Tervist!

Minul on pakkuda üks hämmastav lugu nn premiumbrändi rehvidega, kus 4 rehvi on juba osutunud defektseks. Andke nõu, millega tegu. Minu kannatus on katkemas ja mõtlen asja avalikustamisele.
Kronoloogia, panen kirja vaid selle, mis on tegelikult tähtis.

1) Ostsin rehvikomplekti Bridgestone 205/60/16, 4tk koos allapanuga. Müüja ja paigaldaja (minu arust) mainekas firma X.
2) Sõitma hakates avastasin, et nii rool kui ka tagumiku alt väriseb (auto Renault Grand Scenic). Avastasin, et rehvid on aastast 2018.
3) Käisin ülevaatuspunktis, tehti amorditest ja muu kõik korras. Läksin teise kohta, et tasakaalustada, öeldi, et mine paigaldaja juurde tagasi, nemad ei saa midagi teha, rehvid "viskavad". Pöördusin tagasi paigaldaja juurde, seal prooviti neid sirgestada/pöörata(?) ja kui ei toimi, siis tulge tagasi.
4) Pöördusin tagasi. Remondipäeval oli autole reserveeritud aeg kell 13, auto sain kätte mõni minut enne 18-t.
5) Olevat leitud, et 2 rehvi olid viskumiselt (tsentrifugaaljõud) üle normi, üks rehv eest ja teine tagant, vastavalt 165N ja 135N (nn Hunteri pingis). Sellised näitajad on ohtlikud ja rehv lugeda liiklemiseks mittekõlbulikuks.
6) Kui jõudsin umbes 17.30 paiku teenindusse, siis üks töötaja oli autoga kusagil maanteel testsõidul.
7) Sain auto kätte ja mõnda aega ei olnud enam maanteele asja (väga väikese lapsega niisama ei sõida). Kui paari nädala pärast maanteele jõudsin, siis tundsin, et ikkagi on mingi vibreerimine, mis jõuab minuni läbi autokere.
8) Ei osanud rehve algul osatada, sest autot kätte andes öeldi, et rehve kontrolliti nn Hunteri pingis ja nüüd on kõik korras. Eelnimetatud pink emuleerib rehvi käitumist auto all maanteekiirusel ning kui ta seal käitub normaalselt, siis ka auto all.
9) Koju tagasi jõudes ei andnud rahu, viisin auto Y firma esindusse (kontrollpink, mida aktsepteeritakse) kontrolli, seal on vastav pink olemas. Osutus, et nüüd hoopis tagumised rehvid viskavad 170N ja 125N ning tuleb tunnistada ohtlikuks.
10) Rehvifirmat teavitades, on nemad nõus need kaks vigast rehvi ära vahetama, kuid minu tehtud kulutust ei ole nõus kompenseerima. Mina tahan kogu komplekti tagasi anda ja raha tagasi.

Tekivad järgmised küsimused:

a) Kui suur on tõenäosus, et saad juhuslikult nn premiumbrändi 2 vigast rehvi ja seejärel jällegi juhuslikult nn premiumbrändi 2 vigast rehvi?
b) Kui suur on tõenäosus, et algselt mõõdetud kahe vigase näitajad on väga sarnased hiljem saadud kahe vigase rehvi näitajatele (punktid 5 ja 8)?
c) Kui suur on tõenäosus, et kui sulle monteeritakse alla 2 vigast rehvi, siis need mõlemad satuvad "juhuslikult" tagateljele?
d) Kui sulle on reserveeritud aeg kell 13, siis miks saad auto kätte alles napilt enne 18-t?
e) Kui rehvid on käinud Hunteri pingis, siis on väga selge, millised rehvid on korras ja millised mitte. Saab vigased asendada ja auto anda kliendile. Miks on vaja ikkagi minna pikemale testsõidule, kui teadaolevalt uute rehvide (sest nüüd on rehvid ju testitult terved!) paigaldamisel seda rehvikodades reeglina ei tehta?

Kui nüüd vastame läbimõeldult tekkinud küsimustele, hakkavad igat sorti mõtted tekkima.

Andke ideid, millega on tegemist.

Tegemist on vanade rehvidega, mis on soodsalt (loe: väga soodsalt) kusagilt euroopa laost soetatud ja siin "uute premiumite" pähe maha müüdud.
Eelmisel aastal oli suht palju 2017 aasta Bridgestone Kesk-Euroopa lamelle LM005 Evo müügis ja oli ka kuulda, et nii mõnigi rehv oli pikast ladustamisest "banaanis".

Üldiselt pole mõtet mööda erinevaid firmasid oma probleemiga käia. Kui vibra ära ei kadunud, siis tuleb samasse kohta tagasi minna, kuni asi korras. Sulle ju pakutakse lahendust, võta see vastu ja saad oma eluga edasi minna.

Mina panistan sellele, et aeg ja vale ladustamine tegi oma töö. Samas ei taha uskuda seda, et firmale sellelaadne kogemus esmakordne. Pigem võis olla nende lootus, et küll klient harjub ja ehk siis ka rehvid avalikku liikumises olles stabiliseeruvad. Seda viimast ma küll ise kogenud ei ole aga ei ole välistatud. Olen kogenud garaažis, et kui auto on paar päeva kohapeal seisnud ning vaja seda natuke kas ette või taha lükata liigub ta vanasse asendisse tagasi ilma seisupidurita. Seega rehvid juba päeva kahega natukene kohenduvad.
Eestis on minu jaoks vaod paar kolm firmat-maaletoojat kus ma vist usaldaks jäägitult pakutava toote kvaliteeti ja viimastel aastatel olen tegelikkuses hakanud kasutama premiumrehvide tootja tütarfirmade tooteid ning hinna ja kvaliteedi suhtega rahule jäänud.

Mind paneb kõige rohkem vanduma see, kui mõõdetakse kahe rehvi viskamise probleemid, siis peale paranduses käimist "ilmuvad" kaks defektset rehvi juhuslikult enam-vähem samade näitajatega (võib olla lubatav mõõteviga?) juhuslikult tahasillale.
See ajab südame täis. Ja ikka, see võib rehvivahetaja sõnul olla täitsa võimalik.

esiteks pole bridgestone mingi premium ,vaid on üks suur pask!!!
teiseks ,lähed firmasse kes sulle rehvid müüs ja nõuad,et olgu igasugune vibra kadunud.nii kaua käid ,kui asi on korras.kasvõi 10 korda päevas.vibra lõhub kogu su auto ära.roolilatt,puksid,vedrud,amordid jne.

See firmasse tagasiminekuga on üks suur "aga".

Kui 2 rehvi oli asendatud, siis öeldi, et masinaga käidi nn Hunteri pingis (emuleerib rehvide tööd koormusel ja maanteekiirusega, nii seletati) ja nüüd on kõik korras. Põhimõtteliselt, kui masin on käinud nende sõnul testis, kus jäljendatakse rehvi maanteesõitu, siis seal kontrollis (edukalt) käinud rehvid ei saa olla probleemsed.

Seega, kui lähen nüüd teenindusse tagasi, et ikka vibrab, siis naerdakse välja, ilmselt viisakate sõnadega.
Nii läksin oma kuludega spetsiaalpinki ja seal mind üllatus tabas, et nüüd on "pommid" tagumisele teljele kolinud, nagu kotermann.

Loomulikult teenindus vaidleb vastu, et nemad kontrollisid testsõidul üle, et vibra ei ole, samas kui mina maanteele jõudsin (paari nädala pärast, auto mõned lühemad linnasõidud vaid), siis oli keres vibra ikka olemas.

Selles olukorras lihtsalt ei taha nendega enam tegemist teha, raha tagasi ja kõik. Sa võid ju selle "võidu" seal esinduses saada ja lõpuks normaalse "mitteviskava" komplekti, kuid närvid maksavad rohkem.

