"SF6 on asendamatu kõrgepingelülitites – see suudab ainsa olemasoleva lahendusena blokeerida elektrikaare tekkimise kõrge pinge juures."

Tavaline vale. "SF6 alternatives" otsingusse panna poleks mingi kunst, aga kui postulaat tõekspidamistega sobib, siis milleks..
SF6 on võimalikest mitte ainus, vaid odavaim. Kasutatakse teda, kuna see pole keelatud. Keelatud ta siiani pole, kuna SF6 osa kliima soojenemises arvatakse olevat vaid 0,2 prossa.

https://www.err.ee/1608268236/pelletitoostus-voib-sattuda-el
-i-kliimavaidluste-keskpunkti

Endiselt suur lootus, et see rohepesu osa kaob ära, mis meil hävitab liike kõige rohkem hetkel.

Tore uudis oli lugeda, et liitiumit ei kaevandata ookeani põhjast vaid filtreeritakse andmekeskuste jahutusveest välja, tänud Markole selle viite eest.
Siiski jään skeptiliseks veel ja kardan, et rohelise elu eesmärgil minnakse ikkagi ühel hetkel planktoni elukeskkonna kallale ja siis olemegi suht prses. Üksi mets ei suuda nii palju hapnikku toota, kui ookean seda praegu teeb.

# aga kui postulaat tõekspidamistega sobib, siis milleks.

Milleks järjekordsed väljamõeldised? Mis postulaadid ja tõekspidamised, kui kirjutatakse selgelt, et võhik ega tunne teematki? Kui tunned paremini, kirjuta põhjendatud vastulause, mitte ära reklaami oma tarkusi lihtsalt autofoorumis.

# Pane omale puhas anum räästa alla ja vaata peale vihma, palju seal liiva,
# mulda ja killustikku on.

Tänan, võtsin hüva nõu kuulda, aga kuna meid ei huvita praegu veekogude sade, tegin pildid hoopis pindade pealt, mis teoreetiliselt peaks püsima puhtad (vihm), aga praktika paraku erineb, on alati erinenud. Paneele pole mõtet näidata (sest neid peab ju regulaarselt puhastama:), aga vaatasin, et hoovis peaks olema päris heaks näiteks autod, mis nüüd kevadel ja suve hakul sõitnud ei ole. Kõik autod pesen alati puhtaks peale talve (tavaliselt aprillis). Mai alguses oli siin ka viimane kevadvihm. Mitte piiskagi vahepeal, millele järgnes jaanipäevatorm (umbes tunnine vihmasadu). Pärast seda jälle täiesti kuiv kuumaperiood (klaasidele sadenenud udu/kastet on küll olnud). Ja nagu tellimise peale tuli eile õhtul maha selline padukas, et kogusin maja katuse ühelt külje pealt paar kantmeetrit kastmisvett, ehk siis peaks olema üsna ideaalne "survepesu" igasugustele pindadele. Esimene pilt on tehtud üleeile ja teine pilt samast kohast on tehtud täna, kuna vihma sadas eile pimedani välja.

1-2 piltidel on maastur, enne ja pärast vihma, viimane sõit oligi aprillis peale pesu selle koha peale, kus praegu seisab, kaugel kõigist puudest.

3-4 piltidel on ühe universaali katus (horisontaalpind) enne ja pärast vihma, samuti kaugel kõigist puudest, sama koha peal seisnud umbes mai algusest.

5-6 piltidel on teise universaali katus (horisontaalpind), sõitis viimati märtsis ja pestud täpselt sama koha peal aprillis, puudest paari meetri kaugusel (sellest ka sodi katusel).

7-8 pilt on puust umbes meetri kaugusel seisvast autost, aga kuna tuul oli puu poolt, siis sellepärast see esiklaas ei saanud otseselt "survepesu", vaid ainult tundide viisi tavalist vihma peale seda, kui torm üle oli käinud. Kusjuures klaas sai märtsis veel vahatatud, et sodi kinni ei võtaks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et jah, vihm pesi puhtamaks nii esiklaase kui ka horisontaalseid pindasid, aga kas peale vihma (kusjuures ülitugevat "survepesu"!!) on nüüd need pinnad puhtad? :D
Või nii vähene mustus ei mõjutagi paneelide tootlikkust? Ei ole iroonia, sest ma ise ei tea vastust ja mõne % tootlikkuse puudujäägi korral nõustuks täielikult, et nende pesemine ongi mõttetu vähemalt väikese kodupaneelipargi puhul.

Ontario Solar Installers olla teinud selleteemalise testi.

https://ontario-solar-installers.ca/solar-panel-installers/h
ow-does-dirt-or-snow-affect-solar-panels-performance-2/

Äärmiselt kitsalt ühes kohas tehtud test, mitte globaalsemas võtmes mõtlemine. Lisaks ei ole vihmad siiani paari nädala vanust kajaka väljaheidet ei värvi ega klaasi pealt maha loputanud... kahtlustan Fukushima kajakate sissetungi, normaalsete kajakate oma oleks pidanud esimese vihmaga lahkuma siinse kirjelduse järgi.
"Minul kodus" on ka muidugi omaette hea ütlus, sest pärispäiksepargid on ikka ruutkilomeetreid suured ja sellistes kohtades, kus vett pole kilomeetrite raadiuses saada ehk tuleb kohale vedada, sest seda isegi ei tule taevast alla. Mina raiun praegu siin just nende koha pealt, mitte see, et mõnel tegelasel katuse peal on paneelike LED pirni põletamiseks.

EDIT: Eelmise lingi kohta on muidugi tore see, et seal all nurgas hüppab iga natukese aja tagant aknake püsti " SisestaLambiNimiSiia tellis just hunniku paneele" Äärmiselt tõsiseltvõetav leht peab ikka olema, mis müüb asju nii mis mühin ja samas taktis nagu suvaline robotleht, mis bensiini või elektrisäästjaid müüvad. Pidin selle nägemiseks muidugi pop-up blockeri suisa kinni keerama.

Muudetud 07.07.21 22:09

See "minu kodu" on teadlik valik. Arnise või punktikese kodus ongi kindlasti teisiti, sest see tekkiv õietolmu kogus sõltub peale õietolmu enda tekke (õistaimed:) veel väga paljudest muudest asjadest. Ka nt "märjamaal" on tõenäoliselt lood paremad vihmaga kui mul siin mere ääres. Ainult et endale päikesepaneele ostes pole just väga palju kasu teadmisest, et keegi teine elab kusagil, kus elusat loodust ümberringi pole, tolmu ei teki ja neid ei peagi pesema.

PS: ma olen tänu oma haridusele harjunud lugema mitte "tõestatud tõdesid", vaid erinevaid uuringuid, mis peaaegu kunagi ei kattu teineteisega sajaprotsendiliselt. Kui oled lugenud kümme sarnast uuringut ja süvenenud metoodikasse, suudad ka ise tabada probleemi olemust ja panna omad huvid nende suhtes õigesse konteksti. Seda, muideks, teevad ka kõik nende uuringute läbiviijad, olgugi et nende isiklikud tulemused võivad paikneda ka kusagil äärmustes, mida nad neis uuringutes just kirjeldavadki. Selle "uuringu" tõsiseltvõetavust Deus juba kirjeldas... ma ei suutnud selle spämminfo taustal lehte väga kaua lahti hoidagi, sisuturundust oli seal kindlasti rohkem kui midagi muud:))

https://elfond.ee/uudised/hollandi-keskkonnauhendused-valjus
id-eesti-metsaraiete-tottu-olulisest-energeetika-kokkuleppes
t
Lisaks natuke huvitavat lugemist soome keeles ka söeelektrist.
https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/4a2abd16-c11e-4183-ae66-
9f1c1f85b605

Täna sõnastati eri väljaannetes erinevatel viisidel uudist, et rattad ei ole rongi oodatud ja kes rattata ei saa, sõitku ühistranspordi asemel parem autoga.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/93983317/otsustatud-edaspi
di-tuleb-rongiga-reisides-osta-jalgrattale-eraldi-pilet-valk
a-soites-tuleb-ratta-eest-valja-kaia-8-60-eurot

https://epl.delfi.ee/artikkel/93989009/elroni-uus-kord-kusid
a-rongis-ratta-eest-raha-tekitab-pahameelt-nii-soitjates-kui
-poliitikutes

https://epl.delfi.ee/artikkel/93989237/juhtkiri-elron-valis-
lihtsa-aga-vale-tee

Tsiteerin mõned lõigud.

# Lisavagun tähendaks kümnetesse miljonitesse ulatuvat investeeringut.

Usas kohtab sageli ühistranspordi küljes rattahoidjaid. Omahind peaks peaks jääma alla soti. Kümned miljonid vaguni eest on samas kontekstis veidike absurdne ja kindlasti mitte keskkonnasõbralik.

# Tallinnast Tartusse sõitmine ühes rattaga tähendab seega umbes 16 eurost väljaminekut.
# Seega tuleb üksinda ökonoomse autoga selle otsa läbimine rahakotile valutum.

Kahekesi juba väga oluliselt valutum. Rääkimata autos viiekesi sõitmisest nii, et rattad taga rattahoidjas.

# piiratud mahutavuse puhul tuleb mõista, et ratastool või lapsevanker on
# hädavajalikud, jalgratas tihti aga pole.

Aga see, kelle jaoks ratas on rongi kasutamise võimalikkuse eelduseks, sõidab edaspidi autoga, mis on lisaks ka soodsam.

# Rattapilet ei kehti kokkupandava raamiga rattale, mis on kokku pakitud;
# rattale, mille kõik rattad on läbimõõduga alla 25 cm (nt minitõukeratas).

Mulle meeldib see nn tagauks, sest järgmiseks ostetakse omale siis suvalise ratta asemel lihtsalt kokukas ja seal, kus on välja ehitatud kergliiklusteed, paari km kauguselt rongijaama tulija jaoks on ka tõukekas ikkagi variant jalutamise asemel. Aga need, kelle koju läheb kruusatee või pinnasetee juba kümmekond km rongijaamast, neid see ei aita. Nagu ka autostumispoliitika puhul, et lahendatakse probleeme, nägemata nende põhjuseid. Ja seejärel tegeletakse tagajärgedega põhjuste asemel, sest tegelejad ei kujuta ise ettegi, milles need põhjused seisnesid, kuna tegeleja sõidab nagunii autos või elab üldse linnas ega teagi, miks teised inimesed rongi kasutavad.

Olen ka varem kirjutanud, et meie pere käis varasemalt mitu korda aastas Pärnu rongiga naise vanemate juures (st mitte Pärnus), sest rongijaamast oli ainult ca 18km jalgrattaga taluhoovini ja see oli paras distants ka lastele, oli olnud ka abikaasale ja tema vanematele kogu elu. Nüüd käime alati autoga, sest see on ainus valik, mis jäeti. Ei pea vist omama erilist fantaasiat, et aimata, kui paljude elu sellega peale peale keerati, kes samas raadiuses rongijaamast elasid, kelle jaoks jalgratas oli põhjus rongi kasutamiseks ja kes ainult kehitavad õlgu selliste rohepesuloosungite peale, et tulevikus saab railbaltikaga Pärnusse sõita.

