Kogu selle rohejura juures "unustatakse" ära nii energia jäävuse seadus, kui aine/massi jäävuse seadus.

EX NIHILO NIHIL FIT

Ei unustata. Lihtsalt sa ei saa sellest seadusest ise aru. Vihje: Maakera pole suletud süsteem.

"Tänane uudis Norras, kus mitmed riigid arutavad veealustest kaevandamistest ja põhjuseks rohepööre, kuna selleks vaja paljupalju erinevaid mineraale ja loodetakse vajaminev kogus merede põhjast saada. Artikli juures oli ilus illustreeriv pilt.
Ehk siis tegelikult endiselt küsimus, kui roheline on roheline?"

Seoses rohepöördega väheneb süvamere nafta pumpamine koos sellega kaasneva reostusega. Norra püüab oma tööta jäävatele inimestele, seadmetele ja teadmistele uut rakendust leida.
Pildile oli ettenägelikult 30ndate auto pandud. Kaasaegne fosiilauto sisaldab suurt osa neist sümbolitest, mis taastuvenergia pildi all loetletud oli (katalüsaatoris Pt, autoelektroonikas Au jne.)

Lihtne on jutlustada rohepöörde sildi all rohepesust, kui keegi ei kohusta isegi mitte hoomama tervikpilti, aga huvitav ja väärt lugemine sellegipoolest. Ei ole jõukohane neile, kes üle viie rea lugeda ei suuda.
https://epl.delfi.ee/artikkel/94784547/rainer-kungas-nullemi
ssiooniga-transpordile-ei-ole-tuleviku-eestis-alternatiive

Kaius Kiivramees kirjutab LHV lehel väga hästi inflatsioonist ja energiahindadest. Soovitan väga soojalt lugeda!
https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale=et&newsId=5598454

Kel aga hirmus kiire, neile vaid üks lõik sealt:

On erakordselt naiivne mõelda, et kui energia pakkumist vähendada ja nõudluses ei toimu samasuunalist muutust, siis püsib hind sama. On loogiline, et sellises keskkonnas toimub oluline hindade tõus. Arvame, et oleme energias selle trendi alguses.

Huvitav näide on siinkohal Norra. Muule maailmale nafta müümine on riigile tekitanud suured finantsreservid, läbi mille toetatakse nüüd muuhulgas transpordisektori elektrifitseerimist. Norra on elektriautode müügis teistest riikidest mitmeid aastaid eespool, ennekõike läbi suurte soodustuste, mida pakutakse elektriautode ostjatele. Autode uusmüügist on juba üle 60% elektriautod. Sellele vaatamata ei ole me näinud aga Norras naftasaaduste tarbimises mitte mingit langust aastate jooksul. Esiteks uueneb vana autopark aeglaselt, teiseks on aga majanduskasv rasketehnika-intensiivne.

Autot, mis on päevas töös tund või paar, on lihtne elektrifitseerida. Küll aga on pea võimatu täna mõistlike kuludega elektrifitseerida rasketehnikat, mis peab kaheksa tundi või rohkem päevas tööd tegema. Seega pole ka üks kõige jõukamaid riike nagu Norra suutnud suurte subsiidiumidega elektrifitseerimist soodustades oma fossiilkütuste sõltuvust vähendada.

Mida arvata Rein Oidrami arvamusest, et tuuleenergia kasutamise kasv muudab põlevkivielektri tootmise ebaefektiivsemaks. https://www.eees.ee/images/EEES/infopaevad/Taastuvenergia_pr
obleemidest_2018.pdf

Ei midagi erilist, lihtsalt asjalik lugemine:
https://www.epa.gov/radtown/radioactive-waste-uranium-mining
-and-milling

Ja et kõik liiga ilus ei tunduks (vabatõlge järgmiselt lingilt): päikesepaneelid tekitavad kogu elukaare jooksul umbes 300 korda rohkem mürgiseid jäätmeid iga energiaühiku kohta kui tuumaelektrijaamad. See pole mitte kokkuvõte artiklist, vaid lihtsalt "teaser" ärgitamaks lugema pikka ja põhjaliku artiklit, et murda neid "lihtsalt liiv" stiilis puhta päikeseenergia müüte.

https://interestingengineering.com/renewable-energy-paradox-
solar-panels-and-their-toxic-waste

Kena..
Aga siia kõrvale on võrdluseks panna Eestile ja eestlastele kaotsi läinud Ida-Virumaa..
Praktiliselt 100% venestatud Narva ja Kohtla Järve kant koos ülessongitud kaevandusaladega ja tuhaväljadega.

Mul on 30 aastat kasutuseta seisnud hektariline (10 000 m2) maalapp, sest see ei ole muude suurte põllumassiividega ühendatud ja ühelgi talunikul ei ole tasunud oma traktoriga sinna nokitsema sõita. Põllumassiividega ühes tükis olevat 2 ha põllumaad on ühistu nõus rentima sisuliselt 2x maamaksu eest, kusjuures kasseerib ise sisse ka veel riigilt selle tüki peale põllumajandustoetused. Iga teise maamaja juures on sarnane endine kolhoosniku 0,6. . Nende eest makstakse maamaksu ja et need silma ei riivaks ning ei võsastuks, siis neid niidetakse. Kulu sellele ei ole märkimisväärne kuid on siiski kulu.
Kui nüüd sinna peale sai pandud ainult 200 m2 maast enese alla võttev päikesepaneelirida, siis hakkas see sisse tooma 5000 € aastas (3000 ilma taastuvenergiatoetuseta) aastas ning tagab minu kõigi kinnsvarade energiakulude katmise ja ka autokütuse kulu.
Ja praegusele energiahinna paanikaga ei pea kaasa minema, sest hoopis tulud kasvavad...

Rein Oidrami probleem aga on tänaseks lahenenud... põlevkivi põletamine ja kaasnev emissioon on kukkunud kordades.

marita57, mõned mõtted sinna LHV kirjutise juurde:
Ma ei mõista miks on vaja tehniliselt õigeid andmeid moonutada.
Norras tõesti ei ole nafta tarbimine vähenenud vaid on üsna konstantne olnud viimased 40 aastat. Kogu energiatarbimine on aga kasvanud märgatavalt ehk siis nafta osakaal tegelikult on langenud. https://ourworldindata.org/grapher/share-energy-source-sub?c
ountry=~NOR
Ja see langus algas juba enne 2010 kui elektriautode toetused tõusid.
(Sellest, et Norra oma nafta müügiga ehitatud fondist raha välja ei võta ja seeläbi elektriautosid vms ei toeta, ei ole mõtet hetkel pikemalt rääkidagi)

Mis rasketehnikasse üldisemalt puutub, siis see liigub küll elektrilsema poole. Nii transpordi osas, kui ka tööstustehnika osas. Progress eksisteerib aga on aeglasem.

Kärss, reostuse kogusest olulisem on reostuse kestus ja sellega toime tuleku keerukus.
Kui tuumajäätmed on ümbertöödeldamatud ja nende hoiustamine äärmiselt keeruline, siis päikesepaneelide tootmisel tekkivad jäätmed on neutraliseeritavad või turvalisemalt kõrvaldatavad.
Kahjuks ei ole globaalselt kehtivaid ja järgitavaid nõudeid igasugu toodangule mistõttu karmimate regulatsioonidega riikides nagu Saksamaa toodetud paneelid on suure tõenäosusega väiksema ökoloogilise jalajäljega kui vabamate regulatsioonide järgimisega riikides toodetud paneelid. Ehk siis ostja saab paljuski ise mõjutada kui kahjulikke paneele ostab.

konteinervedude hinnatõus takistab aafrika PV arengut ...

:P

https://www.pv-magazine.com/magazine-archive/out-of-landfill
-back-in-the-stream/

See, et mõni kujutab ette, et nüüd tanklad lähevad umbe eksib tõsiselt. Kaugemas tulevikus selliseid tanklaid ilmselt ei eksisteerigi nagu me tänapäeval harjunud nägema oleme. Tulevikus lähed poodi ja autot laed parklas. Ilmselt pole kaugel aeg kui tekivad põhja alla vastavad ühenduskohad ja autoga parkla kohale sõites pead lihtsalt menüüst valima, et kas soovid kaubanduskeskuses käies autot laadida või mitte. See kaablitega möllamine ilmselt on vaheetapp laadimisstandardite ühtlustamisel. Lisaks läheb nutiseadmete ja autode ühilduvus ka uuele tasemele. Palju asju ilmselt saab ka nutiseadmest reguleerida ja ilmselt neti teel oled nutiseadme ja autoga kogu aeg ühenduses. Kui auto pikalt seisab, aku on nõrk tuleb telefoni teavitus "lae mind" jne. Elektriautode areng on alles alguses. Need mis täna turule tulevad on nagu Ford T autotööstuse alguses. Ennustan ka tüüpiliste autovõtmete kadumist juba lähiajal. Ma olen keyless autodega sõitnud viimased 5 aastat ja ei mõista mis kuradi pärast ei saa seda kõike nutitelefoniga ühendada aga ometigi pangaülekandeid saame telefonist teha. Mugavaks keyless kasutamiseks peab iga jope taskus olema võti. Vastasel juhul on see ikkagi häiriv.

.annaks issand või saatan, et ei tuleks kõike seda isemõtlevat rauda/plastikut liiga palju.
Ei tahaks, kui see kõik tõesti ise mõtlema hakkab, või lihtsalt "lolliks" läheb.

Kuna see teema ongi offtopic, siis võib seda korraks pisut laiendada. Nimelt jäi mulle niizzama viimane postitus täiesti arusaamatuks - seega küsimused:

# ennustan ka tüüpiliste autovõtmete kadumist juba lähiajal. Ma olen keyless autodega sõitnud viimased 5 aastat...

Misasjad on keyless autod, mille juhil ei pea autovõti taskus olema? Selgita!

# ja ei mõista mis kuradi pärast ei saa seda kõike nutitelefoniga ühendada...

Loomulikult saab. Oma Bolti rendiauto lukustad lahti ju mobiiliäpist. Samas - mille pagana pärast peab normaalne inimene autole lähenedes nuhvliga võimlema, kui võib lihtsalt ukse avada ja sisse istuda?

# Mugavaks keyless kasutamiseks peab iga jope taskus olema võti. Vastasel juhul on see ikkagi häiriv.

Sellest ei saa ma enam üldse aru või on niizzamal kõige rohkem kaks jopet üleüldse? Misasi see häiriv täpsemalt on?

väidetavalt olla tallinna ühiskaardi sees traadist kontuur kuhu on salvestatud info?
Ja atsetoonis (?) saavat kaardi ümbert ära lahustada ning sellest kontuurist käevõru teha... keegi igatahes olla igavusest teinud ?

et siis kiipi sisse opereerima just ei pea, aga saunas ja basseinis oma sõidukaarti (ja miks ka mitte autovõtit samamoodi) käest ära panema ei pea...

