Saab ikka, paned maksekaartile 50.- piiriks ja ongi kombes.
Sama teema üle irvitas kunagi üks Soome autoajakirjanik kui oli leidnud laadija, kus tankisid ja siis maksid viipega.

Muudetud 17.10.25 19:31

Pekkis oled siis kui viibe ei ole toetatud/ei tööta ja nõutakse app aktiveerimist.mis teed, sõidad järgmisesse putkasse ve?

## räägitakse ju ainult km. hinnast.elektrika soetuskuludest ja ebamugavusest kasutamisel ei räägi keegi.

Peamine jaur käib siiski süsihappegaasi teemal. Nad on isegi välja arvutanud, et mingi 150k? tuuris juba hakkab elektrikas ,,puhtam olema"
See pisiasi, et palju-palju puhtam oleks olemasolevat võimalikult kaua tarbida, läeb sinisilmadel meelest.

somm leidis normaalse elektritankla, kus sai normaalselt maksta, nagu kõigi muude asjade eest poes või tanklas.

##kui vaadata Eestis valitsevaid muresid, millest üks on hinnatõus,tundub mulle, äkki ekslikult, et ka kilomeetri hinnast rääkimine võib olla teemakohane##

Ekslikult, sest see on üks komponent tervikust. St tervikust välja rebituna ikka seesama demagoogia, desinformatsioon. Km hinnast tuleks rääkida nii, et see sisaldab kõiki kilomeetri hinnaga seotud kulusid. Mitte ainult energiaallikat, vaid ka garaage üüri, kasko tingimusi, kullerteenuse või boldikaubiku rendikulusid "paar korda" aastas jne. Muidu on see asjatu kekkamine, et tõstsin nüüd raha ühest sahtlist teise, nii ei saa igal aastal raha kokku hoida. Isegi jalgrattal on oma konkreetne kilomeetrihind, kui see ratas just varastatud pole.

Lõpuks tuleb see kõik jagada laiali veel ka konkreetsete kilomeetrite peale, mis on ühel inimesel aastas alla tuhande ja teisel üle 100tkm... ja seejärel, kas arvestame kulusid aasta, 5a või 16-17a (keskmine registreeritud sõiduki vanus Eestis) lõikes? Või äkki arvestame ka sellega, et ka keskmisest mitu korda vanemad autod pole just haruldus pealinnast kaugemal? Järgmiseks paneme siia kõrvale ka jääkväärtuse nende n aastate järel, arvestame juurde inflatsiooni... On ju lihtne arvutada kõigi enda autode puhul, kui eesmärgiks on kulude arvestamine, mitte kusagil foorumis millegi tõestamine?

See vestlus kisub sinna, kuhu omal ajal läks riigi liisinguautode jutt. Odavam on pidada täisgarantiiga tuttuut autot kui vana Ford Sierrat. No ei ole nii, ikka veel ei ole....

##Odavam on pidada täisgarantiiga tuttuut autot kui vana Ford Sierrat. No ei ole nii, ikka veel ei ole##

Läheb küll väga offtopikuks kätte, aga küsimus pole "kas", vaid on rohkem selles, et kelle jaoks? Kuna pean lahendama natuke liiga paljude inimeste autoprobleeme oma tutvusringkonnas, võin sellele kirjutada alla Sinu ja enda mätta otsast, aga mitte selle inimese seisukohalt, kes ei taha midagi muud kui lihtsalt sõita. Ainuüksi üv jaoks karpa regull (ja pärast tagasi reguleerimine, et segu rikkana hoides ka mootor kestaks) pole enam paljudele mehhaanikutele jõukohane ülesanne ja kellele on, küsivad selliste liigutuste eest uskumatuid summasid. St selle abstraktse sierra omanikuna vajab z-generatsiooni esindaja elementaarset tehnilist taipu omavat naabrimeest ja lisaks ka teist naabrit, kes suudab karbid jm keevitada ära sellisel viisil, et seda ei peaks iga 3a tagant üle tegema, mida tehakse korralikus töökojas jällegi vaid neeru hinnaga + sita kvaliteediga. Nt auto, mida nt viimati tankisin, on ligi 50a vanur, mis nägi (kvaliteetset!) keevitust viimati 25a tagasi. Muudkui sõidan tõrgeteta, aga lapsed vahivad suu lahti kõrval, kui tegelen elementaarse hooldusega, nt klappide reguleerimisega;) Kuigi nt karbussi tihendi suudavad sellele ka ise välja lõigata ja puhastada-ära vahetada. Paneme nendele töödele, mida me teeme kiiremini, kui teenindusse sõit, ja mille eest midagi ei maksa, juurde ka vahe kütusekulus ning ongi keskmise nisanäpu jaoks liisinguauto juba odavam.