Teenindus ei taha muidugi midagi raha tagastamisest kuulda, nemad tahavad jälle mu autot remontida.

esiteks on müüdaval kaubal garantii. teiseks oled juba korduvalt tõestanud, et rehvid on vigased, seega väljatrükk kaasa ja tagasi müüja juurde ning rehvid vahetatakse välja. kui hakatakse inisema, teed tarbijakaitsesse avalduse ja kuigi see amet on hambutu ning kedagi millekski sundida ei saa, on vähemalt müüjal tegemist nende ametnikega suhtlemisel. kui just väga nurgatagune firma ei ole, siis ta eelistab negatiivsest reklaamist loobuda ja võtab su rehvid tagasi.

Küsimus.

Kas ostes firmast komplekti rehve ja allapaneku, kas siis saab seda 4 rehvi vaadelda nüüd ühe tootena Tarbijakaitse mõttes? Minu meelest saab, sest 3 rehviga sa ei sõida. On mõtteid?
Vajalik on seisukoht, et toodet on täiesti edutult 2 korda remonditud ja peaks juba hakkama paistma võimalus nõuda toote eest raha tagasi TK abiga (mida nad muidugi võivad mitte täita, kuid märk jääb maha).

Teenindus muidugi on seisukohal, et tegemist on erinevate toodetega.

kas kuuspakk on üks toode või kuus eraldi õlut? rehv on siiski üks tükk. sul on õigus nõuda mittekvaliteetse toote ümbervahetamist ja kui on näiteks kolm mittekvaliteetset, siis nii ka vahetatakse.

sinu jaoks pole mingit vahet mis pingiga tööd tehakse! võtad meistril natist kinni ja lähed testsõidule

Kuidas sa seda meistriga koos testisõitu ette kujutad, kui tema ei tunne midagi, mina tunnen, et vibra on korralik olemas?Tema on ju selles tagumikutunnetuses erialaspets, mina "lihtinime".

Pärast spetspink avastab, et rehvid suisa ohtlikud. Just nii see asi selle juhtumi korral oligi.

tema ei tunne midagi ja sina tunned? äkki oled hoopis ülitundlik?

See väike vibra ei pruugi ju üldse rehvidest olla. Ma suudan igal autol siledatel teedel ja teatud kiirustel mingit vibra tunda, aga see ei tähenda alati, et midagi viga oleks.

Eks see pila on tore, kuid numbrid räägivad enda eest. Ei oskagi kohe öelda, miks sellist värinat "ei tunta". Selliste numbrite puhul langeb ära punktikese püstitatud ülitundlikuse teema.

## See väike vibra ei pruugi ju üldse rehvidest olla. Ma suudan igal autol siledatel teedel ja teatud kiirustel mingit vibra tunda, aga see ei tähenda alati, et midagi viga oleks.

Kui auto viskab vibra sisse, siis tegu ei ole kas sileda teega, viga on veoskeemis, velgedes või rehvides, mõni kord ka piduriketastes.

Siin vahepeal mainiti, et auto paar päeva seisab ja juba rehv kandiline. See on minu jaoks tavaline nähtus hoolimata sellest, et rehvid on kõik tugevdatud külgseintega. Paar päeva seisab, siis esimesed 500m on täitsa tuntavavad, tavaliselt peale seda kaob ära see jama. Enne ma sõitsin iga päev, siis ei saanudki midagi aru aga peale seda, kui lukustati detsembrist alates kodukontorisse, siis on täitsa tuntav, kui pole autoga mõned päevad sõitnud.

Meistrid ei oma seda autot, nad ei ole igapäevaselt sellega sõitjad ja neil ei saagi selle autoga tagumikutunnetust olla. Jah, on olemas inimesi, kes ongi ülitundlikud, kaasaarvatud mina, tunnen et rooli keeramisel on mingi nõks sees, mida enne ei olnud, teeninduse tegelased vaatavad üle ja ei näe midagi. Kehitan õlgu, lepin kurva tõsiasjaga, et tuleb veel 1000km sõita, et viga süveneks ja alles siis nad leiavad ülesse. Sõbra subarul oli kummaline nõks sees, mida oli roolis tunda. Teenindus ei leidnud midagi, isegi ei leidnud midagi, sisetunde põhjal sai õõtsade poldid üle pingutatud vastavalt paberi peal olevale numbrile ja oh üllatust, ühele poldile läks pool keeret peale veel ja nõks omaniku jaoks kadus, kas kujutas ette enne ja tegu oli platseeboga või oli pärisasi, ei teagi.

Antud hetkel aga ei ole mitte mingit kummalist jama kuskilt otsidagi, kui sulle omanik ütleb, et mingi jama on ja masin kinnitab ka jama olemasolu.

keegi võiks siis lollile lahti ka seletada mida need njuutonid seal tähendavad.
aga kui 2018a rehvid on kuskil ladudes pikalt vedelenud, siis võivad nad oma kuju ja iseloomu omandada küll. ju oli tegu odava kaubaga ja see tekitaski ostuhuvi.

vanus pole mingi näitaja,kui on korraliku firma rehvid! mul ühel hobikal rehvid 30 aastat vanad,teisel 20aastat.ei mingit vibra mitte kuskil

aasta number mängust välja. 2018 ei ole kohe kuidagi vana rehv?! Hoiustamise probleem, konkreetse partii probleem- vb tõesti. Nüüd lihtsalt öelda, et üle 2a vanune rehv on jama/kasutuskõlbmatu, mida veel.. Muidugi tuleb müüjal asi korda teha ja vahetada neid nii palju kui saad 4 korraliku rehvi. Ja võimalik, et peab seda korduvalt ja korduvalt tegema. Nõme olukord ostjale aga eks järgmine kord enam BS ei telli :)
Kui ostad sama rehvi dot 2019 siis seda ei tooda välja(sel aastal).

Markeerime ära ühe olulise asja.
Ma olen 3 (kordan: kolm) korda käinud nende juures, et nad paigaldaksid korrektselt rehvid ja nad on iga kord osutanud mittekvaliteetset teenust.
Kvaliteetse rehviteenuse juurde käib ka kontrollimine, kas allapandud rehv on sõidukõlbulik, mõni võib muidugi vastu vaielda.
Kui nad on osutanud 3 korda mittekvaliteetset teenust, siis nad ei oska antud olukorras teenust osutada. Mina ei pea olema neil katselabor, et jälle ja jälle uuesti seda teenust saama minna. Saan aru, kui üks kord juhtub ja leitakse hea põhjus, miks eksiti. See on nende äririsk, et nad ei oska nende rehvidega hakkama saada, mina ei pea nende äririski kandma ja katselaboriks olema.

Selles olukorras on farss nendepoolne lahke kutse, "tulge rehve vahetama". Et siis lähen 4. kord seda teenust kasutama? Ei taha.
Ükski mõistlik inime enam ei taha.
On täiesti õigustatud raha tagasi soovimine.

Kui eespool võrreldi olukorda kuuspakiga, siis seal ühe õlle ebakvaliteetseks osutumine ei ole ei sega teiste purkide kasutamist. Kahjuks aga 3 või 2 rehvi peale edasi ei sõida, rehvid moodustavad loomuliku terviku. Nii võib ka autot vaadata juppide kompektina, kusagil on mõistlik piir.

(kordan: kolm) korda käinud nende juures.
Kellest jutt?

Saksamaal võib müüa kuni 3 aasta vanuseid rehve.

Saksa ladudest liigub palju sellist "mahakantud" kraami poolmuidu hinnaga idaeuroopa turule kus riiklikult mingeid regulatsioone ei ole.

Korduvalt on teemas rõhutatud sõna "premimum". Kaubamärk ei oma küll mingit erilist tähtsust siin.

Panen ühe lingi ka. Kus on kirjas saksa rehviostjast kes pöördus kohtusse kuna tema ostetud rehvid olid üle 2 aasta vanad. Saksamaal ei loeta enam rehve uuteks kui nad on 2+ aastat vanad. Müüja aga keeldus rehve tagasi võtma.

Wormsi ringkonnakohtu konsulteeritud ekspert kinnitas pärast erialakirjandusega tutvumist ja ka rehvitootjalt üksikasjalikku küsitlemist, et ostetud rehve on kaheaastase ladustamisaja tõttu füüsiliselt muudetud ja seetõttu pole rehvid enam samad kvaliteet nagu uued rehvid. Ekspert isegi eeldas, et tehnoülevaatus on kahjustatud.

