Tuli lõpuks ära see kurikuulus "tõuksidele TULEB oma teed teha", mida ma juba algusest ootasin.

Nüüd küsimus: mille arvelt need eraldi teed tekitada Tallinna südalinnas? Bussidadade arvelt ei saa, kuivõrd needki on tükatised ja ajuti üsna ebapraktiliselt joonitud. autoradu mitmes kohas ongi ainult üks järel. Hakkame majadesse tunneleid saagima?

Kaugemal hõredamates asumites on lihtne: kaevame aga järjekordse mururiba üles ja raiskame asfaldi alla ära.

Seaduse jõuga saab muidugi kõike teha, maksuraha paneb ka sead lendama ja pakostalised muinsuskaitset tegema, aga füüsikaseadusi ikka kaua ei eira: ilma autota ei ole tänane eluviis mõeldav. Kui boldid-voldid arutu hinnaga toidu veel kohale toovad ketivenituspingil, siis kogu muu logistika liigub ikka autodel. Ning seda läheb vaja kohe, kui miskit plaanis ümber teha, uuendada või uut soetada.

Mis puudutab kõnniteedesse uuristet vihmaveerennide väidetavat ohtlikkust lastele, siis see on puhalt ülihoolitsuse näide. Seda 5 cm sügavat, kaldsete seintega kanalit on võimalik läbida ilma kukkumata ka lapse tõukerattaga, aga selleks peab eesolevat teed JÄLGIMA. Tähelepanelikkuse ja ettevaatuse õpetamine on lapsevanema üks tähtsamaid kohustusi oma järglaste elukoolituses! Mida kauem ülihoolitsevad lapsevanemad kõiki võimalikke ohtusid kõrvaldavad, selmet õpetada lapsi nendega arvestama ja toime tulema, seda suurem saab olema šokk isesesivale elule asumisel. Või noh, seda šokki peavad suutma üle elada kõik eluvõõrast lillekest taluma pidavad kollegid-alluvad.

Ning ma tean täpselt, KUI keeruline on näha oma järglast tegemas väga valusat viga, aga midagi pole teha: üks laks vastu magu õpetab miljon korda tõhusamalt suulisest hoiatusest või õppevideost. Iga kord loodada, et seekord vaid õpetusega piirduks ja mitte tõsisema vigastusega...

sõidutee eluiga sõltub otseselt kasutusintensiivsusest. ei ole nii, et ehitan euroraha eest tee kaubaveole valmis ja see kui seal näiteks oktoobrist aprillini sõiduautod naastudega iga aasta 2 cm asfalti lihtsalt tolmuks sõidavad, ei mõjuta midagi. see on teede lõhkuja nr 1. Lisaks ei oleks kaubatranspordi ja busside jaoks vaja ehitada 2+2 teid, igasugu korjeteid, massiivseid viadukte jne jne.

kergliiklusteedel on leitud, et kergliiklejate arv tee eluiga ei mõjuta oluliselt, kuskil 30 aastaga asfaldi omadused muutuvad piisavalt, et kate muutub liiga krobeliseks ja vajab mingi aeg uuendamist.

Ära nüüd seda rikas-vaene jaotust nii tõsiselt võta, aga üldiselt on nii, et enamus (üle 50%) palgasaajad, saavad riigilt rohkem toetusi/teenuseid tagasi, kui nad ise kokku makse maksavad (sh tarbides käibemaksu). Seda siis pea alati juhul, kui palgasaajal on ülalpeetavad kooliskäivad lapsed ja elus on ka pensionit saavad esivanemad - mõlemad sõltuvad ju otseselt rahast, mida riik maksudena kokku korjab.

ära aja jura, Tallinnas ruumi puudust ei ole. bussiradasid loomulikult ära võtta ei saa, neid tuleb juurde teha. ära saab kaotada teeäärset parkimist, kui kiirused alla tõmmata, siis saab sõidurajad teha enamus kohtades kitsamaks. kõik see on ekspertide poolt ammu ammu läbi mämmutatud.

kõnniteedele ei ole neid vihmaveerenne üldse vaja. lisaks nendele laugetele, on olemas ka kitsad ja sügavad rennid (Tartu mnt on just sellised).

Kui nüüd rattateed ei ole, sõiduteel sõita ei julge, siis ka tavalise rattaga, rääkimata elektritõuksist on nii need lauged kui ka kitsad ja sügavad vee äravoolu rennid kõnniteel väga ebamugavad, sama nagu liiga kõrgeks jäetud äärekivid. Keegi ütles kunagi, et kui meil autoteedel oleks sellised rennid või liiga kõrgete äärekividega võrreldavad üleminekud, ei võtaks mitte keegi sellist teed ehituse järgselt vastu ja puudused lastaks ära kõrvaldada. rattateedel aga on kõik millegipärast savi.

Jõudsimegi sinna tagasi, et tõuks on tervisele ohtlik, ei saa isegi pisikest vihmavee äravoolukanalit ületatud ilma matsu panemata. (vaata ka mõned kommentaarid tagasi pisikese poisi kohta kirjeldust)

Autoteedel on juba aastakümneid "ohtlikes kohtades" viljeletud täiesti arutult järske ja kõrgeid künniseid kiiruse piiramiseks. Seega tulla ilkuma, et renn sõiduteel tapab ja autoteed on siidsiledad, on puhas jama. Õppige ette vaatama ja pole rennidest suuremat häda.

Sõiduridade kitsamakstegemine on muidugi paras huumor ja seda saaks teha ainult siis, kui südalinn panna lukku kogu veoautotranspordile (sh. transiit sadamasse). Säärast lolli juttu saab ajada ainult otse koolist tulnud sekspert. Või instrueeritud petsialits.

Omaette mure on sadamaga - kuniks linnas on kaubaterminalid, peab neile ka veoautodega ligi pääsema. Loomulikult saab öelda, et Tallinna sadamate kaudu ei liigu enam ükski üle 1,8 m lai sõiduk, aga ilmselgelt kellegi nii palju raha ei ole. Ning milles on karavaanarid süüdi, et neid kuhugi Muugale või Paldiskisse surutakse?

