Point oli pigem selles, et ei pea Nigeeriasse vaatama, meil siin tegeletakse sellega juba ammu.

Minu point on pigem selles, et siinses EU-s keelatakse teatud autod, mingid mootori tüübid, maksustakse seda teist ja kolmandat ning seda kõike ROHELISE sildi all, kui siinsamas, tollel samal planeedil, mõni krunt kaugemal on esmaklassilised stamajad. Ja keegi krt ei tea, kui palju on neis paigus maapind tollest pasast läbi imbunud. NIng ikka ja endiselt saadavad rikkamad riigid oma s*ta, millega ise ei tulda v ei taheta toime tulla, säherdustesse vaesriikidesse. Kurb on see, et selliste riikide valitsused võtavad (loomulikult raha eest) ka selle pasa vastu.

Aga hää vaadata, et midagigi tehakse seal ses vallas, et seda paska vähem oleks.

Olen ise sellises kloaagis käinud. Üks selline koht Google tänavavaatest:
https://www.google.ee/maps/@11.9974474,8.5056277,3a,83.5y,15
0.57h,64.37t/data=!3m7!1e1!3m5!1sDgXOvNWBnZG1C0_BAtKKkg!2e0!
6shttps:%2F%2Fstreetviewpixels-pa.googleapis.com%2Fv1%2Fthum
bnail%3Fcb_client%3Dmaps_sv.tactile%26w%3D900%26h%3D600%26pi
tch%3D25.6256155366291%26panoid%3DDgXOvNWBnZG1C0_BAtKKkg%26y
aw%3D150.57119009356467!7i13312!8i6656?coh=205410&entry=
ttu&g_ep=EgoyMDI0MDgyOC4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D

Määrkimist väärib seik, et sellel tänavavaate masinal on pidevalt politsei patrull järel. Ja peabki olema, sest mudu jääb sest masinast seal vaid karkass järgi, kui sedagi.
Ise liikusin samuti turva saatel, sest valge on seal kõrgelt hinnatud delikatess.

Mind huvitab üks asi- kas need riigid jäävadki sellisteks valge mehe prügikastideks? Ühest otsast pumbatakse sealt välja kõike mis saab, st kuld, teemantid jne ja teisest otsast veetakse rämps sisse.
Sellele küsimusele loomulikult vastust ei ole, aga ikkagi- kui kaua see veel kestab. Vist senikaua, kuni kõik maavarad ammendunud. Ja istub ka veremaa seal, rohelised mehikesed hoiavad korda.

"Kõik head asjad saavad kord läbi :( Erinevatel põhjustel rehvitallaga saapaid me enam juurde ei tooda. Praegu on saadaval viimased mudelid. 。。。 ‣ Soovi korral saad tasuda ostu eest kolmes osas."

https://sakala.postimees.ee/8094348/poolsada-hektarit-surnud
-puid-naitavad-soomaal-soo-taastamise-edu
Mõtlen, et kas enne soo taastamist ei oleks seda puitu saanud kuidagi kasulikumalt kasutada?

Tore, et keegi sellele vähemalt mõtleb, aga need, kellele see mõte on vaja maha müüa, sageli isegi ei hooma, kui suur on see ala, mis on täis ujuvat plastikut ja see on ainult üks ookeanidest! Mõeldes sellele, mis "asub selle pildi vastasküljel", saabki niiviisi likvideerida ehk ainult üksikuid suuremaid ujuvplastikukogumeid. Isegi nende mõõtkavas "kaks korda Texasest suurema" ala puhastamine on hoomamatu. Kes on sõitnud Soome põhjatipuni välja, siis see oleks nagu Soomest 4x suurema ala puhastamine plastikust ja moodustab selle pildi "tagaküljest" ikkagi vaid tillukese osa...

https://tehnika.postimees.ee/8101253/ettevote-korjame-ookani
dest-plasti-valja-ja-arve-selle-eest-on

argumendid roheöko vastu

https://x.com/BGatesIsaPyscho/status/1840471107595391332

Mitte elektriautodest vaid roheökomökost, täpsemalt fosforiidist.
Kuna ise just teaduse poolelt "natuke" rohkem selle asja sees kui avalikkus, katsun siin oma arvamust mitte eriti mängu tuua.

https://majandus.postimees.ee/8104390/eesti-maapoues-peituva
d-miljardid-sona-otseses-mottes

Teine artikkel samal teemal sellest, et toimivad alternatiivid on juba praegu olemas, aga huvigrupid ajavad muidugi hoopis oma asja. Lihtsalt selline rohepöörde asemel rohepesu korras üha uute mistahes kaevanduste rajamine kõlab minu jaoks nagu "bombing for peace" või "raping for virginity".

https://terviseleht.eu/?p=514

Põhiküsimus on ikka selles, et praegusi varusid maailma mastaabis vaadates on see kõik, mida müüa õnnestuks, praegu ikkagi väga odav. Samas 50a pärast oleks kallis, 100a pärast väga kallis. Sama käib ka mudakivi, põlevkivi jpt maavarade kohta... nagu mingi aferistide kamp üritaks lastelaste rikkusi praegu kopikate eest maha müüa selleks, et saaks kohe omale "uue mersu" osta, sest selleks ajaks, kui sama koguse müügist saaks lapselapsed osta mersu asemel juba "terve küla", on neid endid alles sama palju kui need praegu ostetavad mersudki. Eks ta on ajuvaba ka teistpidi, kui "kuldaväärt" keemiatööstuse tulevikutoorainet lühiajalise kasu nimel ahju aetakse või põldudele laiali laoetatakse...

Kõik need, kes kuuluvad põlvkonda, kes said oma kasutusse esimesed mobiiltelefonid, peaks mäletama ka seda aega, kui pooled aialinnud laulsid järgi enamlevinud mobiilihelinaid. Aeg on läinud edasi ja nüüd laulavad nad Bolti tõuksidega paaritumise huvides:)

https://tartu.postimees.ee/8080610/kuula-mustrastad-otsivad-
tartus-kaaslast-bolti-toukeratta-signaali-matkides

Teema pealkiri puudutab rohepesu. Leidsin hea pildi 50ndate Leicesterist. Viimastel aastatel olen ööbinud Poolas väikestes asulates kokku nii mõnikümmend ööd ja ega sealne olukord ei erine just palju sellest kolmveerandsajandi tagusest pildist. Samuti majad-aiad on hallid, vastik sudu hais niiskema ilmaga... ja samal ajal aetakse juuksekarva lõhki nendes kivisöega köetavates majades elavate inimeste autode heitmete osas...

https://wallstreetjournal.postimees.ee/8107992/wsj-saudi-ara
abia-andis-liitlastele-naftahoiatuse

Kokkuvõtvalt: Saudid pahased tiblastani peale, et nood maru odavalt oma kraami maha ärivad Hiinale ja et Kasahid liiga palju nüüd toodavad tänu uue maardla avamisele ja üldse on maru pahasti kõik, sest naftat on liiga palju turu peal.

Palun soetage kõik V8'd nüüd ja saatke valitsuse rohepoliitika pikalt.

Juba mitu nädalat on kütsihinnad üsnagi all, seega on võimalik toota ja müüa ka odavamalt. Aga nagu me teame, siis kõik hea saab ükskord otsa.

Rohepesumajandusest. Algne artikkel:
https://www.err.ee/1609446302/ministeerium-tuuleenergiatoetu
s-hinda-tarbijale-kallimaks-ei-tee

Indrek Neivelti vastus (tsiteerin sellest vaid osa):
https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid02GG9
ev4sV2CEu7dSqMky9uQcDF1FACyyE3TRWVkLBJbsU3dyFUHL5EBAKV7timUF
bl&id=100000486272479

¤¤¤"Riik toetab mere tuuleparkide kahe teravatt-tunnist tootmismahtu aastas 65 euroga megavatt-tunni kohta." Kaks teravatt-tundi on kaks miljonit megavatt-tundi. Ehk kokku 130 miljonit eurot aastas. Niipalju hakkavad maksumaksjad eelarvest juurde maksma. "Ministeeriumi hinnangul toetus elektri lõpphinda tarbijale kallimaks ei tee." Ehk Kliimaministeeriumi arvates tarbijad ei ole maksumaksjad. Kahjuks on neil antud juhul õigus. Pool sellest kahest teravatist ehk ühe teravati peaks tarbima planeeritav Pärnu metanoolitehas. Tehas tarbib elektrit ja meie maksame. Palju õnne kõikidele maksumaksjatele! Me hakkame sellele metanoolitehasele aastas 65 miljonit peale maksma. 65 miljonit aastas peale maksta, et Pärnus oleks 200 töökohta! Selle raha eest oleks ju mõistlikum, kui inimesed kodus istuksid. Isegi kümme korda odavam./.../Kliimaministeeriumile soovitaks neid tuuleparke ja metanoolitehast mitte teha. Saastaks vähem keskkonda ja maksud oleks meil tulevikus madalamad.¤¤¤

Ma siin kuskil kirjutasin, et ainult loll ei saa aru sellest, et kui miljardite eest pannakse tuulikud püsti, siis maksab nagunii selle kinni tarbija. Mitte keegi ei löö miljardeid niisama ehku peale laiaks, et ehk kunagi 20a pärast hakkab ka väike kasum jooksma.

https://pbs.twimg.com/media/GZyxaexagAAN4sb.jpg

Eelmise lingi-pildiga seotud propaganda jätkuks samal teemal:
https://www.facebook.com/groups/mtuhoiameloodust/posts/22330
95620423654/

¤¤¤...pakuti osalejatele pirukaid ning kohvi ja teed. Asukoht oli hästi valitud – pargi idatipus tuulikute nr 48 ja 49 juures, sest tuuled puhuvad siin kandis enamasti lõunast-edelast põhja-kirdesse ning tuulepargi kõmin kandub peamiselt mujale. Bussid pargiti vuhiseva tuuliku alla ja sealt lubati jalutada mittetöötava tuugeni juurde, mille kõrval asus telk. Ilm oli ilus ja üsna tuulevaikne – kogu pargis tegid tiivikud täisringi ligikaudu 10 sekundiga ehk umbes 3 korda aeglasemalt kui maksimumkiirusel töötades. Kohale saabunutega vesteldes märgiti ürituse lõpu poole, et kõrvad kipuvad lukku minema – kellel rohkem, kellel vähem.¤¤¤

Nii peabki. Mitte poolt ega vastu, vaid räägime konkreetsetest asjadest, mis, kuidas ja keda mõjutab. Suur osa neist loodusele tekitatud probleemidest oleks olemata, kui "hiigelventilaatorite" asemel kasutataks teist tüüpi tuulepüüdjaid. Kusjuures need teised pole alati isegi mitte vähemefektiivsamad "ventilaatoritest", vaid vähemefektiivsed ainult mingites teatud oludes.

https://www.dailymail.co.uk/news/article-13959301/video-Hurr
icane-Milton-tore-solar-farm-destroyed.html
Tolle Miltoni "kätetöö", Florida, Lake Placid.
https://www.youtube.com/watch?v=p3BaK8dsbnM

Siin on huvitav artikkel teemal, millest väga ei räägita, aga mis pole mitte vähe oluline.
https://www.americanexperiment.org/harvard-study-finds-wind-
turbines-will-cause-more-warming-in-minnesota-than-emissions
-reductions-would-avert/

Siit näppan eestikeelse lühikokkuvõtte.
https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid02Ckh
HfcZG2E65s5eDHyigFgdBY846nzkkwaFfLXYn1XorNaTBPUMaQcbRh5Rcsft
Ql&id=100089274130159

¤¤¤Harvardi uuring leiab, et tuuleturbiinid põhjustavad Minnesotas rohkem soojenemist, kui heitkoguste vähendamine ära hoiaks. Harvardi teadlaste 2018. aastal läbi viidud uuring , mis avaldati akadeemilises ajakirjas Joule, leidis, et tuuleturbiinid põhjustavad nende asukohapiirkondades olulist lokaalset pinnatemperatuuri tõusu, põhjustades õhu segunemist kogu atmosfääri osades, ja Minnesota oleks üks osariike, mida see nähtus kõige enam mõjutab. Uuringu kohaselt võivad öösel töötavad tuuleturbiinid pikkusega 100 kuni 150 meetrit (328 jalga kuni 498 jalga) tõmmata soojemat õhku kuni 1640 jala kõrguselt alla maapinnale, soojendades maapinda, kus see mõjutaks turbiinide läheduses elavaid inimesi, taimi ja loomi.¤¤¤

Ohh, ma tahaks ka soojemat õhku hoovi peale :) Mul Portugalis tuttavate juurest mäe otsast alla laskudes on kaks teed. Üks viib tuulepargi juurest mööda. Seal piirkonnas keegi ei ela. Ometi maa seal all on väga odav või ei maksa midagi. Siiski kohtasime ühte noort paari, kes just alustasid peaaegu tuuliku all maja ehitust. Müra oli juba kaugele kuulda, nad lubasid paksemad seinad teha ja kolmekordsed aknad... See plagin levis läbi õhu nagu väikesed lööklained.

Nii see käibki, suurlinnades on samamoodi raudtee kõrval asuvates majades odavamad korterid.

müra vastu saab veel kuidagi tõesti võidelda-paksud seinad ja aknad,aga vibratsiooni vastu ei saa midagi praktiliselt teha.

No mis nüüd juhtus? Otse ventilaatori kõrval ja ainult tuulise ilmaga vett lõhkuda olnuks ju igati loogiline tegevus...
https://www.err.ee/1609491646/orsted-loobus-rohevesiniku-pro
jektidest-taanis

kui valitsejad polegi nii lollid, et kõike "rohelist" täiega kinni taguda...

Kas juhitamatute võimsuste nii mastaapse lisamisega elektrihinna kunstlik üleskruvimine ongi eesmärk? St võitjad on ainult tootjate poolel, kaotajad (tarbijad) maksavad selle kinni elektrihindade kõikumiste vahega. Praktikas näeme juba praegugi, et neil tundidel, kui särts on odav (päikesepaneelide ületootmise tõttu), üritatakse ventilaatoreid mitte käigus hoida, et hind veelgi odavamaks ei läheks (st tuulikute kulutamine madala hinna juures pole piisavalt tasuv).