PS: artiklite kommentaare lugedes saan aru, et tegelik probleem polnud mitte "rattad ei mahu ära", vaid hoopis need klounid, kes kasutavad rongi ratta vedamiseks Balti jaamast Lillekülla või Järvele ja võtavad sellega võimaluse kasutada ratast neil, kelle jaoks on see vajalik. Jälle rohkem inimesi sõidab edaspidi autodega, rattaid on rongis vähem, eesmärk on täidetud. Järgmiseks võidab ka mõni eraettevõtja, kellelt neid kümnemiljonilisi rattavaguneid hakatakse meie kõigi raha eest tellima...

Tänane tulemus on loomulikult ka paar uut jalgrattavihkajate artiklit, aga lisaks vihkamisele suudeti ka linnakeskkonna teemadel midagi mõistlikku avaldada.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94000241/60-kraadine-saun-huug
ab-jalge-all-tallinna-varsked-teeremondid-ei-arvesta-kliimam
uutustega

Kliimasse, kus on nüüdseks põhimõtteliselt 70 kraadine kõikumine aastas, ongi raske midagi peale killustiku maha panna.

Huvitav artikkel, eriti lõpuosa:
https://www.accelerista.com/proovisoidud/jaa-huvasti-punane-
diiselmootoriga-dacia/

kolmesilindriline mikromootor on janune ja saamatu justnimelt maanteel.

Mina ütlen vastupidi- maanteel öko ja linnas, pidevalt kohalt võttes ja kiirendades, janune. Enne oli renault kolmene ja nüüd psa toodang ja ning vahet ei ole- linnas aitab turbo janule kaasa, aga sõita osates on siiski võimalik ka ökotada. Ja mitte mootorile kahjulikult, vaid täitsa normaalselt.
Aga artikkel on hea ja selle kliimafriiginduse tagajärjed saavad ilmselt valusad olema. Kuid arvata võib, et kuskil on mõned nukujuhid, kes ametnikke suunavad, sest elu on näidanud, et mõtlemisvõimelist ametnikku pole olemas või siis jääb tema töö ja karjäär selles süsteemis üsna lühikeseks.

Sõidan ka kolmesilindrilise cng autokesega. No saab kõik sõidud tehtud ju niikaua, kui kiirendusvõistlusele ei lähe. Suurema kola transpordiks saab kõrvaltänavalt kaubiku minuti hinnaga rentida....

# Siiski jään skeptiliseks veel ja kardan, et rohelise elu eesmärgil minnakse ikkagi
# ühel hetkel planktoni elukeskkonna kallale ja siis olemegi suht prses. Üksi mets
# ei suuda nii palju hapnikku toota, kui ookean seda praegu teeb.
Kui tunned muret vetikate kasvu üle, siis tasub üldisesse kliima temperatuuri tõusu üsna tõsiselt suhtuda. Mida soojemaks planeet muutub seda soojemaks veed muutuvad ja mingist temperatuurist alates hakkab see vetikate kasvu ja elutegevust pärssima. Optimaalne temperatuuride vahemik peaks olema 25-30C vahel, sealt üle läheb siis on juba kehvasti.
http://www.jlakes.org/config/hpkx/news_category/2016-03-22/1
-s2.0-S1364032115004839-main.pdf

Selle kõrval aga tasub tähele panna, et kõik vetikad ei ole võrdsed ning on küllaga neid, kes oma elutegevusega kahjustavad ülejäänute elutegevust. Niiet teel liiga kuuma veeni käime läbi ka olukorra kus on suures mahus toskiliste vetikate vohamist, mis mõjub vägagi negatiivselt kalastusele ja seeläbi ka meie söögilauale. https://phys.org/news/2020-10-algae-temperatures.html


Päikesepaneelidest jäi silma selline lahendus, mis on mitmel pool kasutusel ja mitmel pool kasutusele võtmisel: https://www.youtube.com/watch?v=DAEGNL56sEM

Tuleb vist sõnu sööma hakata, kui sõltumatud organisatsioonid tunnistavad elektrimasina rohelisemaks juba alates tootmistsüklist kuni lõpp-produktini:

https://www.err.ee/1608290934/keskkonnauhendus-elektriautode
-co2-emissioon-on-bensiiniautode-omast-marksa-vaiksem

Ei taha uskuda seda aga vist peab hakkama.

Ei usu, et on arvestatud u 3-4 akuga eluea jooksul....

Tundub, et tehakse ka edusamme tuulikutele enim ette heidetud murega: vanade tuulikute poolt tekitatud jäätmed.
Üks tootja vähemalt on välja töötanud täis lahenduse kuidas ümber töödelda vanad tuuliku labad uuteks: https://electrek.co/2021/05/17/wind-giant-vestas-says-it-can
-now-fully-recycle-turbine-blades/


jee.kim, ja kui mitu mootorit või mootori ümberehitust on sisepõlemismootoritega masinatel tavaliselt vaja, et 500 000 + kilomeetrit läbida? (elektriautode akud on võimelised üle selle vastu pidama, seniste näidete põhjal, mida netist leida võib)

# juba alates tootmistsüklist kuni lõpp-produktini
Kust sa sellise asja välja lugesid? Võimalik, et ma kehv lugeja aga sellist asja päris välja ei lugenud. Seal kirjas, et tootmisest elu lõpuni vaates on elektriauto väiksema CO2 heitmega.

See oli mu enda meelevaldne tuletus tekstist lihtsalt. Praegu tiksuvad teedel veel 80 ja 70 tehtud autod, enamus muidugi uuemad ja tekib küsimus, et kui hoida elus miskit antiiki, kas siis oled rohelisem kui särtsuka soetaja või mitte...

Ma lihtsalt jätan selle siia...

"See tähendab sisuliselt seda, et kogu transport saab tulevikus olema ühistransport, osa sellest lihtsalt isiklikum ja nõudepõhine ja kindlasti on suund elektritranspordile."

Unustage ära autode omamine!
https://epl.delfi.ee/artikkel/94094493/yoko-alender-tervitag
em-julgelt-rohepooret-tulevik-on-uksnes-uhistranspordi-paral
t

Noh, põhimõtteliselt kui ühistransport käituks nagu takso/bolt ja oleks odavam kui oma auto omamine, siis võib täitsa arvestatav osa ühiskonnast loobuda oma autost. Suurlinnadest kaugemal elavad inimesed väiksema tõenäosusega.

Deusi viidatud artikkel rääkis elueast. Selles uuringus on keskmiseks elueaks arvestatud 18 aastat. Ehk siis nö vana fossiiliauto tootmise null hakkab pihta vanusest 18 aastat ja järgneva 18 aasta jooksul on tema saastamine suurem kui uuest peast ostetud elektrika saastamine 18 aasta jooksul.

Samast uuringust tuleb ka välja, et 1) plug-in'd jmt hübriidid ei anna säästu. Sääst tekib ainult siis, kui sõidud lühikesed ja aku on sõidu alguses nö silmini täis. 2) Igasugu gaasi pealt töötavad autod on samasuguse saastamisega kui bensiini ja diisliautod. 3) E-kütused looduse päästmise seisukohalt on enesepettus 4) vesiniku teema on säästev ainult 100% taastuvenergiat tootmiseks kasutades 5) Elektrikate suur võit tuleb samuti 100% taastuvenergiat kasutades. A'la sütt või põlevkivienergiat kasutades võitu ei ole. Elektriautode eeldus oli, et akud peavad kogu selle 18 aastat vastu ja vahetama ei pea.

Ridade vahelt lugedes ütleks, et järsk autode elektrifitseerimine tõstab saastamist esimese 10 aasta jooksul.

Maa päästmise nimel tuleb vähem tarbima hakata st tuleb vaesemaks jääda ja iive tuleb hoida negatiivne. Kui aasia, lähis-ida, aafrika hakkavad sama palju tarbima kui euroopa ja põhja-ameerika, siis tarbitavaühiku saaste vähendamine kasvõi kaks korda ei päästa maailma. Tuleb hakata tarbima sama palju kui vaestes aafrika ja aasia riikides. Siis ehk on lootust.

Üks huvitav number veel juurde - 36,6.
See on inimkeha temperatuur.
Inimkeha eraldab soojust nagu üks malmradika ribi, umbes samas mahus siis.
30 aastaga on juurde tekkinud maailma 2 miljardit radikaribi.

numbrite võlu, sa oled liiga palju ridade vahelt lugenud ja ka tundub, et uuringut tiba valesti mõistnud.

Sisepõlemismootoriga autost on elektrisõiduk puhtam kaugelt ennem kui see 18 aastat eluiga.
Ka on seal välja toodud kuidas erinevate regioonide elektritoodang mõjutab kui "puhas" elektriauto on. Ning ei pea olema 100% taastuv, võit on ka segatoodangu korral. Lihtsalt 100% taastuva korral oleks võit suurem.

Mis tarbimise vähendamisse puutub, siis põhimõtteliselt on õige, et väiksem tarbimine tähendab väiksemat reostust.
Samas valides puhtamad/taastuvamad lahendused ei pea me tegelikult vähendama oma elukvaliteeti ning mõnel juhul ka ei pea vähendama tarbimist.
Ning iive ei puutu asjasse. Ei ole mingit põhjust propageerida ühiskonna väljasuremist planeedi "päästmise" nimel.

Kui puhtalt CO2 põhiselt vaadata, siis üsna väikesed muudatused elustiilis annavad juba päris kenasti mõju.
Näiteks Eestis on keskmise inimese CO2 jalajälg 17.7 tonni aastas. Ainuüksi elektriautole üleminek vähendab seda (Eesti tingimustes, ilma taastuvelektri paketita) 2 tonni jagu (keskmise liikleja kohta). Muutes elamise energiatõhusamaks säästad nii raha kui vähendad CO2 heidet.
Siin üsna viisakas kalkulaator mis aitab suurusjärke mõista (100% täpne ilmselgelt ei ole aga annab aimdust): https://www.wren.co/calculator

selle kalkulaatori abil otsustades oleks kõige parem saata kogu Eesti elanikkond 1,325 miljonit ja mõne veel peale Bangladeshi. Maailm säästaks 22,26 miljonit tonni CO2 jalajälge. Kõige parem oleks see 1,325 mi elanikku saata Bangladeshi veel jala. Säästaks veelgi rohkem.

Nõus, et see see punkt tuleb varem. Nõus ei ole sellega, et liiga palju ridade vahelt. Kui oleks liiga palju lugenud, siis oleks elektriauto sünnist saati puhtam. Ei ole ju. Keskmise 10-15 tuh läbisõidu juures aastas tuleb säästupunkt umbes 10-12 aastaga.

