Tere. Uurisin foorumit ja ei suutnud leida antud koha kohta midagi ning päris sarnaseid olukordi ka mitte. Asi huvitab põhimõtte pärast:

Merivälja teel, Pirita kloostri varemete juures on ristmik, kus saavad kokku Merivälja tee (2 teed, kokku 4 rada), Kloostri tee (mis on tee, kuigi seda peetakse väljasõiduks kloostri esisest parklast) ja Jõesuu tee. Lisan ka skeemi, et asukohta ja situatsiooni kirjeldada.

Auto "A", tulles Kloostri teelt, soovis pöörata vasakule, Merivälja teele, suunaga linna poole. Selleks liikus ta üle Merivälja tee 2 sõidurea (suunaga Merivälja poole) ning peatus kahe tee vahelisel alal, laskmaks läbi liiklejaid, kes liikusid linna poole. Merivälja poole suunduvate radade liiklejate jaoks põles järgmisel ristmikul punane tuli, mis tekitas pikema saba. Auto "A" jaoks jätsid seisvad autod kahe tee vahele jõudmiseks piisavalt ruumi. Kohe, kui auto "A" oli jõudnud kahe tee vahelisele alale ja peatunud, sõitis seisvate autode reast välja sõiduk "B" (sooviga pöörata vasakule, Jõesuu teele), ning põrkus sõiduk "A"-ga. Kokkupõrke hetkel paiknesid autod nii nagu skeemil.

Antud olukorras jäi süüdi sõiduk "A" juht, kuna temal on Kloostri teel "anna teed" märk ja mulle on öeldud, et nii ei tohi vasakpööret üldse seal sooritada. S.t. seal kahe tee vahelisel alal ei oleks sõiduk "A" tohtinud hetkekski peatuda.

Ma tahaksingi nüüd uurida spetsialistide arvamust, kuidas sellises situatsioonis üldse käituda ja kuidas sellisel ristmikul, sellises liiklussituatsioonis üldse vasakpööret teha (kui üldse).

Üsna vastuoluline olukord. Ma ei hakka siinkohal eeskirja punkthaaval meelde tuletama ja spetsialistiks ennast ka ei pea, kuid asjad millele mina sõiduki A juhina tähelepanu pööraksin (lähtudes sõna-sõnalt toodud olukorra kirjeldusest):
1) Sõiduk B sõitis otsa peatunud sõidukile A. Kas ja mida tegi sõiduki B juht kokkupõrke ärahoidmiseks?
2) Kui sõiduk A ei tohi eraldusribal peatuda (mis kloun see oli kes midagi sellist üldse väitis?) siis kas sõiduk B tohib piki eralduriba sõita?

Reaalselt ei ole seal isegi võimalik vasakpööret sooritada ilma eraldusribal peatumata. Või noh, kui nüüd norida, siis muidugi on kõik võimalik aga ajakulu saab olema ebamõistlik.

Olukorra tegi veel keerulisemaks asjaolu, et tee oli lund täis. Sõiduk B pidurdas . Seda tõendasid pikad pidurdusjäljed. Väidetavalt on ta teinud kõik, et otsasõitu vältida. Seda, et antud alal ei oleks tohtinud peatuda ja, et manööver oleks tulnud sooritada ainult siis, kui mõlemas suunas tee tühi, rääkis mulle kindlustusettevõtte spetsialist.

Muuhulgas ei omavat tähtsust, et sõiduk B ei reastunud pöördeks sinna alale varem ega ka fakt, et ta ei kasutanud suunatuld. Muuseas kohal käinud politsei ütles, et suund ei ole kohustuslik. Politsei lahendas selle situatsiooni ühe silmavaatega ja tuvastas süüdlasena sõiduki A juhi, juhtides tähelepanu ainult "anna teed" märgile. Kõik muu olevat tähtsusetu. Ma tahangi selgusele jõuda, kas ikka on nii. Loodan, et mõni sõiduõpetaja saab selle ära seletada.

mõistlik oleks seal olnud ju liigelda nii, et (olen näinud ka liikluspatrulli samamoodi liiklemas) sõiduk A on seal kus ta on ja suunatuli sees ning ootab vasakpöörde lõpetamist ning sõiduk B (korra näinud, et selles rollis ka liikluspatrull) sõidab A tagant ning ei ole mingit keerulist olukorda, et üks sõidab teisele otsa. või siis olen ise liigelnud nii, et kui A on liiga ees ja terve mõistus ei luba B-l manöövrit teha, siis B ootab niikaua kuni A teeb oma pöörde ära ja siis B lõpetab oma. antud olukorras vast oleks B pidanud süüdi olema, et sõitis suht hea nähtavusega kohas lihtsalt teisele külje pealt sisse ja kuna libisemisjäljed olid pikad pikad, siis järelikult kiirust oli kah.

Nojah. Mõistlik oleks ka minu arvated olnud nik nagu kirjeldate. Oli hea nähtavus aga sõiduk B tuli teiste autode vahelt. Tema väitis, et A sõitis talle ootamatult ette. Minu seisukoht on, et B oleks üldse pidanud varem sinna alale reastuma vasakpöördeks. Tema aga pööras n.ö. viimasel momendil. Aga politseinik väitis, et kõik muu ei puhu pilli, oluline on "anna teed" märk.

niisama targutamiseks, siis kuna paljudel on videoregistraatorid autodes, saab neist ka abi. mul endal ükskord kõksu ajal ei olnud ja teisel ka ei olnud ja siis kodanik ka väitis, et keerasin järsult ja ootamatult ette ning mul ükski tuli ei põlenud taga. jäin esialgu süüdi, aga tegin facebookis üleskutse vastavas kommuunis, et kas keegi saab ehk aidata videoregistraatori klipiga. üsna kiirelt võttis minuga üks möödasõitja ühendust, kelle videoklipi peal oli näha, et tegelikult ma ei olnud süüdi ning hiljem mõisteti mind siiski uute asitõendite ilmnemisel õigeks.

Oot-oot, mis mõttes ei tohi ristmikul peatuda vasakpöördeks? Muidugi sõltub kaua sõiduk A seal seista jõudis. Kui ta jõudis seista seal mõned sekundid, siis on põhimõtteliselt peateel liikujale ettesõit. Pigem tundub, et sõiduki B juhile tuli ootamatusena ees seisev liiklus, kui selgus, et pidama ei saa, rabas vasakule, kuid samal hetkel ilmus ka vasakule pööraja talle ette. Vasakule pööraja jäi seisma kael õieli paremale ning hetk hiljem tabas teda auto B. Siis on paraku süüdi auto A. Aga kui nüüd auto A seisis seal nüüd kauem, et auto B oleks pidanud märkama takistust, ja sama keiss, et liiklus seisab, rebis vasakule ning libises seal seisvale sõidukile otsa. Viide sellele, et tõi asjale, et ootamatu vasakule rebimine viitab pidurdusjälgedele, sest sellise hooga lennata vasakpöördele on ikka liiast. Muidugi kui autole A oli ikka paremalt tulijaid. Ega seal ilma video tõestusteta selgeks ei tee, et auto B on süüdlane. Praegu kisub pigem ikka auto A süülisusele. B süüdi olemises peab olema video kus näha mõlemad autod ja kaua A ristmikul seisis.