Artikkel on tasuta loetav.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120331484/valitsuse-uus-pl
aan-rmk-aladele-tahetakse-pustitada-sadu-tuulikuid

Artikkel liitiumakude süttimisest ja põlemisest. Pole pädev hindama, kas seal esitatu on õige/vale, liigselt üldistatud vm viisil tegelikkust moonutav, aga keskmise inimese jaoks (nagu mina) on see selline mõnus silmaringi natuke avardav lugemine.

https://novaator.err.ee/1609502515/jouelektroonik-akupolengu
id-ohutab-rutiinist-toituv-turvatunne

Kuna artikli koht peaks olema pigem särtsuautode teemas, siis selle eksimuse kompenseerimiseks lisan pildi, mis iseloomustab hästi seda kunstlikult käimas hoitavat võidujooksu, mida rohepesu sildi all süüdimatult tehakse.

Artikli pealkiri on liiga naljakas, et mitte jagada:)
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120333046/enefit-greeni-ka
sum-kasvas-kuid-seda-eelkoige-tanu-tuuliku-kokkuvarisemisest
-saadud-kompensatsioonile

Rohepesu ät its best! Sellest jagus vast päris mitme mutri määrimiseks.

https://www.err.ee/1609519726/raport-maailmapanga-kliimaproj
ektide-raha-vois-kaduda-nagu-vits-vette

¤¤¤Aastatel 2017-2023 võis raamatupidamisest minna mööda 24-41 miljardit dollarit. Raha oli mõeldud kliimamuutuste vastu võitlemiseks¤¤¤

¤¤¤Toidu kasvatamisega on hõlmatud vähemalt 38 protsenti globaalsest maismaast. Seejuures on tarbimine väga ebaühtlaselt jaotunud. Kui arenenud tööstusriikides on ülekaalulisus epideemilised mõõtmed saavutanud ja otse prügikasti rändab ligi kolmandik valmistatud toidust, siis teisal kannatab peaaegu miljard inimest tühja kõhtu. Plahvatusohtlikuks paisunud sotsiaalne ebavõrdsus ja biosfääri ulatuslik saastamine ongi inimeste vajaduste – olgu siis tegelike või näiliste – rahuldamise kaks tumedamat külge.¤¤¤

Hea näide, miks probleemi ei saa lahendada majandust üha enam kasvatades. Kas selleks, et siis ei viska ära kolmandikku toitu, vaid saaksime visata ära lausa poole? :)) Eelnev tsitaat on globaalne vaade, pärit siit artiklist.
https://arvamus.postimees.ee/8140034/arvi-freiberg-kuidas-ed
ukas-minevik-ahvardab-meid-tulevikuta-jatta

Edasi rohepesust.
¤¤¤Tugevaim oli toetus oma valda planeeritavate taastuvenergiavõimakuste suhtes Viljandimaal, kus see ulatus 65% juurde, ning ka Pärnu-, Rapla- ja Võrumaal, kus see jäi 54% ja 56% vahele. Kõige vähem toetatakse oma valda tuulikute püstitamist aga Lääne-Eestis, eriti Lääne ja Saare maakondades, kus tuuleparkide vastaste hulk ulatus isegi kuni 50% juurde. Kõhkleval seisukohal olemist tunnistasid enim Jõgevamaa vastajad, kellest lausa 42% oli kahevahel. Neile järgnesid järvamaalased ja hiidlased, kus kahtlejaid oli vastavalt 41% ja 40%.¤¤¤

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120336748/ekspert-vara
semad-vead-tuuleparkide-rajamisel-parsivad-uute-tuulikute-pu
stitamist

¤¤¤Riigi tellitud 2021. aasta meelsusuuring näitas, et eestlaste seas on keskmisest suurem toetus tuuleparkide laienemisele. Lausa 80% vastanutest pidas oluliseks, et elekter oleks taastuvatest allikatest.¤¤¤

Kuna ma olen ise sarnastele küsitlustele vastanud, kahtlustan ka siin tahtlikku eksitamist. Loodetavasti eksin. Kõik oleneb ikkagi sellest, kuidas on küsimused formuleeritud ja mida formuleerimise kaudu manipuleerimise tulemusel järeldama hakatakse. Tsiteeritud viimase lause põhjal, et need 80% vastasid abstraktsele küsimusele, aga andsid hääle selleks, mida kasutatakse hiljem Nõmmel või Mustamäel (st kusiganes Eesti nurgas kellegi tagahoovis) metsade likvideerimiseks või muude sigaduste korraldamiseks, sest "te ise ju soovisite seda". Tuulikute puhul pean sigaduste all silmas seda, et Eestis on seadused lubatavate häiringute osas arendajate poole kaldu rohkem kui üheski tsiviliseeritud Euroopa riigis, mille seadustega seni tutvuma olen pidanud. St uuringud, kus uuritakse meelsust, peaks sisaldama konkreetseid ja arusaadavaid valikuid. Taastuvenergia põhimõttelisi vastaseid on nagunii vähe ja needki arvatavasti "protestihääled", aga kui ei küsita, millest on inimesed valmis loobuma taastuvenergia nimel, on meelsusest rääkimine eksitav.

Pigem läheneme olukorrale, kus tuleks juhitamatute võimsuste lisamine keelustada nii kaua, kuni juhitavaid võimsusi pole piisavalt lisandunud, sest juhitamatute tõttu on juba praegu elektrihinnad aegajalt negatiivsed - tarbija muidugi rõõmustab, aga selline olukord pole energiatootjatele jätkusuutlik ja lõpuks maksab ettevõtjate riskid kinni ikkagi tarbija, mitte keegi teine. Ka nende toetused tulevad ju tarbijate taskust.

Eesti puhul on juhitavate võimsuste valikud siiski väga piiratud. Need veoauto mootori mõõdus praegused hüdroelektrijaamad teevad keskkonnale rohkem kahju oma naeruväärselt väikese kasu juures. Ainus, mis meil oleks vooluhulga jm "nüansside" poolest piisav, on Narva jõgi, aga... Eesti Vabariigi okupeeritud osal toodab elektrit hoopis venemaa ja teeb seda viisil, mis pole EL-s lubatud. Juriidiliselt pole see isegi piirijõgi (kuigi putiniga piirilepingut sõlmida soovivad liberaalid seda piirijõeks vormistada üritasid). On keegi kursis, milline leping täpselt kohustab meid vaatama pealt keskkonnarikkumisi, mida oleks Eestil võimalik likvideerida (lastes jõel vabalt voolata oma ajaloolises sängis) või kui siin kehtib mingi erand, miks Eesti ise "poolt vett omale" ei võta ja sellest omale elektrit ei tooda? Lihtsalt huvitav, et nii olulisel teemal üldse keegi avalikult sõna ei soovi võtta (isegi mitte delfi trolliarmeed) ja olukorra säilitamisega aitame (juhitava!!) energia puuduse käes ise kannatades hoopis kaasa agressorriigi energiamajandusele...

Lihtsas keeles oma ala professionaali poolt kirjutatud poolkohustuslik lugemine neile, kes kaevanduste, põhjavee jms teemadel kaasa soovivad rääkida. Väga lihtsustatult toodud välja ka see, kui palju ja mis saab Eestis maha sadanud sademetest.

https://novaator.err.ee/1609532815/professor-puhta-veega-vor
reldes-on-fosforiit-taiesti-ebaoluline

¤¤¤Kui nüüd panna võrdlusesse, kumb on siis olulisem, kas fosforiit või vesi, siis ausalt öeldes sellist võrdlust isegi ei saa teha, sest veega võrreldes on fosforiit täiesti ebaoluline asi. Jah, meil on seda praegu vaja intensiivse põllumajanduse ülalhoidmiseks. Kui inimene käsitleb mulda kui mingisugust pudi, kuhu peame juurde panema toitained ja taimekaitsevahendid, et siis saame seal oma taimi kasvatada, siis nii kaua on meil vaja ka fosforiiti. Aga kui me nüüd prooviks enda põllumajandussüsteemi ümber mõtestada ja mõelda mullast nagu elus asjast, siis ei ole seda fosforväetist nii palju vaja panna.
/.../
Oleme inimkonnana need sinna keskkonda paisanud, äkki prooviks neid mitte juurde paisata, vaid prooviks neid olemasolevaid kokku korjata. Ka selleks on juba meetodeid olemas. Neid tuleks edasi arendada, et loodusest see sama fosfor kinni püüda ja siis uuesti kasutada. See oleks ringmajandus. Äkki teeks kõigepealt selle ära ja siis vaataks, et kui ikka puudu jääb, siis natuke juurde võtta. Sajaprotsendilist ringmajandust ei ole olemas.¤¤¤

Geoloog kirjutab Eesti fosforiidivarudest globaalses võtmes, väärt (tasuta) lugemine:
https://novaator.err.ee/1609532830/geoloog-tuleviku-polvkonn
ad-on-targemad-fosforiidikaevanduse-ule-otsustama

Kuidas oleks istuda elektriautoga sellises.....

https://x.com/tparon/status/1862765155278258290

Ei ole hullu- lähed koputad mõne normaalse auto aknale ja küsid kas saab sisse sooja tulla.

Soojuspumbad on ca 2kW jämedalt, 100kWh akust saab sellega suisa 50 tundi koha pealt tiksuda soojas. Ma pole kindel, et (ameerikamaa)bensukas nii kaua koha peal suudab käia jutti...

+1, seal ongi küsimus vaid selles, kui kaua saad soojas olla ja see probleem puudutab juba paljusid moodsaid fossiilautosidki, mis ilma lisakütteta piisavalt sooja ei suuda toota. Aga ikkagi see aeg... särtsuautoga istud koduteel ummikus mitte enam täis akuga, ka fossiilika paak ei ole täis. Väga jämedalt üldistades saabki taandada probleemi sellele, kui palju km kaasas oleva energiahulgaga veel liikuda/istuda saab. Muidugi võib ka maailma ökonoomseimal autol olla sel hetkel paak tühi ja mitte kõigil särtsukatel pole soojuspumpagi... eelmine talv sai polaarjoone lähedal -35 igasugust tsirkust nähtud, kui inimesed külmetavadki ummikus reaalselt ja kohalikele uksele koputades öeldakse, et sellise külmaga ongi moodsad mobiilimastid kasutud ja helistades abi kutsuda pole mõeldav. Oma seltskonnaga liikusimegi nii, et peaaegu igas tanklas tankisime kõiki autosid, et hoida paake pidevalt nii täis kui võimalik. Sellega ei saa arvestada ühegi kütuseliigi puhul, et kõik inimesed riske hinnata oskavad ja nende maandamisega tegeledagi viitsivad enne, kui olukord "ootamatult" kätte jõuab. Aga see pole enam rohepesujutt, vaid kuulub särtsuauto teemasse.

Tore artikkel hoopis teisel teemal, aga nopin sealt välja ühe lõigu, mis illustreerib suurepäraselt, mis on "maailmas valesti" vastutustundliku tarbimise seisukohalt. Ma näen seda ka ise, et ainus prügi, mis tekib ja mida kord kvartalis ära viiakse, on tee äärest korjatud tühjad suitsupakid, kohvitopsid, aegajalt kraavidesse tekkivad autode stangeotsad-iluliistud jms. Neist ei ole loomulikult võimalik 3 kuu jooksul prügikasti täiski saada. Isegi artikli sitajutt tundub ilukirjandusliku liialdusena, kodus ise ämbriga tassin selle "laagerduma" sinna, kus seda varsti väga vaja läheb, paar tundi tööd 2a tagant ja pärast merre ujuma, ei tundu kuidagi kontumurdev...
https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120336820/eva-koldits-pe
reloomisest-sa-oledki-nagu-mingi-vardjas-mitte-ainult-sellep
arast-et-sul-pole-lapsi-vaid-selleparast-et-nad-ei-tule

¤¤¤Ma hakkan võbelema, kui teen lahti biojäätmete konteineri, mis on täis kilekottidesse pakitud kartulikoori. Mis asi see on? Kuidas see võimalik on? Kus meie mõtlemisvõime on?“

Ta aimab, millest taoline pimedus tekib, eriti kui mõtleb maa ja linna kontekstile. „Maal ma pean oma prügiga väga tegelema. Seal ei käi prügiauto pakendeid ja klaasi või vanapaberit ära viimas. Et imbkaevud üle ei hakkaks ajama, pean suure vooliku ja tsisterniga auto kohale kutsuma. Isegi oma – noh, otse öeldes sitast – on üsna selge ülevaade, kui palju ja mida tekib. Paratamatult otsid võimalusi tekkinud jäätmete taaskasutamiseks. Linnas võin kasvõi iga päev oma jäätmed prügikonteinerisse panna ja neid pole enam minu jaoks justkui olemas. Punkt. Selles osas on väga tervistatav meenutada Anu Raua kunagist kirja toidu- ja veterinaarametile, kui hakati uurima, mis sai talus tapetud lammaste jäätmetest. Mitte midagi ei jäänudki järele!“¤¤¤

https://www.postimees.ee/8148008/kersti-kaljulaid-sarjas-kon
verentsil-halastamatult-eesti-teadlasi
Selline pime fanatism tekitas kohe võrdluse ühe siinse tuumateadlasega, kes samamoodi terve mõistuse vastu sõdib.
Artklis figureeriv inimene paraku on avalikkuses rohkem nähtav ja tema maailmavaade võib paljusid nõrgema vastupanuga inimesi mõjutada.

https://duoplay.ee/10779?ep=0
Paluks tarkade klubi kommentaare nn dokumentaal filmile.

Siin on kommentaarid liigsed, sest inimesed jagunevad kahte rühma- ühed usuvad ja teised ei usu. Ning on ka kolmandad, kes kõigest sellest korralikku kasu lõikavad. Pole mõtet siin vaidlust üles keerata, sest ühes teises teemas nagunii juba toimub lõputu vaidlus on-ei ole teemal.

