Tundub, et artikli autor ei suuda eristada olulist mitte olulisest ja nii käib jutt hoopis valede otsuste tagajärgedest.
Olen nõus, et tõuks on tore ja tõuksiga sõitjate õigused teiste liiklejate omadega samaväärsed. Ja seda eeldaks ka vastutuse osas.
Kui teemaga edasi minna, siis otsene saastamine on tingitud sisepõlemis mootori tehnilisest lahendusest ja selle vastu aitab elektriauto, kuhu on ka suund juba võetud.
Linnaruumi kasutamise poole pealt on täispargitud teeäärte probleem rohkem esteetiline. Ruutmeetrites parkivad autod kasulikku linnaruumi, mida saaks paremini kasutada, oluliselt ära ei võta. Või kui siis ehk mõnel pool õnnestuks nii parkivate autode alt vabastada pind turvalisele rattateele aga see ei ole reegel.
Jätkusuutliku linna poole pealt ei ole mul selle vastu midagi kui tõuksi omanikud moodustavad oma getod, kuhu teistel asja ei ole.
Autoga käin ma ise Tallinna kesklinnas ehk korra aastas.
Helsingi nn. null parkimiskoha näite kohta - üürile andjad kompenseerivad üürnikele parkimise lisakulusid. On isiklik tuttav Helsingis, kes seetõttu, et auto parkimise võimalus puudub, kadestamisväärselt soodsat üürimakset naudib.
Uusehitiste parkimiskohtade projekteerimise nõue linnas on eelkõige arendajate korrale kutsumiseks.
Mitte nii, et ehitatakse põllule maja ja siis vald peab paigaldama oma kuludega kommunikatsioonind ning rajama asfaltteed ... antud juhul siis leidma parkimiskohad.
Kui arendaja parkimist ei taga, siis projekt ei ole sobilik.
Sai kevadel tõukeratas muretsetud suht väikese raha eest (250eur). Nüüd vaatan kas tõuks teenib tasa või mitte. Esimesel korral tööle minnes sain aru, et tõuksiga ei saa sama teed sõita nagu autoga. Autotee kõrval olev kõnnitee ristub pidevalt teiste teedega ja segab rahulikku kulgemist. Teisel korral sõitsin mõõda väikeseid kõrvalteid keset sõiduteed, kus auto liiklus olematu. Palju rahulikum kui autoga tööl käia. 7km tööl käimiseks ideaalne kui just vihma ei saja. Nüüd vaatan ilma ennustust iga hommikul kas saab või mitte.
Loomulikult võiks minna kesklinna eraldi jalgratta tee, mis ei ristu pidevalt teiste teedega.
Mul on tööle peaaegu 20km. Õnneks on enamus sellest kergliiklustee. Juba aprillist alates sõidan peaaegu iga päev. Mõned üksikud korrad olen läinud autoga. Tööl panen tõuksi laadima ja õhtul täis akuga jälle koju. Hea on vaadata, kuidas kõrval sõiduteel autod ummikutes seisavad. Tõuks on ennast juba tasa teeninud.
ideeliselt samamoodi nagu mopeedi otsas, üks käsi gaasil ja kõik käemärgid vasaku käega. See tekitab aga palju muresid, mis on minu poolt mainitud juba eelpool, esiteks seesama gürsokoopiline stabiilsus, mis nii pisikese rattaga on olematu, teiseks kellegi teise kasutaja mainitud lenksu olematu kontrollitavus ehk liiga väikse mänguruumiga kang seal otsas, iga sentimeeter loeb siin!
Ehk siis gürostabiilsus prsses, käib väike kruusakivi jõnks, paremaga ei suuda tänu olematule kangile seda kompenseerida elik amortida ja suurema ratta all sa oledki. Mina olen seisukohal, et tõuksid tegelt suht nahh saata ja alles jätta ainult monorattad, kus mõlemad käed vabad ja nii kui nii sellisele ristmikule ei roni võidu sõitma ning elektrilised rattad ümber regada kõik kas siis minimopeedideks või pärismopeedideks, vastavalt siis 10 või 25km/h piirang või 49km/h piirang maanteel liikumiseks.
Minimopeediga võidaks absoluutselt kõik, saad kõnniteel sõita, mugavalt istuda ja paremini poekotti koju tassida, samuti on ta üsna kompaktne, et ka tuppa tassida. Monoratta kohta suht sama tekst. Pärismopeediga läheb natukene raskemaks, seda juba lifti väga ei taha paigutada aga kui ta jääb samas tavaratta mõõtudesse, saab ka rattahoidikut kasutada + igasugused tänapäevased krüptokaitsed, et sisuliselt ilma tagavaravõtmeta ont egu telliskiviga, mis sinuga ei suhtle, varastada saab ainult varuosadeks.
Suuna näitamine on siin vähetähtis, sest ega suunda näidates ei ole targem kellelegi järsult ette pöörata. Palju tähtsam on teel paiknemine. Kui sa kavatsed sisuliselt vasakpööret, siis sa pead juba eelnevalt paiknema teel niimoodi, et keegi ei saaks sinust vasakult mööduda - antud juhul vähemalt keset sõidurada või veel rohkem vasakul. Ja kui siis mõni tohman ikka üritab üle pidevjoonte vasakult mööduda, siis kutsud ta vasaku suunamärguandega korrale.
Jalgrattaga on soovitatav paikneda üldsegi õigel, otse viival sõidurajal.
Eesti liiklusseaduse järgi on tõuksiga sõiduteel sõitmine üldsegi keelatud. Tõuksiga tuleb sõita kõnniteel, ülekäigurajal veenduda, et sulle antakse teed, ja siis ületada sõidutee jalakäija tavakiirusel (ei ole see mingi minu kiiks, ka Indrek Sirk hiljuti ERRis väga rõhutas seda). Antud ülekäigurajale pöörav autojuht de jure peab andma tõuksile teed, de facto on keelatud ainult tõuksile küljelt otsa sõita, kui ta peaks ületama teed jalakäija tavakiirusel ja igal muul juhul on õigus autojuhil.
Ma ei oleks üldse nii kindel, et need monorattad kuidagi paremad on. Ausalt öeldes mulle on küll hirmutav, kui mingid tüübid täies mootorratturi varustuses ulmeliste kiirustega kõnniteedel kihutavad. Meil ei ole teemat, et "monorattad on ohtlikud ja liiklusseadus vajab täiendamist" ainult sellepärast, et neid nii vähe on. Nagu ma aru saan, siis neile on samuti suurim lubatud kiirus 25 km/h ja on lootust, et politsei nendega kõnniteedel laamendamise ära lõpetab. Või siis mitte, sest kuivõrd selliseid ebaseaduslikke sõidukeid eraterritooriumil tohib kasutada, siis konfiskeerida neid nähtavasti ei saa.
Kusjuures päriselt vajab liiklusseadus täiendamist. Vanakooli jalgratturit ei kaitse selliste hullude "mootorratturite" eest ka jalgrattateel mitte miski, võrreldes sellega, kui püüdlikult kaitstakse jalakäijat liiklusseaduses kergliikurite (aga mitte autode) eest.
Vanakooli pole olemas, on ainult harimatud inimesed, kes ei loe riigiteatajat.
Seadusekuulekas jalgrattur siin aga võiks nüüd seadust lugeda, et ka seadusekuulelikuks saada, mitte niisama plähmerdada siin. Eriti neid lõike, mis ma ülalpool välja olen toonud.
"....võrreldes sellega, kui püüdlikult kaitstakse jalakäijat liiklusseaduses kergliikurite (aga mitte autode) eest. "
Üldiselt ei kipu autod väga kõnni- ja kergliiklusteedel sõitma.....
"..Loomulikult võiks minna kesklinna eraldi jalgratta tee, mis ei ristu pidevalt teiste teedega."
Ka väga huvitav statement, eriti insenertehniliselt.....
kui autol on peatee ja/või roleline fooris, siis ei pea ta passima kõrvalteedelt tulijaid. kui rattatee läheb selle autotee kõrval, siis tema jaoks on kõik kõrvalteed ja tänavad ohuallikad.