Parkimise ärakeelamine on muidugi linna võimuses, aga selleks peab linnaviletsuses saavutama ülekaalu peast jalgratturite bande, kes siis hakkab oma agendat jõuga läbi suruma. Edu linnakaaperdamisel! Jube keeruline saab olema leida toetajaid eelnõule, et alates xx kuupäevast ei ole enam südalinnas lubatud teeäärtes parkida, sest tõuksijad vajavad sõiduruumi.

Muudetud 06.10.22 15:33

autoteedel olevad asfaldist lamavad politseinikud, mida nüüd tehakse on sujuvad, ka autoga 30 km/h üle lastes. rattaga ei pane selliseid üldse tähele. pole üldse võrreldavad 4-5 cm kõrgete äärekividega.

sõidurida kitsamaks tegemine on maailmas tavaline - see rahustab liiklust ja toob kiirused alla. bussid, veoautod on igal pool sama laiad. Tallinnas on nõukogudeaegse standardi järgi sõiduread, milliseid Lääne euroopas on vähe.

Vaata kui kitsas on bussirada näiteks Pärnu mnt viadukti kesklinna poole mineval suunal - buss mahub sinna sisuliselt cm pealt ja bussijuhid sõidavad seal suht lauluga, kui mõni sõiduauto ei ole seal liiga lähedale sõitnud. seal on ka autorajad tavapärasest kitsamad. ei ole probleemi. Sama on Estonia puiesteel - mahuvad ära nii bussid, trollid kui autod. Ja kesklinnas ei pea parkimist tänava ääres olema. on parkimismajad ja kortermajadel on enda asi, kuidas enda ühistu liikmete parkimine korraldada ühistu maal. hoovi saab panna nö parkimisriiulid nagu on suurlinnades tasulistes parklates, ehitada parikimismaja vms.

Kõik on maailmas ammu ammu läbi proovitud töötavad lahendused. kesklinnas jääbki tulevikus autosid nagunii vähemaks, elanikud omavad tulevikus nagunii ka enda autosid vähem. Bolt-Drive jaoks oleks septsiaalsed parkimiskohad näiteks.

Kirjutasin pika teksti ja kustutasin ära, ütlen lühidalt- sõiduridade kitsendamine suurendab jama, mitte ei vähenda.
Kergliikuri surmasaamise oht suureneb.
Taksodele on juba kohad olemas.

Muudetud 06.10.22 20:31

Just, neil kitsastel radadel on peegleid lõhutud oi, kui palju. Samuti pidureid antud ja tervet rida seisma löödud, kui ikka ära mahtuma ei kipu. Ma tean täpselt, kui ebameeldiv on seal nii N2 furgooniga kui BE autorongiga, mille haagise välislaius on 2350 mm. Kiirus 50 või 30 ei muuda asja - Sul on eksimise ruumi sentimeetrit kümmekond.

Kuidas lugupeetavad tõuksijad end tunneksid 80 cm laial ribal, mille ühes ääres on äärekivi ja teises küljes krusa tagasild, mis pöördel rajale sisse vajub, kuna lihtsalt ei mahu ära.

Parkimisriiulid ja -liftid oleks ikka väga ulme tänases Tallinnas. Aga edu nende juurutamisel, valed need ju ei ole põhjusmõtteliselt. Samamoodi väga mõistlik oleks suruda transiit maa-alusesse tunnelisse. Mujal ju on nii tehtud, eksole.

Alustage siis omakorteriühistust ikka, mitte ärge nõudke teistelt ohvreid.

Muudetud 06.10.22 21:12

Sellel aastal on mul nüüdseks ohtliku tõuksiga 3200km läbitud. Ei mingeid ummikuid ba ektrikulu on täiesti olematu. Kasutan igapäevaselt ja iga ilmaga tööle sõitmiseks ja linnas üksi tehtavatel trippidel. Jah, kiirus t on autodel vaja alla tuua ja sõiduridasid kitsamaks teha. Miks? Linnaelanike huvid peavad üles kaaluma pendelrändlejate huvid!

Väga palju on neid kes on juba enne 100 km tähiseni jõudmist on professionaalset arstiabi vajanud.
Kindlasti keskmisest arukam liikleja, kuid õnne peab ka olema, liigu sa auto või tõuksiga. Iga jumala päev leidub liikluses keegi kes teiste õnne ära võtab.

Paraku linnas asuvad firmad millegipärast palkavad just neid autoga pendelrändajaid suurel hulgal. Mis rohi selle vastu aitaks?
Kas peaksime ka need firmad linnast välja aitama?
Vanalinn ongu juba rohkem nagu turistidele ära antud.
Võibolla ka tõuksidele, ei tea pole seal ammu käinud.

Tõukse seal pole väga, munakivi peal raske ja eluohtlik. Nendest kärudega jalgratturitest saime ka lahti.

https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=351205&_ga=2
.196684332.1685663102.1665090103-168517525.1664009521
Marko Matvere ja Heidi Hanso lükkavad käima erakanalite ainsa keskkonnasaate uue hooaja! Avasaates uuritakse mida pöörast ja ootamatut, aga ka innovaatilist võib kohata pealinna kergliikluses. Juttu tuleb ka elektritõulsidest.

https://liikleja.postimees.ee/7614357/jalakaijad-tallinna-li
iklusest-nii-hull-pole-kui-aasias
Artiklist.
Asendades auto elektritõukerattaga pikenes teekond tööle vaid viis minutit.

Tõesti tore lugemine, et on veel vabasid inimesi, kes saavad nautida sedasi tõuksiga tööl käimist. Ise pean vedama autoga lapsi ja naist ning auto pagasnikus alati kõiksugu kola. Ning hommikul ette ei tea, kuhu päeva jooksul tuleb jõuda. No muidugi teeb kadedaks aga täna tõuksi massi kulturismile oma pere arvelt mingit ma tingimisruumi ei näe.