Kirjutasin üldse sellepärast, et see Sierra/liisingu näide hakkas elama oma elu ligi 20a tagasi. Sel ajal tähendas 10a vanusel autol nt EGR lihtsalt klappi, mille puhastasid ära (või tegid pimedaks;) ja sõitsid edasi. Enamus neist "tollaste moodsamate autode" probleemidest olid tegelikult lihtsad. Tänaste kasutatud "sierraaride" EGRid vajavad programmeerimist, nende vahetus ei pruugi mahtuda alati ühe päeva sissegi ning see tähendab mõnel juhul kulu, mis katab mõne odavauto puhul ca aastased liisingumaksed.

Moodsama otsa särtsukad tulid turule just siis, kui rohepesuga (adblue jne) oli fossiilautode puhul keeratud vint lõplikult üle ja särtsutehnoloogiast oli oodata leevendust. Ootame siiani, sest tehnilisi probleeme tuli hoopis juurde (juba siit läbi käinud ÜV statistika) ja nende järelturuväärtus on täpselt nii madal, nagu need autod väärivadki. Sellepärast ostetaksegi tänaste fossiilikate ja särtsukate puhul peale omaduste pigem vaid garantii pikkust ja sealt edasi "tulgu või veeuputus", mis on juba nende probleem, kes ostavad omale liisingu- ja garantikilomeetrite (enamikel 150-200tkm) järgseid elukaare lõpule lähenevaid autosid, millest ei tule keegi heietama siia 50a pärast, et näed, muudkui kestab ja kestab. Nii me planeeti ei päästa ega säästa ka oma rahakotte. Ka mitte neid "sierraaridega" asendades, sest tänane autode pidamisega seotud keskkond on samuti muutunud ja neid päris Sierrasid ei jagukski enam kõigile, kes roheliselt mõtlevad;)

Lisan konteksti mõttes siia juurde kaardi neist maadest, mis 2035. aastaks bensiini- ja diiselautode keelustamise kaudu on võtnud eesmärgiks päästa planeedi kliima. Teine pilt on sellest, kui suur % inimestest usub seda p###a :))

Deusile. Jah, mul on telefonis hulk äppe, kuid tegin igaks juhuks ka ühe Eesti suurima teenusepakkuja juures makselimiidiga krediitkaardi. Enamasti maksangi sellega. Esimest korda viibates alustan laadimist ja teist korda viibates lõpetan laadimise. Tasun eelmise kuu laadimiste eest järgmise kuu algul saabuva koondarvega.

Kärss, kui minu km hinna jutt on demagoogia, siis samamoodi on demagoogia ka odav Sierra vs. uus elektriauto. Kui inimene tahab näiteks isofix kinnitusi, turvakardinaid, adaptiivset püsikat või lihtsalt autot, millel on kapotti vaja avada äärmisel juhul klaasipesu vee vahetuseks, siis ei ole talle EV alternatiiviks Sierra vaid alternatiiviks on misiganes teine auto, millel on samuti väärtuse langus, kasko jne.

Tasuks ikka sisse logida, saaks postitusele lisada, mitte ei peaks uut postitust tegema.

Kärsa maailmakaardile lisaks, et näiteks Etioopia keelustas sisepõlemismootoriga autode impordi. Mitte 2030 või 2035 vaid see keeld juba kehtib. Peamine eesmärk kiimamininstri sõnul-riigi majanduse tugevamaks muutmine.
https://www.theguardian.com/global-development/2025/sep/12/e
thiopia-electric-vehicle-power-petrol-diesel-cars-dam-green-
energy
Sel teemal on palju huvitavat lugemist. Neil on seal omad mured ja rõõmud.

Keelamise jaburust oli kah varem kajastatud. Kunagi võis meil siseruumides suitsetada. Õhtul väljas söömas käies oli suitsuhais üleval kogu aeg. Aga see keelati ära, sest see oli tervisele halb. Samadel põhjendustel keelatakse ka SPM kasutust. Ma ei pooldaks Eestis täna kehtestatavat keeldu, aga arvan, et kunagi tulevikus on sarnased keelud nagu osades Euroopa linnades, täiesti põhjendatud.

Vabandust aga minule ei pea selliseid asju reklaamima ega rääkima. Mis iganes te suudate välja mõelda, ma juba tean seda.

##kui minu km hinna jutt on demagoogia##

On demagoogia, sest Sa ei kirjuta mitte km hinnast, vaid arvutad km hinna sisse ainult "kütuse". Mitte tegelikke km kulusid, mis samuti pangaarvelt maha lähevad.

