Näita parem graafikuid inverterist, aastane näiteks. Saab selles numbrite rägastikus natukene parema pildi.

Uusi autosid ma ei osta.

Muudetud 28.07.22 14:45

Tore koobalt:
https://www.youtube.com/watch?v=RFHvq-8np1o

siililegi on selge, et rohepööre ei ole bensiinimootoriga auto elektrimootoriga auto vastu vahetamine vaid enda liikumisharjumuste muutmine selliselt (või inimeste sundimine/motiveerimine selleks), et auto kasutamise vajadus väheneb oluliselt või läheb üldse nulli.

Aga bensiinipeadele meeldib taguda ainult seda rauda, et elektriautod on pahad aga ise ei paku välja muud, kui laseme vanamoodi edasi sisepõlemismootoritega. ja siis takkapihta veel kiun, et bensiin on kallis. ei ole kallis, liiga odav on, kui isegi linnakeskkonnas liigutakse lühikesi vahemaid üksi suhteliselt suurte ja janukate autodega.

Aga ongi nii, et hind paneb asja paika. Kütuste müüginumbrid ongi languses.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120041648/hotelli-elama-maalt-
linna-tool-kaival-perel-kulub-bensiinile-800-eurot-kuus
Kui keegi ei saa maksumüüri tõttu lugeda, siis kokkuvõttev tabel:
https://www.upload.ee/image/14369626/bensiini_tarbimine.JPG

See on idiootlik artikkel, näide inimestest, kes ise ennast vaeseks elavad.
Indrek ja tema elukaaslane Triin (nimed muudetud – toim) langetasid mõni aasta tagasi tol ajal igati mõistlikuna tundunud eluvaliku. Nad ostsid Tallinnast veidi üle 50 kilomeetri kaugusele maja.

Selle kohta ütleks, et mõtle enne natukene kui niimoodi elukorraldust muudad.

Indreku amet ei võimalda kodukontorit ja tal kulub kuus tööle ja koju tagasi sõitmiseks praegu isegi üle 400 euro eest bensiini. Triin töötab enamasti kodukontoris, kuid tema ülesanne on lapsi lasteaeda viia ja sealt koju tuua ning ka tema kütusekulu kõigub seetõttu 300–400 euro vahel. Pere peale kulub kokku seega 700–800 eurot kuus.

No comments.

Maal elamine ongi rikkamatele. Vaesed peavad ennast suruma üksteise peal asuvatesse paarikümneruudustesse boksidesse.

Iseenesest on ju loomulik, et kui sa tahad elada maal, omada suurt elamist ja maad ning samal ajal käia linnas tööl, käia linnas poes, kinos, teatris, võimaldada lastele linnas kooli ja/või huviringe - ja seda kõike AUTOGA - siis see ei saagi ja ei peagi olema igale inimesele jõukohane.

Samas minu tutvusringkonnast on kolinud mitu keskealist inimest maale, kellel on lapsed suured ja kelle töö on selline, et kodust on vaja välja sõita korra nädalas. Ehk siis teevad tööd maakodus ja korra nädalas on vaja kuskile sõita. ja need sõidud tehakse siis niimoodi, et autoga bussi või rongijaama ja sealt edasi ühistranspordiga, et mitte raisata aega roolis istumiseks. Pakun, et tulevikus elavadki maal need inimesed, kellel on tegevus maal (ettevõtjad/põllumehed/metsamehed), kes saavad teha suurema osa ajast kaugtööd või kes on pensionärid ja toimetavad kodus ja igapäevast pendeldamist keskuse vahel ei ole.

lugesin jah seda Päevalehest ja täielik absurd oli see näide küll. ma liitsin kokku ka kilomeetreid kui palju on vaja maha sõita, et saada 700-800 eur kuus bensiini peale kahe autoga kulutada. kui 2 auto peale sõidetakse maha peres 60000 km aastas, siis 5l sajale autoga kuluks aastas 6000 eur bensiini peale, ehk 500 kuus. nad peavad sõitma kas rohkem või siis autodega, mis võtavad keskmiselt 7+l sajale. arvestades, et maal elades on pigem nö maanteesõit, siis tundub, et maale elamisega kaasnes ja mitteökonoomsete autode soetamine jne.

Endal on elamise ja töökoha vahel 48km. Kuus kulub u 2 paaki, 100L diislit. Jah, saan aru, kui on bensiinikas ja siuke "pisut janusem", siis võib 400 kuus küll minna, a vat kus kuram see lastead asub, et tollele säherdeselt läheb?
Ja kas too artikkel on tehtud, kui et tõdetakse lihtsalt fakte või on see selline "oh häda ja viletsus" stiilis jutuke?
Me asusime täiskohaga nö maale elama 2003 ja teadvustasin omale juba tollal, et maakas peabki jõukam olema, et omaette olla.
Samas, kui peakski mingi kole süsteemide kollaps juhtuma, mingi el.katkestus suuremat sorti, siis teen pliidi alla tule, toon keldrist oma teht supipõhja, lükkan sisse oma teht lihakonservi ja lasen supil hää maista. Ja kui törts elektrit vaja, tõmman genekal hääle sisse, sest geneka jaoks on vanast harjumusest kogu aeg varu olemas (harjumus tuli sellest, kui olid veel vanad el.liinid ja iga väiksemgi õhuvõnge võttis elektri endaga ühes, pikim aeg ilma vooluta on olnud 12 päeva).
Nii, et pole maal tegelt miskut häda. Häda tekib siis, kui hakkad nö ameerikalikult elama.

# Ja kas too artikkel on tehtud, kui et tõdetakse lihtsalt fakte või on see selline "oh häda ja viletsus" stiilis jutuke?

Üllataval kombel on artikkel täiesti neutraalne.

Artikkel ei ole neutraalne- see lausa kisendab, et näete kui raske elu meil on ja keegi ei hooli. Tegelikult elavad tuhanded või kümned tuhanded 20-30km kaugusel töökohast ja lapsi vaja vedada huviringidesse jne ning ei roni ajalehele kurtma. Sellised kütusearved on tegelikult puhta enda tehtud häda kas hiljutise elu- töökoha suhte valikul või auto tüübis. Käia tööl selleks, et maksta 50% palgast kütuse eest, on jama. Kuigi palkadest juttu ei olnud, eeldan meelevaldselt, et selline see suhe on, muidu ei hädaldaks. Kuni 20% on veel mõistlik.

Viimsi vallas ja üldse Tallinna ümbruse vallad, on ka neid elukohtasid küll ja küll, kus Tallinnasse tööle sõitmiseks tuleb läbida 20+ km. ja seal on veel kohati linnakeskkonnas liikumist rohkem, kus kütusekulu on kõrgem.

Kunagi, 18 aastat tagasi sai ise ka valitud, et kas remonti vajav majaosa linnas (kesklinna 7,5 km) või uus suurem korter või maja kuskile Tallinna ümbruse asulasse. Päris põlluarendusi ei vaadanud.

Sai siis otsustatud majaosa kasuks, mille ost + kapremont maksis rohkem, kui Peetrisse või ka Viimsisse tollal uue maja ostmine.