Muutub teema pikaks mõtetuks mölaks .
Sõiduk A tuli kõrvalteelt ja peab peateel liikuva sõiduki B läbilaskma .
Kuna sõiduk B liikus peateel ,ei oma tähtsust kas ta soovis pöörata sinna tänavasse või mitte. Igal juhul peab A teed andma.
Antud olukord pole küll mul silmees aga asjaolusid võib muuta vaid kui kellegil neist üldse antud pööramise sooritamist märgid ei võimalda.

Vaadates Maps pilti (muidugi vana) on seal vasakpöörde sooritamiseks täiesti keskel olemas lisa rada pööramiseks Merivälja teelt Jõesuu tn.
Sõidukil B oli täiesti õigus sõita foori taga otse liikuvate sõidukite kõrvale ja sooritada vasakpööre.
Merivälja poolt kesklinna suundujad aga kloostri tänavale ei tohi keerata ja kogu see keskmine ala on kesklinna poolt tulija ,ehk peateel liikuja päralt .
Sõiduk A on süüdi igal juhul.

Sõiduk B oleks võinud tulla ka Merivälja poolt vastassuunavööndis ja ikka jääks sõiduki A juht süüdi. Targem oleks enne liiklusesse suundumist asjad selgeks teha.

Samuti ei mängi rolli, mis põhjusel sõiduk B sinna ritta sattus, ega ka mingi registraatori olemasolu.

kui a seisis ja ootas, siis polnud tal kuidagi võimalik b-le ette sõita, st b oli see, kes seisvale autole sisse pani. või siis oli moment, et b oli juba liikvel kui a jõudis oma kohale ning peatus, aga a seda b-d lihtsalt ei jõudnud veel näha. ühesõnaga kaks autot said valel ajal vales kohas kokku ehk siis tobe asjaolude kokkusattumine. politsei viitab muidugi anna teed märgile, sest ega neil pole huvi süveneda ja mida kiiremini avariipaigalt jälle kuskile kiirust mõõtma saab, seda rohkem pappi tuleb.

Selle asja nimi on bad luck. Auto A on süüdi, siin pole mingit kahtlust ega midagi heietada. Märk "anna teed" paneb kõik paika.

Auto B asi oli inimlikust seisukohast avariid ära hoida nii palju, kui võimalik. Nagu räägivad pidurdusjäljed, ta seda ka tegi. Seega pole talle ka emotsionaalselt midagi ette heita.

Ristmik on nõme, ei saa salata, aga sellisena on ta kunagi tehtud ja siin pole muud, kui proovida olla võimalikult ettevaatlik. Rohkem soovitusi pole (kui välja jätta see, et A-l pole mõtet oma õigust tõestada, sest seda lihtsalt ei ole)

Muudetud 05.03.18 19:51

Ei ole siin midagi üheselt lihtsat. Kui tee oli lumine ja mahajoonistatud rada ei olnud näha, siis ei olnud seal ka järelikilt mingit vasakpöörde rada ning kui nüüd mälu ei peta, siis pole seda seal praegugi. Ilma vastava liiklusmärgita on see rada seal nii kui nii pigem teoreetiline, sest on suure osa aastast nähtamatu.

Minu jaoks lõhnab asi tugevalt aimatavale takistusele otsa sõitmise järele ning ise selles olukorras oleksin kohe jutu selles suunas tüürinud.

Kui sõiduk A oli ristmikule välja sõitnud, siis pidi sõiduk B laskma tal manöövri lõpetada. Samuti pidi sõiduk B ristmikule lähenedes valima tee- ja liiklusoludele vastava kiiruse, et piiratud nähtavusega kitsas kohas manöövrile asudes oleks võimalik takistuse ilmnemisel ohutult peatuda.


Ka mulle on kunagi kohale tulnud avariigrupp sirge seljaga teatanud, et siin pole ju midagi arutada. Panin KÕIK asjaolud väga täpselt kirja koos omapoolsete selgituste ja põhjendustega ning lõpptulemusena sai vastaspool veel trahvi ka.

Kuna asi ei ole veel liiga vana (alla kuu), siis kas selles osas oleks mõtekas minna politseisse tagasi?

Ma kahtlustan, et politseiga raiskad aega, aga proovida võib. Eelduseks on, et pead oskama väga täpselt argumenteerida, miks ja mida on valesti tehtud, koos viidetega seadusandlusele jne jne.

Suure tõenäosusega laiutab politsei käsi ning pead kohtusse pöörduma.
Indrek Sirk'ga tasuks ilmselt nõu pidada. Kui muidugi kahju seda väärt on.

selliseid avariisid on pidevalt,kus trügitakse ummikute ajal seisvate masinate vahelt läbi! ma olen paljudele soovitanud,et kui läheb situatsioon keeruliseks,siis on mõistlikum sõita mööda teisi trajektoore,mitte nui neljaks kuskilt läbi pressida!a-le teadmiseks,et ma võin peateel ka külg ees sõita.teed pead ikka sina andma,kuna märk on ju väljas.

Et siis kui manöövriks ristmikule välja sõitnud auto seisab keset ristmikku võid talle tuima rahuga sisse lajatada ja oledki õige poiss !? Eks proovi järele :-)


Juhtunu tagantjärele vaidlustamise puhul ilmselt peab raadios vms avalikult ka pealtnägijaid otsima. Pealtnägijat oleks targem mitte oma lähiringkonnast leida :-)
Üksjagu segadust võib tekitada ka see kui sündmuskohal on asja selgitatud erinevalt praegusest ja see on protokollitud.

Muudetud 05.03.18 21:34

Suure tõenäosusega ei hakka seda siiski edasi ajama aga järgmiseks korraks on ikkagi palju õppida siit. Tundub, et nagu ka enamik rahvast siin arvab, seda vasakpööret sellisel kujul ei oleks üldse tohtinudki teha. Selles mõttes, et reaalselt võimatu on oodata, et mõlemad suunad on tühjad järelikult ei olekski pidanud pöörama? Oleks pidanud minema paremale ja leidma võimaluse tagasipöördeks või valima teise marsruudi. Teine võimalus on oodata ja kulutada vasakpöördeks 10 - 15 minutit (tipptunnil kindlasti). Kui seal keskel peatud, ja keegi sisse lajatab on raske tõestada, et sa talle ette ei sõitnud. Antud juhul ka, tõepoolest, ei seisnud see auto A seal pikalt. A jõudis sisuliselt just-just sellele kohale, et hakata läbi laskma paremalt tulijaid, kui pauk käis. Auto B tuli sellise nurga all, et teda lihtsalt polnud võimalik n.ö. silmanurgast näha. Selleks oleks pidanud pea sisuliselt üle õla pöörama. Selleks ajaks, kui A oma kohale jõudis aga vaatas juht tõepoolest juba paremale, sealt suunast tulijaid... Vasakule vaatas ta autode vahelt välja sõites. Ma ei ole kindel, et ise oleks suutnud sellises olukorras matsu ära hoida.