# Elektriautode areng on alles alguses. Need mis täna turule tulevad on
# nagu Ford T autotööstuse alguses.

Selle osaga niizzama jutust nõustun küll täielikult. Sellepärast ongi nende pealesurumine maksude jm najal võrreldav sellega, kui oleks kägistatud majandust hobuste (kõhugaasid!) välja vahetamisel Ford T-de vastu. Lihtsalt sellepärast, et keskkonnasõbralikum viis masside liikluses osalemiseks oli nüüd leiutatud ja sellesse vägisi raha pumbates oleks see arenenud kindlasti kiiremini.

Keyless jutust ei saa samuti aru, Renault tuli sellega lagedale juba 2000. aastal ja hetk hiljem oli see juba massides (loe: ostja valik). Mul on see vanal Renaultil küll olemas, aga minu silmis midagi täiesti kasutut (isegi uus Mersu sai tellitud võtmest käivitatavana), sest hoovis seisavad autodel üldiselt võtmed ees/istmel, mitte kusagil jopede taskutes. Kellel vaja, see võtab ja sõidab. Harva on autos midagi nii väärtuslikku, et linnas kuhugi autot jättes tekib soov lukustada, aga mõnikord on vaja ja seal on erandjuhtudeks ju võti alati ka kaasas. Moodsatel autodel läheb see pigem silmaskännimise, näotuvastuse, sõrmejälje lugemise, nahaaluse (või nutikellas oleva) kiibi vms peale. Praegugi istun autosse, viskan mobla Waze kasutamiseks hoidjasse (mis on ühtlasi laadimisdokk juhtmevabaks laadimiseks, seda ka 70ndate uunikumil) ja kui oleks tegemist uue autoga, maksaks nt selline NFC põhine lahendus juhi identimiseks lisavarustuses eurodes sisuliselt ühekohalise summa. Kui pole tehtud, siis pole järelikult ka nõudlust, sest see ei seisa kindlasti mitte tehnoloogia taga.

# Ehk siis ostja saab paljuski ise mõjutada kui kahjulikke paneele ostab.

Sama lugu on autodega, elamutega, riietega, toidupakendiga jne, et ostja ise saab paljuski mõjutada, kui kahjulikke vms... Kõik taandubki lõpuks ideede globaalsele teostatavusele, sest samal ajal, kui pool maailmast maksab ennast viimase grammi peenhäälestamise regulatsioonide tõttu segaseks, kallavad prügiautod teises kohas kogu prügi otse jõkke või merre. Selliste probleemidega aga tegeleda ei viitsita, sest siin tuleb reaalselt jalad kõhu alt välja võtta ja ennast liigutama hakata. Lihtsam on tegeleda nii, et lajatame maksu selga ja seda ainult neile, kes on nõus korralikult maksma. Aga samal ajal lubame peale maksu kogumist rahulikult edasi saastada.

"Ja et kõik liiga ilus ei tunduks (vabatõlge järgmiselt lingilt): päikesepaneelid tekitavad kogu elukaare jooksul umbes 300 korda rohkem mürgiseid jäätmeid iga energiaühiku kohta kui tuumaelektrijaamad. See pole mitte kokkuvõte artiklist, vaid lihtsalt "teaser" ärgitamaks lugema pikka ja põhjaliku artiklit, et murda neid "lihtsalt liiv" stiilis puhta päikeseenergia müüte."

Kiiresti diagonaalis lugedes jäi silma, et peamine reostus on CO2: Paneele ei tasu toota, kuna seda tehakse räpase elektri abil. Elekter on räpane, kuna pole piisavalt paneele taastuvelektri tootmiseks.
Teine reostuse põhjus on hooletud tootjad, kes lasevad tootmise käigus tekkivad jäätmed loodusesse, kuigi on olemas tehnoloogia nende utiliseerimiseks.
Ehk siis tegu pole paratamatusega, vaid praeguse reaalse olukorraga Aasias.

".annaks issand või saatan, et ei tuleks kõike seda isemõtlevat rauda/plastikut liiga palju.
Ei tahaks, kui see kõik tõesti ise mõtlema hakkab, või lihtsalt "lolliks" läheb."

Kui arvelaud Felixiga asendati, sellega oleks veel võinud leppida, aga elektronarvuti.. Stalin väitis, et masin ei saa mõelda, küberneetika on pseudoteadus ning mõned, kes selle viljelemisega vahele jäid, saadeti ümberkasvatusele. Head ajad olid..

vau....polegi ma nii vana....vana Joss ise keerutab siin vuntsi veel :)

Keylessiga on minu jaoks see häda, et mul ununevad võtmed riiete taskusse kuna reaalselt võtit vaja ei lähe. Mul on üks võti ühe jope taskus, teine võti teise jope taskus. Panen kolmanda jope selga, lähen auto juurde ja uks ei tule lahti. Tagasi tuppa, et otsida jopede taskust võtit. No VAG pakub mingit telefoniäppi oma autodele aga see pole ka päris see mida ma näha sooviks. Külma ilmaga auto juures menüüst ukse avamisfunktsiooni valida pole vist eriti mõnus. See võiks toimida ikkagi lihtsamalt. Bluetooth on kogu aeg sees telefonil. Seega juba seisev auto võiks ühenduda ja aru saada, et auto omanik on lähedal. Vastavalt siis ukse avamisel kontrollida telefoni kaugust autost ja olekski korralik käed vabad süsteem. Telefoni tassid nii või naa kaasa. Telefon on nii või naa bluetoothiga taga kogu aeg autol handsfree pärast. Võiks sinna rohkem funktsioone lisada.

Vahvad modernsed mõtted. Õhtul teed teflonile värskendused ning hommikul lähed rulaga tööle. Eeldusel, et viimane autoga sama protokolli otsas ei istu.

https://www.thedailybeast.com/solar-panels-on-half-the-world
s-roofs-would-power-the-planet
pooled katused jääksid ülegi

to.niisama.
mida sa vingud! telli omale võtmeid juurde ja pane igasse oma jope taskusse! palju sul neid jopesid on 10,või 20 tükki.niipalju tellidki võtmeid,kui palju sul vaja on!
mina nt. vihkan telefoni kaasas kandmist.

https://electrek.co/2021/10/13/tesla-co-founderjb-straubel-s
ends-warning-to-automakers-going-all-electric-do-supply-chai
n-math/

äkki peaks midagi kõrva taha panema börsil ringi vaatamiseks....?

Ma mäletan materjalide mittejätkumise jutte juba kasvõi nelja aasta tagusest ajast. Selle aasta sptembris osteti Saksamaal el.autosid 15 korda rohkem, kui septembris 4 aastat tagasi ning liitiumi hind on täna odavam, kui ta oli täpselt 4 aastat tagasi.
Börsil ringi vaadata tasub kindlasti, kui vaba raha on. Panga kontol teda hoida pole hea mõte.

Muudetud 15.10.21 08:26

on ka nii et eelmine aasta müüdi tuhat ja järgmine aasta 15 tuhat, normaalne on arvestust pidada per tükk, eh panna kõrvuti sisepõlemis mootor vs elekter

# Vastavalt siis ukse avamisel kontrollida telefoni kaugust autost ja olekski korralik käed
# vabad süsteem.
Ilmselgelt inimene ei ole Tesla autodega kursis, neil on see funktsionaalsus juba ammusest ajast olemas. Ning neid lugusid küllaga kuulda olnud, kus teatud telefonide sinihammas ei ole piisavalt hää vms ehk kasutuskogemus võrreldes päris võtmega on nigel.
Sinihammas kui selline ei ole ideaalne selleks eesmärgiks nagunii sest püsivalt antenni sees hoides on suur energiakulu telefonile ning perioodiliselt antenni sisse lülitades on suur tõenäosus kogeda ühendusprobleeme. Uuemad standardid on asja natuke paremaks teinud aga enamasti mingite kompromissidega.

Jahh, aga Teslas kasutad sa äppi, mitte sinihammast. Ja kui "võtit" taskus pole, et uks automaatselt avaneks ja minema saad sõita, siis otsid ikka nutifoni taskust välja ja pead tegema paar klõpsu, et autosse saada.
Kõige kiirem viis täna autosse saada ja minema sõita, on ikkagi võti taskus, olenemata sellest, kas ta on pangakaarti meenutav, või minimudel autost vms.

Kõige parem on ikka minna reede õhtu vastu esmaspäeva hommikut kergelt napsutama, parkida see Tesla kuhugi maaalusesse garaaži, kus levi on null ja siis avastada, et oi, uksed ei avane, sest aku sai tühjaks. Tesla sõbralik support teeb küll kaugelt lahti selle uksed, kui helistad aga mida autoni ei jõua, on avanemiskäsk. Peale seda oled sa ilgelt õnnelik, et tutvusringkonnas on mastimehi ja üldse andmesidega tegelevaid proffe ja kes tulevad ehitavad 4G pikenduse sinna keldrisse, saad vähemalt uksed lahti ja nende samade sõpradega selle käraka keldrist välja lükata.

Pildi rottisin artikli juurest. Ma ei arva, et mittekäsitööpalkmajad oleks olulisel määral halvemad käsitööpalkmajadest, aga nagu ka särtsuautode puhul, alustatakse siin pika pausi järel kallimast otsast, eksklusiivsemate toodetega ja jõukamate klientide toel.

https://www.maaseuduntulevaisuus.fi/metsa/artikkeli-1.159465
0

Artikli tõlgib ise see, keda teema huvitab. Tõlgin siia hoopis ühe artikli jagamise juures olnud kommentaari.

"Soome metsad on nii nooreks raiutud, et see pärsib palkmajade töösharu kasvu ka järgmistel aastakümnetel. Palgid liimitakse nüüd kokku väikestest puudest. Lisaks ka puidu kvaliteet on langenud. Palkmajade korrastamisel on selgelt näha, kuidas aeglaselt kasvatatud kvaliteetne puu püsib oluliselt kauem ka rasketes oludes. Põhjala puu on tipptoode omas klassis.

Enne lageraie ajastut valiti metsast hoolikalt üksikuid palgipuid ja metsad uuenesid looduslikul teel. Viimased 60 aastat (väetamisega) metsandust on püüdnud maksimeerida kogust hoolimata selle kvaliteedist."