Täna on mul valida, kas liiklen rahuldava linna bussitranspordi, elektrirongi, jalgratta või autoga. Lapsed saavad igale poole ise, erinevad poed on kõik läheduses jne. praktikas autoga ei liigu linnas enam sisuliselt üldse mitte, ka talvel mitte. põhiline liiklemisvahend on aastaringi jalgatas. 20 km kauguselt jalgrattaga aga igapäevaselt ja ka talvel aga enam ei liiguks. kuni 10 km otsad on aga rattaga lihtsalt läbitavad, olen mõelnud ka Ampleri elektriratta peale, mis võimaldaks liikuda piisavalt kiiresti ja higistamisvabalt. talvel lumes oleks elektrimootori kõige rohkem vajalik.

bensiini hinnast ei tea ma suurt midagi, kuna tankima päris iga kuu ei pea. suvel on nüüd küll rohkem sõitmist olnud.

mina käin tööl jala..
kui just ei saja..

Sama siin: tööl olles, tööd tehes, töö juures käin jala.

.. . "käin tööl" oli kasutatud praegu pideva tegevuse mõistes, ehk lähen ja tulen ka jala.
Tööl olles käin muidugi kah enamasti jala, kui just lifti ei kasuta...

artikkel
https://www.pv-magazine.com/2022/07/27/solar-powered-electri
c-lawn-mowing/
neeb bensumootoriga plärisejad tuleks muidugi igatahes lausa ära keelata...

https://eestinen.fi/2022/07/soomes-on-inimesed-hadas-elektri
lepingutega-pakutakse-4-korda-korgemat-hinda/

Mul ripub samasugune haamer pea kohal. Suvel 2023 lõppeb fikseeritud pakett ca 5senti kwh. Muidu poleks midagi, aga hobigaraazis olen õhksoojuspumbaga kütnud aasta läbi ja külmadel kuudel on kulunud ikka ca 80-90 euri. Kui hind nüüd 5x läheb, siis see lõbu on läbi.

Need, kel majad pumpade otsas, neil läheb väga raskeks. No eks valitsus viskab mingit hüvitist, aga tonniste arvete puhul, kui kompenseeritakse mõnikümmend euri, siis see ei päästa eriti. Rääkimata sellest, kui maja veel keskusest kaugel asub ja töölkäimiseks hakkab 500+ euri kütet kuluma, siis kogu palk kulub kommunaalideks ja jääb puudugi veel. Ei oskagi nagu kommenteerida, mis elu see selline olema hakkab. Kui juba praegu maasturivennad käivad toiduabis kiirnuudleid rabamas, siis talvel läheb asi ikka päris jamaks.

Soojuspumbaga normaalset eluaset kütta jõuab ikka. Normaalse autoga sõidud ära teha jõuab ka. Aga kui elad üle võimete ja viimased aastad ebanormaalselt odav elekter ja küte on loonud lihtsalt olukorra, kus paljud on teinud rumalaid otsuseid. Mul on 100m2 eluase ja õhk-vesi soojuspump. Veits kalliks kohati läks küte eelmine talv, aga mul on ka vana maja kus aknad on näiteks 100 aastat vanad (kaasaegseid ei tohi panna). Auto võtab 4-5 l kütet sajale ja selle kasutamist on võimalik mul piirata. No ja rohkem teenida on võimalik alati.

sissetulekute suurendamiseks on kasulik toota ja müüa midagi, mille hind on kallis..
Näiteks sedasama elektrit...

Minu jaoks kõige lihtsam on ise end müüa...
Ehk siis, oma teadmisi ja oskusi müüa läbi aja- ja/või tükiühiku.
Siin, minu kandis, on selle elektri tootmise ja väljamüügiga ikka korralik ikaldus.
Naabril on päikse ja tuule kombopark, a välja müüa ei saa - võrk ei pidavat suutma vastu võtta. Ja suutlikuse suurendmiseks läeb päris kena sent...

See muidugi tõstatab omakorda küsimuse, et kelle asi oleks siis see jaotusvõrk nüüd korda teha, et see taluks suuremat koormust, vahet pole siis, kummas suunas. Bürokraat, raamatupidaja ja ametnik tõesti ei pruugi näha vajalikkust, ärimees ei taha näha jällegi vajalikkust võrgule, mis on koormuse all 20% ? ajast ainult. Pole majanduslikult ei kasulik ega ka optimaalne. Suht nokk kinni, saba lahti teema.

Ja samas, nt mina, kui elektri ostja, maksan Elektrilevile ülekandetasu ning mul täitsa pohlad, kust ja kes selle matsu võrku laseb. Ehk siis, sellisest vaatevinklist võiks asi olla Elektrilevi teema.

mida keerulisem on võrk, kus tuleb tasakaalustada sadu või tuhandeid ebamäärasel ajal ja koguses sinna energiat saatvaid pisitootjaid, seda kallim on niisuguse võrgu haldamine.
samuti on selge, et varem või hiljem lõpetatakse präegune seadusandja poolt sanktsioneeritud elektritootjate elektribörsi nimeline kartellikokkulepe. Seega , nagu ikka, jääb osa hiliseid alustajaid megakasumitest ilma.

päikesepaneele pandi majade katustele ka aastatel 2019-2020, kui elektri hind oli ebanormaalselt madal. seega topi see jutt endale suhu tagasi, et keegi jääb jälle mingist megakasumist ilma. päiksepaneele on inimesed pannud enda jaoks, mitte kellegi teise jaoks. Kui elekrti hinnad olid aastaid odavad, siis ei teinud keegi piuksu ka, et börsielekter tõi nii odava hinna. uusi kaasaegseid elektritootmise suuri võimsusi keegi meil ei ehitanud ja igal pool olid kohalikud kõige vastu, on ka praegu. täiesti absurdne on see praegune olukord. vanasti said inimesed rasketes olukordades ise hakkama, muudeti tarbimisharjumusi, otsiti lisa tööots midagi tehti sisseostmise asmel ise jne. nüüd kui elatustase on ostujõu mõttes kukkunud tagasi aastasse 2019, on katastroof lahti ja kõiki on vaja hakata igal sammul toetama. inimestele antakse igal sammul mõista, et ärge oma elu eest enam ise vastutage. valitsus tuleb ja maksab kõik suuremad arved kinni. ennekuulmatu ju, et elu võib vahepeal ka tarbimise mõttes vähikäiku teha. kommunism on käes. äkki hakkaks siis kohe juba jagama kõigile kõike vastavalt vajadusele - nii, et raha enam ringluses ei ole. on vaja autot, saad uue LADA, sest see vastab vajadusele - ajab asja ära. on vaja käia tööl, saad täpselt niipalju bensiini, kui on vaja asjalikeks sõitudeks. elektrit saab ka teatud tundidel, sest 24/7 ei ole ometi ju elektrit vaja. midagi selga, midagi jalga ja midgi süüa. eluase 12 m2 inimese kohta ja rohkem mitte ja oleme kõik rahul siis või?

"...et see taluks suuremat koormust, vahet pole siis, kummas suunas. Bürokraat, raamatupidaja ja ametnik tõesti ei pruugi näha vajalikkust, ärimees ei taha näha jällegi vajalikkust võrgule, mis on koormuse all 20% ? ajast ainult...."

kui mul on juba aastakümneid 20A (13,8 kW) liitumine ja aastane tarbimine 3000 kWh, siis on liitumise kasutustegur 3000/(13,8x24x365) =2,48 %

praegu toodan sama liitumisega 13 000 kWh aastas ehk 4 korda suurema kasutusteguriga....
Seega tootjate liitumidr garanteerimine peaks olema ühiskonnale prioriteet...?