Euroopa, Põhja-Ameerika tarbivad hetkel 4-5 korda rohkem per capita kui Aafrika, Aasia. Kui Aasia, Aafrika peaks hakkama sama palju tarbima kui Euroopa, Põhja-Ameerika kasvõi sama rahvaarvu juures, siis kogutarbimine kasvab maailmas vähemalt 20-25 korda. Selle kõrval praeguse saaste vähendamine 50% per tarbimisühik ei päästa midagi või siis ilmselgelt vähe.

# Keskmise 10-15 tuh läbisõidu juures aastas tuleb säästupunkt umbes 10-12 aastaga.
Tundub, et selle lugemisoskusega on sul vaja vaeva näha.
Sellise keskmise läbisõiduga EU keskmise energia profiiliga oleks säästu punk 1-2 aastat. Eesti ja sarnase mustema energiaprofiili korral kuni 4 aastat.

Täiesti nõus, et Euroopa ja Põhja-Ameerika sarnane elustiil on väga pillav ja väga energiamahukas. Oluline aga on seal mitte see kui palju energiat per-capita tarbitakse vaid kui suur osa sellest energiast looduskahjulikult toodetakse. Kogu maailm vüib tarbida sama palju energiat nagu USA elanikud eeldusel, et kogu see energia tuleb täielikult taastuvatest allikatest ilma loodust kahjustamata.
Omaette teema täiesti on see, kas reaalselt õnnestub nii suur energia tootmine taastuvate allikate kaudu realiseerida.
Nagu ennegi ütlesin, ei ole mingit põhjust rahvastiku hävingut propageerida, ega ka ümber paigutamist. On tarvis tarbimist muuta lihtsalt. Sama/sarnase mugavusega variante on olemas ja tuleb juurde, mis tarbivad kas vähem energiat või kasutavad puhtamat energiat.

A'la 1,4 l mootor paiskab keskmiselt õhku 130 g CO2 1 km kohta. 10 tuh km kohta teeb see 1,3 tonni. Keskmine elektriauto tarvitab 16 kWh 100km. Euroopa Liidus on 1 kWh C=2 0,34 kg. 10tuh km puhul eraldub seega 0,55 tonni CO2. Põlevkivijaamast tuleva elektri puhul on see 1,9 tonni.

Aku tootmisel eraldub ca 8 tonni CO2. 8/(1.3-0,55)= 10 ja pool aastat. Põlevkivi puhul säästu ei ole, söe puhul ka mitte.

Sa jätad kütuse tootmise hetime välja ju arvutusest ;)
Võta nüüd õige need arvud sealt uuringust ja proovi uuesti. Kogu tootmise ja kütuse jne CO2 heide km kohta on sealt ju leitav.
ICE jaoks ~245 g/km
EV jaoks Euroopas ~80.
Peaaegu pool sellest on elektri tootmine. Kui EU keskmine on liiga puhas, siis võtame kolmekordse ning jääb ikkagi 245 g vs 40 + (3x40) = 160g
Ehk iga km kohta heidab EV ~90 g vähem. Ja see juba sisaldab kogu elutsükli heidet mõlema masina kohta.
Seega aastase 10k km läbisõidu jaoks oleks 900 kg VÕITU sisepõlemismootoriga võrredles.
(Kui seda uuringut vaadata, siis ~160g/km on ka Hiina puhul arvestuslik EV kulu. Hiina energiaprofiil on küllaltki söe põhine, nagu paljud pidevalt välja toovad.

Muide, Eesti keskmine aastane läbisõit on pigem 15k aastas, ehk siis säästaks pigem 1350kg aastas. (Maanteameti 2018 aasta statistika)

Euruliit tahab jagada raha vaestele(loe:raha vaesteni ei jõua) "roheliste" autode ostuks-blää-blää-blää.
https://epl.delfi.ee/artikkel/94245019/euroopa-komisjoni-pre
sident-aitame-vaesemaid-leibkondi-rohelisemate-autode-ostmis
eks-72-miljardi-euroga

Mulle meeldis üks kommentaar:
"Tuuleparkide rajamise mõte meeldib :)
Lohusalu-, Tallinna-, ja Ihasalu laht võiks olla suurimate tuuleparkide alad, kuna rohelise mõtteviisiga tarbijad seal lähimad ;)
Pole ju mötet rajada tuuleparke sinna kus tarbijaid pole. Rajamisega kaasnev jalajälg läeks suureks.
Ilmselt EL abiga saaks ka vajalikud detailplaneeringud."

Teema algus siin: https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?last_page=1&tid=
146911#1432530

kässarienn (registreerimata) 18:09 täna
Re: Elektriauto mõttekus ja ELMO
Iga põletatud paagitäie pealt saab pool armatuurlauast autol plasti täis toota , ei suuda siis tõesti vahet näha fossiili paaki ajamise vs sellest keemiatööstuses toorme tootmise vahel ah?

Muudetud 10.08.21 18:40

Ega siis armatuuriplastik bensiinist teki, bensiin tekib ikka plastiku tootmise kõrvalproduktina.

tekkigu palju tahes kõrvalprodukte, kusagil ära põletada viimane asi mida sellega teha.

Mida sa siis teeks, bensuga peseks pintsleid ja diisliga hammasrattaid liivast?

Bensiin on pigem mineraalõli kõrvalprodukt.. või siis vastupidi. Enamus plastikut toodetakse vist üldse maagaasist? Samas armatuuriplastikut saab sama edukalt, aga veidi kallima hinnaga toota ka biometaanist.

Ära vaevu, talle ei mahu isegi kontseptsioon pähe, veel vähem faktiline teadus. Ja jah, määrdeõli on see, mis peale gaasi, bensiini ja diislit üle jääb.

Muudetud 10.08.21 21:23

Sa vahi parem enda lolli pealuu sisse ja siis pea teiste üle arvet plähmerdis :D. See mis tööstuses vajamineva plasti tootmisest üle jääks, selle koguse annaks suuremalt jaolt kenasti keemiatööstuses ära kasutada. Hetkeseisuga käib aga kogu tants ja enamik mahust siiski põletamise taktikepi järgi, primaarsel kohal on põletamisest saadav tulu ja kõik peale seda teisejärguline.

Just nimelt 245 vs 80 on kogu elutsükli keskmine ehk, siis 18 aasta ja 270 tuhande km keskmine. Ja selle sees on ka rehvid, klaasipesuvedelik jmt. Esimestel aastatel on need numbrid midagi muud.

130 g/km puhul on bensiini tootmise CO ca 30 g/km ehk siis kokku 160 g/km. Minu pakutud euroopa elektri puhul on CO 55 g/km. Põlevkivi puhul on see 188 g/km. Elektri numbrid on minu teada nö jaama numbrid. Sinna peaks kaod (võrgu ja laadimiskadu) juurde liitma.

Ehk siis heal juhul on vahe aastas 1,5 tonni. Mis tähendab, et ka Euroopa keskmisega ei ole säästu aeg 1 ega 2 aastat. Põlevkivi- ja söeelektri puhul säästu ei ole.

Millisest õpikust küll sa ammutad neid teadmisi, kässarienn?

Ilmselgelt kohtadest kuhumaale sinu pädevus ei küündi.

Selge, teaduslik lähenemine puudulik, filosoofiline pool puudulik, puhas facebooki tarkus nagu siit mujaltki teemadest on silma jäänud. Isegi kui õiget asja loed, teed vale järelduse.

Pole peaaegu mitte midagi, mille tootmiseks on nafta ainuvõimalik tooraine. Seda biokütust, mida praegu autode bensiini-diislisse-gaasi segatakse, saaks kasutada plastide tootmiseks, kui fossiilautosid poleks. Probleemiks on hind. Seetõttu on kõige "rohelisema" mõtlemisega arenenud maade noored, kes pole kunagi rahapuudust kogenud, ning kõige fossiilisõbralikumad on ääremaade pensionärid ning pensionieelikud, kel pidevalt "näpud põhjas".

https://forte.delfi.ee/artikkel/94270293/video-maailma-suuri
m-rehvisurnuaed-poleb
Kui ühes kohas planeedil on roheöko, siis toises kohas on s*tamaja, et ühes kohas saaks roheöko olla.

Sa ise oled siin kõige rohkem peast puudulik oma lollakate järeldustega nagu näha. Loe vähem oma õlipeade ametiühingu kodulehelt pläma, et ilma õlita pole planeedil maa inimeste elu võimalik.

See oli hästi öeldud, Troll nr.1 ja täpselt nii ongi. Lisaks veel need maainimesed austavad iga puud ja teavad, millal tuleb metsa teha ja millal mitte ning millised palgid ette valmistada metsas maja ehituseks paari aasta pärast.
Mis seal ikka, kaarikud tagasi ja hobused maja ette, puulusikas kätte ja puukauss ette. Aga pliidi alla tuld ei tohi teha, kahjulik...

Mis pläma te tarkpead ajate siin õlitüüstusest. Toormet on võimalik töödelda täpselt selleks mille järgi turul nõudlus on. Kui turul on suur nõudlus põletamisväärsete produktide järgi, siis sellele ka seadistatakse tootmine. Kui aga plastikute vms keemiatüüstuse jaoks, siis seadistatakse toodang vastavalt.
Kogu toornafta töötlemine on ju eri komponent osade eraldamine, seejärel nende keemiline lõhkumine või kombineerimine soovitud lõpp produkti saamiseks.

Puidu põletamises ei ole midagi hullu, kui sama koha peale kus puu võeti kasvab uus puu, aktiivne süsinikuring ja co2 tase ei kasva, selle õli põletamisega on just see teema, et kõik mis selle fossiili põlemisel õhku paiskub on passiivsest maapõues miljoneid aastaid talletunud süsiniku aktiivsesse ringlusse suunamine, mis ei ole kohe kindlasti loomulik protsess ja omab mõjusid. Aga noh kui see deus siin oma puujuttu siin ajab, siis ilmselgelt ei ole loogiline mõtlemine kõige tugevam külg, et ise selle peale ei tule ja eos juba sellised lollid võrdlused üldse esile toomata jätaks.

Sa pole ilmselgelt teemat lugenud mis ma selle ringluse kohta öelnud olen. Loe enne, kui kommenteerid.

Muudetud 11.08.21 23:59

Selle võiks lahti seletada, miks täpselt pliidi alla tule tegemine kahjulik on: Tiheasustusega aladel (linnades), piirkondades, kus tahkekütet kasutatakse, viskavad õhuseire numbrid üles, kui kütteperiood kätte jõuab. Probleemiks pole mitte CO2, vaid tahmaosakesed ja CO. Hõreasustuse puhul seda problat pole - kombijaamad, kus elektrit+soojust toodetakse puidujääke kasutades, pole pahad.