Kohus jõudis järeldusele, et pika ladustamisaja tõttu ei ole rehvidel enam uute rehvidena lepingus nõutavaid omadusi. See andis ostjale õiguse muuta (= ostuleping üles öelda).

Ka saksamaal liigub "kerge raha" teenijaid ehk petiseid aga enamjaolt on need siiski nn. "uussakslased" kas lähis idast või idaeuroopast kellele oma väikse rehvitöökoja äris mõned asjad on jäänud arusaamatuks või ei saa välistada ka tahtlikke petjaid kes laost mahakantud kraami üritavad ka seal turustada.

https://www.avd.de/wissen/infothek/sicherheit/reifen-nach-la
engerer-lagerzeit-nicht-mehr-neu

Rääkige ikka nigeeria rehviturust ka midagi.
Või mis selle saksa jura mõte oli?

Nad on kolm korda osutanud rehviteenust (toodet), mis on osutunud mitterahuldavaks. Kolm korda sama toodet ostes, iga kord saades mittesobiva, on tugev õigus TK-s see teenus tunnistada ebaõnnestunuks ja raha tagasi saada.
Ilmselt saab ka ära siis põhjendada, et rahuldava rehviteenuseta ei saa kasutada ka rehve. Siit tekib põhjendatud soov saada tagasi ka nende raha.

Saades sellise mittekvaliteetse teenuseosutaja märgi külge, on see mainekahju firmale, kes enda mainest hoolib (see firma hoolib väga). Kui asi läheb TK-sse, siis saab asi avalikuks nagunii. Me hetkel loodan seda, et firma tunnistab oma viga (mitte ei vabanda) ning saame asjad korda nii, et seda prohmakat talle ei tule.

Loodan, et jutulõime mõtted ja ideed on siiamaani ka ilma X-i teadmiseta mõtlemapanevad.

Hetkel saame lugeda ainult kliendi poolset juttu, rehvifirma nägemus võib olla hoopis midagi muud. Teades mis soga vahest kliendid genereerivad, siis ei pruukinud need asjad päris nii olla.

Kui rehvid/rattad on tasakaalustuspingis tasakaalu saadud, õige rehvirõhk sisse pumbatud, on ka teenus korralik ja ratas/rehv sõidukõlblik. Tundub, et kodanik hakkab siin üle võlli ajama.

Punktile... Päris nii ei ole,et tasakaalustad kõverad rehvid ära ja ongi sõidukõlblikud.Sai kunagi Põltsamaalt ostetud Jeep-ile odavad suverehvid.Pingis olid tasakaalus aga sõites paras võdin sees.Prooviti uuesti tasakaalustada -ei midagi.Pool naljaga küsiti et mida selle raha eest siis lootsid saada ja maksti raha tagasi,ilma et oleksin pidanud midagi seletama hakkama.

Kui rehvimüüja vahetab selliselt viskava rehvi välja, siis konstateerib ta, et rehv ei ole sõidukõlbulik. Vastasel juhul apelleeriks ta selle sobivaks. Seega punktikese loogika selles osas ei päde.

Ka rehvimüüja tunnistab oma kirjades, et nende rehvidega on jama. Samas, ei ole nõus raha tagastama, tahab muudkui remontida.

Markeerin vahemõtte.

Kui kusagil pakutakse väga hea hinnaga häid rehve, siis vaadake tootmisaega. Kui need suht vanad juba, siis kahelge ja kahelge.

Eespool käis jutt, et rehvi tootmiskuupäev ei loe. Loeb küll, nad võivad olla seisnud halbades tingimustes. Kui sul on rehv piki aastaid auto all olnud, siis ilmselt ei ole see sobiv paralleel kusagil hunnikus seisnuga.
Võib arvata, et minu rehvidega võibki olla mingi selline tegelik algpõhjus.
See kõik aga ei võta rehvimüüjalt vastutust.

Samas, ei ole nõus raha tagastama, tahab muudkui remontida.

Mida remontida? Mida edasi, seda segasemaks teema muutub. Kui ta tunnistab, et rehvid on praagid, siis mida remondib?

ma ei saa aru mida teemaalgataja taotleb.see ju puhas tarbijakaitse keiss.miks sa sinna ei pöördu ja aega raiskad.loomulikult nagu ikka varjatakse firma nime.tundub üldse mingi lambiteema olevat

Ma küsisin mida need njuutonid seal pildil tähendavad. Keegi ei selgita. Seega mingi suvaline pilt netist leitud. Teema kisub lambiks. 170N on 17kg- kuskil rehvis on puudane sangpomm?

Teemaalgataja tahab kõigepealt ideid saada, mis tegelikult toimuda võis. Nüüd on minu jaoks asi usutavalt selge, mis põhjustel need rehvijamad tekkisid. Siinne arutelu andis kindlust, et jama pole minu autos.
Samuti tahtsin saada mõnda usutavat selgitust, mis õigustaks rehvivahetaja poolset versiooni. Mina seda ei saanud.

Tarbijakaitsesse pöördungi, aga dokumentide vormistamine võtab aega. Las see komisjon teeb asjad selgeks.

Selle 170N kohta. Ootasin, ehk keegi erialaspets teeb puust ja punaseks. Mina võin terminites eksida, aga sisust saan aru.
Kuna seda mõõdetakse spetsiaalpingis, mis emuleerib rehvi käitumist koormuse all ja asfaldil, siis ilmselt see 170N (ehk ligi 17 kg) peaks olema see jõud, mis sisuliselt ratast kogu aeg tsentrist välja kisub. Seda peaksid mingil määral absorbeerima amordid ja puksid, kuid vähegi suurema näitaja korral see peksab iga rattaringi aeg vibrana keresse või rooli. Parandage, kui eksin.
Seega, minu arusaamise järgi (ja nagu keegi natuke eespool pillas), see peksab sisuliselt kogu auto veermikku. Samuti võib mõelda, et kui see number on suur, siis tegelikult pidamine ja kontakt teepinnaga on häiritud. Tasub ju mainida, et ka ratta raskus ise on vast umbes 20 kg, ehk samas suurusjärgus. Seega on sul normaalse ratta asemel sellise jõu juures seal hoopis nagu mingi pingpong tagumine.

Kui see jõud on suur, siis sisuliselt peaks see ratas alla kogu aeg tahtma tsentrist väljas joosta, ehk pidev vibra. Kuna ratas ei ole all täiesti jäigalt paigal, siis ta seal selletõttu hüppab pidevalt. Kusagile on rehvitootjad pannud piiri, et sellisest näitajast alates ei ole rehv enam kõlbulik.
Mina näen, et selline rehv on ohtlik, rehvivahetaja, et lihtsalt mingi normist suurem. Eks lugejad saavad ise ka aru, kas see ohtlik või mingi lihtne norm.

tarbijakaitse on üks mõttetuim koht üldse kus asju ajada. soovitavad sul mõned korrad müüjaga ikka veel suhelda. kui see ei õnnestu, siis lõpuks kirjutavad ise müüjale kirja. ja kui vastust ikka ei saa, siis panevad lõpuks oma kodulehele müûja nime musta nimekirja.
kedagi see aga ei koti ja millekski ei kohusta...
mõttetu ajaraisk sulle endale.

nii et kui müûja veel suhtleb ja on valmis uuesti ja uuesti tasakaalustama, siis käigi seal tasakaalustamas nii kaua kuni neil kopp ees on.

googles pane pikk ja negatiivme arvustus ka neile ja ilmselt hakkavad asjad kohe liikuma.

Teemaalgataja vastab ehk kõigepealt ühele olulisele küsimusele - kas seal firmas asjatab mõni hilistes viiekümnendates härra, kes tundub tähtis olevat?

tarbija x-ile: TK otsus on vajalik - kuigi see neid ei kohusta, siis plekk ikka küljes.
Markole: ei tundu sellist tegelast olevat

Sõidukil võeti rattad alt ja püüti tasakaalustada ning seada sõidukõlbulikuks 3 korda, ühelgi korral see neil ei õnnestunud. Sõltumata sellest, kas sõidukõlbmatu komplekt auto all oli põhjustatud nende teadvast või teadmatust tegevusest, igal juhul on nad neil kordadel lasknud töökojast välja auto, mis ei ole korras. Samuti ei ole vahet, kas olukord on põhjustatud rehvidest või nende oskamatusest, probleem on ikka sama - mina ei ole rahuldavat teenust saanud.