Sutter oli see, kes pärast Tootsi krundi ostmist ütles, et nii odava elektrihinna juures ei hakata midagi ehitama...
Nüüd siis hakatakse igal pool tormama...

Salvestamisest:
https://teadus.postimees.ee/7575237/unustage-survepaak-vesin
ikust-saab-kuhveldatav-kutus

Sa oled ainuke seal alajaama taga siis? Kasutu tegelane, sellised tuleks ära küüditada kohe, lõikavad veneaja "elekter kõigile" vilju ikka veel.
See boornitriid on küll tore leid, artikkel kahjuks maksumüüri taga, loen kontoris selle kohta kuskilt mujalt juurde, tänud.
VEsiniku kohta, et koduseks kasutamiseks ei ole olnud vaja teda kunagi survestada ega veeldada, ise paneeliga toodad ja madala survega mahutitesse.
Miinuspool., et lisaks paneelide alusele pinnale tuleb veel rohkem metsa maha võtta, et mahuteid paika panna.

Näib, et astusin mõnele ,,edukale investeerijale´´ varba peale. Vastuseks tuli hulk segast demagoogiat, aga mitte midagi võrgu maksumuse kohta.

enda elektrisüsteem tasub disainida sõltumatuna (igasugune elektrivõrguga ühendus puudub) või poolsõltumatuna (enda toodetud elektri tarbid ise ära ja võrku midagi ei müü). Võrku müümine on ju kahjudega kauplemine, kuna tagasi ostes maksad võrgutasu lisaks. Akud on kallid, aga kasutatud akud, millel 50-60% mahtuvust alles, mitte nii väga. Lisaks on võimalik energiat salvestada soojusena või jahedusena (korralikult isoleeritud 10-15m3 akupaak maa sees). kütteperioodil saad selle pealt ainult tsirkuleerimise kuluga pikalt maja kütta. Suvel vastupidi jahutada, kui akupaagis on mingi periood jahe vesi. öösel päike ei paista, maja liiga kuum, jahutamine on kulukas, kasutad ainult tsirkuleerimise kuluga päeval soojuspumbaga päikselt saadud elektriga maha jahutatud vett. Talve sültumatult üle elamine eeldab tuulegeneraatori lisamist.

See akupaagiga jahutamine tundub natukene ulmena mulle. Sel juhul pead sa akupaagi maha jahutama alla 20 kraadi, et radiaatorid kogu aeg külmemad oleks, kui toaõhk või mu füüsika ei pea paika enam?
Üldiselt on see "boileri" kütmine palju mõttekam ikkagi vaakumtorudega. Kui peaksin kunagi nullist miski asja ehitama, siis läheb maasse isoleeritud paak 20 kanti, ja seda kütab ikka vaakumtorudega. Päiksepaneel jäägu ikka majapidamise elektri jaoks, kaasa arvatud see mainitud tsirkulatsioonipump, ideaalis ma muidugi laseks füüsikal oma tööd teha, mitte sõltuda järjekordsest katki minevast asjast nagu tsirkulatsioonipump, nagu praegusel vanemate majal on, vesi voolab radikas tänu füüsikale ikka, mitte tänu miskile lisajubinale.
Vaakumtorudest akupaaki vist on siiski pumpa vaja, seal ei taha füüsika kuidagi appi tulla.
Suurt võrku on sul stabiliseerimiseks vaja või noh, lihtsam on seda nii teha, ei pea endale tervet keldri suurust 2V elementide merd tekitama.

Jahutamiseks on jah vaja kas põrandakütet või vedelik jahutusel põhinevat jahutusagregaati tubades, mille kaudu saab talvel ka kütta. Vaakumtorud vedeliku kütmiseks on igal juhul mõistlikud. Kui on maaküte, siis saab suvel jahutada ka otse maa jahedusega ilma kompressorita. Ehk siis tsirkuleerida maakontuuri ja võtta sealt jahedust põrandasse näiteks. Igale poole on vaja põranda kontuuri temperatuuri tagamiseks süsteeme vahele, et põrandasse läheks 18 kraadi, min 17 vesi. Maakontuurist tuleks otse liiga jahe temperatuur. Suvel maakontuurist jahutamine kütab maapinna talveks üles ja talvel on kütmine efektiivsem.
Märtsi kuus on tihti nii palju päikest juba, et vaakumtorude pealt kütab akupaak ennast soojaks ja öösel tsirkuleerid akupaaki ja soojuspump seisab

Maalehest selgub, et elektrit saab toota ka ilma paneelideta, iseasi kas hobune vajaliku seadmekoguga ikka linnavurle õuele või rõdule mahub. Samas on ju ka lisateenimis võimalus, võib ju kogu protsessi rahvale raha eest näidata ja sealt tagant pudeneva viivad potipõllumehed kuldraha eest minema.

Peavool on ka vaikselt nüüd masseerima hakanud, et elektri hind väga kosmiliseks ära läheb , eriti talvel. No vaatasin siis huvi pärast, millega fikseeritud pakette pakutakse ja ca 25 senti kwh eest on praegu vaja välja käia. Hetkel mul on 5 senti kwh ja talvel läheb külmaga õhksoojuspumbaga ainult elektri eest ca 35 euri, kogu arve on ca 80 eurikut. Kui nüüd hind 5 korda tõsta, siis läheks kohe elektri eest ainuüksi 165, ma ei tea, kuidas seda ülekannet, makse jms arvutatakse, aga kindel on see, et arve tuleks tugevalt üle 200, kisuks vist sinna 300 kanti. Ongi kaputt garaazi kütmisega. Ainult 40 ruutu teine on, aga midagi teha pole.
Pumbaga maja kütjad on puhta p..sis omadega. No ennustati 40 senti kwh talveks ja öeldi kohe ära, et tõenäoliselt läheb sealt ka tugevasti üle. Korralik kirves visatakse näkku see talv pumbameestele. Tegelikult võiks nüüd juba öelda, et tänaste energiahindade juures on meie elamufond täielikult omadega p..rses. Ainuke asi, mis aitab, on kuhugi ühte tuppa kolida oma suures lossis ja seal nagu silgud pütis elada. Kahjuks tänapäeval ju enamustel põrandakütted jms värgid särgid seda ei võimalda. Päris palju olen näinud uusarendusi, mis lausa paljalt õhk-vesi pumba otsa on pandud. Sellised külmuvad sellel talvel lihtsalt kringliks, võibolla valitsus paneb ehk siiski õla alla. Lambist võib öelda, et õhk-vesi pumbaga 200 ruudust maja küttes kulub talvel 40 senti kwh hinna juures ca 1500-2000 eurikut. Börsipaketiga näeks tõenäoliselt võibolla isegi ca 4000-5000 eurist arvet :)

Kõige odavamalt saab hakkama linnavurle, kes istub paneelikas. Neil tuleb ainult ca 3x tõus. Ma tean, et eelmine talv kulus mul 2 toalise 50 ruuduse soojustamata korteri kütteks külmal ajal ca 50 eurikut. No nüüd visatakse umbes 150 eurikut arve, aga see kõik on köömes võrreldes kõiksugu soojuspumpade , gaaside jms värkidega.

kõik on õige ja naudime tegemata investeeringute vilju elektritootmise võimsustesse. Meil on arendajad esitanud taotlusi tuuleparkide rajamiseks mahus, mis ületab Eesti enda elektrivajadust mitu korda. Salvestustehnoloogiad on olemas ja odavaim neist on hüdroenergia pumpla. Kui on tuult siis pumpame maa sees olevast mahutist vee merre, kui tuult ei ole, siis laseme merest vee läbi turbiinide mahutisse. Ma ei tea, kas Alexela on Paldiski all olevasse graniiti hakanud rajama juba esimest sellest salvestit, mille võimsus oli 500 mvh 12 tunni jooksul. Selliseid saaks rajada mitu. lisaks on vesiniku tootmise tehnoloogiad ka olemas - toodab mereveest vesinikku, kui tuulest elektrit üle jääb ja pärast vesinikust elektrit, kui tuult ei ole.