On ikkka inimestel arusaam ....
Sõidan kõrvalteelt- peateele teisele autole ette ja kui seisan olen õige mees.
Mida mida .
Mine proovi rongiga ka nii- sõida raudteele ja jää seisma ,arva ära kes kellest üle sõidab. Ikka rong -sest temal on eesõigus .
Sa ju ikkagi seisid rauteel,mitte ei sõitnud. ha haa haa

See "aga ta juba seisis" vabandus on analoogne ühe kunagi streetrace foorumis vahutanud härraga, kelle arvates kõrvalteelt peateel sõitjale ette keerates ei ole kõrvalteelt tulija süüdi, kui peateel liikuja sõidab talle mitte külge, vaid tagant sisse. Sest siis on pikivahe mittehoidmine.

Oli vist see hetk isegi sõiduõpetaja, praeguseks lihtsalt suure suuga rumal inimene.

Muidugi tasuks veel eraldi arvesse võtta teemaalgataja objektiivsust olukorra kirjeldamisel, kipun arvama, et auto A ei olnud kohapeal seisnud minuteid, kui talle sisse sõideti. Suht jama koht kindlustusepauku teha ka, leiaks palju paremaid .

kes on süüdi?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/video-kihutav-au
to-soitis-teisele-tagant-sisse-jatkas-kihutamist-ja-tegi-see
jarel-ohtliku-tagasipoorde?id=81224377

B tuli lihtsalt liiga suure kiirusega ja ei arvestanud liiklusolusid (libe tee), muidu oleks ta ju seisma saanud enne A-d (ootamatu takistus). B arvas, et jõuab pasaga küttes oma pöörde ära teha, aga üllatus-üllatus, ei jõudnud. Kuna tagantjärele on tema kiirust võimatu fikseerida, pole kahjuks ka midagi vaielda. Ja s**apea pääseb kuigi ei arvestanud liiklusolusid ja ei täitnud reegleid (ei reastunud enne piisavalt vasakule, ei näidanud suunda).

Niipalju veel, et Kloostri teel ei keela ükski märk pööret vasakule..

Kas mõni sõiduõpetaja või muul viisil spetsialist on siin, kes ütleks otse, kas seal keskel tohib siis seisma jääda sellisel vasakpöördel nagu A tegi või mitte. Kas sellisel viisil tohib seda pööret teha või ei tohi.

Liiklusseadusest ei suutnud leida sellise olukorra kirjeldust ja oma vanu liiklusõpikuid sirvides ka ei avastanud sellist olukorrakirjeldust/pilti. Kas keegi oskab soovitada mõnda saiti/kontakti, kelle poole sellise küsimusega pöörduda? Ehk käib keegi hetkel autokoolis ja saab selle küsimusega sõiduõpetaja poole pöörduda? Ma tahaks teada, mida homme, ülehomme jne. teha, kuna A-l on sealt pidevalt vaja välja sõita.

Loomulikult tohib A teha pööret nagu ta tegi. Loomulikult tohib seisma jääda ristmikul. Kuigi on tegu eraldatud suundadega peateel, on liiklemine ikkagi nagu igal teisel tavalisel ristmikul - vasakule pöörates lased läbi peateel ja otse eest tulevad masinad (parema käe reegel) ja vajadusel peatud keset ristmikku..
Kui tulevikus nii enam ei julge, siis lihtsalt pööra Kloostrist paremale ja esimesel võimalusel tagasipööre linna poole..

ilmselt pole a ainuke juht kogu linna peale, kes seal pööret sooritab, paraku pole me aga keegi võimelised 100% vältima b suguseid, kes siiski peateel liiguvad. aga ohtlikud situatsioonid ongi vahel just sellised, kus mõned juhid on viisakad ning lasevad kellegi läbi, samas võib kuskilt tagant välja tuisata veel üks auto, mis kogu viisakuse nullib. samad olukorrad ka ülekäiguradadel, kus parem rida peatub, aga vasakus reas leidub üks jobu, kes üle sebra tuiskab.

Üks mõrapea sõimab peateel sõitvat juhti sitapeaks, teine võrdsustab peateel sõitmise sebra ees peatunud autost möödasõiduga, kuskil on vist jälle pudeli viina eest lubade müük lahti läinud.

Kloostrist vasakpööre ei ole keelatud, märk ei keela. Väga palju taandub seismise ajale, kui A jõudis just peatuda, on tema ka selgelt süüdi, kui ikka 2-3 sekundit seisis, on süüdi B, sellisel juhul pidi ta A seiskumise hetkel olema 20-30m eemal, seda tõestada on keeruline.
Loomaaia juhtumi puhul ei saanud kollane libeda tõttu piisavalt kiirelt kohalt minema, samal põhjusel ei saanud must reageeritud. See 50 piirang algas ka ca 50m varem, enne oli 70, seega 80-ga sõit ei ole "arutu kihutamine"

Härrased Sammaljalg ja Ahhhh. Kuna Teie paistate olevat antud teemal spetsialistid, siis küsimus Teile.

Saan aru, et auto A on asjas süüdi lihtsal põhjusel - ristmikul oli tee andmise kohustus. Seega saab kogu süü taandada LKS § 17 (1) rikkumisele. Arusaadav.

Samas aga saab autole B siin situatsioonis ette heita järgmisi rikkumisi:

1) Sõiduk „B“ liikumise trajektoorist, mida on näha skeemil (mh. ka piltidel, mis sündmuskohal tehti), on näha, et ta ei reastunud sellele „tagasipöörde ja vasakule pöörete“ alale varasemalt nagu aeglustusrajale reastudes kohane [LKS §48 (4)] vaid reastus sinna viimasel hetkel...

2) ...veendumata, et talle ka teed andtakse ja tema manööver kedagi ei ohusta [LKS § 33. 8)].

3) Ka ei kasutanud ta suunatuld nagu kord ette näeb [LKS §39 (1)] Muuseas ka LKS §39 (1) näeb ette, et "juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu"

3) Teeolud olid halvad ja juht peab seda arvestama [LKS §50 (3) 1)], sõduki „B“ juht sõitis ilmselgelt liiga kiiresti, mida oli näha ka konstateeritud pikkadest pidurdusjälgedest.

Ma saan antud situatsiooni kohta Teie kommentaari lugedes (ja muuseas tundus politsei olevat samal arvamusel), et justkui on nii, et see LKS § 17 (1) rikkumine auto A poolt teeb kõik ülejäänud seadusepunktid, mida rikkus auto B tühiseks? Ma ei leia aga sellise arvamuse kinnituseks mitte ühtegi seadusepunkti - a'la seadusepunktide hierarhia vms. Seadusepunktid kehtivad samal ajal ja võrdse jõuga, nii olen mina aru saanud.