Igaste büroode ametnikud hoiavad ainsat parklat terve päeva kinni. Kuhu kaugemalt tulnud kodanikud oma käula 20-ks minutiks jätta saavad? Tänavate äärde on parkimisvõimalused ära võetud. Mõtle kui palju ruumi elektrirattad ja tõuksid jätaksid.
Ma võtan hommikul pere peale, pagassi mahub 3 tõuksi, millede läbisõit on vähemalt 40 km. Linnas liigub igaüks iseseisvalt edasi juba pagassis olnud kolaga. Vajadusel jätkub akut ka maamajja tagasisõiduks. Muidugi see on vaid suvine teema.

Mida sa siin ootad juhilubedata linnaametnikust, kes hakkab liiklust organiseerima?

Kesse loll siis jala, tõuksi, ratta, või ühistranspordiga liikleb, kui on võimalus autos ohutult persetada.
https://www.err.ee/1028172/eestis-levib-ulekaalulisuse-epide
emia

Ise ka lugesid selle läbi? Järgmine kord veel nii teed, saad postituskeelu.

Minu kindel tähelepanek on, et tõuksidel liiklevadki pigem ülekaalulised noored. Kindlasti on erandeid, kuid tihti muigan omaette, et peavad ikka hambad olema, et omale selline perse süüa. Ja püüa sa sellist inertsi pidurdada..

....nendel ülekaalulistel tõuksiga sõitvatel noortel on ülekaalulised autoga sõitvad vanemad.

Mulle ausalt öeldes ei meenu, et ma oleks ühtainukestki ülekaalulist tõuksiga sõitjat näinud...

Parkimiskultuurist rääkides: täna nägin täiesti uut taset auto parkimisel. Inimene ei olnud Nõmmel parkinud autot mitte poolest saati haljasalale nagu teevad kõik teised, vaid lausa metsa alla isetekkelise "parkimiskoha" kõrvale.

Tõuksil on kaalulimiit. Uuemad mudelid kannavad rohkem, vanemate otsa sõnaõigust omav mees ei tohtinud astuda.

Minul on viimasel ajal tekkinud suhtumine, kus olen aru saanud, et paljud leiavad oma käitumisele ainult õigustusi ja keegi ennast süüdi tunnistada eriti ei taha. Seega on lihtsam liigelda nii, et teiste vigadele tähelepanu ei pööra ja sellega las tegeleb politsei, kelle töö see on.

Ma ei teadnudki, et sõnaõiguse omamiseks peab mees olema rasvunud :). Kui see nii on, siis on asjal ka positiivne külg - 40-49 aastaste meeste hulgas on normaalkaalus ainult 28%, millest võib järeldada, et tervelt 72% selles vanuserühmas meestest omavad sõnaõigust või lähedal selle saamisele.

https://www.kliinikum.ee/koige-olulisem-ennetatav-tervise-ri
skitegur-eesti-meestel-on-ulekaal/

Mul sõber on 110 kilo ja 180 pikk. Rasva% on seal 3 kandis. Paberi järgi paks, sest KMI on väga paigast ära.
Üldiselt vahet pole, kas on kerge rasvakiht või hoopis lihasmass selle sõnaõiguse taga, sõnaõigusega mehed ongi rahulikumad, kui pisikesed nähvitsad nagu ka siit näha on.

Muudetud 09.10.22 19:05

Deusilt õige märkus. Sugugi mitte iga tõuks ülekaalulist ei kannata, rääkimata veel sellega pingevabalt ülesmäge kulgemisest. Ütlesin seda kunagi oma tugeva ülekaaluga töökaaslasele, kes mu tõuksi naeris, et väiksemal kasvul ja normaalkaalul on ka eeliseid (0,20€ elektrikulu 100km kohta).

10 mintsa tagasi nägin, kuidas südalinnas üks täiskasvan mees ei suutnud hakkama saada teeületusega üle trammirööbaste, tõuksiga. Peab vist trammid ära keelama.

Inimese unistus läbi aegade on liikuda ruumis ja olla õigel hetkel seal kus vaja.
Tänaseks on pikk rida transpordivahendeid, alates lennukist, laevast ja lõpetades sellesamuse tõuksiga.

Täna on enamikule distantsi ja maksumuse suhtest lähtuvalt kõige sobivam sõiduauto. Transporditavate pereliikmete east, hulgast või distantsist tulenevalt mugavus ei ole valiku esimene kriteerium.
Nii suudab tõuks autot asendada ehk ainult 1-2% ulatuses (teist sama palju võiks inimene saavutada liikudes oma kahel jalal)

Teeme kõik võimaliku selleks, et seda tõuksi vähemust säästa, kuid reaalsuses see 100% ei õnnestu.

Ma elan Laagris. Käin tööl ja poes jala ja pikemad käimised on ühistranspordiga. Isisklikult minu jaoks ei teeks tõukeratas mu elu lihtsamaks. Lähedal on palju töökohti, poode ja muid asutusi, mis on kõik lühikese jalutuskäigu kaugusel ja mere äärde lähen bussiga ning sugulased elavad teiselpool Tallinnat ning sinna samuti bussiga. Elan väikses korteris poissmehe elu aga perega oleks siin piirkonnas samuti väga hea ja mugav elada. Tõukeratastega liigeldakse siin üksjagu ja aina rohkem aga mulle meeldib jalutada ja pikemad otsad tavaliselt bussiga, harva trammi ja trolliga. Ega pealinnast kaugemale ei kipugi.

Mõned vennad pole isegi Õismäele jõudnud, Lasnamäel elavad inimesed siis, nende jaoks on see suur reis. Mõne jaoks on see suisa kummaline, mõne jaoks arusaadav.
Anname tõuksi Lasnakale kätte, ma kahtlustan, et ta ikka Õismäele ei jõuaks sellega, kõigest paneb kesklinnas/südalinnas käna ja satub Mustamäele haiglasse nagu täna oli ka näha. (Õnneks tänane vend oli agiilne ja suutis end ikka jalgele jätta)
Kas nii ohtliku aparaadiga tahakski tegelt kasvõi sellist minirännakut ette võtta...

