Targutajatele nii palju, et google on tõesti hea otsingumootor aga soovik just nimelt teiste kogemuste pagasist head töömeest. Vedasin maakodus 63 pem toru puurkaevust tuppa. Tahtsin elu lihtsamaks teha sellega, et libistades 32 pem toru koos põhjaklapiga 63 pem toru sees. Jama selles, et 63 toru ei anna nii hästi painutada, pidin vahele panema otseliite aga põhjaklapp jääb sinna taha kinni (netis surfates jäi silma pem toru keevituse variant), peale otseliidet on ka veel lolli jõuga painutatud 63 pem toru jätk.
Ehk leidub sellist torumeest kellel on vahendid selliseks tööks.

Võta rendist keevitus ja keevita ju ise kokku. Toru kraabi muhvi osa jagu noaga ära, puhasta atsetooniga ära ja keevita kokku. Keevitamise ajal hoia toru liikumatult ja muhvi sees olevat otsad võimalikult otse ning lase pärast 10 minutit jahtuda, võid ka veega pärast keevitust jahutada, saab kiiremini.

Kust oleks mõistlik rentida ja kas keevitada kannatab ka kitsastes tingimustes?

Üks keevitusseade on nagu jootekolb, tsipa suurem. Kui selle leiad on piiriks su oma käelabade mõõt :)
Teine variant, mida näinud ja kasutanud olen, on mälu järgi u 15 cm kõrge.
Jõudu tööle!

Tänan abi eest!

Need mis on nagu "jootekolvid" on plastik elementide keevitamiseks, plastmass jookseb rullist peale. Torukeevitus on tsipa teine, ruumi on vaja niipalju, et saaksid toruotsad kraapida, puhastada ja muhvi otsa lükata, siis muhvile juhtmed külge, pliiatsiga muhvi pealt või kaasasolevalt keevise kaardilt triipkood ja tuld. Peaasi, et torud keevitamise ajal ei liiguks kuna muhv kuumeneb päris kõvasti siis toru hakkab painet sisse võtma ja tuleb halb keevitus.

Erinevatest tehnoloogiatest räägime.
http://www.kuldnebors.ee/search/tooriistad-masinad-ja-seadme
d/tooriistad/tooriistad-uhendamist-pp-toru/search.mec?pob_po
st_id=25303836&pob_action=show_post_images&pob_cat_i
d=10792&pob_image_id=96f9d3d8d0fa71de10c9930ff62a9fed&am
p;pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et#96f9d3d8d
0fa71de10c9930ff62a9fed.jpg
Kolvi manuse üks pool kuumutab toru väljast, teine pool muhvi seest ja siis sutsti kokku.

veetoru pannakse vajadusel kaablikõri sisse, mitte ei topita teise veetoru sisse.
http://www.elektrikaup.ee/ost/kori-toru-tarvikud/1767/paindu
v-elektriinstallatsioonitoru-kori-50mm-trossiga.html

to joppen:
Mis KRDi pärast ta peab oma 63'se üles kaevama, et Sinu poolöt soovitatud elektri kõri panema? TOGI

Kas Sa tead, kuna ja kus pannakse veetoru kõri sisse?

Ei kakle, jutt on konkreetse olukorra lahendamisest.

Marko räägib hoopis PPR toru keevitamisest mitte BEM toru keevitamisest.
PPR toru keevitatakse tõesti ainult nii, BEM toru keevituses kasutatakse analoogset keevitust ehk põtkmist, mida kasutatakse suurtemõõduliste torude keevitamisel.
BEM toru pannakse kaitsekõrisse ainult siis kui ei suudeta liivaga täita ja toru jääb kivi/asfaldi ja muu sodi sisse. Kui maetakse killupatja siis on spets kaitsekilega veetoru ka olemas.
Ei näinud kordagi oma välitrasside ehitusel sellist asja, et veetorule lisakaitset oleks pandud.. Küll aga gaasitrassile pannakse teeületusel kaitseks lisaks näiteks sadeveetorust "koorik" peale.

Kaitsmeid ja soojustust ei panda seepärast, et tahetakse järjekordselt kokku hoida. Aga kas koonerdamine on kokkuhoid?

Oot räägi mulle natukene sellest teemast "Siiiiidiuss" ? Milleks kaitse ? Milleks soojustus kui toru on paigaldatud õigesti ?

Siidiuss, palun räägi natukene torutöödest mulle ? :D (oman GF keevituse setrifikaati, tegelenud trassiehitusega aastaid)

Tere sertifikaatide omanikud ja teised teadjad torumehed. Küsiks 32pem veetoru kohta. Kui sügaval peab see maapinnast olema, et ära ei külmuks. Ja kas seda võib paigaldada kivise savisesse pinnasesse ka ja kas kasutatakse liivapatja mõnikord või alati.

Sõltumata toru materjalist tuleks toru panna külmumispiirist allapoole. Eestis loetakse piisavaks 110-120 cm. Samas kui trass jookseb tee alt siis peaks sügavamal olema (üks vana san-tehnik rääkis juhusest kui käredal talvel teealust maad kaevates oli külmunud ca 250cm)
Vahel tuleb ette ka juhuseid kui pole otstarbekas nii sügavale paigaldada (omal 2 juhust - 1 kord vesiliiv ja teine kord paas) siis oleme trassi soojustanud ja paigaldanud küttekaabli.

Aga kas sel pem torul liivapatja on vaja või visatakse kopa järelt kohe maha ja lükatakse kinni? Ilma kraavipõhja silumata?

Ei ole liivapatja vaja ja ei ole ka eriliselt siledat pinda vaja.(kui teed oma kodus) Peaasi, et päris kivide ja asfaldi tükkidega koos maha ei mata(liiva asendab ükskõik milline pehme täitematerial). Kuigi on päris elus ka sellist asja ette tulnud, et kaevetöödel on tagasitäide tehtud igasuguse materjaliga.
Olen isiklikult näinud külmumissügavust kuni 1.50 (pidevalt lahtilükatud ja sõidetav tee, ning külm talv) Koduhoovis haljasalal jääb külmumine 50cm-1m, ning kui ennem tuleb veel lumi maha kui külmaks läheb ja lund ei roogi siis külmetab pealt parimal juhul ainult kooriku ära.
Teenust pakkudes on nõue toru pealt mõõdetuna 1.80

Ausalt öeldes teenusena mul siin trass tehtigi. Ja öeldi, et veetoru tuleb 1.8m sügavusele Aga nüüd äi juhtus külas käima ja mõõtis üle ning maja poolt tuleva toru sügavust ja sai 1.20m sügavuseks.

Noh, eks oleks aeg meestele kes tööd tegid helistada ja uurida, et mis värk on? Kui lumi pideval trassi peal siis ei külmu kindlasti, kui ikka lund roogid ja transport peal sõidab(teealune) siis on päris suur oht, et ära külmub. Kas kogu trass on 1.20 või on majja tulek või peatrassilt väljavõte tehtud sellises sügavuses. Igatahes 1.20 on ikka maru vähe ja teenusena niimoodi teha on porno ! Olen isegi liitumis ehitanud kuid siis on sügavus olnud ikka 1.50 kanti, 1.20cm on labida sügavus kõigest.