IDEAALLAHENDUS
Teenusepakkuja saab ise aru, et kui kliendile on 3 korda mingit teenust pakutud, mille kvaliteet on osutunud mitterahuldavaks, siis loobuma ise sellest ja maksma rahad tagasi. Saab aru, et klient ei taha enam 3 korda feilinud teenust.
Sealjuures teavitab näiteks siin jutulõimes enda veast, vabandab, klaarib kliendi kulutused ja teavitab, et antud esinduse kahtlane rehvipartii on kõik üle kontrollitud.

Ilmselt selliseks asjaks võimelised ei olda. Seega liigub asi TK-sse, kes tuvastab asjaolud ja teeb otsuse. Siis otsuse valguses oleme targemad, kes mida tegi ja kui kliendisõbraliku ettevõttega on tegu.

Miks ei ole asendatud kõlbmatut kaupa korraliku kaubaga? Kas klient ei soovi seda või müüja ei ole nõus? Kas peab just see pritstõun olema?
Ja kui ratta paneb vibrama ka 10g raskuse puudumine, siis 17kg on kuidagi palju. Kas hädaline ei saanud seda testi teinud ja paberi välja trükkinud inimese käest küsida mida see number tähendab? Suht loll on argumenteerida mingi mõõtepingi tulemustega kui ise halligi ei tea.

99,9% protsenti lambiteema millega on suudetud selline saag käima tõmmata, peaaasi et kütust jätkuks.

Esimeses postis: "Rehvifirmat teavitades, on nemad nõus need kaks vigast rehvi ära vahetama, kuid minu tehtud kulutust ei ole nõus kompenseerima. Mina tahan kogu komplekti tagasi anda ja raha tagasi"

Nagu ma juba kolmandas postis kirjutasin, et sulle ju pakutakse vigaste asemele uusi rehve, miks sa neid vastu ei võta?

teema pealkiri on viskavad rehvid.kas rehvid siis viskavad,või ei saada neid balanssi.see ju kaks täiesti erinevat probleemi!kandilise puuklotsi võid ka ära tasakaalustada,kuid sõita nendega pole võimalik .kui rattaid tasakaalustati,siis kas alati jäid balanssid ühte kohta,või asukoht muutus
.p.s tsentrifugaaljõud suureneb vastavalt kiirusele!

Sellisel juhul on see vanem härra kusagil varjus või siis just pinsile läinud, ega muud varianti pole.
Kogu see kirjeldus vea tekkimisest, selle lahendada proovimisest, varjamisest ja kompenseerimast keeldumisest sobiks 90ndatesse aastatesse. Samasse auku läheb ka salaja proovisõidule minek. Vene ajal domineerinud talasillaga autodel polnud tõesti erilist muret kui tagasillal natuke vigane rehv oli. Pigem oli see soovitus tavaline rehvipostis rattaid kätte saades, et need pane esimesteks, need tagumisteks. Paraku töötab see lahendus ainult talasillaga autode puhul.
Firmat X peaks ilmselt teavitama, et aastaarv on 2021 ja auto pole ka partorgi Volga. Edu võitlemisel!

Kunnnn: "Nagu ma juba kolmandas postis kirjutasin, et sulle ju pakutakse vigaste asemele uusi rehve, miks sa neid vastu ei võta?"
Pakutigi, pandi 2 uut (nende jutu järgi) alla ja jant algas jälle. Ma ei usalda enam nende "pakkumisi". Ei taha ka katsetada enam.
Kui tehakse 3 korda teenust ja iga kord feilitakse, siis kusagil saab mõõt täis, igal inimesel saab.
Minu mõõt sai täis siis, kui peale 3. korda auto nende juures olemist sain selle tagasi kindla teadmisega, et nüüd on kõik korras, masinat on testitud Hunteri pingis ja kõik. Hunteri pink jäljendab rehvi käitumist maanteel koormuse all ja kui selles pingis on asi korras, siis ongi. Sa ei tule selle peale, et peale sellist nendepoolset teavitust on asi ikka täienisti mäda. Kui ma nüüd ise oma kuludega testis käies avastan, et defektsed, siis ajabki südame täis ja selle hetkega saab igasugune usaldus otsa. Hunteri pingis testimine ei ole odav lõbu, veel "kallim" on see arusaamine, et sulle lasti kõrges kaares. Pole enam vahet, ka seda tehti meelega või tahtmatult.
See pink on vaid väga vähestel rehviteenuse pakkkujatel. Testija ütles mulle selgelt, et selliste näitajatega rehvidega ei ole midagi teha.
Kinnitan, et X ei ole väljamõeldis.

63amg-l on õigus, tsentrifugaaljõud kasvab kiirusega, kooliteadmistele toetudes suisa kiiruse ruudu järgi (s.t. kiirustel 50 ja 100 ei ole see jõu vahe 2 korda, vaid 4 korda).

Tasakaalustuspingi vabanduse toojatele: Enamus tasakaalustuspinke ei mõõda ära küljele viskamist ehk risti mustrit viskamist vaid ainult velje keskpunktist mustri suunas viskamist. Miks nüüd järsku taha ilmusid need rehvid, on väga lihtne põhjus: Paljud rehvitöökojad panevad raskemini tasakaalustatavad rehvid tagumisele sillale, sest sealt kaudu tuleb vähem tülikaid vibrasid sisse kui esisilla kaudu puhtalt seepärast, et vähem juppe on seal kere külge silda ühendamas. Talasilla puhul on seda veel vähem märgata, tean oma auto pealt, millel traktori rehvid all vahepeal (mudakad, mida ei saagi kunagi tasakaalu)

Ja nagu siin korduvalt mainitud on, jõud kasvavad kiiruse tõustes, see et sul kuskil rehvis 170N jõudu kuskil suunas tekib 90km/h kiiruse juures, pole mitte midagi imestamist väärt.

Deusi tsiteerides,
jõuamegi asja tuumani.

Kui sulle pannakse alla (3. korral nende juures) 2 uut rehvi ja need pannakse tahateljele ning pärast tuleb välja, et need ongi (jälle) defektsed, siis tekib õigustatud küsimus:

*) kas rehvivahetaja võis (toonitan: võis) juba allapanul kahtlustada, et allapandavad rehvid on jamapoolsed?

Kuna ei ole saanud nende käest vastust, mis seda nüanssi selgitab, siis on küsimus minu enda jaoks ikka üleval. Lihtsalt ebausutav, et need kaks (viimast) rehvi on defektsed minu kasutuse tõttu, veel enam kui esimesed 2 defektset rehvi saime teada küllalt kohe. Selgitan konteksti, et alguses "leiti" kaks defektset rehvi nii, et üks ees ja teine taga.

Minu jaoks on on täiesti arusaamatu, et rehvivahetajal ei tekkinud kordagi kahtlust, kas taha pandud (uued) rehvid on ok.

Kas teemaalgataja saab üldse kindel olla,et teenusepakkuja neid rehve testis sealkallis pingis? Võimalus ,et lihtsalt öeldi seda ja reaalsuses ei toimunud midagi.

Ise vist ostaks uued rehvid ja unustaks teema. Lihtsalt aeg ja närvid maksavad rohkem

pole siiamaani tulnud vastust küsimusele,kas rehvid viskavad,või ei saa neid tasakaalustada!

Rehvid viskavad, nagu teemapealkirjas ka öeldud. Tasakaalustamine ei aita.

Tegin nüüd pildid, millistena ma need sain, kui esmalt alla pandi. Kolmel esimesel pildil on need Bridgestone'id, neljandal eile allapandud. Käisin seal Hunteri pinki omavas firmas ja nad olid lahkelt nõus mulle uued alla panema. Nüüd auto nurrub kiirusel 100 km/h. Mina enda perega ei lähe sellise viskava komplektiga maanteele, minu arvates on see minu perele ohtlik.