Mujal maailmas olen linnades näinud, et rattatee on viidud sõidutee keskele.
Tellisin endale järgmiseks aastaks monoratta ära. See, mis need rattad suudavad on hämmastav. Kindlustuse võiks mingisuguse küll teha, aga ei mingit õli vahetust, ei mingit pidurite hooldamist jne. Töökoht kolib pisut kaugemale ja jääb siis kodust 25km kaugusele.
Leidsin selle üksrattaga maailmaränduri nime ka Facrbookist ülesse. Viimati kommenteeris ta, et nüüd on tal üksrattaga 50 000km läbitud.
Nimi on Necsoiu Lucian.
Seadus on natukene jalus selle 70km/h jaoks. Hetkel on nad kõik automaatselt ju kergliikurid, mopeediks ei saa panna, sest tüübikinnitustega kehvasti. Igate pidi on käärid ees. Peab leppima 25km/h kiirusega ehk tund aega selle otsas seisma, et tööle jõuda. Ilusa ilmaga ehk tehtav aga kehva ilmaga tahaks küll mugavust nagu näiteks mitte vihmaga otse näkku saada. Töökaaslane kasutab mul seda skeemi, et rongi peale, rongiga linna ja siis paar kiltsa selle üherattalise surfilauaga kontorisse. Talvel käib enamasti autoga, oleneb, mis akna taga toimub.
Just oli ka Vikerraadios teemake nendest tõuksidest.
Erinevalt EMO töötajatest, hambaarstid rõõmustavad- proteesimist ja implanteerimist on juurde tulnud!
M40
Proovi uuesti ja sedakorda inimkeeli, me enamuses ei salli idanaabrit aga pole vaja seda igasse enda lausesse sisse pikkida ja lisaks veel nii seosetult, et tahaks ise aknast selle peale alla hüpata, kui loll võib üks inimloom olla.
Viimane hoiatus, järgmine kord on juba blokk.
Kui jalgrattur tahab vahepeal ka kalli raha eest ehitatud kergliiklusteel sõita, siis kuidas sinna sõiduteelt pääseb? Paljudes kohtades ei olegi muud varianti, kui vasakpööre ülekäigurajale.
Aga antud videos on vale tõukeratturi trajektoor vasakpöördel. Vasakule ei pöörata tee paremast servast. Paraku sellise asjaga võib meil saada hakkama ka jalgrattur ja meil isegi ametlikes laste õppevideotes demonstreeritakse vahetevahel selliseid väga küsitava väärtusega pöördeid. Fundamentaalne probleem on nähtavasti selles, et ühelt poolt peetakse meil vajalikuks kergliiklejaid koolitada autosid hirmsasti kartma, mille loogiline tulemus on iga hinna eest tee paremasse serva hoidumine, teiselt poolt aga korrektne ja ohutu vasakpööre nõuab väga suurt enesekindlust.
Et lükata jälle ümber käibetõdesid, siis teistes maades ei raiuta jalgratturitele pähe, et "sina oled nõrgem pool, sina saad varem või hiljem haiget ja kui hästi läheb, siis ainult pealuu on sul võimalik päästa", vaid rõhutatakse vajadust käituda liikluses enesekindlalt. Kui õpetada inimesi käituma võimalikult ebakindlalt, mis siis imestada, kui nad ebakindlusest rumalaid vigu teevad.
>"....võrreldes sellega, kui püüdlikult kaitstakse jalakäijat liiklusseaduses kergliikurite (aga mitte autode) eest. "
>Üldiselt ei kipu autod väga kõnni- ja kergliiklusteedel sõitma.....
Jalakäija võib käia ka sõidutee servas. Ja siin on nüüd oluline vahe: kui jalgrattur või tõukerattur möödub temast (millegipärast) vahetus läheduses, siis ta peab seda ka sõiduteel tegema sisuliselt selle jalakäija kiirusega. Autojuhtidele mingit sellist nõuet ei ole. Ei tohi ohustada, peab olema eriti tähelepanelik - mis kedagi millekski de facto ei kohusta.
Pane käsi hõõguvale pliidirauale, mitteseadusekuulekas jalgrattur.
Panid? Ei pannud... Ohtlikult kuum ju on... Mitu korda sind peaks alla ajama, et aru saaks, et autod on ohtlikud sulle, kui sa just eksoskeletti ei kanna? Pliidiraud saadakse lapsepõlves selgeks aga seda, et sa liikuvast metallihunnikust õrnem oled, peab pähe juurutama, sest seda kogemust ei teki.
Liikuv metallihunnik on siis jalgratas, tõukeratas, mis iganes rattaid omav asi tegelt, sest hõljukeid meil veel pole.
Eriti ohtlikud on tõukerattad siiski eelpool nimetatud põhjustel, seda nii teistele liiklejatele kui ka kasutajatele
Et nagu kusagil pole võimalik täiuslikult sõita. Siis peabki sõitma küll pärisuunas siis hetkega vastasuunas ja kui sebra, siis hooga sealt üle et mitte oodata pärisuuna punast tuld, veel parem kui foorita tee ja sebra, tuimalt üle, küll mõni jalakäija teeb katet.
Deus, selle sinu tarkuse otsene tagajärg on, et mõned sellepärast sõidavadki ratastega valel pool teed. Nad lihtsalt kardavad nii kohutavalt selja tagant lähenevaid autosid, et nad on valmis võtma suuremaid riske vastutulevatega. Ma kahtlustan, et selle autodele vastu sõitmise idee loogiline edasiarendus on ka eelistada sõita ühesuunalistes tänavates vales suunas.
Sa oled justkui maininud, et sa ise sõidad ka rattaga ja isegi sõiduteel. Kuidas see võimalik on, kui sa väidad, et jalgrattur peab kartma sõiduteed nagu tulist pliidirauda? Sa teed ka vasakpöördeid tee paremast servast, sest sa leiad, et olukorra enda kontrolli alla võtmine on käe panemine pliidile?
Et nagu kusagil pole võimalik täiuslikult sõita. Siis peabki sõitma küll pärisuunas siis hetkega vastasuunas ja kui sebra, siis hooga sealt üle et mitte oodata pärisuuna punast tuld, veel parem kui foorita tee ja sebra, tuimalt üle, küll mõni jalakäija teeb katet.
mati122 pani praegu kirja nn proffratturite filosoofia. Sealt need probleemid ju algavadki, et käib kiire ümberprofileerumine, kiirus jääb samaks. Nagu mingi aeg tagasi siin olnud videoteski.
Tõuksile see jutt ei laiene, seal on kõik operaatori peas kinni.
Saan nii nagu on seaduses sätestatud, muidu väldin sõiduteid, mis on ka seaduses sätestatud juhtudel. Tunne seadust ja käitu vastavalt enda nimele, mitte miskile oma peas kokku mõeldud jamale.
"Et nagu kusagil pole võimalik täiuslikult sõita. Siis peabki sõitma küll pärisuunas siis hetkega vastasuunas ja kui sebra, siis hooga sealt üle et mitte oodata pärisuuna punast tuld, veel parem kui foorita tee ja sebra, tuimalt üle, küll mõni jalakäija teeb katet."
Ma ei saa selle mõttest üldse aru. Miks peab vastassuunas sõitma?
Või sa mõtled sellega, et kui jalgrattur sõidab sõiduteel, siis sõitku sõiduteel, ja kui sõidab kergliiklusteel, siis sõitku kergliiklusteel, aga üht tüüpi teelt teisele minna ei tohi? Aga siis ei tasu jalgratturitele ette heita sõiduteel sõitmist, kui kõrval on "kalli raha eest ehitatud" rattatee, sest enamikul inimestel kodu juures mingit rattateed ei ole.
"ja kui sebra, siis hooga sealt üle et mitte oodata pärisuuna punast tuld"
Miks peaks jalgrattur ootama pärisuuna punast tuld? Ikka rohelist?
Üks koht, kus jalgratturid sageli ületavad pool teed jalakäijate rohelise tule järgi, on Pärnu maantee ja Vineeri nurk: https://www.google.ee/maps/@59.422729,24.7428494,3a,75y,359.