Omalt poolt kommentaar juurde, et sel kevadel võtsin kodus ette huvitava töö - ühe puidust majaosa lammutamine ja taastamine täpselt algsel kujul. Teada oli nii palju, et hoone on ehitatud umbes aastal 1600 kasvama hakanud puudest ja vajumiste jm tõttu kehvas seisus. Õnneks või kahjuks välis- ega sisevoodrilaua alla ju ei näinud, aga nt polnud seal vundamenti, palgid olid pandud otse maapinnale, selle peale palkidest karkass jne. Materjal selleks tööks oli juba ammu varutud. Lahti võttes leidsin ikka mõne koiaugu, aga mitte ainsamatki mäda kohta. Küll aga oli probleem, et kõik vanad palgid, ka need otse mulla peale pandud põrandalaagid, olid nii kõvad, et mootorsaega saagides sädemed lendasid, vaigulõhna õhk täis ja ilma auke ette puurimata puidukruve sisse lasta ei õnnestunud, sest need lihtsalt murdusid. Kuna eesmärk oli kiirelt maha ja uus püsti, siis peale lahti võtmist mõtlesin kuu aega, mida sellega teha ja lõpuks jätsingi lammutamata. Ajasin vana asja nii hästi loodi kui võimalik, mõned kaasaegsemad lahendused juurde lihtsamaks elamiskõlbulikkuse saavutamiseks ja nüüd see vana kestab kõik edasi. Tuba on soe, ootan uusi puitaknaid ning paigaldan hetkel uuesti elektrit. See on minu arvates jube hea näide sellest, kui suur on kvaliteedi erinevus tänasel puupõllupuidul ja vanasti hoolikalt metsast valitud ja õigel ajal langetatud palgipuul.

Tulles metsast tagasi transpordi juurde, tuleb nõustuda nendega, et valdkonnas on praegu käimas täiuslik torm (Perfect Storm). Ja mitte seetõttu, et tegu oleks ägeda sõnapaariga, vaid et nii ongi.

Praegu toimuvad üheaegselt nii mitu protsessi, et oleks ime, kui see kõik millegi maailma muutvaga ei lõpeks. Miks need protsessid alguse said, ei hakka praegu arvama, aega ja ruumi ei jätku.

1. Kiibikriis. Vahet pole, millest see alguse sai, fakt on see, et juba aasta aega üht olulist komponenti napib ja ilma nendeta auto tehaseplatsilt ära ei veere. See tähendab tootmismahtude langust ja defitsiiti, mis omakorda resulteerub uute autode hindade tõusus.

2. Uute autode nappus ja hinnatõus on viinud ka kasutatud autode nappuse ja hinnatõusuni ning sunnib ühtlasi neid kauem ühe omaniku käes töös hoidma, mitte kähku välja vahetama.

3. Energiasisendite nappus Aasias on viinud üles energiahinnad kogu maailmas. Naftabarrel kõigub praegu 80 kandis, aga ennustan, et varsti näeme kolmekohalisi numbreid. See peegeldub kiiresti posti otsas olevates numbrites.

4. Kui gaasiautode arendamisel tundus paar aastat tagasi veel mingi mõte olevat, siis hetkel puudub selle alternatiivkütuse tarbimisel igasugune point.

5. Elektriautode kõrgepingeakud ei ole kiibid ja nende kohta Moore' seadus ei kehti, kuigi mõned tahaks seda sellisena näha. Omahind ei taha kuidagi alla 100 € kWh minna ja see tähendab, et elektriautod edaspidi odavamaks ei lähe. Mis tähendab omakorda, et nad jäävad enamikule elanikkonnast veel kauaks kättesaamatuks.

Selle tulemuseks on lähiajal just arenenud riikides energiavaesus ja transpordivaesus. Mis omakorda tähendab, et enim kannatav Euroopa langeb väga karmi stagnatsiooni või mõeldakse Fit for 55 ümber ja leitakse vabanduste saatel, et "lükkame eesmärkide saavutamise aega pisut edasi".

On muidugi ka karmimaid stsenaariume nagu energiavaesuses rahva rahulolematus, millele järgneb populistide võimuletulek ja Euroopa Liidu lagunemine. Aga neid koledusi ärme praegu ette kujuta.

# Kui gaasiautode arendamisel tundus paar aastat tagasi veel mingi mõte olevat,
# siis hetkel puudub selle alternatiivkütuse tarbimisel igasugune point.

Ei vaidle mitte vastu, aga see teema ise on huvitav. Kuna liigun piki Eestit autoga suhteliselt palju ja ajul on veider omadus salvestada nn soodushindasid, siis niiöelda turu miinimumhindadest (mitte keskmistest) rääkides on CNG hind tõusnud ligi 3x (keskmine hind muidugi vähem), samas LPG hind isegi vähem kui vedelkütustel (oli umbes sama kõrge juba ajal, kui vedelkütuste hinnad olid täiesti maas ja sesoonse kõikumusega jäid LPG viimased kõikumine millegipärast peenhäälestuse tasemele). Rohegaasi hindasid ei mäleta eri aegadest nii hästi ega oska võrrelda. Nüüd medali teine pool, et LPG-ga sõidab "pool Aasiat" (kliima!), samas põhjamaadesse sobib oluliselt paremini CNG/lehmapeer ja reaalselt vajaks põhjmaade transpordi "elektrifitseerimisene" nagunii rohkem aega (=alternatiive) kui lõunapoolsemad maad. Eelmise kommentaari algusesse tulles ei imestaks üldse, kui siit kusagilt veel mõni must hobune välja ilmub. Sest koht, kus mugavalt maanduda, on olemas, kui poliitikud seda eelnevalt ei likvideeri.

# Uute autode nappus ja hinnatõus on viinud ka kasutatud autode nappuse ja hinnatõusuni
# ning sunnib ühtlasi neid kauem ühe omaniku käes töös hoidma, mitte kähku välja vahetama

See on samuti medali üks külg. Medali teine külg on hetkel mitmetes riikides silma torkav "börsipaanika" kasutatud autode turul, kus rohepöördega kaasnevad maksutõusud on toonud müüki autosid, mida varem hoiti enda käes lootuses need "lõpuni sõita". Ühelt poolt on see mulje ja teiselt poolt neis riikides elavate sõprade pealtki näha, et konkreetsete autode heitmemaksud on pannud ostma uusi (uuemaid) ja müüma ära vanemaid, mis on tehniliselt (heitmed) veidi ajale jalgu jäänud, aga muidu väga head ja üldse pikaealisteks projekteeritud autod. Nende puhul võib rääkida küll hinnatõusust, aga kuna selliste autode puhul maksab seisukord nagunii rohkem, võiks raha ostujõu languse valguses rääkida pigem hinnalangusest. Halb uudis on see, et teismeliste märjad unenäod (igasugused kilohinnaga e30, T3 jne) ei saa kunagi reaalsuseks, aga see, kellel on VAJA liikuda, saab osta omale autosid, mida siiani eriti keegi pole tahtnud. Seda niikaua, kuni Eesti automaksudes teistega võidujooksule ei asu.

# See on samuti medali üks külg. Medali teine külg on hetkel mitmetes riikides silma torkav "börsipaanika" kasutatud autode turul...

Mina tõin välja ainult viis esimesena silma torganud aspekti, aga sel medalil on väga palju tahke. Umbes nagu hästi lihvitud teemantil :)

Paraku on mul tõsine mure, mis meist saab. Ei, mitte planeedist, see saab endaga ise hakkama sõltumata sellest, mis liigid seal peal parajasti eksisteerivad või ei eksisteeri.

Mul on mure selle pärast, et kui 70 aastat kestnud töö Euroopa ühendamiseks saab surmahoobi, siis enam pole elus neid, kes maailmasõdades võitlesid ja sellesama lõhkikistud Euroopa sõjakoledusi tundsid. See tundus olevat tänaseks ajalugu.

Ma ei tea sõjajärgsest ajast küünilisemat eksperimenti inimestega siinpool Berliini müüri kui Fit for 55. Sealpool müüri tehti muidugi kõike, aga need on nüüdseks oma hinnangu ajaloolt saanud.

Ei pea olema selgeltnägija, et arvata, kes võidaks parlamendivalimised, kui need oleksid poole aasta pärast kevadel. Energiavaesus paneks asjad lihtsasti paika ja need elektriarved, mida me oleme näinud, on alles õied. Viljad tulevad talvel.

Ootan põnevusega järgmist kollavestide etteastet.

Kui Venemaa talvel gaasikraani veel koomale keerab, siis lähevad ka elektrihinnad üles. Kui Venemaa gaasi rohkem EUle andma hakkab, muutuvad õudse talve ennustajad naerualusteks. Aga nii või teisiti, kõrge energia hind on parim võimalik roheenergia suurendaja. Parem kui maksud ja soodustused.

https://www.powerup-tech.com/technology

Eesti poiste 60'te tehnoloogia taasavastatud.

Väga hea lugemine. Peamiselt küll poliitikutele.
https://epl.delfi.ee/artikkel/94978581/mis-saab-homme-jaan-m
artinson-homset-pole-on-tana-mis-pidanuks-algama-eile

Muudetud 28.10.21 08:52

tuulikulabade taaskasutus..
https://cleantechnica.com/2021/10/30/recycling-wind-turbine-
blades-to-make-a-bike-shelter-bravo-aalborg/

Õnneks tuleb maailm mõistusele vahepeal, saab aru, et inimkond maakeral on nagu koera kirbud koeral ja kolivad vesiniku peale ära, mida tuumareaktoriga mereveest teha saab. Merevesi pidigi tõusma liiga suures tempos, aeg teda langetama hakata, muidu uputab veel mere lähedale ehitatud maja ära.

Maakera läheb arsti juurde: Kuule, mul on mingi jama siin parasiitidega, maru palju kihelevad viimasel ajal.
Arst: võta paar kolm meteoriiditabletti ja tee mõni pikem tiir ümber päikese, et natukene jahedam olla oleks, küll maha rahunevad. Võid ka kiirema ja lühema tiiru teha, et naha kuumaks saaks, vast surevad ära.

Lazard üllitas uue aruande...

https://www.lazard.com/perspective/levelized-cost-of-energy-
levelized-cost-of-storage-and-levelized-cost-of-hydrogen/

tuumaelekter ise on sigakallis, seega sellega tehtud vesinik on lihtsalt sigakallis ruudus ....

Midagi väga "rohelist":
https://forte.delfi.ee/artikkel/95185869/video-teadlane-eest
i-peaks-taas-kaaluma-fosforiidi-kaevandamist
Mulle meeldib eriti see lause:
"Rutt Hints rääkis Teaduste Akadeemias sel neljapäeval toimunud teaduspärastlõunal, et rohepöördest on kujunemas konkurentsitult kõige suurem nõudluse kasvu allikas lähitulevikus, sest taastuvenergeetika infrastruktuur on väga ressursiintensiivne ja eriliselt on ta metallide-intensiivne."

