Antud auto käivitub külmast peast vaid "Quick stardiga". Seni kuni mootor on soe-käivitub ilusti. Ise kahtlustan eelsüüteküünlaid.
Ehk oskab mõni asjatundja panna diagnoosi(d).
Võite julgelt siin teemas lahmida!
Tänud!

Eelsüüteküünalde vahetus, tee ise või maksa Karla autole. Jõudu.

Oeh, see mis vaba teema all toimuma hakkas, ongi põhjus, miks Deus lahmimise üleskutse järel teema lukku pani. Lahmimisele siin kohta ei ole ja kui ei soovi, et teema uuesti lukku läheks, ärge siin seda tehke.

Teema ise on veidi keerulisem. Eelsüüteküünlaid on lihtne kontrollida. Lihtsalt kapott ülesse ja testriga mõõdad, kas tuleb vool latile või ei tule (olenevalt mootorikoodist ei pruugi enne detsembrit enam sinna voolu tullagi;). Kui ei tule, kontrolli releed. Kui tuleb, siis latt maha ja küünalde takistused. Kui leiad vigase küünla ja probleem laheneb, anna ka siia tagasisidet. Kui probleem ei lahene, aga küünalde osas jääb pisimgi kahtlus, siis küünlad välja ja vaata, et need ka visuaalselt töötaks. St et läheksid punaseks täies ulatuses. Igasugust pornot näinud elu jooksul, kus takistus on olemas, aga küünal ei tööta või soojeneb vaid osaliselt. Oleks tore, kui sellega probleem laheneks. Küünalde probleem võib olla ka kaasuv, sest kui mootor päris kohvi pole juba, võiks see käivituda praeguste ilmadega ka ilma küünaldeta, KUI kõik muu on korras.

Teise asjana kontrolli üle, et ega seal õhku pole (võtab õhku sisse pumbast või suvaliitmike vahelt, tüüpviga paljudel diislitel, eriti vanaks saades). VAGidel on tavaliselt kusagil ka mõni läbipaistev toru, aga kui pole, võib sinna kontrolliks ise läbipaistva filtri vahele panna, hoiab ära palju mõttetuid küsimusi tulevikus. Õhu puhul juhtubki nii, et kui viimasest käivitamisest juba palju aega möödas, vajub kütus tagasi ja stardiabiga veab nii palju ringi, et jõuab ka kütus juba pihustiteni. Sooja mootoriga pole lihtsalt jõudnud veel tagasi vajuda. Reeglina on probleem liitmikes, aga kui on pumbas, saab hakkama ka odavalt: pane tagasivooluklapp voolikule vahele:)

Paraku on sellel mootoril veel mõnigi loll häda ja enamus diislite halvast käivitumisest on seotud hoopis liiga hilise pritsenurgaga (mootor käib siis hästi ilusa häälega, pehmemalt). Põhjuseid sellele on palju.

Kõige ohtlikumad ja suht levinud põhjused: hammasrihm on juba veninud ja kohekohe purunemas. Algul viskab üle ühe hamba (ja tekivad need kirjeldatud käivitusprobleemid). Edasi on juba loto, kas puruneb või viskab veel mõne hamba jagu edasi ja siis on fifty:sixty, kas klappidest saavad riisikad või veel mitte. Rihma purunemisel kindlasti saavad (ühelgi neist mootoritest pole kaitset selle vastu, nt projekteeritud nookurite katkemine nagu mõnedel Fordidel vm).

Teine loll häda on neil väntvõlli otsakiilu purunemine. Mõnikord paistab see ka visuaalselt tühikäigul (loperdab kergelt). Jällegi aja küsimus, millal järgi annab.

Kolmas lollus on seotud eelmise rihmavahetusega, mis on tehtud nö säästuversioonil, ehk siis nukka/vänta paika ajamata (et ei peaks nukaratast koonusest lahti laskma) või veel hullem, et fikseeriti asendid ära vana (veninud) rihma järgi. Mulle üks vanem inimene rääkis hiljuti, et isegi kusagil telekasaates õpetati hammasrihma vahetama nii, et lõikad esmalt maha rihma välimise poole (pikuti, ehitusnoaga), lükkad sealt uue rihma peale (läheb ju õigetesse hammastesse!), seejärel lõikad vana rihma lõplikult läbi ja lükkad uue juba õigesse asendisse. Selliseid asju võib (äkki isegi?) teha mõnel vanemal bensukal (kus nagunii süüte ajastust tuleb sättida) või automaagiliselt reguleeruva ajastusega pumpade puhul, aga need kõik on erandlikud näited ega ole seotud praegu selle mootoriga. Aga mõistlik on ikkagi sõita korras autoga ja see tasuks välistada.

Üsna suure tõenäosusega saab selle probleemi nende vihjete abil juba lahendatud ja need kõik on vähese vaevaga järgi kontrollitavad asjad. Väike võimalus, et ootab ees ka pumbaremont, aga siis pole kah muud teha, kui vuttvutt töökotta, sest nii lihtsate küsimuste küsija siin ise midagi ei tee. Ka mina lasen teha pumbatöid nendel, kes harjunud autot remontima valgetes siidkinnastes.