Muudetud 15.10.22 21:04

eks nende kigi ,,kergliikujatega ´´ole sama mure kui jutuga lase sant sauna... lubati nad kõnniteele, nüüüd häda,kuradima jalakäijad kopetdavad igal pool ees ja veel titekäruga siis jalutama, ei saa üldse vabalt liigelda.

Videos selgitatakse hästi ära, kuidas juhtuvad kergliikuriõnnetused.
https://play.tv3.ee/shows/laser-marii-karell-see-mis-juhtus-
meie-eksperimendis-tomatitega-voib-kahjuks-juhtuda-liikluses
-pariselt-inimestega,clip-2712281

Nüüd on kõik kohad neid poste täis laotud, aga on siis midagi paremaks läinud?

Palju poste on puruks sõidetud ja minu meelest on tekkinud täiesti uus liiklusoht - saada pihta postiga, mille mööduv autojuht puruks sõidab.

Mina isiklikult ennast seal postide vahel küll turvalisemalt ei tunne. Vastupidi, selline klaustrofoobiline tunne, kui sind üritatakse sundida mööduma jalakäijatest võimalikult lähedalt. Mina hoian ikka jalakäijatega normaalset vahet, ainult need postid muudavad kõik manöövrid keerulisemaks.

Ma kahtlustan, et nendel rattaradadel on mööduva autoga pihta saanud umbes null jalgratturit. Õnnetused juhtuvad hoopis teistmoodi ja need postid vastupidi raskendavad päris ohtude ennetamist. Näiteks võib kergesti auto alla jääda, kui sulle astub kõnniteelt jalakäija ette ja sina ei hoia temaga ohutut külgvahet.

Pikemas perspektiivis ma oletan, et äärekivid tõstetakse teisele poole rattarada. Jalakäijatega kokkupõrkeid see ainult soodustab ning samuti liiklusseaduse mõttes on siis tegemist rattateega, s.t rajatisega, kus jalgratturil ei ole mitte mingeid õigusi, kui siis ainult jalakäija tavakiirusel lasta endale autoga otsa sõita.

Sa siin kogu aeg võidelnud eraldatud raja eest ja nüüd järsku ei meeldi pakutud lahendus?

mul endal ei ole nende postide vastu rattaga sõites midagi. nüüd on need pandud ka joone peale, Tõnismäel eelmisel aastal pandud proovipostid pandi joonest paremale rattateele, mis tegi ratta raja veel kitsamaks.

Samas meie kliimas on vaja ratta põhiteede võrku, mis töötab aastaringi. seega see 1,2 m laiune rada põhitrassil ei tööta märjaga ja talvel. Kõik, kes reaalselt rattaga sõidavad, teavad, et juba oktoobris/novembris, kui autodele ilmuvad alla naastud, tekib nendele ratta radadele lahtisõidetud asfaldi tolm, mis muutub märjaga selliseks libedaks mudaks, mis isegi korralike porilaudade korral määrib ära nii jalanõud kui ka püksid. Ehk siis rattaga tuleb siis kolida kõnniteele, mis ei ole jälle hea lahendus

Seega meil on vaja tõesti eraldi rattateed, mida on võimalik talvel masinaga puhastada ja mille peale ei kuhjata auto sõiduradade lund ning kuhu ei satu autode sõidurajalt naastudega lahtisõidetud asfalt. Näiteks Pärnu mnt viaduktil (üle raudteede) võiks tõepoolest selle 40-50 cm kõrge graniitäärekivi, mis kaitseb jalakäijaid nihutada 1,5m autodele lähemale ja saaks üle viadukti ratattee kulgeda selle varjus. see on ikka konkreetne tõke ja sellele juba autod otsa ei sõida nagu neile plastpostidele. selline serv säästab ka pitsmetest ja sellest naastide lägast rattateed. Miks mitte panna igale poole autode sõiduridade ja rattaraja vahele selline 50 cm kõrge betoon või graniit. no sinna, kus päris eraldi rattateed teha ei anna,

Mis realt need rahad võetakse. Ja ei saada meil kõnniteidki talvel norm lahti aetud. Aga sõitke kõik ratastega aastaringi ikkagi.

Mati maksab kütuseaktsiisi, sellelt realt võetakse.

Ooot, niisama22, kui lai Sinule piisav rattarada siis olema peaks, kui 1,2 on vähe? Autosid surud 2,5 peale...

Pori ja määrimise kohta käiv vigin võtab kogu teemapüstituse aga väga ilmekalt kokku:)

Jõudsime ringiga sinna tagasi:

https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=173187&start
=10#1452512

1,2m ei ole vähe, võimalik, et see rada on reaalsuses pigem kitsam. pole probleem. Aga näiteks praegu sajab Tallinnas vihma, mis rattaga sõitmist ei sega, kuna sadu on nõrk, aga sellel ratta rajal sõites pritsivad autod loikudest ja rööbastest ratturi märjaks ja no kuna mul on vaja tööle ikka enamvähem kuivana jõuda, siis tänase ilmaga sellel rajal sõita ei saa. Seetõttu on vaja seda konkreetset piiret vahele, kui rattateed ei ole võimalik sõiduteest eemale teha.

Samas rattarohketes linnades räägitakse, et ruumi olemasolul on normaalne rattaraja laius 2m. Põhjus on selles, et kui autoga jõuavad kõik sõita lubatud kiirusega, siis ratastega on kiirused erinevad. mõni sõidab kastirattaga 15 km/h, teine kerge kitsa rehviga rattaga 30 km/h ja oluline on võimalus mööda sõita. Kes on Kopenhagenis näiteks rattaga tipptunnil sõitnud, siis seal kasutatakse pea ainult tavalisi rattaid (ilma mootorita), palju on ka kastirattaid ja ratastega sõidetakse kiiresti, kiiremad sõidavad mööda, kui keegi jääb kuskil foori taga minekuga jokutama, siis antakse kella jne. Ehk siis rattateid või radasid ei saa teha selliselt, et mööda ei ole võimalik sõita. Kuna ratturile ei ole võimalik reeglitega ette kirjutada, et põhjendamatult aeglaselt ei tohi sõita.