Mis siis teha, kui kaks liiklejat rikuvad seadusepunkte samal ajal? Kutsutakse politsei? Aga kui politsei on samasugusel arvamusel, et üks liiklusreegel on teistest üle ja lisaks veel kiirustab ning ei fikseeri olukorda piisava täpsusega, et kindlaks teha tegelikku süüdlast? Vastupidi. Politsei keskendub sellele, et survestada üks pool süüd omaks võtma, rõhudes eelpool mainitud seadusepunktile. Ma algatasingi antud teema, et saada aru, kas nii ongi OK. Kas see ongi normaalsus?

Siin saavad aidata ainult kas isand Sirk või Saareväli, ülejäänute jutt ei vii kuhugile.Vaevalt lähed politseisse ja ütled avage foorum, seal targad pajatavad?

1.kes koostas skeemi .mis tähendab viimasel hetkel.sina pead ju nagunii teed andma 2.kes pidi masinale 2 teed andma 3.kui sa ei näinud autot,siis ei saanud sa ka ju suunatuld märgata.või ikkagi nägid autot,aga kuna ta suunda ei näidanud,sõitsid talle ikkagi meelega ette 4. milline oli siis kiirus autol 2. kui kiirus oleks liialt suur olnud ,siis oleks ta pigem eesseisvale autole tagant sisse kütnud,ega oleks suutnud alustada vasakule pööramisega

Jep, ongi normaalsus. Kannatanu tegevuses vigade otsimine ei ole mõistlik.

Aga puuri edasi, äkki oli tal vanaisa Waffen-SSis või midagi.

:D Ega siit muud oodata polnudki... Edu ja jõudu kõigile, tühikolpadega suhtlemisel.

Wortexile.

Minu meelest solvud ilma põhjuseta. Oled saanud siit pea kõik, nõuanded, mis võimalik, tõsi, mõne liigse ka, aga ära selle peale solvu. Vaba internet ikkagi.

Esiteks, auto A on süüdi. Nii arvab Auto24 foorumi kasutajate enamus ja nii arvas ka politsei.

Teiseks, sõiduõpetaja käest võid küsida, abiks ikka ;). Ainult et sõiduõpetaja arvamus võrdub siinse foorumlase arvamusega, ei enamat. Seda tasub silmas pidada.

Kolmandaks - kui on kindle soov protsessida ja võib-olla konkreetne kaasus võita, siis võta rahakott puuga selga ja mine Indrek Sirki jutule. Võib-olla võtavad töösse ja võib-olla saad selles juhtumis õiguse. Seda me ette ennustada ei oska.

Neljandaks, kui arvad, et Sulle tehti lihtsalt liiga, siis mine ja vaidlusta politsei tehtud otsus. Kui vaja, kaeba esimese astme kohtusse ja nii edasi. Selle eelis on see, et siis saad tõepoolest tõe teada, kuidas tegelikult asi on. Iseasi, kas see Sulle kulutatud aega ja raha ära tasub - seda pead ise hindama.

Rohkem ei ole midagi lisada, sest tegelikult on kõik juba varem öeldud.

eeskirja järgi on ikka sõiduk A süüdlane kuna sõiduk B liikus mööda peateed ja oli sooritamas pööret vasakule.sõiduk A aga kõrvalteelt peateele. sõiduki A juht jättis paraku oma manöövri ohutuses veendumata.sellest ka politsei ja kindlustuse seisukoht.muidugi liikluses on iga olukord kordumatu ja eks edaspidi oled antud kohas ja loodetavasti ka mujal liigeldes ettevaatlikum.

marita57-le

Absoluutselt ei ole solvunud. Sain vastuse oma küsimusele - antud olukord on pigem keeruline ja kindlasti mitte üheselt hetkega tuvastatav. Niisiis on minu jaoks sellega aamen. Võid kindel olla, et astun ka mingid järgmised, aktiivsemad sammud, kui mitte millegi muu, siis lihtsalt põhimõtte nimel.

Selgituseks. Minu hea soov "Edu ja jõudu kõigile, tühikolpadega suhtlemisel" on selge vihje kõigile neile kommenteerijatele, kes ei lisanud siia teemasse mitte ühtegi sisukat postitust vaid maandasid oma päevaga kogunenud emotsioone ja n.ö. laadisid ennast siia maha. Eks igaühel on vaja mingit hobi aga kõigile ülejäänutele teeb see foorumist info leidmise keerulisemaks. Mingi lapse lalin on mõistliku teksti vahel. Peab ka vaimu kõvasti pingutama, et nendega mitte samale tasemele laskuda :) Sellest ka soovitus.

Omalt poolt tänan kõiki sisukate postituste tegijaid k.a. kõiki neid, kes A ikkagi süüdi tunnistasid. Ma ei tulnud siia õigust vaid selgust saama.

Muudetud 06.03.18 21:51

Seal ei ole nagunii peateel sõitval, kuid vasakule pöörata soovival sõidukil mingit kohustust eelnevalt sinna keskele reastudagi, kuna teekattemärgistus ega ka puuduv liiklusmärk "suunad sõiduradadelt" seda ei nõua. Muudele asjadele tähelepanu pööramatagi.

Kui põhimõtte nimel on vaja aega raisata, ei ole vaja hämada, kuidas oli soov mitte õigust, vaid selgust saada.

Tegemist on küll kehva ristmikuga, aga avarii puhul ei ole vaielda midagi. Teinekord sõidab Merivälja poole ja teeb Supluse pst ristis tagasipöörde, siis pole vaja peale kaklust internetis rusikatega vehkida jälle.

kui auto a seisis ristmikul ütleme, et rohkem kui 5 sekundit, et auto b oleks pidanud enne oma manöövri tegemist märkama juba seisvat sõidukit, on otsasõit seivale objektile. selle peale saad ainult apelleerida juhul ja ainult sel juhul, kui sul on võtta kuskilt kolmanda osapoole videotõestus, et toimus otsasõit seisvale objektile ning seal on ńäha kui kaua auto a seisis. kui sul seda ei ole ja auto a seisis seal ainult mõned sekundid, ära üldse hakkagi end rohkem vaevama. avariigrupp ei viitsi tegeleda. tal oli lihtne. anna teed märk ja kõik. nad ei viitsi süveneda. tavaliselt hüppavad peale, et inimene on nagunii adreka laksu all, vähe ähmis ja siis saab ruttu asja kaelast.

õel oli juhus kus kottpimedas seisid õnnetuspaigas kahe autoga külg kokkupõrge, seisid üksteise järgi. 2 tunni pärast saabus avariigrupp, jäid seisma, juht astus välja, käratas, et noh, mis passite siin, see ju selgelt süüdi. ei küsimust, mis juhtus, kuidas juhtus, millal juhtus. ei vaadatud kahjusid ega midagi. lihtsalt hüpati peale.

