Kellele ema kellele tütar ja tean isegi meest kellele mõlemad. Eks ta ole rohkem maitse asi ja jääb ilmselt vaidlusobjektiks väga pikaks ajaks.Hetkel ei ole ka kuulda olnud mingitest gardinaalsetest läbimurretest kummagi tehnoloogia arenduses mis võiks muuta ühe või teise pooldajate hulka. Ise olen diisli pooldaja ja ei näe hetkel vajadust oma eelistuse muutmiseks. Olen suht rahuliku sõidustiiliga ja seega sobib diisel minule rohkem.
Minuarvates pole seda madala otsa suhtelise jõuetuse puhul erilist mõtet eristada diisel- ja ottomootorit. Enamusel mootoritel on üks ja sama üldine käitumisloogika. Tahad võimalikult lamedat momendi- ja võimsuskõverat, siis on maksimumnäitajad kaugel selle mootori tegelikest maksimumvõimetest ja vastupidi. Tahad suurt maksimumvõimsust selle mootorimahu kohta, siis ei ole graafikud enam nii lamedad. Nii, et tahad bensumootoriga võrreldava üldise minekuga diiselmootorit, tuleb selle võimsust tõsta ja sellega saad kaasa ka madala otsa suhtelise jõuetuse. Nii, et nokk kinni, saba lahti ja saba kinni ja nokk lahti. Selleks, et kahte head korraga saaks tuleb väljakäija juba suuremad ja veel suuremad summad. Nii,et kõik on tegelikult rahas kinni - saab ja on võimalik, aga see ka maksab vastavalt. Nii, et ühe üldlevinud tänavasõiduauto puhul pole eriti mõetet sellest rääkida - ma pean silmas seda, et saab kahte head korraga.
to K3mik4l, tegemist on jah automaatkastiga, Tiptronic. Väga võimalik, et viga on tõesti kastis endas aga bensuka ja automaatide peal seda ei täheldanud.
to siilionu, sooja hakkab puhuma juba esimese paari-kolme minutiga. Väidetavalt pidi kliimaseadmel olema mingi lisa küttespiraal.
Seda üle 120 km/h kiirendamisel võtsin võrdluseks eelmise auto, 2.0 Avensis Automaadi. Samal kiirusel gaas põhja ja kickdown vahetas käigud alla + O/D nupp offile vajutades sai veel lisa pöördeid ning möödaminek läks lausa lennates.
Praegusel masinal see Tiptronic ei lase tavaliselt üle ühe käigu alla ise vahetada (paras mänguasi on, suht mõtetu asi) ja kickdown töötab ka tunduvalt erinevalt. Ajasin selle muidugi kohe diisli kaela sest diisli pööretevahemik on teine.
To K3mik4l, kiirendamisest üle 120-ne veel niipalju, et ega mul selleks üldiselt vajadus puudub. Pigem oli see alguses kui auto sain üks test, et näha ja tunda kui erinevalt ta võrreldes bensukaga käitub, nii et moraali pole mulle vaja lugeda ;)
See ammu loetud, ja sealt selgub ka kumb auto teeb vähem tööd, ja miks, asi pole kütusekuluga küll seotud, vaid just selle pöördemomendiga- mõni saab ehk isegi sellest aru- et mis see kw ikkagi tähendab, kui selle hoolikalt läbi loeb.....
Seleta siis lahti ka, mida see kW tähendab? Vatt (W) on võimsusühik, mis iseloomustab meie puhul jõuallika võimet teha sekundis 1 džaul (J) tööd. 1 J omakorda on töö hulk mille teeb suunatud jõud 1 njuuton (N) 1 meetri (m) jooksul. Et nüüd viia auto kiiruselt 0 näiteks kiirusele 100 km/h kindla aja (näiteks 10 sek) jooksul, on vaja teatud võimsust (jõuallikas peal olema võimeline piisavalt palju tööd tegema). Võimsus aga ei ole sisepõlemismootori puhul midagi muud kui momendi ja pöörlemissageduse korrutis. Sama võimsuse võib saavutada nii madalamomendilise kuid kõrgeid pöördeid kannatava, kui ka madalapöördelise kuid kõrge momendiga mootoriga. Asja teeb keeruliseks momendi ja võimsuse muutumine pöörete muutudes, seega on lihtsam ette kujutada, et autol on variaator ja mootor töötab kogu aeg samadel pööretel (so ka sama momendiga ja samal võimsusel). Timmides nüüd bensukal ja diislil pöörded selliseks, et arendatav võimsus on sama (mootori pöörded ja moment on loomulikult erinevad), kiirendavad nad muude tingimuste (mass, veeretakistus, õhutakistus, ülekandekaod jne) võrdsuse puhul identselt. Mõõtes momente tagaratastel, avastame, et ka need on võrdsed.
Mingis mõttes on muidugi katsetajal õigus, so diisel teeb tõesti vähem tööd. Aga see pole (otseselt) seotud momendiga madalatel pööretel, vaid kasuteguriga. Kuna diisli kasutegur on parem ja kasutegur omakorda on kasuliku töö ja kogutöö suhe, siis võime öelda küll, et bensiinimootor teeb samal (kasulikul)võimsusel rohkem kogutööd.
/Timmides nüüd bensukal ja diislil pöörded selliseks, et arendatav võimsus on sama (mootori pöörded ja moment on loomulikult erinevad), kiirendavad nad muude tingimuste (mass, veeretakistus, õhutakistus, ülekandekaod jne) võrdsuse puhul identselt. Mõõtes momente tagaratastel, avastame, et ka need on võrdsed./
-Lugedes eelpoolmainitud artiklit ei pea see väide paika, kiirendab kiiremini see, kelle momendikõver on "soodsamas"asendis.