Ma ei tea, kaugele Eesti on jõudnud, aga Prantsusmaal sel suvel polnud poest mikrolaineahjus soojendatavat toitu ostes enam plastiklusikaid kaasa pandud, vaid poest sai tasuta õhukesi puidust lusikaid-nuge-kahvleid ühes võtta. Minule tundusid nad meeldivamad, kui plastikust analoogid. Pidasid väga hästi vastu, polnud kõige pehmemast puidust, noaga sai leiba ja juustu lõigata küll.

Minu point oli tegelt selles, mis siin enne juba üks kord kirjutasin, et võtame tavalise kõige kiiremini kasvava lepa, selle kütteväärtus kujuneb ca 6-7 aastase kasvuga, seda, mitu ruumi puid keskmiselt ühe majapidamise peale läheb, ei oska ma öelda, vanemate majas läheb 7 kuni 10 ruumi aga see on juba täiskasvanud mets, mitte 7 aastane lepp. 1 hektari (100x100 meetrit) pealt saab ca 800 tihumeetrit (ruumi) kasulikku puitu (mõni EMU üliõpilane või lõpetanu võiks mind parandada siinkohal) Ehk siis see on 8 aasta küttematerjal. See siis tähendab, et igal majapidamisel, mis pliiti ja ahju kasutab, peab olema 2 hektarit metsa, et jääda süsinikneutraalseks 16 aastase perioodiga.
Ma rõhutan, et ma olen siin väga jämedad numbrid praegu öelnud, mõni metsandusega tegelev inimene, palun parandage täpsemaks neid.

Mets ei kasva igavesti. Mädanev-kõdunev puu eraldab sama palju süsihappegaasi, kui see puit põletades. See, kui üldse ei põletata, ei anna suurt positiivst effekti. Ja otseloomulikult, kui kasutatakse kütteks rohkem, kui kasvada jõuab, saab mets otsa ning mingi nipiga pole enam võimalik sellises koguses kütta, kuni uus mets on peale kasvanud. Eestis juhtus juba sajandeid tagasi olukordi, kus saeveski töö tuli lõpetada, kuna kogu ümberkaudne mets oli maha võetud. Aga kasvas uus mets peale ja aastakümnete pärast ehitati uus saeveski.

kuskil oli graafik, et hektaril spetsiaalselt aastas kasvatatava biokütusega sõidab sõiduauto sõltuvalt tehnoloogiast 10 000 kuni 30 000 km vist.
Seega igal autoomanikul peaks olema hektar põldu...

Atmosfääri süsinikusisalduse vähendamiseks tuleb seotud süsinik kõdunemiskindlalt ladustada...
Vedada Sahaarasse...?
CO2 matma hakates matame sealjuures maha ka O2... kas sellega tahetakse ära hoida ka merepinna tõus...?

Ega siin midagi uut pole, aga keda teema huvitab, võiks võtta teadmiseks:
https://www.theguardian.com/environment/2021/may/18/twenty-f
irms-produce-55-of-worlds-plastic-waste-report-reveals

Lisaks üks tore lugemine hapniku teemal, millest toon siia välja kellegi vabatõlkes lühikokkuvõtte:
https://theconversation.com/humans-will-always-have-oxygen-t
o-breathe-but-we-cant-say-the-same-for-ocean-life-165148

------------------------------------------------------------
---------------------
Kas puud toodavad hapnikku. Jättes kõrvale küsimuse, kas on üldse õige käsitleda elusorganisme tootmisüksustena, siis kust hapnik ikkagi tuleb ja kui tõesed on üldlevinud väited, et Maa kopsud on vihmametsad ja ookean? Arvamusportaalis The Conversation äsja ilmunud nelja teadlase artikkel aitab antud teemas selgusele jõuda.

Maa atmosfäär pole alati nii hapnikurikas olnud kui praegu, kus selle hapnikusisaldus on 21% - kaks miljardit aastat tagasi oli atmosfääris hapnikku vaid 0.001% tänasest. Kui ürgookeanis tekkisid bakterid ja fütoplankton, hakkas fotosünteesi tulemusel hapnikutase atmosfääris kiiresti tõusma, hiljem hakkas atmosfääri hapnikku lisama ka maismaataimestik. Kui see areng mingisse ajalisse perspektiivi panna, siis esimesed eluks fotosünteesi kasutavad organismid tekkisid umbes 2.7 miljardit aastat tagasi, punavetikad 1.2 miljardit aastat tagasi ning taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi.

Hapnikutase atmosfääris on viimase 500 miljoni aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena ning laias laastus toimub täna pool fotosünteesist maailmameres ja pool maismaal. Seega jah, pool planeedil tekkivast hapnikust pärineb ookeanidest, kuid see ei tähenda, et me kasutaks hingamiseks ookeanide tänast "toodangut". Enamuse ookeanide poolt toodetavast hapnikust tarbib ära ookeanielustik ja osa liigub ka merepõhja, mistõttu on ookeanide poolt täna "toodetav" hapniku netokogus nullilähedane. Umbes 0.1% ookeanides tekkivast hapnikust salvestub orgaanilistes setetes, millest võib pika aja jooksul tekkida maagaas, kivisüsi või nafta. Näiteks kivisöest moodustab kuni 90% kõrgmolekulaarne orgaaniline aine, mis sisaldab kuni 15% hapnikku. Sarnane protsess toimub maismaal, kus osa süsinikust salvestub mullas. Osa sel moel salvestunud hapnikust jõuab lõpuks atmosfääri.

Seega hingan ma seda postitust kirjutades õhus sisalduvat hapnikku, mis on kogunenud atmosfääri sadade miljonite aastate jooksul, mitte seda hapnikku, mis eraldub ookeanidest ja metsadest täna.

Tuntud geokeemik Wally S Broecker täheldas juba 1970. aastal, et kui me põletaks ära kõik teadaolevad fossiilkütuste varud, väheneks maailma hapnikuvaru vaid kolme protsendi võrra. Kui me põletaks ära kõik maailma metsad, vähendaks ka see atmosfääri hapnikusisaldust vaid tühisel määral. Kui kogu fotosüntees maal ja ookeanides lakkaks, oleks meil hingamiseks vajalikku hapnikku ikka veel aastatuhandeteks. Seega ei ole meil hapniku lõppemise pärast muretsemiseks põhjust, küll aga ohustab hapnikupuudus mereelustikku, mis aga on juba teine teema.

Lõpetuseks tõstan käed looduse keerukuse ees, laenates selleks mõttetera bioloog David Ehrenfeldilt: "Loodus ei ole mitte ainult keerulisem kui me arvame, vaid isegi keerulisem kui me ette kujutada oskame."
------------------------------------------------------------
---------------------


Kuna oli juttu päikesepaneelide pesemisest ja kirjutades kasutasin neid märksõnu, siis kõikmõeldavad veebiplatvormid arvavad nüüd, et muude reklaamide asemel tuleks mulle edaspidi just neid igal pool ette sööta oma "probleemide lahendamiseks":)). Poleks arvanudki, et see teema kusagil nii tõsine on. Suvanäide:
https://www.youtube.com/watch?v=rWtukrV1xNQ
Siin on esimeste pähe tulnud otsisõnadega juba tohutu hulk teemakohast uudistamist:
https://www.youtube.com/results?search_query=solar+panel+was
hing+system

Ei, tegelikult probleemi pole ja üldse vett ei kulu:)

Värske artikkel rohepesu hinnalipikust

https://epl.delfi.ee/artikkel/94299557/anu-kull-ma-ei-taha-i
segi-moelda-kui-krobe-on-eesti-kliimaneutraalsuse-hind-kes-m
e-rohepoorde-lopuks-kinni-maksab

Kuna artikkel pole tasuta nähtav, kopin sealt paar üksikut olulisemat (ja väga üldistavat) mõttetera:

# 2019. aastal valminud Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs /.../ Selleks
# tuleb aga perioodil 2021-2050 investeerida 17.3 miljardit eurot, sealhulgas valdav
# osa erasektori poolt.

Lisan omalt poolt juurde, et investeering erasektori poolt tähendab sisuliselt seda, et muud olulised investeeringud jäävad tegemata ja selle võrra saab vähem tõsta ka töötajate palkasid. Riiklik investeering tähendab seda, et see raha tuleb inimestelt esmalt ära võtta maksude, aktsiisitõusude jne abil. Selle maksame kinni meie ise oma väiksemaks jäävate palkade ja kasumite arvelt. Jahedama kliima tõttu kaotame samal ajal pidevalt ka konkurentsivõimet raha teenimiseks. See pole mitte vastuargument, vaid näide, miks me oleme ebavõrdses olukorras rikkamate Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidega nii kliima kui palgatasemete poolest - nende elukvaliteeti ja majanduse konkurentsivõimet mõjutab sellise summa (mis per capita on tõenäoliselt väiksemgi) ära võtmine oluliselt vähem.

# Üks kõige mõjukamaid valearvestusi ongi see, et me oleme ka kliimaneutraalsuse
# mängus suunanäitajad ja võitjad. Näitame maailmale, kuidas rohepöörde käigus
# kägistatavast tööstusest laekuvat maksutulu asendada meie oma arendatud rohetehnoloogiatest
# laekuva maksutuluga. Selline areng oleks vastu igasugust turuloogikat ja seetõttu ebareaalne.

# Vastamaks aga küsimusele, milline areng on reaalne, tuleks alustuseks loobuda
# võitjate hoiakust ja kliimaneutraalsuse majanduslikus mõistlikkuses kahtlejate alavääristamisest.
# Seejärel aga koostada kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise realistlik strateegia.

# Rohepööre sõltub tõesti meist kõigist. Paraku oleme Eestis unustanud täpsustada,
# kes need “meie” on. Euroopa Komisjon ei ole unustanud. Euroopa mõistes “meie” on
# energiaintensiivne tööstus ehk suurtööstus – auto-, terase- ja tsemenditööstus.

# Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks tuleb ennekõike investeerida energiaintensiivse
# tööstuse pööramisse taastuvenergia suunda. Eesti on nendes tarneahelates tehnoloogiate
# ostja ja hinnaga kohaduja. Kindlasti mitte pööraja ega suunaja, ammugi mitte võitja.
# Selles olukorras on paratamatult vaja tervikpilti ja strateegiat, aga mitte võitja,
# vaid kohanduja strateegiat.

Kui jõest päikesepaneeli pesemiseks vett võtta, selle asemel, et tal lasta merre voolata, siis see vesi läheb raisku - nagu ma eelnevatest kommidest aru sain, kaob ära. Ehk saab tihedalt paneele pestes suure hulga vett olematuks teha ja nii maailmamere tõus likvideerida?

Investeerimine tähendab seda, et meilt võetakse meie palgaraha ja kasumid ning hävitatakse see ära - selle hinnalise teabe sain ma ka eelnevatest kommidest.

Muide, hapniku tase atmosfääris väheneb juba pikemat aega ja suht stabiilselt umbes 4 ppm aastas. Ka on talvine ja suvine atmosfääri hapniku tase veits erinevad, tingituna põhjapoolkera ja lõunapoolkera erinevast taimestikust ning ookeani ja maismaa suhtest.