"Kui on tuult siis pumpame maa sees olevast mahutist vee merre, kui tuult ei ole, siis laseme merest vee läbi turbiinide mahutisse."

Probleem on mahuti suuruses. Ma vist kunagi tegin mingi arvutuse, et Eesti elektrivajaduse katteks tuleks Ülemiste järve suurune lärakas paari tunniga tühjaks lasta. Ehk siis mingeid väiksemaid tippe saaks pumbatud hüdroga tasandada , aga baasi mitte.

jah - ega ma selle Alexela hüdropumpla mahtu ei tea. kuskil oli juttu projekteeritud võimsusest - ehk annab välja 500 mwh 12h jooksul, kui mahuti on täitsa tühi. tühjaks pumpamiseks kulub tõenäoliselt 20% rohkem energiat, mis on aga efektiivsem kui vesiniku tootmine + pärast vesinikust elektri tegemine. siis on salvestuse kadu 30%.

”Ülemiste järv ...Järve pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. .... Wikipedia”
Maa-ameti kaardil on järvepind 37 m merepinnast, seega keskmiselt saaks vett lasta 34 m kõrguselt..
E=mgh.
Järve merre tühjakslaskmisega vabaneks 890 MWh.
800 MWh elektrit sellest ei toodaks.
Aastas on vaja 8 TWh elektrit. 10 000 korda järv tühjaks lasta.

järve sügavusega jäi läbi korrutamata
5 GWh tuleb...
1600 korda vaja tühjaks lasta
pigem 2000

päris hea arvutus. ainuke häda on selles, et loodusliku magevee hoidla baasil ei saa seda hürdopumplat rajada. kui on tuult, siis pumpame merest soolase vee järve asemele :). aga kui selline järv oleks nö üle, või lõhata see põhjaranniku baasi (nagu lasnamäe kanal), teha veekindlaks nagu bassein, oleks mõeldav.

Aga ju seal ongi teema, et Paldiski kandis graniidi kihti maa sisse (või ka mererpõhja alla) sellise asja rajamine on mõistlikum. seal on kõrguste vahe arvestatud palju suuremana ja saab väiksemate veehulkade liigutamisega rohkem võimsust kätte. no ja välja kaevatud graniit on ka väärtuslikum materjal, mida mujal kasutada.

Arvutus oli sel eesmärgil, et näidata ära , kui mõttetud need pumbatavad hüdrojaamad on.

Tubli sherlok :-D ? Ega Norrakad asjata hüdroelektrijaamu jõgedele ei raja ja mitte järvedele.
Pump-jaam ei olegi elektri tootmiseks mõeldud, sest tema poolt kulutatud energia on suurem kui toodetud (turbiinide/ generaatorite/ pumpade kasutegurid + hõõrdekaod nii üles pumbates kui alla voolates).
See on "raha teenimise" koht! Näiteks 100€/MWh hinnaga pumpad ülesse ja kui tõuseb 300-le, siis lased solinal alla ja selle "2-e % peab kuidagi ära elama". :-)

Alexela väidab, et nende Paldiski hüdropumpla projekt on energia salvestamiseks kõige kuluefektiivsem. Ehk siis kui võtta kokku kogu hüdropumpla elukaarega seootud kulud. Keegi ei ole ju väitnudki, et laseme Ülemiste järvest vee välja energia saamiseks ja siis ootame aasta otsa, et järg uuesti looduslikult täituks. Hüdropumpla mõte on salvestamine. salvestad odavat energiat või ülejäävat energiat mida kasutad siis kui on puudu või on kasulik müüa. See ei erine kuidagi akudesse salvestamisest või vesinuku kujul energia salvestamisest. Aga ajada siin mingit jura, et kui mõttetu on selline asi jne - milleks sellist jama siia pritsida?

Paku siis ise lahendusi peale põlevkivi põletamise....

Odav ja alati töötav (kusjuures täiesti roheline) lahendus on ju kõigile teada - tuleb vähem tarbida :-)
Ja kõrge hind soosib seda oi kui hästi, väga palju paremini kui mõni eurodirektiiv suudaks :-)

sellega 100% nõus. bensiini ostmine on juba langenud, ka elektritarbimine on vähenenud ja uute autode topis ei ole enam RAV4 vaid Yaris cross :)

Ei ole võimalik, et järjest rohkem inimesi hakkab maailmas elama nagu Lääne riikides, aga seda tehakse roheliselt. Ka Eesti elatustase inimese kohta tarbimise ja ressursikasutuse määras on selline, millest tuleb mitu sammu tagasi astuda. rohepööre ei ole see, kui me vahetame 1,5-2t kaaluva sisepõlemismootoriga auto 2-2,5t kaaluva elektriauto vastu ja laeme seda tuuleenergiaga ning jätkame samamoodi autoga sõitmist. Rohepööre ei ole ka see kui me elame kuskil suburbias ja pendeldame iga päev linna vahel, käime nädalalõpureisidel Euroopa pealinnades või nädalastel reisidel Türgis või Egiptuses aastas kord või rohkem.

pigem muutume rohkem paiksemaks ja teeme enda elu huvitavaks kodule lähemal, teeme lühimatku kodumaal ja lähiriikides ja kuna järjest suurem hulk inimesi saavad enda tööd teha kaugtööna, siis kellele meeldib saab minna elama maale, kasvatada osa toitu ise, teha tööd kodust. ja kaugemale reisima minnakse nii, et tehakse seda harva ja ollakse mitu kuud või ka aasta korraga ära, töö tegemist saab jätkata reisil kaugtööna.

On ameteid, kus on kaugtöö võimalik aga vot, kuidas ma kodust palgi läbi saemasina lasen ilma suurema robootikaarenguta, st et robot võtab metsas palgi maha ja toimetab selle saekaatrisse ja söödab ette ja robot vahetab saekettaid/lehti jne, käib küll üle minu mõistuse hetkel.

piisab juba sellest, kui sama toodangumahu juures istub metsalangetamisel ja saekaatris tänasega võrreldes veel oluliselt vähem inimesi ja vabanev tööjõud õpib ümber programmeerijateks. Eesti tööstuse ja tootmises on mahajäämus digitaliseerimises ja robotiseerimises täna kohati väga suur, kuna tööjõud on olnud veel suht odav. Seega juba 10-15 aastaga saavad toimuma olulised muutused ja mitte ainult lihtsama otsa tööde kadumises vaid ka paljud kõrgharidust nõudvad ametikohad kaovad. on väga tõenäoline, et kõigile töövõimelistele täiskasvanutele tulevikus enam täiskohaga töist rakendust ei saagi olema.