Tegelt seal tghg lehel üpriski segaselt ja vastuoluliselt seletatud, isegi erinevate alalõikude pealkirjad on üksteisele vasturääkivad. Mina sellist üllitist küll kellegile õppevahendiks ja eeskujuks ei tooks. Pealegi lähtub seal kogu jutt ameerikamaa suuremahulistest bensiinimootoritest, mida seal ainukesena "mootoriteks" peetakse.
Ning see paremini kiirendamise väide samuti täiesti vildakas, nagu "katsetajagi" rääkis. Eeldatakse justnagu, et olenemata mootori iseärasustest sõidab nendega ikka üks ja sama idioot, kes kasutab ikka ühtesid ja samu pöördeid, missest, et mootor on hoopis teise iseloomuga.
Mis töö tegemisse puutub, ma kahtlustan et 1000kg auto kiirendamiseks 80-120 kmh tuleb ikka sama hulk tööd teha nii bensu kui diiselmootori korral. Peab ikka füüsikavalemid välja otsima kuskilt:)
Ära mõtle niipalju sellele kiirendusele, mõtle näiteks läbitud vahemaale- Lõpuks taandub kõik effektiivsusele, ehk mõõdaks seda, mitu pööret teeb mootor antud vahemaa läbimiseks, ja palju kulutab ta antud aja jooksul energiat. Saab mõõta tulemit- ehk vahemaad mis läbiti mingi aja jooksul teatud raskust "vedades"- siis oletame et mõlemad on suutelised läbima selle n vahemaa, n ajaga- tehtud töökogus-tulem on alati sama, kuniks aeg, kaal ja teekond on samad olenemata mootori tüübist või millegist muust? peale selle saab mõõta mootori enda tehtud tööd selle tulemi saavutamiseks- erinevused tekivad autode puhul juba sellest et mootorid on eritüübilised, sealt edasi- kasutatakse erinevaid ülekandeid jne.
No ma mõtlesingi et põhimõtteliselt tuleb tsemendikoti viimiseks treppimööda viiendale ikka samapalju tööd teha, ainult et suuremal mehel on kergem seda tööd teha :)
Mis k.radi momendikõverast sa räägid, kui mu eelmine lause ütles, et kujutame lihtsuse mõttes ette, et autodel on variaatorkast peal? So oletame, et kast hoiab kogu aeg parima momendiga pöördeid. Et misasi siin siis vildakas on?
mirckile:
sama silindrimahuga diisel omab sisepõlemismootoriga sama võimsust siis, kui turboülelaadimist kasutada. Kuigi "mootori enese sisse" kaob tänu madalamatele pööretele vähem tööd, tuleb tööd teha ka turbokompressori ringiajamiseks ning vahejahutiga kompressoritel ka õhu jahutamiseks.
To bla
kiired, säästlikud ja nobedad, aga ka kallid;)
Tegelikult on see speedster bro, kuigi see minu toodud lingis olev kollane auto võttis isegi sellest 2X vähem kütust- siiski, kiirendus oli kehvem.. Muidugi oli töömaht umbes 500m3 võrra väiksem, kaalu vähem samuti
Kõik on sisepõlemismootorid minuteada, nii vankel- diisel- kui bensiinimootor?
Ja mitte tänu madalamatele pööretele ei kao seda mootori sisse, vaid tänu tema erinevale tööprintsiibile- millest tulenevalt on mootor effektiivsem, millest tulenevalt on võimalik madalatel pööretel suurt jõudu kasutada, millest tulenevalt on väimalik erinevat ülekannet kasutada mootori ja rataste vahel, millest tulenevalt.....
Ma spekuleerin et ülekannetesse pöörete erinevuse tõttu pidama jääv energia ei ole bensu ja diisli erinevuste puhul määrav, pigem on selleks sama töö tegemiseks kuluv väiksem energiahulk diisli puhul, mis tuleneb ikka mootori erinevusest võrreldes bensukaga. Keegi enne mainis juba seda, energia tööks muundamise efektiivsused on erinevad.
Seda küll, ja see võimaldabki kasutada erinevaid ülekandeid- on ju võimalik sõita diislida see ükstaspuha, mis vahemaa palju ebaeffektiivsemalt, kui bensukaga. Sõidame näiteks kilomeetri diisliga 1 käiguga ja sama maa bensukaga 2-3-4-käiguga, siis tulem on see, et diisel oli palju ebaeffektiivsem.
Tegelikult pole diisli kõrgem kasutegur mitte niivõrd erinevast tööprintsiibist tingitud vaid põhiliselt suuremast surveastmest. Kui sisepõlemismootoris saaks kasutada sama suurt surveastet, oleks ka tema kasutegur diisliga sarnane. Sisepõlemismootoris paneb bensiini madal oktaanarv surveastme tõstmisele piiri ette.
Diisli suurema pöördemomendi kohapealt seda, et spetsides antakse mootori pöördemoment, auto liikumisomadused määrab siiski vedavate rataste pöördemoment. Kuna bensuka max pöörded ja sellest tingituna peaülekande ülekandetegur on erinev, ei ole momentide vahe ratastel sugugi nii suur kui mootorite momentide vahe.
Õigus, momentide vahe on suurem teinekord diislil teinekord bensukal. siinkohal ongi hea näide näiteks see 5 käiguga 80-120km/h. kolmanda käiguga on arvatavasti pöördemoment ratastel bensukal parem..
Ag aoskad sa seletada, millest tuleb diisli esuure surveaste;)
Kas mitte sellest, et mootori tööpõhimõte on erinev bensuka omast;)
lollus. diisel sisaldab lihtsalt rohkem kaloreid, kui bensiin. sisaldab rohkem energiat noh, dumbheads.
ehk - kui diisel teeb VÄHEM tööd, siis saab see tulla vaid väiksemast pöörete arvust (no maanteel sõites on ju kulud palju sarnasemad, kui linnas).
teisalt, sisaldab liiter diiselkütust lihtsalt rohkem kaloreid kui liiter bensiini:
diisel: 9748.27
bensiin: 8289.34
Ainuke soojusmootoritest arusaaja on xil. Teised peavad küll kooli tagasi minema ja füüsika ning keemia selgeks tegema.