Et nagu tõsiselt või? Ratturitel olgu laiad teed, kimagu valimatult üksteiset mööda ja mida iganes, kuid autod venigu teineteise sabas 25-30 kmh ga. Ja mis sa nutad seda vihma, tahad ju iga ilmaga ratta otsas olla.

efektiivsus ennekõike: auto on ebratsionaalne, selle tootmiseks ja selle liigutamiseks ning hiljem utiliseerimiseks kulub palju materjali ja energiat. teede, parkimiskohtade rajamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks kulub palju energiat, ressursse ja ruumi.

ressursid on piiratud - ei ole võimalik vaadata asjadele ainult nii, et kui MINA olen suuteline midagi palju saastavat kinni maksma, et siis pole see teiste asi.

Ja kuidas see kõik tõukside ohtlikusega seotud on?

ratsionalistidest humoristid.
ebaratsionaalne on ka:
kesklinna kontor või kontor kui selline - asendatav kodukontoriga
eramu - kortermajaga
kinod, kontserdid ja teater - live ülekannetega
restoranides käik - wolt ja polt

minu mõte oli pigem see, et piiratud ruumi tingimustes tuleb efektiivsematele liikumisviisile luua head võimalused. efektiivsem liikumisviis (ühistransport, jalgratas, "ohtlik" elektritõuks, jalakäija) ei peaks kunagi üleliia ootama kuskil ebaefektiivsema järgi. Ummikus autode keskel veniv liinibuss on ka näide, mida ei peaks esinema.

"Kui bussi- ja rattasõit muutuvad linlase jaoks piisavalt mugavaks, saab sõiduautost loobumine loomulikuks valikuks, arvab Tallinna abilinnapea Tanel Kiik."

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120080922/intervjuu-ta
nel-kiik-tallinnas-on-autode-hulga-vahendamine-valtimatu

Kas ei tundu ebaratsionaalselt ebaefektiivne ajakasutus püüda autofoorumist leida toetust autode kasutamise piiramisele?

V6sale 12 punkti. Propagandat on juba piisavalt

Kasutan igapäevaselt linnas väljas autot ja linnas tõuksi - ühistransporti. Kindlasti on vaja autpkasutajaid veenda, selgitustööd teha ja elulisi näiteid tuua. Paar aastat tagasi ma ainult autot kasutades ja ummikuid kirudes, ma isegi ei teadnud, et kergliikurit kasutades, oleksin saanud kergliiklusteel ummikuid vältides, palju kiiremini ja säästlikumalt kulgeda. Nüüd on sellel aastal tõuksiga juba 3600 km läbitud ja arvestuslik rahaline kokkuhoid ainuüksi kütuse arvelt 600€. Kokkuhoid jätkub, kuni lume tulekuni.

600 on kolm paaki kütust…
Selle nimel ma küll selle pisirattalise laua peale ei astu kaela murdma.

"mees" kõvatab oma ebaökonoomse masina ja "priske" rahakotiga :)

Mees üritab kiirabi ummikusse suruda tõukside pärast.

Kas tõuksile selle läti vanakooli võrri käru ka saab järgi panna, saaks ka tööl hakata käima.

Järelkäru on hea idee.
Samuti tuleks keelata töökohad kaugemal kaugemal kui 5km.
Lasteaiad ja koolid peaks olema kohustatud ise lapsed kohale tooma ja koju viima. Kuna tõuks on eelkõige suvine liiklusvahend, siis on vajalik kalendrist eemaldada ka kõik tõuksile mittesobivad aastaajad.
Seniks jääb tõuks aga ebatervisvislikuks.
Samuti ka keskkonda koormavaks liiklusvahendiks kuni paralleelselt liigub ühistransport.

Autod jäävad samuti elektritõuksidest nii 100X rohkem keskkonda koormavaks liiklusvahendiks kuni paralleelselt liigub ühistransport.

Kas sulle makstakse selle jauramise eest, sõida oma tõuksiga või 10k kuus, täiesti savi. Mõndadel lihtsalt pole võimalik, ka elukohta vahetades mitte. Sa tõuksiga egiptusesse suvitama pole plaaninud minna?

Ega siin ei arutata Deusi ja Mati personaalolukorda. Teiesuguste jaoks on parem kui need kes saavad valida säästlikuma liikumisviisi, seda teeks ja jätaks rohkem ruumi tänavatel neile, kes ei saa elukoha, töö iseloomu, tervise , teiste pereliikmete tõttu autost igapäevasõitudes loobuda.

Kergliiklejad moodustavad liikluses osalejatest päris väikese osa (ametlik uuring <5%), aga kisavad, nagu neid oleks 50% - "puhake jalga" ma ütleks :-)
Graafik:
https://i0.wp.com/www.accelerista.com/wp-content/uploads/202
1/05/Screenshot-2021-05-22-at-14.11.47.png?w=1522&ssl=1
Terve uuring:
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/20
21_liikuvus_liikuvusprofiilid_aruanne.pdf

M40, kergliikurid on eelises ainult seni, kuniks neid saab piisavalt palju. Ning see "piisavalt palju" saabub oluliselt kiiremini kergliiklejate ennustamatu Browni liikumise tõttu, kui suhteliselt distsiplineeritud (mingi eksam on ikka vaja teha juhtimisõiguse saamiseks) autoliikluse korral.

Miks te ei nõua siis juba lihtsaimat viisi autode linnast väljasurumiseks: tasuline sissesõit "meie alale"? Keevitate sisenemise hinnaks sott per kord ja probleem laheneb iseenesest. Ka sadamaga - kes ikka nii kallist tolli makste tahaks, kui alternatiivid on olemas.