Pildid on tehtud BS sisekülgedest, täpselt sellised olid ka välisküljed. Oleks võinud vähemalt uue rehvi saanu õnnelikuks teha puhta rehviga, aga kus sa sellega. See väljanägemine ei olnud kuidagi uue rehvi vääriline, minu meelest. Eks korra kiristasin hambaid, kuid öeldi, et "see mingi tolm vaid". Rehvi väliskülge pidin ikka kodus nühkima, et see jama enam-vähem maha saada.

Mida arvate, mis jama selliste uute rehvide peal on?

Kas te olete saanud autole allapandud sellise jamaga kaetud uusi rehve?

Mina arvan.et see on tähetolm.
Kas ostsid siis uued rehvid ise nagu soovitasin?

Ikka oma kulude ja kirjadega uued rehvid, nende rehvide maksumuse olen korstnasse kirjutanud. Juhul muidugi kui X suurepärast žesti ei tee ja need tagasi ostab.

vaadates neid "uusi premiumrehve", siis on silmaga näha, et rehvid on vanad.
Juba sellest on aru saada, et nad on imelikult heledad ehk siis eeterlikud õlid on kummi koostisest lahkunud. Uus rehv on värvuselt must.

Selline välimus tekib siis kui kumm on silikooniga särama löödud ja siis kogub sõites tolmu ja see jääbki sinna külge. Vanus seda ei põhjusta.

Pildid pole ju tehtud peale ostmist, need rehvid on juba velgedelt maha võetud, ehk sa oled nendega sõitnud ja sõites saavadki rehvid tolmuseks.
Nüüd on selge miks sa raha tahad, mitte lahendust.
Sellistel hiina velgedel tuleb tasakaalustamisel koonus seest paigaldada, välimine auk ei pruugi tsentris olla ja siis jääbki ratas viskama.

no krt. ma ei saa aru,miks oli vaja üldse tasakaalustada,kui rehvid viskavad!!! hõõruda siin nina alla mingit hunteri pinki!!see vist mingi nali,või mingi lambiteema.igaljuhul on see selle aasta lambiteemadest top-10-s

Kunnnn. Pööra tähelepanu eespool olevale pildile Hunteri pingi väljavõttest. Seal on selgelt näha, et velg on ok ja ei viska.
Egas nad seal firmas Y ikka nii opad ole, et ei saa aru, kas ratas on tasakaalust väljas või viskab. Samut, kas velg viskab. See kõik tehakse kenasti selle pingis selgeks.
Samuti ei olnuks X-il mingit probleemi rattad uuesti tasakaalustada, kui olnuks selles probleem. Ei ole nemad ka kobad.

Samuti, kui väita, et minu auto velg viskab, siis X oleks selle kohe selgeks teinud ja mind rahumeeli tagasi saatnud.
Lisan, et ilmselt firma Y ei teeks sellise pingi soetamisel sellist suurt kulu, kui neil pole sinna pädevaid isikuid panna.

See VT kirjaga rehv küll uus ei ole. Kellegi kasutatud rehv.

Vaidluste vähendamiseks X-iga, sai need rehvid alt võetud ja uued pandud Y-i juures ja ning protsess pildistatud.

Lisan siia pildi, et milline näeb välja Hunteri pink ja kliendile väljaprinditud selgitus.

Siit on selgemini näha, et veljele ei saa midagi pahaks panna.
Võib arvata, et enamus rehvivahetuse klientidel ei olegi sellise pingiga kokkupuuteid (täiesti meelevaldne oletus siinkohal).

Kui nüüd arvata, et Kunnnn-il on õigus ja selliste velgedega rehve tulebki kuidagi teistmoodi tasakaalustada, siis oleks siin kohe kaks selget probleemi:
1) rehvivahetaja peab sellest aru saama, see on tema amet;
2) minu kodutänava lähedal olev rehvivahetajal küll käis eelnevalt see koonus velje välisküljele ja ei mingit vibra (seda muidugi eelneva rehvikomplekti korral).
Seega, täiesti normaalsed veljed ja nendes ei ole probleemi.

Et tõmmata teema kokkupoole, siis mõned markeeringud.

*) Ma usun, et X käis nende rehvidega spetsiaalpingis.
*) Vaidlus ei käi selle üle, et mida Y-i spetsiaalpink mõõdab. X tunnustab Y-i spetsiaalpingi mõõtmisi, sest see olevat (ka) X-i sõnul kalibreeritud.

*) Põhimõtteline vastasseis on minu soov saada tagasi spetsiaalpingis käimise kulud. Peale X-i juures 3. korda teenust võtmas käimas anti selge teadmine, et kuna auto rehve on testitud maanteesõitu jäljendavas pingis, siis enam ei saa rehvides olla mingit probleemi, sul on piltlikult öeldes taskus garantiikaart, et rehvid ei saa visata enam. Seda kulu ei oleks ma pidanud tegema, kui tegelikult oleks 3. teenus õnnestunud.

Rehvivahetaja ütleb, et oleks pidanud peale viimast "rehvitimmimist" tema juurde tulema ja kurtma, et ikka viskab. Mina küsin, et mille üle? Vaidlustama tema poolt tellitud Hunteri pingi tulemust? Absurd, seda ei saa vaidlustada ilma uue spetsiaalpingi testita. See ajabki keema. On ju selge, et selles olukorras ei tee X mingit spetsiaalpingi testi, see on ju tema sõnul tehtud. Kui nüüd ise teed ja avastad, et viskavad, siis oled ise süüdi, et läksid testima, oleks pidanud nende jutule tulema.
See ongi "lambiteema", sest nii jaburat asja annab välja mõelda. Aga just nii on juhtunud.

Küsisin kirja teel X-ilt: "Kui suur on tõenäosus, et saad juhuslikult nn premiumbrändi 2 vigast rehvi ja seejärel jällegi juhuslikult nn premiumbrändi 2 vigast rehvi?"
Vastus: "Tõenäolisus on kaduvväike "
Nüüd küsin retooriliselt: "Millised on ülejäänud võimalused, sest tõenäosuste summa peab ALATI tulema 100%"?

Ma proovin veel kord - ütle oma X-le, et enam pole 90ndad, et saadad tuima näoga kliendi perse mingi udujutuga!

Siin pole kedagi ega midagi laimatud, selles mõttes on teema täiesti korrektne.
Mine lõkke äärde tagasi ja ära täna rohkem kirjuta!

Muudetud 23.06.21 20:11

Miks ma ei taha 4. korda seda sellist rehvivahetusteenust?
Valgustan, kuidas käib kliendile "tarkuse pähepanemine". Kui oled sellises vaidluses tükk aega olnud, siis ei taha seda enam korrata.

*) Peale esmakordset rehvide allapanu käisin enda kodu lähedases rehvikojas (temaga pikaaegne kogemus). Seal mees võttis rattad alt, pani (tava)pinki. Ütles ja näitas, et 2 ratast viskavad tugevalt, 2 vähem, aga siiski viskavad ja uus BS ei tohi niimoodi visata: "Arusaamatu, minge tagasi sinna kust ostsite, kontrollige seal, mina ei saa siin midagi teha. Need rehvi on tema arvamise järgi probleemsed".

X vastas kirjas: " Kahjuks Teie väide, et silmaga saab mõõta rehvi viskumist on vale. Eluline näide selle kohta on, et kui Politsei mõõdab kiirust on vaja see fikseerida ja tõendada sertifitseeritud seadmega mitte silmaga mõõtes. Selleks on olemas spetsiaalsed kalibreeritud aparaadid mis jäljendavad maanteesõitu ja siis saab õige tulemuse. ".
Selle väite kirjutamise ajal teadis X täpselt, et minu kodulähedase rehvivahetaja arvamus langes kokku pärastise täppispingi mõõtmistega. Aga ikka on vaja kliendile sellist udu ajada mõttega, et sinu (kodulähedase rehvivahetaja) silm ei ütle midagi. Pealekauba ma ei ole öelnud, et "rehvi viskumist saab mõõta silmaga". Mina toetun teise rehvivahetaja arvamusele ja näitamisele, et näe, see rehv viskab ja liiga palju.