Kuidas peaksid teadlased aitama poliitikuid? Kuidas saaks sellise faktiväänamise järel inimest veel hiljem üldse teadlaseks nimetada? Teadust ei saa teha nii nagu poliitiikat, et kellelegi meeldimiseks rebid midagi kontekstist välja, kuid ise tead samal ajal, et kontekst ise on teine. Sellega oleks teadlase karjäär lõppenud ja jäävadki valikuteks minna poliitikasse rohepesu läbi surudes teadust mustama või erasektorisse oma oskustega, aga mitte enam teadlasena.

https://www.postimees.ee/8148008/kersti-kaljulaid-sarjas-kon
verentsil-halastamatult-eesti-teadlasi

¤¤¤Kaljulaid leidis, et Eesti teaduskogukond ei ole suutnud inimesteni tuua kliimamuutuste tõsidust. «Eesti teaduskogukond on teinud kurikuulsalt halba tööd meie poliitikute aitamisel kliimamuutuste sõnumi edastamisel meie kodanikele,» sõnas Kaljulaid vestluspaneelis. Soomere sõnas, et selline rünnak teadlaste vastu on endise riigipea tasemel esmakordne. Eriti kui arvesse võtta Eesti intensiivset ja tulemuslikku teaduse populariseerimist ja kommunikeerimist.¤¤¤

Tasuta loetav lugu. Tsitaat võtab selle lühidalt kokku.
https://lounaeestlane.ee/hea-teada-koduse-energiasalvesti-ra
jamisel-tuleb-valtida-elektriautode-akusid/

¤¤¤Elektriautode akud on konstrueeritud viisil, mis peab olema väga lühikese aja jooksul võimeline salvestama väga suure hulga energiat ja samuti suutma väga lühikese aja jooksul ka väga palju energiat välja anda, mistõttu iseloomustab neid akusid lisaks suurele mahutavusele ka kõrge, kuni 700 voldini ulatuv tööpinge. Lisaks on ohukohaks mitut tüüpi akude oht nii ülelaadimise, lühise kui ka mehaanilise vigastuse korral ise süttida. „Koduse energiasalvesti puhul pole tarvis ei kiire laadimise ega ka suure väljundvõimsuse võimekust, vaid eelkõige peab see olema võimalikult ohutu justnimelt süttimise seisukohast,” märkis Habakukk. „Seetõttu tohib koju paigaldada vaid selliseid energiasalvesteid, mis on just selleks otstarbeks mõeldud ja läbinud ka sertifitseerimisprotsessi, samuti tohib neid paigaldada üksnes vastava pädevusega tehnik,” rõhutas ta.
/.../
29. oktoobri lõuna ajal sai häirekeskus teate, et Harjumaal Kiili vallas põleb eramaja ja teataja sõnul meenutas terrassil lõõmav põleng keevitamisel tekkivat peent ning teravat leeki. Põleng levis erakordselt kiiresti. Päästeameti hinnangul sai tulekahju tõenäoliselt alguse akupanga rikkest, sest maja taga terrassil oli teisaldatav akupank, mis oli võrgus laadimas. Akupank oli ühendatud nii päikesepaneelide kui ka elektrivõrguga. Päästeameti kinnitusel oli tegu ebastandardse akupanga lahendusega kus pank oli valmistatud vanadest Nissan Leafi elektriauto akudest. Akupank koosnes kahest akust, millest üks hävines tulekahjus täielikult.¤¤¤

Ma vist seda artiklit siia kuskile ei riputanud, aga hiljuti üks tegelane heietas, et vananema hakkavaid akusid saab taaskasutuse korras kasutada elumajade nö varutoitena. Ise mõtlesin selle peale, et kas siis laotakse paneelikate keldrid akusid täis või ehitatakse kuskile õuenurka isiklik "energiapank".

Mitte midagi ei ole kehvasti, kui teed akupaki.
Akupakk peab olema tehtud:
1) Punktkeevitusega.
2) Uutest elementidest.

Teise punkti koha pealt täiendus: võib kasutada tehase välja praagitud elemente TINGIMUSEL, et kõikide elementide sisetakistuse erinevus on +\- 10

Olen näinud tegelast, kes pani tuimalt kokku kõik suvalised elemendid, mis leidis, pani kokku nii, et laetus oli elementidel erinev jne. Töötas ja ei põlenudki maha peale esimest laadimist. See aga ei tähenda, et nii tohib teha - enda eluga võid riskida, kellegi teise omaga mitte!

Juhin tähelepanu ka sellele, et rohepesuprojekti- ja valitsuskriitilise artikli autoriks on TTÜ Tartu Kolledži haldusjuht (Reformierakonnast).

https://arvamus.postimees.ee/8152388/ivo-kand-kelle-kapsaaed
a-kukub-omadele-vooras-voorastele-arusaamatu-rail-baltic

¤¤¤Teadlike valelootuste andmine valmimistähtaegade kohta, ilupildid kosmosejaamadega sarnanevatest terminalidest ja videoanimatsioonid, kus rongid mitusada kilomeetrit tunnis tuhisevad, ning muud sarnast oleme Rail Balticu (RB) puhul juba piisavalt näinud. Raudteed veel mitte! Projekt on vähemalt viis aastat ajakavast maas. Eeldatav maksumus on enam kui neljakordistunud./.../see raudtee pidi valmis saama 2025, nüüd ulatub tähtaeg 2030. järgsesse aega ja ka see tärmin on kahtluse all. Maksumus Eesti maksumaksjale 2017. aasta täismahu arvestuses oli 350–400 miljonit, nüüd aga juba pooliku projekti eest neli miljardit eurot.
/.../
Vladimir Svetist oli täiesti vale väita: «Pole meie asi, mida lätlased teevad, meie ehitame oma osa lõpuni.» Ei ole nii! See on Balti riikide ühisprojekt ja toimib vaid tervikuna (/Eesti projektil eraldi võetuna ei ole mingit mõtet, kui puudub Läti osa, me ei vaja ju raudteed vaid 250 km/h Iklasse sõiduks/). Tundub, et tõde ei ole see, mida räägitakse, vaid hoopis see, miks midagi öeldakse.
/.../
Tasub teada, et RB uue perspektiivi rahastus avaneb aastal 2029 – märgilise tähtajani 2030 jääb aasta – varasemat Euroopa rahastuse katet ei ole, seega, kas tasuda riigieelarvest prioriteedina: veel mõne teatri ja kooli sulgemise hinnaga, võtta laenu, avaliku ja erasektori koostööna (Public Private Partnership – PPP) või midagi muud.
/.../
Ilmnevad sarnasused Eesti rahvusliku lennufirma Nordica juhtumiga, kus iga kord, kui riskid realiseerusid, ei muudetud tegevuskava ning uusi riske ei hinnatud ja paraku selline suhtumine jätkub ka RB puhul. Millised on selle projekti läbikukkumise kriteeriumid; mis on üldse Eestile jõukohane; kuhu maani tasub RB projektiga liikuda?/.../Milline on meie kahjum, juhul kui meie valmis ehitame ja Läti loobub? Ametkondade vasturääkivusi on ka selles, kui aastaks 2030 ei ole kogu trass valmis ja Euroopa Komisjon nõuab trahviraha, kas siis vastutatakse solidaarselt?
/.../
Jätkuvalt tuleks hoida avalikkust kursis riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni tuvastatuga. Pidagem meeles, et meie maksame kellelegi tulusa petupeo kinni!¤¤¤

Tsiteerin täismahus ühte huvitavat Strandbergi postitust, mille leiab siit:
https://www.facebook.com/marek.strandberg.9/posts/pfbid0gC2k
nisZttmxQF87MCrbramrBa5NFf6SFQz79aj6pjBtu66qFtrXajmu81VuE3Zs
l

¤¤¤Kuidas muuta põlevkivienergeetika roheliseks? Põlevkivi pannakse põlema ja sellest saadakse soojust. Tulemusena tekib suures koguses süsihappegaasi. See lendab atmosfääri ja seetõttu me põlevkivi kasutama ei peaks. Nüüd: süsihappegaas reageerib vesinikuga. Tulemuseks on metanool. Jah seesama, mida tahetakse Pärnus hakata tootma sel moel, et puud pannakse lihtsalt põlema aga soojust ära ei kasutata ja neist tehakse samal moel metanooli (pannes tekkiva gaasi siis vesinikuga reageerima). Et süsihappegaas puhtam oleks, tuleks põletuskoldesse suunata sedasama hapnikku, mis elektrolüüseris vesiniku tootmisel samuti moodustub. Pean silmas põlevkivikatlaid. Ühe tonni metanooli valmistamiseks süsihappegaasist, kulub ca 200 kg vesinikku. Seda vesinikku toodetaks siis vaid taastuvelektrit kasutades. Muide: sel süsihappegaasi kemikaaliks muutmise kontekstis saaks ka põlevkivielektrist ju igati taastuv. Kui sellisel moel toodetud metanooli ei kasutataks kütustena vaid kemikaalide tootmiseks, oleks põlevkivi energeetikas kasutamine igati roheline tegevus.¤¤¤

Kui minna lolliks, siis juba suurelt!
https://epl.delfi.ee/artikkel/120343786/intervjuu-keskkonnak
aitsja-maia-liisa-anton-bensiini-hind-loodusele-on-12-eurot-
liiter

Kui ta ära seletab allkirja vastu, kuidas lisa 10 euri päästab seda loodust ja ülejäänud jamamaksud ära kaovad, siis äkki tasuks isegi ära?

kui see bensiini on loodusele niivõrd kahjulik,siis ei tohiks seda üldse importida.keelame lihtsalt ära,siis saavad looduskaitsjad särki rebida

Loomulikult me tarbime liiga palju, sest kasumit eeldav tootmine on meid sinnani viinud ja kui toodetakse, leidub alati ka ostjaid. Inimeste autodes ära põletatud kütus on ilmselt väike osa, tootmine neelab seda tunduvalt rohkem. Aga kas rohelistel on mingi plaan selles osas, et kui järsku hakkaksime vähem tarbima, siis mis saab kõikidest nendest tootjatest, kes seda kraami igapäevaselt vorbivad, mis saab neist tootmises töötavatest inimestest kui neid hulgim koondama hakatakse- palka ju enam ei maksta, kust nad tööd leiavad, millest nad elama hakkavad? Sinnani me olemegi lõpuks omadega jõudnud, et mistahes tarbimise vähendamine päästab valla suure ahelreaktsiooni just nendesamade tarbijate osas, kes järsku enam tarbida ei saa ja nii väheneb tootjate hulk veelgi ja veelgi rohkem lisandub mittetarbijaid ehk lihtsalt meeletu arv inimesi, kes peavad kuidagi edasi elama.

Vähem tarbimine ei ole keeruline. kolme odava kella asemel ostad ühe ja kvaliteetsema, sama riite, autode, telefonide jms. Kui raha üle, ostad 100 aastase veini, 500 aastase maali, viid naise õhtul tipprestosse jne. Peaaegu alati saab vähem tarbida, kulutdes vähem ressursse.

Ei saa failbaltika puhul vaadata mööda ka rohepesust. Tsiteerin siin ainult seda osa artiklist.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120344256/teedeinsener-rail-ba
ltica-riskitase-on-nii-korge-et-seda-voiks-vorrelda-kasiinos
se-minekuga

¤¤¤RB on hetkel Eesti ajaloo kõige keskkonnavaenulikum ehitusprojekt. Toon välja ka selle väite aluseks olevad asjaolud.

Esiteks ei saa mööda minna trassi asukoha valikust. Planeerijad ja projekteerijad koos erinevate otsustajatega jätsid kõrvale variandid rajada RB olemasoleva ja sisuliselt kasutusest väljas oleva Tallinn-Pärnu raudtee koridori ära kasutades või olemasolevat maanteevõrku arvesse võttes.

Kindlasti oleks tulnud ka nendel juhtudel rajada trassile õgvendusi ja trassi laiendada, võttes vajadusel maha metsa, aga raietööde mahud oleksid olnud kordi väiksemad võrreldes täiesti uue trassi rajamisega. Otsus täiesti uue trassi rajamiseks on tähendanud ja tähendab tuhandeid hektareid metsaraiet ning tekitab tõkke nii taime- kui loomaliikide kui inimeste liikumiseks ühelt trassi poolelt teisele.

Põhimõtteliselt on võimalik välja arvutada, kui palju süsinikdioksiidi raiutud ja raiutav mets järgnevate aastakümnete jooksul oleks võinud siduda, loodusele liikide rändetakistuse näol tekitatud kahju hindamine on aga märksa komplitseeritum.

Teiseks on oluline aru saada, et enam kui 200 km raudtee ja sellega kaasneva teedevõrgu ja rajatiste rajamise ökoloogiline jalajälg on Eesti mastaapides meeletult suur. Materjalide, alustades mineraalmaterjalidest ning lõpetades rööbaste ja elektroonikaga, tootmine karjäärides, asfaldi- ja betoonitehastes ning erinevates tootmisettevõtetes üle maailma on äärmiselt energiamahukas protsess.

Transpordi, nii Eesti-sisese kui rahvusvahelise (sh tuleb näiteks kogu ballastkillustik tarnida laevatranspordiga Skandinaaviast), mahud on meeletud ning selleks kuluv kütusekogus ja keskkonda paisatav saaste vastavalt siis samas suurusjärgus. Emissioone põhjustavad ka ehitustööd ise. Ilmselt ei tea keegi, kui suur kogus CO2-te RB ehitustöödest tulenevalt atmosfääri paisatakse.

Kolmandaks on ebaselge, millised muutused toob RB inimeste ja kaupade liikumises. Tasuvusarvutused on võimalik alati teha „tasuvaks“, lisades võrrandisse vajalikul hulgal reisijaid ja kaupu, aga tegelikkuses tehakse otsused raha- ja ajakulu ning kasutusmugavuse baasilt.

Ülikooliõpinguid meelde tuletades saab välja tuua, et kaubavedu raudteel on tasuv pikkade vahemaade korral. Vahemaad Lätist või Leedust Tallinnasse ei saa nimetada raudteetranspordi mõistes pikaks ning võttes arvesse vajadust kaupu ümber laadida, on RB vaates raske uskuda jutte kuluefektiivsest kaubaveost. Muidugi, alati on riiklikult võimalik erinevate maksuskeemidega vedajaid nende valikutes mõjutada, aga lõpptulemusena peab kallima teenuse kinni maksma tarbija.