Ei tea, mees ütles et kaevu juures on 1,8m sest algul vist mõõdeti sügavust ja siis arvatavasti järjest langeb kuni maja juures on 1.2m. Mees oli ise ka juures kui tehti aga ei märganud ka mõõta sügavust. Seda peaks vist traktorist või torumees tegema kui firma teeb teenust? Meetri hinnaks tuli 30eurot. Kraavi pikkus oli ca 20m. Igaljuhul rumal lugu sest kraav kinni ka aetud. Ainult paar meetrit maja juurest lahti ja nüüd selline ja nüüd selline probleem. Ei oska kedagi süüdistada ka sest ma ei tea kes pidi sügavust jälgima.

Kutsu tagasi, kaevavad oma kuludega lahti ja panevad õigele sügavusele. Uus toru ka muidugi, kopaga võib kergesti häda teha.

Helistasingi. Lubatigi tulla kui soovin kuid lisaraha eest. Hetkel tahetakse trassi eest 600 euri. Kuid kui soovin sügavamale siis veel 600lisaks. Siinkohal seletaks ühe nüansi veel lahti mis teeb kogu loo veel keerulisemaks. Hinnapakkumine oli meil võetud 10-15 meetri kohta sest hinnapakkumises ei küsitud trassi pikkust. Jooksva meetri hind 50euri meeter pluss käibemaks. Töö tehti ära ja öeldi, et pigistame nö silma kinni et tegelikult oli ju 25 meetrit trassi. Aga tegime nö 10 meetri hinnaga kogu trassi sest arve esitasime hinnapakkumise alusel. Kui soovi,e et uuesti kaevatakse sügavamale siis tuleks seega maksta 600 euri juurde. Siis oleks ehk 25 meetrit toru sügavusel 1.8m. Ja siis kokkuvõtteks tulekski meetri hind 600 pluss lisaks 600 uuesti paigaldamise eest ning siis oleks ka reaalselt meetri hind ca 60 eurot koos käibega. Nüüd kui tellime uuesti tegema siis tuleb ilmselt mõõdulindiga järel käia, et vee ja kaabli ning märgistuslint saak õigetele kõrgistele. Natuke imelik, et firma mis võtab töö ei suuda või ei viitsi, ei taha kontrollida kuidas tööd tehakse. Keeruline jutt vist sai aga selline keeruline seis hetkel ongi.

Hind mis sa maksid on ka muidugi päris korralik ! Kutsu tagasi, las teevad asja korda või tõesti tuleb ähvarada teatud telesaadetega mis ainukesena siin riigis asjad liikuma panevad.
Ei mingit lisaraha ! Hind oli kokku lepitud, mehed käisid vaatasid asja üle ja neile ju kõik sobis. See on nende probleem ja tulgu tehku ümber. 600 eurot juurde, et enda praak ümber teha ?

Mis firma sul teenust pakkus ?

Keeruline. Hind oli jah hinnapakkumise alusel. Kuid keegi kohal ei käinudki trassi pikkust mõõtmas ega midagi kokku leppimas sobimatamas. Ülemused lihtsalt saatsid väidetavalt enda torumehe kuid mitte enda firma traktori. Seetõttu ma arvan, et raske nendega vaielda. Ehk juristi poole pöörduma?

Millal sul seda veetorustiku ehitati ? Kas traktor oli veel lisaks hinnale või oli see ikka kaeve hinna sees ? Vahet ei ole kas traktor võeti teenusena/oli isiklik, torumees on see kes ütleb ja näitab traktorijuhile kust-mida-kui sügavale.

Kui protsessida ei jõua/saa, siis pane sinna miski 10m isereguleerivat küttekaablit maja poolt sisse ja asi vask!
Lihtsam ja tükk maad odavam. Kui käreda pakasega on külmumisoht, pistik seina ja unusta.
10meetrit maksab u 30€+ kolmik ja tihendusmuhv.


edu

Torustikku tehti 4 päeva tagasi. Traktor oli hinna sees. Torumees algul ütles traktoristile,et 1,8 m sügavusega kraav. Korra alguses oli ka mõõdulint käes olnud. Edasi läks nagu läks. Torumehe vabandus oli see, et ta muretses kas torust välja tuleb ja seetõttu mõtted mujal. Mulle jäi mulje, et saaks kähku kaelast ära rahad kätte ja minema. Mis on minu meelest absurd sest seee toru ei maksa ju suurt raha. Protsessimisega läheb keeruliseks sest trass tuli poole pikem kui hinnapakkumises oli. Samas ei hoiatanud meid ka keegi, et tuleb juurde maksta. Mees ütkes ka töövõtjale, et trass tuleb ca 20m. Öeldi, et see ei olevat probleem. Hinnast ei olnud seejuures juttugi. Igaljuhul halb maitses on suus ja osaliselt ka uni seetõttu rikutud. Selline tunne on täiesti nagu petta saanud. Samas ise ka pisut tunneme süüd. Sest ei käinud mõõdulindiga järel ja ei küsinud täpselt kas hind läheb kallimaks kui trass tuleb pikem jne. Küttekaablist on ehk kasu. Aga ka see maksab raha ja elekter mis kulub selle soojendamiseksvka maksab. Ei olnud algselt selliseid asju plaanis. Ja see 25 meetrine trass on ebaühtlane siis ei teagi kas 10 meetrist piisab.

Elu näitab jällegi, et mitte kedagi ei saa usaldada. Ma ei kujuta ette mis siis saab kui peaks tellima majaehituse. Kas tõesti tuleb mõõdulindi ja loodiga kõik üle mõõta peale seda kui töömehed midagi lõikavad või loodivad. Kurb.

No selline vabandus torumehe poolt on pehmeltöeldes lapsiks, muretses et kas torust tuleb välja... Mõõdulint on selline abimees jah, 1.80 on keskmise mehe pikkus, ja 1.20 on keskmise labida pikkus. Vahe on suur.
Järelikult oli raske pinnas ja traktorijuht ei viitsinud vaeva näha või löödi juba alguses käega. Olen isegi krundis sees vedanud vett ja sai kohe alguses öeldud, et teeme ca. 1.50 sügavus, ei hakka seda 1.80 taga ajama ja olen ise kopa kangide taga olnud ja ikka üritanud kaevata vähemalt 1.50 sügavusele.
Muidugi ei tehtud hinnast juttu ja sellest ei olnud probleemi, et reaalselt oli trass natukene pikem (sa maksid liiiga hästi ja nende huvi oli ikkagi, et saaks töö tehtud ja korraliku raha kätte).
Töömehi ON igasuguseid, on neid kellel on südametunnistus ja vastutus ja on neid kelle ainuke mõte on "papp kiiresti kätte". Mina pakuks lahendust, et tulevad tagasi, soojustavad selle veetoru või viivad vähemalt 1.50 sügavusele.
Igasugune tagantjärgi arvete klaarimine on raske, kuid on ka soliidseid ettevõtteid kellele on oluline firma maine.