Kuna meil on olemas isesõitvad autod ja tegelikult militaartehnika on veelgi arenenum isesõitmise osas, siis pole mingi probleem õpetada harvester puid tuvastama ja neid langetama, laasima, järkama, koormasse laduma ja saeveskisse vedama. Seal juba oma robootika nagu autotehastes- teatud kindlad üksluised operatsioonid ja piisab mõnest inimtöötajast. Põllumajanduses ju toimib paljutki gps abil- seemne- ja väetise doseerimine, kombaini juhtimine jms.

https://www.err.ee/1608682033/tallinn-kaalub-puhta-ohu-piirk
onda-kuhu-ei-paaseks-vanad-autod

Üle 20 aasta vana masinaga ligi ei pääse... diskrimineerimine rsk.

Ju see piirkond on piiratud mingi nähtamatu kupliga ja tuul ei puhu sinna saastatud õhku. Ahikütte puudumisest rääkimata.

"Teine võimalus on, et saad küll piirkonnast (vanema autoga) läbi sõita, aga sel juhul on sellele kehtestatud mingi tasu," rääkis Lippus."

Kotime ikka vaest inimest, las rikkur oma Maybachiga laiutab kesklinnas mitme parkimiskoha peal, tal mootor ju nii roheline, et kõik on lausa kadedusest rohelised.
Nagu näha, siis selle rohejamaga on hästi mõnus ka igasugu makse inimestele kaela määrida. Eks see riigiaparatuur paisub nagu pall ja kõik tahavad aina rohkem pappi saada.

https://envir.ee/uudised/eesti-riik-teenis-mullu-kvoodimuugi
lt-ligi-veerand-miljardit-eurot

Päris nooblilt kirjutatud värk, vahelduseks on suisa sulatõde kirjamustaks saanud aga viisakusest on mainimata jäetud muidugi, et seda vägevat veerand miljardit "teenivat" asja ostab Eesti Energia spekulantidelt ja kirjutab kulu meiekanda ehk siis veerand miljardit täiendavat maksukoormust nii Maybachile kui ka Audi 80 omanikule.

Rohepöörajate unistus on lõpuks täitunud, tundub siiski,et päike ja tuul ei kata vajadust. Edasi uute rekordiliste hindade poole.

Keset suve hind 4 euri kwh. Mnjaa, talv saab karm olema neile kamikazedele, kes börsipaketiga purjetavad. Mis need eelmise talve rekordid siin olid prominentsematel isikutel, Toome Koit plekkis miski 1,5 kilo ja kellelgi, keda enam ei mäleta, oli 2.5 kilo. No neil vast väga suured lossid ei ole, tavalised keskmise eestlase eramud vast. Pruulil oli mõis, ta plekkis 15 kilo. No see talv korrutame need arved ikka optimistlikult 5 läbi, siis Toome saab 7,5 kilose arve ja Pruuli vaeseke peab oma mõisa kütmiseks ca 75 kilo kuus välja käima. No vot sulle soojuspump. Hea nali muidugi veel see, et feissaris paljud ilguvad kõrge küttepuu hinna üle, et oi oi oi, 75-100 euri küsitakse rummi eest, et mis toimub. Et see viimane tavotituuker, kes saeb ja lõhub metsas puid ja küsib 75-100 rummi eest , on nüüd see kõige hullem külakurnaja:) Paljud ähvardavad, et nemad nüüd üldse enam puid ei osta, et elekter odavam:) No palju õnne , kohtume talvel küünlavalgel:)

Mida sa kaagutad? Tuleb talv ja näeme, mis juhtub. Ja sa arvad, et kui sõlmitud kindla hinnaga pakett, müüakse sulle kahjumiga? Ära loodagi, müüja teeb lepingu kibekiirelt ümber kui näeb, et hakkab miinustesse jääma. Ja börsipaketiga on mul endal võimalus valida, millisel tunnil lülitit vajutan. Lihtsalt 4000€ hinna ajal ei toimu kodus ühtegi tarbimist.

Mul on tähtajaline kindel pakett ja kirves kukub 2023 suvel kunagi. Seejärel on õhksoojuspump omadega p..tsis, misiganes COP vms asi tal ka ei oleks.
Mingi sell peavoolus ütles ära, et meil on siin piirkonnas preaegu puudu kaks tuumajaama. Kui nii, siis asi pupus pikemaks ajaks, tuumajaamasid ehitatakse ikka kauem, kui 5 aastat.
Kõige paremat kino hakkab siis saama, kui Mutin Punn keerab talvel gaasi üldse kinni ning võtab elektri ka ära. Mul on tunne, et me saame seda juba sel talvel näha.

Pole ju seda tuule ja päikse energia tootmise võimsusi piisavalt Eestis olemas. Loomulikult ei kata vajadusi. viga ei ole päikeses või tuules või taastuvenergias üldiselt. kui võimsused olemas + salvestus (hüdropumplad ja vesiniku tootmine), siis ei oleks probleeme. tuulevõimsusi hakkab vaikselt lisanduma järgmisest aasta keskelt.

No kui särtsu pole, siis pole ka ju suurt vahet, palju too maksab - mida pole, seda pole. Ja kui toda pole, mõjutab see meid kõiki, olenemata, kui fikseeritud või ujuv sinu/minu el.pakett on, sest särtsu on ka paljudes muudes kohtades vaja, kui ainult me kodune telo "laadimine". Nii, et aktiveeri fantaasia ja lülita riigis elekter välja ning näed siis (või siis talvel eriti ei näe, kuna on pime), mis juhtuma hakkab (või siis ei hakka, kuna pole särtsu).

Ostsin omale mõned aastad tagasi Nissan Leafi. See oli tookord paar aastakest vana ja siiamaani väga rahul ning ei kahetse seda ostu. Elan Tallinnast 20 km kaugusel ja käin Tallinnas sellega enamasti tööl. Sõidan seega maanteel, kui ka linnas. Mugav auto on. Tegelikult ma isegi ei tea, kaua aku vastu peab, kuna iga kord kui olen koju jõudnud panen juhtme taha ja enne sõitma hakkamist võtan alles ära, ehk hakkan sõitma alati täis akuga.

...ei tea, kaua aku vastu peab...
Armatuuris ta ju näitab sulle järgijäänud sõiduulatust

Millele Kässar vihjas, oli see, et sünk tuleb endiselt venemaalt ;)

Kui see sünkro katkestamine verelasi ennast ei häiriks, oleks nad seda juba ammu teinud. Pigem tahaks saada mõistlikku selgitust sellele, kuidas on võimalik üheks tunniks ööpäevas selline hind väänata. Praegused selgitused, et ei jätkunud tootmisvõimsusi ostusoovidega võrreldes on ikka totaalne bullikaka- 23 tundi on kõik normaalne ja siis ühe tunni jooksul viskab euroopa tarbimise lakke ning tahab meeletut lisavõimsust saada ning elektrijaamadel on sel hetkel kogu kütus, vesi, päke ja tuul otsas? Järgmisel tunnil jälle kõik normis. Ja see meeletu tarbimine on ette teada rohkem kui ööpäev varem?