Muudetud 06.03.18 22:14

Probleem on siin selles, et kogu sündmustik on kirjas intsidendi ühe osalise, A, selgituse põhjal. Kas seda peab uskuma? Kui küsida teiselt, B - lt võib ta asja teistmoodi mäletada kusjuures mõlema seletused on paljasõnalised.
Ei Sirk, Saareväli ega politsei ei saa seda sündmustikku taastada kui just kuskil kaamerat polnud või kellelgi registraatorit autos.

Sellepärast ongi süüdi A, sest mõlema poole juttu valeks lugedes ja seda tõendite hulka mitte arvestades on A sõitnud peateele ette seal liikunud sõidukile.

Kui selliseid vasakpöördeid tõesti iga päev tuleb teha ning tipptunnil 10-15 minutit ohutu momendi tekkimist oodata tundub kaarti vaadates olema õigem sõita Merivälja teega natuke paralleelselt Pirita keskuse suunas , väljuda Kloostrimetsa teele ja keerata fooriga ristmikul kesklinna poole. See vist on autoga sõidetav?

Siin kirjeldatud vasakpööre iseenesest keelatud ei ole. Aga nagu sellessamas foorumiski kunagi kirjeldatud samalaadne juhus: keegi tahtis Punasel tänaval keerata seisvate autode vahelt vasakule Neste tanklasse ning sai kolaka kirja - liiklustihedust arvestades lihtsalt idiootne manööver.
Seda võib teha, a nahh liigseid riske võtta? Pealegi veel kui videoregistraatorit autos pole?

Isegi mõnesekundiline seismine aitaks edasi, see on liikluses ikkagi üsna pikk aeg, kuid tõestad ainult videoga, ehk siis keegi seisev auto filmis, sõitev auto läheks selle ajaga kaadrist minema.
Politsei käratabki peale ilmselgetele juhtumitele, kuna paljud süüdlased loodavad mingi ime peale, et äkki politsei näeb juhtumis mingeid neile soodsaid asjaolusid, kuigi sisimas saab aru, et ise süüdi.
Sirk&Saareväli poole on mõtet pöörduda, võimalik kasvõi vormistusvigadele vms viidates asi segaseks ajada, kui enda autol oli kasko, siis omavastutuse nimel ei ole mõtet ilmselt edasi võidelda.

Ikka vaja vett sogada eks?

Mis kuradi vormistusvead? Politseiekipaazh kirjutas kohapeal liiklusseadust ümber või, pani talaari selga ja mõistis kohut?

Ffs, nagu siberia kirjutas, siis on kirjeldatud ainult ühe osapoole vägagi subjektiivne arusaam asjadest, seismisaja rääkimata jätmine ütleb aga juba mõndagi.

Pole mitte mingit mõtet edasi protsessida, A on/ jääb antud õnnetuses süüdi igal juhul (isegi kui ta isa SS-s teenis) :-)
Mingi imeväike võimalus oleks, kui A seisis ja ootas pööret ning A ja B oleks ainsad autod ristmikul (aga ka siis oleks 99,99% A süüdi, sest tal on anna teed märk). See 0,01% muidugi ainult sellisel juhul kui suudetakse tõestada, et A seisis, aga ka see on kahtlane, sest ristmikul ei tohi parkida.
§ 18. Tee andmise kavatsusest märku andmine
(1) Juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust.
(2) Ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei häiriks ristmiku liiklust.
Jah, fooridega ristmikul peab lubava tulega ristmikule sõitnul lubama manöövri lõpetada aga anna teed märk kohustab andama teed kogu aeg ja kõigile ristuval teel liiklejatele.
EDIT: Sama asi veelkord teises §-s
§ 56. Ristmiku ületamise üldnõuded
(1) Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.
(2) Sõiduteede lõikumisalale ei tohi juht sõita, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama

Muudetud 07.03.18 10:19

terve mõistusega võttes sõiduk A ei takistanud B liikumist, kuna ka B ei oleks saanud kesklinna poole sõitvate autode tõttu vasakpööret teha. tõsi küll, pidurdusmaa jäi seetõttu paar meetrit lühemaks ja suure lauluga tulles saigi saatuslikuks.

Vahvat suhtumist kohtab siin tõesti. Liikleja, kes mitut eeskirja punkti rikkudes ja teeoludega mittearvestades sõidab teisele autole sisse on automaatselt puhas poiss, sest teisel oli anna teed märk!? Kaks rivi sõidukeid on peatunud, sest liiklusolud ei võimaldanud ristmikku ületada, tee on libe/lumine, ristmikule lähenedes ei ole vähendatud (piisavalt) kiirust, et ohu tekkmisel vajadusel peatuda jne.


Wortex eespool juba natuke lasi ennast klappidega inimeste poolt ära petta aga nagu näha siis ei läinud kaua taipamaks, et isiklike veendumuste ohver olemine ei viita paraku asjakohastele teadmistele ja kogemustele.


Värkselt kontrollisin ka, et seal puuduvad igasugused liikluskorralduvahendid, mis õigustaks sõiduki B sellist paiknemist eraldusribal, sest tegemist ei ole pärisuunavööndis lisanduva sõidurajaga. Ehk siis asju millest kinni võtta on siin mitmeid ning reaalselt on politsei (taaskord) lihtsalt kasutanud ära ilmselt olukorras nõrgemalt esinenud poole ja asja kaelast ära saanud.

ddig - ilus jutt sul aga ka see ka nii om ei oska öelda, oli soovitus võtta teatud inimestelt õigushinnang , aga kui ei viitsita väikest konsultatsiooni võtta tuleb leppida ettekirjutatud kaotusega

Kui teeolud olid kehvad siis see ei tähenda, et võid liikluskorraldussvahendeid eirates peateel liikujale ette sõita. Kui olud olid halvad siis oleks pidanud eriti tähelepanelik olema. Ja juusiis auto B ikka nii kiiresti ei sõitnud, et sai neis halbades teeoludes kenasti vasakule reastuda.
Pole mõtet otsida õigustusi kui ise sõitsid peateele autole ette. Samas on olemas isegi inimesi kes sõidavad rongidele ette ja küljepealt sisse.

Ddig, su lugulaulule kommentaariks, et ainuke reaalselt tõesratud fakt on, et auto a ei andnud autole b liiklusseadusele kohaselt teed ja kõik muu on tühi mull, kaasa arvatud meelevaldsed avaldused kahe sõidusuuna vahelise asfaltriba teemal.

Kuhu sina arvad, et auto b ei oleks tohtinudki reastuda, süüdlane arvab, et reastus liiga hilja, aga mingil moel on auto b süüdi ikkagi. Leppige lõpuks kokku omavahel :)))

Wortex näis kõigepealt huvi tundvat eelkõige selle vastu, et kas niimoodi nagu auto A üldse tohib sõita. Kirjutas, et tuhnis oma kooliaegsetes konspektides kuid ei leidnud vastust.
Tohib küll, aga see on riskantne manööver ja pärast tõesta, et sa kaamel pole. Seisvate autode vahel läbi sõites ei näe korralikulot kummalegi poole ja auto B ei näe samuti, et kas keegi suvatseb ette keerata. Kui inimesed seiklusi tahavad otsida, siis keelata pole ilus aga kui nad selle käigus võõra auto ära lõhuvad on ka näotu.

