# Sa tahad ikka kapitalismi korralikult põhja lasta- kui auto kestab probleemivabalt 20-30a, siis
# kuhu jäävad majanduskasv, kasumid jne- kõik need ilusad asjad, millest unistavad riigid ja kapitalistid.

Kas inimkonnal on üldse valikuid pikemas perspektiivis? Kui on, siis millised? :P

Kui vaatan oma autoparki, siis üle pooltel autodel on igapäevaautona kasutades tõenäoliselt pikem perspektiiv/ressurss kui mistahes täna poes pakutaval uuel särtsuautol. Kui seda saab öelda isegi üle poole miljoni sõitnud fossiilauto kohta, siis uute autode puhul saab olla tegu vaid õhu müümisega. Õhk tuleb neist visinal välja varem või hiljem, aga loomulikult pakub kapitalism siis nende asemele mingit muud alternatiivi (st jälle õhku) kui mõni 30a+ vanune auto:))

Aegajalt on tervislik käia zooroopaliidu äärealadel ja väljaspool seda liitu, et mitte jääda uskuma meie tänavail nähtut kui ainuvõimalikku elustandardit. Eesti uute autode kultus on võrreldav rikaste riikide suurlinnadega. Isegi rikaste riikide väiksemates linnades elatakse tagasihoidlikumalt, maapiirkondadest ja meie vaesematest riikidest rääkimata. Raske on uskuda seal taga mingit vandenõud, pigem tehakse lihtsalt praktilisemaid valikuid kui meil, sest neil puudub selline edukultuse sotsiaalne surve.

Esiteks on see zooroopa elanud vabaduses või siis kapitalismi viljastavates tingimustes juba ligi 80a, meie alles 33. Nad on saanud seda kaubaküllust nautida ja uued põlvkonnad ei teagi, mis on/oli defitsiit või sõjajärgne majanduse kasvamine. Meil oli tegelikult veel 20a tagasi autoliising (ja laenud üldse) siiski rohkem rikaste pärusmaa kui keskmist palka saaval inimesel. Niiet meie "autokultuur" on üsna uus ja kui rahval avanes võimalus tutikas pill osta, siis läkski hammas verele ja iga 5a võetakse uuem mudel- palgad nagunii kogu aeg kasvavad. Aga kui liikuda eesti kaugemates maarajoonides, siis tegelikkus ikkagi erineb suurlinna tuledest- vana audi või volks on siiski peamine liikumisvahend.
Näiteks nädalavahetuse raadi autoturg, kui veel eraisikud seal oma autod üles rivistasid, nüüdseks kadunud, aga 2004 sai sealt 93a mondeo ostetud 33 000 krooni eest. Niiet kõigest 20 aastaga on mõndagi muutunud.

Ahjah, ma juba ammu võrdlen seda majanduskasvu 100m jooksuga- lõputult ei ole võimalik seda aega parandada, mingil hetkel tuleb võimete piir ette ja vaevalt, et keegi seda kunagi 5 sek jookseb. Majanduskasv sama- ei ole võimalik ühte asja kogu aeg tõsta, pigem tuleb jääda sellisele (ka kvaliteedi) tasemele, et inimesed saaksid hästi elatud ja rikkus jaguneks ühtlasemalt, mitte ei koonduks kitsa seltskonna kätte.
Aga tänane uudis, et eesti müüb mõned riigifirmad- kahtlane bisnis, sest tuleb järjekordne välismaine onu, kes saab võimaluse meid lüpsma hakata.

Veel üks komm. Huvi pärast jälgin juba pikemat aega osta autooksjoneid ja romude maailmas käib üsna vilgas äri elik taaskasutus. Hinnad, mis makstakse, on mulle küll kohati mõistmatud, aga ju siis ostja ise teab, mida ostma peab. Enim muidugi skoorivad eestlaste klassikud- bemm, volks, audi, teised margid sörgivad jupike maad tagapool. Isegi suht kehvas seisus auto eest võid korraliku nutsu saada kui tootja nimi rahvale peale läheb.

Majanduskasv, milles peitub omakorda käibe- ja kasumikasv...
Rahvaarvu kasv.
Vbla veel mingi kasv.
A ainuke, mis ei kasva, on planeet Maa.
-
Jätkuks tollele V90 Crossile: mootori kapp oli kuskil 450 000 lähedal. Masinat on pidevalt päris heaperemehelikult hooldatud, õigel ajal ja õigesti. Kasutusel oli see mingite mehhaanik-automaatikute brigaadil, kus pagassi oli ehitatud liugpõrand, ilmselgelt mingi tööriistakastide vms jaoks. Nüüdseks on põrand eemaldatud.
Masin liikles terves Skandinaavias.
Oli ka üks poro-laks, kus vahetusse läks terve vasak külg. Pigem oli asi kosmeetiline kui, et midagi oleks väga kõveraks läinud.
Ja loomulikult on masina valge :)

450 on päris hea- paljudes peredes kestaks see auto ca 20a kui uss enne ära ei söö.

Hüüdja hääl kõrbes:
https://www.postimees.ee/7983967/intervjuu-professor-olev-tr
ass-poliitika-ja-raha-mojutavad-rohepooret-kohutavalt-palju

### lisaenergia vajadused kasvavad kiiremini kui taastuva energia tootmise võime

see on tsitaat artiklist
ise me teeme (teie teete) neid vajadusi! Iga krdi ägeda pildi jaux on vaja uus teema kuhugi teha (videoga muidugi) ja kütma peab muidugi elektriga, kuna see on mugav? Kui inimesed natukenegi aduksid seda tarbimishullust, siis oleks jupi maad parem üldpilt.

samast artiklist
EL lõikab enese kõri ja meie koos praeguse valitsusega lõikame Eesti kõri veel agaramalt. Teeme seda sihikindlalt, et olla truud ELile ja rohelisusele, mis seisneb põhiliselt kogu maailmale valetamises. Rohepööret koos maksudega propageeritakse ainult Euroopas ja veidi Kanadas, kuid palju vähem Ameerika Ühendriikides. USAs ei maksta CO2 ehk süsinikdioksiidi [heiteühiku] eest sentigi, siin 85 eurot tonni eest (heitmekvoodi hind on tööstustoodangu languse tõttu Euroopas langenud 54 euroni/tonn – M. M.). See on meeletu.

veel:
Toon näite. On päevi, kus Narvas ei tehta põlevkivist ühtegi kilovatt-tundi elektrit ja kõik ostetakse sisse Soomest – kaabel on täie hooga käigus. Ostame kallilt [elektrit] ja meie oma eksport jääb väheseks. Soomlased saavad kasu, aga meie laseme Narvas töötajad lahti. Nii ei saa see kaua kesta.

kusjuures ükspäev kuskilt meediast käis läbi, et eesti müüb co kvoote. seega on meil neid üle, aga me ei kasuta neid enda odava elektri tootmiseks.

kvootidest:
Kas kliimaeesmärkide sildi all käib siis pelgalt äri?
Muidugi see on äri. Mulle pakuti poolteist aastat tagasi [Kanadas] investeerimisvõimalust. Öeldi, et on haruldane võimalus teenida Euroopa CO2 maksude pealt: ostetakse, kust saab odavalt, ja müüakse edasi, kui need on eriti kallid.
Arutasime asja hiljuti [elektriinsener] Arvi Hamburgiga, kes on Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees, ja ta arvas, et võib-olla 85 protsenti [CO2 maksudest] läheb riigikassasse, aga 10–15 protsendi kandis on kindlasti spekulantide vaheltkasumina ära võetud. Usun, et tema mõte pädeb, sest hind kõigub kogu aeg üles-alla.

Seda videot jagasid fanaatikud, mitte roheenergia vastased.
Kusjuures mu kunagisest elukohast Soomes käis üle 15 aasta tagasi üle selline rahetorm, et kindlustus "ostis" seal kõigilt mu sõpradelt ära kõik nende autod, kasvuhooned, varikatused jne ja veel suht hiljutigi nägi seal liikluses neid mõlkis autosid, millel vahetati ära ainult klaasid. Eelmisel suvel juhtus sama asi uuesti, aga õnneks palju väiksemal alal, sinna jäi sõbra 10ha maasikasaak. Selliste rahetormide puhul pole kunagi küsimust, et kas juhtub, vaid et millal juhtub.

Ma ise ehitasin kõigi oma hobiautode jaoks sellepärast garaazhid-varjualused ja hoian pärast seda õues lageda taeva all ainult selliseid autosid, mille väärtusest on meil kindlustusega sarnane nägemus ja milliseid saab "poest" alati juurde osta. Sellepärast olen investeerinud ka päikesepaneelidesse ainult nii palju (vähe), et olen rahaliselt valmis kandma need kulud, kui ilmataat nendega 1:0 peaks tegema.

https://www.facebook.com/reel/806750967963740

Muudetud 27.03.24 23:20

See jama ka veel kaelas
https://forte.delfi.ee/artikkel/120281283/maa-poorlemise-aeg
lustumises-on-suudi-globaalne-soojenemine

To: fdghfgh
Jah, need spekulandid , kes rajavad põikeseparke ja energijasalvesteid, et siis nende abiga elektrihinna kõikumistest kasu lõigata on halvad. Parem taastame kommunistliku tootmise, mis teadagi tagab kõigile ,,tasuta,, elektri. Aga see, kuidas me selle ,,tasuta,, elektri kinni maksame, ei ole enam oluline, eks ole?