Katsetajal on tõsised raskused protsentarvutusega. Kõik orgaanilised vedelkütused on enam vähem sama kütteväärtusega. Miks see nii on saate teada keemia tunnis. Füüsikast soovitan soojusmootorite kasuteguri arvutus selgeks saada. Käigukast ei puutu asjasse. See vaid jõumomendi muundur ja kindlasti ühest väiksema kasuteguriga.
See, et Xil nimetab diislit- diisliks ja bensukat sisepõlemismootoriks teeb tast mootoritest arusaaja?;)
Protsendiarvutus oli selline kuna osad bensiinid, mida meil ei müüdagi(seepärast ütlesin LIGI!), on märksa suurema kütteväärtusega, see, et bensiin on suurema kütteväärtusega on üldtuntud tõde. Käigukast puutub vägagi teemasse, kuna see on autode puhul see, mis mootori kasulikkuse nn. töösse laseb- st. diislit võib oluliselt mitteeffektiivsemalt kasutada kui bensiinimootoriga autot- sama maa on võimalik läbida kasutades erinevaid ülekandeid.
Mirckile veel- Millest tuleb väiksem pöörete arv- see ei tule kohe mitte sellest, et diisli kütteväärtus on väiksem või võrdne bensiini kütteväärtusega, vaid tema erinevast tööprintsiibist- muide minu autoga samaväärne bensukas võtab maanteel ca 6-7l sajale, mul ca 4,3-4,5l/100-le, pole see maanteevahe midagi niipalju väiksem, tihti kipuvad paljud võrdlema bensuka maanteesõitu diisli keskmise kuluga.
Katsetaja. Teie pole vist kuulnudki mis asi on kasutegur, mis on jõumoment, mis on takistusjõud. Lugege veelkord xil-i. Võtke ometi kord elus ka mõni raamat kätte ja tehke põhitõed selgeks. Kurb. Mina ei saa aidata.
nojah, mõni käib jaamades, kus paaki tangitakse KILODES, ma seni olen bensiinijaamades LIITREID tankinud.
ja üks LIITER diislit on suurema energiamahtuvusega, kui bensiin.
to huviste, kõik on ammu selge, aga äkki seletad mulle huviste, mis on sisepõlemismootor- Xil- tundub, et raamatutega sellest aru ei saanud?
Ja siis seleta mulle millest tuleneb Diisli veidi suurem moment- kas lihtsalt kütusest, või tuleb see mootori eritüübilisusest?
Siis räägi, kas diisel teeb vähem tööd vaid seetõttu, et ta teeb vähem pöördeid- minu kooliaegne füüsika ütles, et ei- diisli kasutegur on üldiselt palju suurem bensuka omast- ja vähem energiat läheb raisku soojusetootmiskes.
Ja nüüd räägi mulle, milleks autodel üldse on vaja käigukasti- kas selleks, et lihtsalt kiiremini liikuda, või selleks, et mootori jõudu, tema kasulikkust maximaalselt ära kasutada? - Siit minu näide, et diisliga on võimalik oluliselt ebaeffektiivsemalt läbida ükstaspuha, mis vahemaad, kasutades valesid ülekandeid- st mootor, käigukast on vägagi oluline kooslus auto max võimsuse, kasuteguri saavutamiseks-kasutamiseks.
Kuna tegemist on mittemeetriksüsteemist tuletamisega on ka ümardamisekismus seal sees. Ükstaspuha, mis ainete kütteväärtuse arvutamisel, võetakse aluseks mass, seda ei saa tuletada ümber mahuks, kuna soojuspaisumine on eriti diislil üsnagi suur. Aga ma ei mõista kuidas tuleb kaalu ja liitreid eristades nii suured vahed Meetriksüsteemi teisendamisel. - Kütuste erikaaludel ei ole niisuurt vahet- EE leheküljelt arvutades peaks kütteväärtus liitrites pea 1:1-le tulema, mis tähendab, et kalorid ei ole siin põhjus nr 1. Aga te siis mõtelge, mis see põhjus nr 1 on;)
Ehk sinu andmete järgi sõidab keksmine bensukas 8289 kalorit kasutades ca 13,33km
Aga samaväärne diisel sõidab samat kogust kaloreid kasutades 17km??
Nii.... Mõtle...
Tasub tankida just hommikuti, mil kütus on maha jahtunud;), saad lõppkokkuvõtes veidi enam liitreid, kui õhtul tankides- kusjuures see ei ole nali...
Kütuseid küll müüakse liitrites, aga kütteväärtus võib kõikuda mahu kohta vastavalt temperatuurile... Kg. kohta on väärtus alati sama..
TO uk: kui auto pagasniku servale pole kirjutatud "diesel", siis mina küll liikluses diislit bensukast eristada ei oska. Küll aga oskan rikkis ja tossavat autot eristada korras autost. Rikkis ja sinise suitsuga bensuka taga pole samuti mõnus sõita. Samas võiks tunda huvi, mis on "tossavasse staadiumisse" jõudnud auto eelnevad läbisõidud diisli ja bensuka puhul. Järeldus on selline, et kui inimesed ostaks ainult bensukaid, oleks meie autopark tunduvalt värskem:)) Samas ei maksa unustada, et iga auto valmistamiseks (alates rauamaagi kaevandamisest ja transpordist plastikosade jms tootmiseni) paisatakse atmosfääri sama suur hulk heitgaase, kui see auto suudab sumpsist välja ajada terve oma "eluea" jooksul...