Reisijate osas jääb RB teenindama siseriiklikult Eestit ja Balti riike. Kesk-Euroopasse minnakse üldjuhul ka edaspidiselt lennukiga, raudteest võidab selles osas lisaks reisijatele Riia lennujaam. Reisijateveost märkimisväärset keskkonnasäästu ei teki.

RB-d kui keskkonnaprojekti kokku võttes tuleb tõdeda, et tegemist üsna julge rohelise „riskikapitalismiga“ – esmalt tekitatakse hiiglaslik jalajälg keskkonnale, seejuures väga küsitava lootusega see kunagi kauges tulevikus n-ö tagasi teenida.¤¤¤

RB, selle mõjust loodusele ja selle mõju minimeerimisest just räägiti Vikerraadios. Huvitav, kui ,,rohelised" on meie neljarealised maanteed koos igapäevase tuhandete autode heitmega? Anna kandis ehitati lai neljarealine koos maha -ja pealesõitudega kenasti läbi metsa ja soo. Tõesti väga roheline. :)
https://vikerraadio.err.ee/1609539518/okoskoop-keskkonnatead
likkus-ja-rail-baltica-moju-loodusele

Miks sa oma regatud nime ei kasuta?

Muudetud 18.12.24 03:38

Eestlased (riik) suudavad selle mätta, mille otsas nad istuvad ja kaagutavad, ikka väga suureks paisutada. Oma rahvaarvu ja autodega oleme nagu kübeke hiirekakat jalgpallistaadionil, aga tegutseme nagu maakera ellujäämine sõltuks ainult meist. Rahva heaolu ja tulevik pole üldse teemaks.

Ehe rohepesu. Lühidalt: üks piirkonna poolest ideaalsemaid kohti (tuuline ja madal vesi), aga oksjon kukkus läbi (ühtegi pakkumist ei tulnud), sest Taanis ei anta sellele riigipoolset toetust ja kõik kulud tuleb maksta kinni arendajadel (pluss äririskidega arvestamine).
https://www.talouselama.fi/uutiset/te/31eca570-2ade-4e96-b62
c-e05391f60692

Üks vanem artikkel ventilaatorgeneraatoritest enne seda aega, kui kartellipoliitiliga seotud peavoolumeedias propagandast keelduvatele teadlastele enam sõna ei anta.
https://forte.delfi.ee/artikkel/29615581/kuhu-tasub-eestis-t
uulikuid-pustitada

Tasakaalustamiseks siis natuke ka propagandat;) FOMOle rõhumine on tüüpiline poliittehnoloogiline võte, mida kasutavad ka igasugused telefonimüüjad ja isegi kauplused oma "võltsallahindlustega", sest kui on ikka hirm, et "kohe saab otsa", siis klient teeb ostuotsuse piisavalt kiiresti, et mitte uurida tausta, kas selline pakkumine üldse tõele vastab. FOMO ei ole tõenäoliselt üldse tüüpiline poliitiline valetaminegi, sest kui esimeses lingis näidatud skeem ükskord avalikkuse teadvusse jõuab, siis ongi juba rong läinud ja selliseid maksurahapesuprojekte enam teostada ei saa.
https://www.kestlikkusuudised.ee/sisuturundus/2024/12/09/pri
it-koit-eestlastele-omane-konservatism-on-vahel-tugevus-vahe
l-aga-takistus

¤¤¤Viie aasta pärast võib olla juba liiga hilja alustada suuremate projektidega, aga täna on meil võimalus viia ellu ambitsioonikad plaanid, mida tulevikus vajame¤¤¤

Kõik lingitud artiklid on tasuta loetavad.

EDIT: kommentaar teises artklis esitatud väitele, et Eestis on see tänapäeval 1km ja igal pool mujal vähemalt 2km või rohkem.

¤¤¤Rusikareegel on, et tuuliku ja elumaja vahel peab olema vähemalt pool kilomeetrit¤¤¤

Muudetud 19.12.24 12:30

Juhin tähelepanu lehe nimele;) Ehk siis kõik pole kuld mis hiilgab ja mõnigi mõte ka kordub, aga on ka seda, mida kõrvataha panna. Keda google translatoriga tõlgitud tekst ei kõneta, siis lingilt saab lugeda seda ja paljut muudki inglise keeles.

https://energyskeptic.com/2024/wind/

1. Tuuleveskid vajavad naftat oma elutsükli igal etapil. Kui nad ei suuda tuuleturbiiniga toodetud elektrit kasutades end paljundada, ei ole nad jätkusuutlikud
2. SKAALA. Fossiilkütuste asendamiseks on vaja liiga palju tuulikuid
3. SKAALA. Tuuleturbiine ei saa fossiilide asendamiseks piisavalt kiiresti ehitada
4. Tsemendi, terase, epoksiidi ja muude vajalike osade loomiseks pole piisavalt materjale, nagu haruldased muldmetallid või fossiilkütusel töötav soojus
5. Tuule katkemise ja ebausaldusväärsuse tasakaalustamiseks pole piisavalt edastatavat võimsust, nagu maagaas või hüdroenergia
6. Tuul puhub hooajaliselt, nii et suure osa aastast on tuult vähe
7. Kui puhub liiga tugev tuul, et võrk ei saaks sellega toime tulla ja mitte elektrikatkestust, tuleb seda piirata ja/või viia elektrihinnad nulli, jättes maagaasi-, söe- ja tuumaelektrijaamad tegevusetusest välja. Kui tuul on üle 55 miili tunnis, peab ka tuuleturbiin välja lülituma või võib tekkida kahju
8. Parimaid tuulealasid ei arendata kunagi välja – need on linnadest ja The Gridist liiga kaugel
9. Võrk ei saa tuuleenergiaga hakkama ilma maagaasita, mis on piiratud
10. Võrgu ülesanne on hoida elektrivarustus stabiilsena ja prognoositavana. Tuul teeb vastupidist, mõnel läbitungimispunktil võib võre kokkuvarisemise vältimine muutuda võimatuks.
11. Tuuleveskeid ei ehitataks ilma suurte toetuste ja maksusoodustusteta
12. Tuuleveskite kaevandusmaterjalist tulenev tohutu keskkonnakahju
13. Lõpetamiseks pole jäänud piisavalt AEGA, maailma naftatootmine saavutas haripunkti 2018. aastal, kivisüsi tootmine 2013. aastal
14. Parim tuul on püüdmiseks liiga kõrgel
15. Liiga palju turbiine võib Maa kliimat negatiivselt mõjutada
16. USA laiaulatuslik tuuleenergia võib põhjustada märkimisväärset globaalset soojenemist. Harvardi uuring tõstatab küsimuse selle kohta, kui palju tuult peaks kliimalahenduses olema
17. Saab kasutada vähem tuult kui arvatakse (vt Max Plancki Ühing)
18. Tuul on piisavalt tugev ainult mõnedes piirkondades, et õigustada tuuleveskeid
19. Elektrivõrk peab olema palju suurem kui praegu
20. Tuul puhub kõige tugevamalt siis, kui klientide nõudlus on kõige nõrgem
21. Kommunaalteenuste tagamiseks piisavat energiasalvestit pole veel leiutatud
22. Tuuleenergia tõusud kahjustavad tööstustarbijaid
23. Investeeritud energialt tagastatud energia on negatiivne
24. Tuulikud võtavad liiga palju ruumi
25. Tuuleturbiinid lähevad liiga sageli rikki
26. Suuremahuline tuuleenergia aeglustab tuult ja vähendab turbiinide efektiivsust
27. Orkaanid hävitavad tõenäoliselt avamere tuulepargid
28. Piksekahjustuse kulud on liiga suured
29. Tuul ei vähenda CO2
30. Turbiinid suurendavad põlluharimise kulusid
31. Avamere tuuleveskid, mida räsivad lained, tuul, jää, korrosioon, oht laevadele ja ökosüsteemidele
32. Tuuleturbiinid on palju kallimad, kui nad paistavad
33. Tuuleturbiinid on juba lõpetamas ja Euroopas ehitatakse vähem
34. TRANSPORTIPIIRANGUD: tuuleveskid on nii suured, et nad on jõudnud veoauto või raudteega maismaatranspordi piirini
35. Tuuleveskid võivad kesta vaid 12–15 aastat või parimal juhul 20 aastat
36. Not In My Back Yard – NIMBYism
37. Avamere tuuleturbiinid võivad mõjutada kalapüüki
38. Kvalifitseeritud ja tehnilise tööjõu puudumine
39. Tuul toodab ainult elektrit, meie ees seisab vedelkütuste kriis
40. Tuulel on madal võimsustegur
41. Tuuleressursside kvaliteet on asukohaspetsiifiline, parimad asukohad on sageli kaugel koormuskeskusest, kus ülekandevõrk on juba olemas.
42. Surnud putukad ja sool vähendavad tuuleenergia tootmist 20–30%
43. Väikesed tuulikud on liiga kallid, liiga mürarikkad, ebausaldusväärsed ja piiratud kõrgusega
44. Veoautod on tsivilisatsiooni alus, kui diisel saab otsa, järgneb kokkuvarisemine. Veokeid ei saa elektrifitseerida, nagu on näidatud jaotises „Kui veokid peatuvad: energia ja transpordi tulevik”
45. Saksamaa on kulutanud palju kauem kui teised riigid ja Energiewiende on tohutu läbikukkumine
46. Tuuleturbiinide kasutusest kõrvaldamine on kallim kui ehitamine, nii et sageli neid ringlusse ei võeta
47. Edastusliinid peavad olema palju pikemad kui fossiilsete jaamade puhul ja võivad tekitada miljardeid kahjusid tekitavaid tuletorme
48. Tuuleturbiinide dekomisjoneerimine maksab kuni 500 000 dollarit tuuleturbiini kohta
49. Tuuleturbiinid ohustavad bioloogilist mitmekesisust sadades kaitstud, võtmetähtsusega bioloogilise mitmekesisuse ja põlisloodusaladel
50. Tuuleturbiinid ja päikeseenergia sõltuvad söe- ja maagaasijaamade energiasalvestusest, et pakkuda elektrit tuule suremise korral
51. Operations and Maintenance (O&M) kulud on liiga kõrged
52. Üha suuremad kindlustuskulud orkaanide, metsatulekahjude, tornaadode, defektsete seadmete, koolitamata personali ja muu tõttu
53. Turbiine eriti parandada ei saa, need on lähenemas maksimaalsele võimalikule tuulekoristusele
54. Tuulikulabadele tuleb talvel helikopteritega jäätõrjet teha
55. Turbiinid on nii rasked, et kahjustavad teid kohaletoimetamise ajal
56. Parimad ja odavad piirkonnad tuuleturbiinide ehitamiseks olid mitmes osariigis juba täielikult välja töötatud
57. Tuuleturbiinide terase valmistamiseks pole piisavalt metallurgilist kivisütt
58. Naftahinna tõustes tõusevad tuuleturbiinide ehituskulud
59. Elektriga ei saa valmistada tsementi, terast, klaasi, telliseid, keraamikat ja palju muud
60. Tuuleturbiinid on hävitavad ökoloogiat
61. Hoolimata Venemaa maagaasitorude hävitamisest tingitud energiašokkidest ELis võtab see liiga kaua aega, liiga kallis
62. Tarneahelad: tuuleturbiinid vajavad 10 korda rohkem materjale kui tavalised energiatehnoloogiad
63. Kuna tuulikuid ehitatakse järjest rohkem, väheneb keskmine võimsustegur
64. Tuuleturbiinid kõverduvad ja kukuvad, pritsides tuulelabid all olevatele põldudele
65. Me ei saa tuuleturbiine tõhusamaks muuta, sest me ei mõista turbulentsi
66. Tipptuul? Tuule tootmine vähenes 2023. aastal esimest korda pärast 1990. aastaid
67. Betzi limiit 59% — veel 10-kordne tõus ei ole võimalik

Kui Einstein aru sai, et tuumade lõhustumine ei tõota inimkonnale head, oli asi juba tema kontrolli alt väljas.
Ilmselt see esimene teadlane, kes avas suu kllimasoojenemise teemadel, on nüüd aru saanud, et selle probleemi lahendamine on hukatuslikum kui sellega elamine.
Kui ühe tuuliku tootmiseks kuluks vähem energiat kui ta ise toodab, oleksime leiutanud igiliikuri, mis on aga teatavasti võimatu. Loomulikult saab kõike selgitada või kinni mätsida tasuvusajaga, aga seegi ei muuda olematuks juba loodusele tehtud kahju. Ka tuuleparkide ehitamise doteerimiseks kuluv rahva raha ei muuda ventika tootmisega tehtud kahju olematuks.

Siin üks selgitav video hollivuudilikus võtmes.
https://youtu.be/fmbZwxEnAFc?si=RgyXhUF7Hy1NYGc3

Palju õnne!
https://makroskoop.ee/saksamaa-toostus-on-rohepoordest-lakke
-tousnud-elektrihindade-tottu-seiskumas/

EDIT by Deus: Koristasin facebooki luure ära lingist.

Muudetud 24.12.24 10:30

Kui muidu põhineb see rohelollus kõiksugu teadlaste kiremisel, et maakera soojeneb kui katel lõkkel, siis miskipärast ei leidunud ühtegi teadlast, kes oleks öelnud, et tuul ei puhu 24/7/365 ja ainult veskitele orienteerudes ei suuda me vajalikku kogust elektrit toota. Kui on midagi sellist, mis on suurem kui universum, siis selleks on inimlik lollus.

Samas jälle pole ükski teadlane ka öelnud, et tuul puhub 24/7/365, pigem ikka vastupidi. Salvestamise vajalikkusest oled ju kuulnud?

Selleks pole vaja teadlasi, vaid iga "poetagunegi" teab, et enne vanasse kaevu ei sülita kui... jne. Lihtsalt sellel poetagusel on omaenda kaev ja ta vastutab oma tegevuse tagajärgede eest. Need, kes tegelevad rohepesuga, nemad ei tee otsuseid mitte oma kaevu osas ega vastuta ka tagajärgede eest ja on "juhuslikult" samal ajal seotud hoopis vee müümisega neile, kelle kaevud kinni aetakse. Siit käis ju läbi oravate ladviku seotus tuuleparkidega. Samal ajal, kui seda vandenõuks üritatakse sildistada, panevad konkreetsed inimesed toetuste abiga taskusse tohutuid kasumeid, mis ausalt eraettevõtluses ei oleks mõeldavgi.