Niimoodi ristmikule väljasõit ja seal edasipääsemise ootamine on täiesti tavaline. Auto B oleks samuti seal eraldusriba keskel seisma jäänud. Pööramisvõimalust ei pea ootama ristmiku piiride taga.

Ja nagu öeldud, auto A võttis riski ja sattus avariisse. Igasugused selgitused et kus kus ja millal sõitis või seisis on paljasõnalised väited. Täpselt samuti hindab olukorda ka politsei. Miks üldse peaks auto A selgitusi puhta kullana võtma ja auto B omad kõrvale lükkama. Auto B ütleb tõenäoliselt, et hakkasin vasakpööret tegema kui seisvata autode vahelt üks liikluseeskirja rikkudes (ei andnud peateel liikujale teed) ette sõitis. Kah õige. Või on kaaskommentaatoril ddig mingeid muid tõendeid välja tuua? Kui pole, on kogu hala mõttetu belletristika.

Mõtlesin, et ütlen ka sõna sekka, kuid näib olevat mõtetu, eelmine kommentaar ütles minu eest kõik ära, jääb vaid imestada kust metsast see "ddig" välja kargas, selliseid peab roolist kõrvaldama, sama loll nagu teema algataja.

Anna teed märk autole A,midagi vaielda küll pole

Mina siiski kaitseks "ddig" ja ka teemaalgatajat. OK, antud juhul on raske tagantjärele midagi tõestada ja teemaalgataja jääb süüdi. Samas ei tohi õigustada ka seda sissesõitjat, sest tema tegi ikkagi KA manöövrit ja oli mingil määral tähelepanematu. Võiks ikka natuke mõelda, et miks need teised autod on seisma jäänud, mitte pasaga kohe lennata. Analoogne situatsioon võib tekkida ka näiteks Kadaka teel kui buss on vöötraja läheduses peatuses seisma jäänud ja sina sõidad rahulikult hoogu maha võtmata teiselt poolt vöötrajale ning ei ole valmis selleks, et bussi varjust võib sulle keegi ette jalutada.
Liikluses peaks kõik osapooled omama mingit ettenägemisvõimet ja oskama situatsioone ette hinnata kogemuste põhjal. Kui nüüd antud juhul oleks B kiirus olnud veel suurem ja autole A ikka korralikult sisse sõitnud, nii et näiteks autos oleks ka mõni laip olnud, siis räägiksite teist juttu..

kui ikka seisvale autole otsa põrutad ,siis võiks ikka olla süü 50-50. Natuke peab ikka ette ka mõtlema liiklusus, kui kõik sõidaks ainult kordan ainult märkide järgi, mis siis välja tuleb sellest asjast.

küsisin selle "ristmiku" kohta täna autokoolist ühelt õpetajalt. need, kes siin peatu ja anna teed märgist jahuvad, võiksid end selle märgiga pähe koputada. see vaheala seal, kus oodatakse oma pöördeid nii linna poole kui peatu-pargi parklasse, seal on katkendlikud jooned eraldamas ridade vahelist ala. mida see peatu ja anna teed sulle annab, et te selle märki antud kohas rõhutate? peatu anna teed on seal selleks, et sa linna poolt tulijatele ette ei kütaks. kui sa seal vahealas ootad oma manöövri sooritamiseks võimalust, siis on juba teised reeglid. mõelge ka natukene.

mõtlejaid siin ei ole, siin on kõik ütlejad.

Kas jormajarmo autokool kuskil koolitusasutusete registris ka üles on märgitud või toimuvad tunnid neljapäeviti keldribaaris? Ilmselt ikka teine viimane variant. Ole hea mees, jorma, pane "õpetajale " järgmine kord õllekannuga otsaette.

Üks moment on see, et mina näen joonisel märki 221 "Anna teed" (mitte peatu ja anna teed) Teiseks kohustab see märk andma teed lõikuval TEEL sõitvale juhile. Mõisted "Anda teed", "Tee" jne on kõik Liiklusseaduses, kohe alguses lahti seletatud.
Lõikuv tee ei lõpe selle keskel oleva haljasalaga. Võib-olla järgmiseks tuleb uus ajuhiiglane, kes väidab, et teed tuleb anda ainult esimeses reas sõitjale, seal edasi on juba katkendjoon ja kehtivad teised reeglid:)

See märk ei sunni küll peatuma,teed tuleb anda mida ju ei tehtud,ise ka loed mida kirjutad jormajorma

Muudetud 09.03.18 07:02

Kui stardid märgi anna teed alt, siis annad teed k õ i g i l e ristuval teel olevatele sõidukitele sõltumata mingist eraldus- või muust ribast. Antud juhul andsid kaks vasakul olevat autot viisakalt võimaluse edasi sõita, aga kolmas, vasakule pöörav auto , ei viitsinud eriti mõelda, et miks need kaks seal seisavad ja uhas rahulikult oma teed edasi. A muidugi ka rohkem ei viitisinud vasakule vaadata ning arvas, et need kaks teeandjat kindlustavad tema manöövri eduka soorituse.

Täiega masendav millised inimesed meie ümber igapäevaselt liiklevad. Ja see jormajarmo "õpetaja" on täiega "pärl" - siia peaks lausa selle kooli nime ja õpetaja pildi panema, et teised saaksid eemale hoida!
Huvitav, et keegi ei ole veel pakkunud et B oleks pidanud A läbi laskma kuna paremakäe reegel seda käsib, aga äkki tuleb veel :-D
kps - kui kõik sõidaks eeskirjade ja märkide järgi paneksid kindlustused üsna varsti uksed jäädabvalt kinni. Sama juhtuks kui kõik juhid mõtlema õpiksid :-)

Tuleb meelde üks ütlus lollidega vaidlemise kohta, kuid need kellele meeldib asju isiklikuks pöörata kipuvad neid ka kõige rohkem isiklikult võtma. Noh, et vaatangi maailma ainult oma mätta otsast ja ainult nii on õige : - )

"The whole problem with the world is that fools and fanatics are always so certain of themselves, and wiser people so full of doubts."
Bertrand Russell

ddig, siin on nüüd peeglisse vaatamise koht su jaoks ...