57h,94.29t/data=!3m6!1e1!3m4!1sGQ6t7KCfjcXWc2gGAJRcYA!2e0!7i
16384!8i8192
Kui lähtuda ka siin sugereeritavast mõttest, et jalgrattur peab kartma neid autosid, mis hakkavad rohelise süttides paremale pöörama, nagu kuuma pliidirauda, siis see on nende poolt igati mõistlik käitumine. Ainult mina, kes ma neid autosid ei karda, saan endale lubada punase tulega stoppjoone taga seismist (see stoppjoon võiks olla siiski jalgrattarajal joonistatud meetrikese ettepoole).
"veel parem kui foorita tee ja sebra, tuimalt üle, küll mõni jalakäija teeb katet"
Mina isiklikult ei ületa kunagi teed koos jalakäijatega (hakkavad veel jooksma ja jätavad mind üksi jalakäija tavakiirusel ukerdama!), vaid peatun, ei tule rattalt maha ja ootan, kuni autojuhid aru saavad, kes kellele teed annab. Nii et minule mingi "katte" kasutamist mitte ette heita.
TO: seadusekuulekas jalgrattur (registreerimata)
Ma olen olnud siin pigem hea pollar deusi kõrval, nüüd tuleb ilmselt paha pool ka välja tuua.
Kui teemaväline plära ei lõpe, siis lauskustutamine
Kõik see, mis mina kirjutasin, puutub täpselt samamoodi tõukerattaga sõitmisse, sest reeglid on nendega identsed: see Vineeri tänava ristmik või jalakäijate "katte" all sebradel sõitmine, jalakäija tavakiirus ja autodele teeandmine, isegi trajektoor vasakpöördel kõnniteedeta tänavatel.
Mis siis jälle hakkas? Mõte, et keegi võib liiklusseaduses sätestatud viisil autodele teed anda või lõikuvat sõiduteed liiklusseaduses sätestatud kiirusel ületab, on nii häiriv? Ma saan aru, et siin keegi teine seda ei tee, ja mul on savi - katsuge ainult mitte mulle rattaga või tõuksiga tagant otsa kihutada.
Või on nii häiriv, kui keegi, kes igasuguste ratturite hingeelu üksikasjalikult tunneb, selgitab, miks nad kipuvad sellistes kohtades nagu Vineeri ristmik lähtuma jalakäijate foorist? Ongi selline tore dilemma: kas karta autosid ja rikkuda seadust või täita seadust, aga mitte karta autosid. Variant on ka mitte väga karta autosid, vaid lihtsalt teha endal elu lihtsamaks. Aga veider oleks karta paaniliselt autosid, nagu siin soovitatakse, ja ikkagi otsustada riskida enda allaajamisega, sest mingi täiesti mõttetu foor nii käsib.
Pärnu mnt äärne rattatee on tegelikult igal sammul sama nagu seal vineeri ristmikul. neid parempöörde kohti on igal pool. ca pooled autod panevad ratturit tähele, pooled mitte. sellega tuleb lihtsalt arvestada. enamus autod näitavad suunda. Selles mõttes võiks Laagrist kesklinna rattatee olla võibolla tõepoolest Vabaduse pst ja Pärnu maantee keskel (mõlemas suunas). siis ei ohustaks rattureid niivõrd kõrvalteedelt tulijad ega parempöörde tegijad. tee keskel oleks ratturid ka rohkem nähtavad ja vasakpööret tegevad autod on nagunii alati ettevaatlikumad, kuna vastutulevaid autosid peavad nagunii nad jälgima, tavaliselt tuleb autol ka seisma jääda.
Aga ratturid ei tohi kindlasti autosid karta. korralikud pidevalt põlevad tuled (igasugune vilkumine ei tõsta nähtavust ka Saksamaal on näteks vilkuvad rattatuled keelatud), kiiver ja silmapaistva värviga riided selga ja tuleb endale sõiduteel koht kätte võidelda, kui töötavat rattatee lahendust ei ole.
ja kui reegel ütleb, et rattaga tuleb sõida sõidutee paremal pool servas, siis linnas on selleks normaalne kaugus äärekivist auto ratta parempoolses jäljes, kuhu ei ulatu enam kanalisatsiooniluugud ja -restid. siis ei saa üldjuhul auto ka samas sõidurajas lähedalt mööda pressida.
Pidasin silmas olukordi, kus kõik ootavad punase tule taga ja stardivad koos. Kui jõuda sinna Vineeri ristmikule rohelise tulega, siis lihtne põhimõte on, et enne ristmikku ei hakka autodest paremalt mööduma. Suunatulede peale ma küll lootma ei jääks. On isegi võimalik "panna käsi pliidile", reastuda rattarajalt minema ja sõita ristmikule autodega ühes järjekorras. See ennetab ka tobedaid seisakuid, kui mingi ülipüüdlik autojuht jääb seisma, selleks et hakata mööda laskma tagapool olevat ratturit, kellel ei ole mingit kavatsust ega soovi temast mööduda.
Ma ei oleks nii kindel nendes keset teed olevates rattateedes. Vasakule pöörav autojuht kindlasti ei ole tähelepanelikum. Kui tema keskendub vastutulevate autode eest läbilipsamisele, siis tal läheb kergesti kogu muu maailm meelest. Miks ta peaks kuidagi paremini toime tulema tee keskel vasakult mööduva ratturiga? Samuti Eesti napaka liiklusseaduse järgi oled sa ju keset oma Vabaduse puiesteed ikka kõigi kõrvaltänavate suhtes kõrvalteel - või vähemalt pead niikuinii kõik lõikumised ületama jalakäija tavakiirusel. Isegi kui sa seda ei tee, siis see nõue sisuliselt tühistab autojuhtidele nõude ratturile teed anda - näiteks arutab seda Indrek Sirk: https://vikerraadio.err.ee/1608716212/indrek-sirk-ulekaigura
jal-peavad-koik-liikuma-5-km-tunnis (jalakäiaja kiirus kuskil 5. minuti kandis).
Tartus on Kesk tänaval rattatee keset teed, aga ma küll ei ole aru saanud, milleks see hea on või ristmikke lihtsamaks muudab. Ilmsesti on selle mõte lihtsalt olnud, et tänava paremas servas saab siis autosid parkida.
kui seal vineeris jääda rohelise korral rattarajale kangekaelselt seisma ja samal ajal jääb ka paremale pööret sooritada sooviv auto seisma, et lasta ratas läbi, on ju tegemist tahtliku liikluse takistamisega. milleks sellise jamaga tegeleda? täpselt sama mingi kangekaelne totrus nagu on see ülekäigu raja ääres ratta seljas passimine, kui auto teed annab. Milleks sellist siga liikluses mängida?
Jutt käis punase tule taga seismisest ja koos startimisest.
Rohelise tulega või üldisemalt parempööretel võib tõesti juhtuda, et ratturist EESPOOL olev autojuht jääb millegipärast seisma ja nähtavasti ootama, et rattur paremalt mööda purjetaks, mis paraku põleva parema suunatule korral on keelatud ning lisaks ka erakordselt LOLL mõte. Sellist passimist on vahel harva ette tulnud ja ma tõesti ei sõida paremale pööravast autost paremalt mööda. Enamasti ma möödun neist ikkagi vasakult kui üldse, aga vahel mõni möödub nii viimasel hetkel, et kuidagi vasakule võtta enam ei jõua. Mõistlik oleks muidugi mitte sõita ratturist mööda enne paremale pööramist, kui sa niikuinii ei kavatse ega julge ratturi ees paremale pöörata.
Mis puudutab ülekäiguradadel autodele teeandmist: kas te selle peale üldse olete mõelnud, mismoodi tõlgendab seda olukorda mõni kolmas autojuht kuskil eemal? Tema ei näe, milline tore silmside ja teineteisemõistmine teil on - nagu me ei näe ka näiteks selles Ahtri tänava videos, kui ilusasti võis tõukeratturi teeületus alata. Tema näeb, et järjekordne hull rattur sõitis kellelegi ette, sundis autot pidurdama ja "isegi ei vaadanud".