Ainult, et mida selles väljasurnud kohas teha?

Mis puudutab praegusi ummikuid, siis ühe tuiksoone sulgemisel peavadki lihtsalt mõtlematud või varasemate valikute tulemusel veel veel halvemate valikutega isikud ummikutes istuma. Füüsikaseadused, kastead.

Muudetud 26.10.22 19:26

Loomulikult tõuks vajab täiendust ja liikluseeskiri on ohtlik tervisele. Ei mingit kahtlust!
Aga tuleb tootjaist ka aru saada. Kui su tooteportfellis ei ole elektrirollut, siis sind ei ole olemas.
Vinfast, Rivian, Peugeot, kes iganes.

https://www.upload.ee/image/14618525/touks.jpg

Need tõuksp...d tehku ikka eeskirjad selgeks, täna tahtis üks küljelt sisse tulle, ega ma ka kade polnud et pidurdama hakata. Oi kuidas siis tekkis silmside ja jõllitamine kui alla meeetri jäi ja ninuli pidi käima. Aga tuju tegi huvitavaks.54lv

helbeke, mida pildilt otsime?

tõuksi

Kõik mis liigub kiiremini kui jalakäia vajab regulatsiooni.
Kodanikud tõuksidel kujutavad ette et neil pole mingit vastutust.
Täna on terve linn täis risti kõnniteedel vedelavaid tõukse, häbi Boltile
Lisaks on väikeste rataste tõttu tõuksi turvaline kiirus päris kindlasti alla 10 km/h.
Mingit nimetamisväärset rohelist mõtlemist need tõuksid ei kanna.
Tootmine reostab planeeti (see on tõuksi teema ning palun mitte võrrelda autodega, mis reostavad rohkem, sest see on teine teema).
90% juhtudel ei ole tõuks tervislik asendus käimisele ning 90% juhtudel toimub tõuksi liiklus paralleelselt vältimatu ühiskondliku transpordiga ja kokkuvõtteks on selline dubleerimine puhas saastamine.
Samuti on tõuks meie kliimas lühiajaline, eelkõige suvine lahendus, mille nimel ühiskond ei peaks liigselt ohverdama. Isiklikult eelistan ka 2-3 km distantse jalgsi läbida.
Siia teemasse postitatud võrdlused jalgratta ei ole vist eriti asjakohased, sest 90% on jalgratturid tõuksidest eraldi seltskond.

TO: lumehelbeke liuglemas (registreerimata)

Vedasin zoomi 500% juurde, see võib isegi tõuks olla selle ajutise märgi kõrval. Siit sulle kaks kodust ülesannet:
Fotograafia põhitõed - kadreerimine.
Forograafia põhitõed - vastu valgust pildistamine.
Kui aega jääb, võid kiigata, mida netikett ütleb ainult linki sisaldavate postituste kohta.

Marko oh sind küll , pildil kaamera mark ka, hari ennast natuke, teinekord ütle millise objega pean sinu jaoks pildi tegema, objesid 3
15-30 3,5/4,5
28-70 2,8
70-200 2,8
canoni kerega
igapäevaselt kaasas ei vea

Markole siis veel kadreerimisest ja valguse langemisest https://www.youtube.com/watch?v=_POf9WKJc40

Ära virise! Oli võimalik subjekt tähistada või paar selgitavat sõna lisada.

sina virised siin, iga loll oleks näinud tõuksi, ainult pime otsib paremast ülemisest nurgast ufot

Miks arvad, et ma ei näinud tõuksi? Lollu...
Aitab nüüd küll, tee järeldused!

Muudetud 28.10.22 17:27

Lumehelbeke liuglemas, säärane lühike link ilma selgutuseta on tänapäevases pahatahtlike lõksude maailmas teadlik näkkusittumine!

Täpselt samasugune, nagu tõuksi jätmine niimoodi keset teed. Ühed sigadused mõlemad.

Milles küssa kirjutisele annan punktitosina hääl meelel!

Muudetud 28.10.22 09:51

LIIKLUSEESKIRI

Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Kehtetu
Avaldamismärge: RT I, 21.06.2011, 12

Milles küssale. Millises maailmas teie elate, et tõuksi meie kliimas lühiajaliseks lahenduseks peate? Mul sellel aastal juba 7. kuu tõuksiga lõppemas ja tõenäoliselt uleb 8. kuu ka ära. Jah, kurvides peab ettevaatlikum olema, eriti kui märg, lehed või jää on, muidu aga piisab täiesti õige riietuse valimisest.
Minu jaoks on meie kliimas auto lühiajaliseks lahenduseks.

Kas sa tunnistaks ausalt ülesse siin, kui reaalses elus paned käna ja põlve igaveseks rikud või mõne kergema luumurru saad?

ma kukun jalgrattaga igal talvel korra ikka. jala käies kukun talvel kindlasti rohkem. naastrehve ma rattal ei kasuta, kuna nende veeretakistus on oluliselt suurem ja enamus ajast meil ei ole lund ja jääd. Aga ratta talve lamellrehvid siledal jääl või jäistes rööbastes ei tööta.

Miks peaks keegi seda varjama, et ta rattaga või tõuskiga kukub? Või teeb autoga libedaga avarii?

Praegu on põhiline teema liiga kõrged äärekivid - kui need on libedate lehtede all peidus ja sa ei lähene rattaga risti äärekivile, siis võib lihtsalt esiratas libiseda ja käid pikali. Tõiksiga seda enam, kuna rattad väiksed. piisab kui äärekivi on juba 3-4 cm kõrge ja kukkumise risk on nii tõuksiga kui tavalise rattaga täiesti olemas.