18-19 vahel ongi suurim tarbimine. See pole ju mingi uudis. 24 h ette on tarbimise prognoos ja suurtarbijate reaalne vajadus, mille katteks siis tootjad teevad enda hinnapakkumised. Mõni pakub suvalist hinda ja vahel läheb see ka tarbimise katteks käiku. Ja hind on siis selle suvalise pakkuja järgi, kes võibolla ei lootnudki enda toodanguga turule pääseda.

Vot see on küll uudis- 18-19 vahel suur tarbimine. Miks siis? Sul on ilmselt samuti selgeltnägijavõimed. Aga mõnel päeval miskipärast ei ole sellist suurt tarbimist.
Isegi ettevõtted on oma töötajad selleks kellaajaks koju lubanud ning need, mis töötavad, teevad seda ilmselt sama stabiilselt kui eile, üleeile jne. Või teab elektrit ostev ja riigille/elanikele müüv ettevõtja, et homme kell kuus hakkavad kõik kooke küpsetama ja praeahjud huugavad ning soovis topeltkoguse elektrit osta? Kuid hoolimata "defitsiidist", mis hindu üles ajab, elektrikatkestusi siiski ei ole- järelikult elektripuudust ikkagi ei ole?

Suurtarbijad esitavad enda reaalse vajaduse ette ja väiketarbijate vajadus prognoositakse. Elektrimüüjad pakuvad enda toodangu mahud ja hinnad tundide kaupa. Tuule tugevust ja päikese elektri hulka ju ka tootjad prognoosivad ette. Ja pakkuvad enda elektrit vastavalt sellele. Kuidas Teie arust siis see tarbimise ja tootmise tasakaal saavutatama siis peaks, kui keegi midagi ette ei prognoosi? Suurtarbija ei saa ju lihtsalt tehast käima panna kuskil ehku peale, et äkki keegi toodab ka piisavalt elektrit.

See sinu suurtarbija töötab juba aastaid stabiilsel koormusel ning ei hüpita igapäevaselt ja igatunniselt oma tarbimist. Ara aja sama mõttetut möga välja nagu need 4000€ hinna selgitajadki.

Kui Teile on kõik selge kuidas asjad käivad, milleks see tuututamine?

Tootjad väänavad lihtsalt viimasel tunnil hinna otsa, et väikse tarbimisega sama kasum saada mis odava ja rohke tarbimisega.

Külli Koort: Olen korduvalt imestanud mööda Eestit ringi sõites, et kui tuulise ilmaga suudetakse hoida hind elektribörsil kõrge, siis töötab vaateväljal olevatest tuulikutest alla poole.

Ta pole ainuke, kes seda märganud on...

Virtsu sõites sama pilt. Aga kuna me maksame taastuvenergia tasu, siis ilmselt see aitab tuulikuomanikke.

Aga küsi mõnelt tootjalt, miks tuulikud seisavad, mitte ära oleta. Mul on Eesti energias mitu head tuttavat ja paldiski ruulepargi näitel niisama ei hoia keegi neid kinni. Tuulik on kas audis hoolduseks, on liiga suur torm või liiga nõrk tuul. Laupäeval jälgisid Paldiski tuulikuid mitme tunni jooksul kohapeal ja väga erinevad tuulikud vaheldumisi töötasid. Enamud ajast mõni üksik ja paljud liikusid vaevu märgatavalt. Labad olid kõigil täispurjes, et väiksemgi tuul kinni püüda.

Ja no see, et kõik tootjad lepivad kokku, et pakume vähe elektrit börsile , et hind üles ajada on juba fantastika. Pikki aastaid vaevlevad madalate hindade pärast börsil ja nüüd lõpuks lõid selja sirgu või?

Taastuvenergia tasu saab tootja ainult toodangu pealt, mitte seisva tuuliku pealt. Mine palun jälgi mõni tund Virtsu tuuleparki. Tuulise ilmaga ja sellisega kus tuul on piiri peal. Vaata binokliga labasid ja tuvasta millised on audis hoolduseks või pahatahtlikult, millised tööasendis. Sõnajalad on öelnud et virtsu tuulepargis on kehvad tuulikud ja neist ongi audis pidevalt paljud.

Ära oleta .

Loll on see, kes vabandust ei leia. Probleem tundubki olema selles, et tuilt ei ole, on liiga vali või tuulik peetis/hoolduses. Maksis aga see jurakas natukene liiga palju selle kohta, et niisma maapinnal seista.

paar aastat tagasi oli vendade Sõnajalgadega kuskil Kuressaare pereraadios (leitav youtubest) üks pikk invervjuu tuuleenergeetika teemal. seal nad rääkisid põhjalikult lahti töökindluse ja tootlikkuse teemad. ma usun, et need mehed sellest teemast midagi ikka teavad. palju oli juttu nende patendeeritud tuulikute tehnoloogiast ja selle eelistest võrreldes levinud tuulikute tööpõhimõtte ja ehitusega.

Nüüd siis hakatakse oletama, et börsil võis tekkida tehniline viga ning seetõttu hind lakke läkski. Aga mismoodi on tarbija selliste vigade eest kaitstud? Ega olegi ja kõik müüjad saavad hüperkasumi. Keegi ju pärast mingit tasaarveldust ei tee.

kellegi karvane käsi tõmbab kuskil niite. illuminaadid, vabamüürlased, soroslased või jumal teab kes. õnneks on meil valvsad inimesed, kes kahtlustavad pettust ja kokkumängu igal pool ja aitavad pettustele tähelepanu juhtida.

Hea nali on minuarust see, et kui tehti teise samba reform ja inimesed oma kopikad sealt välja võtsid, siis paljud kukkusid kisama, et oi oi oi, mis jama nüüd majas on. Et tavotituukrid raiskavad kõik oma säästud õlle peale ära ja üldse nüüd inflatsioon on mega nende parmude pärast, kes õlut ja suitsu poest ostavad. Selline seakisa oli igal pool lahti, et ei saa nüüd pensioni ja särki värki ja et väljavõtjad virelevad vaesuses tulevikus ja rikkurid peavad nende pensid tulevikus kinni maksma.
Nüüd aga, kui kogemata soojuspumba sisse unustad ja ainuüksi kuu elektriarve võib tulla suurem, kui väljavõetud 2 sammas, siis keegi eriti ei kisa midagi. Kõik on kossher posssher kakipum. Et nagu börs ja vabaturg ja mis kõik veel. Einoh, egas muud olegi, kui et inimesed lihtsalt ei suuda oma kinnisvara enam ülal pidada. Ma ei kujuta ette, mis saama hakkab, igal juhul siin kliimas muutub elu suht mõttetuks, kui kõik raha läheb küttearveteks ja jääb puudugi veel. Eriti hea, kui mingi koomik pankur veel hakkab säästmise juttu kuskil ajama, et tooge raha minu sambasse , küll see seal hirmsasti kasvama hakkab.
Tunnistame nüüd, et siinses kliimas on vaja tuumajaamasid, et normaalselt talv üle elada. Probleem on muidugi jäätmetes, mis jäävad radioaktiivseteks sadadeks tuhandeteks või isegi miljoniteks aastateks. No mis seal ikka, las järeltulevad põlved tegelevad sellega, küllap midagi ikka välja mõeldakse.