Seekord ilma irooniata midagi päriselt rohelist rahapesu vahele. Hoopis see peaks kuuluma uute elamute puhul kohustusliku taristu hulka, alles seejärel laadimiskohad.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95196419/span-style-line-h
eight-100-margin-bottom-0cm-fotod-maailma-esimene-linnafarmi
na-projekteeritud-pilvelohkuja-toidaks-ara-40-000-inimest-sp
an

Oh seda sääserõõmu, mis neil praegu juba seal selliste kavandite pärast probleemiks on...

Mingi roheline torn läks pankrotti mäletamist mööda. Kas nad seal kaalikat kasvatasid, vot ei mäleta. Kes viitsib, otsib ise üles ja riputab siia üles.
Idee on kena, aga kuidas seda belarussiga harida saab?

Lihtne ju, vaja bellaruss red bulliga tööle panna.

Kõrghooned... tuule käes pole nagu sääskedega väga probleeme kohanud ja sääsed vajavad ikkagi vett. Ainult taimedest, mida targalt kastetakse (kõrghoonetes poleks ju teisiti võimalik), neile ei piisa. Mulle see pilt meeldib, sest olen kogu elu elanud nii, et aknalauad kogu laiuses toidutaimi täis.

Siin on lihtsalt huvitavat lugemist
https://novaator.err.ee/1608410942/raport-eesti-saaks-vajadu
sel-hakkama-poole-vahemate-poldudega

Siin lihtsalt huvitav video sellest, kui hästi särtsutõuks põleb:)
https://avasta.me/uudised/video-vaga-hull-vaata-mis-elektrit
oukerattaga-juhtuda/

https://luxurylaunches.com/real_estate/this-vertical-forest-
housing-project-in-china-went-horribly-wrong-as-residents-ha
d-to-abandon-their-apartments-after-the-buildings-were-overr
un-by-plants-and-mosquitoes.php

Kui nüüd mõlemat artiklit ennast kah lugeda, siis on toidu kasvatamine ja "vertical forest" sudu vähendamiseks ikka väga erinevad asjad:) Kusjuures "metsas" (hooldamata korterites, kus ei elanud inimesi!) pääses põrgu valla juba paari kuuga! Mul endal kasvavad niimoodi sibulad, salat, chilid, tsitruselised jms, ei ole mingit metsa ega sääski, suht igapäevaselt lõigatakse sealt kääridega midagi enda toidulauale. Laste hamstrid-merisead sellest rohelisest talvel vaid elavadki, kui mujalt võtta pole. Vist on nagu kõigi asjadega siin ilmas, et ühed suudavad elada tasakaalus ja probleemideta, samal ajal kui läbimõtlemata lahenduste viljelejatel on kord kärss kärnas ja kord maa külm. Aga ega selle vastu vist ei saa, et mida suurem linn, seda rohkem peab see end tulevikus ise toitma hakkama.

Seal Iinamaal tehtigi see viga, et tänu mussoonvihmadele tekkis rämedalt palju seisvat vett rõdude puuduliku disaini tõttu ja see ju ongi sääskede paljunemiskoht, tiigid, lombid, kogutud vihmavesi tünnis ilma kaaneta.

Sisuturundus, mille eesmärk on vist "okste metsa mädanema jätmise" demoniseerimise abil viia ka Eestis puupõlluharimine lennukitelt külvatavate kunstväetiste peale, õigemini sellest sõltuvaks.

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/95193827/kuula-saadet-
rohepoore-pelletid-on-tulevikukutus

Kärsa viidatud Jian Mu Toweri 1ha põllumajanduspinda annab aastas 270 000 kg toitu. Mis taimed sellise saagi annavad?

Kogu sellest kraamist peaks söönuks saama 40 000 inimest. See teeb inimese kohta 18g juurikaid päevas. 18g porgandiga kaua vastu ei pea. Keskmine mees peaks sööma ca 9 kg porgandit päevas, et energia vajadus rahuldada.

Kas seda juttu saab üldse tõe pähe võtta?

Mnjah...
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95188539/kliimadebatt-vaj
ub-valedesse-ennustused-osutavad-et-tegelikult-inimeste-heao
lu-tulevikus-ainult-suureneb

Päristeadlase vastus sellele uhhuuteadlase eelmisele artiklile.
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/95224437/okoloog-vasta
b-optimistlikule-mikk-salule-merevee-tase-touseb-ja-vaikesaa
red-jaavad-vee-alla

Keda päriselt huvitab, loeb läbi, aga toon siia välja alguse ja viimased lõigud:

# On siiski kahetsusväärne, kui ajakirjanik kasutab teaduslikke artikleid, kas neid läbi
# lugemata või teadlikult valetades artiklite põhijärelduste osas. Mikk Salu poolt viidatud
# Kench ja teised artikli põhijäreldused erinevad sellest, mida Salu üritab väita.
# Senine veetaseme tõus on mõjunud elamiseks kasutatavate saarte pindalale
# positiivselt, nii ka Salu väidab. Kuid ta jätab mainimata, et need analüüsid on
# tehtud tingimustel, kus ookeani veetaseme tõus on olnud 5 mm aastas.
/.../
# See tähendab teatud Aafrika ja Aasia piirkondades inimtegevuse võimatust.
# Kas võiks arvata, et seal elavad inimesed jäävad ootama kuni nende kodus
# pole enam võimalik elada ja siis vaikselt ära surevad? Kindlasti ei jää nad
# ootama, kuni vett enam pole ja toidu kasvatamine võimatuks muutub.

# Kindlasti üritavad nad liikuda piirkondadesse, kus on jahedam ja ellujäämise
# tõenäosus suurem. Kaotada pole neil enam midagi, erinevalt meist. Millised
# võiks olla sellise massilise migratsiooni rahumeelselt toimumise tõenäosus?
# Etioopias vaikselt hõõguv kodusõda on üheks näiteks, kuidas kliimamuutused
# toovad endaga kaasa konfliktide süvenemise.
# On naiivsus arvata, et meist kuidagi need muutused mööda lähevad. Isegi kui me
# otsustame keskkonnamuutuste osas mitte midagi teha, peame siiski otsustama,
# mida me teeme selles osas, mida keskkonnamuutused meiega teevad.

Taas üks tore rohetegu. Panen siia ka pildi ja kopin lühidalt sõnumi, kuna FB-s ei kipu paljud asjad just kaua säilima.
https://www.facebook.com/kai.realo/posts/4341381685929829

# Kasutatud rehvid, mis on roostetama hakkava traadiga kokku tõmmatud ja kaitseväe
# polügonil mulla alla täitematerjaliks maetud ja mida ametnikud on tõlgendanud RINGLUSEKS!
# On hirmutav, et selliseid JOKK skeeme kasutada saab ning tootjavastutusorganisatsioon
# võib end tunda aasta keskkonnateo väärilisena - milline suur kogus rehve on
# ‘ringlusesse’ antud.

Kus on selle fkng banaananivabariigi valitsus, keskonnaminister ja muud rohelised asjapulgad, kes kõik röömsalt rahva raha eest eksisteerivad? Mingi tühja asendustegevusega tegelevad tuhanded inimesed. Kes üldse vajab sellist riiki, kes metsa lõiketraati veab pakasuhha korras ja loomi vigastab, rehve metsa matab ja muid sigadusi toime paneb. Selline riik ei vääri eksisteerimist. Äärmiselt rumalad juhid, kes tuleks kiiremas korras vangi panna selliste tegude eest.

See on samasugune "taaskasutamine" nagu pakendiringluse ahjuajamine WACK

Aga Austraalias on diiselgenekatega el. autode laadimisjaamad!
https://thedriven.io/2018/12/14/diesel-charge-evs-remote-loc
ations-greener-than-you-think/
Väidetavalt rohelised...

# Aga Austraalias on diiselgenekatega el. autode laadimisjaamad!
Sa ära ei tüdine ühe ja sama iganenud asja postitamisest? See on ju ometi siinsetest teemadest mitmekümneid kordi läbi käinud viimase kolme vms aasta jooksul.

Ei olnudki diiselauto süüdi!
https://www.err.ee/1608422450/uuring-madagaskari-naljahada-e
i-pohjustanud-uleilmne-soojenemine

Huvitav, kes enne eelmist jääaega Escalade'ga sõitis ja puudega ahju küttis?

Ilmselt mammutipeer süüdi!
Ja Veenusel oli ka räme fossiilipõletamine....

# Huvitav, kes enne eelmist jääaega Escalade'ga sõitis ja puudega ahju küttis?
Ja mitu korda aeglasemalt tookord temperatuurid muutusid? Kas saja aastaga (nagu praegu) või aastatuhandetega (nagu andmed indikeerivad) ?

Kuidas ikka veel jahutakse sellist jaburust. Muidugi temp kõikumisi on olnud nagu ka CO2 sisalduse kõikumisi. Teema ei ole kunagi olnud selles, et muutused toimuvad. Teema on alati olnud selles, et tänu inimtegevusele on nende muutuste tempo ja ka suund muutunud. Me peaksime olema viimased paarsada aastat jahenemis tsüklis aga mingil huvitaval põhjusel hoopis oleme soojenemas. Lisaks olema soojenemas kasvavas tempos mis on kiirem tempo, kui ajaloolised andmed näitavad, et looduslike tsüklite puhul esineb.

Oleneb, kelle graafikut vaadata. Mõni graafik väänab nagu oleks siin 200 aastaga võrreldes 1000 aastatagusega hüppeline kasv olnud. Kui vaadata 10 000 aasta kaupa või pikemalt, siis on näha, et enne igat jääaega on hüppeline muutus olnud ja 100 aastat on küll väga marginaalne sellises skaalas ja samasugune hüpe nagu praegu, pigem normaalne looduslik nähtus, kui inimtegevuse ahjupuude põletamise tagajärg.

Üldistamise eesmärk peaks olema järelduste tegemine, mis poliittehnoloogiliste võtete tagajärjel fookuse hägustudes ei saa kuidagi õnnestuda. Näiteks on selle Escalade peale lihtne näpuga näidata, kuna Escalade on suur, torkab paremini silma ja tekitab rohkem kadedust, kui mõni moodsam, disainipraagiga ja väiksem alaliselt rikkis heitgaaspuhastussüsteemiga rohkem saastav odavauto. Samuti on Escaladega sõitjaid oluliselt vähem kui nt lihasöömisega liialdajaid - vähem sarisolvujaid ja pseudoprobleemiga tegelemine on nii odavam kui ka mugavam. Ligi 20a tagasi nähti inimtegevuse suurimate mõjudena saastavat laevaliiklust ja lennuliiklust, millest viimane leidis kinnitust peale 9/11 lennukeeldusid (nii läbipaistvat atmosfääri polnud ükski tegevteadlane enne näinud). Siis kirjutati sellest palju, aga lennuliiklus taastati, fookus suunati mujale ja lennuliiklust atmosfääri läbipaistvusega siduvaid artikleid ootas masskustutamine netist, nii et praegu leiab neist vaid murdosa. Ma ei tea, kas suure hulga atmosfääri energiavahetuse muutused olid vandenõu või asjatu paanika, aga ma ei saa ka seda paradigma muutust ausast ja numbreid sisaldavast diskussioonist huvigruppide rahakantimise suunas mitte näha. Valetavat ja varjavat peavoolumeediat on ka raske usaldada, isegi kui nad valetavad vaid osaliselt. Toon välja tsitaadi, mida peavoolumeedia samuti vaktsineerimispropagandaga võrdväärselt rõhutama ei kibele, olgugi keskkonnateemad vaktsineerimisest elu kestvuse kontekstis suurusjärgu võrra olulisem teema. Lõpuks on kõik ikkagi labane rahapesu maksumaksjatelt kokku korjatud vahendite abil.


"Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütles “Esimeses Stuudios”, et energiahindade tõus lähiajal jätkub, kerkinud on nii bensiini- kui ka diislihind, gaasi- ja elektrihind ning kaugküttehinnad on alles tõusu alustamas. Kõrgeid energiahindu saaks Lepa sõnutsi ohjeldada valitsus. “Ilmselgelt ei ole tegemist klassikalise vabaturumajandusega. Meil on siin päris palju moonutusi – on geopoliitilisi moonutusi, on meie enda keskkonna säästmise soovid ja seeläbi CO2 kvoodi loogika, mis on teinud selle turu teistsuguseks kui ta oleks võib-olla vabal turul. Seetõttu võib-olla pigem küsimus on see, et kui see on poliitiliselt reguleeritud turg, siis ilmselt ka lahendused on kuskil poliitikute käes,” kommenteeris ta. Valitsuse senised sammud, näiteks võrgutasu osaline kompenseerimine, ei ole Lepa arvates tõhusad."

"Dokkide jäätumine halvas rattaringluse.

Vähem kui kahe nädala eest teatas linnavalitsus, et rattaringlus valmistub talveperioodiks ning ligi 220 tavarattale on alla pandud naelrehvid, et nendega saaks ka libedal ajal ohutult sõita.

Ent seitse päeva hiljem tuli teade, et rattaid ei saa ajutiselt laenutada. Põhjus peitub nii lumevaalude alla maetud kergliiklusteedes kui ka jäätunud dokkides, mis sõiduvahendeid kätte ei anna."

https://tartu.postimees.ee/7399813/dokkide-jaatumine-halvas-
rattaringluse

Kõige rohelisemad kasutavad naastrehve? Kas see on mingi halb nali? Mõelge ometi kui palju see asfalditolmu toodab!

Marko: Asfaldi tolmu pole veel pühas (Rohelises) Raamatus üles täheldatud. ;). Samamoodi kui elektri hinna tõus mille paneb paika turu nõudlus. Kui nõudlus on väike, peaks hind olema odavam aga kurask võta näpust mida väiksem nõudlus seda kallim Elekter. Ma naljaga pooleks ütlen ühe kurbloolise tõsiasja. Nimelt kaks töökaaslast: üks ostis auto aasta tagasi ZNG gaasiga sõitmiseks ja peale seda hakkas ZNG gaasi hind kerima. Nüüd siis kallim kui 98 bensiin. Teine ostis Nissan Leaf- i ja kuu aja pärast hakkas elektri hind minema oma soodu. Me juba teda nögime , et kui paneb õhtul auto laadima , siis Eesti SEJ Korstendest hakkab musta tulema. :)

Muudetud 04.12.21 00:13

Natuke metsade majandamisest, vahelduseks mujalt kui Delfist:)
Jutt käib eelkõige Saksamaa, Austria ja Tsehhi metsadest, kus ka ise tänu oma erihuvidele palju koos kohalike (seal elavate) erialainimestega ja lihtsalt loodushuviliste sõpradega matkanud. Teen allpool kokkuvõtte pigem teemast kui otseselt artiklist enda kui ebaprofessionaalse metsa(de)omaniku pilgu läbi.

https://www.science.org/content/article/germany-s-trees-are-
dying-fierce-debate-has-broken-out-over-how-respond

Terves Euroopas on puupõllud jõudnud üsnagi ühel ajal samasse kasvufaasi ja igal pool tekivad korraga samad probleemid. Mul endal õnneks vähem, aga ka paljudel Eestis elavatel metsaomanikest sõpradel on samad jamad kaelas, mida sealgi kirjeldatakse.

Esmalt see, et kuused kasvavad loomulikus olukorras teistsuguse pinnase peal ja pigem kas põhjas või mägedes, mis tagab neile üliolulise niiskusrezhiimi. Puupõldude puhul on neid pandud kohtadesse, kus esineb mingil osal aastast kas liigniiskus või vastupidi kuivendatud aladele, mis teeb puud nõrgaks, ei võimalda toota piisavalt vaiku ning looduslikke pestitsiide kahjurite vastu ja nii nad nüüd suht noores vanuses riburadapidi üraskite saagiks langevadki. Lisaks veel see, et kuusemets monokultuurina imeb mulla väheste sademete korral mitme meetri sügavuselt kuivaks (hõredamalt ei saa kah istutada, siis teeks tormid liiga) ja tulemus üraskiründe tagajärjel on ikkagi sama pluss ikkagi lisaks ka tormimurrud. St probleem pole üraskis ega kuusemetsades, vaid üleüldse vales metsade kasvatamise viisis puupõldudena. Sellest on vist kah kõik asjast huvitatud inimesed juba lugenud, et vanemad puud ei kannata juurtel tallumist ning seetõttu loomi karjatatakse, kui üldse, siis vaid väga noortes metsades. Siit ka otsene paralleel "puupõllu koristustöödele", et harvesteriga (isegi ATV-ga!) puude vahel laamendamine saab alles jäänud puudele saatuslikuks ja sisuliselt polegi muud teha, kui noori (alla 100a) puid niita nagu heina... ainult et kui istutada peale uus monokultuur, kordub kõik uuesti ja hullemini (selle põhjustel praegu ei peatu). Lisaks toimub mujal ka massiline metsade väetamine, et kasvaks kiiremini, mis omakorda kurnab maad ja muudab puud/mullad vastuvõtlikumaks nii haigustele kui tagab raskemad ilmastikukatastroofide tagajärjed tulevikuski.

Nüüd saksad ootavad ja vaatavad, kuidas mets end ise "ravima" hakkab, püüavad esmalt õppida looduselt ja mõtestada lahti need mehhanismid, et sellest järeldused teha ja tulevikus metsa paremini hooldada.

Vaatan oma tuttavate pealt nii neis Euroopa riikides kui põhjamaades, et massilise üraskikahjustuse järel on kõik korraga täpselt samasuguses hädas - korraga on turul liiga palju puitu ja kõige lihtsam on teha see pelletiks. Kuna maja ehitamiseks sobivat jämedamat palki pole tulemas peale lähema 100a+ jooksul, on tulevane ehituspalgi hinnaralli suht paratamatu. Täpsustusena lisan, et euroklounaad nõuabki "palgipuuna" pigem suht mõttetut ja peenikest palki, samal ajal kui traditsiooniline palkehitus käis nii vanadest/jämedatest puudest (sh maja, milles ise elan), mida metsades enam ei kohtagi. Pelletiralli taustal on järgmine probleem, et lisaks odavale hinnale pole ka piisavalt metsa- ja metsaväljaveotehnikat, mis on suure nõudluse tõttu muutunud kalliks teenuseks ja teenuse hind kipub ületama kehvema palgi kiirmüügihinna. Puhtalt oma tutvusringkonna peal näengi kolme taktikat:
1. Puidu kogumine/väljavedu on liiga kallis ja see jäetaksegi metsa mädanema, kuna pole võtta kusagilt summasid, mida sellele peale peaks maksma.
2. Kes saavad head diilid, lihtsam väljavedu vms, müüvad kehvema osa pelletiks ja parema osa palgiks (praktika näitab, et alumised 2. ja 3. viiendik sobivad veel palgiks).
3. Jäävad ootama tulevast hinnarallit, teevad pmlt käsitööd, ei plaanigi praegu kallite tööhindade juures välja vedada ja valmistavad ette ehituspalgi töötlemist/säilitamist, et müüa need maha alles kunagi tulevikus. Kahtlustan, et kui keegi neile kooritud palgi virnadele just tuld otsa ei pane, on nende kasum kohe suurusjärgu võrra suurem, ainult et seda kasumit ei saa kiirelt kätte ja niikaua tegelevad nad kõrvalt veel ka muude puidutoodetega (huvitava kujuga puud disainielementidena koogukaevudele, käsitöömööbel jne). Saame kunagi näha, kellel oli õigus, kuna samad protsessid toimuvad üle Euroopa ja neid, kes peavad tegema keerulisi valikuid, on kokku ikka väga palju.

See eelmine oli lihtsalt ökomökojutt. Siin eilne uudis puhtalt praegustest rekordilistest elektrihindadest, mis otsapidi (tulevikus) vägagi seotud ka särtsuautodega.
https://www.err.ee/1608426983/liive-korge-elektrihind-voib-t
uua-turumuutused

Jap See Faking euro värk. Aga siin on üks konks. Kärss küsimus sulle. Mis sina arvad millisest puidupalgist palkmaju vanasti eestis ehitati. ja mis pärast just sellest puidust. Omal ajal pühendusin ka sellesse probleemi ja kui ise tegama hakkad,saab sellele küsimusele just ise tehes kiire vastuse miks see nii on. Kuusk see kohe kindlasti ei ole. Kuusest saad kõike muud aga maja ehituse fundamendiks on mänd ja sisustuseks on kuusk. Männi asendusena olen näinud päris tihti ka haaba. Aga haab on sellisel juhul mingi 2-3 protsenti aseainena. Samas mulle meenub üks mõttetera , et kuusikut ei saa kunagi luua põllumaale ennem kui sealt pole eelnevalt lehtpuud kasvatatud. Miski tobe seos seal on. Ja oma väikesel maalapil toimetades pean selle teoreemiga nõustuma. Oki Autode teemast suhteliselt kauge aga siiski.

Mõtlesin veel sellele postitusele ja minu esmane reaktsioon oligi üraskitest haiged kuused. Eelnev minu postituse mõte jääb samaks. Samas minnes edasi selles mõttes, et oleme kaugenenud esivanemate teadmistest ja tarkustest. Mis minule tundub selle rohe hullusega , kummaline on see , et sellega tahavad kõige enam kaasa minna just need , kes on saavutanud omale, endale, või kuis iganes teatud materjaalse rahulolu. See kõlab just üksikindiviidi ja siis riiklikul tasemel. Kõige rohkem mõtlen sellele, et ajaloos on mitmeid kliima soojenemisi olnud ja see on teadlikult kõige jubedamaks tehtud. Igale kliima soojenemisele on järgnenud ka jääaeg. Ma tahaks seda jääaja tõrjumist näha. Kahjuks ma niikaua ei ela.