Peale 3. rehviteenust nemad tegid proovisõidu ja proovisõitja ei tundnud midagi.
Mina peale paarinädalast linnasolemist maanteele jõudes tunnen kohe, et ikka mingi värin on (siis ei osanud enam kohe rehve tõsikindlalt kahtlustada, eespool on jutt, miks).
Ka siin võib ju siis täpselt samamoodi väita, et kliendi tagumik ei ole kindlasti sertifitseeritud ja nemad lasid töökojast välja korras auto, pealekauba teostati testsõit. Pärast osutusid 2 rehvi (jälle) viskavaks.

Ühesõnaga, mina näen seda nii, et klient ei näe ega kuule, rehvivahetajale jääb ikka õigus. Isegi siis, kui täppispink kinnitab kliendi arvamust.

Nüüd saate vast aru, et 4. korda ma rehviteenust sealt küsima ei lähe. Seda laadi vaieldes on tunne, et aborigeenidele tuldi kultuuri tooma.

Aga selles pole midagi uut kui igasugu esindused ja töökojad üritavad klienti täielikuks idioodiks tembeldada. See oli varem täiesti tavaline eriti nais- kliendi puhul.
Tõesti ei saa aru kuidas firma viitsib seda jama arendada.

mis kasu sellest on ,kui sa ütled,et sa sinna enam ei lähe,kui meie ei tea,mis firma see on!
mina näiteks ei käi ühe firma toidupoes

Ma arvan et teemaalgataja postitus on tänuväärne ja teised saavad ehk õppida tema kogemustest, mida jälgida rehvide ostmisel ning mida täpsemalt kontrollida, millega (Hunteri pingist ma polnud näiteks mitte kunagi kuulnudki).
Hea oleks kui saaks mingitmoodi ka teada, kes sellist teenust pakub(tegelikult võiks öelda et teenus jäi saamata), kasvõi maakonna või linnaosa piires.
Tarbijakaitsesse tasuks ikka pöörduda, see annaks ettevõttele ja ka teistele klientidele kindla sõnumi. Hetkel nad ju said rehvid ostjale "ära müüdud" ja mitte midagi ei juhtunud, isegi nimi jäi puhtaks, ametliku pretensioonigi pole esitatud.

Vastan 63amg-le. Asi läheb kindlasti lähiajal TK-sse ja siis saate ka nime teada, peale TK otsust. Mina näen, et "teenust" on osutatud 3 korda, iga kord ebaõnnestutud ja on alus "teenuse"raha tagasi küsida. Kas ka rehvid nad peavad hüvitama rahaliselt, on võib-olla vaieldav, olen arvestanud, et see on "korstnas", võib-olla vastaspool leiab mingi "komakoha". Asja vormistamine nõudeks TK-s võtab aega.

Ehk senikaua on mõtteainet sisulises mõttes.

Pakun mõtteid, kuidas "probleemsest kliendist" lahti saada.

1) Tuua sisse mõni eriti jabur väide, mida nagu klient oleks öelnud ning siis hakata seda väidet enda poolt eluliste näidetega "ümber lükkama". Väide peab olema selline, mille esitaja tundub täieliku võhikuna (või mõni muu omadussõna?). Sellise väite esitamise järel hakkab klient seda kindlasti ümber lükkama, kliendi vererõhk tõuseb ning ehk loobub.
X: "Kahjuks Teie väide, et silmaga saab mõõta rehvi viskumist on vale.".

2) Tuua sisse mõned probleemi oletuslikud põhjused, millel tegelikult probleemiga puuduvad igasugused seosed, kui toode vastab kirjeldusele.

X: "Rehvid on ülekoormatud, väljavõte maanteeametist:pilt (sellel kirjas, et koormusega 92 on ok). 1 rehvi 92 koormustaluvusega on maksimaalne kandevõime 630kg ratta kohta ehk antud rehvid on lubatud kuid suhteliselt lähedal maksimaalsele piirile. "

Kui autole sobib tüübikinnituse põhjal 92 ja rehvil on peal 92, milles siis probleem? Jällegi peab hakkama klient mõtlema ja kirjutama, kuidas müüjale ikka selgeks teha, et tema ei koorma enda autot üle.
Tegemist on olukorraga, kus klient peaks hakkama tõestama, et "ta pole kaamel".
Kui nüüd küsin, et miks te seda väidet üldse sisse toote, kõlab ju nagu süüdistusena?
X: "Teie autole vastavalt maanteeameti infole need rehvid sobivad. Keegi ei ole öelnud, et sai valesti valitud, teid pole süüdustatud meie poolt ega ka hägustanud informatsiooni. "

Ühesõnaga, tõmba üles teemasid, mis ei oma vaidluses tähendust, kuid klient läheb sellega kaasa, hakkab põhjendama ja ... ehk loobubki.

Hunteri pingi tutvustus:

https://www.hunter.com/en-int/wheel-balancers/road-force-eli
te/#vision

Siit saab videotest ja kirjeldusest aru, millega tegemist.

meie saame aru,millega on tegemist.sina aga ei saa aru,et viskavat ratast pole mõtetet tasakaalustada!

Ja sina ei saa aru, et teemaalgataja ei soovigi neid rattaid tasakaalustada vaid raha tagasi saada + tehtud kulutustele kompensatsiooni.

Mina oleks ammu selle jooksutamise ja mingi hirmsa pingiteaduse peale kõik peenemasse kohta saatnud ja oma raha tagasi võtnud ja ei ole mind siiani keegi suutnud takistada saamast oma tahtmist.
Lihtsalt ettevõtted loodavadki selle peale, et mängime tola+ lollitame klienti kuni ta alla annab.
Kui on siililegi selge, et kaup on deffektne siis milleks on vaja siin mingit teadust teha, raha tagasi või kaup ümber vahetada ja elu läheb edasi, küll siis too rehve müünud ettevõte saab ise oma tagatubades seda teadust teha ja oma tarnijat jalaga kuhugi taguda.

Selgitan.
Tavainimesele ongi asi täitsa selge, tavainimene lihtsalt ei usu, et
a) rehvivahetaja ei suuda kolmel järjest korral aru saada, et sõiduki rehvid viskavad;
b) kolm kord rehve alla pannes ühelgi korral ei saa rehvivahetaja aru, et rehvid on praagid.

Minnes vaidusega Tarbijakaitse Ametisse (TK), siis minu uskumisel ei ole seal mingit kaalu näitamaks, et ettevõte pidi igal korral aru saama, millega tegu (ka see on eesmärk). Selleks on vaja koguda mõni ekspertarvamus (see ei saa olla esimene rehvivahetaja ega nn tavainime) ja sellega tegelengi. TK ei tegele ekspertarvamuste otsimisega ega algata ise midagi ja ei anna nõu. Müüja lahkelt ütles, et milleks viivitada TK-sse kaebuse esitamisega, meievahelises kirjavahetuses kõik olemas. Muidugi on olemas, kuid lisame sinna ikka mõne ekspertarvamuse ka, siis on tants tummisem.

Kui tekib lisaks häid mõtteid, kes (või mis amet/asutus) võiks lisaks olla eksperdid, siis võiksite saata mulle kirja. Ma ise käin paari võimalusega ja asi isegi edeneb. Asi tuleb lõpuni käia.

Ettepanek.
Ärme sellesse teemasse enam kirjuta, aitab sellest heietamisest. Alles siis, kui TK on otsuse teinud või mõni muu lahendus, siis edastan.
Parimat.

Sain ka hiljuti rehvid väga tuntud müüja käest ja rehvivahetaja proovis 3 korda vibreerivat rehvi tasakaaliustada. Viga oli selles, et neljast kahel oli lohk mustri poolele sisse tõmmatud transpordil koormarihmadega. Müüja ei vaidlustanud kordagi rehvivahetaja kinnitust ja küsiti kas maksavad raha või annavad uued kummid. Valisin viimase.