# Kui jõest päikesepaneeli pesemiseks vett võtta, selle asemel, et tal lasta merre voolata,
# siis see vesi läheb raisku - nagu ma eelnevatest kommidest aru sain, kaob ära.

See offtopik sai alguse hoopis sealt, et mingi seltskond väidab, et seda pole üldse kunagi vaja teha, samal ajal kui teine seltskond päikesepaneelide kasutajaid sellega aastast aastasse on tegelema pidanud. Lihtsalt aus oleks arvestada paneeli kasuteguri sisse ka selle hooldamiseks kulutatav aeg, ressursid ja energia. See pole vastuargument vaid üks nüanss tervikpildi juures, mille eitamine või mahavaikimine ei muuda seda olematuks.

Mis puudutab Sinu kommentaari, siis iga looduslik veekogu on ökosüsteem, mitte kraan, kust võib lõputult lasta ja kasutada seal kus vaja (vesi tuleb kraanist, piim tuleb poest, aga hobuseid piinatakse hobujõudude saamiseks). Saja ruudu pesemine on sama süütu tegevus kui sama pindalaühikuga autode või kodu akende pesemine. Terve riigi elektrivarustuseks vajaliku paneelide pinna pesemiseks pole paljudes jõgedes suvel piisavalt vettki (st sel ajal, kui seda just õietolmu tõttu kõige rohkem teha on vaja!). Aga see kõik on tervikpildiga seotud probleem juba, sest vähem kultuurmaastikku (looduslikest taimedest põldude-raielankide asemel kuni jõgede sirgendamiseni) tagaks ka suvisel ajal rohkem vett ja niiskema pinnase. Need on asjad, millega tuleks tegeleda selle asemel, et teha autod rohepesu eesmärgil janusemaks ja nõrgemaks (loe: ebaefektiivsemaks), kuna rohepesu võimaldab ajada huvigruppide jaoks mugavalt segi globaalsed ja lokaalsed eesmärgid. Nii ongi mugav udu ajada, et põletades rohkem (!) fossiilkütuseid päästame planeeti, jättes mugavalt välja need erinevused, kus see end õigustab ja kus mitte, sest ühe laia lauaga löömine, mis puudutab vaid väikest osa maailmast, on kasulik kellegi muu jaoks.

# Investeerimine tähendab seda, et meilt võetakse meie palgaraha ja kasumid
# ning hävitatakse see ära

Trollid või ei saanud tõesti aru? Teen puust ja punaseks meelevaldsete numbritega:

Ühel on 3000 ja kulud on 500, temalt võetakse ära 500.
Teisel on 1500, kulud on 300 ja temalt võetakse ära 700.
Kumma elukvaliteeti ja päriselt rohelisemaks muutumiseks hädavajaliku investeerimise võimekust see rohkem mõjutab?

See, kellel on vähem võimekust investeerimiseks, on varsti konkurentsist väljas (nagu ka see, kes investeerimise asemel ostab lihtsalt "asju" selle käest, kellel on sellise kunstlikult loodud ebavõrdse konkurentsi tingimustes võimalik toota võrreldavaid asju odavamalt). Sellest kogu artikkel oligi - Eesti strateegia ei täida Eesti vaid hoopis võõraid eesmärke ja seda viisidel, mis teevad meid üha vaesemaks. Kahjuks progresseeruvalt vaesemaks nendega võrreldes, kes kehtestavad mängureegleid. Rohepöörde vajalikkust pole keegi kahtluse alla seadnud, ainult selle saavutamise viise.

# Selleks tuleb aga perioodil 2021-2050 investeerida 17.3 miljardit eurot
Kohutav tõesti. Inimkond on paarsada aastat põhimõtteliselt võlgu elanud ilma, et oleks adekvaatselt maksnud enda poolt tekitatud looduskahju üle. Selle ajaga ära harjunud "odava" eluga ning nüüd, kui lõpuks tuleb välja, et võlg on vaja tagasi maksta on kõigil püksid täis sest "odav" elu saab otsa. Karta on et saab otsa. Jätkusuutmatud asjad alati saavad otsa.

kui paneele põllule/katusele poleks pandud, siis see (õie)tolm ja killustik (kuidas kellelgi) langeks rohulibledele või katuseplekile ja vihm peseks seda samamoodi maha.
Seega pinnaveevarude seisukohast midagi ei muutu...

Paneelipesuroboteid saab vaadata siit:
https://www.google.com/search?q=solar+panels+cleaning+robots
&rlz=1C1GCEA_enBE907BE908&sxsrf=ALeKk016GLOj9VyU__Bx
hKm6cX3QcDZZog:1629106842967&source=lnms&tbm=isch&am
p;sa=X&ved=2ahUKEwjq07P1n7XyAhVhQ_EDHWnnB5cQ_AUoAXoECAEQ
Aw&biw=1067&bih=505
Kui pesuvesi liiiga kalliks läheb, siis sellisesse regiooni pole paneele jah mõtet paigaldada...

"...Kahjuks progresseeruvalt vaesemaks nendega võrreldes, kes kehtestavad mängureegleid...."

Järelikult on eelnevad mängureeglid kehtestatud praeguste rikaste poolt ?

sveitslaste ? , luksemburglaste ? ameeriklaste ? saudiaraablaste poolt ?
Miks suurimate naftavarudega venetsueelalased vaesed on ?

Äkki katsuks ise kah tulevasi mängureegleid mõjutada... ?

Kui meil täna mingi asja kasutamine majanduslikult mõistlik on, tuleb seda kasutada..
Päikesepaneel toodab ennast tänaste elektrihindadega tagasi 10 aastaga ka ilma toetuseta, tuumajaam jääb börsihinnaga kindlalt kahjumisse....kui elekter Nordpoolis just
30 snti/kWh peale ei tõuse...

Jälle olete oma pisikesse konnatiiki tagasi ujunud ja ei taha mõelda, kus pärismahus elektrit toodetakse. Selleks on keset kõrbesid suured väljad ja seal ei saa sa jõest vett võtta vaid pead sinna transportima, kaugelt ja puhast vett, et liivatolmu maha saada! Kõrbes ei pese isegi vihm asju, sest noh, kõrb ju! Ökoaktivistid on just nende vastased, mitte selle, et sul katuse peal mõni ruutmeeter on.

no kõigepealt ehitagu siis veetootmine sinna.
Vett saab välja väänata ka kõrbeõhust.
https://www.google.com/search?q=wind+water+production&rl
z=1C1GCEA_enBE907BE908&sxsrf=ALeKk0295IfavuRMPGJsm80xxa5
azULlgQ:1629110384011&source=lnms&tbm=isch&sa=X&
amp;ved=2ahUKEwjd3_ONrbXyAhUFS_EDHZk6BqkQ_AUoAXoECAEQAw&
biw=1067&bih=505#imgrc=q7xM-1B8r_cZzM

labjaka viimane kommentaar käis just Eesti rohepöörde 17 miljardi kohta..

Las Vegase päiksefarmile vb jah pole mure see 70 kiltsa gaasitrassi ehitada, millega Las Vegase põhjavett ära kasutada aga mõned päiksefarmid on natukene kaugemal sellistest mageveeallikatest.
Lisaks pole siiani veel selge, kui prsse keerab päiksepaneelist tagasi peegelduv (ca 80%) kuumus meie ökoloogia. Jällegi, ei ole probleem teie talude juures, seal metsad tasandavad seda asja aga kõrbes võib see väga suureks probleemiks osutuda.

Kulla inimesed, seal piirkonnas on juba ammu probleemid põhjaveega, ei jagu teist isegi elamutesse...
Fresco ümbruses on uusarendused, kus kraanist ei jookse tilkagi vett!

Punkt, sa oled sihilikult jätnud kahes minupoolses postituses lugemata, et kogu see tekst ei kehti su kodu kohta vaid päriselektrifarmide kohta?
Kodus pese või Fairyga, ühtegi looduskaitsjat see ei koti, nu mõnda tegelt kotib aga nad on lollid ka, eriti need, kes ütlevad, et Fairy paha paha keemia on.

"..Lisaks pole siiani veel selge, kui prsse keerab päiksepaneelist tagasi peegelduv (ca 80%) kuumus meie ökoloogia..."

jah, paneel muudab 20 % kiirgusest otse elektriks...

Ehk katsuks enne postitamist pisut järele mõelda, mis sellest päikesekiirgusest ilma paneelita saaks.....

Neeldub maapinda enamasti, mitte ei peegeldata tagasi ;)

Panen tooreid puid alla :P
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94309277/mikk-salu-globaa
lne-kliimamuutus-on-kommunaalprobleem-mitte-katastroof

Mikk Salu on kahtlemata üks teravamaid pliiatseid meie väikeses konnatiigis. Lugu on küll nutumüüri taga, aga loodetavasti mõned said selle siiski läbi lugeda.

Autor põrutab naelapea pihta. Justnimelt selles ongi probleem, et globaalse katastroofi vältimise nimel ollakse valmis nii mõnekski järeleandmiseks, aga kommunaalprobleemid on inimese teadvuses linna/vallavalitsuse mure, kelle peale saab ainult kaevata, aga mitte sinna makse maksta.

Ylle Tampere refereerib Sitra uuringut väga hästi: kui tahame olla kliimaneutraalsed, siis tuleb pappi libistada - ja mitte vähe!
https://www.accelerista.com/keskkond/sitra-kliimaeesmargi-sa
avutamiseks-tuleb-rahakoti-kallale-minna/

Süsinikuvaba teras - HYBRIT.

https://www.ssab.com/fossil-free-steel/

https://www.hybritdevelopment.se/en/

Võtame terasest süsiniku välja? Kõlab nagu hea plaan.
Õnneks on siinkohal mõeldud ainult tootmisprotsessi neutraalsemaks viimist, mitte terase struktuuri muutmist...

Võtad ühe 4veo pilli, viskad vahekasti koos käimakastiga minema vahelt, paned https://www.aliexpress.com/item/1005002793674787.html selle asemele sinna, benapaagi asemele saab 100 kilo akusid panna ja mootori asemele 200 kilo jagu akusid ja elu hernes.
Küsimus on nüüd muidugi, et kui palju akupakk sellele maksma läheks ja siis omakorda veel laadimissüsteem otsa. Rahanumbrid muidugi on nii väiksed, et asi tundub suisa uskumatult lihtsana.

Eile sattus just uudistes näitama väidetavalt maailma suurimat päikeseparki AÜE-s.
Paneele puhastasid robotid aga need ei kasutanud vett vaid pühkisid niisama...
Ilmselt on tegemist sellega:
https://en.wikipedia.org/wiki/Mohammed_bin_Rashid_Al_Maktoum
_Solar_Park

Kasutustegur 24.6%

80% energiast mitte ei peegeldu tagasi vaid läheb päikesepaneelis soojuseks. See ongi lõunamaade probla: päikest palju, aga mida soojem on päikesepaneel, seda madalam on ta kasutegur.

jee.kim jagas linki särtsukate teemas. Kuna jutt käib rohepesust ja alternatiividest, jätkan seda pigem siin teemas.