Mikrotootjad keeravad sünki pekki. Selle kompenseerimiseks peab veel mõned miljardid magama panema mitte väga kauakestvatele lahendustele. Päikesepaneeli omamine on enamasti isekus, mitte looduse päästmine, meie maal.

Nädalataguse kommentaari kommenteerimine viitab otseselt vajadusele ära panna- hinges kripeldab haiglane tigedus ja vaja leida see persoon, kelle kallal iriseda. Teiseks kirjutatakse sõna energia ilma j- ita- ilmne harimatuse ilming. Kolmandaks on kommunismi mängutoomine ehe näide võimetusest korralikult argumenteerida.

Mina arvan juba pikemat aega, et igasugune kulutusi tootev või arengut pärrssiv ökomöko tegevus ( CO kaubandus, kütused, põlevkivi sulgemine, kergteed, el autod jne.) tuleks lõpetada üleeuroopaliselt kohe. Kogu energia tuleks panna Putja ohjeldamisele, sest tema tehased tossavad täiega relvi tootes. Sama peaks tegema Euroopa ilma igasugu ökojamata. Muid juhtub see, et helvestele tehakse üks korralik uskumatu rohepööre varsti koos kogu rohelise kamara ümberpööramisega.
Ma olen pigem looduse kui rikka euroopa inimmugavuse poolt, kuid hetkel tuleb keskenduda sellele, et oleks üleüldse midagi rohepäästa hiljem.

Me ei suuda isegi idiootlikku ja totaalselt mõttetut kellakeeramist lõpetada ja sa räägid midagi putja ohjeldamisest. Kogu see täissöönud kari poliitikuid ja ametnikke eksisteerivad vaid nuhtluseks planeedile ja igaveseks piinaks inimkonnale.

To A66 teemasse, kes arvab juba pikemat aega, et igasugune kulutusi tootev või arengut pärrssiv ökomöko tegevus ( CO kaubandus, kütused, põlevkivi sulgemine, kergteed, el autod jne.) tuleks lõpetada üleeuroopaliselt kohe.
Mida krt. sa jahud? Kergliiklusteed asulas aitavad omavalitsustel vähendada taristukulu, sest nende hoolduskulu on kordades väiksem sõidutee kulust. Samuti aitab kergliiklustee olemasolu selle kasutajatel raskel ajal raha kokku hoida. Elektrer on tulevik, meeldigu see sulle, või mitte, Putini nafta mitte. Hobuste juurde, või puu otsa tagasi, ikka enam ju ei läheks!

Ma tean ühte kergliiklusteed aastast 1983. Seal on endiselt originaalasfalt - vähemalt need üksikud tükid, mis seal alles veel on.
Enne kui siin nüüd tümitama hakata, et see ainukene ja pigem erand jne - ei ole. Ühtegi kergliiklusteed pole tehtud sisuliselt kütuseaktsiisist, mida kasutatakse eelarveaukude lappimiseks, mitte sihtotstarbeliselt taristu loomiseks. Taristu loomiseks kasutatakse EU rahasid, mille rauad hakkavad kokku tõmbama. Kergliiklusteed pole väikses asulas vajagi, seal saab jalgrataga 50'ga kooli sõita mööda sõiduteed, autosid ei olegi praktiliselt.
Nõustuda saab lauseosaga "elekter on tulevik" aga nõustuda ei saa idiootse ja demoniseeriva lauseosaga "Putini nafta".
Selle demagoogilise trikiga üritad siin ajupesu teha värskele lugejale, kellel pole veel su trikid selged - nimelt nafta ei pea alati ole Putini käest. Putin sureb ära, nafta jääb.
Kütteõlid ei ole alati nafta produktid, need võivad olla vabalt floristika kõrvalprodukt.
Jällegi, enne kui siin tümitama tulla oma kitsast silmaringist tulenevalt tuleb arvesse võtta, et floristika ei hõlma ainult rapsi kasvatamist või hakkepuitu, on olemas ka vetikad näiteks, kõige lihtamini ja paremini ja kiiremini süsinikku siduv rohelus reaalsuses ehk laske oma tiigil ikkagi rohtuda, mitte ärge kammige seda puhtaks kogu aeg.
Veel enam, kui tulla siin nüüd paugutama uksi, et ma peaks oma 30 sajale V8 maha kandma (ärge muretsege, ta sureb ise vabatahtlikult kunagi), elekter on tulevik, siis jällegi peab minema tagasi sinna demoniseerimise jutu juurde üleval. Nimelt saab nn ökodiislit ja piiritust kasutada vabalt elektrigeneraatorites - teekond, kuhu liiguvad põllutöömasinad ja rekkad. Akupakid on raiskamine, veel suurem raiskamine on nende mõõtmete suurendamine selleks, et nad suudaks kauem ratast ringi ajada. Tulevik on hübriid, pisikene 10 - 40kW mootor tekitamas voolu akupakile ja elektriajamile. See peaks praegu olema juba prioriteet number 1 autotööstuses, mitte taga ajama ühe miljadäri ühte konseptsiooni. Maanteel 90'ga kulgedes on sul jõutarve vb 6kW, voolujoonelisemal masinal 2 - 4. Tõesti mõttetu ju kogu aeg seal sabas 300kW hoida, kuigi noh, autol pole ka kogu aeg 300kW rauas, tal on mootoril pöörded ja vastavalt pööretele ja ... ühesõnaga, kui ei tea, kuidas auto töötab, siis lugege enne kui pasudama hakkate.
Hobuste juurde tagasi minek oleks üks päris hea isegi. Siis saaks need rohelised aru peale mõnda katkulainet, et meil ei ole ikkagi väga halb see elu selle pisikese pahvaka CO ja CO2 keskel.
Äärmiselt idiootne oli maha teha ka A66 öeldut. Senikaua kuni pole välja mõeldud energiatagavara mürskude ja lõhkeaine tootmise jätkamiseks ca aasta jagu peale rahetormi, peab täpselt nii edasi minema nagu A66 ütles.
Selline lillelapselik mõtlemine, et tuleme karikakraga punaarmeelase juurde ja rahu saabub, on kergemeelne, suisa ulmesse kalduv. Või kui kodanik "kokkuhoidja" tahab vibuga neile vastu minna, siis jõudu!
Veel enam, A66 öeldu naeruvääristamine aru saamata, mida ta tegelikult ütles, on järgmine märk sellest, kui puuvillatupsukese sees sa elad. Meie CO2 ja CO jne tekitamine on täielik jama arvestades, et meil ei ole hüdrojõudu, meil pole naftat, meil pole tuult, meil pole päikest, meil pole peale põlevkivi ja fosforiidi mitte midagi ja viimast ei saa isegi millekski muuks kasutada kui väetise tegemiseks, väetise, mis ei plahvata. EU silmakirjalikkus "puhtast maailmast" on hea näide - lihtsalt viidi tööstused Hiina ja saab öelda, et me oleme puhtad. No vot see asi toimib nii, et kui ruumis on 1000 inimest igaüks oma ruutmeetri peal ja keegi kuskil peeretab peale hommikust munavõileiva söömist, siis tunnevad vähemalt sadakond seda haisu, kui mitte kõik seal ruumis. Maakera on ruum ja senikaua kuniks KÕIK RIIGID MAAILMAS ei tule selle asjaga kaasa, polegi midagi teha, ainult hävitada ja võidurelvastuda.
Idanaaber aga lükkab ahju absoluutselt kõik, mis võimalik, peaasi et uus tank välja veereks ja sa siin hurjutad, et A66 räägib jama, tule maa peale tagasi, ausalt ka.

Muudetud 01.04.24 10:54

Kergliiklustee on hea asi ja üle eesti neid tehtud küll ja nähtud ka. Ainus asi, mida ma kergliiklusteedel näinud ei ole, on massiline rahvaränne, kas siis jalgsi või ratastega või muul viisil- tavaliselt jalutab seal emme vankriga, mõni rulluisutaja, üksik rattur, jalakäija jne- seega kergliiklustee ei ole muutunud üldkasutatavks töölkäimise teeks kuigi mõnedel pikkust ka 10+ km. ikka eelistab rahvas autot, sest mugavus ja ajavõit on meile ikka veel olulised. See troll on nagu mingi vana kommunist või jumalakuulutaja- kaagutab järjepidevalt ühel ja samal teemal. Seda, kas elekter on meie tulevik, me täna ei tea ja ei saagi teada enne, kui see tulevik on kohale jõudnud. See, et praegu vorbitakse elektriautosid ja tehakse igasugu trikke, et rahvas neid kasutama hakkaks, ei tähenda seda, et tulevik just sellistele sõidukitele kuulub. Mõttetu mölalõug oma rohelise mögaga.