Näeb ilusti, ära seleta. Ei näe aind siis, kui täismõõdus maastur sul seal ees sellist trikki teeb aga ju tal on reaalne põhjus selliseks manöövriks, mitte ei mõtle keset liiklust, et pargin auto viltu ära siin. Põhjuseks võib ka olla vastutulev auto ja ei mahu lihtsalt sisse keerama enne kui vastutulev masin läbi lastud jne, rattur on üks vähestest sellistest põhjustest. Kui keegi signaalitama taga hakkab, siis savi see närvihaige, tema mure, tuleb akna taha mölisema, siis ma olen suur poiss ja kakelda mulle meeldib.
Mine soeta endale natukene autojuhi kogemust, mitte ära ole nagu mingi VVV elik vana virisev v ... vändamees.
Jällegi, mis kuramuse autojuhi kogemust mul on vaja, et aru saada, kui inimesed ilma mingi põhjuseta jäävad ristmikul seisma, parem suund sees? Ning ei pööra sellised ka poolviltu. Ja paariga on ikka päris kaua passitud.
Kõige tavalisem on muidugi stsenaarium, kus paremale pöörata sooviv autojuht sõidab jalgratturile kõrvale, avastab, et ei jõudnudki mööda ja jääb seisma. Siis muidugi mina seisma jääma ei hakka, kuigi paraku tuleb arvestada ka sellega, et mõnel tuleb pähe ka mõte sellele vaatamata paremale pöörata.
Mind ausalt öeldes paneb imestama, kuidas sa alati ärritud sellepärast, kui mina mõnd mujal maailmas üldteadaolevat ohutu rattasõidu võtet mainin. Antud juhul siis, et (potentsiaalselt) paremale pööravatest autodest ei mööduta paremalt, vaid õige on kiirused võrdsustada ning jääda kogu aeg selgelt ühest autost tahapoole ja teisest ettepoole.
Sind ärritab see, et suur osa ohutu rattasõidu kunstist põhineb teadmisel, milliseid tüüpvigu autojuhid kogu aeg teevad, sest sulle meeldib mõelda endast kui "professionaalist"? Sa ise rattaga sõites päriselt eeldad autojuhtidelt eksimatust?
Tavaline iba, mida sa ajad, loe uuesti. Ma ütlesin, et sellisel seismajäämisel ei pruugi olla mitte mingit seost kergliikuri või jalakäiaga, äkki on hoopis midagi maha pudenenud, millest ei taha üle sõita. Meelevaldselt taandasid sellise seismajäämise ainult enda ratturipraktikasse, millel on reaalse eluga ainult 10% pistmist, kui mitte vähem ja veel rohkem, et nüüd see vaene autojuht põhjustab teistele liiklejatele suurematsorti Fukushima. Hea kui seisma jääb, mitte tuimalt edasi ei sõida. See on normaalne.
Mine õpi sõitma.
Sa nagu tõesti pead mind nii lolliks, et ma konkreetses olukorras ei saa aru, et mitte mingit muud takistust ära pööramisel ei ole, kui et autojuhil tekkis järsku tohutu mure jalgratturi pärast, kellest ta oli hetk varem rõõmsasti mööda vuhisenud? Kui ei oleks hetk varem mööda vuhisenud, siis ma loomulikult mööduksin vasakult, lihtsalt mõnikord arenevad sündmused nii kiiresti, et ei jõua. Ja siis ma jään seisma ja ootan, kuni autojuht ennast kokku võtab - mitte ei hakka seadust rikkudes ja tervet mõistust eirates paremalt mööduma, nagu mõni siin "viisakaks" peab.
Ma ei saa isegi aru, mis mõte sellel teoretiseerimisel on, miks see autojuht ära ei pööra - et ikkagi on hea mõte paremale pööravatest autodest paremalt mööduda? Mingi tohutu debatt tekkis minu pisikesest märkusest, et vahel on kasulik paremast teeservast või rattarajalt autodega ühte ritta võtta, et ennetada mõne eespool oleva autojuhi ülearust erutumist ja arusaamatuste teket?
Muuseas, mis puutub sinu monorattaid, siis just natuke aega tagasi oli au sõita Vabaduse väljakult Liivalaia ristmikuni ühe monoratturi järel, kes tegeles kogu selle maa telefoniga, küll ühe käega, küll mõlemaga. Vähemalt piirdus ainult 25ga - kui see telefon lõpuks tasku läks, siis tõmbas kuskil 35ga minema. Kiivrit ka sellel polnud, mingid tuled hämaras ei põlenud ning jalakäijale ülekäigurajal teed ei andnud. Ei ole need sinu monoratturid kuskilt otsast paremad kui kõik teised - tõuksiga on vähemalt telefoni kasutamine vähese güroskoopilise stabiilsuse tõttu oluliselt raskendatud, kuigi mõned saavad ka selle vägitükiga hakkama.
Esimesele küsimusele on vastuseks: Jah.
Nutika kohta, ära alahinda jalgpalli emmesid ja teismelisi.
Eelmisele nimele: Jah, ärge olge nii vaesed, et ei jaksa endale tõuksi osta. Nii kui keegi autot mainib, siis tuleb kohe lajatada, et ah ära aja mingit vaese inimese juttu.
mina olen kogu aeg teadnud, et auto tee servas oleval rattarajal on jalgratturil ALATI otse sõites eesõigus parempööret sooritava auto suhtes.
Pärnu maanteel Nõmmelt tulles on alates Tammsaare tee veaduktist üle tulles igasse hoovi tipptunnil parempöörde tegijaid - neid on kuni kesklinna piirini 10-15 sissekeeramise kohta, kuni selle Vineerini välja. Ei ole võimalik seal rattaga kogu aeg hakata parempöörde tegijatele teed andma või ise seisma jääma.
Rattaga või tõukerattaga või muu kergliikuriga linnas sõites ei saa lähtuda sellest, et see on jube riskantne ja siis minna selle riskimaandamisega täiesti äärmusesse. kui igapäevaselt mõni nädal juba rattaga linnas sõita, olles ise tähelepanelik, siis on suures osas selge, kus jääb kergliikleja autojuhtidele raskemini märgatavaks. tuleb olla nendes kohtades tähelepanek kogu aeg. Sama on ju ka jalakäijana, ristmikul fooris on roheline, aga selja tagant tulevaid parempööret tegevaid autosid ikka vaatad.
"mina olen kogu aeg teadnud, et auto tee servas oleval rattarajal on jalgratturil ALATI otse sõites eesõigus parempööret sooritava auto suhtes."
Võimalik. Võimalik on ka, et ka rattarajal ei tohi mööduda paremat suunda näitavast autost.
Ma ei räägi mitte sellest, et ma annan paremale pööravatele autodele teed, vaid et ma ei möödu endast eespool olevatest paremale pööravatest või paremale pöörata kavatsevatest autodest paremalt. Minu meelest on siin suur vahe. See, mis ma eespool juba olen rääkinud, muudab väga lihtsaks ka suunatuleta pöörajatega toimetulemise. Täna näiteks täiesti kogemata ja möödaminnes ei põrganud seal Vineeri ristmiku juures kokku autoga, mis pööras hoopis kooli hoovi - sest selleks ajaks mina "millegipärast" trehvasin olema mitte rattarajal, vaid kõrvalraja vasakus osas. Mis muidugi tähendab, et mul ei ole kuidagi võimalik teada, mida autojuht oleks teinud, kui ma oleksin jäänud rattarajale - see ongi ohtude ennetamisega suur "häda", et sa ei saagi teada, kui suur see oht siis oleks võinud olla.
Ka Toompuiesteel on pärast rattarajale postide lisamist bussijuhid kuidagi ebakindlaks muutunud. Sõidavad enne peatust mööda ja siis jätavad mulje, et nad ei julge peatusesse sisse pöörata. Teie uhaksite selle peale bussist paremalt mööda? Jällegi, mina ei tea, mis siis saaks või mida need bussijuhid täpselt tahavad, sest minu jaoks on elementaarne mööduda nendest bussidest vasakult.