Põle ammu koolis käinud, aga meelde on jäänud mingi selline kombinatsioon, et bensiini tihedus on 7,1 g/cm3 ja petroolil(ehk siis peaaegu disla) 8,0 g/cm3. Kuna kütust müüakse liitrites, siis kahtlustan, et dislameeste 70 liitrit on suurema massiga kui bensumeeste oma.
kui samal automudelil on saadaval sama võimsusega mootorid näit. 66 kw, üks bensiini ja teine diisel, siis mina eelistaks küll diislit-tunduvalt mugavam sõit-vähem käikudega lappamist ja boonusena veel 30 % ökonoomsem
''Samas ei maksa unustada, et iga auto valmistamiseks (alates rauamaagi kaevandamisest ja transpordist plastikosade jms tootmiseni) paisatakse atmosfääri sama suur hulk heitgaase, kui see auto suudab sumpsist välja ajada terve oma "eluea" jooksul...''
See kogus ikka tunduvalt suurem ja mida uuem auto seda suurem. Ja loodust reostatakse mitte ainult heitgaasidega.
Täpsustan- bensiinil keskmiselt 0,77-0,79 diislil kuni 0,83; tavaliselt 0,8-0,83, nii olen ise mõõtnud, temperatuur on väga oluline erikaalu mõjutaja- kusjuures rohkem just diislil..
To Kärss. Ütlesin vist et hommikul niiske ilmaga ja linna vahel? Kui mootor on saavutanud töötemperatuuri, siis tõesti vahet ei ole mitte ainult ideaalselt korras vaid isegi normaalse auto korral. Asi tegelikult pisikeses ebamugavuses ja arvestades teemat tahtsin lihtsalt ühe võimaliku argumendi lisada. Kui globaalselt võtta, siis kusagilt loetud arutelu järgi oleks elektritranspordile ülemineku korral reostus praegusest suurem... Lisaks on suund ikka vist sinna, et autod on enamuse inimese jaoks lihtsalt tarbeesemed, mis vahetatakse teatud aastate pärast välja enne kui nad üldse miskit suuremat remonti vajama hakkavad ja enamus resurssi jääb kasutamata?
Mis see niiske ilm antud teemasse puutub? Külm, küll, aga niiske?
Teisalt, külma mootoriga bensuka co kogus on palju suurem, kui külma mootoriga diisli co.
meie diisel tossab siin veidi küll
saksas tõmbavad suured rekkad vastu mäge hing kinni ja mingit tahma pole
meil bussid paigaltvõtteski tossavad ja suht uued teised
> Tasub tankida just hommikuti, mil kütus on maha jahtunud;),
> saad lõppkokkuvõtes veidi enam liitreid, kui õhtul tankides-
> kusjuures see ei ole nali...
> temperatuur on väga oluline erikaalu mõjutaja- kusjuures
> rohkem just diislil..
Bensiini ruumpaisumistegur on 0,00095 [1/C], diislil 0,00083.
Suuremates tanklates on mahutid suured ja maa all. Kahtlen, kas ööpäevaringne temperatuuri muutus seal oleva kütuse temperatuuri eriti mõjutab. Väikestes tanklates on mahutid väiksemad ja sageli maa peal aga seal saab arvatavasti doseerimise ja kvaliteediga rohkem tünga, kui temperatuuri pealt võidab.
Kui ostad 10 C jahedamat diislit, võidad iga krooni pealt 0,83 senti. Kui sa oled seda sorti tüüp kes iga senti loeb, võidaksid ehk isegi siis rohkem, kui iga kord aint natuke tangid ja kergema autoga sõidad. Rääkimata nendest summadest mida on võimalik kokku hoida hästi aeglase kiirendamise ning käiguga pidurdamise pealt...
Ehk on mu arvamus suuremast mahupaisumisest sellest tulnud, et veoautol hommikul kaelani tankides võib kuum päike päeval paagi konkreetselt panna üle ajama, Kusjuures seda küll, et enamustes kohtades on paagid maaall, aga paljudes kohtades see veel nii ei ole.. antud väide oli mul nagunii pigem teoreetiline ja muigega üteldud.
Vastav teema on siin olemas: diisel vs bensiini hooldus või midagi sellist, kindlasti saad targemaks seda lugedes- isiklik arvamus on, et hooldus on kokkuvõttes samas hinnas- või pisut kallim, odavam ta võib olla ka, aga seda vaid lühikese perioodi jooksul.
Paistab et 2.0 uute Leonide puhul läheb disla ikka 0,6 seki paremini, sama käiguga, ehk viiendaga siis. A kui prooviks bensukat 3. või 4.-ndaga?
Samas aga disla eelis 80-120 jääb sama käigu puhul järjest väiksemaks (sama mootori mahu juures) mida aeg edasi:) Aga pöördemoment on võimsalt disla kasuks: 320 vs 200! Nähtub, et Seati bensukad arenevad disladest edulisemalt.
võrdle siis 2,0tfsi ja 2,0tdi, diisli edu ei paista kuskilt. Kuuenda käiguga saadakse näitaja juba suht bensuka lähedusse, aga parimat aega vist ei maksa võrdlema hakatagi.
Eesti Hinnakirja ei tea, aga saksas maksavad need bensuka lisahobused võrreldes selle diisliga ca 30000kr rohkem... Pakun, et 30000kr eest on võimalik ka selle diisli kiiruslikud näitajad selle bensukaga üsna võrdseks viia;))))
Sealt lehelt tuleva Saksamaa Seatimüüja hinnakirjas on 2.0 disla hinnaks 19190 euri ja 2.0 bensukal 17990 euri, niiet ikka bensukas ligi 20000 eek odavam! See on vabalthingav bensukas minuteada, sest tänapäeva 2-liitrised seal 110 kw kandis ongi ja turbokal moment vaevalt nüüd kõigest 200 oleks. Vaatasid vist valet hinnakirja:)
80-120 osas dislast võitu saamiseks pole enam seda turbo bensukat vajagi kui vabalthingav sellel katsel lausa viiendaga sõites vaid 1 sek dislale alla jääb, mis tulemus oleks aga bensukale sobiliku käiguga 80-120 kiirendades?