Kui voolujoonelistel elektriautodel on keskmine tarbimine nii 16+- kWh, siis hübiidi mootor peaks ka seda suutma välja anda. Kiirendamised tuleks ehk aku pealt, aga kes tahaks, et ühel hetkel on kiirenduse osa otsas,

Kiirendad aeglasemalt lihtsalt. Kui ikka eelnev hoiatus sul armatuuris vilgub, et möödasõit varsti võimatu, siis tiksud sabas rahulikult ja hoiad seda vähest kiirenduseressurssi pärisolukorra jaoks, kus seda vaja on, isiklikult ei näe probleemi. Kui poole möödasõidu pealt peaks otsa saama ilma hoiatuseta, siis on tõesti halvasti. Juhiluba tegelt eeldab ajude olemasolu, ei pea auto kõike ära tegema su eest.

Muudetud 01.04.24 18:45

Kui nende paneelide utiliseerimiseks tulevikus (sest nii saab neid kindlasti rohkem hukka kui katustel või aiaga piiratud põldudel) on mõistlik lahendus leitud, siis see on küll igati loogiline koht paneelide jaoks. Samas rahekahjustuste pärast ei pea muretsema, nii ei jää nende alla mitte ruutmeetritki väärtuslikku maad ja elektrit toodetakse seal, kus seda kohe vaja läheb. Tööstuse probleeme ei lahenda, aga küprokikülade energiatarbest võiks katta üsna mõistliku osa.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120282679/fotod-paikesepan
eelid-on-nii-odavad-et-neid-kasutatakse-juba-aiapiiretena

Selle kaubavedude trikiga vist tehaksegi railbaltika majanduslikult tasuvaks, mis muul juhul oleks ilmvõimatu.

Juba artikli alguses tekib küsimus, et kuidas üldse on tehniliselt võimalik hoida ära UUTE linnaliinibusside jm tootmisega kaasnev saaste, rehvidest tulev keskkonnakoormus linnas mikroplasti tõttu jne... jälle ainult loosungid ja numbritega manipuleerimine, et nimetame saastamiseks ainult seda osa saastamisest, mille abil on mugav raha ümber kantida ja sundida vaesemaid riike ostma rikkamates riikides toodetud uusi transpordivahendeid?

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120285039/euroopa-parl
ament-otsustas-lahikumnendite-jooksul-uutele-diiselveokitele
-pea-taielikult-kriipsu-peale-tommata

Oluline teema sellepärast, et need riigid, mis elavad rahulikku elu sõjast kaugemal, näevad rohepööret endiselt olulisemana riigikaitsest ja on huvitatud trahvidega karistama neid riike, mis asukoha tõttu endale sellist luksust lubada ei saa. Lõpuks peame meie oma majanduse arvelt nende võõraste prioriteetide järgi seatud eesmärkide täitmise kinni maksma.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120285839/alar-laneman-rohepoo
re-voib-oodata-paikesepaneel-pommi-vastu-ei-aita

Tsiteerin:

# Me ei suuda kaitsta oma strateegilise tähtsusega meres paiknevat infrastruktuuri, kuna see
# kaitsmine on liiga kallis. Elektriühendused Soomega on katkestustest hakitud /.../ Tegelikult on
# need vahendid olemas. Nad on lihtsalt suunatud hetkeolukorra mõistes selgelt teisejärguliste
# eesmärkide täitmisele. Täna on meie olukord täiesti muutunud. Muutuma peab ka strateegiliste
# eesmärkide tähtsuse järjekord. Ootele tuleb panna kõik, mis otseselt meie julgeolekut ei toeta. Tuleb
# keskenduda olulisele. /.../ Lisame siia kulud riigi ja kohaliku omavalitsuste ametnikele, kes
# samuti ei tegele täna sellega, mis antud hetkel oluline /.../ Rattateede rajamine on oluline, praegusel
# hetkel vajab aga pingutust varjendite, varjekohtade, vee ja energia tarnekindluse arendamine,
# varude loomine. Oluline töösse, ebaoluline ootele /.../ Aeg annab meile omamoodi tänuna
# tarkuse eest uued tänasest tõhusamad lahendused rohepöörde eesmärkide saavutamiseks.

Endiselt hüüdja hääl kõrbes:
https://wallstreetjournal.postimees.ee/8003296/wsj-paastke-k
liima-roheliste-kaest

Rohepesu

# Keskkonnateenused: kõik see materjal suunatakse lõpuks ikka prügipõletuse jaama.

# Ragn-Sells: näiteks biogaasi tootmiseks tuleb biokotid jäätmetest eraldada, sest
# vastasel juhul gaasi tootmise seadmed saaks kilekottide poolt kahjustatud. Samuti ei
# ole võimalik biolagunevasse kilekotti pakendatud jäätmeid komposteerida. Kile eemaldamine
# on seega täiendav protsess, millega kaasneb lisanduv kulu biojäätmete käitlemisse.

# Biolagunevast materjalist kotte ei komposteerita tööstuslikult kusagil Eesti ja
# pole kuulunud, et seda tööstuslikult tehtaks kusagil mujal.

https://forte.delfi.ee/artikkel/120287670/valus-tode-biolagu
nevate-kottide-kohta-eestis-ootab-neid-tuline-saatus-millel-
pole-biolagunemisega-mingit-pistmist

Sommid jällegi on natukene nagu rohepesuvastased kah:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120287743/helsingi-soovib-
keelata-minikorterite-ehitamise-samuti-peab-tulevikus-koigil
-tubadel-aken-olema

Huvitavaid kõlakaid või pagan teab mida lastakse liikvele
https://arvamus.postimees.ee/8007694/ahti-kallikorm-sellise-
ettepaneku-heakskiitmisel-lakkab-auto-sisuliselt-olemast-era
omand
Mida need «täpsed kriteeriumid» endast kujutavad? Näiteks loetakse auto taastamiskõlbmatuks juhul, kui see on lõigatud tükkideks või monteeritud osadeks, kui sõiduk on kokku keevitatud või suletud isolatsioonivahuga või kui see on täielikult põlenud sellisel määral, et mootoriruum või sõitjateruum on hävinud.
Paraku ei lõpe loetelu selliste mõistlike nõuetega: näiteks loetakse auto tehniliselt parandamatuks ka siis, kui «selle parandamine nõuab mootori, käigukasti, kere või raami väljavahetamist, mille tulemusena ei saa seda enam pidada originaalsõidukiks».
Sõiduki võib lugeda tehniliselt parandamatuks ka juhul, kui selle lekkinud kütus või kütuseaur põhjustab tule- või plahvatusohu, kui auto vedelgaasisüsteemist lekkinud gaas põhjustab tule- või plahvatusohu, sõidukist lekkinud töövedelik (kütus, piduriõli, külmumisvastane vedelik, akuhape, jahutusvedelik) põhjustab veereostuse ohu või sõiduki piduri- või roolisüsteemi osad on ülemäära kulunud.
Lisaks võib sõiduki lugeda «majanduslikult parandamatuks» juhul, kui sõiduki «turuväärtus on väiksem kui remonditööde maksumus liidus sõiduki sellise tehnilise seisukorra taastamiseks, mis on piisav tehnoülevaatuse kontrollkaardi saamiseks liikmesriigis, kus sõiduk on enne remonti registreeritud».
Ettepaneku seletuskiri sätestab, et kui «üks tingimustest on täidetud, tehakse konkreetsele sõidukile tehniline hindamine, et otsustada, kas on võimalik taastada sõiduki tehniline seisukord, mis on piisav tehnoülevaatuse kontrollkaardi saamiseks liikmesriigis, kus sõiduk on enne remonti registreeritud».
Kuigi veel pole päris täpselt paigas hindamise mehhanism, võib ettepaneku realiseerudes inimese auto suvalisel hetkel muutuda romusõidukiks: näiteks on moodsad mootorid tänu efektiivsuse ja ökonoomsuse tagaajamisele kohati läinud niivõrd hapraks, et fataalne mootoririke tabab juba ka muus osas väga heas toonuses sõidukeid: ei ole enam sugugi harvad juhtumid, kus uus mootor tuleb tellida autole, millel on vanust alla kümne aasta ja mille läbisõitki veel üleliia suur pole.
Selline saatus ähvardab ka hobimasinaid, sest «soovituslike» romusõiduki kriteeriumide hulka kuulub ka olukord, kus «sõidukile ei ole tehtud nõutavat riiklikku tehnoülevaatust rohkem kui kahe aasta jooksul pärast viimast ettenähtud kuupäeva».

ja samas stiilis edasi. Ühesõnaga "romu"omanikke hakatakse kõvasti tuuseldama.

Tegelikult tekkis küsimus, et kustkohast ametnik teab, et mootor jooksis kotti ja vahetasin ära? Kuskil hakatakse (romula) riiulis seisvate mootorite üle arvet pidama?

Meie seaduste kohaselt võib ükskõik, mis mootori vahele toppida, peaasi, et silla kandevõimet lõhki ei löö.

Mitte ainult:
"7) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate mootorimudelite paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20% ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ette nähtust;"

Ei, see lasti vabaks mõned aastad tagasi. Peaasi et teljekoormust ei ületa, võid vabalt oma 3 bangeri asemele V8 panna ja lähed naerusuuga MNT'sse ümber regama.
Sa lugesid ülesse juhud, kui ei pea seda tegema minema. Vanasti oli sisuliselt igasugune kõrvalekalle tootja ettenähtust, keelatud.