"Sama on ju ka jalakäijana, ristmikul fooris on roheline, aga selja tagant tulevaid parempööret tegevaid autosid ikka vaatad." - "Kuldsed sõnad, kui vaid nüüd siin mõnele teisele mehele ka need kohale jõuaks."
Jällegi väga vale puu all haugud. Mina olen siit juba ammu edasi arenenud ning jõudnud järeldusele, et "lihtristmikul" on mul jalakäijana kõige mõistlikum ületada tee punase tulega ning vältida ristmikule sattumist rohelise tulega. :) Vaadata, ega vasakult või paremalt autosid ei tule, on palju lihtsam, kui tegeleda samaaegselt eest ja selja tagant ülekäigurajale trügivate autodega.
Ainult ma ikkagi ei saa aru, mis probleem sul on sellega, et keegi teine - nähtavasti erinevalt sinust - teab, mida ta liikluses teeb. Ma ikkagi ei saa aru, kuidas on võimalik tõmmata käima mingi saag käima teemal, kui mõttekas on paremale pööravatest sõidukitest paremalt mööduda.
Väga lihtne põhimõte: igaüks võiks tulla toime sellega, mis toimub temast eespool, eeldamata, et keegi teine teab, mis toimub tema seljataga. Sellega ka ei ole rahul?
Siiani tundub, et kõik koos minuga teavad ja sa oled ainukene tola siin, vaata kasvõi 22:06 eilset postitust.
autojuhid teavad väga hästi, mis toimub neil ka tagapool, neil on peeglid. Näevadki peeglist mingit venda timmimas miskil ratastel asjaga nende suunas, arusaamata ligineja kiirusest ja pidurdavad, et seda nõrgemat alla ei ajaks. Lihtne.
Ma ütlesin, mine tee load ära ja soeta endale suuremas koguses autoga sõidupraktikat, saad paremaks kergliikuriks.
Need konkreetsed "seisakud", millele ma olen viidanud, tekivad siiski sellest, et autojuht mitte ei näe midagi peeglist kedagi "timmimas", vaid on hakanud kartma jalgratturit, kellest nad on paar sekundit varem mööda sõitnud. Seisakud tekivad just sellest, et autojuhid ei ole võimelised aru saama, et jalgrattur ei kavatse liiklusseadust rikkudes paremat suunda näitavast autost paremalt mööduda. Sinu meelest on tohutult arukas vahetult enne paremale pööramist jalgratturist mööda sõita, kui sa pärast ei julge sellest ratturist eespool pööret ära teha - või kui sa isegi ei suuda sellest jalgratturist ette jõuda? Sulle ei mahu pähe selline võimalus, et vahest oleks arukas kuni pöördeni lihtsalt jääda sellest ratturist tahapoole?
Ma ei saa ikkagi aru, mis kasu mulle peaks olema sinu autosõidukogemusest. Et siis ma muutuksin professionaaliks, kelle jaoks on iseenesestmõistetav väga rumalate vigade tegemine? Et siis ma ka näiteks põrkaks TTÜ ringil "hullu tõukeratturiga" kokku? Minu jaoks on see TTÜ ring väga lihtne asi ja ma ei soovi mingit väljaõpet ega kogemust, mille tulemusena ma minetaks võime nii triviaalsete olukordadega toime tulla.
Ratastega on autojuhid mingil määral harjunud ja enamasti saavad ratturid õnnetuse ärahoidmiseks piisavalt autojuhi tähelepanu.
Nüüd kus aga liiklusesse on lisandunud 10 kordne hulk kogenematuid tõuksi kasutajaid, üha sagedamini autojuhi võimed enam ei pruugi olla piisavad märkamaks iga putuka lendu. Ja eeskiri on seljuhul ainult tagantjärgi tarkus.
Ennetavalt on vaja tõuksi kasutajad korrale kutsuda, et nad ise tajuksid tõuksiga kaasnevaid ohte. Mõnes riigis on selle tulemusel tõuksid avalikelt teedelt kadunud. Kuni tõuks ei lahenda ühtegi probleemi, seni Bolt jt ei peaks oma kasumi nimel noori ullikesi hullutama.
Üle tüki aja teemasse ka midagi. Ja nii ilusti veel öeldud.
Mure ongi ju seal, et need bolturid ei oma vähimatki ettekujutust liikluse üldisest struktuurist. Tegelikult poleks mingi mure ka kahekesi sõitmine või kiiresti sõitmine, operaatoril peab olema töökorras aju ja vastavad teadmised. Paraku on see vaid selline ilus helesinine unistus.
Sul siin üks vend üritab nui neljaks tõestada, et polegi vaja aru saada, teen mis tahan ja endale loogiline tundub, kuigi teised on harjunud reeglite järgi sõitma.
Varsti saabki teema ringi ristida, et õpetame rattureid igat ristmiku korrektselt läbima, mitte et tõuks on tervisele ohtlik.
Ma võin mürki võtta, et päris palju hambaarsti arveid jääb olemata, kui tõuksid asenduvad jalgratastega, kasvõi nende elektrilistega. Endiselt jääb mureks üle tee kuulina lendav tegelane, ole sa siis pöördel või lihtsalt põõsa tagant kõrvalteelt peateele vaikselt hiiliv tegelane ning juhuslikult peatee kõrval jookseb ka ilus sirge knnitee, mida mööda kõik annavad täie psaga minna, vahet pole, mis kujul kergliikur.
Võime teha ka linna ala 30 peale, se eei aita midagi, odav populism kõigest. Sa võid liikuda 20'ga aga tõuks tuleb ikka 25'ga sisse. Nemad ei oska arvestada piiratud nähtavusega, puudub kogemus ja mõne puhul, nagu näha, ka õpivõime ja -tahe.
üldiselt peab arvestama veel ka sellega, et kui praegu juba tundub paljudele, et meil on neid rattureid ja tõukse omajagu ja põhjustavad probleeme, siis FAKT on see, et Tallinnas täna suures osas kergliiklus puudub. Arvestage vähemalt 10x kasvuga lähema 10 aasta jooksul. Täna näen ma hommikul rattaga tööle sõites (8 km) suvel ca 10 ratast, talvel 3 ratast), mis on olematu hulk. see hulk kasvab lõpuks selliseks, et põhiteedel on tipptunnil ratas rattas kinni. seega rattateed peavad olema vähemalt 2m ühes suunas laiad, et saaks ka mööda sõita jne. Ratta korral on kiiruste erinevused suuremad kui autodel. mõni sõidab 15 km/h, teine 25 km/h.
Kergliiiklusteede olemasolu või puudumise teema tuleb tõstatada KOV istungil aga mitte siin foorumis. Siin saame arutada ainult olemasolevat olukorda ja kuidas vähendada inimkannatusi.
Sellel videol, (keskendume tõuksimehe reale) on 4 potentsiaalset autojuht-mõrvarit. 3 esimest liikujat ei lase jalakäijaid üle tee ja neljas valge auto kes tõuksimehe alla ajab samuti ei taha jalakäijaid üle lasta. Selle asemel, et peatuda, kiirendab. Ei ole plaani tal ohutult enne vöötrada seisma jääda. Video algusosas on selgelt näha tõuksi ja valge auto kiirus. Valge auto kiirendab täiesti mõttetul kohal (vaata sinise auto tegevust ja ÕPI!). Teised autod on peatunud ja valge oleks pidanud 100% peatuma. Siinsed kommentaatorid 99% ulatuses on potentsiaalsed liiklusmõrvarid. Veelkord, vaata sinise auto tegevust ja ÕPI, ÕPI, ÕPI!
Jah, õppima peab ning lisaks õpitule ka õigeid järeldusi tegema vastavalt vaatlusele.
Tõuksimees keeras tuimalt autole külje pealt sisse vasakpöördega, mida siin arutleda on?
## Sellel videol, (keskendume tõuksimehe reale) on 4 potentsiaalset autojuht-mõrvarit. 3 esimest liikujat ei lase jalakäijaid üle tee ja neljas valge auto kes tõuksimehe alla ajab samuti ei taha jalakäijaid üle lasta. Selle asemel, et peatuda, kiirendab. Ei ole plaani tal ohutult enne vöötrada seisma jääda.