Aga üldiselt on nii, et normaalkaalus ja sportlikult vormis inimene elab ka kukkumised lihtsamalt üle. no ja mul on kiiver rattaga peas

Loomulikult tunnistan. Korra olen juba käna käinud. Põhjuseks oli tormiga teele langenud oksarisu ja pimedas sõites jäi reageerimisaeg lühikeseks. Jõudsin ainult tee äärde tõmmata ja tegin pehme rohu peal paar kukerpalli. Kiiver on alati peas. Ühtegi kriimu, ega muhku ei saanud. Tõusin püsti ja sõitsin edasi. Hetk hiljem sõitis vastu jalgrattur ilma tuledeta. Ei jõudnud teda hoiatada ja sellest oli tõesti kahju.

Aga miks sa siis pimedas kimad. Autosid küll süüdistama kihutamises ja milles iganes. Jälle tuleb kahepalgelisust.

Isiklikult 25km/h küll kimamiseks ei pea. Pigem võiks tõuksil tehases paigaldatud valgusti parem olla, sest see ei näita eriti kaugele.

https://auto.pub/aga-selline-kergliikuja-ju-lausa-nouabki-et
-teda-alla-aetaks/
Jah, ühest küljest tuleb lapsele liiklusreegleid selgitada, aga teisest küljest laps jääb lapseks! Selleks, et meie kõigi lapsed turvalisemalt koju jõuaks, on vaja linnades kiirusi alandada! Autojuht tegi õigesti, kui aegsasti kiirust vähendas.

Miks seda kiirust vaja alandada, autojuht oli oma ülesannete ja lubade kõrgusel ja seda õigel kiirusel.
Miks sa üritad manipuleerida fakte ja tulemust miskile iseenda jaoks enda loodud pseudoagenda suunas?

See on kõige ehedam näide, et muuta pole vaja midagi!

Antud hetkel laps, kuid pigem vaatavad lapsed isegi rohkem kui täiskasvanud. Nagu tänagi, kui ülekäigult hooga üle ei saa, siis keerame tuimalt vastassuunda ja tuld, austa siis selliseid idiootseid rattureid.

Deus ja Mati. Pange siis ritta enda kõhutunde pealt asjad, mis räägivad 50 km/h kiiruspiirangu säilitamise poolt. Ehk mis kasu annab, mitte ärge üritage 30 km/h praktikas tõestatud positiivset ümber lükata. Mis kasu on 50 km/h kiirusepiirsngust võrreldes 30 km/h piiranguga.

Peale seda vaataks kas kuskilt leiab ka mingit faktilist tuge.

Seni olete välja toonud:

-50 km/h sõites on autojuht tähelepanelikum kuna ei tegele roolis kõrvaliste asjadega
-50 km/h kiirusepiirang tagab kiiremini kohale jõudmise ja saastamine 1 km läbimise kohta on väiksem
-jalakäijate turvalisus ei ole halvem
-30ga sõites on käik madalam, auto mootori pöörded kõrgemad ja saastamine suurem kui 50ga.

Jätkake siit edasi....

50 km/h sõites on autojuht tähelepanelikum - Autokoolis juba õpetatakse, taustal aga tegu täiesti psühholoogilise trikiga, iga inimene on selliselt loodud. Sina kui meditsiininimene võiks teada seda.

-50 km/h kiirusepiirang tagab kiiremini kohale jõudmise - Põhikooli füüsika. (mõtle ise nüüd erand välja, kus "füüsika" enam ei kehti, annan vihje: v6sa juba ütles)

jalakäijate turvalisus ei ole halvem - Nad kõnnivad sama rahulikult oma jalakäia teel edasi nagu vanasti, midagi ei muutu nende jaoks.

30ga sõites on käik madalam - Mikrokootoriga škoda ei taha vedada veel neljandaga väga hästi seal, peab kolmandat ja kõrgemat pööret kasutama. Sama proovisin järgi ka testsõidul oma 4 käigulise ja 7 käigulise automaadiga. Olen 99% kindel, et kui ei oma käimakasti programmaatorit nagu mul olemas on, siis kõik need, kellel seda pole, saavad samasugused tulemused, vähemalt 200RPM erinevuse.

Jätka siit edasi oma arulagedusega äraauramisega ja hakka mõistlikuks, mine kooli tagasi täiendkursustele vms.

PS! Liiga madala pöördega lohistamine pole päkapikkudega käimakastile väga tervislik nähtus! Veel enam, kui käru ka sabas!!!

Muudetud 31.10.22 11:24

Deus, rohkem nagu midagi ei tulegi või? nalja teed või? ise tahad kõva kogemusega liiklusturvalisuse ekspert olla.

30 km/h kasuks räägib palju rohkem asjaolusid ju. Ja võsa ei lükanud ju midagi ümber vaid lihtsalt oletas/arvas enda kogemuse põhjal nagu Teie paarisrakendina Matiga arvate oletate.

Mul oli mõte, et kui saaks kena listi Mati ja Deusi kõhutunde väidetest kokku, siis võiks need saata vastava ala ekspertidele kommenteerimiseks ja siis saaks mingi artikli sellel teemal kuskil Liiklusportaalis teha. Mida rahvas (Mati, Deus ja Võsa) arvas ja kuidas seda eksperdid kommenteerivad. Ekspertideks võiks olla siis näiteks Marek Rannala, Mari Jüssi või keegi kolmas, kes on selle valdkonnaga oma tööga seoses kursis.

aga no praegu on asi nii hõre, et pole nagu midagi kommenteerida.

Sinusuguse trolli kõhutunde peale kogu aeg reageerida on puhas energia raiskamine, mine tee vahelduseks kasulikku tööd ka.
See on tegelt nii tore, kuidas sa oma tõelise iseloomu oled paljastanud siis jälle nagu vanastigi, ca 2 nädalaga kõigest. Tuleb natukene oponeerida ja juba läheb lahmimiseks ja isiklikeks rünnakuteks üle koos lausete väänamisega negatiivses suunas ja just väänamisega, sest isegi tõlgendusega ei saa nii pusse panna.
Lõpeta nüüd see tegevust, see oli esimene hoiatus.