Muidu see TFSI 136kw bensukas on vaid 600 euri kallim sama varustusklassi 103kw 2.0 dislast.
Ootasin seda sama varustusklassi juttu, jutt on ju sooritusvõimest, mitte muust, muidu jõuame taas kütusekuluni, ja kahtlen, et seda turbot nautides jääb kütuskulu alla 9l/100km, nagu väidavad tehnilised andmed;)
Tuletan meelde, et hiljuti oli veel teemaks, kas turbo üldse teeb vabalthingavale- sama töömahuga masinale- ära, nüüd räägid nagu vahe vähaneks vabalthingava ja Turbodiisli vahel;)
Selles suhtes on võrdlus tegelikult hea, et mõlemad on ühe tootja nn. "viimased sõnad".
Selles osas kahtlen küll kas see 2.0 disla 2.0 tavabensukale enam ära teeb kui bensukat sobiliku käiguga kasutada. Minu masinal oli III ja IV käigu aegade vahe ca 3 sek 80-120 puhul. Praegu on seal võrdlus viienda käiguga, kus tavabensukas on 1 sek aeglasem. Hind on sellisel bensukal 20000 eek odavam! Seega see hiljutine teema on ikka aktuaalne.
Seda turbobensukat annaks ka kindlasti plangima varustusega toota. Nagu näha, moodustab hinnavahest enamiku varustuse hind, mitte mootor!
nii lugesin kõik kolm teemat läbi teie juttu:D
mina iseklikult pole diislid omanud ja kui sõitnud olen siis aunult kaubikutega wv tl (või oli ta lt) siis sprinter, boxser, ja mingi pranslane oli veel,
panin tähele et kui diislit osta siis tasub kindlasti seda suurema klassi masinale näiteks omega viies pemm jne
väie klassi masinatel jääb see vahe liig väikeseks mis sa kütuse pealt kokku hoiad ja nagu mõned mainisid on disla hooldus kallim,
kõik diisel bussid milega sõitsin näitasid end heast küljest välja arvatud üks mis oli varustatud 2,3l mootoriga( ta oli väikseim kaubik kah) sel masinal puudus täelikult kiirendus ainult musta tossu ajas kiirendusel välja ja edasi ei astunud üldse.
endal on plaan omega soetada ja mõtted liiguvad disla peale, kuna auto on suur ja raske siis hakkab bena rüüpaja rohkem kütust võtma kui mu praegune japs, ja omega 2,0 85kw on selle autojaoks ülimalt nõrk kaldun ma arvama.
samas on südames kahtlustan kas ma selle kütuse säästuga võidan midagi kui näiteks eelmise omaniku poolt solkkütusega on asi rikutud, teine asi Üv piinab kah täega neid diiselmootoriga masinaid. praegusega on pidevalt heitgaasid normis, ja kolmas põhjus on tulevikus, äkki pannakse diiselmootoriga masinatele eraldimaks veel juurde, et kas on siis üldse diisel mõtekas, kuna ma kindlalt ei hakka 100000km aastast sõitama healjuhul 20-30 tuhat, kuid selline mõte mulle meeldiks et kord 1000km tagant ainult tanklas käia praegu tõesti pean 600km tagant käima, paaki momendil mahub kah ainult 45 l
te siin vaidlete ka kiiruste ja kiirenduse üle, minu seisu koht on see kes ihkab kiiret autot mis kiirendaks kah korralikult, see inimene ei loe seda kütust piinliku täpsusega, kes aga sõidab normaalselt(rahulikult ilma teistele jalgu jäämata) sellele inimesele sobiks diisel ilusti, iseasi kui tasuvaks see masin osutub kui sa ainult 5000-10000 km sõidas siis bensukas on etem. eks ma vaatan kuhu te oma teema arendusega jõuate ja vaikselt vaatan seda arhiivi siin edasi ja vb tõesti tulevikus sõidan ma ainult diisliga, ja kiidan seda taevani ja vb ka mitte ja tulen tagasi bensuka juurde seda näitab aeg.
kui te siin juba seda diislit lahkate soovitage mõnd suuremat ja heat autod mis ei oleks liigkallis ja millel oleks hea diisel mootor, ainuke millest ma olen kuulnud on hetkel omega b bmw 2,5td mootoriga, ja bmw ise on omegast 30-40% kallim see pärast ei jõua seda osta:(
See et diiselmootorid on mustad ja eelmise omaniku poolt ära saastatud, siis ei tähenda, et sina seda puhtaks ja korda ei saaks. Ajad on edasi läinud ja turule on jõudnud vägagi häid lisandeid. Üldjuhul ei ole sellised head lisandid ka tanklates müügil vaid neid ikka harvem näeb ja peab kursis olema. Vaevalt et kellegile ütleb mida nimi LIQUI MOLY, samas on aga tegu väga hea Saksa firmaga, kes annab välja kvaliteettooteid ja mõistliku hinnaga.
Kui räägid Opel Omegast, siis siin vähe teemas diislite kohalt. Just nimelt seda 2.5 bemmi dislat ei võtaks, mootor ajast-arust, vana mudel. Kui valid võta Opeli enda diisel, kas siis 2.0dti või 2.2dti. Ei tasu karta, et see 2.0 dti jõuetu oleks, proovinud ja täitsa ok. Kõik oleneb kas oled mingi jube kihutaja või rahulik liikleja kes teistele jalgu ei jää. Ma ise see viimane.