Pinnases ei olnud probleemi. Keegi ei viitsinud või tõesti ei tulnud ehk meelde sügavust mõõta. Kähku kähku valmis ja minema. Firma on tuntud ja hind oli ka meie arvates üsna kõrge. Kui võtta, et kohalik kopamees võtab siin 30 eurot tund, tööd oli 3 tundi, pluss vee ja elektrikaabel kokku ca 60 eurot pluss 90 kopateenus. Torumees pani toru maha ca 10 minutiga. Ja selle eest maksta 600 eurot kokku siis ma arvan, et kasumiks ja kõigeks muuks peaks ka mitmekordselt jaguma. Põhjus miks sellise teenuse võtsime on selles, et lisaks lasime samal ettevõttel puurida kaevu ning lasta paigaldada ka pump kaevu ja hüdrofoor majja ja garantii töödele 10 aastat. See oli ka põhjus miks täisteenuse valisime, et pikk garantii. Lootsime, et kõik saab ok. Uurisime ka enne ka teistelt kellele sama firm kaevu teinud ja olid rhul. Tahtsime parimat aga välja kukkus nagu alati. Võibolla ei ole ka kõige hullem sest mõned räägivad, et neil ka 1,2m peal veetrass ja ei ole külmunud.

Seda ei oska öelda ks firmale maine on oluline. Arvatavasti ikka on. Ja vaevalt nad televisiooni saamisest ja negatiivsest reklaamist huvitatud. Aga televisiooni kutsudes jääme ju suure tõenäosusega ise lolliks. Sest firma on nõus paigaldama uuesti 25meetrit vastavalt hinnapakkumksele ,ainult et siis läheks see trass meile maksma juba vähemalt 1200 eurot kokku. Sest hinnapakkumisel on 50 eurot meeter pluss käibemaks. 25m x60 eurot on suisa1500 eurot. Arvatavasti selle raha eest oleks iga teine labidamees ka mitu korda nõus käsitsi kaevama ja paigaldama.

Natuke googeldades leidsime mõned kohtumäärused seoses puuduste kõrvaldamisega.
Soojustada on keeruline sest kõik on sile ja trass ei jookse päris otse. Elektrikaabel on paberil 0,8m sügavusel. Tegelikkuses on nii kuidas juhtus sest ka seda keegi ei mõõtnud. On oht ka see katki kaevata. Kui soojustust just suhteliselt väga pinnase lähedale ei paigaldaks. Me firma nime ei valikustaks. Sest mitmete asjade kokkulangevus. Ja ei tea keda süüdistada. Kas firma on süüdi, et palgatud torumees ega kopajuht ei vaevu ette antud sügavusi järgima.

Oleks see trassi pikkus 10m nagu hinnapakkumises siis me kahtleks tagasi kutsumises. Aga trass on poole pikem ja siis nõutakse veel 600.

" Aga nüüd äi juhtus külas käima ja mõõtis üle ning maja poolt tuleva toru sügavust ja sai 1.20m sügavuseks."

Arusaamatuks jääb, et kuidas ta seda mõõtis, kui kraav kinni? või jäeti kinni ajamata?

Kraav paar meetrit veel lahti maja juurest. Lööme vist käega sest kui uuesti teha siis küsitakse veel sama raha sest trassi hind hinnapakkumisel 50 eurot meeter pluss km ning pikkus 10m. Reaalselt aga on üle 20. Töölepingus kui hinnapakkumises on trassi pikkus 10m ja hinnapakkumine selle järgi. Seda ei olegi kirjas mis siis saab kui trass pikemaks läheb või kes seda läbi oleks pidanud rääkima, et läheb kallimaks ja kes mõõtma pidanuks. Kes vastutab? Eks see reaalne trassipikkus jäi mõõtmata ja nii see lahkheli tekkiski. Loodame,et ei külmu. Lihtsalt väsinud sest asjast.

Kui trass läheb tee alt läbi, mida talvel kindlasti roogitakse, peaks sinna kohta vähemalt soojustust panema. Sellest eespool üsna põhjalikult räägitud ka.

1,2m sügavusel pinnases ei olegi võimalik ära külmuda, 0,6m sügavus on ka veel ok aga alla selle on jura. kust tulevad sellised tarkurid, kes kahtlevad 1,2 m sügavuses külmapiiris???

Jama muidugi, et nõnda sügavusega peteti, samas ei juhtu selle 1,2 m sügavuse juures veega midagi, see ei külmu kinni.
Internetist leitud: "keskmine külmumissügavus Eestis lumevaba pinnase puhul on näiteks Tallinnas 1,2 m, Tartus, Türil, Valgas ja Viljandis 1,35 m, Rakveres ja Kohtla-Järvel 1,4 m"
Üldjuhul toimub torude külmumine ikka kas vundamendist läbiviimise kohas või mõnes kütmata ruumis, nagu keldris.
Omal maamajas (Lääne-Virumaal) on veetrass ~1,2 - 1,5m sügavusel ja ~8 aasta jooksul pole midagi seal külmunud.

Kui sa ei ole seda tööd kunagi teinud siis ära tulista puusalt ! Teelaust pinda olen näinud kulmununa 1.80-1.90cm. Haljasalal kus lumi roogitud ei ole külmumispiir 1m. mingisugune näitaja. (kui talvel läheb ilm vahepeal sulaks "lükkab" külma omakorda veel sügavamale.
Jutt ei ole praegu selles, et kas külmub ja kuidas külmub vaid selles, et pakuti teenust kuid elementaarseid nõuded ei ole täidetud. (Kui teenindusse lähed autol rattalaagreid vahetama ja need paigaldatakse valesti ning järgmise 500km jooksul hakkavad laagrid karjuma siis on ju samamoodi pahasti)
Kõige lihtsam on nendega ühendust võtta ja küsida, et mis lahendust nemad pakuvad. Kui mingit lahendust ei tule ega ei ole siis tuleb "ähvadada" tuntud telesaatega mis ainukesena siin riigis vist selliseid probleeme suudab ja saab lahendada. Kui on tuntu firma siis hoolitsetakse oma maine eest ja see töö tehakse ümber.

punktike kaua sa jahud siin oma "ühendust võtta" lobaga? küll teema algataja ise otsustab mida teha, või oled talle alla surutud abikaasa eest?