Kui see saladus ei ole, siis millisel firmal selline "hunteri" pink olemas on. Endal oleks vaja ka äsja paigaldatud uued rehvid üle kontrollida.visuaalselt on kolmel rehvil madalamad kohad sees ja vibra samuti.

Küsi selle linna esimesest mõistlikust rehvivahetusest. Kui neil pole, siis väga tõenäoliselt saad nendelt teada, kus selles linnas rehve testitakse maanteekoormusel (nt Hunteri pingiga).

Vianoris peaks see olemas olema.

Vianoris sellist tööpinki pole. On kindlasti Tirestaris (rehvid24), Saksa Auto AMK-s, Oru Äris (rehvivahetus.ee), küllap mõnes kallima automargi esinduses ka.

Tänud info eest! Sai Tirestaris rehvid üle käidud ning probleem lahenes-vibratsioon kadus ja autoga saab lõpuks ometi normaalselt sõita.

Tervitused!
Viimasel ajal raadios see firma muudkui kuulutab, et tulge Toyo rehve ostma. See tuletab meelde, et olen teile võlgu firma nime, kes oskab 3 korda järjest alla panna viskavad uued (!) rehvid:

REHVID PLUSS OÜ

Rehvid ostetud Tartu esindusest, kuid kogu vaidlus käinud Tallinna omanikega. Seega väljatöötatud poliitika suhtlemisel kliendiga on üle Eesti ilmselt sama.
Tarbijakaitse komisjon (TK) tegi asjas 2 otsust, viimase 14. veebruaril.

*) Põhimõtteliselt keeldun uskumast, et suurem rehvidega tegelev firma ei saa aru, et rehvid viskavad. Samale arvamusele jõudis ka TK:
"Rehvide müügi ja paigaldamisega tegelev ettevõtja pidanuks rehvide puuduse tuvastama kohe, kui tarbija probleemiga kaupleja poole pöördus"
Arvan, et esimest korda, kui alla satub ülemääraselt viskav (üks) rehv, võib arugi saada ja ei ole mõtet pilli lõhki puhuda. Näiteks, tasakaalustamisel pannakse rehv pinki, kate peale ja jääb seisma ning egas siis rehvi seal pingis kogu aeg ka töömees jälgi, kas loperdab. Töömehel pikk päev jne. Egas siis uut rehvi hakka kohe kahtlustama, et jama. Kui sulle seda aga tehakse 3 korda järjest ja viimasel korral avastad need tagateljelt, kaob igasugune naljatuju. Täpsustan, et firma ise kirjutas, et viimane kord nende juures käies avastati vigased rehvid nii, et üks vigane ees ja teine taga. Kuid tagasi sain auto nii, et (uued) vigased tagateljel. Olen mitmel korral küsinud Rehvidplussilt, miks nii, kuid sellele vastust ei saanud.

*) Lisan, et TK ei tee otsuseid päris omakeski, võetakse komisjoni ka autondust tundev inimene. Seda ka siin, 14.02.2022 otsus asjas 19-1/21-10170-037.

*) Oluline siinlugejatele on ka, et teatavates tingimustes on kliendil õigus küsida nõu teistelt ekspertidelt ja siis vastav ekspertiisitasu kauplejalt tagasi küsida. TK otsuses:
"arvestades, et tarbija pöördus kaupleja juurde pärast rehvivea avastamist ning kaupleja viga ei avastanud ja rehve kohe ei asendanud, oli tarbija poolt rehvide puuduse tuvastamiseks ja puuduse fikseerimiseks asjatundja abi kasutamine vajalik ning asjakohane..... Komisjoni hinnangul on tarbija tehtud kulu ekspertiisile põhjendatud ning see tuleb kauplejal
tarbijale hüvitada."

*) Vaidluse faktiline alus oli viskamisnumbrid Hunteri pingis. Firma on ühes kirjas mulle ja teises kirjas TK-le avaldanud mõõtmistulemused. Rehvidpluss
teavitas mulle "Vasak esimene 165NM ja parem tagumine 135NM. ". Ise teadsin, et minu juuresolekul tehtud mõõtmised mõõdavad jõudu ehk väärtust njuutonites. Ka kirjas TK-le kirjutab kaupleja mõõtmistest njuutonmeetrites. Ülejäänud firmad, kellel on Hunteri pink Tartus (A-velg ja Baltyre), mõõdavad seda näitu njuutonites või kilogrammides. Nii, et kui teil peaks olema vaidlus selle kauplejaga, siis küsige, mida nad mõõdavad NM-ides.

*) Kuna asjaolud olid kentsakad, siis soovisin rehvid üle anda (enne vaidluse alustamist TK-s) vaid nii, et saan vastu praagiks tunnistamise dokumendid. Enne vaidlust TK-s me sellega kokkuleppele ei saanud. Kui aga TK-st tuli kiri kauplejale, et leidke aeg testimiseks, saabus kauplejapoolne vastav soov kohe. Ühesõnaga, TK sõnadel on kaalu.
Enne vaidlust TK-s tegi nendele rehvidele ekspertiisi Bridgestone tehaseesindaja, kes peaks need rehvid utiliseerima ja andma paberi neile vastu. Kuid see ei sobinud kauplejale, sest neid pole juures olnud. Kuid peale TK-poolset soovi rehvidele ekspertiis teha, tuli kohale seesama BS-i tehaseesindaja, tegi minu juuresolekul testid ning Rehvidpluss esindajat ei tulnudki. Igasuguseid konkse visatakse tarbijale ette, et sellel kaoks õiguse tagaajamise isu.

Mida peab eraldi märkima, et vastuskirjas TK-le nimetab Rehvidpluss eelnevaid mõõtmisi neid spetsiaalpinke omavates firmades "ekspertiisideks" (jutumärkides). Sinna sisse käib siis ilmselt ka BS-i tehaseesindaja tehtud ekspertiis.

*) Vaidlus TK-s oli pikk, sest mingil põhjusel "kadusid" 1. istungiks minu mingi osa dokumentidest kuhugi ära seal komisjonis ja vormistati otsus muus nõudes ja dokumentide alusel. Mainime, et TK samas asjas asja uuesti läbi ei vaata, ainult mingis teises nõudes. Seega jäi TK poolt ütlemata, kas tarbija ostu eeldused on olulised või mitte - kas tarbija on rahul, kui saab 4 rehvi asemel 2 rehvi. See on pikk jutt ja ei ole mõtet siia kopeerida.

*) Võite rahumeeli siinolevat reklaamida, kõik siin on tõene. Minu meelest peavad sellised müügiprotsessid saama avalikuks.
Väljavõte Rehvipluss kodulehelt:
"Rehvid Pluss on rehvide müügiga tegelenud aastast 2007 ning seetõttu teame hästi, kuidas valida oma tootevalikusse parimad tootjad, kuidas leida parima hinna-kvaliteedi suhtega rehvid, kuidas pakkuda parimaid hindasid ning kuidas tagada tipptasemel ostukogemus ka siis, kui otsustad osta rehvid internetist."
Panen lähiajal need 2 rehvi osta.ee-s müüki, vaatame palju siis pakutakse.

(olen seisukohal, et kõik sellise jooksutamisega kaasnevad kulud peaks asja põhjustav pool kompenseerima. Vastati, et tegelen väljapressimisega)

Häid (rehvi)valikuid,
Ahti Põder

Muudetud 10.04.22 19:45

pane video,siis teised ka näevad kuidas ja kui palju viskavad

Ei ole kahjuks panna, olemas vaid Bridgestone'i tehaseesindaja inspekteerimisakt. Seal numbreid pole.
Kirjas "Rehvid on tehtud kasutuskõlbmatuks".

Minul näiteks polnudki asi rehvides. Oli kerge vibra sees ca 100km/h pealt. Ostsin uued veljed (õnneks nii kui nii eelmine velg ei meeldinud) ja kõik uued Yokohama rehvid ja ikka oli kerge vibra. Pärast selgus, et kardaani muhvis oli paar mõra sees, sai kardaani muhv vahetatud ja igasugune vibra kadunud.