Need, kes ei suuda siin mõttega pikemaid kommentaaregi läbi lugeda, pole mõtet linki avama hakatagi. Kõigile teistele aga hea ja oluline jutt oma silmaringi avardamiseks.

https://www.accelerista.com/arvamus/faktikontrolli-faktikont
roll-elektriautode-keskkonnamoju/

Mind jäi seal artikli juures veidi häirima üks teine asi, mis räägib just särtsuautode kasuks. Nimelt võrreldakse särtsukaid varasemate diislitega, mitte nendega (Euro6), mida praegu tehakse või mida peagi tegema hakatase (Euro7). Selle põhjal, et vanasti sõideti julgelt pool miljonit ja vähematel juhtudel miljon, ei anna põhjust arvata, et ka selle põlvkonna diislitega seda sama muretult teha õnnestub. Tõenäoliselt õnnestub, sest pole ju alternatiive, aga mis hinnaga (nt heitmeteks ümberarvestatult)? Reaalselt ummistavad remonditöökodade platse üsna uued garantiijärgsed autod üsnagi jaburate probleemidega, mille likvideerimine nõuab ebamõistlikult palju aega. Ma ei pea silmas mitte seda, kuidas nii uutel autodel elektrijuhtmed ära mädanevad (isolatsiooni sees) või et lihtsalt erinevate andurite rohkus tähendab paratamatult rohkem veakohti, vaid ka täiesti lihtlabaseid nt EGR-ga seotud töid. Need olid väga sagedased jamad kõigil diislite põlvkondadel juba 90ndatest, aga veel vanematel ühisanumpritsediislitelgi lahendati need ära mõnekümne kuni saja euroga ja 10 minuti kuni poole tunniga (+erandid:). Siin vaid üks paljudest moodsamatest näidetest, millega mul suur osa luksepatöödega tegelevast tutvusringkonnast üha enam hõivatud on: https://www.facebook.com/watch/?v=1017305109077727
Selliste peavaludiislite tootmine on muidugi selle sama rohepesu tulemus, mille abil neid trumpe särtsuautodele kätte üritatakse mängida, aga kuna siin on teemaks faktikontroll, siis see vesi ise näib veel märgatavalt sogasem, kui esmapilgul tundub või kui seal lahti kirjutati. Heitmetest tuleks rääkida ka siis, kui toodetud auto seisab rikke tõttu, selle remondiks tuleb kulutada ressursse ja samal ajal peab autoga ette nähtud töö tegema ära asendusauto, mille tootmine oli samuti heitmete allikas.

Kuskil oli ühe autoajakirjaniku arutelu sel' teemal, et kui kogu see rohesodi sealt välja visata, saaks masinad u. 25% ökonoomsemaks teha, rääkimata sellele jura ehitamiseks kulunud energiast ja ressursist......
Kui nüüd hakata halama teemal, et "aga siis hakkab ju puhast mürki sumpast välja tulema", siis KORRAS auto on ilusasti 2-3EURO't ees ja usun, et võidetud ressurs ja -25% on igal juhul säästlikum kui EGR,DPF, kusihape jne.

"Kui nüüd hakata halama teemal, et "aga siis hakkab ju puhast mürki sumpast välja tulema", siis KORRAS auto on ilusasti 2-3EURO't ees ja usun, et võidetud ressurs ja -25% on igal juhul säästlikum kui EGR,DPF, kusihape jne."

EGR lahendas sudu probleemi. EGR vähendab põlemiskambris temperatuuri , et ei tekiks ühendeid, mis tekitavad sudu.

# Kuskil oli ühe autoajakirjaniku arutelu sel' teemal, et kui kogu see rohesodi sealt välja visata, saaks masinad u. 25% ökonoomsemaks teha, rääkimata sellele jura ehitamiseks kulunud energiast ja ressursist......
# Kui nüüd hakata halama teemal, et "aga siis hakkab ju puhast mürki sumpast välja tulema", siis KORRAS auto on ilusasti 2-3EURO't ees ja usun, et võidetud ressurs ja -25% on igal juhul säästlikum kui EGR,DPF, kusihape jne.

jee.kim pidas silmas ilmselt seda lugu https://www.accelerista.com/liiklus/ostetud-load/milline-ole
ks-meie-seedesusteem-kui-seal-oleksid-dpf-gpf-egr-ja-adblue/

EGR mõeldi välja selleks, et erinevaid lämmastikoksiide ei tekiks nii palju enam, kõrvalmõju mootorisse surutava hapnikuvaesema õhuga on tõesti temperatuuri alanemine.
Üldiselt võib võrrelda seda sellega, et sa tood enda tagumikust vooliku nina alla ja pead kõik uuesti sisse hingama, mis sa sealtkaudu väljutad.

# EGR lahendas sudu probleemi.

Sudu probleemi ei esine igas maailma nurgas, et seda igal pool lahendama peaks ja seal, kus on probleem, tulebki seda lahendada kasvõi teatud sõidukite keeluga (nii ongi paljudes maailma suurlinnades). Ja probleemi lahendas ära ikkagi korras ja töötav EGR. Huvitav, kui paljudel 10a+ vanustel autodel töötab EGR nii nagu peab? Linnas ringi sõites jääb mulje, et pea pooltel paneb see vahepeal segast (loe: üv ajaks tehakse korda/puhtaks ja loetud kuud hiljem tossutatakse kuni järgmise ülevaatuseni). Teisest poolest osadel on see lihtsalt pimedaks tehtud:)

Olen siin isegi rääkinud, et ka mul on üks auto, mille EGR vajab puhastust iga paari nädala-kuu tagant. See puhastamine on väga lihtne/odav, eelkõige viitsimise asi, aga see on märgatav juba kaugelt, kui seda viitsimist ei ole. Ma ise selle autoga linna ei ronigi, sest kui klapp jälle kinni jääb, siis ise kohe ju ei märka ja oleks endal piinlik niimoodi tossutada. Paljudel ei ole. Aga järelevalvet kah pole.

Mu jutu point on selles, et kui tehnoloogia ei tee reaalselt seda, milleks ta on ette nähtud, ei peaks sellist tehnoloogiat kasutama. Ammugi mitte nõudma selle kasutamist seaduse tasandil ka neilt, kelle puhul ka töötav tehnoloogia "maailma ei parandaks". Põhjused, miks ei toimi (linnasõidud külma mootoriga, mõni töörezhiim soosib häireid jne), on seejuures täiesti teisejärgulised.

# Ammugi mitte nõudma selle kasutamist seaduse tasandil
Palun seda seadust mis ütleb, et peab olema EGR või DPF vms tehnoloogia mida kirud.
Kui ma just väga rängalt ei eksi, siis seadustes on heitmenormid kirjas mida ei tohi ületada. Kuidas tootjad selle saavutavad on nende vaba valik. Senimaani tundub, et just need tehnoloogiad on jäänud sõelale kui kõige effektiivsemad määratud eesmärgi saavutamiseks.

#Sudu probleemi ei esine igas maailma nurgas, et seda igal pool lahendama
#peaks ja seal, kus on probleem
Ehk siis kui saastet on natuke vähem, kui vaja, et "suduks" päris nimetada, siis on okei selle saaste sees elada? Kuidagi jabur tundub. Kopsudes veel õhk liigub niiet ei ole vaja selle kasvajaga tegeleda. Silmaga veel midagi seletab niiet pole vaja kaed ravima hakata. Kui on teada, et miski tekitab probleeme, siis selle piiramine on ju elementaarne. Sama põhjus miks narkootikume vabalt turundada ei lubata.

# 80% energiast mitte ei peegeldu tagasi vaid läheb
# päikesepaneelis soojuseks
Kui päikesepaneelid on kesmiselt 20% effektiivsusega ehk muundavad 20% energiat elektriks jääb üle 80% energiat. Selleks, et paneel kõik ülejäänud 80% energiat neelaks soojuseks ei tohiks sealt ühtegi footonit peegelduda mis tähendab, et see paneel peaks olema sügavam must, kui inimkond seni on suutnud luua.
Saan aru, et loogikat ja kainet mõistust on raske kasutada aga no proovime palun. Mida rohkem teha seda kergemaks muutub. (Päikesepaneelide effektiivsused ulatuvad kõige kallimate ja keerukamate puhul üle 40% muide: https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_cell_efficiency#Comparis
on)
Kes on aga päikesepaneele näinud pildilt või oma silmaga teab, et need peegeldavad päris hästi valgust. Ehk suurem osa valgusest, mida ei muundata energiaks peegeldatakse ära. Soojusenergiaks muundub ka osa jah aga väike osa.


#jee.kim jagas linki särtsukate teemas
See "faktikontroll" on paras nali kahjuks.
Vingutakse vana uuringu kallal kuigi uuemaid on olemas aga autor vist ei vaevunud neid otsima?
Korratakse müüti, et elektriauto aku kestab vaid 150k km, kuigi meil omal kohalike masinate hulgas ohtralt eksemplare ühe nõrgeima akupaki lahendusega masinatest, mis sõidavad edukalt üle 300k km, ka üle 400k km ning ikka ei ole surnud. Samuti kui natukenegi internetist otsida leiab andmeid suurema valimi kohta mis kõik demonstreerivad, et kui tootja defektid välja arvata (mille jaoks on garantii ideaalis loodud), kestavad elektriautode akud kenasti võrdväärselt sisepõlemismootoriga autodega.
Ja lõppu mingi vesiniku promo nagu see päästaks meid kõiki siis. Vesinik, mida saab toota kas väga saastavalt fossiilsetest allikatest, peamiselt gaasist või hüdrolüüsi teel, mis on nii energiamahukas, et vesinikuga sõitmine on kallim kui bensiini või diisliga. Kurdetakse/kardetakse, et elektrivõrk ei suuda välja kannatada kui kõik elektriautode sõitma hakkaks ning samal ajal promotakse lahendust, mis nõuaks 2-4 korda suuremat kogust elektrit + uut ja kallist infrastruktuuri (sest elektripistik on põhimõtteliselt kõigil kodus olemas) kui mingit paremat ja vingemat lahendust, sest võimaldab "kiiremini" tankida kui elektriautot. Väga roheline mõtteviis tõesti.
Mis kiirusesse puutub, siis vesinikautode paagid on enamasti vist sinna 5kg kanti (mis annab kuni 500km sõiduulatust, reaalselt maanteedel jne pigem 350-400km), siin (https://www.youtube.com/watch?v=IfBeJbXf4w4) videos näide kuidas tangitakse. 5 minutiga suudeti natuke alla 4kg tankida. Kogu see aeg tuleb seal juures passida ja oodata. Elektriautoga juhtme ühendamine kiirlaadijas koos makse algatusega kuni 1 minut, edasi oled vaba tegema omi asju kuni aku nii täis kui soovid. Viimase nädala jooksul olen pidanud tegema mitmeid kaugemaid sõite elektrikaga. Tartu-Tallinn otsal tegin Leaf-ga 2 x 10 minutilise peatuse, ühe korra oli vaja põiel käia ja lasin seni laadida ja teise tegin igaks juhuks, kuna lasin 120 alas liiklusvooga kaasa. Viljandi-Tallinn tuli samuti üks 10 minutiline paus sisse kuna oli vaja end kergendada ja vetsudes oli järjekord. Ülejäänud aja laen kodus ja juihtme ühendus ning lahti ühendus on kokku alla minuti. Ei saa nagu öelda, et vesiniku tankimine märkimisväärselt kiirem oleks.
Kütuseelemendiga seotud reostusest vist pole mõtet üldse rääkida kuigi tihti kiputakse ära unustama kui palju eksootilise mineraale seal tarvis on, et reaktsioonid töötaks kontrollitult ja elekter kätte saadaks.
Elektriautosid võib kiruda igasugu asjade pärast ja tihti on kübeke tõtt seal ning mitmeid probleeme tasapisi lahendatakse aga üldjoontes on vesinikuga neid probleeme rohkem ja mitmete puhul lahendamine oluliselt keerulisem. Samas need on probleemid/puudused millega teatud sektorites, näiteks rasketransport, on võimalik kompromiss saavutada.