Lisaks, see siin on "Tõuks on ohtlik" teema. Selle eest teine hoiatus, sest korduvrikkumine sul.

Muudetud 31.10.22 12:49

https://www.err.ee/1608749251/partel-peeter-pere-kuidas-vahe
ndada-vastasseisu-tanavatel

Mis on takistus? Või kes?

Kogu Tallinna arengu takistus on Tallinna transpordiamet ja selle 16 aastat ametis olnud juht Andres Harjo, kelle töö tulemus on linna jätkuv autostumine. Võtame näiteks rattateed. Harjo näitas 10. oktoobril Tallinna linnavolikogus ümmarguse jutu ajamise meistriklassi. Ta rääkis, kuidas kõik rattateede mõlemas suunas lubamise jutt on mõistetav ja suund on ju linnavalitsusel õige niikuinii ning "me jätkame seda tööd".

---

Nad vist on siin foorumis lugemas käinud. Mina ja teised oleme korduvalt seda öelnud.

Rallisõitja laivi,

See Pärtelpeetri lugu on lihtsalt üks osa valimiskampaaniast. Sisaldab võrdsetes osades potentsiaalsetele valijatele meeldimist ja erakordselt lolli juttu, mis on sisse pikitud teema ülevalhoidmiseks ja vastuste provotseerimiseks. Teab hästi, et any publicity is good publicity, vähemalt enne valimisi.

Niisama22, aga lükka siis minu toodud väited omapoolse argumentatsiooniga ümber, kui need nii mööda on.

Ikkagi, miks just 30 km/h ja mitte õueala 20 km/h ja jalakäijatele eesõigused?

Saaksite kohe kõik, mida soovite.

Ahjaa, kiirusepiirangust peate kinni pidama ja jalakäijate eesõigust austama.

Sealt ei tulegi ühtki reaalset argumenti, ainuke sõna on 30. Kõik on ära seletatud, ikka jahub, nagu hullule räägi. Mingi kinnisidee vist.

See on rohkem seal 30km/h teema. Siin jäägu tõukside ohtlikus aruteluks mitte autode ohtlikus.

30 km/h linnas tundub olevat laiem trend. Hispaanias on nüüd vist lausa kohustus omavalitsustel linnades kiirused alla tuua.

Kui Tallinnas Sama teha ja tōuksid sōiduteele suunata, siis oleksid autode ja rataste kiirused sarnased ja julgeksid paljud kōnmiteelt ära tulla.

Kõnnitee võrreldes sõiduteega on üsna puhas, sõidutee on palju ebatasasem kui kõnnitee, mina küll ei riskiks sinna selle pisikeserattalise käkiga rullima minna. Ööse 1 või 2 paiku saad proovida ise, kuidas üle pikiroopa kulgemine välja tuleb ja kuidas muidu siledana tunduv tee ikka nii sile pole kui kõnnitee.
Ööse seepärast, et siis mõni üksik takso aind liikvel, liiklus nii hõre, et kõnni või palja kellaga keset Narva maanteed või Sõpruse puiesteed.

Inimesed, mis toimub teie peades?! Kas tõesti on viha säästlikult kulgejate vastu nii suur?
https://www.delfi.ee/artikkel/120091742/video-ekre-poliitik-
mart-kallas-soitis-ratturile-autoga-otsa-kavatsus-ei-olnud-t
alle-haiget-teha-vaid-torjuda

M40 poolt esitatud küsimusele peaks andma vastuse liiklusseadus. See peaks võimaldama defineerida, kes oli liiklusõnnetuses süüdlane ning temalt ka kahju sisse nõuda ilma mingite emotsioonideta.

Muide, jalgrattur on ka juht liiklusseaduse tähenduses ja ei tohi joobes liikluses osaleda - ja kui osaleb, ootab teda joobes juhtimise eest karistus.

Mida puutub siia viha säästlikult kulgejate vastu, aru ma ei saa?

Seda meile ei näidata, mis enne juhtus. Ratturile tahtlik otsasõit meenutab mõrvakatset ja mina läheksin autojuhi vastu kindlasti kohtusse.

Antud videos ei ole ei video ega ka selle autori selgituste järgi tegemist liiklusõnnetusega, vaid liiklusraevuga, kui soovite.

Enne video algust oli autojuht jalgratturit manitsenud tuledeta sõitmise pärast, millele jalgrattur olevat vastanud venekeelse sõimuga. Videos me näeme, et jalgrattur millegipärast soovib autojuhiga edasi vestelda vms, blokeerides tema tee, lööb millegipärast autot jalaga, läheb eemale. Mille peale autojuht otsustab külmavereliselt jalgratturi küllaltki korraliku kiirusega alla ajada. Ja mitte ainult, otsustab pärast oma saavutusega ka sotsiaalmeedias hoobelda. Eriti veel mingi poliitiku kohta kõva sõna! Helitaust videol puudub, aga kuulmise järgi teatavasti saame me poole informatsioonist maailma kohta.

Arvestades, milleni asi arenes ning millist süüdimatust ilmutas video autor järgnevalt, ma sügavalt kahtleks, et see intsident algas nii süütu manitsusega nagu autor kirjeldab ning et jalgrattur täiesti tühja koha pealt lolliks läks.

Jah, tuledeta ei ole ilus sõita, aga see ei ole veel põhjus üritada kedagi tappa. Mind ei üllataks, kui ka video autor autost väljudes ei kannaks pimedal ajal helkurit. Kas ma võin ta sellepärast läbi sõimata ja kui ta midagi vastu kobiseb, siis rattaga alla ajada?

See, et politsei sellist asja uurib "liiklusõnnetuse põhjustamisena ettevaatamatusest", on muidugi naeruväärne. Ma loodan, et see juurdlus sai sellisel viisil algatatud kohapeal, enne video välja ilmumist.

Kas keegi teab, mis maksab Bolti tõuksiga sõit?
Millegipärast on hinnakiri kusagil nurga taga peidus ja ma ei leia seda Bolti kodulehelt.