Karm rohereaalsus jõudis ka siiamaile:
https://forte.delfi.ee/artikkel/120288295/ahju-ei-mahu-ja-ma
as-ei-kodune-eestis-on-tekkimas-hiiglaslike-mootmetega-saast
-millega-keegi-esialgu-midagi-peale-ei-oska-hakata-elektritu
ulikute-tiivad

Kui püsti maa sisse kaevata, saab mehhiko-usa piirile korraliku tara. Trumpi unistus.
Kui lapiti üksteie peale laduda ja omavahel kinnitada, saab seinu ehitada ja ilmselt ka sarikaid-ferme jms. Aga võiks ju laba katta näiteks lennukialumiiniumiga- pärast töötled ümber nagu iga teise metalli.

Kerime tagasi seal elektriautode teemas ja vaatame, mis ma hoiatusena ütlesin ja mida labjakas selle peale ütles. Kõik on korras ja kosher ja uudis valetab (lühikokkuvõte)

Kui muidu nende tuulikulabade aastate keskmine jäätmekogus inimeste kohta arvutada, tuleb sõltuvalt plaanitid tuulikute arvust suurusjärk 1kg/inimese kohta/aastas. Mõne ar utuse järgi vähem, mõne järgi rohkem. Äkki isegi 3kg.
Kui palju meie põlevkivi kasutamise jäätmekogus inimese kohta on või kui palju me praegugi veel jäätmeid matame?

Loomulikult on mõistlik püüda jäätmeteket vähendada ja tuulikulabad pole ka tuuleenergia ainus jääde, aga pole mõtet inimesi ka hirmutada, et see midagi nii õudsat on. Pigem on see proportsinaalselt sama palju, kui ühe sääse lisandumine jaaniõhtu lõkke ümber. Ning kui see vähendab rohkem teist jäädet, mida ei saa ümber töödelda, on see pigem positiivne.

Jee.kim. Alles eile oli teade, et Hiiumaa lähistel avastati järjekordne naftareostus. Räägime ikka sellest ka. Mitu looma, lindu hukkub? Tuulikulabad tuleks Taani eeskujul rataste, bussipeatuste jne. varjualusteks taguda. Kuidas seda aga teha põletatud põlevkivi või naftaga? Ehk mõni keenius selgitaks?

Kokkuhoidjale. Noh, juba nõuka-ajal tehti põlevkivituhast nn. narva-plokke. Seda tuhka saab kasutada betoonides-segudes-ehitusplokkides-tellistes, teede-ehituses aluspinnase stabiliseerimiseks, põllumajanduses, täidetakse ammendunud kaevandusi-karjääre, lisatakse nt. polümeeridesse jne.-jne.

Ah, mis sa seletad, tema viskab sulle nina pihta nüüd, et miks need mäed seal siis on ja värki. Tuulikutiibadest mägesid meil pole ju.

Ja veel! Kiviõlis on maailma suurim nn. tehismägi Kiviõli keemiakombinaadi tootmisjäätmetest. Pidin seal linnas ema elukohamuutuse tõttu elama peaaegu 3 aastat. Käisime poistega sealt mäest suuskadega alla laskmas(päris tipust seda teha ei saanud, sest seal oli värske tuhk väljas) ja liug oli oma 300-400 m pikk. Ainult all pidi suure kiiruse pealt 90 kraadisepöörde suutma teha, muidu oleks sooja tõrvakanalisse lennanud. Praegu on sinna aga rajatud vinge ja populaarne mäesuusa ja spordi-vabaajakeskus.

Kokkuhoidja, arva ära, milleks neid naftasaadusi vaja läheb?
Eriline naljamees :D

Jee.kim- Ilma elektita ei oleks sinul naftat ka. Seega viik. Põlevkivi -ja autokortnast väljuvaid heitmeid ei saa täna mitte kuidagi taaskasutada. Tuulikulaba siiski saad, nagu minu postitatud pildid tõestavad. Meie ilma põlevkivita ei saa, aga mida vähem me fossiilset saasta põletame, seda parem meie kliimale, seega ka meile endile. Tuulepargid on selles tõhusad abimehed.

Püha Jeebus!
Ja elektriauto liikumiseks vajalikku elektrit annab taaskasutada?

Kui sa arvad, et elektri tootmine nafta tootmiseks, et seda autos kadudega põletada, on rohelisem, siis las ta nii olla, aga palun ära suru teistele oma fossiilset rohehullust peale.

Hea Kuidas hoida igal aastal kokku, palun vasta ühele küsimusele:
kas Sinu jaoks on vastuvõetav, kui seinast saab voolu ainult päikeselisel päeval või tuulise ilmaga? Ning kui emba-kumba ei ole, siis saad vooluta hakkama. Ka veebruarikuisel külmal nädalal?

Mina saaks.

Muudetud 27.04.24 21:03

2020. aastal moodustasid põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tekkinud jäätmed kokku enamiku ehk 67 protsenti kõigist tekkinud jäätmetest – 11,3 miljonit tonni. Seni pole suudetud seda millekski mõistlikuks veel suures mahus kasutada.
Nimetada selle taustal eluea lõppu jõudnud tuulikutiibasid "hiiglaslike mõõtmetega saastaks" on viisakalt öeldes lihtsalt kohatu.

Kõik, mis peale põlevkivi alles jääb, on seesama loodus- paekivi ja muu kraam, mis ahjus ei põle. Seega aja auku tagasi ja korras. Tuuliku tegemisel on samuti kulutatud fossiilenergiat, lisaks labade materjal, mis ei idane ega mädane. Labade kogus võib tõesti olla mikroskoopoline põlevkivisse arvestatult, aga me ei vaja nii palju jalgrataste varjualuseid, seega saast, millega halligi teha ei ole.

Tuuliku lubadest tehakse täna vähe kasulikku, mis ei tähenda et neist ei oleks võimalik halligi teha või et see ei muutu ajas
https://digi.geenius.ee/blogi/teadus-ja-tulevik/teadlased-av
astasid-imevaigu-mis-voib-vanad-tuulikulabad-su-kommikaussi-
tuua/

Endiselt. Tuhast tehakse kõvasti ehitusmaterjale. Eesti on lihtsalt korrumpeerunud nolk selle koha pealt, kes pole.oma tehast käima pannud ega lase teistel ka seda teha. Paar generatsiooni veel, siis äkki suudetakse see tuhamägi ka erinevate plokkide kujul väljamaale lagedaks platsiks maha müüa. Tegu väga puhta algmaterjaliga siiski erinevalt epoksiidist, mis on peaaegu kõigekindel. Pole isegi vanakooli epoksiid ehk vaigutatud ja siis kivistunud puit.

1000 Topi-Sootsi pargis kasutatava suurusega tuulikut tekitaks kokku 1000x3x15 tonni= 45 000 tonni labade jäätmeid 20-30 aasta jooksul ehk alla 2000 tonni aastas
Keskmiselt miljon tonni ehk 500x rohkem tekib poolkoksi aastas: ohtlik jääde, mille taaskasutus sisuliselt puudub ja ladestamistasu 2,98 eurot/tonn ehk 90% soodsam kui tava- ja üldjäätmetel. Aga muretseme tulevaste tuulikulabade pärast? Hetkeseisuga puuduvad katsetustega kindlaks tehtud andmed poolkoksi mõjust inimeste tervise, kantserogeensuse, mutageensuse ja teratogeensuse kohta. Poolkoks kuulub ohtlike jäätmete hulka, kuid see lähtub Euroopa Liidu direktiividest, kus põlevkiviga seotud jäätmed puuduvad loetelus. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2009. aasta uuring käsitles poolkoksi toksilisust vee-elustikule. Selles leiti, et värske poolkoks avaldab kahjulikku toimet, mis on piisav tingimus, et määrata poolkoksi ohtlike jäätmete hulka.
Tuhamägede taaskasutamine on tervitatav ja kasulik, põlevkivituhka kasutatakse Eestis ka näiteks plasti tootmisel, kuid see ei muuda olematuks fakti, et põlevkivi tekitab taastuvenergijast rohkem jäätmeid ja selle kasutamise jalajälg on suurem nii kaevandamisel, kui ka põletamisel.

Samal ajal mujal maailmas:
https://9gag.com/gag/axyN6rW?utm_source=copy_link&utm_me
dium=post_share

Muudetud 03.05.24 13:53

Huvitav, kui eesti kliimaminister püüaks neile selgeks teha, et prügi tuleb sorteerida vähemalt viite konteinerisse, siis mis vastuse ta saaks?