Viskad ühe 15m küttekaabli sisse, voolutarve 150W- nagu oleks paar pirni põlema jätnud.
Ega Sa seda 24/7, 365, sees ei hoia, et mega el. arvet kardad...

edu

Kaevu juures oli sügav. Seal võis isegi 2 meetrit sügavus olla ja sealt vaikselt langus hakkab tekkima. Kusagil poole peal ehk kõrgus 1.6 et siis esimene 10 meetrit vastavalt hinnapakkumisele on rahuldav. Ülejäänud on nii nagu on. Me ei viitsi selle firmaga enam vaielda. Ei ole mingit isu näägelda. Närvid ja hingerahu maksavad ka midagi. Ülejäänud 10 meetri eest mida ei olnud hinnapakkumises ega töövõtulepingus taheti nüüd ka lisaks uus arve saata. Kuigi eile oldi veel nõus 600 eurot kogu trassi eest. Sest kopatunde 6 tundi ja seda olevat palju. Eks seepärast taheti uus arve veel saata, et kui kobisevad, et trass ei ole hea siis teeme ka vastu elu ebamugavaks. Kuigi eile saadeti 10 meetri eest arve nii nagu hinnapakkumises. Põhimõtteliselt jõudsime lõpuks sellisele kompromissile, et maksame selle ülejäänud trassi eest lisaks ligi 200. Kopamehele poole trassi kaevamise eest mustalt ligi 100 pluss materjali kulu ligi 100. Kui ametlikult siis tuleks veel vähemalt 500 maksta. On see õige või vale. Aga mees arvas ka, et tuleb koolirahaks siis kirjutada. Ega see juristide ja kohtu vahet jooksmine ka raha aja ja närvikulu ja tulemust ei pruugi saada. Tarbijakaitsest vastati, et vaieldav teema ja tsiviilasi soovitav on kokkuleppele kuidagi jõuda.Kellele seda jama ikka vaja ja asja nii keeruliseks ajada kui töövõtja ja andja ei pannud reaalset lõppsummat kirja. Oleks tulnud läbi rääkida, et trass poole pikem ja kas topelt hinda ollakse valmks maksma. Lihtsalt me ei olnud arvestanud ca 600 eurose lisakuluga. Praegugi tuleb see raha millegi kellegi arvelt. Näiteks lapsele jääb jalgratas ostmata. Aga elu on karm ja vahel ka ebaõiglane tundub. Ja kui ise ei uuri ja ei küsi täpselt järgi siis tahetakse hiljem korralikult lüpsta ka. Eks see trassi pikkus jäi nii tööandjal kui võtjal kahe silma vahele ja sellest see jama pihta hakkas.

Peaks siinkohal hästi kehtima vanasõna. 9korda mõõda 1 kord mõõda. Olgu see lugu õpetuseks kõigile kes mingeid töid plaanivad hinnapakkumise järgi, et alati hinnapakkumine ja tegelik olukord ei ühti.

ma ei saa ühest asjast aru- kuidas on võimalik trassi lühemaks mõõta kui ta tegelikult on? no okei, meetriga võid veel eksida, aga kümnega? eriti veel tööde teostaja poolt.
ja eespool juba mitu korda soovitati- soojenduskaabel sisse ja pole hirmu. see ei küta kogu aeg, seega mingit erilist lisakulu elektri näol ei ole ning jääb raha ka jalgratta jaoks. ja võid selle avatud toruosa veel penoplastiga vooderdada või ostad poest spets toruisolatsiooni ja paned ümber. netis halamine olukorda paremaks ei tee.

Lugu ongi just selles, et keegi reaalselt meetreid ei mõõtnudki. Ettevõtte juhid ei tulnud kordagi kohapeale kuigi olid nõus ka tulema kui vajadus ja seda ise soovime. Meie ka ei kutsunud sest ei näinud probleemi kusagil ja ettevõte tuntud ja usaldasime teiste klientide kogemuste põhjal. Hinnapakkumisse ja töövõtulepingusse sai sisse siis mingi keskmine mõõt 10m. Ka torumehele ta ülemus ütles( ma ei tea milline sest on mitu ülemust) et trass on pikkusega 10-15m. Tegelikult õiged meetrid tulid alles siis välja kui torumees töö lõppedes vastuvõtuakti koostas. Ja tulime ettevõttele seetõttu vastu, et nemad on arvestanud 10m 600 euri. Ja oma kulude ja kasumitega mis sellega kaasnevad. Mitte, et kopp kaevab poole kauem ja kaablit ja toru kulub poole rohkem. Ja nemad tulid meile vastu sest meie ka ei olnud arvestanud poole suurema kulutusega. Meile tundub, et mõlemad olime lohakad ja ei rääkinud siiski kõike täpselt läbi ning ei pannud paberile kirja õiget trassi pikkust ning hinda. Nad oleks võinud enne õige trassi pikkuse kirja panna ja meie oleksime võinud küsida mis siis saab kui trass läheb pikemaks kui töölepingus. Imelik, et see kõigil jäi kahe silma vahele. Ja et juhtus just meile selline kopamees kes enne ei ole sellist trassi kaevanud ning ka meie töö tellijad ei mõõtnud sügavust üle. On jälle mitme halva juhuse kokkulangevus ja seepärast see supp nii kokku keema hakkaski mis tekitas pingeid ja vaidlusi. Aga peamine, et nüüd peaks hakkama saama. Ja kuigi lugu mitte just kõige parema lahenduse leidnud. Siis5 punkti skaalas võib ehk loole punkti panna hindele 3. Oleme kuulnud, et teistel klientidel teiste kaevufirmadega ning kaevudega seoses palju suuremaid probleeme olnud ja, et osadel tuleb ainult rauarikast ja hägust savivett. Meil vähemalt kaev ja vesi korralik. Vähemalt puurmasinal olid mehed kes pea iga päev koos töötavad.

Ühesõnaga tõmmati sind korralikult lohku, keevitati räme meetrihind(sellise hinnaga ehitataks veetorule lisaks veel ca. 10-15 meetrit isevoolset kanalisatsiooni ja ühendatakse) ja keerati sitt kokku. See ei ole mingi vabandus, et pole varem kaevanud...sellejaoks ongi "labidamees" kes annab juhiseid ja näitab kas sügavamale/kõrgemale ja juhendab seal kus kopamees ise ei näe midagi.

Eile17:56....sina kulla mees oled vist see rumal labidamees kes oskab päevläbi labida najal tukkuda ?

Kõige lihtsam ongi probleemide tekkimisel helistada, selgitada mure ja uurida lahendust. Kui sulle teenusena ehitatakse maja ja see talvel lume raskusega kokku variseb siis tõmbad endale mütsi silmini pähe ja hakkad ise nokitsema ? :D

Ütlen korra veel, et mine tarbijakaitsesse ja võta kõik paberid kaasa nign räägi oma lugu rahulikult ära ja kuula mida nad vastavad.

...või siis tõesti, lepi olukorraga ja see oli nö. "kooliraha". Siin netis ei lahenda mitte keegi sinu probleemi ja mida kauem sa venitad seda keerulisem on.