Pilt on ühest VAGi mootoriga Volvost, mille kunagi Rootsist tõin ja ARKis ettenäitamas käies purunes pumbarihm:) Õnneks mitte nuka-vändarihm. Alati kontrollin kõik sellised asjad kohe peale ostmist üle, aga sellega ei jõudnud kodunigi:)

Sellel autol on nn. tooreklapp. Kui selle tross katki siis külma ilmaga on isegi tervete küünaldega käivitamine vaevaline, eriti kui pritsehetk hilisevõitu. See vända hammasratta lahtitulek on NSR legend. On olnud mitu sellise mootoriga liikurit, praegugi üks kollane bussike :) ja pole ühelgi seda probleemi olnud. See tekib sellest et lohakad omanikud pole vahetusel korralikult kinni keeranud ning igasugune keermeliim seal vahel on saadanast. Tuleb õige momendiga kinni tõmmata + pool pööret vägise otsa. Ise olen vanakoolimehena üldse tunde järgi pingutanud, seda võid teha kui on kogemust. Võib ka ajutiselt pritsehetke varasemaks keerata, siis käivitub paugust aga kaua nii sõita ei tohi. Kolvid ja klapid ei pea kuid võivad läbi põleda. Pikk jutt s... jutt. Võiksin nendest 1.9 diislitest ja nendega (ümber)tegemistest viitsimise korral raamatu kirjutada :))) Aga olen vana ja laisk :)

Muudetud 04.03.26 21:33

Minul on näiteks õnnestunud osta üks sellise laperdava vändarattaga/katkise kiiluga (juhuslikult just sama 1,9L 50kW) Transporter, aga see viidi venemaale ära veel enne, kui jõudsin probleemiga tegelema hakata (mootor ju töötas). Üldistus on tehtud puhtalt oma sõprusringkonna diislite remontimisega tegelevate firmade kätte jõudvate autode pealt, kuigi tähte närides pean tegelikult nõustuma, sest probleem pole mitte kiilus endas, vaid kusagil mujal on midagi valesti läinud ja see on pigem tagajärg.

Ma ei tea, kas seda saab ka neile mootoritele üle kanda (parimaks vastuargumendiks on vast automootori raskem hooratas), aga sarnane kiilu-koonuse lahendus on kasutusel ka enamikel paadimootoritel, millel kiilupurunemised on oluliselt sagedasem probleem. Jällegi, selle probleemiga ei puutu kunagi kokku need, kellel on paadimootor iga-aastaselt kasutuses, hooldatud jne. Kiilud lastakse ribadeks ainult ühe konkreetse tegevusega - käivitamisel eetrit kasutades:)))) Järgmine probleem tekib neil, kes kodus ise remondivad ja hooratta kinnitamisel selleks piisavalt njuutoneid ei saa kasutada (vajab üsna täpselt reguleeritavat ja võimsat "käristajat"). Nii need müüdid sünnivadki, nagu kiil oleks probleem, kuigi tegelikult ju pole...

PS: pikk jutt ei ole sitt jutt. Keda ei huvita, need ei loe ka lühikesi. Kui raamatut kirjutama ei hakka, jaga neid kogemusi kasvõi siin foorumis. Ühel päeval leiab ChatGPT selle info ülesse ka siit ja sellest on abi kellelegi, kes isegi ladina tähestikku ei tunne.

PS.
Lisan juurde et enda autost lugupidav inimene ei kasuta kunagi eetrit. Minu jaoks on selline teguviis võrdväärne teisele inimesele rusikaga näkkulöömisele.
Selle asemel avastasin, tuleb kasutada seda- annab samuti kohese käivituse ilma kuvaldaga vastu kolbe peksmata, käivitub pehmelt:
https://www.soodsamalt.ee/p/EmWLqaWe/putukamurk-supercobra-l
endavate-putukate-vastu-400ml-1

Õhk süsteemis tavaline.
Kütus vajub ära seismisega ja tõmbab õhu sisse kusagilt. Pumbad väsinud ja ei jõua seda kütet starteri kaasabil piisavalt suure nivooga üles pumbata. Üldiselt autot järgi vedades või jah spreiga läheb sellel juhul käima kuna pöördeid saab juba rohkem ning pump suudab ka toota piisavalt siis.

Ei teadnudki et teema vahepeal lukku läks.
Täna sai lõpuks eelsüüteküünlad vahetatud ja -voi'la- masin käivitub nii nagu peabki. Sellega nüüd korras.
Soonrihm ilmselt veninud ja alguses vilistab.
Uued rihmad ostetud ja nüüd lähevad need vahetusse.
Järgmine probleem on nn. "tooreklapiga".
Kui mootor soe ja klappi kinni lükates hakkab mootor puterdama ja vahepeal koguni sureb välja. Ei tea,mis seda võiks põhjustada?
Seniks tänud kõigile kaasamõtlejatele!

Muudetud 19.03.26 21:12

Pritsenurk on hiline, "toore" eesmärk on muuta käivitamisel "süüdet" varasemaks. St praegu siis "tooreklapp" tõmbab pritsenurga enamvähem õigeks. Sooja mootoriga saab hakkama ka liiga hilise pritsenurgaga. Kui mootor pole kohvi ja pritsenurk oleks õige, siis oleks käivitunud ka mittetöötavate eelsüüteküünaldega, eriti veel "tooreklappi" (millel klapiga küll mingit pistmist pole:) kasutades. Juba kirjutasin sellest, et hiline süütenurk võib olla ohtlik, st viimane hetk enne rihma purunemist, sest see nurk ei lähe hiliseks iseenesest või juhuslikult. Kõige sagedamini lähebki just pragulise hammasrihma tõttu (viskab ühe hamba üle). Ise ei julgeks sellist autot käivitadagi ENNE, kui see võimalik viga on välistatud. Neid võimalikke põhjuseid süütenurga hilisemaks kukkumisele on terve käputäis. Kuni selleni, et keegi unustas viimati rihma vahetades ja pumpa õigeks keerates poldid lahti:)

Järgmine samm ongi rihmade vahetus.
Febi Bilsteini rihmakomplektis oli pinguti vale.
Tellisin Starki pinguti.Järgmine nädal on see ehk kohal.