Absurdne ja samas ka arusaadav olukord. Enda paneelide toodetu tarvitan kõik ise ära, aga kui tekiks sellised moodsad rohepesuprobleemid, siis tuleks vist tõesti osta omale mõned paarikilovatised soojapuhurid ja need sooja ilmaga õue päikese kätte puhuma panna, et mitte enda toodetavale elektrile peale maksta... ei kujuta praegu ettegi, milline voolutarbija on kW kohta kõige odavam osta:))

Kui praegu loeb programmijupp börsihindu selleks, et ajastada pesumasinad ja boilerid odavatele tundidele, siis tuleb samal viisil hakata ajastama ka automaagilist soojapuhurite sisselülitamist miinushindade korral, et soodsamalt hakkama saada. Siiski väga ajuvaba, milliste lollustega tuleb tänapäeval tegeleda...

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120290148/uhed-roomustavad
-teised-mitte-paikesepaneelide-omanikud-pidid-vorku-muudava-
elektri-eest-peale-maksma

/tsitaadi algus/
Kolmapäeval oli elektri hind börsil miinuses koguni seitsmel tunnil (keskmiselt -2,42 eurot megavattunni kohta). Kui tavaline kodutarbija saab sellistel hetkedel rõõmustada, siis päikesepaneelide omanikele see meeltmööda ei ole. Nemad peavad sellistel hetkedel elektrit võrku müües hoopis peale maksma. „Kuidas me jõudsime olukoda, et inimesed, kes panid päikesepaneelid, peavad need päikese paistel välja lülitama, et mitte peale maksta?“ esitas küsimuse üks päikesepaneelide omanikest.

Enefiti päikeseenergia ja salvestuslahenduste teenusejuht Mikk Tootsi tõdeb, et miinushind ei võrdu elektriturul nulliga. „Nagu ka miinushinnaga elektri tarbimise eest makstakse tarbijale elektri tarbimise eest peale, nii tuleb ka miinushinnaga elektrit võrku müües sellele ise peale maksta,“ kinnitas ta.
/tsitaadi lõpp/

See toimib ainult kriitilise massi saavutamiseni. Kui kõik nii teeks, siis lendab börsi hind kohe lakke.
Iseenesest tekib ilus kapitalis kohas, kus tegelt peaks kommunism suuremal määral olema.
Olukord: elekter kallis, sest tarbijaid palju, lükkan akupakid tühjaks võrku ja saan hea nutsu. Odaval ajal salvestan.
Kui nüüd KÕIK nii teeks, kes siis tarbib üldse?
Kogu see börsimajandus on prsest sündinud idiootsus. Elektrivõrk on elutãhtis asi ja see peab olema stabiilne. Börs ei soosi stabiilsust.

Teeme nii, et mees, kes midagi ise misiganes börsil ei investeeri, ei tea mitte midagi mitte ühestki börsist, hoiab oma suu kinni.

Hea Raul Jaak Ervin Üks Jalgvärav, palun näita kasvõi ÜHTE tunnust, mille alusel NordSpot Pooli võiks börsiks nimetada...

https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%B6rs

vastab igati klassikalisele börsi (börs ei = ainult aktsiabörs) definitsioonile. On kaup, mille hind kujuneb pakkumise ja nõudluse vahekorras. Sisuliselt sõlmitakse elektribörsil järgmiseks päevaks futuurleping, mis annab pakkujale kindluse, et ta saab lepingus kokkulepitud ajal müüa kindla koguse toodangut varem kindlaks määratud hinnaga.

osta saab see, kellel on raha, müüa saab see, kellel on see kaup olemas, mida müüa. See teema on 100x läbi leierdatud, miks loogika on selline nagu on, millised manipulatsioonid on esinenud, mis on selleks tehtud.

See viide ei kehti elektri"börsi" kohta.

Ole hea ja kirjelda, kuidas v6sa saab ülehomme müüa kolm pange elektrit ja laupäeva lõuna paiku osta tagasi kaks pange.

Mida v6sa peab tegema, et börsile pääseda?

V6sa, muide, juba teab, et Eesti Vabariigi kodanikuna ta ei pääse börsile kuidagi ligi. Elektri peab ikka ostma kohalikult jaekaupmehelt.

Neli kaupmeest müüvad elektrit 10€ 1000 ämbritäit, aga turul on vajadus 1001 ämbrit ja siis tulebki see viies ning müüb 1000 euriga ühte ämbrit ja kohe müüvad ka eelmised neli sama hinnaga. Ja need neli saavad tänu viiendale megakasumi. Homme on vajadus 999 ämbrit ja need neli saavad kenasti oma ämbrid müüdud kõigest 10 euriga ja see viies imegu lutti, sest homme teda keegi ei vaja.
Selline põnev börs.

Sellesama viimase pakkuja järgi hinnakujunduse üle on lokku löödud juba mitu aastat, kasu siiani ümmargune null. Miski on mäda seal, see on õige.

Muudetud 06.05.24 16:20

Ei pannud seda särtsuautoteemasse, kuna teema ise pole särtsuautodest, aga faktid räägivad siin enda eest ise. Millest aga ei räägita - seisev auto ei saasta. Vähesõitev auto saastab vähe. Rohkem sõitev rohkem, sest saastavad ka rehvid, hooldused, rääkimata auto valmistamisest.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120292314/veiko-vark-eestlane-
eelistab-koige-kiuste-sisepolemismootorit-kas-sinna-me-rohep
oore-lahebki

Tsiteerin (mitte, et ma sama seisukohta jagaks või sellisele lihtsustamisele alla tahaks kirjutada):
///Autoomanike jaoks, kellel koguneb pidevalt palju kilomeetreid, pole siiani alternatiivi ökonoomsele diiselmootoriga autole - eriti sellisele, mis sõidab keskkonnasõbraliku taastuvtoormest kütusega.///

Muudetud 12.05.24 23:15

See paneelid ja elektriautod on lihtsalt kellelegi kasulik uus äri!

Teadlane kirjutanud mõnusa irooniaga rohepesust. Ootan jätkulugu, sest ma juba tean, millest see tuleb;) Sisepõlemismootoritest soojuse kinnipüüdmine/muundamine pole midagi ulmelist, sama tehakse juba mõnda aega ka elumajade reovee ja ventilatsiooniõhuga.

Tsiteerin sellest mõned paremad palad.
https://arvamus.postimees.ee/8020304/ago-samoson-kavalam-on-
kogu-elektrijaamale-rattad-alla-panna

///Hollandi ja Norra statistika näitab, et elektriautod on liikluses 20 protsenti ohtlikumad, Teslad isegi 50 protsenti. Kui laseme huvigrupid poliitikat kujundama, kipuvad suurprojektid lappama. Nörritavas nimekirjas on Vene majandusblokaad, rohepööre, Rail Baltic, riigi kaitsevõime, elektrivõrk, tervishoid. Meie (energia)julgeoleku propagandas on palju tähelepanu pälvinud vesinik, tuum, tuul ja päike. Mitmed teised tegijad on teenimatult tagaplaanil, nende hulgas kõige tavalisem sisepõlemismootor.
/.../
Eesti aastane elektritarve on umbes 10 miljonit MWh. Samapalju impordivad vedelkütused, millest eratransport kasutab umbes kolmveerandi. Arvestades sõiduatuto kasuteguriks koos meie kliimas vajaliku soojendamisega kaks kolmandikku, suurendaksid nad Eesti elektritarbimist umbes poole võrra, kui minna kaasa sisepõlemismootorite tühistamise direktiiviga. See 50-protsendiline elektrivajaduse kasv peab olema tagatud ka vastava liinivõrguga, mis juba praegu on üle koormatud nii talviste tormide kui ka suvise päikesega.
/.../
Liitium- (ja ka uuemate naatrium-)akude lühis võib tekkida vähimastki deformatsioonist või temperatuurirežiimi veast. Tagajärjena eraldub palju soojust, autokere temperatuur võib tõusta 400 kraadini ja seda protsessi ei summuta tavalised tulekustutid, vesi ega muu hapniku isoleerimine. Tuletame meelde, kuidas kaks aastat tagasi viis sõrmejämedune aku Atlandi põhja 200-meetrise laeva.
/.../
Eesti keskmine tarbitav võimsus on umbes neli Auvere elektrijaama. See jaam maksis 600 miljonit, mis teeb ühe W hinnaks kaks eurot. Samas automootori võimsusühik on investeeringuna vaevalt 20 senti, ehk suurusjärk vähem, romulas isegi kaks suurusjärku. Aga tuumajaama vati eest küsitakse lausa 10 eurot, ja seda ilma toetava struktuurita.
/.../
Majade kalliteks ja hallitavateks kilekottideks ümberehitamise ehk roherenoveerimise asemel võiks pigem panna raha automootorite jahutussärgi ja generaatori ühendamisse majade kütte- ja elektrivõrguga. Napilt paar tundi «sõitu» katab kogu ööpäevase energiavajaduse, see süsteem on paindlik reageerima kõigile börsihälvetele.///

Õhk läks puhtamaks, mis tekitas uued probleemid:)

https://teadus.postimees.ee/8019886/vaikse-ookeani-kuumale-m
ullile-on-leitud-pohjus

https://teadus.postimees.ee/8021078/new-scientist-euroopa-su
ved-saavad-olema-kuumemad-kui-arvati-ning-selle-pohjus-on-ul
latav

///Aerosoolid on väikesed õhus hõljuvad osakesed, mis peegeldavad päikesevalgust tagasi kosmosesse, aidates hoida meie atmosfääri jahedamana. Kui aerosoolide hulk väheneb, on Vaikne ookean rohkem avatud päikesesoojusele, mis koos inimtekkelise globaalse soojenemisega suurendab ookeani temperatuuri./.../Lisaks aerosoolide otsese kiirguse mõjule arvatakse, et aerosoolide vähenemine on põhjustanud ahelreaktsiooni, mis on muutnud ilmamudeleid. See on vähendanud tuulte kiirust Vaikse ookeani teatud piirkondade kohal, muutes ookeanilaigud veelgi kuumemaks.///

Põnev. Samas geoloogid ütlevad, et tuuled ei jää kunagi vaiki ega hoovused seisma ega hakka isegi tagurpidi käima, sest maakera pöörleb endiselt samas suunas. Kuigi jah, magneetiline poolus ju nihkub siiski ja ega maastik kah samasuguseks jää.

https://www.err.ee/1609346871/elektri-vorku-muumiseks-ei-tas
u-enam-paikesepaneele-kodule-panna
Nüüd on avalikult ka see välja öeldud.