"Hinnapakkumisse ja töövõtulepingusse sai sisse siis mingi keskmine mõõt 10m."

huvitav töössesuhtumine nii tellija kui tööde teostaja poolt. töötegija poolt ilmselt ammu läbikalkuleeritud asi- kümne meetri pakkumisega oled totaalselt plussis, sest selle raha eest annab kasvõi 30m ära teha. pole ükski firma nii loll, et ei käi enne pakkumist objekti üle vaatamas- ju nad teadsid, millega tegu ning klient saab lohku nagunii. aga et tellija ka nii lõdvalt asjasse suhtus ning iseenda trassi täpset pikkust mõõta ei viitsinud, siis pole ime, et seis selline.

Jah kooliraha mis muud. Maja ehitusega läheks tõesti kordades keerulisemaks. Ilmselt ehitusjärelvalveta ei saaks. Ise ei mõõtnud firma ei mõõtnud ja nii ta läks nagu läks. Enamus töömeestel ka nagu välja tuleb on poogen kui ise mõõdulindi ja loodiga järel ei käi ning näpuga raamatust järge ei aja kuidas peaks olema. Õnneks ei ole veetrass maja ehitus. Oleks terve maja kalli hinna eest ja praak. Mida on ka tõenäoliselt eestis ette tulnud siis oleks eriti kehv seis. Ehk ongi asja positiivne külg see, et saime varem sellise kooli nö.

aga kas sa nüüd oled konkreetselt trassipikkust mõõtnud? jutust tuleb kuidagi välja, et ei ole. see 25 meetrit tuli töö akti lõpetamisel välja kui labidamees seda ütles. aga veelkord, kas sa oled võtnud mõõdulindi kätte ja trassi ära mõõtnud? silmaga mõõdetakse mehe riista pikkust mitte trassi. võibolla sulle kirjutati akti, et seda 200 euri "noh nii mõlemad panime puusse" koolirahaks küsida. 100 euri kopamehele mustalt 3 tunni töö eest. seda on ju rohkem kui 3 tunni ametliku töö eest. siin on midagi mäda. tundub ikka, et see firma kavatses teid üle lasta ja koorida mitu nahka jne. see, et nemad omast vabast tahtest 2x pikema trassi kaevasid, ei anna neil mittemingisugust alust teilt raha juurde küsida kuna leping on 10 meetri peale kokku lepitud. teinud oma 10 meetrit ja astunud minema. kui lepingus pole kirjas, et komba poole ta trassist tegema pidi, siis on sul õigus nõuda 10 meetri ulatuses töö üle tegemist/vastavusse viimist. seega 10 meetrit maja poolt õigesse sügavusse ja asi vask. juristiga võiksid siiski konsulteerida. sest 99% jääb kannatajaks ja maksjaks ikkagi klient. vaata see leping korralikult üle. mõõda trassi pikkused ära, võimalusel sügavused ja konsulteeri juristiga. see, et firma paneb lepingust mööda (tegi 10 meetrit rohkem) on puhtalt tema probleem.

Jah mõõtsime trassi üle ja nii ka on nagu aktis. Lepingus teised andmed. Arvame, et trassi pikkuse oleks tulnud mõõta enne hinnapakkumist. Siis oleks lepingusse ka õiged andmed saanud ja siis oleks korrektselt jooksnud. Aga kuna meil ju reaalselt on ikka kogu trassi vaja siis ei viitsi energiat sellele kulutada ja hoovi uuesti segamini ka keerata. Tundub mõistlikum selline kompromiss kui jageleda ja vaielda.

Nüüd mehega mõtlesime veel asja üle ja on 2 häirivat asja. Kui ära külmub siis tuleb osta pudelivett ning lisaks trass ueesti teha ja haljastus rikkuda. On veel mõte, et telliks oma kuluga kopamehe ja paneks ise uue veetoru ning pumba kaabli. Need ei ole kallid ja kopatund ei ole ka üle mõistuse kallis. Mõõdaks korralikult sügavust ja kuna pinnas oli üsna kivine siis paneks liivapadja ka alla. Siis peaks olema korralik töö nii nagu pipelife soovitab trasse teha. Ei ole siis ohtu,et ära külmub ja veetoru kivide peale lükkamisega või külma kerkega kannatada saab.

ei usu,et ära külmub,endal sai ka kanal ja vesi teealt läbi viidud (talumaja) sügavus oli max meeter ja siiani 4 aasta jooksul pole muret olnud,eelpool mainiti et lükka küttekaabel torusse,kui hing rahu ei anna. kunagi sai ka aastaid kopapeal tööd tehtud ja mingit 1,5 m külmumist ei näinud kuskil,max 90 cm,seda ka ainult linnas teede all.
aga kui ülesvõtmisex lähe,siis kopa ja labidamehega saab nii juhtme kui toru tervelt kätte.

Võimalik, et ei külmu jah. Oleneb talvest ja võimalus, et kusagil trassi peal ei ole seda meetritki sügavust sest keegi ei mõõtnud. Enda rahustuseks ilmselt laseme kopal kaevata mingi 1.7- 1,8 meetri sügavune kraav ja ise loomulikult mõõdame koguaeg. Sest ega kõigil teistel on ju tegelikult ükskõik kas meil talvel vesi kinni või ostame poest vett. Ikka ise peame vaatama kuidas hakkama saame. Kaabli ja toru tervelt kätte saamine on ju üsna keeruline ja aega nõudev sest need nii ebaühtlaselt ja kopal ei ole mõtet lasta oodata kui labidaga ugritseda. Mees ütles, et see veetoru pandi pea 90kraadistel pööramistel suhteliselt jõuga ja mingite põlvedeta. Lihtsam ju ikka lasta hooga kraav sisse kaevata ja poest enne uus kaabel koos kõriga ning veetoru osta ning kärjäärist ka tonn või paar liiva trassi alla. Sest kui kaevamine hakkab minema tempos meeter ja 2 tundi siis läheb see ülesvõtmine ju rohkem maksma kui uus toru koos kaabliga.

Veelkord- mis KRD'i vee ostmine talvel jutt see kogu aeg käib? Mingi kinnisidee või hala.
Ei- kui raha peale kuri olete ja meeldib tööd topelt teha/maksta- palun!
AGA- kas tõesti on niiiiii raske võtta see 50 € ja panna see kaabel olemasolevasse trassi ning REAALSE külmumisohu korral see kaablike sisse lülitada ning mingi max. 20€ oma el.arvele aastas juurde maksta?(mitte iga talv)
Nagu juba kirjutatud: katke, isoleerige need viimased lahtiolevad meetrid ära ja nautige kraanivett.

edu

Mille jaoks sul seda liiva sinna toru alla vaja on ?? Ega sa ju pae/kivide sisse seda toru ei mata ? Sellisel juhul viskad lihtsalt labidaga pehmemat alla ja peale, ei pea kohe liiva tooma. Milleks sulle seda kõri on veetorule vaja ??
Loomulikult, kui toru peab kõvasti väänama peaks kasutama põlvesi, laugete "kurvide" puhul ei oleks vaja. Kõik oleneb ehitaja töökultuurist.

