Teema algas sobiva auto otsimisest maapiirkonda, aga kiskus tehniliseks kätte ära.

qp (registreerimata) kirjutas:

On jah vastupidine:-)
See, mida räägitakse kiirest ülekandest, on tulnud sõnast kiire ülekandearv. Te olete ta lihtsalt kaubanduskeskuse parkla kogunemisel omasuguste seas mugandanud oma arusaamise järgi. Kogu see jutt puudutab otseselt reduktorülekandeid, olgu see siis roolimehanism või tagasilla reduktor- need siis autodel kasutatavad. Reduktoreid sisaldavad ka kõik tööpingid ja põllumajandustehnikad. Kui ma valin omale mingit reduktoritüüpi, siis pean teadma tema ülekandearvu. See arv võetakse vedavalt võllilt. Näiteks MB kaubikul on tehasest tulnud kolme erineva üka-ga tagasildu. Olid vist 3,9(aeglane); 4,2(keskmine) ja 4,4(kiire). Maanteel sõitmiseks kõlbas neist vaid esimene, teistega olid pöörded juba "punases alas" isegi 90 juures. Kui tänapäeval(loe: viimasel kahel aastal) on masinaehituses standardeid muudetud, siis vabandan.

pIääque (registreerimata) kirjutas:

eks ta selline kana- muna juhtum on, ja kuna küsimus on puhtalt kokkuleppeline siis eeldan et sa qp oled hiljuti masinaehituse õpetamisega kokku puutunud või midagimuud sarnast. ehk viitad mingitele materjalidele? võivad ju olla mittelektroonsed st traditsioonilised allikad a la raamatud jms, aga hea kui ei oleks nn õpetaja või õppejõu konspekt. kuigi õpetava jõu nimi viiks ka edasi.

aga kas ei tekita segadust ka see et terminoloogia täpsuse huvides võiks olla kasutusel hoopis kõrge ülekanne ja madal ülekanne, kõrgem on see kui vedav võll teeb palju pöörded võrreldes madalaga... sest kõrge- kiire ning madal-aeglane ei ole siiski sünonüümid.

***** kirjutas

Oi jumal küll, see asi läheb gp-l ikka päris käest ära.Ma olen autoalast ja ka muud tehnilist erinevatest aegadest pärit kirjandust piisavalt lugenud(ei pea silmas ajalehti ning foorumeid, vaid teaduslikku materjali). Alati ja igal pool loetakse väiksema ülekandearvuga ülekannet kiiremaks. Selles Mersu näites on 3,9 kiire ülekanne ja 4,4 on aeglane. Esimesel juhul teeb kardaan vähem pöördeid poolassi ühe pöörde kohta. Hoiame mõlemal juhul mootori pöörded samad, siis 3,9 ülekandel käivad poolassid kiiremini ringi kui 4,4 ülekandel, sellepärast ongi see 3,9 kiirem. gp jutu järgi on näiteks kolmanda käigu ülekanne võrreldes teise käiguga aeglasem. Ülekandearv on ju kolmandal käigul väiksem. Ja traktori ning maasturi aeglusti ei olegi tegelikult aeglusti vaid on hoopis kiirendi, sest muudab ülekandearvu suuremaks ja suurema arvuga ülekanne on ju kiirem ülekanne. Mis kaubanduskeskuste parklatesse puutub, siis kui Sa vaid mu vanust teaksid, saaksid ehk aru kui loll väide see oli.

pI (registreerimata) kirjutas:

*****, ma arvan et asi on selles et suurema ülekande arvuga ülekannet nimetakse kõrgemaks ülekandeks. Sellesmõttes on loogika nii nagu qp kirjutas, vaadatakse vedava võlli poolset otsa ja kõrgemal on number suurem. St kõrgem ülekanne annab edasi aeglasema kiiruse. Kas seda ka kusagil erialakirjanduses on kunagi kiiremaks ülekandeks nimetatakse,ma ei ole päris korralikku kirjandust viitsinud välja võtta. Et aega kokku hoida siis võiks seda qp teha :-). Minu arust ajab selline lähenemine asja segaseks kui kiirustest rääkida, sest kuigi võllide pöörlemiskiiruste mõttes on ok, aga meid huvitab ju vedava ratta kiirus. Siit ka kui auto liigub väikese kiirusega siis on aegalne ülekanne ja vastupidi :-). Ja sellest lähtuvalt on maasturitel traktoritel jne aeglusti, kuigi see jab veelgi ülekande (arvu) mootori suhtes kõrgemaks. Aga lõpeks on see kõik kokkuleppeline, vaja vaid välja selgitada mida on enne meid kokku lepitud, mis osa on kõnekeelsed mugandused jne, meie siin ei ole mingi kogu kes terminoloogiat looks - sellest siis minu soov jõuda tehn. kirjanduse viideteni