Ilmselt sellepärast võrgutasud meil nii üles upitatigi, et olid ette näha odava elektri ajad ning tarbid küll miinushinna ajal, aga võrgutasu on muutumatu nagu aamen kirikus.

Sattusin sellise huvitava filmi otsa (not sure kas see link on juba siit läbi käinud). Seadetes võimalik lisada eestikeelsed subiitrid ja kvaliteet 4K.


https://youtu.be/zmfRG8-RHEI?si=_9caiwsuXT1DwdtK

Rohepesuinvesteeringud ei tasu end ära, kui aegajalt on tänu tuulikutele-paneelidele juba praegu elektrihinnad miinusmärgiga:) Huvitav, kuidas on tuumajaamade tasuvusega, mida alles hakatakse ehitama ja mille puhul praktika näitab, et lõpphind tuleb nagunii kordades suurem planeeritust?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120303476/euroopa-suurim-t
aastuvenergia-arendaja-tombab-pidurit-turuolukord-on-muutunu
d

Pilt seotud lihtsalt rohepesuga: Private Jets Departing Arizona After the Super Bowl

https://x.com/animal_front/status/1707542861032329420

Linnud ja tuulikud. Eespool minu poolt kirjeldatud, mis nahkhiirtega juhtub.

Mh... Antud link juhatab tühjusesse: "Hmm...this page doesn’t exist. Try searching for something else"

Maha võetud neh, ju siis oli liiga julm loomajulmuse video. Igatahes tibi jalutab murtud tiibade ja kaeltega lindudega, mida ta tuulikute alt kokku korjanud on, suurte lindudega nagu haned jne.

Hobiteadlastel on üks arvamus, aga päris teadlased arvavad, et rohepööret ei peaks tegema elurikkuse arvelt;) Seal artikli lõpus pakuvad ka konkreetseid lahendusi, millele kasumit maksimeerida üritavad omanikud-rahastajad mõistagi vilistavad, sest nende eesmärgiks pole ju rohepööre.

https://teadus.postimees.ee/8049685/paikeseparkide-pimedam-p
ale

Ühtlasi tuuakse seal välja ka uuring, mille järgi jälle linnainimesed teavad paremini, kuidas maal elama peaks. Lisaks toob ka endine taristuminister (Aas) välja selle, et paneelimajandus ei tooda energiat siis, kui sellest kõige suurem puudus on (tekitab üleküllust täiesti valel ajal, mis viib elektrihinna miinusesse, aga saab oma kasumi tarbijate käest ikkagi taastuvenergiatasude kaudu:).

Teine tore asi, mis viimasel ajal korduvalt silma torganud, et tuumajaamade, tuuleparkide ja päikeseparkide puhul võrreldakse nominaalvõimsusi, aga tegelikult moodustab tuulepargi tootlus nominaalvõimsusest vaid 30–50 protsenti ja päikesepargil jääb see pigem kuhugi kuue-seitsme protsendi juurde (numbrid võetud artiklist). Aga nagu ikka, igal lobistil on oma agenda, mida nad fakte moonutades või valikuliselt esitades ajupesuks kasutavad ja mitte keegi ei jõua ka ajakirjanduses neid pooltõdesid vaidlustada ega ümber lükata, sest lobistamist on nii palju rohkem sõltumatute hinnangutega võrreldes. Selle varjus ongi riigil mugav tegeleda rohepesuga:)

Tasuta artikkel, milles on kolm kahe minuti pikkust videot (visualiseeritud muutused ühe aasta lõikes). Vaadake ja mõelge kaasa. Ma pidin päris mitu korda neid kõiki vaatama, et panna nähtu õigesse konteksti ja märgata nüansse. Sealt tuleb hästi välja kasee, mis on pööre ja mis on pesu;)

https://teadus.postimees.ee/8032894/kolm-silmiavavat-videot-
nii-levivad-kasvuhoonegaasid-maal

#
/.../
Eesti aastane elektritarve on umbes 10 miljonit MWh. Samapalju impordivad vedelkütused, millest eratransport kasutab umbes kolmveerandi. Arvestades sõiduatuto kasuteguriks koos meie kliimas vajaliku soojendamisega kaks kolmandikku, suurendaksid nad Eesti elektritarbimist umbes poole võrra, kui minna kaasa sisepõlemismootorite tühistamise direktiiviga. See 50-protsendiline elektrivajaduse kasv peab olema tagatud ka vastava liinivõrguga, mis juba praegu on üle koormatud nii talviste tormide kui ka suvise päikesega.
#
Vigane rehkendus - aastaringselt ei lähe sisepõlemismootori jääksoojus sellises mahus salongisoojenduseks ja kasutegur on liiga optimistlik.
Ma olen siin foorumis ise teinud rehkenduse, et kõigi sõiduautode asendamiseks elektrikatega läheks aastas vaja 1 TWh lisaelektrit (ehk artiklimehe totakas ühik miljon̈ MWh).
V-olla on minu rehkendus liigoptimistlik, kuid üle 2 see ei tule ja hetkeliselt ei rakendu ning hajustootmine kasvab niigi kordi kiiremini kui elektriautosid lisanduda saab (neid ei suudeta lihtsalt nii kiiresti toota).

¤¤¤aastaringselt ei lähe sisepõlemismootori jääksoojus sellises mahus salongisoojenduseks ja kasutegur on liiga optimistlik¤¤¤

Kõlab loogiliselt. Rõhk just sõnal "aastaringselt".
Põhja pool elavad sõbrad väidavad, et seal on isegi õhksoojuspump mittevajalik lisa, sest suvel pole vaja ja talvel pole kasu (kasutegur liiga madal=praktikas ebapiisav).

Eelmise nädala probleem Soomes: sõbral vaja kiiresti alla 3t käru riigi ühest otsast teise vedada, aga enda autol lendas just hammasrihm. Varem oli seal paljudel "maakatel" (jutumärkides) ka peres üks tänavalegaalne maastur, aga nüüd on kogu tema sõprusringkond loobunud sellistest autodest - kõigil on elektriautod või veokonksuta "ostukorvid" igapäevasõitude jaoks, teiseks autoks pisike mahtur... Kui vaja midagi vedada, siis võetakse rendist, aga loomulikult sel hetkel, kui vaja, polnud kusagilt võtta. Sellepärast küsiski minu käest. Tegi natuke nalja, nagu minu tutvusringkond seal piirkonnas peaks tema omast suurem olema, aga ei saanud ka mina aidata, sest ühel maastur parasjagu remondis, teine perega reisil, kolmandal marjatalus 20h tööpäevad, neljandal ÜV lõppenud ja plaanis mitte enne talve uut teha (pole suverehvegi), viies sõber oma maasturi (ja oma haagisega) parasjagu teises Soome otsas üritusel jne. Ainus võimalus oli maksta lõpuks transpordiettevõttele käru vedamise eest, mis pole 900km puhul mitte väike summa. Poleks uskunud, et kunagi selline probleem tekib nii, et seda polegi võimalik "autohoolikute" ringkonna sees lahendada ja vedu kusagilt väljastpoolt tuleb tellida.

Eelmise jutu tasakaalustamiseks ka üks positiivne näide. Enam ei saa öelda, et pole võimalik, sest nüüd on esimene kord see siiski ära tehtud:
https://teadus.postimees.ee/8057695/esimest-korda-maailmas-s
artsuautode-parv-aitas-uleval-pidada-voolu-kaotanud-elektriv
orku

Kuna teema ise pole särtsuautodest, vaid pigem rohepesust, lisan mõne pildi propaganda teemal. Selle peale tasub mõelda, miks ja mida meedias võimendatakse;) Viimane pilt on tuuliku alus, youtubest leiab palju timelapse-videosid protsessi algusest lõpuni.

"võib vähendada elektriarveid ja aidata sulgeda kivisöe- ja gaasijaamad kiiremini"

Kergelt energiajäävusseadusevastane aga jutuks hea küll.

Inimlik lollus ja rahaahnus- nende kahe kombo on peamine jamade põhjus.