Ise võtaks muidugi 2.2dti, see juba 88kw ja tegija mootor, tehnisest küljest on muide Opeli enda diislid lihtsamad ja odavamad hooldada kui bemmi 2.5 diisel. Ja kütet võtab Opeli disla ikka oluliselt vähem, eriti linnasõidul.
Kui diislile "hea" õli sisse panna ja kasutada kütuselisandeid, siis teenib ka mootor sind kaua. Endal on muide Opeli diisel 60kw 2.0dt ja kasutan Mobil-1 Rally Formula 5W-50 õli + kütuselisand Mergi põlemiskatalüsaator (www.trebast.ee) + vahest tuleb ikka ka neid teisi puhastavaid asju kasutada.
selge aga kas siis see 74kw ja 96kw mootorid on mõlemad opeli omad ja see 2,2 88kw
ise olen muidu rahulik liikleja kuid soov et auto sajani läheks ikka alla 15sekundi
kui see arv oleks 10sek siis oleks väga rahul
Väikeauto puhul diisli tasumine tõesti küsitavam, kuid väiksema keskklassi puhul (Audi 80 TD) ei saa ühegi bensukaga maanteekulu alla 4L/100km. Hooldus ei ole kallim, kui panna peenfiltri ette veel jämefilter ja veepüüdja (ei maksa ju eriti midagi, tegemise vaev), sest kallim hooldus tuleb eelkõige kütusefiltri arvelt (mis mõnel autol suht kallis). Õlivahetus on diislitel tõesti vaja teha sagedamini (reeglina ca kolmandiku jagu varem kui bensukatel), kuid diiselmootori enda iga pea kaks korda pikem. Samuti puuduvad sellised "püsikulud" nagu küünalde vahetamine, hammasrihm kestab ligi 2x kauem, kütusepump diislil sisuliselt kunagi vahetust ei vaja jne. Ehk siis muud (st mitte kütusekulu) kulud kokku samas suurusjärgus.
> tehnisest küljest on muide Opeli enda diislid lihtsamad ja odavamad hooldada kui
> bemmi 2.5 diisel. Ja kütet võtab Opeli disla ikka oluliselt vähem, eriti linnasõidul
Vastupidi, bemmi diisel on lihtsam (vanem mudel), deforsseerituna Opeli peal originaalis väga vastupidav, väga suur potentsiaal tuunimisel (piisab chippimisest, kuna mootor mõeldud normaalselt kestma suuremaid koormusi) ning korras peast kütusekulu ikka väga eeskujulik (linnakulu 7 ringis mõistliku sõidustiili juures, chippimise järgselt veelgi vähem). See on juba teine lugu, et Eestis müüdavate diiselautode seisukord ei kannata mingit kriitikat ja sellepärast masinad tahmavad, ei käivitu ning rüüpavad palju.
> Üv piinab kah täega neid diiselmootoriga masinaid
Nõus, et mootoril ei tohiks hoida ilma koormuseta pöördeid põhjas. Ja ei saa aru ka sellest, miks mujal maailmas aktsepteeritud diisli suitsuse testimist madalatel pööretel Eestis ei tahetud legaliseerida ja jätkatakse seda gaas-põhjas testimist. Minu arvates üsna kuritegelik rikkuritest ja rahva raha eest bensuautodega sõitva ladviku poolt. Samas, enda 88a Audile paigaldasin 78a diiselmootori (mootori ls 300tkm), kuid tänu auto enda vanusele peab ta siiski käima ülevaatustel diislitestis. Suitsus on kõvasti parem normist isegi lubatust 1500rpm kõrgemate pöörete juures. Ning tänu peenhäälestusele (lihtsalt suurusjärgu jagu täpsem reguleering kui näevad ette tehasenormid) ja mõningasele tuunimisele kiirendab võrreldavalt/paremini 12a uuemast vastavast Audi turbodiislist (kiirendusvideod selle tõestuseks ühes piiratud ligipääsuga foorumis siiani üleval - Streetrace foorumist võtsin maha, kuna sealt kustutati mu konto ning uue kontoga enam oma autode teemasid teha ei taha). Kõike saab kui tahta, aga jääb mulje, nagu enamikel diislite omanikel (kes foorumis ei käi ja ainult "tarbivad" autot) oleks oluliselt kõrgem künnis oma auto hea seisukorra nimel raha välja käia, mis peegeldub otseselt ka nende autode seisukordades (ehk siis sellest ka jutud, et diislid tossavad, ei käivitu jne)
raske on valida, kui üks ütleb et opeli oma parem teine väidab et bmw oma parem:D
plaan on auto ikka saksast tuua siis ei tohiks olla see probleem et solkkütusega rikutud, läbisõit võib ka 300tuhhi olla peaasi et mootor korras oleks ja tehnika kestaks, kuna autoga plaanin kauem sõita ja see odameetri näitaja ei ütle mulle midagi, aga enne saksasse minekut pean ikka kindlaks tegema mida ma täpselt sealt võtan mis mootoriga jne, päristühjade kätega ei taha kah tagasi tulla.
teiseks mul oli varem luukpära masin ja ma sian kaupa kah ikka sisse sina laduda, nüüd sedaan ja luugi august kah ei saa midagi sisse topida, seepärast enam sedaani ei taha ja omega pakub kah ainult universaali.
peab vast mõne diislispetsi kaasa võtma kui ostma minna
soov oleks autole kah plokki soojendus peale ajada.
nüüd aga öelge milline see bmw diisel on ja milline see opeli oma, seal neid on 2,0 siis 2,2 ja 2,5 ja viimast ma arvasin et on bmw oma
üks 2,5 on 110kw teine on 96kw kas nad on mõlemad bmw omad?