Snow chaos on E18 – the police set crisis staff to initiate evacuation – VG. Posted on December 8, 2021.

Snow chaos, slippery lorries and long queues have marked Tuesday for motorists on the E18 in Sørlandet. Several have been queuing for hours. – There can be as much as up to 2500 cars involved, says police chief Kjerstin Askholt on Wednesday night.

On Tuesday night, the police in Agder write that they have put crisis staff in connection with the chaotic conditions on the E18 at Tvedestrand municipality in the east of the county.

– People are cold. They have been sitting for a long time and are starting to get very tired. The most important thing for us is to convey to those sitting out there that help is soon on the way, says police chief Kjerstin Askholt in Agder police district to VG right after 23.00.

She states that several electric drivers have run out of electricity and many will soon be empty. These will be in the forefront when evacuation is initiated, Askholt says.

– We want to get people out who can not get out of there on their own, she says.

https://www.diglogs.com/norway/snow-chaos-on-e18-the-police-
set-crisis-staff-to-initiate-evacuation-vg/

Kliimasoojenemine pidi olema ju ja nüüd siis niimoodi?

Mida sa muidu selle inglisekeelse tekstiga öelda tahtsid?

# Aga siin on üks konks. Kärss küsimus sulle. Mis
# sina arvad millisest puidupalgist palkmaju vanasti
# eestis ehitati. ja mis pärast just sellest puidust.

Oi kuidas mulle meeldivad konksuga küsimused! Enne vastamist täpsustan, et hoovis on küll mitmeid väga vanu palkehitisi eri ajastutest, aga puhtalt elumaja (rehielamu) pealt saan öelda, et siin näen mändi, kuuske, kaske, haaba ja isegi leppa. Sa tuvastaks võibolla veel muudki huvitavat, mida ise märgata pole osanud. Kusjuures vanim osa on puudest, mis hakkasid kasvama vähemalt 400 aastat tagasi ja mõni neist siiani nii kõva, et tänapäevased puidukruvid murduvad, kui palki lastes auku ette ei puuri.

Kes nüüd konksust aru ei saanud, siis palkmaja ei tähenda palkseina. See teebki edasised "miks" küsimused huvitavaks. Nimelt oodatakse seinalt, sarikatelt ja aampalkidelt täiesti erinevaid omadusi (soojus, paindumiskindlus, tõmbekindlus jm). Elumaja poolel on ühed tingimused, rehetoas teised, laudaosas kolmandad. Niisamuti ka elumaja vahelagi vs heintega laka tuuldumist võimaldav vahelagi ja veel palju muud. Ei oska ka mina neist valikutest enamikku detailideni lahti mõtestada, aga mõnes osas on vist valikute põhjuseks lisaks puidu omadustele ka "parim hinna/kvaliteedi suhe. Nt lepp on seal ja alati kinnitamata , kus seda on lihtne asendada uuega ja nii toimis see paksema vahelaena kevadeks otsa saavate heinte all tõenäoliselt ka küttematerjali varuna. Igal juhul hea näide, miks igal talul olid segametsad ja eri kaartes erinevad metsatükid erineva puidu jaoks, mille puitu kindlasti ka vahetati naaberkülade talunikega, kui ehituseks läks. Tegelikult hästi teemasse sobiv näide süsiniku sidumise sõbralikust ehitusviisist ja terviklike metsaökosüsteemide vajalikkusest tänase puupõllunduse kontrastina.

Kui nüüd keegi oskab jagada materjale, mis seda puiduvaliku juttu paremini lahti mõtestada aitaks (pluss veel ka erineva puidu vanad töötlemisviisid), oleksin väga tänulik.

https://forte.delfi.ee/artikkel/95376025/soolekepikese-abil-
suhkrust-naftat-kas-kutusemaailma-ootab-revolutsioon

Suhkrust kütuse tegemine, nagu eelnevad lähenemised, on ikka äärmiselt jabur maakasutus lahendus. Niigi on suureks probleemiks, et põllundus maad on vähe ja selle saamiseks võetakse metsi maha. Kütuste tarbeks ka veel hakata kasvatama, siis tuleks absoluutselt kõik metsad maha võtta.

Võrdlusnumbritesse panna: ~80% maailma suhkrutoodangust tuleb sukhruroost. Seda kasvatatakse aastas umbes 1,8 miljardit tonni. Sellest saadakse aastas ~150 miljonit tonni suhkrut (kasutegur ~8%). Ühe hektari peal suudetakse toota umbes 70 tonni suhkrurood aastas, 5-6 tonni suhkrut aastas.

Naftalaadse toote muundus oli ka 8% kandis artikli järgi, ehk algsest suhkruroo massist suudetakse kätte saada 0,6% nafta laadset massi.

Maailm tarbib aastas umbes 4,2 miljardit tonni naftat. Selle kasuteguriga arvestades peaks tootma aastas 656 miljardit tonni suhkruroogu. See võtaks enda alla umbes 9,3 miljardit hektarit põllumaad, umbes 93 miljonit ruutkilomeetrit. Maailmas on praegu umbes 51 miljonit ruutkilomeetrit põllumaad kokku. Elatavat/inimkõlbulikku maad on ~110 miljonit ruutkilomeetrit (Maismaad 149 miljonit ruutkilomeetrit). Puht numbriliselt ei ole võimalik ära mahutada sellist tootmist ja ka inimeste ära toitmist olemasolevale maale.

Väga väikestes kogustes võib selline tootmine toimida, jääkproduktidest jne mingiteks erikasutusjuhtudeks nagu lennundus või sport vms nagu Proche oma e-kütusega sihib. Aga maailma transporti sellised e-kütused ära ei toida mitte kuidagi.

Labjakas, see ongi sama ajuvaba, kui loosungid "kogu maa elektrifitseerimisest". Vaja on piirkonnale sobivaid hajutatud lahendusi, mitte muuta enda üle talve ellu jäämist sõltuvaks paarist vene gaasitorust, elektriliinidest või üldse muutuvatest tingimustest, mille muutustega ei arvestata. Kullas suplevad naftatootjad on juba globaalse majanduse korra ära tinistanud. Loodetavasti ei õnnestu sama elektrilobistidel. Lõpuks maksab kõik kinni ikkagi lõpptarbija hetke suund tapab lihtsalt suurema kütmise vajadusega kliimavöötme majandust, mis on otseselt seotud ka transpordi sektoriga.

Ma pole kindlasti ainus, kes on märganud, et igal hommikul kell 5 on elekter odav ja mõnikord ka kõige odavam kogu ööpäeva jooksul. Sageli lausa selline odav tunnine piik kl 5-6 vahemikus. Miks? Mõeldes sellele, mitut ajavööndit ja mil viisil meie ühine elektriturg hõlmab - saan aru, et kl 5-ks on lõpetanud töö kõigis neis riikides pea kõik öised põhilised kodutarbijad (pesumasinad, nõudepesumasinad, dushi kasutamise järgselt elektrilised soojaveeboilerid jne). Huvitav, kui suure osa sellest moodustavad selleks ajaks aku täis saanud särtsuautod kodulaadijate küljes ja kuidas (kui palju) see tund soodsat aega särtsuautode leviku kasvuga muutub?

Kõrgete elektrihindade valguses paneb mõtlema ka see, mis juhtuks öiste hindadega, kui lõpetada massiline öine valgusreostus igal pool tühjadel teedel-tänavatel eluslooduse kiusamiseks ja jätta see päevaga võrreldava valgustatuse hoidmine alles vaid nt linnasüdametesse ning lisaks hämara "avariivalgustuse" tasemel neisse piirkondadesse, kus on vähemalt võimalus, et keegi äkki ka öösel liigub? Hetkel jääb mulje, et tegu on taas mingi massilise rahapesuga, et loome kunstlikult nõudluse ja maksame selle kinni maksumaksjate rahaga, kuna maksumaksja, kes öösiti magades nagunii väljas päevasel tasemel valgustust ei vaja, ei tea ega oska isegi küsida, kui palju raha tema rahakotti sellise raiskamise lõpetamine alles võiks jätta.

Ega minagi tea seda vastust, kui palju raha aastas see nt Eestis raiskab (mitu puud selleks maha tuleb võtta ning läbi korstnate ilmaruumi lasta) ja kui palju meie kõigi elektriarveid mõjutab. Kindlasti võidavad sellest aga elektritootjad, kelle eesmärk ongi müüa võimalikult palju ja võimalikult kõrge hinnaga.

No tänavavalgustuse koha pealt on juba päris mitmeid nutilahendusi mu meelest ka Eestis, kus jalakäija tuvastatakse liikumisanduriga ning pannakse talle siis paar posti ette põlema ning tema järelt kustutatakse siis paari posti kauguselt valgustus jälle ära. See tagab mõistliku energiakulu öösel kus on mõni üksik inimene kuid keda pole ilus päris pimedasse jätta. Eks iseasi on igasugu hulkuvad koerad/kassid kelle ka siissee liikumisandur üles korjaks ja tuled põlema paneks.

Aga jah ma arvan et kui nüüd selline elektrihinna kõikumine muutub normiks siis peabad ka laadiad muutuma nutikaks ja hakkavad siis jahtima seda öist soodsat aega. Enam ei saa nii, et "keskööst on odav" vaid peab hakkama täpsemalt teadma mis ja kuidas. Ehk siis integratsioon igapäevaste bärsihinna tabelitega mille põhjal laadija ise otsustab millal särtsu akusse panna. Samas ei saa ka peremeest külma kätte jätta põhjendusega, et öösel oli nii vähe soodsat elektrit et me saime ainult 10km jagu särtsu akusse. Ehk siis peab olema ka mingi soov kui palju kilomeetreid hommikuks autos olema peab - võibolla jah piisab ainult kolmandiku või poole täis laadimisest ülisoodsatel tundidel või siis kui soovitakse täit akut, tuleb ka kallimat elektrit tarbida laadimiseks.

Ehk kui hakata elektrihinda laadimisvalemisse paigutama, kisub asi varsti üsna kosmosesse ära. Näis mis saama hakkab. Kes liiga mugav ja igat senti taga ei aja, võtab fikspaketi ja teda ei huvita hinnakõikumised. Samas fikspakett on ALATI pikas plaanis (terve aasta peale) börsihinnast kallim.

Sellel kl 6 alates tekkival hinnatõusul võib talvisel ajal lisanduda "kohvikeetmisele" ka see komponent, et väga suur osa fossilautodest pannakse siis just põhjamaades juhtme otsas soojenema.