#...Põhja pool elavad sõbrad väidavad, et seal on isegi õhksoojuspump mittevajalik lisa, sest suvel pole vaja ja talvel pole kasu (kasutegur liiga madal=praktikas ebapiisav). ...#
See soojuspumba teema on kummaline, et seda peab eraldi tellima, sest konditsioneer on muidu standardvarustuses ja elamumajanduses on need kaks aparaati praktikas üks ja seesama. Ja kui juhtud selle omale majja lihtsalt konditsioneeriks panema jahutuseks , saad ikka linnaametnikud kraesse, kes nõuavad "küttesüsteemi muutuse" jaoks paberimajanduse tegemist + ähvardavad trahviga...

eespoolt:
#...ja kütma peab muidugi elektriga, kuna see on mugav? ..#
mina kütan elektriga, sest see on odav...

tõsi küll.. seoses elektri odavnemisega viimasel ajal jääb viimastel aastatel järjest vähem raha kütteperioodi lõpus üle...
Aga paneelid on toonud tagasi raha, mis nad maksid, või teistpidi vaadates - paneelid on teeninud juba ühe elektriauto ostuhinna. Ja see säästab nüüd igapäevaselt naftaproduktide ostmata jätmise pealt. Teine elektriauto on soetatud esialgu omavahenditest...
Ma olen siin foorumis varem korduvalt rõhutanud, et tuleb teha majanduslikult kasulikke valikuid - meie oma tegevuse globaalne mõju on suurusjärk või kaks väiksem, kui meie hääle mõju . Seega maailma saame me mõjutada oma häÄlega .

Ühe rohelise kriitika uue seaduse osas. Tsiteeritud lõik illustreerib pigem suhtumist, artikkel on ikkagi detailsem.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120312874/evelyn-sepp-kliimaki
ndla-majanduse-seadus-on-uks-suur-pettus

¤¤¤Eelnõu reguleerimisobjektiks ei ole meid ümbritsev loodus- ega tehiskeskkond, ilma milleta ei ole elu planeedil Maa enam jätkusuutlik, vaid lihtsalt üks suvaline mõõdik süsinikuheitme näol/.../Rohelised mõistagi võtavad aega ja kasutavad kooskõlastamiseks antud 30 päeva ära, aga ma tõesti ei tea, kuidas selle eelnõuga oleks üldse võimalik edasi minna.¤¤¤

Teine lugu pole midagi uut, aga kuna ei puuduta autosid, ei pannud seda ka särtsuautode teemasse. Puudutab pigem kõiki särtsu toel liikuvaid aparaate.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120312779/haademeeste-vall
as-suttis-elektrijalgratta-aku-plahvatusest-polema-hobusetal
l

¤¤¤jalgratta täis laetud aku elemendid plahvatasid järgemööda ning ülikuumad süütamisvõimelised elemendid lendasid mööda hoonet laiali. Tuli levis olmeruumidest tallideni ning kahjustada sai ka maneeži osa/.../Miks aku plahvatas, seda me teada ei saa, kuid akude süttimisel on põleng alati väga intensiivne ja suure leegiga ning seda ise kustutada on praktiliselt võimatu. Ainuke meede sellisel puhul on põlev aku visata hoonest välja. Antud sündmusel oli aga põleng liiga intensiivne ja inimesele ka ohtlik. Erinevate elektrisõidukite põlengud on üsna sagedased.¤¤¤

Kolmas artikkel on siin puhtalt ajaloo säilitamise huvides, mis juhtub siis, kui "kogu linn" ära asfalteerida. Kohe veider vaadata samades kohtades uppunud autosid ning jugasid-kärestikke, kus alles mõne nädala eest sõidetud-jalutatud sai.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120312671/videod-ja-fotod-
viadukti-all-on-autod-ara-uppunud-tartus-sadas-metsikult-vih
ma-esineb-uleujutusi

Täna rääkisin meie peaelektrikuga ja tüüp kurtis, et talle maja kõrvale lükati ka päiksepark püsti. Müra tuleb sealt mehiselt sisse vooluringi, enamjaolt just päevasel ajal, sest siis on tootmine aga nõudlust pole ja sisuliselt tekib nn must elekter, mis tuleb lihtsalt maha suunata. See jama aga kahjuks ainult suureneb, mida rohkem mikrotootjaid juurde tekib. Keegi muidugi juttu ei kuula, lapsed peavad ikka õppima selgeks, et hõõguv süsi kõrvetab, seda ise tõstes ja vanni saab ka ära uppuda, kui liiga kaua vee all olla. Siinsed rohepromojad on kõik lapsed antud kontekstis.

Muudetud 07.08.24 12:54

Toon siia veel ühe tasuta artikli rohepesust, kuidas maailma suurimad majandused tegelevad "planeedi päästmise" (metaan) asemel puhtalt indulgentside müügiga (CO2), likvideerides pelletite jms kujul üliolulist metaanipuhvrit.
https://teadus.postimees.ee/8066698/sentsatsioon-metsades-on
-kahe-silma-vahele-jaanud-midagi-vaga-olulist

Parafraseerin lühendatult Jaan Martinsoni olümpiablogist paar mõtet:

¤¤¤Kui paljudel mängudel on rajatud olümpiapark, kus toimus suurem osa võistlustest ning olümpiaküla asus sealsamas lähedal, siis võisid sportlased tõesti piltlikult öeldes tõuksidega starti saabuda. Pariisis on võistluspaigad pillutud üle hiigelsuure linna, kuhu sõidab buss kümneid minuteid, paisates õhu saastet.
/.../
Olümpiakülas otsustati loobuda konditsioneeridest, et olla loodussõbralikum. Tulemus: selleks, et elada inimlikes tingimustes, võtsid olümpiakoondised kaasa oma portatiivsed kliimaseadmed. Esmalt tuli need osta ja hiljem prügimäele saata.
/.../
Voodid ja madratsid on olümpiakülas valmistatud papist ja kes teab millest ehk taaskasutavast materjalist. Jäigad magamispinnad tekitavad sportlastele vaegusi ja vigastusi, mille ravimiseks läheb arstidel ja füsioterapeutidel tunde tööd. Sellepärast elab suur osa sportlasi hotellides väljaspool olümpiaküla ja olümpiakülas seisavadki paljud ruumid tühjana.
/.../
Olümpiaküla kokad otsustasid olla kliimasõbralikud ning pakkuda võimalikult palju taimset toitu. Kord polnud saada kana, siis muna, siis liha. Sportlased olid hädas ning nende kokkuvõttev sõnum kõlas: ma kulutan päevas 5000-6000 kalorit ja pean selle tagasi sööma, aga liha pole, on vaid kapsas. Paljud koondised võtsid kaasa oma kokad ja toiduained, et atleedid saaksid seda, mida neil vaja.¤¤¤

vähemalt milleski oleme me esikohal.

https://www.jagranjosh.com/general-knowledge/amp/top-10-clea
nest-countries-in-the-world-1720008739-1

Et siis lükkame paneelid päeval välja ja öösel sisse. Väga paduroheline. Verelastel on selle kohta ütlus: докатились...
https://www.err.ee/1609435756/hollandi-provints-maksab-paike
sepaneelide-valjalulitamise-eest-peale

Ah, mis sa lorad, ma olen seda siin ja mujal korrutanud kõrini aga kõik ütlevad, et probleemi pole olemas, no va V6sa ja veel mõni tagurlik dinosaurus.

Mõtlen, et kas kõik asjassepuutuvad isikud (energeetikud ja muu selline seltskond) on nii lollid, et ei osanud seda ette näha või lihtsalt olid poliitilised ja raha omavad jõud nii vägevad, et sunniti peale kogu maakera panelifitseerimine. Pigem see viimane, sest selles rohelises energeetikas liigub ikka ülimalt palju pappi ja kes siis ei taha rahajões mõnuleda.

Poliitik energeetikut ei kuula, neil on eesmärgid, mida füüsika ja loogika ei tohi takistada nagu naisigi ja nende käekotisisu. Kui mälu ei peta, siis elektrivõrk suudab taluda ca 15% kõikumist ilma et midagi kehvasti läheks, suur hulk mikrotootjaid aga on viinud olukorra selleni, et isegi kompensaatoritest hakkab väheks jääma sealkandis, meie kandis on veel kõik ok kahel põhjusel, tootjaid on veel endiselt vähe elik kriitilist massi pole ületatud ja teiseks on meil ka venemaa võrk meid kompenseerimas.
Ei päästa ka meid mitte kuidagi näiteks Paldiskisse rajatav veehoidla, sest kogu riigist tulevat voolu tinglikult öeldes ühte mootorisse, mis seda järve täis pumpama hakkaks, ei mahu. Endiselt on pääseteeks kui kõik inverterid omavahel suhtlevad ja kõik akupangad omavahel suhtelvad ehk siis elektrivõrk IoT peale rajada, mis samas tekitab turvariski nende patsiga poiste suunas, keda karvase käe ja jämeda kuldketiga mehed käsutavad. Utoopias asi toimib, reaalsuses, kuniks pole paika pandud, et kõik elektriseadmed omavahel suhtlema hakkavad samas keeles nagu arvutid tänapäeval juba omavahel teevad, ei toimi see asi, visaku siin need rohepöörased sulle neid Austraalia jne katastroofi näiteid kui palju tahes. Jäetakse arvestamata, et sel hetkel on KATKESTUS suurest võrgust ja asi toimib sisuliselt off-grid maja/külana ja inimestel on suuremaid muresid tollel hetkel, kui mobla või auto laadimine.