Kui ikka ei viitsi kirjandust kätte võtta, siis ei ole ka mõtet mingeid luulusid jahuda, Ma ei viitsi rohklem seletada ja vaielda, aga üks soovitus on küll. Kellel on tööalaselt ülekannetega pistmist või otsib tehnilisel alal tööd, ärge sellist juttu küll ajage nagu gp ja pI. Ülemus/töölevõtja ei pruugi loll olla ja teiega saab jutt lühike olema.

Muudetud 10.07.11 11:47

***** ajab segi ülekandearvu ja mehhanismi liikumiskiiruse. Need tuleb siin lahus hoida. Kui veetav võll teeb tööd- reeglina on selle töö kiirus ette paika pandud(lihtne näide: maanteedel on lubatud sõita 90 kmh), siis vedav võll tagasillas käib keskmiselt kolm korda kiiremini ringi- seega ei saa olla ülekande arv aeglasem veetavast võllist. On olemas ka kiirendid(keegi märkis ennist näiteks käigukasti 5-ndat käiku), mille puhul käib vedav võll aeglasemalt, kui veetav. Sellist lahendust aga tavalistes sõiduautodes ei esine.
Kõnekäänuks on paljudel väljakujunenud mõiste nn. "kiire silla" all mõeldud hoopis kiiremat edasiliikumist. Kui tahetakse kiiremini sõita, peab leidma aeglasema ülekandearvuga peaülekande võrreldes näiteks senise ülekandearvuga. Nüüd võite peksma hakata;-)

teema kasvas meil välja jutust Subaru liig aeglasest ülekandest kui probleemist et tal pole madalatel pööretel jõudu, millise vastuolu üle ma julgesin imestust avaldada :-)
http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=144191

hiljem tõin kusagil ka võrdluseks ülekandearvud Audiga, mis olid suht võrreldavad, kuigi siin on "aga" selles et joonkiirusi me ei tea, neid andmeid eriti ei taheta anda sest kes see neid ikka viiitsib väga uurida, aga oletame et sõiduautodel on need siiski suht sarnased. Õigeks võrdluseks vaja kindla mootoripöörde arvu puhel teada iga käiguga tekkivat liikumiskiirust. Seega juttu ei olnud madala ülekandearvuga Subaru ülekannetest sest ega see nagu polegi madal ;-)

mõned täpsustused siis juurde, kuni viimaste postitusteni ei rääkinud keegi ei kõrgest ega madalast ülekandearvust :-) räägiti kiire versus aeglane ülekanne, alustas priitss11 ja edasi mina ning qp. aga ülekandearv ja kiirus ikka veidi erinevad asjad. Üle võib kanda jõudu,või pöördeid mis muutub lõpuks liikumiskiiruseks juhul kui on olemas vedav ratas, roomik jne mis toetub mingile pinnale. Niisama tuksuv mootor iseseisvalt enamasti ei oma muud liikumiskiirust kui seda mis tal koos Maakeraga tiireldes ja pööreldes tekib näiteks Päikese suhtes. Enamuste mootorliikurite I käigu ülekande arv on suurem kui 1:1, seega veetava võlli pöördeid vähendatakse ja tema pöörlemise kiirus on aeglasem kui vedaval. Juhul kui ülekandearv on kõrge-suurem siis vähendatakse liikumiskiirust rohkem. Millest on loogiline et me kasutame selle kohta väljendit aeglasem ülekanne võrreldes sellega millele on madalam ülekande arv.... sest vaata qp ülekande arv ei saa olla aeglasem-kiirem, see saab olla suurem väiksem või siis tehnilist retoorikat juurde pannes kõrgem-madalam. pea kõik reduktorid mis meil auto käiguosas on, on aeglustava toimega mitte kiirendavaga ;-) kas ülekannete kohta üldse kasutada kiire-aeglane või on see pigem kõnekeel, jään vastuse võlgu. Keegi meist e i viitsi "teaduslikku" kirjandust välja otsida :-P, ilmselt asi selles et sedasorti teadust tehti nii umbes 17. sajandil aga tänapäevasemaid tehnikaalaseid käsiraamatuid pole ka keegi tsiteerinud

seda ka veel et kogemata läks eelmine minu komm pl nime all foorumisse, ja sa ***** rahune veidi maha. Tööd ma autonduse erialal ei otsi, pigem kipun tööandjaks olema ja seda autodest väga erineval elualal ... mingi asjaga mitte seotud kolmanda teema sisse toomist nimetatakse demagoogiaks....kui sa ei viitsi mõttega postitusi läbi lugeda siis on tõesti parem kui sa ei viitsi ka siia kirjutada, isegi kui me oleme tähelepanelikumal lugemisel ühte ja sama seisukohta väljendanud