# millega mul suur osa luksepatöödega tegelevast tutvusringkonnast
# üha enam hõivatud on
See video näitab üsna hästi kui otsakorral on see tehnoloogia haru. Põhimõtteliselt on vaja suure söe-elektrijaama korstnafiltri süsteemid pakkida kokku imepisikesse ruumi ning siis loodetakse veel midagi head sellest saada. Üks suur filter statsionaarses kohas on oluliselt kergem ja odavam kui mitutuhat pisikest pidevalt ringi liikumas. Ehe näide, miks on puhtam suures elektrijaamas diislit põletada, sellest elektrit toota ja siis selle elektriga ringi sõita selle asemel, et paljudes pisikestes mootorites diislit põletada.
Muidugi võib selles süüdistada euronorme (kuigi mujal maailmas on samuti saaste normid) aga praktiaks on need normid seal ikka selle pärast, et inimesed tahavad puhast õhku hingata ja sisepõlemismootorite heitgaasid ei ole mitte puhas õhk.

Üks ääretult positiivne lähenemine ja optimistlik vaade keskkonna tulevikule lähtudes tehnoloogia arenduse ja kasutusele võtu kõveratest: https://www.rethinkx.com/
Seal väga palju materjali, mille läbi närimine ei ole kerge ettevõtmine.
Siin üks videokokkuvõte: https://www.youtube.com/watch?v=UUySXZ6y2fk

Kuigi loogikast saan aru, et need kasutuselevõtu kõverad omavad teatud võimendavat mõju tehnoloogia arengule, siis nii optimistliku väljavaate osas olen pigem skeptiline aga eks aeg näitab.

Jutt läks küll automaadi ja käsikasti teemasse, aga tõin ta siia, kus selle õige koht on.

# sealt edasi muutub asi keeruliseks, sest kui inimeste sissetulekud hüppeliselt ei tõuse või suuri dotatsioone elektriautode ostmiseks ei tehta, siis meie poolt küll mingit rohepööret oodata ei ole

Huvitavad seisukohad ja lähenemised, ehkki need peaksid olema tegelikult rohepöörde öko-möko offtopicu teemas, käigukasti tüübiga on siin vähe pistmist.

Dotatsioonid on üks keeruline asi. Ma küll ei tea, mis on punktikese majanduslik olukord, aga miskipärast tundub ebaõiglane, et mina pean rabama tööd nagu neegrinooruk, maksma selle pealt ausalt kõik maksud, et keegi saaks särtsukaga ringi kimada.

Mitte keegi ei küsi, kas üks punkt maailma kaardil kusagil Euroopa ja Põhja-Venemaa vahel (sest Eesti ei ole enamat) soovib rohepöördega kaasa minna või mitte. Täpselt nagu aeg oleks aru saada, et autoga sõitmine EI OLE inimõigus ja muutub üha enam luksuseks.

Üldiselt võib ju jonnida, et ma elektriautot ei osta, kui riik (see tähendab tegelikult meie kõik) seda mulle ei doteeri, aga sinnapaika see asi jääbki, Siis sõidad bussiga ja ühtlasi säästad keskkonda. Kõik on rahul.

Muudetud 30.08.21 09:03

Ma ei tea, on see siit juba läbi käinud: Möödunud aastal toodeti EUs esmakordselt taastuvallikatest rohkem elektrit, kui fosiilkütusest.

Dotatsiooni puhul on oluline mis allikatest selle jaoks raha võetakse.
Kui kasutatakse mustrit, kus võetakse raha fossiilsete kütuste tarbimise eest ja jaotatakse see laiali nende vahel, kes ei kasuta fossiilseid kütuseid, siis ei saa öelda, et meie kõik maksame kinni sest kinni maksavad vaid need, kes tarbivad mitte soositud toodet. Lisaks on kõigil võimalik minna üle maksja rollist saaja rolli muutes oma tarbimist.
Kui aga kasutatakse mustrit, kus kõiki maksustatakse ühe vitsaga ja siis valikuliselt jagatakse laiali, siis tekib küll ebavõrdse kohtelmise tunne kõigil üsna ruttu, sest maksust pääsemiseks pole lootust ja raha saamiseks on vaja kes teab mis imetrikke teha.

Senised rahajagamised meie riigis on olnud pigem sellesse esimesse gruppi. Raha on saadud saastekvootide müügist ja suunatud vähem saastavat tarbimist eelistavatele inimestele. Tõsi, seal on imetrikke ka olnud nõutud raha saajate poolt. Võib-olla siis hübriid kahest välja toodud mustrist.

Mis transporti puutub, siis mõnelgi pool vaadeldakse seda kui inimõigust ja kohati ka õigustatult, sest see lisab teatud vabadusi.
Mida selle kõige juures aga ära unustatakse on see, et elektriautod ja mitmedki rohepöörde tehnoloogiad on alles väga noored ning väga arendusmahukad. See teebki nad praegu kalliks.
Põletamise abil raua liigutamist või elektri tootmist on mitusada aastat tuntud ja arendatud samas kui päikest on püütud sel eesmärgil sinna poole sajandi kanti. Ja selel ajaga on hinnad langenud piisavalt, et puht elektri tootmise aspektist on odavam toota kui millegi põletamisega. Nüüd peab ka elektri talletamise tehnoloogia arenema samasse hinnajärku ning siis on potensiaal saada praegusest odavamadki hinnad.
Ehk lastes tehnoloogial areneda ning seda rohkem kasutusele võttes on üks võimalik tulevik selline, kus transport on odavam kui praegu ning veel enamatele kättesaadavam.
Millegi põletamisega liiklemine aga on paratamatult piiratud selle põletatava materjali kogusega. Kui seda materjali juurde ei tule, siis mingi hetk hakkab turumajandus mängu tulema ning väheneva pakkumise puhul hind tõuseb. Seega on pigem tõenäoline, et jätkub kütuse hinna kallinemise trend mis pigem suurendab transpordi kulusid ja seeläbi vähendab sellele ligipääsu omavate inimeste hulka.

Lühidalt: rohkematele transpordi kui inimõiguse võimaldamiseks tuleks toetada rohepööret mitte fossiilsete kütustega jätkamist ;)

Lihtsalt torkan vahele, et vihkan seda "pisan pistikusse ja lähen omi asju tegema" näidet. Kuidas aru ei saada, et mu "omad asjad" on tavaliselt edasisõit ja seda võimalikult kiiresti, mul ei ole kunagi kombeks olnud ega pole ka aega selleks, et kuskil bensakas istuda ja kohvi lürpida ja saiakest närida, mul on vaja objektile jõuda, mille vahemaa ületab isegi 1.9TDI paagitäiega ökotamise.
5 minutit vs tund aega on väga paljudes olukordades väga suur vahemaa. Mõtle, kui lendab lõuna eestis kiirabi välja Tartust Valga poole ja siis helistavad poole tee peal, et sorry jossu, me peame vahepeal akusid laadima, sireen ja vilkurid võtsid ootamatult palju voolu.
Aeg on raha ja seda väga paljudes ametites, kõik ei ole nooblid IT vennad või siis investorid, kes võtavad läpaka välja ja teevad oma tööd kusiganes.

Eestlaste puhul on veel olemas mälestus NSVL ajast, kus käsku ei rutatud täitma, kuna see muudeti/tühistati hiljem ära.
Sama el juraga- küll läheb üle......

# on tavaliselt edasisõit ja seda võimalikult kiiresti
Vabandust aga see on ju täpselt see tankuri vooliku peos hoidmise mentaliteet mida ma silmas pidasin. Sa ei lae teel vaid sa laed kohale jõudes. Ning mõistliku infrastruktuuri olemasolul alustad iga päev sõitu täis akuga.
Ainsad põhjused, miks teel laadida on see, kui vahemaa on suurem kui sõiduulatus (tänapäevaste elektrikatega siis enamasti üle 300-400km ehk üle 3 tunni roolis istumise) ja ka siis pigem lühike, et saada vajalik kogus sihtpunkti jõudmiseks, mitte ei tõmmata "paaki" ääreni täis.
Neid, kelle töö on päev otsa sõita objektilt objektile linnadest väljas suurte vahemaadega kus siis ei jää ühegi objekti lähistele laadijaid on ikka ääretult vähe mitte ainult meie riigis vaid üle maailma. Valdav enamus sõiduautosid sõidavad hommikul ühest parklast teise ning õhtul tuldud teed tagasi.
Mis puutub ka nendesse objektile sõitjatesse, kui nad sinna ei lähe just karbitäit polte ära viima või tere-headaega ütlema, siis on nad seal ilmselt mõnda aega. Piisav aeg, et 11kW jõupistikust masinat laadida ja saada tunniga üle 50km sõiduulatust juurde. Inimene teeb tööd mitte ei oota, et auto laeks. Inimene teeb tööd mitte ei sõida eraldi tanklasse, et passida püstol pihus.


Igasugu demagoogilised näited nagu väljasõidule sõites laadimine on mõttetu. Väljasõidule ei suunata ka praegu masinaid millel paak tühi on ehk kohale ja tagasi ei jõua. Miks peaks see muutuma järsku elektriautodega? (Absurdsused nagu valgus ja heli võtsid oodatust rohkem elektrit lähevad rubriiki "ei hooma mis suurusjärkudes mingi asi elektrit tarbib". Võid mind alati harida ja demonstreerida neid sireene ja vilkureid, mis üle 3kW võimsust võtavad (see oleks siis 10% energiakulu kasv) või pigem üle 6kW (20% energiakulu kasv) et saaks tekkida olukord kus nende kasutamisega seoses sõiduulatus märgatavalt langeks)

Üldiselt kaubaveo sõidukid hetkel ei ole valdkond, kus saaks igasse rolli elektriauto panna. Seda pigem esialgu vähese tootjate poolse töö tõttu aga ka seal asi näitab paranemise märke.