Alljärgnev artikkel on hea näide sellest, kuidas Euroopa lahendab probleeme, kasutades filigraanselt luik-haug-vähk meetodit - kõik pingutavad, aga vanker paigasti ei liigu. Seda sellepärast, et EL ongi luik-haug-vähk liit, milles kõigil on erinevad strateegilised huvid, täiesti erinevad nii tingimused kui võimalused (sh majanduslikud) ja sellepärast vajavad ka erinevaid lahendusi ühtse reeglistiku asemel. Vastasel korral jõuaksime kommunismi, kus igaühelt nõutakse vaid tema võimetekohast panust - rikkamatelt võetakse ja antakse vaestele, ühtlasi võetakse ebaausa konkurentsi tingimustes vaestelt võimalus saada rikkaks... mis tundubki olema eesmärk.
https://www.err.ee/1608439190/el-i-juhid-ei-joudnud-energiah
indades-kokkuleppele

Vesinikutootmise hinda aetakse üha allapoole..
https://scitechdaily.com/advanced-new-catalysts-for-more-eff
icient-clean-hydrogen-production/
1 dollar kg ja Mirai on saavutanud kuluks 0,55 kg/100 km

wigry, need lahendused on olemas. Eesti startup GridIO on teinud mitmete särtsuaktega integreeruva lahenduse, kus paned sisse ajavahemiku kuna laadida tahad ja autos määrad ära mis %-ni tahad, et oleks laetud ning siis sobitatakse odavaimad tunnid kokku, et saada soovitud laetuse tase.
Kuu lõikes seni kliendid keskmiselt 30% kanti võitu saanud, kui klientide eni postitusi uskuda.

# 1 dollar kg
See on hind mida loodetakse saavutada 2030-ks, ilmselt natuke varem. Kirjeldatud katalüsaator võimaldaks praeguste materjali hindade juures tootmist 2$ kg kandis. Aga see on alles arendus järgus mitte juba tootmises.

Meil siin rohepöörde maffias sellist negatiivsust ei sallita. Vesinik on tulevik.

Selle artikli levitajatena sotsiaalmeedias torkavad silma just tõsiteadlased:
https://news.bloomberglaw.com/environment-and-energy/why-nuc
lear-power-is-bad-for-your-wallet-and-the-climate

Mõned mõtted sealt (neid on veel):

- Modern renewable generation keeps rising faster than nuclear output ever did.

- New plants cost 3–8x or 5–13x more per kWh than unsubsidized new solar or windpower, so new nuclear power produces 3–13x fewer kWh per dollar and therefore displaces 3–13x less carbon per dollar than new renewables.

- Saving the most carbon per dollar and per year requires not just generators that burn no fossil fuel, but also those deployable with the least cost and time. Those aren’t nuclear.

Teine artikkel on pikk lugemine mõtlemapaneva teksti ja piltidega, eelkõige roherahapesust (sh särtsuautod). Ma ei oskaks sõnastada seda kokkuvõtet paremini, kui võtab selle kokku artikli juurest rotitud pilt.

https://www.spiegel.de/international/world/mining-the-planet
-to-death-the-dirty-truth-about-clean-technologies-a-696d7ad
f-35db-4844-80be-dbd1ab698fa3

Lõpus olevas artiklis on proovitud mittemillestki midagi hirmsat luua. Tsementi ja liiva kulub tuuleparkideks-päikesejaamadeks tühises koguses võrreldes majade, teede, lõbustusrajatiste, mälestussammaste ja kõige muuga. Alumiinium on maailma enimlevinud metall, lisaks on metallid hõlpsasti taaskasutatavad ning neid taaskasutataksegi agaralt.
67T vaske tuuliku kohta.. ma pakun, et mu elamu elektriseadmetes + installatsioonis on kokku ligi 100kg vaske ning ühe tuuliku toodangust jätkub kümnetele tuhandetele majapidamistele. Võrreldes tarbijatega on tootjate vasevajadus väike.

1..2USD/kg on vesiniku tootjahind. Survestamine, vahendamine, transport, säilitamine, kaod teevad selle hinna mitmekordseks. Isegi elektri puhul on olnud tavaolukorras (mitte viimastel kuudel) lisad kokku tootjahinnast oluliselt kallimad ja elektri käitlemine on võrreldes vesinikuga köki-möki.

Muudetud 21.12.21 16:59

Oled sa kindel, et sul majas ikka vask on? Enamus elektrikuid tõmbavad tänapäeval tuimalt alumiiniumi seina. Üks tuulik meie maarjamaal suudab vaevu 1000 elamist toita siiski.

Sellest vase kg/tuuliku kohta on siin varemgi juttu olnud. Tuulikupropaganda tegijad tahavad rääkida ainult rajatise sees olevast vasest, kõik ülejäänud iga tuuliku kohta kuluvast vasest, mida on vaja tuuliku toodetud elektri jõudmiseks võrguni. Ega siin täpset numbrit kusagilt võtta polegi, aga oluline on suures plaanis toota elektrit seal, kus seda vaja läheb. Riskide osas võib ka mitu väiksemat ja ebaefektiivsemat tuulikut olla tervikuna efektiivsem kui üks suur, kuna elektri tootmine pole ainus mõõdetav parameeter, millega tuulik loodust ja üldse elukeskkonda mõjutab. Paraku huvitab tuuliku omanikku ainult tootmisvõimsus, mitte tervikpilt.

Hea ja pikk artikkel maagaasi lobistide võimalikest edusammudest rahapesu (kuidas rohepesust on saanud gaasipesu) juurutamisel. Räägitakse ka "rohelisest" tuumaenergiast... vist eeldusel, et nende ehitamisel kasutatakse rohebetooni ja maaki kaevandatakse eranditult rohekaevandustes, millel puudub igasugune lokaalne mõju elurikkusele.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/95476995/gaasinaljas-euroo
pa-otsustavad-hetked-kas-lobistidel-onnestub-voimatuna-tundu
nud-trikk-siiski-ara-teha

# Vesinik on tulevik.

Kahtlen tõsiselt, kas just vesinik. Küll aga usun, et midagi sinna suunas ja kas just kütusena (ei tahaks sõita ringi vesinikuballoonidega;), pigem on see üks võimalikest vahelülidest salvestamisel ja võibolla ka transportimisel. Toon lihtsa näite päikesepaneelide probleemist: päikesepark ekvaatori lähedal oleks mitu korda efektiivsem kui Euroopas, rääkimata siin meie laiuskraadidest. Seal on väga palju tehnilisi ja ökoloogilisi nüansse kuni terrorismiohuni veel enne, kui on mõtet hakata arvutama, kui reaalne oleks "piisavalt jämedate juhtmete" vedamine lõpptarbijani. Seal peab tulema mängu midagi, mida tõenäoliselt pole veel olemaski. Sellepärast praegu üritataksegi pigem toota tarbijale lähemal kui seal, kus oleks võimalik efektiivsemalt. Vesinik üksinda oleks samasugune kaheteraline mõõk nagu praegu nafta. Ka tuulikutel on omad probleemid. Isegi hoovused võivad muutuda suhteliselt kiiresti mingi tingimuse muutudes. Sellepärast usuks ma esmalt pigem ookeanilainete energia püüdmisse, milles on ka edusamme üksjagu, aga jällegi kasutu teadmine neile, kes elavad kaugel nii rannikust (tuul ja lained) kui ka ekvaatorist - praegu on rikkus nende käes, kelle territooriumilt saab musta kulda kätte kõige odavamalt, tulevikus siis lõunast või rannikult, aga CO2-äris kehtivad samad tingimused kõigile. Siis ei jäägi muud üle, kui põletada ahjudes vääriselupaikasid ja likvideerida hüdroelektrijaamadega kalade rändeteed. Tegeliku muutuse jaoks oleks vaja ikkagi odavat tootmist kombinatsioonis odava ja ohutu energia salvestamise ja transpordilahendusega. Need ei saa olla ei tänased akud ega ka vesinikuballoonid. Päikeseteema kokkuvõtteks soovitan vaadata allolevat videot, seal on suht lühidalt võetud kokku mastaabid ja põhiprobleemid, et oleks lihtsam orienteeruda teemas.
https://www.youtube.com/watch?v=7OpM_zKGE4o

Neeh. Mis iganes peale tuumajaama on jama ja aja ning ressursside raiskamine. Tuumajaam ja sealt tulevast elektrist vesinik. Teine võimalus, et suudab ikkagi vetikad või bakterid või seened panna miskit vedelikku tootma, mida saaks kütuseks nimetada. Elektriautod on nagu piiparid ja tšekiraamatud, peaks vahele jätma ja jätkusuutlikule tehnikale edasi minema.

Piiparid ja tsekiraamatud on hea võrdlus. Oli aeg, kus need "päästsid maailma", ilma irooniata! Ma sain omale läpaka juba 1995a ja hetk hiljem ka moblaga netis käia, aga kuna teistel ei olnud moblasid, saatsid nad endiselt mulle operatiivset infot neti jm kaudu piiparisse. Sel ajal polnud mobiiltelefonid tollasel kujul sugugi praktilised kasutada ega enamiku jaoks kättesaadavadki. Sellepärast see kehtibki hästi ka elektriautode kohta. Praegu oleme nendega piiparite tasemel.

Kas Sa rihid selles suunas, et vesinik kui selline peaks kuuluma sisepõlemismootori juurde või pigem nt kütuseelemendina auto pardal elektri tootmiseks, et siis ikkagi elektriga sõita? Ma ise olen skeptiline üldse sisepõlemismootorite jätkusuutlikkuse osas, sest kui keskkonnanõuded on absurdiks tehtud, peab ka mootor ise olema keeruline ja koos sellega suhteliselt ebatöökindel omahinna/hoolduse/võimsuse suhtes. Siin ei piira mitte see, mis tuleb välja sumpsist, vaid terviklahendusega (sh tanklatevõrk) kaasnevad nüansid. Ma seepärast kujutan ette sisepõlemismootoreid (üleüldse vedelkütusemootoreid, sh arendatavad sünteetilised vedelkütused) tulevikus pigem üleminekujõuallikatena ja neatud nishidesse sobivate lahendustena. Massitransport, kui see üldse individuaaltranspordi kujul alles jääb, peaks muutuma ratsionaalsemaks (piltlikult öeldes ei sõideta üksi-kaksi viiekohalises mitmetonnise tühimassiga autos) ja samal ajal oluliselt töökindlamaks. On see siis särts, suruõhk vm, polegi kõige olulisem, aga kindlasti ei kaalu tulevikus kütusepaak nii palju autoga või sellega veetava inimestega võrreldes.