Meil on isegi odav elada, murikamaal omad maja kuskil Colorados näiteks, pisikene hütt ja natukene maad ja maksad tonn kuus riigile maksu selle eest. Meil siin maksad 10 hektari eest 70 euri aastas heas maakonnas va Haapsalu, see on prses koht oma maamaksuga.
Tuulikute kohta - veits kehv äri pole panna milkude eest maapinnale postamendid püsti, mis lihtsalt seisavad, sest on katki?
Tuul liiga tugev, tuul liiga lahja, tehniline rike - see on täpselt nagu kütuseärikate teema, et ostsime vaadid kallist bena täis, näed, ei saa odavamalt müüa, peame müüma kallima hinnaga, kui ITAALIAS!!! ITAALIAS!
Ei süüdista mingeid illuminaatisid siin ja lapiku maa teoreetikuid, lihtlabane kasumiahnus on selle asja nimi tegelt. Viimane tootja dikteerib hinna ja me kõik maksame selle kambas kinni lihtsalt.

Pole mõtet sulaselget p.ska suust välja ajada. Või usuvad ka lätlased-leedukad karvast kätt?
https://www.err.ee/1608689266/lati-ametnik-elektri-rekordhin
d-vois-tulla-nord-pooli-tehnilisest-veast
Fakt on see, et seal nn börsil toimuv on hetkel suur müstika ja tundub, et kellelgi pole õiget arusaamist selle toimimisest ja läbipaistvusest on asi ikka üsna kaugel. Kapitalism ruulib täies hiilguses, aus turumajandus ümbritseb meid.

tore - aga see ei lükka kuidagi ümber seda, et tootmisvõimsusi on vähe, sisendid kallid ja tulemus on kallis elekter. Kui meil Eestis endas on talve tiputarbimise katmiseks võimsusi puudu (isegi kui tossutame põlevkivi kõikides kateldes), Lätis ja Leedus on veel rohkem puudu ja viimaste elektrijaamade jaoks on gaasi hind nüüd laes ning Estlink 1 ja 2 ei lase lihtsalt niipalju läbi kui on vaja, siis nii lihtsalt on. enne läks Lätti ja Leetu elekter Ssoomest ka läbi Venemaa võrgu, aga enam mitte, saavad kas Poola poolt või läbi meie Estlink1 ja 2. teemat on leierdatud rohkem kui aasta juba. võiks juba selge olla.
Aga muidugi ei saa välistada, et üksikutel päevadel on midag valesti kokku liidetud. ja viga saab olla nii ühte kui teistpidi.

Narva söekatlast ei tule praegu küll mitte midagi, hoolduses ju asjad :)

Viimaste päevade el.hine valguses, on homne hinne vaat, et tasuta.
EUR/MWh All hours are in CET/CEST. Last update: Today 12:46 CET/CEST.
EE. LT. FI
00 - 01 60,10 60,10 60,10
01 - 02 500,05 500,05 60,03
02 - 03 189,22 189,22 54,82
03 - 04 177,08 177,08 56,89
04 - 05 177,07 177,07 38,64
05 - 06 177,06 452,15 34,35
06 - 07 177,03 350,00 26,30
07 - 08 33,65 475,03 33,65
08 - 09 69,91 484,93 69,91
09 - 10 175,09 480,02 175,09
10 - 11 177,01 464,50 177,01
11 - 12 80,06 443,19 80,06
12 - 13 27,90 434,32 27,90
13 - 14 16,68 393,24 16,68
14 - 15 15,88 386,29 15,88
15 - 16 21,07 407,78 21,07
16 - 17 27,28 411,48 27,28
17 - 18 53,94 402,56 53,94
18 - 19 78,22 475,06 78,22
19 - 20 79,09 529,91 79,09
20 - 21 62,25 552,00 62,25
21 - 22 535,33 535,33 37,40
22 - 23 417,51 417,51 23,17
23 - 00 177,09 250,00 9,99

Kuigi pire arusaamatuks jäävad nood hullud kõikumised, näit 62.25-lt 535.33-le.
(Juurde panin ka LT ja FI, et pilt oleks pire "värvikam")

Muudetud 19.08.22 14:07

See on pehmelt öeldud- arusaamatuks jäävad. Aga siin on üks "to."nime all kirjutav arusaaja, kes ütleb sulle kohe, et just sellel konkreetsel kellaajal ongi tavaliselt suur tarbimine. Vahel on see 18-19, teisel päeval jälle 21-22 jne...

selgitus nagu niuhti olemas
https://majandus.postimees.ee/7587763/elektribors-selgitab-k
uidas-sonatuks-votnud-rekordhind-tekkis

Ah kurja... Loe toda niuhti selgitust kut eelajaloolist koopamaalingut.... Ehk siis, mida kirjum on pilt, mida algoritm kribab, seda kiftim.
See, et sulle ulatatakse leib ning sa annad raha vastu, on vist tiba liig lihtne.

Ühesõnaga pretsedent on loodud, algoritm või rütm õigustatud ja edaspidi võime veelgi hinnaüllatusi näha. Lülitad küll selleks tunniks rubilniku välja, aga päeva keskmine tõuseb siiski mühinal ja müüja hõõrub rõõmust käsi- tänu ritmile papp voolab rütmikalt.

Viljandi vesi liitub ka börsiga: https://i.imgur.com/m4TzhGV.png

Austraalias ammu juba talumeestel bõrsivesi, paljud lõpetasid majandamise.....

Panen pildi hinnahüpetest. Homme öösel sisuliselt tasuta. Seega, mis toimus eelnevatel öödel- kogu maa ja rahvas ajas enne riigipühi elektripliidil samakat, et tarbimine ajas hinna kõrgeks? Või hakkab homme öösel tuul puhuma ja päike paistma?

Vasta oma küsimustele kohe ära ka siis, mida sa veiderdad? Nagunii tead ju kõike. Kui keegi midagi vastata üritab, siis on sul kohe teadmine, mis tegelikult toimub.

Musta "kulla" uudiseid:
https://oilprice.com/Energy/Oil-Prices/Oil-Has-Become-Too-Vo
latile-For-Traders.html
Ehk siis, kes keelt ei tönka ja Googlet osa kasuta: Nafta on muutunud kauplejate jaoks liiga muutlikuks.

Lahe lause: Elektribörs on üks keeruline mehhanism ning sellest lõpuni aru saavaid inimesi on vähe.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120054854/selgitus-miks-ik
kagi-maarab-elektri-tunnihinna-koige-kallim-pakkuja

naftapumpajatelt tuleb vaip alt ära tõmmata ¡
https://www.pv-magazine.com/2022/08/24/ev-shipping-is-set-to
-blow-internal-combustion-engines-out-of-the-water/

Elektriajam laeval, eriti kruiisilaevadel pole mitte mingi uus asi. Paljud jääpurustajadki jooksevad elektri peal, aind et elekter tuleb siiski diiselgenekast, mitte akust.
Eks kaubaalustega tuleb ikkagi võtta aluseks energiahulk, Diislil on see 40 MJ liitri kohta, palju liitiumakusse mahub ühe liitri kohta seda energiat, uurige ise välja, ma ei viitsi aga puusalt tulistades pakun, et kõvasti vähem.