Ära mõtle nüüd liiga üle, nüüd on hilja. ..ja kui sa otsid netist õpetust kuidas toru paigaldada siis päris elu ja reaalsus ei ühti pahatihti ja õpiku järgi ehitajaid on maru vähe.
Ma vaatan, et sa lähed juba päris pööraseks oma mõtete ja põdemisega, et oota pigem üks talv ära ja vaata mis saab. Muidu hakkad veel oma hirmsa põdemisega ja üle-mõtlemisega veel poolt maakera teisaldama :)

toru juurde maa sisse kõige kõrgema koha peale saab panna tavalise poes müüdava termomeetri, millel juhtmejupp anduriga küljes ning talvel on väga hea vaadata, milline temperatuur maa all valitseb ning kui asi kisub nulli ligi, küttekaabel sisse lülitada. kui toru isoleerida, siis andur panna isolatsiooni alla.

Küsisin veel mõnelt kes enne paigaldanud ja seisukoht on, et 1.20on ikka liiga vähe. Seepärast see hetkeseis meile ei sobigi. Ja kuna võimalik on ise ümber teha haljastust rikkumata sest hetkel ei ole muruseemet krundile veel külvatud. Siis muud normaalset lahendust ei näe. Firma ei ole nõus ümber tegema sest paberil on õige number. Teisest firmast öeldi, et sellise meetri hinnaga neil ei oleks mingi probleem kogu trass uuesti korralikult teha. Igaüks ajab oma kangust:) Meil ei ole ju mõtet juristide ja kohtuga ka tegelda mingi veetrassi pärast kui tegelikult saab lihtsalt nii hakkama, et kopp tellida ja ise uuesti üle teha see "porno" nagu siin keegi ennist mainis. Oleks näiteks kogu maja vundamendist katuseni praak. Siis see oleks küll mõeldamatu maha lammutada ja uuesti üle teha:)

nüüd siis sulle teadmiseks, et kui tahad asja korralikult teha, siis tuleb see ise teha või kaikaga koguaeg kõrval seista, et töömehele laks üle küüru lajatada kui miskit valesti. ja nii ongi.

Sai üleminek ilusti kokku keevitatud ja nüüd läheb 63 pem torust 32 pem toru ilusti läbi koos põhjaklapiga. Kraavi sügavus jäi eelnevaga samaks ~1,20-1,60 m. Sai ka järjekordselt toru soojustatud ning ka liivapadaga kindlustatud. Maja vundamendi alt minev osa on ka küttekaabliga isoleeritud. Eelnevalt pole veetoru ära külmund ja ka seekord loodetavasti seda ei juhtu. Kui juhtubki, tirib veetoru 63 torust välja sulama. Sain tööga ise ilusti hakkama ja julgustuseks ka teistele "ise tean, ise teen, ise vastutan" endale praaki ei tee!

Millist aparaati siis keevitamisel kasutasid?

Vaatan sa lifespeed võtad asja kohe väga südamega. Üks toru teise sees pluss liivapadi ning soojustus ka takkapihta. Enamus kindlastk ei viitsi liivapatjagi teha, soojustusest rääkimata, ega teist toru teise sisse ajamist. Eks ta nii ongi. Kes teeb teeb väga korralikult ja teised teevad nii, et saaks kaelast ära kuidagi ja siis talvel hakkab peavalu pihta külmunud torudega.

Kasutasin taolist imeasja ja täitsa toimis. http://www.ramirent.ee/tooted/ehitusseadmed-12/saed-keevitus
seadmed-46/plastkeevitus-torudele-63mm-788

Loen ja imestan. Milleks hülsstoru kaitsta? Ja algne mõte, et 32 toru ei mahu liitekohast läbi minema. Mismoodi teil see toru kaevu jõuab koos klapiga? Äärmiselt diletantlik lahendus. Mis kaevuga tegemist on? Hirmus palju küsimusi. Peamine küsimus, et mis teil viga on, RAHABOSSID??? Kõige lihtsam on asju ajada algusest peale õieti. Mitte mõelda välja mingeid keerulisi ebaprofessionaalseid lahendusi. Selliste imevigurite väljamõtlejate käest tulebki raha pumbata. Olen ise ka tegev sellel alal. Põhiline probleem külmumisega seoses on selles, et mis on pinnas trassi kohal ja all? Ja ma ei saa siianiaru mis pagana pärast on vaja ajada veetoru koos põhjaklapiga läbi 63 toru?

Lisan, et sellise keevitusega antud torudega pole ühtegi legaalset katset, et keevitus peab. Lingil olev triikraud on mõeldud PPR torudele. Teil on PEM või paremal juhul PEH toru. Mis liitega nad kokku saite üleüldse? Täitsa huvitab kohe.

Jälle palju tänitamist ja solvamist ja täiesti ilmaasjata. Esimest postitust ikka lugesid? Kui inimene otsustas luua süsteemi, kus saab terve trassi koos põhjeklapiga ilma labida või kopata kätte, tuleb talle kiitust avaldada. Pem liide peab antud juhul ainult ots otsaga kohakuti püsima, mitte survetesti läbima. Kui asjadest aru ei saa, oleks targem tasa olla. Nagu see tore ütlemine, et üks võimalus on vaikida ja näida rumalana, teine aga avada suu ja kinnitada seda arvamust.

Kuidas võtta. Hoida suu ja näida targana kui tegelikult ollakse rumal, ei paista ka kõige parem variant. Mina eelistaks üle küsida teadjamatel. Ja kasvõi olla ja mängida rumalat, et targad saaksid end targana tunda. Olgu nad siis reaalselt ka seda või mitte. See sõltub hiljem.

Veetoru on minu jaoks veetoru ja kui ta on veetoruks loodud maa all siis mu meelest las ta sinna jäädagi. Mina ei tea miks peaks teda sealt vajadusel välja saama kookida. Aga eks teema algataja tea ise paremini oma asju ja vajadusi, põhimõtteid.

Mind hakkas huvitama, et missugune pinnas paremini külmub. Kas soine, liivane vöi savine?

Mul tuleb kaevust välja 32-ne must toru 1,5 meetrit allpool muru. Maja vunda alt läbi 1 m sügavuselt. Niimoodi juba 8 aastat. Põle külmund veel, tegelt mässisin peno sisse terve ulatuse.
Nüüd sellel aastal probla selles, et vesi ei tule enam tuppa, pump keerutab vaid vahtu ja seisma ei jää. Toru on vett täis, vesi tagasi ei vaju, panin siiski uued liitmikud, põhjaklapi ja tihendid , ostsin uue pumba -ikka ei pumpa. Nõuandjad ütlesid, et pumbalabad ää roostetanud... Uus roostevaba korpusega ja võimsam vanast.

Alustame pumba tüübist ja asukohast, palun!