ConnorFlindilt väga hea video, mis on kahemõtteliselt hea kuni viimase sekundini!

Natukene ka reaalsemat juttu.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120345964/kalev-kallemets-ener
giewende-ist-kaputt-ehk-100-taastuvenergia-mudel-ei-toota

Mingid uhhuud mölavad siin kommentaariumis. Kullakesed, elu läheb edasi ja ammu on aeg on vanade põlevkivikatelde kõrvale uusi tootmisvõimsusi rajama hakata. Juba 1+a tagasi oleks pidanud hakkama rajama, aga me ei suutnud niikaua ühte ainsatki tuuleparki juurde ehitada, nüüd järsku räägime tuumajaamast...

Viisakas oleks linkimisel lisada juurde, miks see link on oluline või mida sealt lugeda on. Eriti veel tasuliste artiklite puhul. Kirjelda kasvõi oma sõnadega, kui tsiteerida ei viitsi.

¤¤¤Saksa taastuvenergiat subsideeritakse sel aastal mahus 21 miljardit eurot, mis teeb 250 eurot iga inimese kohta. Eestis on taastuvenergia toetuste kulu tase on ligi 4 korda väiksem. Samas viimased 2 aastat ei ole taastuvenergia toetust maksnud enam otse tarbijad, vaid on makstud Saksa riigieelarvest, et rahvale kulu vähem tajutav oleks. Meenutame, et taastuvenergiat on subsideerimisega eelisarendatud Saksamaal juba 20 aastat ja jätkuvalt nõuab uusi pikaajalisi toetusi nagu ka jätkuvalt Eestis.
/.../
Enesepettus on lootmine vesinikule kui energiapöörde imerelvale, sest see on vastuolus füüsikaga. Vesiniku tootmine, selle kokkusurumine, hoiustamine ning transport on samaaegselt energiakulukas kui kallis lihtsal ja igavesti muutumatul põhjusel- vesiniku molekul on äärmiselt väike. Seega vajab vesiniku käitlemine väga kõrge kvaliteediga ja kalleid materjale ja seadmeid.
/.../
Energiakriis on alles alguses, sest kuivõrd ka inertsist Euroopas rajatakse uusi taastuvenergia võimsusi ning jääb vähem töötunde söe-ja gaasijaamadele, siis selle tulemusel viimaste vähenenud tootmistundide omahind läheb kõrgemaks ning kui neid vaja töösse lülitada, kaasnebki kohene hinnašokk ja nagu näime, kogu Euroopale.¤¤¤

Pilt annab konteksti, ei ole seotud artikliga.

EDIT: kui kellelgi jäi äkki kahe silma vahele, siis artikli autor on Fermi Energia juhatuse esimees. See annab kah artiklile natuke teise konteksti:)

Muudetud 26.12.24 19:12

Ma olen nõus ütlusega: Kõrvale aga pole nõus Asemele. Hästi sõnastatud sedakorda.

Kes lugeda näeb, see ei vaja lingile erilist selgitust juurde. Kes lugeda ei näe, saab alati küsida milles point ning saab talle sisu selgitada. Aga kui see postidega pilt tõele vastab, siis on ilmekalt näha, kuidas euroopat (rahvast) rohemögaga peedistatakse, samas suured tõmbavad siibri täiega lahti ning lasevad suitsu mõnuga välja.

Natukene vere tankerite lagunemisest mustal merel.
2025. aasta kuurordihooajal suletakse puhkamiseks vähemalt 54 kilomeetrit Musta mere rannikut.
Suure tõenäosusega jäävad Anapa ja osa Krimmi piirkondadest hooajast välja. Rahvakoja ning ökoloogia ja säästva arengu komisjoni liige Vladimir Lifantiev teatas sellest raadiojaamas “Räägib Moskva”.
Ekspert selgitas, et mõnes rannas oleks lihtsalt ohtlik ujuda. Suvel, kui pinnase, vee ja õhu temperatuur tõuseb, hakkab kütteõli eraldama atmosfääri kahjulikke aineid.
Lifantievi sõnul võib reostatud rannajoone pikkus olla üle 54 kilomeetri. Siiski on põhjust ennustada, et pärast Gelendžiki on rannad puhtad.
See mõjutab ainult Anapat ja võib-olla ka osa Krimmi poolsaarest. Kõik oleneb tuule suunast ja sellest, kuidas nad meres alles jäänud õliplekke laiali ajavad.
https://www.infox.ru/news/251/344601-v-op-rf-ocenili-posleds
tvia-razliva-mazuta-v-cernom-more?utm_medium=referral&ut
m_source=infox.sg&utm_campaign=60999872

Kässar kirjutas ühes teises teemas:
# Päris pikalt kavatsevad remontida:
# "Fingrid ütles hommikul, et ühendus on tööst väljas vähemalt kuni aasta lõpuni. Kell pool 1 päeval uuendati aga turuteadet, kus vihjatakse, et rikke kõrvaldamine on kavandatud alles uue aasta augustisse."

See on muidugi probleem, et remontida on vaja ja sellest on kahtlemata kahju, kulud pealekauba. Aga hea on selle juures see, et algaval aastal meil jälle elektriarved vähenevad.
Isegi huultelt pole vaja lugeda, kõik on rahvusringhäälingus kenasti kirjas ja inimestele tasuta lugemiseks kätte saadav:
https://www.err.ee/1609562956/alender-tuleval-aastal-on-ooda
ta-soodsamat-elektri-hinda-kui-oli-2024

No kas pole tore? Minul on küll hea meel, et arved vähenevad.

EDIT: link korda tehtud
https://www.err.ee/1609562956/alender-tuleval-aastal-on-ooda
ta-soodsamat-elektri-hinda-kui-oli-2024

Muudetud 02.01.25 23:58

Need on vägagi nlkp stiilis loosunglikud avaldused, kus pidevalt lubati, et elu läheb järjest paremaks.
Aga miskipärast ei mainita elektriaktsiisi 40% tõusu. Ilmselt sellepärast, et see on tühine.
"Diisliaktsiis tõuseb 1. maist 2025 umbes 7 protsenti, elektriaktsiis ca 40 protsenti, kuid kuna aktsiis moodustab elektri hinnast väga väikese osa, see tarbijahinda praktiliselt ei mõjuta."
https://www.fin.ee/uudised/2025-aastal-joustuvad-seadusemuud
atused

Huvitav on see, et err annab küll maksudest ülevaate, aga elektriaktsiisi "unustab" välja. Ju siis pole tõesti tegu nii suure tõusuga.
https://www.err.ee/1609546204/uus-aasta-toob-hulga-maksu-ja-
aktsiisitouse

Marita post oli iroonia.

Natuke üldisem jutt, kui lihtsalt särtsuka pidamine Eesti tingimustes. sellepärast panen siia teemasse. Esimene uudis (soome keeles) sellest, et euroturgusid vallutav BYD teeb oma hinnadumpingut orjade abil.
Työntekijöiltä viety passit ja palkat – BYD:n sähköautotehtaan työmaalla väitetysti orjatyövoimaa
https://www.tekniikkatalous.fi/uutiset/tt/20517d70-e651-48ac
-99ce-23aad16d910f

Teine artikkel on "natukene propagandahõnguline" - lühikokkuvõte on selline, et briti särtsukaomanikud on väga rahul oma elus tehtud valikutega;) Ei taha kuidagi õelutseda selle pärast, sest särtsukas sobib paljudesse ja üha rohkematesse nishidesse ning see on igati tore, kui just nendes nishides särtsukate kasuks valitakse. See muidugi ei tähenda, et isiklikult ei või jääda skeptiliseks, sest neid pole tutvusringkonnas just vähe, kes ennast neisse nishidesse kuuluvaiks on ekslikult pidanud ja oma särtsuämbrite kolistamist hiljem ka ausalt tunnistanud.
Ani harva sähköautoilija kaipaa polttomoottoriaan – Tässä syyt
https://www.kauppalehti.fi/uutiset/kl/13075fe0-836b-4418-ac9
e-01084126d3c7

Siin on lihtsalt tore video sellest, kuidas vanadest rehvidest õli tehakse.
https://www.facebook.com/watch?v=1724996798068966

See artikkel on nüüd ka päriselt teemasse. Õnneks üha rohkem inimesi viitsib panna ülesse helisalvestisi sellest, milline on helifoon tuulikute läheduses ja kui kaugele see ulatub allatuult. Lühidalt siis, uskumatult kaugele. Artikkel on tasuta, sisuliselt kopeerib paljusid kogemusi paljude inimeste poolt. See on paratamatult tuulikutega kaasnev nähtus, nii tulekski seda nimetada ja sellest teavitada kõiki eelnevalt, kes jäävad tulevikus selle mõjuvälja sisse. Senise praktika järgi seda probleemi pisendatakse ja inimesed saavad sellest teada alles pärast seda, kui kodu lähedale paigaldatud tuulikud tööl hakkavad. Kahjuks saab praegu lugeda juba üle saja inimese kogemustest... kui palju neid on vaja, enne kui probleemi tunnistatakse ja sellele lahendust hakatakse otsima?
https://uueduudised.ee/tuulikud-rikuvad-tervist-pidev-vasimu
s-magamatus-intensiivsed-unenaod-kummaline-arevus-keskendumi
sraskused/

¤¤¤8 km kaugusel lähimast tuulikust on meie koduhoovis allatuult pidev müra, mis meenutab lendava lennuki heli. Heli on summutatud ning flanźeeriv, aga selgelt eristatav ning kuuldav ka üle tugeva tuulemüra.
/.../
Suurim probleem on mittekuuldav infraheli ning sellest tingitud probleemid.
Millised on probleemid: pidev väsimus, magamatus, tihti väga intensiivsed unenäod, kummaline ärevus, keskendumisraskused. On olnud hommikuid, kui ärkad nii, nagu poleks terve öö maganud. On selline “pohmaka tunne”. On olnud hommikuid, kus ärkad tuima peavaluga kuklas, on olnud hommikuid, kus pean selle pärast võtma valuvaigisteid, et üldse saaksin rooli istuda ja tööle sõita. On olnud päevi, kus oled nii jõuetu ja väsinud, et suurema osa päevast lohtsalt magad maha. Töötan Pärnus, ca 30 km kodust eemal ning mõnda aega seal viibides sümptomid kaovad ja taastuvad koju jõudes.¤¤¤

Haridus.
Tegelikult antakse meile ainuüksi keskkooli ehk gümnaasiumiga piisav haridus, et mõista paljusid maailma asju. Üheks selleks on ka heli, helisagedused. Koolist saime teada, et madalamad sagedused levivad mööda maakera hoopis paremini kui kõrged. Selle tõestuseks reaalses elus on kasvõi möödasõitev auto, mille pagassi supakas pandud ning autoomanik naudib parajasti kogu oma helisüsteemi häid külgi ega saagi vist aru, et möödakäijad teevadd sama. Paraku siiski vaid osaliselt, sest keskmised ja kõrgemad sagedused auto kerest väljapoole ei levi.
Teiseks võnkumine, võnkesagedus, resonants jne- isegi maakeral on oma võnkesagedus ja resonants, rääkimata muudest kehadest, kaasa arvatud inimkeha. Inimese süda on ka kindla sagedusega võnkuv organ. See küll vahel muutub. Nüüd tulevad mängu sageduse kordsed, kas kõrgemad või madalamad ja üldiselt need madalamale ronivad avaldavad meile rohkem mõju ehk siis infraheli on hullem painaja kui ultraheli kui see sagedus meie organismi resonantsiga samasse takti läheb. Ühesõnaga elementaarne füüsika, mis paraku rahajõmmidest elektriärikate puhul ei kehti, st neid ei koti sinu probleemid. See 300-700 meetri levi jutt on infraheli puhul täielik bullikaka.

Fdfgh, kaugele infraheli siis levib tuugenitest? Eeldatavasti on see kaugus erinev Paldiski pankrannikul ja Tootsi soos? Olen võimalusel püüdnud tuugenite kõrvulukustava ja tervistkahjustava mõju kohta saada isiklikku kogemust, aga ju ma liiga tuim inimloom olen selle tajumiseks.

Kärss, mis oleks "kohane ja piisav" meede tuugenite talumiseks? Peale ärakeelamise.

Muudetud 03.01.25 08:23

Olen elanud nädalaid otse tuugeni all, ei täheldanud mingit erimüra ja vaevuseid....

Ärgem unustagem, et inimeste tajud on erinevad ja kindlasti on seda ka erinevate ventikatüüpide tekitatav sagedus. Kasvõi harmooniliste sageduste tekkimine. Ei saa jälle ühe kirvega kõike ühepikkuseks raiuda ja ühmata, et mind ei häiri. Ka kobaras koos olevad sajad ventikad võivad hoopis teistmoodi mõjuda kui üksikud. Nüansse on rohkem kui ette kujutada oskame. Fakt on aga see, et madalad sagedused on paremini levivad nagu eespool juba supaka näitel sai mainitud.

Jõulude ajal oli aega rohkem käes kui söömisele ja magamisele kulus ja sai tehtud üks "jalutuskäik" Aidu karjääri aladel. Mind igaljuhul üllatas kui mürarikkad need Sõnajalgade tuulikud olid. Ring viis muidugi suht lähedale neile ja 26.12.2024 oli selline mõõduka tuulega päev.