Oeh... Elust enesest: vilniuses suri seade maha, trahvid lendavad selga. Hops tangitud autosse ja tuld sinnapoole, sest lennukiga minnes oleks 2h hiljem jõudnud. 750 kiltsa sõitu ikkagi. Elektrikaga võimatu, kui ei oleks akuvahetust tee peal nagu makita relakal. Sama olukord, Poola, Varssav, võimatu. Ei pea olema transpordi sektor, et selliseid äkksõite tekiks. Linna pildis akuga töristada ja kaupa laiali vedada on väga hea idee samas minu jaoks, kõik linnasisesed kullerid võiks nende kaubikute peale kolida.

Hämmastav, mõnel elukohaks auto.
See elukoht peab ikka jube tasuv olema.

# Mis puutub ka nendesse objektile sõitjatesse, kui nad sinna ei lähe just karbitäit polte ära viima või tere-headaega ütlema, siis on nad seal ilmselt mõnda aega. Piisav aeg, et 11kW jõupistikust masinat laadida ja saada tunniga üle 50km sõiduulatust juurde. Inimene teeb tööd mitte ei oota, et auto laeks. Inimene teeb tööd mitte ei sõida eraldi tanklasse, et passida püstol pihus.

Siia ongi koer maetud.
Väga paljud meist sõidavad teise Eesti otsa objektile ja pärast seda veel teisele objektile, enne kui koju jõuavad ja auto odava öise elektriga laadima panevad. Mina nende hulgas, objekt ei pea olema ehitusobjekt, vaid võib olla haigla, kool, mis iganes koht, kus on vaja tööd teha.
Oluline on silmas pidada, et sellel objektil ei ole laadijat. Lihtsalt ei ole ja ei tule ka. Saja meetri raadiuses ka ei ole. Laadija on heal juhul kilomeetrite kaugusel (jalutamine on küll tervislik, aga aeg on raha).
Ja seetõttu tulebki sõita eraldi (elektri-)tanklasse ning seal passida püstol pihus (laadimiskaabel), sest seal, kus on laadija, ei ole reeglina midagi kasulikku teha ja vastupidi.
Sealt see vajadus ühe tankimisega/laadimisega läbisõidu järele tulebki.

Muudetud 30.08.21 20:43

Mõnele ei mahu pähe lihtsalt, et on olemas lõuna-eestlane, kes ehitab maju, näiteks Perakülas, seal mändide vahel, kus RMK just lageraiet tegi. Vaja veel Tallinnast läbi sõita hommikul bussiga, et Stokkerist tellitud jupid kätte saada ja siis suunduda kohta, kus pole isegi õhuliine mitte. Kus kohas sa laed seda autot, loodad päiksepaneeli peale? Stokkeri ees 10 minutit?
Ma saan aru, et ilus on elada sellises rohelises mullis, et tulen õhtal koju ja panen auto laadima ja järgmine päev on elu maasikas aga vot ei ole nii, mitte kuidagi ei ole nii, kui ei ole just miski täielik pintsaklipslane, kes päristööd, mis käenahka karmistab ja näonahka pargib, ei tee.

# Oluline on silmas pidada, et sellel objektil ei ole laadijat. Lihtsalt ei ole
# ja ei tule ka.
Kohutav lugu, 21. sajand ja elektriühendus tähtsatel hoonetel nagu haiglad ja koolid puudub. Tundub, et siin riigis on ikka olulisemaid probleeme vaja lahendada, kui meie lapsed ei saa koolis käia elektrivalgusega õppimas vaid peavad küünaldega hakkama saama.
Selleks ei ole vaja kiirlaadijat, et autot laadida. Piisab töö tegemise ajal tavalisemast kolmefaasilisest 16amprilisest ühendusest. Selline ühendus on ju ometi igas asutuse hoones olemas. Paljudes eramajadeski ju olemas selline ühendus.

(See vist peaks elektriauto teemasse minema juba):
# 750 kiltsa sõitu
Tunnen kaasa sulle aga noh, kui see töö on rahuldust pakkuv ja tasuv, siis jõudu ja jaksu.
Siiski, enamik inimesi sellist tööd ei tee. Enamike jaoks ei ole see probleem.
Siit siis ka küsimus, kas sa arutled siin teemas elektriautode üle üldises võtmes või enda isiklikus võtmes? Kui isiklikus, siis võime teemaks võtta need pikad töösõidud. Kui üldises võtmes, siis peab algatuseks selgeks tegema mis osakaal liiklejaid selliseid sõite teevad. Mul küll selget statistikat võtta kusagilt ei ole aga kõhutunne pakub, et see jääb alla 1%.
Lähim statistika mida internetist leiab väidab, et keskmiselt jääb liiklejate päevane sõit Euroopas alla 50km (https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.ph
p?title=Passenger_mobility_statistics#Distance_covered)

sellest on siin juba tegelikult korduvalt räägitu,et elektrikat kasutades pead eelnevalt oma marsruudi paika panema.kuhu jõuad,mis kell,kas laadida sihtpunktis saab jne.igasugused tel. kõned- tule sõida minu juurest läbi,või lähme täna sinna lõunale,või viska töökaaslane õhtul koju jne. jäävad ära.naistesse ei saa üldse elektrikaga minna,sest alati võivad plaanid muutuda

Ei ole siin midagi isiklikku, mina pean selliseid asju vähe tegema aga minu tehnikud palju rohkem. Töö on tõesti tasuv ja põnev, muidu selliste ekstreemsustega ei tegelekski. 750 kiltsa on norm ots, ma isiklikult hakkan kuskil 1100 ja 1300 vahel nokkima, siis lendab teine tüüp rooli, kes igaks juhuks kaasa võetud on ja magab tagaistmel.
Ja ma olen seda ennegi öelnud, et linnas kulgejatel ongi elektrikas paras, ei ole suutnud ma siiani Tallinnas sees sõita üle 200 kiltsa ühe päevaga. Kuskilt Viimsist või Tabasalust ja sealt kaugemaltki tiksujatel on see ideaalne, Haapsalust Tallinna tööl käiatele samamoodi.

Olen minagi toonud oma näite kunagi ELMO teemas ning 500km tripid kodumaal on periooditi olnud üsna tavalised. Sekka sellised retked, kus kahe päevaga saab läbitud 1500..2000km ning selle jooksul hunnik kliendikohtumisi peetud Lätis ja Leedus. Minu eripäraks vast see, et pigem sõidan kiiremini ja rohkem, et ei peaks mõttetult palju öid hotellides/kodust eemal veetma. Ka need 500km kodumaised tripid algavad ja lõpevad reeglina kodus. Erandiks juhtumid, kus Viimsist alanud retk lõpeb Kärdlas või Kuressaares ning samal päeval on käidud ka Räpinas.

Nn. "eripära" on ka see, et minu peatumispaikade juures ei ole endiselt laadijaid. Toodud näide, et hoones on 3F 16A olemas on pehmelt öeldes silmakirjalik. On ikka üsna palju tahetud, et selline vaba pistik sind igal pool ootamas on. Üldjuhul on küll kõik toredad ja sõbralikud inimesed aga igal juhul oleks veidi ebamugav sellise tegevusega tööalast kohtumist alustada.


Pikk jutt, s*tt jutt. Seni kuni fossiilikas võimaldab mul oma (töö)sõidud teha kiiremini, ei ole elektrika lisamine autoparki mõistlik. Olen küll seda kaalunud, sest periooditi ei ole need pikad sõidud üldse aktuaalsed ja saaksin neid teha siis mõne selleks sobiliku sõidukiga. Kokkuvõttes taandub asi ikka sellele, et kas on mõtet osta juurde sõiduk mille kasutusotstarve on piiratud. Kui ma tõsimeeli kaaluks nn linnaauto ostmist, siis küll. Reaalselt ei ole ma seda endale vajalikuks suutnud mõelda ning pigem teen kõik sõidud sellis(t)e auto(de)ga, mis ei sunni valikuid tegema.

E: Värskeid uudiseid kah https://majandus.postimees.ee/7326586/kongolaste-avastus-hii
nlased-on-meil-naha-ule-korvade-tommanud

Muudetud 31.08.21 00:10

# Kohutav lugu, 21. sajand ja elektriühendus tähtsatel hoonetel nagu haiglad ja koolid puudub. Tundub, et siin riigis on ikka olulisemaid probleeme vaja lahendada, kui meie lapsed ei saa koolis käia elektrivalgusega õppimas vaid peavad küünaldega hakkama saama.
Selleks ei ole vaja kiirlaadijat, et autot laadida. Piisab töö tegemise ajal tavalisemast kolmefaasilisest 16amprilisest ühendusest. Selline ühendus on ju ometi igas asutuse hoones olemas.

Labjakas, täiesti ilmaasjata ja põhjendamatult ironiseerid. Tegelikult ei ole naljakas, vaid kurb.
Võib-olla kümne aasta pärast, kui euronõuete sunnil on igas parklas ka laadimiskohad, ei ole tegu enam probleemiga. Tõenäoliselt mitte.
Aga praegu, aastal 2021 on tõesti majades elekter, lapsed ei õpi küünlavalgel, aga sul on sellest erakordselt vähe tolku, sest majas olevast ei ühest ega kolmest faasist ei jõua sinu autoni mitte ühtegi. Laadija ju puudub. Laadimispesa puudub ka, sest majad ja nende elektrisüsteem ei ole ehitatud selleks, et sealt elektriautosid toita.
50 m eemal asuvas parklas või tänava ääres parkides on kogu su elektrivarustus laternapost pea kohal, millest pole särtsuka laadimisel aga eriti kasu.
See on tegelikult elekriautostumise pärisprobleem, mitte mure selle pärast, kuidas alajaamad vastu peavad või kuskohast me nii palju elektrit tulevikus saama hakkame.

El.autosid on vähe, kuna pole kuskil laadida ja laadijaid on vähe, kuna el.autosid on vähe ning kiirlaadimispunktide rajamine pole tulus. Õnneks on eurodirektiivid, mis asja tasapisi surnud rigist välja päästavad.

Ma igaks juhuks mainin ja purustan teie illusioone, et endiselt on meil ka majapidamisi, kus elatakse ahju ja küünlavalvel, jah meie 21 sajandil. Lõunas on neid piisavalt.

Miks peaks parklas olema laadija?
Miks peaks kaubanduskeskus ehitama laadimisvõrgustikku?
Keegi ju ei nõua, et kauplus, teater, kino ja KTMV, peavad omama tanklat!
Jaburus.