Kui ma ka varem olen selle firma kodulehelt pakkumisi vaadanud siis edaspidi oskan aega kokku hoida ning sõprade kolleegidega rehvijuttu ajades neid hoiatada ebameeldiva kogemuse eest. Kuna valikuid turul palju saab kasutada muretult reeglit - parem karta, kui kahetseda.

Minu juhtumi valguses on huvitav lugeda ja mõtteid tekitav artikkel:

https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2019/11/04/kiiresti-aren
ev-ja-suurte-plaanidega-eesti-ettevote-otsib-investoreid

Äriõnne neile.

Mina olen sealt rehve ostnud ja ilmselt tuhanded teised inimesed ka ning taolisi probleeme ei ole esinenud. Seega mõttetu on ühte firmat maha teha üksikjuhtumi baasil. Teema tasakaalu huvides võiks siin ka müüjapoolsed kommentaarid olla.

Ilus ju oleks, aga see pole ajakirjandus, vaid vaba foorum:P Ma siiski ei tahaks uskuda, et "süvariigi käepikendus" Tarbijakaitse sooritas rahvusvahelise ulatusega operatsiooni süütu edasimüüja vastu. Ehk uut sealt ilmselt ei selgu.

Kiidan siitpoolt pettunud klienti, kes praaktoodet alla ei neelanud, vaid oma õigused maksma pani.

Praaki juhtub kõigil. Kliendile loeb väga palju, kuidas müüja praaki lahendab. Praegu ei paista küll, et neil oleks olnud soov asja lahendada. Aga see võib olla ka taotluslik infoesitus, eksole (viitan siin Ukraina boršile, eksole).

Teeme ühe naiivse arvutuse, sest ainult arvud loevad.
Kaupleja andis teada, et Bridgestone'i praaksuse protsent on 0.1% ehk 1/1000. Lähtume sellest ja Rehvid Plussi antud infost, et neil selliseid teisi juhtumeid ei ole olnud. Seega võime eeldada, et kaupleja sai tootjalt nn harju keskmise partii. Oletame, et kaupleja hoiab rehve korrektselt, nagu ta on toonitanud mulle.
Kui suur on tõenäosus, et 4-st rehvist 4 on praagid?
Vastus: (1/1000) astmes 4 ehk 1 võimalus 10^12-st (10 astmes 12).
Ma ei tea kindlalt, mitu rehvi minu auto alt on läbi käinud, kaupleja jutu järgi 6 tk. Kuna terveks olemise tõenäosus on 999/1000, siis ei muuda see eriti mängu.
Seega keskmiselt iga 10^12-s (10 miljardit) BS-iga sõitev auto saab korraga alla 4 praakrehvi.
Aga me pole arvestanud sellega, et enne minu auto alla jõudmist on seal tõkkeks ees professionaalne rehvitehnik, kes suurema enamuse praakrehvide allapaneku suudab ellimineerida. Ta peab siis iga rehvi korral mitte aru saama, et rehv on praak. Oletame, et tõenäosus praakrehvist mittearusaamiseks on alla 1/10. Siis 4 rehvi korral alla (1/10)^4 ehk vähem kui 1 võimalus 10 000-st.
Et autole jõuaksid alla praakrehvid, peab realiseeruma nii praakrehvide komplekti tõenäosus kui ka rehvitehniku praagi läbilaskmise tõenäosus - need korrutatakse.

Saime, et tõenäosus on alla (1/10) astmes 16.
Selle peame veel omakorda läbi korrutama tõenäosusega, et 2 praakrehvi peavad sattuma just tagateljele ja 2 tervet esiteljele.

Reaalses elus selline tõenäosus juhtuda ei saa s.t. ei saa öelda, et "ikka juhtub", vaid kusagil on midagi valesti - matemaatika ei valeta.

Ma ka tahaks kauplejalt teada, milline osa neist tõenäosustest ei ole õige.

ma ei viitsi lugeda igasugust jura ja mingeid akte.soovin konkreetset videot! mingi järjekordne lambiteema!

Ma sain mõned aastad tagasi samast Tartu töökojast ka terve laari kõveraid rehve. Olid mingid hiinakad. Käisin veel mitu korda seal asja klaarimas. Esiti "remonditi" rehve nii, et lasti sisse suur ülerõhk, mis oleks pidanud nad sirgeks tegema. Hiljem vahetati küll kaks tükki välja ja tasakaalustati veel rattaid aga päris korda ei saanudki. Ma ei viitsinud jantida ka. Auto läks müüki ja ostja seda väikest vibrat vist ei märganudki.

Muudetud 12.04.22 15:03

Bridgestone teeb enne praakrehvide hävitamist mõõtmised, dokumenteerib ja mõõtmistest pildid, videosid ei tehta, polevat vajalik. Seega ei ole ka mul neid.

Eespool toodud naiivne arvutus tõestab, et saada juhuslikult 4 sellist praakrehvi, on tõenäosus nii väike ehk sisuliselt võimatu, siin ei ole midagi vaielda.
Kui oleks tegemist "lambiteemaga", siis näidake ette mõni teine rehvifirma, kelle töökojast saab osta ja on võimalik 3 korda välja sõita nii, et auto all on sellised (nn Premiumklassi) praakrehvid, mida ka tootja tunnistab praagiks.
Kui Rehvid Pluss 3 korda on suutnud sellist teenust pakkuda, siis ütleb see kõnekalt teenuse kvaliteedi kohta.

Põhiprobleem tänapäeval on see, et kui avastad lõpuks sellised praakrehvid auto tagateljelt ja kuigi koheselt on enda jaoks selge, millega on tegemist, siis ei saa sa seda avalikult välja öelda, sest siis võidakse seda tõlgendada laimuna jne. Pead napakalt palju vaeva nägema, et oleks mingigi tõestus.

Mind tõepoolest huvitas, kust karuaugust sellised rehvid pärit on ja miks selliseid Eestis müüakse. Sain vastused. Bridgestone'i ostma minnes on ostja loomulik eeldus, et paned alla ja "unustad". Mingitest loperdistest ei oska unistadagi.
Tänud vastajatele.

tekib kahtlus, et mingi aegunud loppi vajunud partii on riiki toodud odavalt ja müüakse premium pähe

miks ajad asja meelega keeruliseks! kui ise ei saa video tegemisega hakkama,siis lase teistel teha! mis puutub siia üldse bridgestone!

Eesti turg on nii väike ja kasumiahnus nii suur, et otsitaksegi igasugu auke, kustkohast midagi odavalt kätte saada, sest otse tehasest ja tehasehindadega meie pisimüüjad oma kogustega ei konkureeri.

63amg tundub kuidagi isiklikult puudutatuna teemast olevat. Miks peaks keegi hakkama ise videot tegema ja seda kuskil hoidma kui isegi kaupleja ei vaidlusta Bridgestone esindaja otsust.

Odavam ja mainele parem oleks kui kaupmees ennem kauba üleandmist veenduks, et see oleks korras (tehas tavaliselt asendab kauba või saadab miinsuarve). Või siis lohakatele töömeestele asendus leida, firma visiitkaart ikkagi.

https://jvis.ttja.ee/modules/tarbijavaidluskomisjoni-otsused
/avalik?search[company]=rehvid

ei ole midagi isikliku! tahan sportlikust huvist näha kui palju rehvid viskavad

Kahjuks ei saa videot enam teha, praakrehvid on läbi torgatud ja ära antud, viimasel korral tehaseesindajale. Ilmselt võis jääda vale mulje, et praakrehvid on minu käes.
Võrreldes 2 korras rehviga oli laperdamine pingis korralik, vahe koheselt näha. Olen arvamusel, et rehvitehnikul on praktikale toetudes kohe näha või peab tekkima kahtlus, milline rehv ülearu viskab. Kõik minu käes olnud 4 praakrehvi laperdasid pingis enam-vähem ühtemoodi, 2 tervet oli vaiksed, vahe oli suurelt silmnähtav. Kaupmehe jutu järgi oli praakrehve 4, võib-olla vaatasin tegelikult 2 praakrehvi kahel erineval korral, tõestust 4-st erinevat rehvist pole. Jäädes versiooni juurde, et oli 4 praakrehvi, siis tõepoolest, laperdasid suhteliselt ühtemoodi.