Siin on 18 minutiline video, kus on hästi kokku võetud, miks plastiku taaskasutus on samuti osa rohepesuskeemist. Esimesed 12 minutit videost on ajalugu, plastikutootjate vandenõu ja mõistetega tutvumine lihtsate näidete abil, siis räägitakse veidi hetkeprobleemideni viinud dokumendist ja lõpus pea ainuvõimalikust lahendusest (mis tõenäoliselt jõuab ühel päeval meieni mingi järjekordse maksu kujul). Ühelt poolt kainestav vaatenurk, teiselt poolt paratamatu ja ega ma sellise maksu vastu polegi nii kaua, kuni inimestele on jäetud alternatiivid. Oleks täiesti normaalne elada sellises tulevikus, kus õlled-veinid-viinad-viskid ostad endiselt klaasist pudelis, aga jogurtid-piimad-mahlad-limonaadid lased poes automaadist liitrihinnaga enda nt roostevabast nõust (surve)anumasse ja kodus keerad vaid selle kraani kuni järgmise pesukorrani. Ja kui see ei sobi, siis maksadki ise kinni enda ühekordse plastiktopsi/pudeli käitlemise kulud, mitte ei lase teha seda ühiskonnal solidaarselt. Ausa ja läbipaistva süsteemina peaks olema jällegi win-win olukord, millest võidavad kõik, aga ma pole veel näinud ausat ja läbipaistvat rohepesu:))
https://www.youtube.com/watch?v=KXRtNwUju5g

palju on 1995 aastast edasi hetk hiljem ja missugune mudel käis netis
PS. 1995 a oli mul taskus benefon max
muidugi on mul väga suur kahtlus et nagu alati neid küsimusi ignoreeritakse

Umbes sel ajal saime Kärsaga tuttavaks. Mäletan ühte jutuajamist, kus ta ütles, et ei viitsi mobla pealt toksida. Ma küsisin klaveri olemasolu kohta, leidus lisaseadmena.

# muidugi on mul väga suur kahtlus et nagu alati neid küsimusi ignoreeritakse

Bänni vääriksid juba selle trollimise eest, sest esiteks ma ei ignoreeri kunagi asjalikke küsimusi (regatud kasutajana on pointless valetada või bluffida, kuna see tuleks nagunii kohe välja) ja teiseks poleks offtopiku arendamisest keeldumine üldse mitte ignoreerimine. Aga küsimus ise... lolliks oled läinud? Läpakas ei ole Ford Granada ega Volvo Amazon, mille marki ja mudelit kuidagi mäletada on võimalik. Nii palju mäletan, et oli mingi Dell ja sellest leidsin ka ühe 2006. aastal tehtud pildi (kus parasjagu mingit korrelatsiooni ja kovaratsiooni arvutasin:) - mõni kõvem vend suudab ehk isegi mudelinime pildi järgi ära tuvastada. Aga läpakas on siiani alles, ei ole hetkel lihtsalt siin, kus ise elan. Aga kuna ajasid juba hamba verele, siis katsun ülesse leida ja üritan siis ka "tule kolvile" saada. Isegi kui käima (või netti) enam ei lähe, siis mingi sildi sealt ikka leian, mille abil täpne mudel tuvastada. Kuigi kahtlustan, et seda on küsitud juba varemgi ja mõni osavam googeldaja leiab selle mudelinime ülesse kas siit auto24-st või mõnest muust foorumist, kus samuti alati ja ainult oma nime all postitanud olen (mäletan, et olen kellegi jaoks põhja alt seda silti vaatama pidanud). Minul moblat sel ajal polnudki, sai piipariga suurepäraselt hakkama. Esimese päris enda mobla ostsin alles siis, kui Q-GSM nende odavate Motorola lutsudega turule tuli. Läpakapildile lisaboonusena panen pildi oma elu esimesest GPS-ga Benefonist, pilt tehtud millaski 2002/2003a talvel. Järgmisel aastal ostsin juba elu esimese puutetundliku ekraaniga ja windowsi op-süsteemiga HP nutitelefoni, millest on siin foorumis juba palju juttu olnud ja ka enamus adminne vist oma käes hoida saanud:) Teemaga haakub see möla ainult selles, et erinevalt roheajastu kräpist tehti sel varasemalt niivõrd kvaliteetset ja vastupidavat tehnikat, et see töötab tõenäoliselt veel praegugi (hetkel kasutan moblana 2002a Nokia 6100, sellepärast et kaalub 76g:). Pole põhjust eeldada, et ka see läpakas ei peaks töötama ja HP Ipaq nutitelefon töötab kohe päris kindlasti - möödunud talvel lülitasin sisse ja selle aku pidas vastu ca ööpäeva (uuena pidas üle nädala minimaalse gprs- ja wifipõhise netikasutuse juures). Oh jah, olid ajad, minu poolt aitab nüüd:)

Muudetud 26.12.21 22:19

Mul on Nokia E70 iga päev kasutuses, laen kord nädalas. Arvuti on 9 aastat vana. Tehti häid asju vanasti jah.

"Toon lihtsa näite päikesepaneelide probleemist: päikesepark ekvaatori lähedal oleks mitu korda efektiivsem kui Euroopas, rääkimata siin meie laiuskraadidest."

Tõenäoliselt on selle väite taga iseenda kaasasündinud tarkus.
Ekvaatoril on päikeseenergiat küll kõvasti rohkem, aga päikesepark on seal vaid umbes 20% effektiivsem ning sedagi vaid juhul, kui paneele perioodiliselt puhastatakse.
Ekvaatori problad:
- Mida kõrgem on paneeli temperatuur, seda madalam on ta kasutegur ning seda kiiremini ta vananeb;
- Ekvaatori juures on paneelid pea horisontaalasendis ning koguvad tolmu. Tolmunud paneeli kasutegur on madal. Ja eriti kõrbepiirkondades on liivatolmu palju ning liivatormid matistavad paneeli tööpinna, mis viib jällegi paneeli eluea-kasuteguri alla.
Hispaania laiuskraad on päikesepaneeli jaoks väga hea ja meil poleks ka midagi hullu, kui selge taevaga päevi rohkem oleks.
Päikeseenergia kaart: https://www.researchgate.net/figure/Global-resource-map-of-d
irect-normal-irradiation-The-solar-resource-is-calculated-by
-the_fig1_325756073

Muudetud 27.12.21 18:15

# Tõenäoliselt on selle väite taga iseenda kaasasündinud tarkus.

Palun ole vähemalt nii palju viisakas, et loed kommentaari lõpuni läbi, enne kui ise sealt midagi kommenteerima hakkad. See tsitaat on võetud lingitud videost, mitte pole ise seda välja mõelnud. Seal öeldakse väga otse, et üks päikesepaneel Algeerias on 3x (mitte 20%) efektiivsem sellest, kui see sama paneel asuks Saksamaal. Videos on seletatud lahti ka ekvaatorilähedaste piirkondade probleemid ja lahendused nendele.

Üks huvitav uudis ka lennunduse vallast. All kärbitud google tõlge lühidalt sisust.

https://interestingengineering.com/a-new-hybrid-aircraft-is-
3-times-faster-than-a-helicopter

Uus hübriidlennuk on 3 korda kiirem kui helikopter. See põletab umbes poole sama suure rootorlennuki kütusest. Mitmete prototüüpide ja komponentide testimisega hiljem on lennuk koostamise lõppjärgus ning katsetamine peaks algama järgmisel aastal. Reisija ohutuse ja mugavuse suurendamise kontseptsiooni ümber pöörlev hübriidlennuk suudab lennata ka kolm korda kiiremini kui helikopter. "Meie lennukid võivad liikuda turbopropellerkiirusel ja maanduda peaaegu igal kopteriväljakul maailmas," ütles Voxi COO ja EVP Brian Morgan Robb Reportile . "Nagu iga helikopter, pakub see punktist punkti reisimise paindlikkust ja lihtsust, kuid kaks kuni kolm korda suurema kiirusega, suurema mugavuse ja võimega lennata ilmastikust kõrgemal, põletades samal ajal umbes poole vähem kütust.

EDIT: lisan juurde ka teise positiivse tooniga uudise, mis meil kõik rohepöördega paremaks hakkab minema. Vähemalt osaliselt üsna usutav jutt!
https://epl.delfi.ee/artikkel/95500465/mis-saab-homme-rohepo
ore-paastab-maaelu-hakkame-eelistama-poola-ounale-kodumaist-
hakkame-reisima-kodumaal

Muudetud 28.12.21 01:53

Maailma reostamises plastikuga süüdistatakse küll rohkem Aasia riike, aga absurdi tehakse ka siin kohapeal. Viimased aastad netikaubandust rohkem kasutades on hästi näha, kuidas ühed netipoed on pakendamisel (mõnikord liigagi) minimalistlikud, samal ajal kui teine üritab suruda kaasa kõikmõeldavaid neile kogunenud plastist pakendijääke ja kolmas "ülepakib" kõik asjad nagu allolevas artiklis, sest plastmass on lihtsalt nii odav ja isegi kui oleks kallim, oleks tõenäoliselt ikkagi odavam, kui reklamatsioonide ja katkiste toodetega kaasnev aja-, energia-, tööjõu- ja otsene lisakulu.

https://epl.delfi.ee/artikkel/95505523/piltrepliik-marian-gr
au-absurd-bauhof-muus-mulle-loodussobralikud-tooted-pakendat
una-megakogusesseplastikpakendisse

Muudetud 29.12.21 00:10

Aga kui sa saaks 120k euri maksva 50x50x5cm tükki, siis ei imesta küll, et pakendi suurus kuupmeeter pehmendust on, igakuine nähtus mõnes kohas...

Kindlasti mõnes kohas, aga mitte Bauhofis:) Mõnes kohas kasutatakse näiteks pehmenduseks lambavilla mitte plastikut.

Vaatan, et artikkel on tasuline. Rotin siia osa piltidest, et kõik näeksid, millise raiskamisega (ja milliste toodete puhul:)) on tegemist.

Selle mullikile mass on 1% plastikust sampoonipudeli massist, kui võrdlusi otsida. Ja läbipaistev kile on lihtsalt taaskasutatav, kui sellega tegeleda viitsitaks.
Muide Alzeeria ei paikne ekvatoriaalvööndis ja ta jääb isegi lähisekvatoriaalsest vööndist tuhandete kilomeetrite kaugusele. Möned protsendid Hispaania pindalast katta päikesepaneelidega on piisav kogu EU energiavarustuse katmiseks, kui kasutada lisaks energiasalvestust. Puudub vajadus mujalt taastuvenergiat sisse tuua, 1kõik, mis tingimused seal mujal valitsevad.,

Muudetud 29.12.21 11:28

Kõik on ju pealtnäha tore, aga präegu kasutatavad elektriülekande seadmed ei võimalda seda ilma ülisuurte kadudeta teha.