A maalt (registreerimata) - väga kirju informatsioon...
"... et vesi ei tule enam tuppa, pump keerutab vaid vahtu ja seisma ei jää." -
Kas tegemist veeautomaadiga, kus pump ja hüdrofoor ühes kimbus?
Palju kõrguste vahe on pumba ja toas oleva madalaima vee tarbija vahel (mõni segisti näit)?
Kas pump on ka varem nii teinud v hakkasid kohe esimese vea ilmnemise korral remonti teostama?

Flotec Inox 1000. Koos on nad jah, pump hüdrofoori peal. kaevuni 10m, sealt alla 8m. See viimane pump töötas 1 aasta kenasti. Eelmise, vana pumba võtsin välja ja kasutasin õues auto ning traktori pesuks. Vahetasin tagasi, et äkki uuega nüüd miskit labad vms iganes juhtunud on, vana ka ei tõmba enam vett üles. Samas on tunne, et kui pumba juhtme seinast tõmbad, siis vajuks maja vesi nagu tagasi, sest veelugeja ketas hakkab teistpidi käima. Tõstad pumba maa seest tuleva toru otsast ära ja näed, et vesi on sees. Täidan pumba uuesti mingi 2 liitri veega, tõmbab osutil rõhu 2-ni ja sinna ta jääb. Jätan seisma, langeb 0,5-ni. No vähemalt saan hambad ära pesta... Soovitati küll näppida regulaatorit või siis panna kaevu uputatav pump. Aga kui ka see üles ei löö? Vbl tõesti maa sees keegi augu närinud torusse on, et tõmbab õhku sisse.

Mina kahtlustaks, et torul on kusagil leke. Naabril tegi sama pulli - algusaegadel tõmbas, aga siis hakkas sarnane jama, et pumb seisma ei jää...

Tuleta meelde, kuskohas maa sees sai liitmikud pandud või oli muidu kahtlasem koht (läbi müüri minek näiteks) ja kontrolli need kohad enne kui kõike kaevama hakkad..

Üks põlv on suure tõenäosusega maa alt mantlitorusse pöörates. Põhjaklapp peaks olema kaevus oleva toru otsas. Kuskil vundamendi alt tuppa tulles võib veel üks põlv olla. Ilmselt tegu plasttoruga. Kui kõrgel on veepeegel? Kas toru ots on ikka vees? Kaevu juures kuulata, kas on mingeid kahtlaseid solinaid kuulda. Kui pumba täidad, kas vesi kaob sealt mingi aja jooksul ära. Minul on need tavalised poes müüdavad liitmikud juba 17a kestnud, kuigi räägitakse, et kaua ei kesta ja paremad on need nö keevitatavad.

Toru on vett täis, vesi tagasi ei vaju, panin siiski uued liitmikud, põhjaklapi ja tihendid...


Paluks detailsemat selgitust- liitmikud kuhu, põhjaklapp kaevu? Võtsid toru välja?

siis vajuks maja vesi nagu tagasi, sest veelugeja ketas hakkab teistpidi käima...

vastuoluline jutt. trollimine?

Mida sa teed oma isikliku kaevu puhul veearvestiga?

Juba jõudsid Muumid mängu tulla;) Veelugeja oli lihtsalt olemas ja hea vaadata, palju kaevu ehitusest alates majja vett olen saanud. Maa sees pole ühtegi liitmikku, toru paindub sujuvalt vunda alt läbi, fööniga vist sai aidatud kavähe. Kuhugi toru vastu ei puutu, on penoga vooderdatud ka veel. Vesi valgub tagasi niipalju nagu on pumbakorpus ja sinna minev poole meetrine horispntaalne torujupp. Õhtal lasen 0,5- rohkem ei jää, survet sisse ja seda vett saan hommikul veel silma ja kikupesuks kasutada. Liitmik on vaid maa seest läbi kaevurõnga tulles allaviigu ühendus. 90 kraadine. Veepeegel hetkel põhjaklapist 4,5 m kõrgemal. Klapist põhjani on ka veel mõnikümmend cm. Järgmine liides on juba klapi oma. Kahtlustasin alguses klappi, sinna võis tõmmata mustust või liiva vahele, panin uue, sama jama. Täna panen kolmanda, teise tootja oma. Ronin kaevu, pooleldi rippudes redeliga, ühendan majja mineva otsa lahti ja tõmban torupüstaku koos klapiga üles. Kui selle toru lahti lased, purskab majani minevast torust tükk aega vett sulle peale- seega vesi ikka püsib sees? Ometi üleval pump keerutab vaid vahtu oma pumbakorpuses. Võtsin korgi lahti, et vett lisada, tuli sealt vaid vahtu välja. Ei hakka veel üht uut pumpa ostma, tegelt pole ma veel pumbalabasid kontrollinud ka. peaks vist siiski pumba lahti võtma, et veelduda? Püüdsin nii detailselt kirjeldada kui oskasin...

pane pumbast väljuv ots pimedaks ja tõsta surve üles ja vaat kas langeb, kui langeb siis põhjaklapp peetis

Ometi üleval pump keerutab vaid vahtu oma pumbakorpuses. Võtsin korgi lahti, et vett lisada, tuli sealt vaid vahtu välja.

Siin on midagi valesti. Kas silmini täis valada ei saa?

Kuram... Siin valemis on kallutatud jõud...
Nagu Marko kirjutas: siin on midagi valesti...
See aasta ostsid tutika pumba ja ikka jeblab?
Siin võrrandis on mingi x-faktor...
-
Mul oli endal see kevad midagi analoogset.
Pumba väljalülitus oli 3 (käivitus 1,5-ga) peal, aga üle 2,4 ei jaksanud lükata, seega uhas seni, kuni vee mitte tarbimise ajal läks vesi "keema" (kaevust ei tulnud jahutavat vett paale). Vesi keema ja PEM põlv, mis suundus pumbast edasi surve poole, andis kuumusega järgi ja pumbamaja vett täis...
Põhjuseks olid kaduma läinud labad
Sai Akvedukt`st uus veeautomaat võetud + kamaluga proffessionaalset nõuannet, automaat paika ja... keik korras :)

Connorflint, sinul oli selge rike ju olemas. A maalt tõenäoliselt ei saa lihtsalt õhutamisega hakkama, praegu näib nii olevat.

Pumba korpuse olen korduvalt täitnud värske veega(teine kaev ka olemas) panen käima, lükkab selle vee maja ringlusse ja ise jääb vahutama, pumba hääl muutub, saan aru, et õhk on sees. Suudab kaheni rõhu ajada ainult siis kui ma peale pumpa kraani kinni panen. lasen kraani lahti, läheb vesi edasi köögi suunas , kuulen kuidas boileris muliseb. Edasi rõhk üle 0,5 ei tõuse. Pump sai möödunud aasta ostetud. Täitsin uue pumba ja edasi polnud mingit muret, tõmbas ennast täis ja jäi vakka. Nüüd ei tõmba ennast täis ja ei jää vakka... Rõhk ei tõuse väljalülituseni.