Kas siuke asi on võimalik vaid riigiettevõttes...? Sest noh, et kas äpi uuendamiseks on vaja "vana" äpp pausile panna ning a'la poe uksele silt "sanitaarpäev"? Kas nii ei saama, et teed uuenduse paralleel keskkonnas ära ning siis lased uuenduse avalikuks? Kõneaineks Enefiti äpp (algselt Eesti Energia nime kandnud), vt pilti.

Tegin küll nähtavaks, aga teema kui sellisega pole itimeeste pädevuse puudujääkidega erilist seost.

Oleneb. On olukordi, kus paralleel ei ole võimalik, split-brain on liiga lihtne tekkima (ühe asja teadmised lähevad teisest eest minema) ja pärast on õige millisekundi peale kahe asja kokku kleepimine riskirohke ja tüütu ja kõik muud negatiivsed sõnad.
Eelistatum viis on panna pausile, teha koopia, uuendada koopia ja siis käima lükata ja kui selgub, et kõik pekkis, panna uus kinni ja vana uuesti käima kuniks uuritakee, miks uuendus ebaõnnestus.
Ideaalmaailmas. Hiinlased teevad pohhuilt uuenduse ja kui pekki läheb, siis nutavad minu või mõne teise teadja õlal.
Hindud teevad täpselt tabeli järgi. Kui tekib olukord, mida pole tabelis, siis alustavad otsast peale ja nii tsüklis umbes 5 korda vähemalt kus mul kopa ette viskab, sest kõht on tühi juba viimased 12h ja tahaks koju steiki praadima minna. Võtad neil lihtsalt ligipääsu ära ja "aitad" katkise koha pealt edasi ja siis läheb juba tabeli järgi lõpuni. Juhtub seda tihtipeale siis kui tootja on kuskil süntaksis uuenduse teinud, et kas asi juba vaikimisi töös või teise käsuga aktiveeritav vms.
Ühesõnaga.. Ei tasu kohe materdada, vahel selline ebamugavus on suurema ebamugavuse ära hoidmiseks ja pigem aitab kiiremini asja tööle saada kui üritada teha kasutaja jaoks meeldivalt.
Etteteavitus tööde ajaaknale on muidugi kohustuslik asi... 2 nädalat ette teatamist ja ei saa keegi isegi juriidiliselt kobiseda, et talle ei sobi.

Teemaga on otsene seos ajas ja elektris ja inimjõus. Kui miski ollus ei suuda adekvaatse aja jooksul asja tööle jooksutada, kas ta peaks ikkagi seekord süüa saama ja kas teda on ikka loodusele vaja reostama?

Muudetud 02.09.24 00:08

Nende vaatevinklist on kõik korras, neile toob kuller kodust naise valmistatud lõuna punktuaalselt kohale, sina nälgid....

https://www.youtube.com/watch?v=dX-0el2wuEU

Muudetud 02.09.24 01:27

Deus, suur tänu selgitamast.
Taustinfo minu eelneva posti juurde: elamises on jooksmas (hetkel küll veel hobi) elektrienergia alane testprojekt. Kuna tegemist on projekti testfaasiga, siis tuleb ette igast nüansse, mis vbla ei tööta, vajavad muutmist jms. Projekti juures on üks koostisosa ka hinnainfo ning kuna kogu asja jooksutab praktiliselt nullist oma tehtud platform, siis mõnikord vajab ka kontrollimist, et "väljast" võetav info on igati pädev. Esimene lihtsaim viis on seda visuaalselt võrrelda ning siinkohal tulebki appi Enefiti äpp. (või siis mõnikord ei tule appi)
20a tagasi olid minu IT-alased teadmised kõvasti üle keskmise, kuid kuna elu-olu ja otsused andsid teise suuna, siis jäi ka see IT pisut soiku. Täna on mul peres järelkasv, kes tegeleb progemisega ning kui ise millegagi hätta jään, on abi lähedalt võtta. No ja lapsele kah hää projekt nokitsemiseks ja kogemuste saamiseks. Kogu selle asja juures minu osa on visioon ja rahastamine, lapse osa on IT.

Ma ise ei viitsi läbi lugeda aga suure tõenäosusega leiad siit miski vihje, kuidas API'le ligi saada või kuidas miskit json/xml väljundit saada:

https://digikogu.taltech.ee/et/Download/43cf664a-fe0d-4244-8
7a7-7e70b5b0a9cb/EestiEnergiaASktusekulusimulaatorirakenduse
.pdf

Muudetud 02.09.24 09:30

Eelmise nädala Norra uudistes: kuidas keskkonnasääst võib mõnele inimesele saatuslikuks saada. Ehk siis teema kiirabi autodest. Palju kasutatakse Craftereid ja uued tulevad kõik juba 2l motodega keskkonna päästmise nimel, mitte enam 3l. Autojuhid kirjeldavad, kui lõbus on täisvarustuses raske autoga sõita aladimensioneeritud mootoriga kitsastel, käänulistel, tõusede-langustega teedel, kui möödasõiduvõimalused on päris piiratud ja nüüd ka kohati ohtlikud ja võimatud olematu mootorivõimsuse pärast. Toodi näited, kuidas varem mõnes tunnelis vastu mäge minnes oli kiiruseks 130kmh, täna saavad samas lõigus max 97kmh. Mõnel pikal tõusul ei saa üle 80kmh sissegi. Artiklis mainiti ka ära, et aladimensioneerimise tõttu oleks lahendus el kaubikubaasil kiirabiautod, aga nende sõiduulatus olematu ja kuna kiirabi auto peab olema iga hetk valmis startima js väljskutsed suht kaootilised ja planeerimata ju, siis ei saa neid osta ka igale väike haiglale 4tk, et mõni oleks alati valmis startima. Ja kuna nt siin ostetakse aastas ca 100 kiirabiautot, siis sellise olematu koguse pärast ei hakka tehas tegema eritellimust suurema mootoriga.
Muud probleemi polegi, kui et väljasõidud ja "klientide" juurde või haiglasse jõudmise ajad pikenevad. Teinekord aga minutid loevad. Aga nohh, targad ütlevadki, et maakera ülerahvastatud.

Tegelikult polegi ju asi selles 2L vs 3L. See 3L oli lihtsalt mõistlik ja juba varasemalt loodud olemasolev lahendus. Selle 3L asemel saaks panna ka 2L mootorile plastmassist plokikaane asemele jälle rauast kaane, panna puhuma kõrgemat rõhku jne. Ainult et siis pole enam "roheline" ja neid erivajadusi on liiga vähe, et sellega tegeleda (loe: mootori tööd optimeerida) tasuks. Nagu on rohepesu ise puhtalt poliitiline otsus, niisamuti võiks seda olla ka operatiivautode erivajaduste puhul mingite heitgaasimöönduste tegemine. Sõjatehnika puhul seda ju ometiti lubatakse?

Selline mäest ülesse ja alla sõitmine peaks olema ju üsna ideaalne kõikmõeldavatele hübriididele? Pole vaja isegi suurt akut, sest ülesse ei saa sõita rohkem, kui varsti jälle alla tuleb sõita;) Samas neist akudest saab palju voolu kiirelt kätte, sellest võiks teoreetiliselt olla üksjagu abi ka raskematel autodel kiirendamisel, sest selle sama raskuse tekitatud inerts võimaldab pidurdades akut ka rohkem laadida. Ma just aasta alguses ei jõudnud Norras ära imestada, kui ökonoomseks mu moodsama otsa fööniga fossiilikas osutus, sest summaarselt ca pooled sõidud olid "tasuta" (=mäest alla mootoriga pidurdades). Lõpptulemus ei erinenud just palju mu laste kooli viimisest-toomisest maapiirkonnas.

Emmmm.. Siin kohal on endiselt kuldreegel, et turbomotor hoiab kokku aind siis kui turbot pöördesse ei aja. Kui ikka lajatab, siis on olemas ka 3L eelised. Kõik käib võimsuskõvera järgi.

Muudetud 04.09.24 01:08

Et kuidas vanad rehvid Nigeerias "uue" elu saavad
https://www.youtube.com/watch?v=zjb7RLlyi-Y
Mo arust ei midagi revolutsioonilist ning tootmine ise kah pisut "vanaaegne", kuid rehvidele antakse (loodusesse) vedelama jäämise asemel võimalus uuesti sünniks kas siis rannasandaalidena või näit tänavasillutisena.

Sul polegi neid veel jalas? Minul on.

https://kirasustainable.com/et/

Minu jalanumber ja -kuju on säherdune, et naljalt jalatsit ei saa.
Vähemalt hetkel sellel kodulehel vastavat numbrit saadaval polnud, mida tasuks proovida, et EHK sobib.
Nii, et jah.... mul seda pole.