2,2 on 88kw ja 2,0 on 74kw need siis kuuluvad opeli enda mootori valikusse või.
samas lugedes opeli enda foorumit on seal ikka häda selle 110kw mootoriga.
kui üldse neid kõiki komentaare lugedes ei saa ma üldse sotti mis autod osta üks väidab üht teine vastupidi, samas jala ja rolleriga kah ei viitsi sõita/käia
Bla, mis su probleem on? Kuigi jah, ei soovita minagi mingeid lisandeid vägapalju pruukida, 70% juhtudest teevad nad hoopis halba...
Diisli hooldus ei pruugi olla üldse mitte kallim, kui bensuak oma.
Ja täitsa vabalt võib mõtelda ka püisemate masinate peale- Mul keksmine nüüd ületas 5L/100-le külmadega, ja pakun, et 1,8 võtab juba umbes 8l/100-le(siis kümadega).
Samas äi sõidab c3 hdi-ga ja ta saab keskmiseks kuskil 3,7-4, siis selliste pisibensukate puhul tuleb see keskmine umbes 5,5-6 kanti vähemalt- seega see vahe pole ka väiksemate masinate puhul sugugi väike..
See kes sulle väidab, et bemmi 2.5 disla on lahe ja tore pole eriti teemas ja suhelnud töökodadega. Seni kuni see mootor sõidab, on jah tore aga remont on ikka sigakallis võrreldes Opeli enda diisliga.
Nagu ka ise ütlesid, et Opeli enda foorum teeb bemmi dislat maha.
Ise võtaks 2.2 Opeli enda diisli.
Lisandite teemast ... kes arvab, et lisandid teevad kahju, pole eriti ka kursis, mida suust välja ajab. Väga paljud autod on eluvaimu sisse saanud just tänu kvaliteetsetele lisanditele. Ja keegi ei käse lisandit pidevalt kasutada vaid hetkeliselt nt. paagitäis kütet, et puhastada küttesüsteem ja sõita edasi.
Ka kõige paremad asjad mida õieti kasutada pole osatud võivad midagi ära rikkuda. Asi ei seisne ainult lisandite headuses või viletsuses, vaid esmajärjekorras selles kuidas, kus, millal ja kui palju neid kasutatakse. Mõned lisandid mõnedele mootoritele ei sobi.
P....e keeratud mootorit ei päästa enam samuti ükski lisand.
Kõik tänapäevased tanklates müüdavad kütused sisaldavad üldjoontes samaasuguseid lisandeid, mida me purgiga kauplusest osta saame, ainult, et üldiselt väiksemates kontsentratsioonides.
Kas nad on sinna selleks pandud, et 70% juhtudest midagi halba teha ?
Nojah, eks pisut liialdasin, ag aselels ongi point,. et paljudes kütustes on juba lisandid sees, ja kui juhtub olema mõni usa, või vene või teab mille toodang, siis ei pruugi see keemia seal kõik koos reageerides mõjuda nii, nagu soovitud.
> bemmi 2.5 disla on lahe ja tore ... Seni kuni see mootor sõidab, on
> jah tore aga remont on ikka sigakallis võrreldes Opeli enda diisliga
Vaata, kui palju on Saksas mootoririkkega bemme ja kui vähe mootoririkkega Opeleid, millel tegelikult sama mootor. Opelil on sama mootor lihtsalt deforsseeritud (erinev software) ning bahnil näeb möödatuiskamas siiski bemme, mitte opeleid. Sealt ka see vahe, miks sama mootor ühe peal kestab, teise peal mitte. Vaatamata sellele julgeks nimetada seda Bemmi mootorit siiski kestvuselt keskmistest paremaks diiselmootoriks, mille suht kallid jubinad pigem keskmises hinnaklassis, mitte kallid, ja kindlasti ka mitte odavad
see valik on ikka päris raske, vaat et võte juba bensukas aga benamootor tahab 2-3x rohkem kütust,
eestis puuduvad kiirteed ja saksamaad ma kah ei hakka igaaasta külastama,
samas soov oleks kui auto saada siis ei ma ei peaks seda näiteks juba 10 tuhhi km läbimist juba lappima just mootorit ennast, heameelega võtaks bmw mootoriga aga kes oskam mulle öelda et see mootor kah teenib mind pikemalt ilma igasugusteta probleemiteta, ja kui lappimiseks läheks siis oleks tõesti hea kui sul seal opeli enda disla oleks hulga odavam siis rahaliselt.
kaua need diisel mootoriga autod üldse sõidavad, näiteks mu 626l on hetkel 326000km ees ja pole probleeme ainult vaheta õli kord aastas ja sõida, olen kuulnud et bensukad eriti üle 500 000-600 000km ei kesta, kaua see disla siis kestab, ja kas tasub sellist masinat osta mille juba 300-400 tuhhi ees.