Oma igapäevatöö üks osa on ka kõikvõimalikud müra/heli allikad ning resonantsi ja omavõnkesageduste käitumine teatud keskkonnas. Aastate jooksul oleme teinud lugematu arv igasugu katseid ning teste.
Kogu selle pealt julgen väita, et inimesed taijuvadki kõiksugu helisid (k.a. müra) erinevalt, kuna üks tajumise faktor on ka inimese kehamass ning selle koostis.
Sai kunagi kontrollitud keskkonnas tehtud müratest, kus testimise all oli nii toode ise, mis müra tekitas, kui ka inimesed selle läheduses ( lähedus oli ka varieeruv, 1-200m). Testi käigus palusime inimestel kirjeldada seda olukorda, kus nad just parasjagu olid, mida kuulevad, tajuvad, kuidas end tunnevad jpm sellist. Ka olid mõned nö tüüpküsimused, millele tuli siis testi erinevais etapis vastata. Kokku oli 110 inimest ning test kestis 4+4h. Infot saime palju ning üks punkt, mida täheldasime oli see, et inimeste kehakaal ja selle struktuur mängis kuulmise ning tajumise juures olulist rolli. Siinkohal oli kehakaalu aspekt suhtes müraallika kaugusega varieeruv.
Nii, et see heli/müra maailm on igati huvitav (vähemalt mulle) ning ei ole üks ühele võetav kõigile.

Kui mina maal elaksin ja kuuluksin sellesse gruppi, kellele tunduvat Kaja käed kägistavat, koliksin jus meelega tuuliku alla elama, või vähemalt paneksin ise oma õulele ühe väiksema püsti. Igaastane talumistasu kontole oleks tuulepargi läheduses garanteeritud ja Kaja käed tunduksid ka ehk hellemad. No ja kohalik omavalitsus ilmselt saaks ka tuulepargist raha eelarvesse juurde.

lühiajalised testid on mõtetud.lennukis sa harjud ka ära müraga ja sind see ei häiri,kui lendad nt.10 tundi.
mina soovitaks need nn.müratekitajad paigaldada pooleks aastaks Toompeale.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120251531/oluline-uuendus-
tuulikud-toovad-13-palgapaeva-varsti-aeg-esitada-taotlus-rah
a-saamiseks
Pisut üle aasta vanas artiklis kirjutatakse nii.

Kas see raha kuidagi vähendab mõju tervisele, st uni on hea, enestunne iga päev suurepärane, müra muutub olematuks?

Meil on vaba maa ja igalühel on endal võimalik valida. Ainult et patt oleks siis teistes teemades vinguda, kui raha ei ole/jätku pisavalt, kas sa ei leia?

¤¤¤Kärss, mis oleks "kohane ja piisav" meede tuugenite talumiseks? Peale ärakeelamise.¤¤¤

Kas see oli retooriline küsimus? Vastan ikkagi, et loomulikult teist tüüpi ja väiksemad tuulikud, kus peaks valikuid dikteerima nende talumine, mitte süstemaatiliselt võltsitud modelleerimisi esitavad ärihuvid, kus kasumit teenitakse teistele tervisekahjustusi tekitades.

Sama kehtib ka mürareostuse, valgusreostuse, peenosakestereostuse jne kohta, sest mingi piirini me kõik talume neid isegi märkamata, sealt edasi häirib osasid, aga osasid veel ei häiri, ühel hetkel häirib juba kõiki. Pole olemas egoistlikumat maailmavaadet kui see, et kui mind ei häiri, siis järelikult ei pea häirima ka teisi.

Kuna jutt käib majandusest-energeetikast, siis sama puudutab ka hüdroenergiat - ühe hiiglasliku jõge sulgeva (kalatrepiga) hüdroelektrijaama asemel oleks ühiskonnale kasumlikum teha "kümme" väikest jõge mittesulgevat hüdroelektrijaama, mille keskkonnamõju on vaevumärgatav. Niisamuti, nagu väikeste tuulikute puhul ei märka keegi eriti midagi, kui just Päike just pöörlevate labade kohalt ei looju (ega mitte sedagi, kui kasutatakse mingit klassikaliste labadeta alternatiivi). MIks seda ei tehta tuulikute, hüdroelektrijaamade jne puhul? Sellepärast, et:
- maa maksab, suurarendajal on lihtsam omandada/rentida üks suur maatükk (riigilt) kui 10 väikest,
- bürokraatiast on lihtsam end läbi närida 1x kui 10x,
- ühte suurt on odavam hallata kui 10 väikest (sh tehnilised lahendused, võrguga liitumine jpm),
- arendajat huvitab kasum, keegi ei tunne tekitatavat kahju isiklikul tasandil (saaks üldistada tervele valitsusele;),
- väiksemad lahendused on sageli "rätsepalahendused" (paigaldamise tingimused), suuremad pigem copy/paste,
- see kõik on ROHEPESU, mida poleks võimalik teha ilma nende korruptsioonihõnguliste rahastusskeemideta, pole turutingimustel võimalik ka mujal Euroopas. Puht isiklikul tasandil on mul raske leida ühisosa inimestega, kes toetavad mistahes korruptiivseid rahapesuskeeme. Seda enam, et alternatiivid on olemas.

Kui keegi tõsimeeli väidab, et nad ise oleks valmis kogu edasise elu elama "õhkutõusvas lennukis", siis siin on teie võimalus, ainult et ärge suruge seda ega selle talumise kohustust peale teistele. Nagu juba öeldud, siis "käisin-vaatasin" viitab inimese pealiskaudsusele, sest kõik sõltub tuule suunast, tuule kiirusest, tuulikute hulgast/tüübist/kõrgusest, õhuniiskusest jne. Nende inimeste kogemused, kes on juba aastaid talunud, on avalikult loetavad kõigile, keda vähegi huvitab.

Üleüldse räägitakse siin ainult inimestest, aga selle kohta on ju tohutult uuringuid, mis juhtub seal loodusliku elukeskkonnaga. Juba ökosüsteemina toimiva metsa (mitte puupõllu) likvideerimine tuuliku pärast on kuritegelik. Jah, loodus leiab alati võimaluse ning kohanemisvõimelised tegelased tulevad asemele (sama käib ka inimeste kohta - mustal mandril seistakse järjekorras, et pääseda siia, kust põliselanikud eest ära lähevad ja odavamalt oma kodud maha müüvad). Sisuliselt kutsume sellise loodust hävitava tegevusega kaela pesukarude probleemi ja lõpuks elavadki jõgedes signaalvähid, kaldad varisevad mudakrabide tegevuse tagajärjel, rannikumerre jäävad mudilad koos pilsiveega saabunud kammloomadega jne.

Looduses toimuvad need muutused kiiresti, isegi ümarmudila esmaleid Eestis jääb ju praegusesse aastatuhandesse ja neid muutusi pole enam võimalik tagasi pöörata. Kas seda looduse hävitamist peab taluma lihtsalt selleks, et välisarendajatel oleks siin enne kasumi väljaviimist NATUKENE ODAVAM toimetada viisidel, mis on nende enda riikides samadel põhjustel keelatud?

Pakun puusalt, et kümmekond meetrit sügav. aiast 2m laiem mõlemas suunas ja 2m üle katuseserva ulatuv mets, mis on majast ca 10m kaugusel tuulikute suunas, likvideerib nii ultra, kui infra kui muud helid. Mets, mitte sein, mets. Seinapidi koos olevatel naabritel muidugi seda luksust ei ole...
Samuti ei ole ka seda luksust endiselt igasugu tiivulistel. Head lahendust polegi, mis kõiki osapooli peaks arvestama, ainult mikroskoopilisemad ja madalama kasuteguriga tiivikulahendused.
Unustasin kirjutada lennukite kohta, et kui ma nüüd ei eksi, siis on lennukid praegusel hetkel ainukesed asjad maailmas, mis veel pliikütust tarbivad? Ega ilmaasjata polnud siin 40 aastat kuritegevus suurem ja lolle rohkem kui enne seda aega ja pärast seda aega.

Muudetud 03.01.25 13:14

Justnimelt, selle rohepesuga tekitame tegelikult probleeme juurde, ehk küll esmapilgul väikeseid, üksikuid, aga probleemidel on loll omadus summeeruda ning hiljem on seda suppi juba tunduvalt keerulisem helpida. Ummisjalu tormamime eesmärgi suunas võib väga vabalt lõppeda peaga vastu müüri põrkumisega. Üks ehitatav unistuste raudtee meil juba on sarnaste omadustega.

¤¤¤Pakun puusalt, et kümmekond meetrit sügav. aiast 2m laiem mõlemas suunas ja 2m üle katuseserva ulatuv mets, mis on majast ca 10m kaugusel tuulikute suunas, likvideerib nii ultra, kui infra kui muud helid.¤¤¤

Infraheli ei ole kuuldav heli, seda ei ole võimalik peatada tuulikute puhul. Isegi väikese infraheliallika puhul on selle summutamine väga kallis-keeruline.
https://et.wikipedia.org/wiki/Infraheli
https://en.wikipedia.org/wiki/Infrasound

Teiseks, mis kasu on metsast, kui praegu planeeritavad tuulikud on ligi 300m kõrgused, st võrreldavad Tallinna teletorniga?

Kolmandaks, iga muusikahuviline on kursis seal mainitud "flanzheerimisega". See on tuulikute puhul paratamatu, sest kui on mitu tuulikut, siis see, keda see mõjutab, asub paratamatult neist tuulikutest erineval kaugusel. Edasi sõltub juba kõik õhuniiskusest, tuule suunast jne. Siit leiab ka hea helinäidise elektronmuusika kontekstis;)
https://en.wikipedia.org/wiki/Flanging

Mida kõrgem sagedus, seda rohkem takistavad teda igasugused füüsilised tõkked. Teame seda kasvõi mobiililevist, kus tegelikkuses ka tihe mets on võimeline signaali summutama, sest sagedused on aetud gigahertsidesse. Igasugu tavaelus eksisteerivad seinad jms on oluline takistus. Sellepärast on linnades ka tugijaamu topitud kõikvõimalikesse kohtadesse. NMT aegadel seda probleemi üldjuhul ei olnud.

Ega ma ilmaasjata metsa maininud ja veel omakorda seda üle ei rõhutanud, olen infraheliga vägagi kodus tänu hobile nagu ka selle summutamise, harmooniliste tekkimise takistamise jne asjadega. Mets on akustiline õudusunenägu igasugusele helile. Peab siiski olema okasmets, sest lehtmetsast pole talvel abi.

https://i.imgur.com/oIGupDI.png

Heliallikas pöörlev 16Hz, metsaks on hetkel 6 joont küll aga nii kiirkorras ei viitsinud simuleerida pärismetsa sinna vahele lihtsalt.

Lisaks veel ütlesin, et kõigil pole seda luksust, et metsatukk vahele tuleb.

Kõige kehvemal juhul aga juhtub hoopis seisulainete asemel pikilained ja nende peegelduse korral on sul õue peal 16Hz asemel hoopis selline 50Hz - 80Hz bassinoot. Ma selle välistaks just metsa võime pärast tegelikult kõik seisulaineks keerata.

Mul on metsamajas maantee 250+ m kaugusel, sinna vahele jääb ka sadakond meetrit võsaga segi metsa ehk siis puud on keskeltläbi 10-15m kõrgused, st ei ole mingi tihe põlislaas ja puude vahel alusmets, peamiselt sarapuu jms. Kõik möödasõitvad autod on kenasti kuulda, st kogu see kumin jõuab ilusti kohale. Üks põhjusi on ilmselt ka see, et teetamm on meetrijagu kõrgemal.
Veskid asuvad sajakonna meetri kõrgusel ja kogu müra tuleb ülevalt alla, mitte otse läbi metsa ja puutüvede-võrade. Püsielukohas on raudtee ca 600m kaugusel, xgis andmete järgi on raudtee ca 40m kõrgusel, mina ca 60m, vahel on metsa, maju, jõeorg, mägi ning selgetel öödel laseks rong justkui akna alt läbi- ikka väga kõva mürin käib.
Niiet madalsagedusi ei ole lihtne nullida.

Isegi vibratsioon jõuab majadeni ja salvestisi saab kuulata paljudes some kanalites, kui pole juhtunud käima külas kellelgi, kellel tõelised karulaaned tuulikute vahele jäävad. Meil "maakodus" on lähim tuulikupargi tuulik juhuslikult samuti 8km majast, aga pole kunagi midagi "kuulnud", sest need asuvad praktiliselt aastaringselt allatuult. Teisel pool tuulikuteparki 8km kaugusel on rohkem või vähem katastroof.

Kui seadus lubab paigaldada 300m kõrguse tuuliku 1km kaugusele elumajast ja selle 1km taga asub veel terve tuulikutepark, siis ma tahaks näha seda okasmetsa, mis selle kumiseva lärmi kinni peab. Kastepiiskadega okkad võbelevad puudel, kuigi kuulda ei pruugigi midagi olla.

Selle jamaga tuleb tegeleda teisest otsast:
1. Esmalt tühistada korruptiivsed seadused, st see, mis mujalgi on keelatud.
2. Välistada võltsitud modelleerimistulemuste esitamine. Näiteks sellega, et kui modelleerimine ei vasta hiljem tegelikkusele, siis võtab arendaja ise oma kuludega tuulikud maha (ega laeku talle toetusigi) - et see võltsimine muutuks äririskiks, mitte tema ohvrite talumiskohustuseks.
3. Iga mittejuhitava võimsuse omanik on kohustatud osalema sama tootmisvõimsuse ulatuses mõnes juhitava võimsusega seotud projektis (või kompenseerima energiaekspordilt kulud selles ulatuses), sest vastasel korral maksab tema äririskid kinni niigi lühikese nööri otsa jäetud tarbija.

Kui seda kõike ausalt tehtaks, siis saakski taandada kõik emotsioonidele ega teki vajadustki rääkida terviseriskidest või ökosüsteemide hävitamisest.

Muudetud 03.01.25 17:22

Täpselt, see seadus on igate pidi pekkis. Kui ma ei eksi, siis seal Saaremaa teeotsas on tuulik suisa mõnisada meetrit aind majast, selle varajamiseks on päris kõrget asja vaja. 3 kiltsa vähemalt ja rohkemgi peaks ohutsoon olema. Minu mudeli peal oli ta seal rohkem 4 kiltsa kandis, et umbeski simuleerida enda öeldut 300m kõrguselt 3 kiltsa kaugusele, see on umbes 5,5 kraadi, see tähendab, et 15m kaugusele 10 meetri puu on paras, et suurem jama maja katusest mööda tuiskaks, väga täpselt ei hakanud paika panema, sest ei viitsi ja tegelt pole oluline ka, minu vaatevinklist siis, igaüks võib ise täpsemad arvutused teha, liigutasin kaugemale lihtsalt, et paremini visuaal näha oleks. Mis puutub punkti öeldusse, siis nagu minu pildiltki näha, täiesti ära ei nulli midagi, sest helil on kombeks painduda ka nurga taha, seda nimetatakse difraktsiooniks ja sellise kübaratrikiga suudavad hakkama saada ka lisaks kuuldavale helile ka raadiolained ja valgus ja muud sellised lainelised asjad AGA kui tekib paindumine, tekib ka omakorda sageduse muutumine. Mida ma aga välja tõin, oli see, et mets tõmbab selle nii laperdamise kui ka infraheli kui ka muud asjad nulli lähedale. Maapind pole puhas kivi või metall, on seal ka puujuuri ja muid huvitavaid asju, mis neelavad, peegeldavad jne.