See on venes tavapärane, 80ndatel olid loosungid väljas, et ärge segage autotransporti. Jalakäija ellujäämine on seal siiani ainult jalakäija enda mure.
mõned numbrid, mis on Tallinnas ja Harjumaal autostumise reaalsed kulud ettevõtetele ja peredele. 2019 leiti, et Harjumaal ja Tallinnas ulatuvad autokasutuse summaarsed kulud aastas umbes 1,4 miljardi euroni.
alljärgnevast dokumendist lk 65 tabelist leian, et Elanikkonna ja ettevõtete kulud sõiduautodele, M€ (0.3€/km) aastal 2018 olid 1,5 miljardit. Selles summas ei ole teede ehitust, remonti ega hooldust. Tallinnas ja Harjumaal on kokku 600 tuh elanikku - täiesti jaburalt suured summad maetakse autoga liikumise alla. Ja siis imestatakse, et miks me nii vaesed oleme.
Rohepesu numbrid, pole midagi halba öelda. Küsimus jääb ainult selles, et kui nüüd eesmärgi saavutame, mis edasi? Kas siis lõpuks saame odava elektri, odava kütuse, 0 liiklisõnnetust jne?
Pole hullu, maksud selga, tehnikute armee busside peale. Oota siis oma Telia tehnikut 7 päeva. Huvitav.... Mis ajastut see küll hetkel meenutas?!
Tallinnas on eraautosid nii kui nii vähe, parklas numbriskänn näitab, et suurem osa massinaid töösõitudeks.
Teemasse ka: täna hommikul sain peaaegu ühe endavanuse ja sama karvase tõuksitaja kätte Nissaniga. Peaaegu, sest pääses napilt nina eest üle tee tuhisedes. Kuidas selline suurel kiirusel manööverdamatu stanikats nii võitmatuks inimese teeb, jääb mulle endiselt arusaamatuks....
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/05/20
21_liikuvuse_tulevik_raport.pdf
Selle uuringu kokkuvvõttest üks lõik, mida on siin koduvalt erinevad inimesed rääkinud:
Isikliku auto keskne liikuvus on ebaefektiivne ja ruumi raiskav
Suurem osa liikumisi toimub linnaregioonides, kus seda määravad planeerimispraktikad ja linnaruumi kvaliteet. Ruumi on vaja nii liiklemiseks
kui ka parkimiseks. Kuivõrd avalik ruum on piiratud, halvenevad seoses autoliikluse infrastruktuuri arendamisega teiste liikumisviiside võimalused. Paljudes linnades katavad sõiduteed ja parkimisalad kokku kuni 50% linnaruumist. Samas seisab isiklik sõiduauto ligikaudu 95% ajast pargituna ning keskmiselt tehakse Euroopa riikides vaid 2,5 sõitu päevas.
Autokeskne planeerimine ja linnaruumi jaotus halvendab elukeskkonna kvaliteeti ja tõrjub inimesed tiheasustusaladelt eeslinnadesse. Samas parandab erinevaid liikumisviise soosiv planeerimine linnalist elukeskkonda ning võib peatada ja kaugemas tulevikus ümber pöörata senise valglinnastumise.
ja Eesti, sh Tallinn eraldi on üks autostunumaid riike Euroopas. Oleme samal ajal ka üks vaesemaid riike Euroopas. tundub, et tulevikus on järjest suurem korrelatsioon autode arvu ja elatustaseme vahel. ja mitte nii, et hea elu ja palju autosid vaid vastupidi, vaesus ja palju autosid.
Liiklus on jah kompleksne.
Kergliikuritega juhtuvate õnnetuste vähendamiseks võiks:
1. Langetada linnades autode piirkiirusi 30km/h.
2. Väiksemate kiiruste tõttu tekkiv lisaruum sõiduteedel täita füüsiliste tõketega eraldatud rattaradadega ja tõuksid suunata nendele.
3. Lõuakaitsmega kiiver võiks olla kohustuslik
4. Renditõukside kiirust tuleks nädalavahetustel piirata (juba tehtud) ja paigaldada alkolukud.
5. Linnad vajavad rohkem ratase/kergliikurite parkimismaju. Autodele on parkimiskohti kõikjal, sealt peaks ju ruumi leidma.
Kuidas saab lubada liiklusesse inimest mootriga sõidukiga, millega sõitmisel tal puudub kogemus ja ametiasutuse kontrollitud oskused ning luba?
Sest keegi ju ei kontrolli ei kogemusi ega oskusi. Isegi liiklusseaduse tundmist.
Artiklis juttu siiski rolleriga sõitmisest. Roller ei võrdu tõuks. Ei saanud küll artiklit lugeda, aga 16 aastane neiu peab omama juhiluba legaalselt rolleriga sõitmiseks. Mopeedi lube saab taodelda alates 14 aastaselt. Kui neiul puudus juhiluba, siis on see tavaline juhtimisõiguseta sõit ning sõiduvahend ei mängi rolli. Kui omas juhiluba, siis on su küsimustele vastused olemas.
Tegin kuu tagasi märkuse ühe väikelinna peatänava kohta, et seda on 10a jooksul juba 2x uuendatud, aga jalakäijate teed mitte. Kuigi see kõnnitee pärineb endiselt ilmselt nõuka ajast, sündis ühel ilusal päeval ime ja kõik äärekivid tehti sõiduteedega ühetasaseks. Aitäh! Järgmisel korral paluks kõnniteed ka uuendada. Võtab see ju murdosa sõidutee remondiks kuluvast rahast.
NB! Sellel aastal olen tõuksiga edukalt 3100 km läbinud. Elektrikulu 5€., rehvide vahetus 60€., hoolduskulu 0€., kukkumisi 0.
kurb lugu.
näide olukorrast, kus autojuhina ei tea sa mitte kunagi mis asjaoludel võib sulle ette keegi sattuda, antud juhul libises roller ja selle juht auto ette.
õnnetuse asjaolusid ei tea, aga sisuliselt on seal tegemist aedlinnaga, kus on park, kool, mõned äriobjektid ja kiirusepiirang on 50 km/h, kooli juures on 40 aga ilmselgelt võiks sellistes kohtades olla kas kõikjal 40, või isegi 30 km/h. kõniteed puuduvad, seal sõidavad ka lapsed tihti ratastega. ja reaalsuses sõidavad seal täna autod üle 50 km/h.
Pärnu mnt Vabaduse pst kaudu linnast sisse välja sõites näeb 2-3 korda nädalas 1-4 tõuksi teineteise kõrval risti kõnniteel.
See paistab olevat laiem tõuksivastane liikumine, mis enamikes Euroopa suurlinnades on isegi ka edu saavutanud.
Seega, kui näete sellist valesti parkimist tõstke tõuks ettevaatlikult veidi kõrvale. Ei ole vaja suures kaares põõsasse visata, ega see ei plahvata.
kas keegi siinkirjutajatest on renditõuksiga sõitnud muidu ka? Ma enne olin ainult välismaal sõitnud, aga nüüd sõitsin ka Tallinnas ja imestama paneb see, et see sõit on hinnalt kallis. kuupilet on ok hinnaga, aga kui sa soovid mingi 7 km otsa sellega sõita ja kui on veel vaja passida fooride taga jne, siis maksab see 5 eur näiteks. Sama tee Bolt Drive autoga on 2,6 eur. takso oleks ka 5 eur.
Võibolla on autorahvas tõesti kade, et tõuksiga liikujatel on palju raha ning hoolimata sellest, et see tõuksiga liikumine on sama kallis kui takso, nendega ikka sõidetakse :) ajab ikka vihaseks küll, see isikliku autoga sõitja säästuelu.
Kel viitsimist on, võiks selle saate ära vaadata. Saates räägitakse, mis on meie liikluses halvasti, mis võiks olla teisiti ja mis paremini. https://etv.err.ee/1608725263/osoon
erinevalt meist sõidavad nendes linnades enamus inimesed ühistranspordiga ja/või jalgrattaga. mul oli 7 aastat tagasi väga tihedalt asja Berliini ja samal ajal elas enda pereliige seal ning Berliinis elav inimene ei kasutanud üldiselt autot linnas, jalgrattaid oli palju ja jalgratas oli kõige kiirem viis linnas liikumiseks. Metroo on samuti väga korralik. Paar korda kui autoga seal sõitsin, siis oligi nii, et linnast läbi saamiseks läks 2h konkreetselt. Eks Berliinis ole see autoga sõitmine ka võibolla rohkem suburbia ja vaesema rahva pärusmaa nagu ka Eestis hakkab kujunema. töötud türkalsed sõidavad autoga Berliinis, neil aega on.