Lion akude energia tihedus on 50 korda väiksem võrreldes diiselküttega. Akude kasuks tuleb diiselkütuse tihedus jagada 2 korda väiksemaks, sest sisepõlemismootori kasutegur on alla 50%, aga elektrimootoril üle 90%. Mingi osa annab ka diiselmasinate kaal, mida akude puhul vaja ei ole.
Kuskilt nägin, et Tallinki laevadel automaatne "pistik", mis laeva külge ühendub sadamas.
See ei oleks ulme, kui 20 aasta pärast laevad Soome vahet sõidaksid elektri pealt.

Mis mõttes akude puhul pole kaalu vaja? Liitiumipakid on saavutanud kaaluta oleku ja levitatsiooni? Kasuteguri poole pealt seega võib vajamineva ruumi korrutada julgelt 25'ga võrreldes diislipaagi suurusega?

mõte oli selles, et mõlemal juhul viib laeva edasi elektrimootor.
Diisli puhul hoitakse energiavaru paagis ja elektri puhul akus.
Aga diisellaeval on veel eraldi lisavidin -diiselmootor , mida akude puhul pole vaja..
Generaatori mass on ehk võrreldav muunduri omaga...?

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120056034/teadlased-va
nadest-tuulikutest-saaks-toota-kummikarusid

https://www.theguardian.com/environment/2022/aug/23/wind-tur
bine-blades-could-recycled-gummy-bears-scientists

Muudetud 24.08.22 16:11

Mul on majas köetavat pinda umbes 85 ruutmeeetrit. Soojustsalvestavad 2 ahju ja soojamüüriga pioneerpliit on olemas. Kuigi need on juba vanad on need siiski piisavalt töökorras, kuid siiski terve küttesüsteem vajab parandamist. Ei vahetaks neid millegi vastu välja. Annavad väga mõnusa sooja ja hubase olemise. Olen talvel kütnud tavaliselt iga päev, ühte, suuremat ahju. Kui on külmem, siis ka pioneerpliiti ja kui on veel külmem, siis ka väiksemat ahju.
Iga aasta tuleb talvel aga mitu korda ette olukordi, kus lähen hommikul kodust ära ja tulen alles järgmine päev koju, ehk siis 1 päev jääb kütmata. Kui õues on mõned miinuskraadid ja olen eelnevatel päevadel korralikult kütnud, pole probleemi aga just möödunud talv oli küll olukord, et oli vaja hommikul ära sõita ja järgmisel päeval tagasi tulla ja kuna õhtul kütsin, siis hommikul oli toas umbes 22 kraadi aga kui õue läksin, siis sain kohe tunda kõva pakast. Õues oli umbes -20 kraadi ja sõitmise ajal langes temp. veelgi,... nii, et isegi -20 kraadine klaasipesuvedelik jäätus osaliselt ära. Järgmisel hommikul oli ikka veel kõva pakane ja autogi ei oleks äärepealt käima läinud. Jõudsin siis lõuna paiku koju ja arvasin, et toas on temp. ehk 15 kraadini isegi läinud aga ohh häda, isegi natuke alla 10 kraadi oli. Eks see õhtu sai siis kõiki kolme küttekollet köetud ja järgmine päev kahte ning oligi soe jälle sees.
Nüüd eile hakkasin tõsiselt mõtlema, et nohh, nii külmaks ju tookord ei läinud, et vesi oleks ära külmunud ja selle ühe kütmata päevaga vast ei külmugi, kuna nii külmaks ei pruugi lihtsalt kunagi minna. Panen lihtsalt päevaks- paariks soojemalt riidesse ja ööseks rohkem tekke peale aga samas on ka teisi võimalusi.
Mõtlesin õhksoojuspumba peale. Kui ostaks selle ära ja laseks paigaldada. Just talvel, kui lähen kodust pikemaks ajaks ära, siis enne lülitan selle sisse, et see ei laseks näiteks temp. alla 15 kraadi langeda, siis on maja piisavalt soe ja pärast koju jõudes hakkan niikuinii kütma aga siis ei ole küttekolded samuti ehk niipalju maha jahtunud. Teine asi on see, et kuna elan üksi ja sugulased elavad kaugemal, siis kui juhtub midagi, et ei saa kütta, siis on õhksoojuspump tagavaravariant ja hoiab maja vähemalt piisavalt soojana. Elu ei tea ette ja kõike võib juhtuda. Mulle meeldib ahje ja pliiti väga kütta ja need jääksid ka edaspidi põhikütteks aga mingi tagavaravariant sellisteks erakorralisteks olukordadeks võiks ikka olla. Ja kui see õhksoojuspump nii harva töötab, siis elektrikulu ei ole samuti suur.
Mis kogemusi Teil on õhksoojuspumpadega ja kas see tasuks ära või on mõni muu variant parem? Ütlen ka selle ära, et 1500 eur. koos paigaldusega oleks maksimum...rohkem maksta ei saa. Küsisin juba Eesti Energiast hinnapakkumist...,nemad müüvad ja paigaldavad neid samuti ja saavad vaadata, kas elekter üldse peab vastu. Nüüd ootangi vastust.
See ei ole väljamõeldud teema, vaid on tegelik olukord!!!

Enne eelarveni jõudmist oleks öelnud, et maasoojus, kui vähegi võimalik aga sellise eelarvega installatsioonitasu välja ei vea kahjuks ehk selline õhk-soojus suht ainuke valik sul sellise rahalise piiranguga. Võid ka mõelda muidugi päiksepoolse seina poole panna siin vahepeal mainitud vaakumtorud ja radiaatori teisele poole seina lihtsalt, hoiab ka sooja päris hästi ja sulab ise lahti isegi karmi külmaga. 1000 raha eest vaakumtorud, ülejäänd raha eest radikad ja jahutusvedelik torudesse. Seletus siin lehel suht hästi tehtud: http://apekom.eu/paikesekollektorid.html
Lisaks, ei pea katusel olema, võivad olla aga ei pea, töötavad väga hästi ka otse seina ääres seistes.

ehk mõni analoogilises režiimis töötava õhksoojuspumba omanik on oma pumbale eraldi arvesti ette pannud ja oskab öelda, palju selline aastas elektrit võtab?

Minul on maamajas soojuspump nüüd aasta ära olnud ja kulutas u. 2000 kWh selle aastaga.
Aga ma ei ole seal pidevalt kohal ju. Linnas on pumbad max 3500 aastas kulutanud.
Külmal jõulunädalal 100 kWh.

Aastal 2020 pidi rahalise kulu teadasaamiseks korrutama kWh 10 sendiga , tänavu pigem 30 sendiga ja talvekuudel vast 60 sendiga?

... kui sul seda soojuspumpa vaja ainult nendel kordadel kui pikemalt kodust ära oled, siis pane tavalised konvektorid (el.radikad). Ei maksa suurt midagi ja saad seadistada valvekütteks.
Õ-Õ pumbal soojuse jaotus majas sõltub ruumide planeeringust, avatud planeeringu korral on kõik OK, aga ustest (avatud) soojus eriti edasi ei liigu.
Mul suvilas on Õ-Õ pump talvel valvekütte jaoks (sest radikate jaoks ei jätkunud võimsust, või noh ei raatsinud faase ja A-id juurde oste) ja kuidagi ajab asja ära.