Kärss, ei olnud retootiline küsimus. Oli siiras küsimus lootuses, et mõni hea variant on veel proovimata. Ning vastusest seda ei paista peale ilusa helesinise kodutootmise unistuse. Mis on samasugune miraaž, nagu oli meiesuguseid hullutanud "põlistalu" 1990 alguses. Kumbki pole muutunud majandustingimustes enam jätkusuutlik.

Suurte tuugenite tekkimise põhjus on puhas majanduskalkulatsioon. Vastik füüsika ütleb, et suurema generaatori ühikuhind tuleb odavam. Kehtib universaalselt, on samas ka loodusseadusel põhinev majandusreegel . Mis unustatakse tihti "kodulahenduste" propageerimisel ära, on oma töö hind. Ehk kõik need "kaladesõbralikud väikehüdrojaamad" ja "teistsugused tuulikulahendused" ei ole tänase turu tingimustes elujõulised ilma, et keegi hinnavahe kinni maksaks rahas või ebamugavuses (särtsu pole alati piisavas koguses)

Needsamad loodusseadused ütlevad ka seda, et kui me tahame kõigile inimestele tagada ohutu ja tehismõjudeta elukeskkonna, siis me ei saa enam ÜHTEGI asja rajada - keegi kusagil saab pihta. Infraheli, muide on hea näide sellest kaugmõjust - kivimites ja vee kandub üüratult kaugele. Summutamise võimalusi praktiliselt pole. Sellest ka mu sapisevõitu küsimus hommikul...

Ja siit jõuame kaarega tagasi elektriautodeni. Teoorias on elektriauto "kohaliku kütusega" varustamine võimalik. Paraku on meie "kohaliku kütuse" hankimise võimalused nii nigelad, et sellega kaugele ei veere... Inimesed aga tahavad palju ja kohe ja tasuta. Tasuta lõunaid looduses ei ole. Seega, millega me maksame?

Praegu Eestis peamiselt looduse hävitamise hinnaga Kirde-Eestis. Tuugeni mõju on põlevkivi kaevandamisest vaid murdosa. Nagu ka päikesepaneelil. Kuigi loodus suudab rohelise taime täiusliku ringprotsessiga oluliselt tõhusamalt ja keskkonnasäästlikumalt päikeseenergiat talletada, kui inimene oma mannetute paneelidega.

Kõige tõhusam oleks panna tuugenid muidugi põhilise tarbimise piirkonda. Saaks ülekandekadusid alla. Ehk Tallinna ümbruse rannikule:) Ning kuivõrd on siin niikuinii meeletu inimtekkeline valgus- ja mürareostus, siis poleks ka sellest häda. Võit-võit olukord täielikult...

Mis mürasse puutub, siis mina, tiheda liiklusega tänava ääres elanuna, ei mõista üldse seda, kuidas te seal maal nii hellakesed olete! Tulge meile linna elama! Siin on alles müra, nii et päeval ei saa tänava äärsetes majades aknaidki lahti teha. Ja teisest küljest, kui teid isegi tuuliku sahin häirib, siis miks te olete vastu linnades autole alternatiivsete liikumisvõimaluste, müra alandava kiiruse piiramise vastu jne.?

¤¤¤Minu mudeli peal oli ta seal rohkem 4 kiltsa kandis, et umbeski simuleerida enda öeldut 300m kõrguselt 3 kiltsa kaugusele, see on umbes 5,5 kraadi, see tähendab, et 15m kaugusele 10 meetri puu on paras, et suurem jama maja katusest mööda tuiskaks¤¤¤

Kui päriselus ületab 8km kauguselgi maanteemüra ja metsakohina, aga Sinu mudelis on 4km kaugusel kõik hästi, on mudelist midagi väga olulist puudu. Pakun puusalt, et kas tuulekiirus, pinnas, õhuniiskus või kõik tuulikutepargi ülejäänud tuulikud.

Infraheli ei ole lihtsalt subwoofriheli, arstidele õpetati vaid infraheliga seotud terviseprobleeme. Muusikatunde ei pakutud isegi valikainetena ja heeblite liigutamiseks oli meil bändis lausa eraldi inimene palgal;)

¤¤¤Suurte tuugenite tekkimise põhjus on puhas majanduskalkulatsioon. Vastik füüsika ütleb, et suurema generaatori ühikuhind tuleb odavam. Kehtib universaalselt¤¤¤

Kirjutasin seda sama. Majanduskalkulatsioon on isegi suurte puhul negatiivne - ilma peale maksmata pole võimalik. Küsin siis teistpidi, et kui suur peab olema kahju ökosüsteemidele ja inimeste vaimsele ning füüsilisele tervisele, et see pealemaksmine end enam ei õigusta ja tuleks lõpetada?

Piisaks ju sellestki, kui kõik need kulud nende kulude põhjustajatel kinni lastaks maksta - hopsti oleks nende asemel siis majanduslikult paremini tasuvad väiksemad ventilaatorid, mis neid lisakulusid (infraheli jpm) ei tekita, sest kohe, kui tulusid-kulusid sama tabeli järgi arvestama hakata, tuleks see pettus välja = rohemull läheks lõhki ning inimesed ise hakkaks nõudma loodusele/ühiskonnale sobivamaid ja tervikuna odavamaid lahendusi. Mull püsib vaid sellel, et pealemaksmine käib riigieelarve teiselt realt ja "infraheli põhjustatud haigused" jõuavad statistikasse ilma põhjuseid mainimata.

¤¤¤Kõige tõhusam oleks panna tuugenid muidugi põhilise tarbimise piirkonda. Saaks ülekandekadusid alla.¤¤¤

See käib igasuguse energiatootmise kohta kuni lainete-hoovuste kinnipüüdmiseni. Sellest oli siin teemas juba varem juttu, kuidas mujal EL-i riikides ongi seda teed mindud, lihtsustatud bürokraatiat/liitumist mikro(nano:)tootmisel jpm. Pigem võiks see olla kohustuslik nagu uutel hoonetel energiamärgised, mille kaudu saab alandada maamaksu vm. Katustele sobivaid ventilaatorialternatiive on ka rohkem kui valikuid maismaa/avameretuuleparkide puhul, uusi paneelilahendusi lisandub samuti pidevalt.

¤¤¤samasugune miraaž, nagu oli meiesuguseid hullutanud "põlistalu" 1990 alguses. Kumbki pole muutunud majandustingimustes enam jätkusuutlik.¤¤¤

Selles jään täiesti eriarvamusele. Keskkond on muutunud ja mida väiksem majandusüksus, seda kergem on muutustega kaasas käia. Põlistalu tollases tähenduses sobis tollasesse keskkonda. Tänapäeval ei sobi juba sellepärast, et seadus ei luba pidada neid samu loomi loomadele omastes tingimustes (sigu päikese käes, kanu süvariigiteemas kirjeldatud loomulikul viisil jne). Tänapäevatalu ei müü oma toodangut mitte enam kihelkonna piirides vaid peab end turundama üleilmselt ja üleilmselt on ainuüksi farmaatsiafirmadel suur nõudlus tooraine järele, mida saab kasvatada suht mahuka inimtööjõu abil just nimelt puhta looduse puudumise tõttu veel vähestes kohtades. Oma külaski kasutavad paar tootjat selleks näiteks põlismetsa (puupõllud ei sobi), samal ajal kui mingid klounid üritavad telefoni teel teha neile pidevalt puiduostupakkimisi väiksemas summas, kui iga-aastaselt sealt teenitav kasum. Luban ka ühte oma metsatükki ühel talul selleks kasutada ja vastu saan raha asemel muud talu toodangut. Olen sellest kõigest juba varemgi kirjutanud, pole mõtet korrata - sellised "ei saa" steitmendid ei vii elus edasi. Edasi viib vaid see, "KUIDAS saab" ja see ei peaks olema kunagi (võõramaiste) suurkorporatsioonide kasumiahnuse ülesõitmine kohalikust loodusest ja elanikest.

Teisel teemal: mäletate veel 90ndate esimese poole erakordselt külmasid talvesid? Mina hakkasin tänu sellele õppima vanakooli diiselmootorite peenhäälestamist, mida vist polegi kunagi ajamahukuse tõttu kunagi keegi Eestis teenusena pakkunud. Artikkel on lihtsalt huvitav silmaringi avardav lugemine, aitab ehk mõnelgi inimesel sellisteks ootamatusteks valmistudes rohepesuajastu valutumalt üle elada;)
https://novaator.err.ee/1609565236/jaapuursudamikud-paljasta
sid-19-sajandi-kliimakatastroofi-suudlase

Mitte hästi aga mitte nii hull, kui kirjeldatakse - siin on vahe. Täpselt nagu ma ei usu, et 20 kiltsa eemal keset matuseid miski tädi püksikutest välja hüppas, kui Nursipalus litakas ära pandi. Minu jaoks on see lihtsalt üles puhutud paanika, mida modelleerimine ei toeta ja tänapäeval on neid mudeleid võimalik ikka ülitäpselt juba teha, isegi telefonid suudavad juba sellise asja mõistliku aja jooksul välja käristada. Näitab küll, et on murekoht olemas aga sellist ülepingutust ei toeta.

¤¤¤mina, tiheda liiklusega tänava ääres elanuna, ei mõista üldse seda¤¤¤

Sina panid seal tänava ääres ukse kinni ja saabusid koju. Mina käisin päeva jooksul mitmeid kordi toas, aga tulin õuest ära alles praegu. Kõik päevad veedan õues, sest seal on pere, kodu, köök, töö jne. Isegi arvutitöö tegin +10 kraadideni ära õues. Toas käin ainult magamas. Sellepärast maal õuele toodud müra-tolmu-valgus-lõhna-vibratsiooni- jne reostus on sama, nagu keegi tooks selle Sinule otse elutuppa (lihtsalt magamistoa jätaks puutumata). Või mis muu mõte sel maal elamisel veel olema peaks, kui oma elukest, nagu linnaski, nelja seina vahel peaks hakkama veetma?

¤¤¤tänapäeval on neid mudeleid võimalik ikka ülitäpselt juba teha¤¤¤

Selles pole vähimatki põhjust kahelda. Kui mudelid ei vasta reaalsusele, on see pigem ikka tahtlik... selleks, et moonutada seda kujutletavat reaalsust, mis peale tuulikute ehitamist inimesi ees ootab. Reaalsust on igaühel endal võimalik käia kuulamas, valida sobiva tuule ja õhuniiskusega sobiv koht selleks. Või kui ei viitsi, siis kuulata somesse pandud salvestusi konkreetsetest geograafilistest punktidest konkreetsetel ajahetkedel, saata sõnum lisaandmete küsimiseks vms.

Artikli autor on muidugi täitsa "vale" inimene- metsateadlane.
https://arvamus.postimees.ee/8165856/jan-peter-george-koik-t
uulegeneraatorid-ei-ole-rohelised-uks-naide-rullub-lahti-ees
timaa-nurgas

Mõned väljavõtted artiklist.

"Tõrvasse kavandatakse valla territooriumist 21 protsenti hõivavat tuuleparki.
Näiteks on tuulepargi rajamine väga maamahukas planeerimisprotsess, mis nõuab teede ehitamist, metsapinnase tihendamist ja looduskeskkonna ulatuslikku ümberkujundamist. Iga tuulegeneraatori ümber on vaja umbes ühe hektari suurust ala, et tagada juurdepääs, hooldus ja ohutus.
Enne II detailplaneeringu menetluse algatamist küsis Tõrva vald oma elanike arvamust ja sai kiiresti vastuse: 20 vallale saadetud kirjast 16 väljendasid selgelt ja üheselt oma vastuseisu detailplaneeringu algatamisele...see on rohkem kui 50 inimest. Hiljemalt sel hetkel oleks iga vallavolikogu võtnud eriplaneerimismenetluse päevakorrast maha ega pannud seda edasisele hääletusele – vähemalt seda ootasid kodanikud valla esindajatelt. Selle asemel otsustas Tõrva vallavalitsus vaid mõned nädalad hiljem algatada eriplaneeringu tuuleparkide edasiseks planeerimiseks, ilma et oleks kuidagi tegelenud kohalike elanike vastuväidetega või vastanud esitatud küsimustele.
Teine ekspertide põhimõte planeerimisel puudutab mõju looduskeskkonnale, mis ütleb, et kõigepealt tuleb vältida, siis minimeerida ja kui vaja, siis kompenseerida. See põhimõte tähendab, et kõrge loodus- ja maastikukaitselise väärtusega alad ning kaitsealuste liikide elupaigad tuleks tuuleenergia planeerimisest välja jätta.