Kui kõik nii kõvad vändamehed on, miks siis endiselt linn autosid täis on?
Minu vihje oli pigem sellele, et Osoonis ja siin hala on mõttetu, meil on veel pikk maa probleemideni, tõenäoliselt peame kogu eesti elanikkonna Tallinna tooma ja selle linnriigiks kuulutama. Ülejäänd Eesti anname Lätlastele kasutada, siis hakkab meil alles midagi sellist meenutama nagu nendel piltidel.
PS! Olen isegi elanud nii mõnegi riigi pealinnas, kõrvallinnas kui ka pisiasulates nii mõnegi nädala jagu.
Tõuks ei asendagi autot. Küll aga peab olema valikuvõimalus. Tahan sõita maale vanaema juurde, võtan auto. Tahan sõita linna teise otsa, lähen trammi peale. Tahan kodust 2 km. kauguselt kodustele burgerit tuua(nagu täna tegin), võtan tõuksi. Tahan mimna 500m kaugusele poodi, jalutan sinna.
Berliinis on autosid 1000 elaniku kohta 350, Tallinnas 450. jalgrattaid on Berliinis ca 850 tk 1000 elaniku kohta. Kohas kus mina peatusin ja käisin oli tavaline, et kortermajade hoovid olid rattaid paksult täis, rattateel jala sattudes jäid kohe mõnele rattale ette. Aga no autoga Berliinis igapäevaselt tööle käia jne - no ei ole mõistliku ajaga võimalik.
võibolla eksin faktides, aga ühistransport oli Berliinis suht kallis, metroo oli puhas ja korralik, ei olnud väga ülerahvastatud äripäevadel
Korteri üürid olid odavad (mingid üüri ülempiirid on linnas peal), äkki isegi veerand linna elanikest (suur osa türklased) tööl ei käi ja elavad sotsiaaltoetustest.
need autod, mis Berliinis tänavaid ummistavad (nii parkivad kui sõitvad) kippusid olema üpris vanad ja tegelikult ka väiksed autod. Tasulist parkimist oli seal vähe ja automakse vist ka ei ole Saksas. pakun, et põhiliselt sõdavadki Berliinis autoga need sotsiaaltoetuste peal elajad, kuna metroo on kallis, tööl nad ei käi ja aega kuskil liikluses tiksuda on.
Lugege läbi raamat Saksamaa käib maha (autor Thilo Sarrazin) ja seal oli nendest Saksa suurlinnade toetuste peal elavatest immigrantidest palju juttu.
"Kui kõik nii kõvad vändamehed on, miks siis endiselt linn autosid täis on?"
Kuidas mina kui vändamees selles süüdi olen? Mida sa soovitaksid mul ette võtta, et linn autosid täis ei oleks?
Aga selles mõttes on meeldiv, et sa oled autoliiklusega Tallinnas väga rahul ja näeksid hea meelega ka palju suuremaid ummikuid. Eks seda jõudumööda sulle püütakse organiseerida. Näiteks kas päriselt ka on midagi head oodata Rannamõisa tee 2+2 ehitamisest või see tehti puhtalt selleks, et lähivallal oleks veelgi mõnusam Tallinna liiklust peesse keerata? Samas see paljukiidetud uus Põhja puiestee ummik nagu oleks kuskile ära kadunud - viimastel kordadel on see suure pettumuse valmistanud?
Minu meelest Tallinnas ei ole korralikke auto ummikuid.
Kuna üritan liikluses tipptunde vältida, siis võibolla on jäänud ka midagi märkamata. Minu arvates on Tallinn euroopa suurlinnadega võrreldes juba täna pool autovaba.
Olen märganud, et Euroopa suurlinnade ummikutes istuvad 90% odavamad vanad pannid. See võiks olla sotsiaalse ebavõrdsuse tulem, kui ma sama ei kogeks Tallinn Tartu maanteel - mida vanem pann, seda kiiremini ta sõidukiiruse järgijast mööda tuhiseb.
Et äkki on põhjuseks mingi muu fenomen?
Tallinnas on rahvastikutihedus väike, autoteede all on suhteliselt palju pinda, mis võimaldabki Euroopa teiste pealinnadega võrreldes palju suuremal osakaal inimestest autoga sõita.
Aga väga paljud EI TAHA autoga igapäevasõite teha, aga valikuvõimalusi kas ei ole või on need oluliselt kehvemad.
Seega Tallinnas laheneksid ka need väikesed ummikud ära, kui ühistransport linnas ja ka linna ümbruse valdadega muutuks tasuliseks ja kvaliteetseks ning rattateed oleks kõikidel olulistel inimeste liikumisteedel olemas ja aastaringi kasutatavad. Rohkem kui pooled autod kaoks igapäevakasutusest linnakeskkonnas ära. Ehk siis need inimesed, kes on täna vastu tahtmist autolõksus valiks muu liikumisviisi.
Täitsa nõus sellega aga see peaks käima loomulikul teel, mitte sellisel viisil, et surume nüüd jalgrattad ja tõukerattad selga inimestele ja autod keelustame ära.
Jõudsime ringiga tagasi mida siin 10lk jooksul on mitu korda korrutatud.
Ma olen siin mitu päeva nüüd jalutanud ja vaadanud seda asja siit ja sealtpoolt ja tegelt on probleem ikkagi ainult rendikate tõttu kerge kättesaadavuse saavutanud isenditega. Eratõukse praktiliselt polegi liikvel, mõnda üksikut Äikest nägin ainult ja ma ei tea, kas see on rendikas või mitte, mul sõbral on edale selline ostetud näiteks. Mõned üksikud hiinakad ka.
Kahekesi kurvis kallutajaid sai ikka nähtud paar korda päevas, pühapäeval nägin tahavaatepeeglist, kuidas üks ilma mootorita tõukerattaga poiss üle lenksude lendas mingi augu otsa komistades ja muud midagi. Poiss muide jäi täie tervise juurde, paar marrastust aind, nooruse eelis, kondid veel ei ole haprad.
Tallinnas ongi probleem olnud selles, et:
1) viimased 25 aastat on prioriteet olnud selgelt autoga liikujad, kelle jaoks on läinud võimalused ka kuni tänase päevani kogu aeg ainult paremaks.
2) rattaga liikujate jaoks on 25 aasta jooksul tehtud kogu aeg liiga vähe ja liiga hilja - ehk siis ajale on järjest rohkem jalgu jäädud
3) ühistranspordiga on kõige nigelamad lood - sisuliselt on uuendatud ainult bussi ja trammiparki, on tehtud mõned bussirajad ja avatud mõned uued liinid, kuid ajale jalgu jäämine on kõige rohkem süvenenud.
Täna tuleks jõuliselt ette võtta punkt 3 ja punkt 2 ning punkt üks võtta prioriteetide hulgast täitsa välja ning vaadata kuskil 15 aasta pärast, mida on vaja üldse auto jaoks veel teha või kui palju neid autoga sõitjaid üldse järgi jääb. igasgune autoteede laiendamine ja parendamine on eilne päev.
muuseas Russalka-Pirita rattatee valmis 20 aastat tagasi, olnud algusest peale tervisesportlaste ja rattaga sõitjate hulgas väga aktiivses kasutuses. ainult paaris kohas on tee servas olnud ära vajumisi ja tehtud väikseid parandusi. 20 aasta järel on asfaltkate endiselt suurepärane, rulluiskudega ja rullsuuskadega ja rulaga endiselt hästi sõidetav. Samal ajal valmis ka Vabaduse pst kapitaalremont - autotee osa on seal 20 aasta jooksul 3 korda põhjalikult remonditud, lisaks veel igakevadised aukude lappimised.