>kaua see disla siis kestab ja kas tasub sellist masinat osta mille juba 300-400 tuhhi ees
Mu Nissanil oli ostes 380tkm ja naise TD-Audil 601tkm. Mõlema mootori kohta tõsised kiidusõnad, st Eestis müüdavad 150tkm "läbisõiduga" diislite seisukord ei kannata nende kõrval mingit kriitikat. Diisli läbisõidu piir on olenvalt kasutamisest/hooldamisest miljoni km ringis enne esimest kapremonti (seal on VÄGA palju erandeid, mõlemas suunas). Nagu ma juba ammu varemgi öelnud, omal olnud 2 üle miljonilise läbisõiduga kapremontimata diislit ja sõitnud paljude sellistega (st mitmetel tuttavatel kunagi peresse uuena ostetud ja pole olnud vajadust veel maha müüa). Millegipärast arvan, et need numbrid ei ütle kellelegi midagi, kuna 150tkm ja 300tkm läbisõiduga diislit on teineteisest läbisõidu poolest praktiliselt võimatu eristada (kummalgi ei tohiks olla salongis kulumisjälgi ja mootor alles nö "sissesõidetud"). Samuti pole pidanud oma ca pool miljonit ls diislitele istmekatteid müügiks ostma, kuna selle ajaga ei kulu veel ükski iste katki (kui just iste liiga ees pole, et omanik seda 10 päevas autosse sisse-välja ronides katki ei nühi). Küll aga tahavad klapisääretihendid juba ammu enne vahetamist, ning kui õli võtva mootoriga on keegi tolvan ilma õlita sõitnud (ja mis veel hullem, vahetab õli sama sagedusega nagu bensukatel), lasknud õhufiltril end enne 100tkm täissaamist katki imeda vms, ei saa ka mootoril eriti pikka muretut iga olla. Eestis (ja mitte ainult!) vist probleem eelkõige selles, et diisel on eelkõige koonerdajate auto (sigaökonoomne ju), ning samamoodi koonerdatakse ka hooldusega. Läbisõidust kah mõttetu rääkida, kuna iga inimene on praktiliselt sunnitud kerima odoka iga kord müües jälle 200tkm peale... ehk siis algse küsimuse juurde, huvitav, mitmendat korda see 300-400tkm juba spido peal on? Kolmandat? Neljandat? Viiendat? Bensukaga need probleemid puuduvad, kuna bensukas sõidetakse õhtale, mõni vahetab seejärel mootori, teine teeb kapremondi, kolmas teeb tast diisli:))
and, ei tea, mis looma sa osta tahad, et bensukas diislist 2-3x rohkem kütust tahab?
Ja kui bensuka ostad ei ole vaja mingeid kütuselidandeid (mis maksavad ja kõigele lisaks vale valiku korral mootori hoopis ära võivad rikkuda) ning nagu ka kärsa jutust välja võid lugeda siis ei ole vaja nii tihti oma näppe õliseks teha.
Tegelikult on bensuka köige suurem eelis diisli ees see, et korralikku bensukat on väga palju lihtsam leida kui korralikku diislit. Selle taha takerduvadki enamus diisli probleeme.
TO Bla: kasvöi see eelmainitud naise Audi 80 TD, mis ei vöta maanteel kuidagi yle 4L/100km ja linnakulu max pooleteistkordne, seda mitte tagasihoidliku söidustiili juures (uuemad on janusemad). Ning selle turbodiisli vördluseks ei sobi kindlasti 1.3 vöi 1.6 Audi bensukas, pigem ikkagi 1.8 vöi 2.0 (sellele saada olnud 2.2i on töesti juba selgelt TD-st yle). Odava klassi autode puhul on möttetu arvutada kytuselisanditele vöi yldse kytusele kuluvat raha, kuna iga pisiremont vöib kallutada selle kaalukausi kord diisli ja kord bensuka poolele (ise olen loobunud lisandite kasutamisest diislitel, kasutan vaid erandjuhtudel, nt yle -30 kylmadega jms)
bla kavas on osta omega b aga see 2,0 on nõrk ja samas 2,5sele ei jõua niipalju pensu ostagi.
hea meelega prooviks diisli järgi aga nagu ka hr Kärss mainis on korraliku diislit leida raske. soov oleks seda muidugi saksamaalt osta et ei oleks kartus et eestlane on sellesse teab mis kütust sisse kallanud, ja pump kohe õhtale minemas.
Tuttaval kord oli 2.0 85kw omega, paar korda kõrval sõitsin, ei saanud küll aru et mingi üliuimane asi oleks olnud. Vectrat liigutas see 85kw muidugi päris edukalt, aga palju omega raskem on? Kõige parem on siiski ära proovida, ehk on su arvamus alusetult "kaldunud"!
peaks jah järgi proovima, huvitav kas keegi annab mulle sellise masinaga proovi sõitu teha:P
mind huvitaks rohkem väändemoment kui see kw, kuna armastan linas ikka viiendaga sõita, ja praegune masin viiendaga 50 km/h edukalt kah liigutab, sams minu masin on omegest400-500kg kergem kah
Kuidas sa autoostu ette kujutad ilma proovisõiduta?
Samas viiendaga 50kmh sõita pole just suuremalt mõistlik tegu! Kui sellest kuidagi üle ei saa, vaata tõesti diislit, kuigi ma ei tea nt diisliga linnas viiendaga sõites on vist enamvähem tühikäigu pöörded.
Omega ja Vectra 85kW mootorid on muidu samad, kuid Omegal on raskem hooratas. Mootor ise on aga bensuka kohta pigem erandlik, just madala otsa väände tõttu, ning meenutab sõiduomadustelt sellega natukene diisleid. Isegi 3L Omega kütusekulu ei ole eriti suurem, kui mootor korras. St kui pole raha Omegale benssu osta, poleks tõenäoliselt raha ka diislit hooldada ja sellise suhtumise juures maksab diisel varsti kätte (mitte ei tasu ära)
Mul väike tähelepanek, ei tea kui tõele see vastab, aga kogemus on jätnud mulje, et diisli suur väändemoment jätab kiirendades kuidagi jõulise mulje, samas kui bensukas liigub ikkagi tunduvalt paremini, aga vääne tekitaks nagu lihtsalt tunde, et auto liigub hästi. Et kõhutunde järgi ei saa tegelike kiiruslikke omadusi kuigi hästi hinnata, võrdlus on omast käest teada, diisliga kiirendades käiges päris hea jõnks, oleks nagu lauaga selga löödud ja enda bensukas, millel nii järsku nõksatust ei käinud kadus eest.
Selles see asi võib olla küll. Inimene pole võimeline suht väikeste erinevuste puhul täpselt tajuma kiirenduse "kiiruse" erinevusi. Küll aga kiirendamise "jõu" erinevusi.
Aga mis vahe on, kui eesmärgiks võimalikult kiiresti kiirust suurendada. Kiirendab ikka ühte moodi. Suurem pöördemoment annab lihtlabaselt sirgel kiirendades ainult parema "tunde", mis väljendub tundes, et kiirendab jõulisemalt.
