka enamus autodel paaki! Aga pole plaaniski sellega seal sõita!
Päris mootor - siis on ikka jama, kuna ka selle elektrikaga saab kenasti seal trahvi. Siis peab ikka suuremaid mootoreid vaatama :)
Eks proovitud erinevaid ja elektrikast midagi paremat pole linnalähistel liiklemiseks. Saavad teised hingata puhtamalt ja ka vaiksem on igal pool, kui just 20 tolliseid velgi all pole.

Sekund on sama nii elektriga sõitval autol kui ka vedel- või gaaskütusega sõitval. Ära tule siin füüsikat nüüd ümber rääkima. Ma olen 17 meetriga 50km/h kui sa alles kuskil 25m peal, kuivõrd võib sul Kristiine ristmiku koha pealt õigus olla, sest seal on ca 40m vahemaa, saad isegi 8 sek masinaga seal trahvi kätte, vb, ma pole enda aeglasega proovinud kuid matemaatika toetab su teoreemi.
Trahvi kui said, siis vast kiirusega sisse lennastes või foori eest, mitte paigaltstardist.
Fakte ei pea uskuma, neid peab teadma. Nagu ka matemaatikat ja füüsikat ja antud teemas ka keemiat!

Kamoon, mille üle te üldse vaidlete? Iga päriselt kiire auto omanik teab linnas neid fooritsükleid, kust "kollaselt varastamata" pole enam võimalik jõuda järgmise foorini nende 8sek-sajani pereautodega. Ja siis tuleb kusagilt 40kg kaaluv koolipoiss oma 2WD tõuksiga ja tõmbab meile kõigile koti pähe:)

Nullpöördejutt on kah paras tähenärimine, milleks? 90ndate lõpuni nimetati niimoodi tühikäigupöördeid (st null gaasivajutusega kaasnevad pöörded), kõik said aru "juriidiliselt ebakorrektsest" väljendist. Ninatarkus on lihtsalt ebaviisakas ja mittevajalik. Las keel elada oma elu, keeleteadlaste asi on kohanduda ise ja kohandada reegleid reaalselt räägitava keelega, mitte vastupidi... niikaua, kuni kasutatavad väljendid on kõigile arusaadavad. Ei olnus siis või?

Ma ei saa üldse hästi aru sellest, et siin mõni üksik tegeleb küll reeglite rikkumise hinnaga mingi oma propaganda läbisurumisega, kuid parm sõidab särtsu ja fossiiliga, Deus sõidab särtsu ja väga väga kiire ja aeglase fossiiliga, v6sa sõidab särtsu ja fossiiliga... mina nt hetkel särtsuautot ei kasuta, aga varsti jälle... ja siis hakatakse tõestama midagi ristmiku ületamiste, kiirteedega... milleks? Sellel kõigel on mõte olemas siis, kui mingi troll tuleb järjekordselt tõestama, nagu särts oleks kõigis tingimustes odavam ja võimekam. Aga kui me räägime nishidest, siis see, kellele sobib kuhugi tema nishi paremini särts, see valis särtsu ja kellele fossiil, see põletab seal kütust. Paljud vahetavad nishe vahetades ka autovõtmeid (ei lähe ka mina krusaga linna ja sporautoga perega koos eurotripile, varsti valime samuti erinevate hoovis seisvate särtsuautode vahel). St see on juba juhtunud, inimesed on juba teinud parimad valikud neisse oludesse just enda ootustest lähtudes. See ei ole soovitus teistele teha samamoodi. See muudabki sellist laadi vaidlemise absurdseks. See on juba kellegi isiklik traagika või siis hobi, kui ostetakse autosid kellelegi millegi tõestamiseks. Ägedaid hobisid on palju, ükski pole ülimuslik, ei lihaste ega ka kõhu (või huulte) kasvatamine;)

Sisuturundust ka:

https://forte.delfi.ee/artikkel/120441010/fotod-iisraelis-ta
bas-byd-autot-raketilook-ja-soitjad-jaid-ellu
[ FOTOD | Iisraelis tabas BYD autot raketilöök ja sõitjad jäid ellu - Forte ]

BYD omanikud saavad nüüd uhkusega öelda, et nende akupakkide paukumise pärast ei tasu küll muretseda, Iraani raketiga testitud.

Eestis on olukord vähe teine. Aga kindlasti on põlengu algatajaks sisepõlemismootor.
"Ööl vastu pühapäeva said päästjad teate, et Tartu linnast ligi viie kilomeetri kaugusel Möllatsi külas põleb hübriidsõiduauto. Päästjate saabumise hetkel põles sõiduk lahtise leegiga. Päästjad kustutasid sõiduki kella poole kaheks öösel."
https://tartu.postimees.ee/8429718/tartu-lahedal-poles-hubri
idauto-ja-poltsamaal-pakendikonteiner

EV puhul on liikuma hakkamisel pedaalivajutuse viide olematu võrreldes ICE sidurimehhanisimiga. See teeb linnas sõidu mõnusamaks. Vahe on ikka suur, kui istud DSG kastiga autorooli tagasi. Lisaks need DSG alla vahetamised valel hetkel, kui gaasi natuke rohkem doseerid.

Vägisi tulevad meelde ajad, kui Q-gsm tegi väljasõite levialasse.
https://tartu.postimees.ee/8428579/kaunasest-tartusse-elektr
iautode-voistlus-paneb-proovile-baltikumi-laadimistaristu
"Peakorraldaja on juba ise kavandatud marsruudi elektriautoga läbi sõitnud. Ta ütles, et teekond on mugavalt läbitav, kuid on üks aga: kui korraga on rajal 70 autot, võib olukord muutuda ja laadimisvõimalusi nappida. «Võidab see, kes laeb õigel ajal. Osalevad küll autotootjate kõige uuemad mudelid, kuid laadima peavad siiski kõik,»

See vist ongi peamine kitsaskoht, et kõik ei mahu juhtme otsa, muist peab kõrvalt vaatama.