Mida rohkem me saame inimesi autodest välja, seda odavamaks läheb kogu teedevõrgu ehitus, remont ja ülalpidamine.
Kuigi mulle see mõte meeldib: mida rohkem sõidab linnarahvas ühistranspordiga, seda lihtsam on häda korral linna sunnitul seal ellu jääda.
Siiski eeldab see mitte linnatranspordi ega jalgrattateede arendamisega hulluksminemist, vaid inimeste eluviisi muutust: igaüks kolib elama tööökoha lähedale või hakkab töötama oma elukoha lähedal. Mitte ei sõida diagonaalis läbi linna mitu korda päeva jooksul. Samuti eeldab kodulähedane eluviis seda, et torumeest ei tellita mitte sealt, kust saab kiiremini/odavamalt, vaid oodatakse rahulikult kohaliku torumehe esimest vaba aega.
Säärane muudatus on oluliselt odavam/mõistlikum, kui keskaegse planeeringuga linna sisse sinna selgelt mittemahtuva liiklusskeemi surumine.
Kas niisama22 on nõus oma elukorralduse muutma nii paikseks, et autot eluks vaja polegi?
minu näide ei ole hea, kuna ma olen mitme kõrgharidusega valgekrae ja mul on lihtne valida tööd, mida saab teha kust iganes.
ma olen ka enda valikud ammu teinud, isiklikku autot ei ole mul ammu enam, teiseks ei ole ma supinahk kes vingub, et ilm on külm või niiske või palav - ma olen vanakooli mees (endine dessantväelane), kelle jaoks ei ole mingi kuni 30 km päevas rattaga linnas asjade ajamine mingi koormus. Eks vanus töötab mulle kogu aeg vastu ja mingi aeg võtan kasutusele Ampleri elektriratta.
ei ole välistavad. pori linnas ju ei ole. Praegu on valgekraeliste riietus ka väga vaba, teksad jalas, casual pintsaku keerad kotti, ei kortsu jne (mul on kontoris ka vahetuskingad, valvesärk, lipsud ja pintsak). Aga tõsi, nii kui autodele naastud alla pannakse, siis enam rattaga sõidutee ääres rattarajal sõita ei saa, kuna sinna ladestub naastudega lahti sõidetud asfalt, mis märjaga on selline vastik läga, mis hoolimata korralikest porilaudadest ikka pritsib igale poole, määrib kingad ja püksisääred. Seega põhjus, miks on eraldi rattateid igal juhul meie laiuskraadil vaja. Talvel lükatakse ju ka lumi neile sõidutee äärsetele rattaradadele.
no ja paljud päevad olen kodukontoris, mis on laialt levinud.
järjekordne artikkel, kus on sisus kenasti lahti kirjutatud kuidas meil üritatakse üles puhuda, et tõukeratas on verine asi, samas autod viivad hauda 50 korda rohkem inimesi. aga kuvand, ka politsei poolt, on loodud selline, et ka muidu jala ja rattaga sõitev inimene tajub, et kui saaks need tõuksid minema tänavatelt, siis muutuks kõik turvaliseks. Samas autode süstemaatilise kiiruse ületamise osas, mis on raskete vigastuste ja tapmiste nr 1 põhjus, ei tegele sisuliselt enam keegi.
artiklis on muidugi välja toodud ka see, et tõuksid ei peaks kõnniteel sõitma vaid rattateel. sellega on kõik nõus. üles on loetletud ja kõrged äärekivid, vihmavee rennid kõnniteedel, mis toodavad tõuksidega kukkumisi.
need vihmavee rennid kõnniteedel on lolluse tipp, ma ei saa aru, kes sellist asja on kunagi üldse lubanud linnaruumi. väike laps võib käia abiratastega rattaga või tõukerattaga sellistes kohtades keset teed lihtsalt pikali, sama ohtlikud nagu äärekivid. no ja tavalise linnarattaga on ka näiteks Tartu mnt ääres, kus rattateed unustati 20 aastat tagasi tegemata, sõita ja iga 10-20m tagant neid renne ületada.
Küsimus ei ole haudade arvus vaid kas tänane noor ja linnaruum on valmis sellisel määral tõuksiga liikluseks? Ning autojuhtide käitumisel puudub tõuksi uputusega otsene side.
Kui "ei", siis pole ju mõtet tõuksida promoda.
Linna ühiskondlik transport on 90% peal ehk alati võiks parem olla, kui on raha.
Ma ei tea kas see on selle sõnumi huumori nurk "need vihmavee rennid kõnniteedel on lolluse tipp, ma ei saa aru, kes sellist asja on kunagi üldse lubanud linnaruumi. väike laps võib käia abiratastega rattaga või tõukerattaga sellistes kohtades keset teed lihtsalt pikali"
Isiklikult ei ole veel näinud 25 km/h kihutavaid väikelapsi aga kui see on tõsi, siis on tõukside kaos teisejärguline probleem.
Nähtavasti ei ole teil lastest, laste ratastest aimugi. Küsimus ei ole kiiruses, laste väikeste ratastega 3 rattalised tõuksid ja ratta abirattad jäävad sinna täpselt kinni.
Tõuksidel ei ole oma rattateid ja need tuleb teha. See EI OLE lahendus, et keelame need ära, kuna meil ei ole rattateid. Aasta on 2022, kaua me jahume sellest kegliikuse soodustamiseks, autode kiiruste vähendamisest jne, 20 aastat vähemalt juba. Ja no teeks ühe kiire rööbastranspordi liini Viimist Viru väljakule ära, vaataks kuidas tööle hakkab. 75% viimsi elanikest, kes käivad autoga tallinnas tööl, on 5 aastat tagasi ühes küsitluses öelnud, et vahetaks auto kiire ühistramspordi vastu.
Siin kohal on nüüd igati paslik meenutada et autojuhid on, kütuseaktsiisi kaudu, oma teed juba mitmekordselt välja teeninud (et see raha tegelikkuses aukliku riigikassa lappimisse läheb on teine teema)
Aga siis ilmuvad mingid tõuksivennad ja vokiveeretajad , ajavad lõuad laiali ja nõuavad omale teed ja tänavapinda. Maksate igakuist vändaaktsiisi, siis tulevad ka teed.
Viimane on igati äss idee!
Oleks neile kindlustus, millest osa läheb kergliiklusteedele.
Ja kui nüüd paduroheline hakkab virisema, et nemad teid ei lõhu, siis hooldamist vajavad nad ikkagi. Ja rajamist!
Kütuseaktsiis ei ole kunagi katnud kõiki kulusid, mis autoliiklus kaasa toob. Arvesta ka seda, kui palju on euroraha teedesse läinud, mis oleks võinud minna kuskile mõistlikumasse kohta. kogu see liiklusohutuse tagamine, mida teeb politsei ja maanteeamet, need kaotatud inimelud ja kaudes tervisekahjud (saastamine, müra).
Ja nagu me statistikast näeme, et autoga sõidavad järjest rohkem vaesed ja vähem rikkad, siis vaata korra muudele maksudele ka otsa - kui palju maksab vaene inimene näiteks tööjõumakse ja kutuseaktsiisi kokku ja kui palju maksab jõukam inimene makse ja kutuseaktsiisi kokku. Kütuseaktsiis selle kahe paagitäie eest kuus on kökimöki, aga kõrge palga pealt tööjõumaksud, mille pealt makstakse kinni pensione, ravikindlustust, haridust ja kõike muud. ja see rattaga sõitev jõukam inimene on haritum, on ka tervem ja ei kuluta tervishoiusüsteemi niipalju, kui vaesem elanik.
Igasugused teed ja euroraha on idee järgi üldse tarbesõidukitele. See et neid saavad kasutada ka sõiduautod ja jalgrattad on vaid tasuta lisa. Kusjuures sõiduautod maksavad selle eest, jalgratturid mitte.
See et autoga sõidavad vaesed poetagused ja jalgrattaga rikkad, haritud ( iga jalgrattur lisab vastavalt oma südametunnistusele veel iseloomuomadusi ) on levinud soovmõtlemine. Tegelikkusega sel mingit seost pole.