Jah, lasen kraani köögis lahti, et vesi edasi läheks, läheb küll kuid nüüd ei saa ma mingit rõhku üles. Kraanist laseb õhu välja, tuleb natuke vett ja siis saabub vaikus, pump uhab niiet korpus tuline. Alt vett juurde ei tule. Olen käinud kohtades kus on magnetanomaaliad, lahe tegelt kuid kas selline nähtus liigub mööda maad? Et tõmbab vee kaevu suunas tagasi või hoiab kinni.
Mul on viimasel ajal ka muid kummalisi asju juhtunud kuid te ilmselt ei viitsi seda möla enam kuulata...

Oot oot... just läks huvitavaks.
Ei ole võimatuid missioone - küsimus on ajas, rahas ja metoodikas.

Algusesse tagasi
"Nüüd sellel aastal probla selles, et vesi ei tule enam tuppa"
Kas see "vesi ei tule enam tuppa" tekkis nö üleöö, või tekkis tasapisi, et ajapikku märkasid veetarne vähenemist?

Kas süsteem survet jääb hoidma kui seda väljast lisada, kasvõi õhku sisse pumbates? Lased kompressoriga 4-5 baari ja vaatad, mis juhtub.

Olemasoleva info baasilt pakuks, et põuast tingitud põhjavee taseme langusest on pumba tõstekõrgus piiri peal. Pump ei jaksa veesammast üles tõmmata lihtsalt. Süvavee pump lahendab probleemi.

eelpool mainitud pumba max imemissügavus 8m.

Tõstsin pumba toru otsast ära, vaatan sisse ja näen veetasapinda. kakkusin pumba pooleks. Avastasin, et plastist pumba laba otsad olid 2mm sügavuselt kuni 4 mm laiuselt kadunud. Kas tõesti mõni mm osutus saatuslikuks?
Päris tõsiselt kaalun sukelpumpa nüüd: "Pumbal on sisseehitatud termiline kaitse, mis peatab pumba ülekuumenemise korral kohe. Pärast jahtumist taaskäivitub pump normaalse temperatuuri saavutamisel automaatselt." See siis salvkaevu Grundfossi pump. Massap üle 800 raha. 4x rohkem praegusest. Ma kartsin seda kui see pump seisma ei jää, miskit kuumeneb, sulab ja vool jõuab vette. Niikui kraani puutud, saad löögi. Sestap veel kahtlen veealuses pumbas. Aga sellel tundub kaitse olevat.

Elekter, nagu ka vedelikud ja gaasid, lähevad siiski kergemat teedpidi. Elektri jaoks on kergem teekond mööda metalli. Kui nii väga kardad lööki saada veekraanist, siis algtingimusteks peaks paljajalu kuskil väga heal maandatud pinnal olema ja isegi siis on see kahtlane aga vastumeetmena maanda kraan ära lihtsalt maa sisse eraldi, rõhutan sõna ERALDI, maandusega ja kõik, rohkem ei pea selliseid hirmumõtteid omama. (Tänapäeval muide on see kohustuslik suisa)
See rõhutuse osa on selleks siis, et ei tekiks mõtet, et maandan samasse kohta, kuhu elektripistikud on maandatud, sest lihtsam vms.

Muudetud 19.07.23 23:48

Nendel Grund ja muudel fossidel (ilma paisupaagita sukelpumpadel) on paar häda- neil on piiratud töötamis/pumpamisarv tunnis.
Mina oma maja, saun, autopesu, bassein ja muud tarbijad ajaksin selle ilusasti "lõhki"! Vo. lisa paisupaak kompenseeriks seda aga......

See on elementaarne, et pumbale pannakse paisupaak külge.

Vaid üks laba ots on terveks jäänud, teistel kõigil selline nagu ära hammustatud defekt. Sissetulevas torus on vesi sees. Veidi küll ööga langeb kuid panen selle hilisema odava plastikust põhjaklapi süüks.

Vanas kaevus sai vesi otsa. Vända ja ämbri teema. Mõtted olid juba otsas. Juhuslikult maandusin ühte erasantehnika poodi kus leti taga 2 naesteraffast seisivad.. Rääkisin sama loo nagu kõigile spetsidelegi, kes igapäevaselt selliste asjadega tegelevad. vastus tuli kiirelt- mis sest, et sul uus pump veel, ikkagi proovi teise tootja pumpa või vaheta labad ära. Ok, otsustasin Metabo pumba kasuks, tehti hea hind ka. Vana pumbakorpuse läbimõõt oli 13cm, uuel aga 17cm. Kopsikuga 2 liitrit vett sisse ja esimese käivitusega tõmbas 3,5 üles ja jäi vait. Niiet, kes ei usu, suurus siiski loeb! Vatid jäid samaks- 900.

Suurus ei olnud Sul määrav, vaid labane labade puudumine. Tsentrifugaalpump ei pumpa, kui pumbakettal pole piisavalt suuri labasid. Ega vesi loll ole, et sileda ketta nühkimise peale kuhugi voolama hakkaks.

Palju ketta serva ja kesta vahe on ehk kui palju laba otsast puudu on? Uuel pumbal on vahe laba ja kesta vahel millimeeter-paar.

Hea, et korda said ja veel parem, et siia teada andsid. Aitäh!

Muudetud 26.07.23 09:12

Käisin ka FEB is asja uurimas, seal tuli välja, et nii väikese diameetriga pumpa nad pole müünudki. Olin vee skeptiline. Sealt sain tee peale inspiratsiooni ja edasi läks nagu ma juba ütlesin, järgmisest poest hakkasin otsima just jämedamaid pumpasid. Sattus Metabo mulle ette ja hakkas meeldima. Ilmselt on imivõimsus tal siiski teisem kui Flotecil. Ometi kõik meetrid olid samasse auku.

Kusjuures mul on Metabo suhtes kerge okas. Siin on olnud kaevu peal kastmise ja basseinivee jaoks alates 2007ndast aastast 3 pumpa, esimene oli Metabo. See käis korra remondis ja ikka andis suht kiirelt saba, järgmine oli nimetu, mis käis kauem kui nimega asi ja nüüd järgmine nimetu, töötab, ehk neljas aasta? Väga täpsustada ei saa, algusotsas asjatas papa nendega, aga 4-5x rohkem maksta kuulsa nime eest pole pumbamaailmas vist mõistlik. Labade lagunemisi ei olnud küll ühtegi korda selle aja jooksul, kõik muud hädad.
PS: loomulikult ei saa üksühele võrrelda aegajalt lillede vett tootvat ja kogu maja varustavat pumpa.

Muudetud 27.07.23 00:25

Pumpade imelisse imemisse siiski eriti uskuda ei maksa - õhu rõhk on ~10m veesammast :-)

Maaks, õnnetuseks KUNI 10 m...kõrgrõhkkonna korral... Ja sellestki läheb imitrass veel maha oma voolamistakistusega:(