ära enam sel teemal sõna võta, sest sul puudavad igasugused teadmised, v.a saunas kuuldud (ja neid oled sa mujalgi foorumites juba piisavalt demonstreerinud).

//Kui tahetakse kiiremini sõita, peab leidma aeglasema ülekandearvuga peaülekande võrreldes näiteks senise ülekandearvuga.//

kui ülekandearvudeks on näiteks 1:3,5; 1:3,9 või 1:4,2, siis milline neist sinu loogika kohaselt aeglasema ülekandearvuga on?
paljudel autodel on viies või kuues käik rahvakeeli öelduna kiirendav, inglise keeles overdrive, aga sinu loogika järgi peaks see olema aeglane ülekanne, sest vedav võll käib ju aeglasemalt kui veetav- kiireks nimetasid sa ju seda, kus vedav võll käib kiiremini.
niiet paluks rohkem mitte targutada- mõni samasugune, kes koolis käia ei viitsi, ammutab siit oma tarkust ja muutub kunagi samasuguseks targutajaks...

Ärge rohkem enam peale võtke!

Su näide puudutab juba multiplikaatorit: //kui ülekandearvudeks on näiteks 1:3,5; 1:3,9 või 1:4,2, siis milline neist sinu loogika kohaselt aeglasema ülekandearvuga on?// Antud anonüümne postitaja räägib teemast ikka veel mööda. Meil kasutatavad reduktorid kannavad valemit nt. 3,9:1. Kui on ülekandearv 3,9, siis autoratta pöörlemiskiirust vähendatakse 3,9 x mootoriga võrreldes. Kui on 4,2, siis vähendatakse veelgi rohkem, seega peavõll teeb rohkem pöördeid(käib kiiremini).
Võime nimetada ka suurema ülekandearvuga ülekandeid lühikeseks ja väiksemaid ülekandearve pikemaks. Sel juhul on 3,9 ülekanne pikem, kui 4,2. Ehk siis jälle 3,9 on aeglasem ja 4,2 on kiirem. Ärge mu kooliskäimise pärast nii väga muretsege.

võtaks veel peale tõesti ...
õige on see et terminoloogia järgi on ülekanne 4.2:1 lühem kui 3.9:1 ja seda tehn kirjanduses kasutatakse. aga aru ma ei saa miks see ümber pöördub, pikk on aeglane ja lühike kiire et kas saab kiiresti otsa ;-) nagu hea märjuke. Lühike ülekanne ei suuda ju max pöörete juures sellist kiirust saavutada nagu pikk.

Subaru mõnede mootorite suhtelises jõuetuses madalatel mootoripööterel pole ülekandearvudega küll suuremat pistmist.

Mäletan supsi reklaamlauset kusagilt hallide aegade tagant, kui liikusid veel Leoned - "boksermootori iseloomulik tugev vääne madalatel pööretel" vms...

selline vääne oli juba Subaru 1000del :-P603

huvitav miks peaks horisontaalsete silindritega mootor rohkem väänet andma kui vertikaalsete või V- kujulise paigutusega? mõelge sellele, enne kui kirjutate bokseri iseloomulikust väändest...

no me omastarust ironiseerime siin... boxer on huvitav mootor aga ainuke tehniline eelis on tema madal raskuskese. Subaru on ka olnud huvitav automark, kuigi on üha muutumas laiatarbekaubaks. Subarute üksikud tehnilised lahendused pole millegi äärmiselt erilisega silma paistnud, ei mootor, ei nelivedu, rääkimata käigukastist. Aga kogu kooslusena on olnud tema mõnedki mudelid erilised ja nii olen minagi Subarutega pea viiamsed 10 aastat sõitnud. Esilagu pole küll vajadust aga kui arengud jätkuvad samas suunas siis ma kahtlen kas järgmine auto siiski on Subaru. Nad pidavat küllaltki vastupidavad olema (ise ei ole ühegagi yle 150 tuhadne sõitnud), mis on muidugi veidi suhteline - toodangunumbrid on ikkagi väiksed.