Kustutasin paar viimast postitust ning kuna asi hakkab taaskord täiesti jaburaks muutuma, siis juhin tähelepanu sellele, et kui ei suuda kellegi isiku ümber jahumata vestlusringis osaleda, siis tuleb sellest hoiduda.

vulvuklubis läks ka teema päris kuumaks :)
aga eks seal videos oli asi suht segane- esiteks möödasõit vastu vasakkurvi, lähenemas 70ne märk ja kui volvo roolis oli kogenematu juht, siis võis teda päris mitu asjaolu häirida- esiteks näed peeglist möödasõitjat, teiseks pole võimalust kogu aeg peegleid jõllitada ning möödasõitja tegevust ennustada. kolmandaks näed vastu tulemas rekat+ peeglis möödasõitjat ning lisaks 70ne märki- tuleb reageerida olukorrale ning eeldada, et möödasõitja võib vabalt möödasõitu jätkata. tark juht oleks tõmmanud paremale, jala gaasilt võtnud ning pidurdamise üle otsustanud asjade käigus, volvo juht reageeris natukene üle. aga kui keegi sõidab aastas 50 000km, siis ilmselt närvikulu tekib rohkem kui need kohati küsitavad möödasõidud kõik väärt on. samas kulutab natukene närve ka pidev kolonnis istumine.

Vulvuklubis sai üksjagu mõtetut möla kirja samal põhjusel mis siin - paar kasutajat hakkasid jahuma ainult kellegi isiku üle ja spekuleerima selle üle kui kõva mees keegi võiks olla vms. Neid ei huvitanudki, kellel rohkem või vähem õigus oli ning mis selles olukorras oleks saanud paremini teha. Ja olukord ei alanud sellega kui keegi hommikul üles ärkas :-)

E: Kui kellelegi meeldib möödasõitude vajalikkuse üle arutleda, siis soovitan käia ära Indias. Õigupoolest peaks kõik eestlased (ja mitte ainult) seal ära käima ja aru saama, et nii enesekeskselt maailma vaadates võib elupäevade arv jääda üsna tagasihoidlikuks.

Kui meil kipub valitsema mentaliteet "ma ei tee midagi, sest ma ei pea (seadus ei kohusta)" siis suures osas maailmast (ka euroopas) domineerib suhtumine "ma teen midagi, sest ma saan". Ehk siis sellist asja, et ma ei lase tagant lähenevat sõidukit endast mööda (ei lase pöördel oleval sõidukil manöövrit lõpetada jne jne) pole olemas.

Kaks põhireeglit, mis seal selgelt välja paistavad:
1) Kui ei saa, siis ei sõida.
2) Kui saan, siis sõidan ja lasen teistel ka sõita.

Kui esimest veel kuidagi suudetakse meie liikluskultuuris järgida, siis teise punktiga on palju arenguruumi.

Muudetud 09.03.18 12:46

kolmas reegel veel- kui kahtlen, ei tee.

Neljas reegel - sõida nii nagu oleks kõik ülejäänud juhid lammaste eest load ostnud idioodid.
See on tegelikult võime näha ohuolukordi ette ja igaühele pole seda antud. Kes oskab arvestada, ei sõida piiratud nähtavusega kohas risti üle mitme sõidurea (sest mõni uimane võib külje pealt sisse tulla); ei hakka mööda sõitma kuskil risttee läheduses või enne kiirust piiravat märki (sest eesmine võib hakata tegema ootamatuid manöövreid) jne jne.

Nädal Internetist eemal ja jälle üks asjalik teema tekkinud, mille lugemisoskuseta või siis analüüsivõimeta kommenteerijad tragikomöödia romaaniks kasvatavad.

Esimene moment, et jutt ei käi mitte fooriga ristmikust, kus on ühene olukord, et punase tule poolt lähenejad ei tohi sõita ja rohelise tule poolt lähenejad tohivad. Antud juhul on tegemist peateega ristuva teega, millele sattudes tuleb anda teed. Antud olukorras on küsimus puhtalt selles, kus oli A tegevuse ajal sõiduk B. Seda ei tea ükski kommenteerija ja kui teakski, ei saa mitte kuidagi tõestada. Kui keegi tõsimeeli usub, et kui peateel on seisev takistus, siis kilomeetri kauguselt tulijal on endiselt õigus seisvale autole otsa lajatada lihtsalt selle pärast, et ta tuli sinna kunagi mõnelt kõrvalteelt, oleks põhjust uuesti autokooli minna.

...aga antud juhul me ei tea ega saagi siin foorumis targemaks selles osas, kas A sõitis B-le ette või sõitis B otsa seisvale takistusele (A). Tagantjärele tarkusena võib (aga mitte alati) sellises olukorras olla abi pardakaamerast, millega PEAB alati kaasnema autol ka hoiatus videosalvestusseadme eest (kuidas see täpselt välja näeb, pole loomulikult seadusega reguleeritud:). Kui mul varasemalt oli vaid üks pardakaamera, mis kasutuses pigem väljamaal autoreisidel "koduvideote" tegemiseks, siis peale ühte sarnast juhtumit tegin suurema investeeringu ning ostsin kaamerad kõikidesse oma autodesse. Neid nüansse, et sellega salvestatud video tõendusmaterjalina (ja täpsemalt üldse mille tõendamiseks) arvesse läheks, on veel palju, aga see pole praegu siin teemaks ja igaüks, keda huvitab, on vast suuteline googeldama.

Ja nüüd veelkord see lugu, millest siin varemgi kirjutanud, kuid mida teema algataja tõenäoliselt lugenud pole. Nimelt oli ühe naisterahvaga selline olukord, kus talle sõideti otsa ja kuna juhiuks oli blokeeritud, jooksis avarii põhjustaja peale avariid kohale ilmunud inimese juurde, kes avariid ei näinudki ning kauples ta omale valetunnistajaks. Kannatanu helistas kohe mulle, selgitas juhtunut ja ütlesin, et selliselt käituja hakkab talle süüd kindlasti kraesse veeretama ja ärgu ta end mitte mingitel tingimustel süüdi tunnistagu, et eks hiljem vaatab, kuidas see täpselt lahendada ja kutsugu ta kohapeal vaidlemise asemel kohe politsei. Telefoni kättevõtmise hetkel kutsus politsei loomulikult hoopis avarii põhjustaja. Politsei tuli kohale, naisterahval suud lahti teha ei lastudki, valetunnistaja valetas jne ning politsei käskis kirjutada alla, et on süüdi. Kuna tal isegi politseinikule oma versiooni sündmusest ja valetunnistajast esitada ei lubatud, helistas ta selle peale minule, kuid telefoni kaudu ei saanud minagi midagi teha. Kuna naisterahvas oli selleks ajaks täiesti läbi külmunud, suutis ta telefonis kõne mitte lõpetada ning edasi õnnestus mul tema telefoni kaudu kuulata ära see pikk jutt, kuidas politseinkud teda psühholoogiliselt töötlema hakkasid, ähvardasid üsnagi absurdsete asjadega jne, kuni ta lõpuks end süüdi tunnistas. Just sellepärast, et ta tundis end täiesti lootusetus olukorras, kuigi tema tehtud telefonipildid ei jätnud mitte mingil hetkelgi kahtlust sellest, et ta lavastati süüdi ja ta oleks pidanud endale kindlaks jääma. Ma ise nägin tol hetkel probleemi eelkõige selles, et tema oli ainus eestlane seal (kõik ülejäänud asjassepuutuvad inimesed vennasrahvusest) ning umbvenelasest avarii põhjustaja sõitis uue ja kalli VÕÕRA luksautoga, millega lihtsalt linnapeale korraks paarutama tuldi ning mis Eesti registriski polnud...