Lihtne pilk I ja II eriplaneeringu menetluse kaartidele näitab selgelt, et kaks suurimat ala asuvad Rubina Soo ja Lakesoo looduskaitsealade vahetus läheduses, sealhulgas algab planeerimisala kohati juba 1000 meetri kaugusel. Seda enam on tähelepanuväärne, et Rubina Soo ei ole mitte ainult riiklik, vaid ka rahvusvaheline Natura 2000 loodus- ja linnukaitseala, mille staatus ei tohi ELi elupaikade direktiivi kohaselt halveneda.
Lisaks asub suurem osa planeeringualadest osaliselt hoonestamata metsaaladel, mis eeldab uute laiade metsateede rajamist ja seega metsa ja metsamulla eemaldamist. Väide, et metsa ja loodust säilitatakse selles piirkonnas nagu varemgi, ei vasta tõele, kui arvestada vajaminevat sekkumist. Ainuüksi iga tuulegeneraatori kohta kaob jäädavalt jalgpalliväljaku suurune metsapind, millele lisandub täiendav maa kogu infrastruktuuri jaoks.
Kahjuks näitab pilk Euroopa tuuleatlasesse, et Tõrva ei ole just Eesti tuulepotentsiaali epitsentris ja see on diplomaatiliselt öeldud. Viljandi, Elva ja Otepää ümbruses on tuulest saadav energiakogus nende piirkondade kõrguse tõttu kuni 20 protsenti suurem kui Tõrvas (arvutuslik võimsustihedus 250 m kõrgusel) (Uus Euroopa Tuuleatlas 2024).
Kuigi planeerijad ja investorid teevad kulude ja tulude arvutusi, ei näi nad piisavalt arvestavat üldisi majanduslikke tagajärgi. Prognooside kohaselt peaks Eesti maksma 2027. aastaks 280-380 miljonit eurot CO2 puudujäägi katmiseks, et täita rahvusvahelisi kliimaeesmärke, kuna Eesti kahanev metsaala suudab vähem CO2 salvestada."

Talumistasudest.
"Vindr Eesti juht Marko Viiding ütles, et vastavalt keskkonnatasude seadusele saab kohalik omavalitsus kasutada iga-aastaselt 0,7–1 protsenti tuulepargi müügitulust valla ja kohalike elanike hüvanguks. «Sellest kuni pool tuleb jagada tuulikutest kuni kolme kilomeetri kaugusel elavate inimeste vahel ning ülejäänud raha saab kohalik omavalitsus kasutada enda äranägemise järgi,» selgitas Viiding.
Ta lisas, et tuulikutasu lõplik suurus sõltub tuulepargi müügitulust, mis omakorda sõltub toodangust ning elektrihinnast. Näiteks, kui aastane keskmine elektrihind oleks 80 eurot megavatt-tunnist ja tuulepargi nimivõimsus 100 megavatti, oleks aastase tasu suurus minimaalselt ligikaudu 168 000 eurot ja tavapärase tuulepargi oodatud tootlikkuse juures ligikaudu 278 000 eurot ning see jaguneks kohaliku omavalitsuse ja läheduses asuvate majapidamiste vahel."
https://majandus.postimees.ee/8122817/summa-teada-nii-palju-
raha-saavad-kohalikud-elanikud-tuulepargi-arendajatelt

Kärss, kogu lugupidamise juures: suurtele tuugeniparkidele makstavad toetused ei ole mitte vajalikud loodusseaduslikel põhjustel, vaid labaselt meie praeguse püramiidmajandusskeemi tulem. Kuna pangad on loonud katteta FIAT raha nii palju, et sellel väärtust kui sellist enam ei ole, siis on üsna loomulik erinevate näivmajandusharude loomine püramiidi püstipüsimiseks. See seletab ka suunamudimised nii rahvastiku kui seadusandjate poole, et saaks veel suurema vaheltkasuga katteta raha pööritada.

Sellega olen nõus, et iga 5 korrusest kõrgem hoone võiks kanda portsu Savoniuse kulpe (või jõukamatel puhkudel, Darreiuse heelikseid). Kasutegur võib olla nigel, aga maksumust pole ollagi, müra ja vibratsioone konstruktsiooni on ka vähem. Aga nendega ei saa pangad sõrmi nii rasvaseks.

Päikesepaneelidega on kõrghoonetel vähe kehvasti, sest need toodaks ainult suvisel ajal, kuivõrd linnahoonestuse topograafia tõttu ei ole kuigi tõenäoline püüda horisonti. Ning erinevalt viilkatusest, kus paneel saab olla samaaegselt ka katusekattematerjal, kõndimist taluvaid lamekatusekõlblikke paneele meil täna laiatarbekaubana ei turustata. Katseid mööda käia aga korterielanikele meeldib:)

Samuti tähendab laiaulatuslik nanotootmine võrgu olulist ümberhitamist ja hoopis teistel alustel juhtimissüsteemi, kui pragune tsentraalne dispetšsein.

Sellest ei saa üle ega ümber, et nii päike kui tuul on tänase ärahellitatud inimense jaoks vastuvõetamatult ebastabiilsed elektrienergia tarnijad. Häid salvestusvõimalusi meil aga endiselt ei ole. Ning pimeduse saabumisel vaikiva tuule puhul jääme endiselt lootma lõkkevalgusest elektrit hõõruvatele kateldele...

Võimalik, et praegu arenduses olevad tahkisakud toovad just ehitistele kauaoodatud kulutõhusa salvestusvõimaluse, olles samas ka konstruktsiooni maa-alused osad. eks elu näitab. Minu eluajal seda ilmselt ei juhtu.

Seni suunavad majandusseadused koos valitsemasattunute inimliku ahnuse ja rumalusega järjest suuremate ventilaatorite püstitamisele ning igasugune foorumis wingumine selle üle, kuidas KOV peaks arvestama ja kuidas arendaja ei tohiks üle sõita kohalike elanike huvidest, on tulemuseta sooja õhu võngutamine ja sellesama elektri raiskamine.

Ei ole märganud, et professionaalsed protestijad winguks igal pool turritavate vaadet rikkuvate ja vähegi tuulise ilmaga rõvedalt vilistavate mobiilimastide üle... Või sajameetriste sammudega üle maa astuvate koledate kõrgepingeliinimastide vastu. Sest tsivilisatsioon!

Siin teemas keskendutakse liigselt tuugenite üheleainsale aspektile, milleks on infraheli ja selle poolt tekitatavad probleemid. Aga täna hommikul tavapäraselt hommikukohvi kõrvale The Times'i sirvides hakkas silma, et tuugenite kahjuliku mõju arutavad tippkohtumistel ka selle maailma kõige vägevamad ning hoopis teistsugustest aspektidest, kui meie siin konnatiigis.

Tsiteerin Briti peaministri ja USA tulevase presidendi kohtumise kajastust:

...As the prime minister attempted to stick to his priorities on the need for collective defence and a trip to Washington in the wake of the inauguration, the president-elect had other ideas.
At one point he became fixated on the number of birds dying after flying into wind turbines in the US. The coyotes eating the fallen birds were getting so fat, he mentioned, that they would need to be given weight-loss drugs.

Tõenäoliselt on tuulegeneraatoritel veel väga palju varjatud mõjusid, nii positiivseid kui negatiivseid. Ilmselt on just rannikualale paigaldatud tuugenid mõjutanud šaakalite tungimist Eestisse, aga sellest meie meedia muidugi vaikib.

Pikemalt võib lugeda siit:

https://www.thetimes.com/uk/politics/article/donald-trump-sa
id-to-keir-starmer-j8zszj00h

Muudetud 04.01.25 10:29

¤¤¤Samuti tähendab laiaulatuslik nanotootmine võrgu olulist ümberhitamist ja hoopis teistel alustel juhtimissüsteemi¤¤¤

Sellest oli juttu siingi teemas, et "nanotootmine" on sisuliselt sama nagu "nanotarbimine", ei eelda seetõttu võrgu/juhtimise ümberehitamist ja on seetõttu paljudes riikides ka lubatud. Ei mäleta enam täpseid numbreid, aga suurusjärk jäi vist sinna kW alla, mis jällegi mastaabiefektina kataks ära juba arvestatava osa riigi vajadustest.

¤¤¤Päikesepaneelidega on kõrghoonetel vähe kehvasti, sest need toodaks ainult suvisel ajal¤¤¤

Mastaabiefekti saavutamiseks võib need kõrghooned ka mängust välja jätta;)
Isiklik näide, et mu taluhoovis on kokku üle 10 erineva hoone, kus elekter on viidud kaabliga vaid paari üksikusse, sest teiste hoonete puhul oli odavam panna paneel+salvestus+valgustid. Kusjuures ühegi paneeli eest pole maksnud kolmekohalist summat (pooled neist ostetud juba enne covidit) ja kõik (happe)akud on sisuliselt utiil, mida mujal enam kasutada pole võimalik, aga terviklahendusena toimib juba palju aastaid, huvi midagi võrku müüa ei ole ja mulle piisabki ainult paarist keevitusvoolu pakkuvast pistikust tervel kinnistul. Kõik paneelid asuvad räästa all, kuhu lund kunagi peale ei saja, praegusel hetkelgi toodavad särtsu ja laevad akusid. Maakaabel oleks maksnud rohkem, tööst rääkimata. Ma ei tea, kui palju on Eestis selliseid hooneid, kuhu sama lahendus sobiks, aga kindlasti on neid kaugelt üle poole;)

Ma tegelikult nõustun täielikult postitusega, aitäh korrektse sõnastamise eest! Neid asju tulebki nimetada nii. Ausalt ja ilustamata. Muidu oleks see rohepesu.

¤¤¤igasugune foorumis wingumine selle üle, kuidas KOV peaks arvestama ja kuidas arendaja ei tohiks üle sõita kohalike elanike huvidest, on tulemuseta sooja õhu võngutamine¤¤¤

Probleem tekib ju hoopis väga konkreetsetest seaduserikkumistest. Ei teavitata, võltsitud modelleerimised, teiste riikide seaduste/nõudmistega võrreldes korruptsiooni näeb ka pime inimene jne. Seaduserikkumistele või korruptsioonile tähelepanu juhtimine pole kunagi liiast. Selle tegemata jätmine, sellest teadlik olles, pigem juba kuritegelik. See foorum pole kindlasti parim koht inimeste teavitamiseks, aga kuna siin kirjutatut tsiteeritakse ka mujal (eeldan, et inimeste poolt, kes siin kunagi ise sõnagi pole võtnud), siis päris kasutu see tegevus vast kah ei ole. Mida rohkem inimesi teab, seda suurem on surve ja seda suuremad eeldused on muutusteks, mis muidu kindlasti ära jäävad. Praegu oleme aga muutumas Euroopas nn prügikastiks, kus lubatakse rohepesu ettekäändel lagastada-hävitada rohkem kui mujal ja seda tulevad siia tegema nn võõrad, kes ka kasumi siit minema viivad.

Eelneva lõigu puhul positiivne näide on kasvõi Nursipaluga seonduv, sest kõik see põhiseadusliku riivega seonduv, mis oli algul ilmvõimatu, osutus just ühiskonna surve tõttu aasta pärast võimalikuks. Negatiivseks näiteks aga praegune maksuralli, kus poliitikud on tõenäoliselt andnud tagatubades lubadusi (raha on vahetanud omanikku), majandusteadlasi ega erialaspetsialiste pole vaja kuulata jne, mille tulemusena on meil maailmas teiseks pikim majanduslangus, samal ajal kui samas seisus naaberriikide majandus kasvab. Aga kuna meedia on teinud tööd avalikkuse teavitamisel, siis vaatamata sellele, et korruptsiooni kohta tõendid puuduvad, oskavad inimesed teha järgmistel valimistel targemaid valikuid. Ilma nende majanduspoliitika analüüsideta elaksid paljud endiselt "hästi hoitud majanduse" illusioonis ja süüdistaksid probleemides hoopis kedagi kolmandat nende tegelike tekitajate asemel. Selle tulem on palju enamat kui lihtsalt õhuvõngutamine.

,,Oskavad teha paremaid valikuid" Naljakoht! Valitakse lihtsalt seda, kes rohkem meie endi maksuraha kulutada lubab, vajadusel ka riigivõlga suurendades. Nursipalu? Kas oled Eesti kaitsevõime tõstmise vastu?
Oleme viimasel ajal vaadanud alt üles Leedu poole, kuid majanduses ei ole midagi kestlikku, kõik on pidevas muutumises ja praegused võitjad võivad olla homsed kaotajad. Siiski on Leedu majanduskasvu taga üks oluline faktor: avatus immigratsioonile. Teadupärast on väheneva rahvastikuga vananevas riigis majanduskasvu ootamine juba meditsiiniliselt võimatu eeldus. Leedus tulid tuhanded kõrgepalgalised Valgevene IT-töötajad riiki juba 2020. aasta Valgevene presidendivalimiste farsi järel. Rääkimata Ukraina sõjapõgenikest, kes tulid kaks aastat hiljem. Kui Leedu sisetarbimine on võtnut lõppeval aastal ühe tipu teise järel, siis võime eeldada, et järgmisel aastal avavad rahakotirauad heldemalt ka Eesti tarbijad, mis aitab jälle majandusel kasvada. Eesti eraisikute ja ettevõtete kogu võlakoormus suhtena SKP-sse on üle kolmandiku võrra kõrgem kui vastav näitaja Lätis ja Leedus. Sestap on kiire ujuva intressimäära tõus mõjutanud meie majandust, seeläbi ka inimeste ostujõudu ning ettevõtete investeerimisjulgust, palju olulisemal määral kui Lätis ja Leedus. Küllap on see üks vähe teadvustamata tõsiasi pidevas Balti majanduste võrdlemise maavõistluses.
Mõjukas Briti ajakiri The Economist valis 2023. aasta "aasta riigiks" tänu läbiviidud majandusreformidele Kreeka, mis tegi läbi rasked reformid ja on tänaseks tulnud välja sügavast (eelarve)kriisist, ning mille majanduskasv oli eelmisel aastal üks Euroopa kiireimaid.
Negatiivsusest ei saa ega tohi iial inspireeruda. Ainult julge pealehakkamise ja optimismiga on ületatavad ka kõige suuremad väljakutsed, aga mitte rikkaks vingumisega.

"Oleme viimasel ajal vaadanud alt üles Leedu poole, kuid majanduses ei ole midagi kestlikku, kõik on pidevas muutumises ja praegused võitjad võivad olla homsed kaotajad. "

Mulle meeldivad sellised inimlikku kadedust põdevad tüübid, kes kõrini s.ta sees olles ikka veel arvavad, et küll nad raisad läbi põlevad ja meie võidame. Siiani oleme languses, seega jah- võitu on, aga s.tavõitu.
Mis immigrantidesse puutub, siis esmalt võiks eesti töötud tööle panna ja siis mõelda, keda veel väljast sisse lasta. Siiani meie tööpuudus igatahes suurt vähenemisnumbrit ei näita.