Naiivne olin. Kuna sõprade hulgas on piisavalt nii juriste kui politseinikke, sain teada, et tegelik probleem on selles, et politseinike huvi on end distantseerida probleemist ning psühholoogiat õppinuna on neil alati oskus veeretada süü nn nõrgema osapoole kraesse. Tavaliselt on see kas siis naisterahvas, vanur, algaja juht vm, kes ei suuda liiklusseadust peast tsiteerida ning õpitus kindel olla. Kui politseinik suudab sundida kellegi end süüdi tunnistama, pole see rohkem tema probleem, ta oli vaid "abistav osapool". Aga kui kumbki end süüdi ei tunnista, peavad nad alustama kohapeal täpselt reglementeeritud mõõdistamisega jne, peavad hiljem vajadusel kohtus tunnistusi andma, võivad ise jääda süüdi mõõdistamisel tehtud vigade pärast jne. Lühidalt politseiniku jaoks stressirohke ülesanne, mis võib talle endale palju probleeme tekitada. See on midagi, millega tuleb alati arvestada avariisse sattudes. Inimlike hirmude tõttu ma isegi mõistan neid politseinikke, kes ähvarduste kaudu oma võimu kuritarvitavad, aga ei mõista, et mis krdi inimtüüp sellise psühholoogilise koormaga sellisel ametikohal üldse tööle jääb või millest on tehtud neil kodus peeglid, et oma peegelpilti sealt veel vaadata kannatab... Tean, et selline üldistamine on ebaõiglane ausate ning kohusetundlike politseinike suhtes, aga see pole tegelikult ka enam minu probleem, et nad omade hulgas sellist käitumisviisi tolereerivad. Kahju, et mul tol hetkel polnud võimalik seda kõnet salvestada, oleks olnud terve ühiskonna jaoks silmi avav ning maksnuks neile kahele tõenäoliselt töökoha. Tänaseks on mul (varjatud) nupuvajutuse peale salvestama hakkav telefon taskus, on ka sellel naisterahval. Võiks olla igaühel.

olid nädala internetist eemal ja said nüüd kirjutada. aga millest sa siis kirjutasid- pikk jutt küll aga pointi ei olnud.

Tervel teemal pole pointi, kuna nende lähteandmetega ei saagi teada lõplikku tõde. Nagu ei saanud lõplikku tõde mitte kuidagi teada ka kohale ilmunud politseinik.

Aga teema ise on hea mõttekoht ning pani siin paljusid oma ajusid veidi liigutama. Lisaks teema algataja konkreetsed küsimused, et mida edasi, siit tõenäoliselt ka vastust ei saa, sest kui lähteandmeid kusagilt juurde ei leia, ei saagi midagi edasi teha. Sellistes olukordades peaks ise võimalikult kiiresti reageerima ja esitama FB-s vm üleskutseid, et äkki jäi see pauk mõne mööduja kaamerasalvestusse, sest peale nädalast foorumis jutustamist on igapäevaselt sõitvate autode kaamerasalvestised tõenäoliselt juba ammu ja mitu korda üle kirjutatud.

üle eesti toimub iga päev mitmeid avariisid ja kindlasti on paljudel juhtudel kellelgi tunne, et just tema selles süüdi ei ole- miks sa mu ees nii järsult pidurdasid, miks sa ette keerasid, miks sa nii tegid ja miks sa naa ei teinud ja üleüldse on kõik teed hooldamata ning nii on võimatu sõita. keegi siin kuskil mainis, et kui autojuhid järgiksid korralikult seadust, ei oleks liikluskindustuse firmadel varsti enam tööd. juhil peavad silmad ja kõrvad töötama 360 kraadi ja kui mõni kraad jääb hooletusest vahele, ongi pauk võimalik. kui kohapeal asja selgeks ei räägita, on pärast üsna võimatu midagi tõestada.

Kuidas ei ole tööd? Veits vähem. On ainult raha kokkukorjamise vaev. Metsloom ad jooksevad ikka teele, mööduva auto ratta alt lendab kivi esiklaasi. Kaskol jääb ikka tööd ja see on ka ju kindlustus. 100% ei saa midagi tagada.

miks mu komm ära kustutati.sooviks selgitust

Läbuks läheb. Juba metsloomad mängus. Ilma lisainfota nagunii tulemust ei saa.
Olge korralikud!

B on süüdi,ei lasknud teisel manöövrit lõpetada ja paikneb ka manöövriks valesti.samuti paikneb a juba teel oleva teise sõidutee ääres.

minu point paiknemise osas oli see,et mööda sõites peatunud autost tekitas b sisuliselt vasakpöördeks kolmanda rea mida ta teha ei tohtinud.A l aga on õigus arvestada sellega,et teised liiklejad täidavad liikluseeskirju.tegelikult a ju täitis nõuet anna teed,lihtsalt 2 autot loovutasid oma eesõiguse ja järsku tekitas mingi ufo kusagilt 3 nda rea.B ei oleks mingi valemiga tohtinud seal olla,vaid ees seisva auto taga oma vasakpööret oodata.

Liiklusseadus paraku ei sisalda eeldamisi, et kõik teised LE-d järgivad. Selles osas on tõesti peateega seotud sõiduõigus ülimuslik. Teemast taaskord kõrvale kaldudes sobib näiteks ühesuunalise peatee ületamine, kus vastassuunas (LE rikkuja) liikuja pole kõrvalteele nähtav (nt mööda Faehlmanni tänavat kesklinna poole sõites Vilmsi tn ületamine). Politsei argument on alati olnud see, et vastassuunas võib peateel liikuda ka näiteks operatiivauto ning kõrvalteelt tulija peab olenemata lubatud sõidusuunast andma teed peateel liiklejatele, mis on ka täiesti loogiline. Sellepärast ma antud juhtumi puhul taandaksingi süüdlase leidmise küsimusele, et kas A tõepoolest sõitis B ette või sõitis B otsa seisvale takistusele, kuna teise ritta (mida ei tohi vist isegi päris reaks nimetada) suurel kiirusel rivistudes ei osanud B ette näha (pikad pidurdusjäljed), et seal võib juba keegi ees seista. Sama hästi oleks selle koha peal võinud seista ka betoontuvike või puuduva kanalisatsiooniluugi ees paiknev ajutine hoiatav liiklusmärk, mida kohe mitte kuidagi ei saaks süüdistada liiklusõnnetuse põhjustamises:)

Poolt sellest probleemist, mida oma pikaks veninud postituses kirjeldasin, valgustatakse ka siin. Ainult et siin ei segata mängu politseid, sest ajakirjandus ei taha kindlasti mitte nendega tülli minna...

https://auto.geenius.ee/uudis/kindlustaja-kogenematud-juhid-
votavad-liiklusonnetustes-liialt-agaralt-suu-omaks/