Ja selle asemel, et tegelikest kuludest rääkida, hakkad rääkima hoopis, et peab ikka olema ilmtingimata just selline auto, millel tuleb "tankimisega" tegelda mitte iga 1000km+ tagant vaid tavapäraste tanklakohvipausidega, tuleb auto kasutamise võimaldamiseks tegeleda veel äpimajandusega, sest ilma liisinguta nagu ei saakski turvakardinaid jne... ja teistsugused autod üldse ei sobi, sest ainult nii saab igal aastal raha kokku hoida:)

Ise kah arvet pead, kui paljude kasutajanimede alt täpselt sama juttu siia aastate jooksul on tulnud? Me kõik ju näeme ja mäletame. Tegeled omast arust nende harimisega, kes ka ise arvutada viitsisid? Jutt ei muutu, ikka täpselt samad demagoogilised võtted terviklike kulude arvutamise asemel, lihtsalt kasutajanimed vahelduvad järjepidevalt. Ja pärast imestad, miks vaadatakse särtsuautode apolegeete sama pilguga nagu veganluse propageerijaidki... kuigi särtsuautodes polegi midagi halba - lihtsalt nishitoode nagu need vegantoidudki:))

Vähem hooldust?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120411075/transpordiamet-u
utest-soidukitest-kukuvad-koige-enam-eestis-ulevaatuse-labi-
just-elektriautod

## Põhjus olevat reklaamis, et elektriautod on justkui hooldusvabad. „Enamus inimesi ei eelda, et autoga võiks esimeste aastate jooksul muresid ilmneda, kui sõiduk on n.ö tavakasutuses – küll aga on elektriautod tavalisest sisepõlemismootoriga autost oluliselt raskemad ning tuntavalt suurema väändemomendiga, mis omakorda paneb veermiku suurema koormuse alla,“ selgitas ettevõtte esindaja Joonas Põld.
Tema sõnul ei saa ka näiteks pidurid piisavalt kasutust elektriauto regenereeriva pidurduse ja moodsamate elektriautode one-pedal-drive-süsteemi tõttu, mille tagajärjel oksüdeeruvad liikuvad piduriosad Eesti muutlikus kliimas lihtsalt kinni ning tekitavad seeläbi muresid nii tehnoülevaatusel, kui lõpuks ka igapäevases kasutuses ##

See on jupike jee.kimi viidatud artiklist. Inimesed lihtsalt ei tule selle peale, et pidurid, mida peaaegu üldse ei kasutata, jäävad kinni, eriti meie kliimas.
Mainitud on ka veermikku, aga see on ilmselt siiski tänapäevase säästutootmise tagajärg. Asjad on nii õhukeseks viilitud, et tugevusvaru muutub olematuks.

Muudetud 18.10.25 17:15

Kärss, ma ütlesingi ühes postituses, et see, kes sõidab päevas vähe, sel ei tasu nagunii ühtki uut autot osta.
Km hinna olulise osa moodustab amort. Seepärast mina ostsingi kasutatud elektriauto, aga kui mu läbisõit oleks teistsugune, oleks olnud põhjendatud ka uue ostmine.
Sendisaagija, nagu ma olen, arvestan alati ka väljavahetatava auto väärtust ja remondikulu. Ehk siis seda, kas ei oleks parem olemasolevaga jätkata.
Auto km hind sõltub väga palju ka sellest, kas müün ta maha 2 või 10 aasta pärast.
Seega kui ma ütlen ühe numbri, siis võib alati leegi tulla ütlema, et sa valetad, sest kui on nii, siis see number ei pea paika ja ma demagoogitsen.

Ma usun, Kärss, et te nõustute minuga ka selles, et suur osa autoomanikest ei remondi olulisel määral autot ise ja seetõttu on auto omamise kuludes paslik arvestada remondikuludega.

Samuti, kui vaatme isegi Antsla poe parkat, Tallinna kaubanduskeskusest rääkimata, siis enamus autod ei ole 1000 eurised vaid ikkagi (oluliselt) kallimad.

Võrdleme Eesti müüduimat autot Skodat. Karoq ka Elroq. Odavaimad laoautod on vastavalt 29 ja 38 tuhat. Sõites 250 000km kulub besuka kütusele tänaste hindadega 20-25 tuhat eurot. Elroqil ~7500.
Eks siit tuleb edasi arvutada, et kumma jääkväärtus on kõrgem, kummal kulub rohkem hooldustele jne.
Kui võtta eelduseks, et elektriauto on selleks hetkeks jäãde, mille käitlemisele tuleb peale maksta ja 10 a pärast on bensukas reliikvia, mille väärtus aina tõuseb, siia on jah mõistlik benukas võtta.

Lihtsalt, et tõenäoliselt nii ei ole.

Kasutatud tavalise hall met diisliga julgeb ka ilma kaskota sõita aga elektrikatega mitte. Sealt ka väike vahe tuleb.

##Auto km hind sõltub väga palju ka sellest, kas müün ta maha 2 või 10 aasta pärast.##

Absoluutselt! Nüüd räägime ka juba asjast! Käsi püsti, kes siin plaanib sõita oma praeguse särtsuautoga vähemalt 10 aastat?

2019 uuena ostetud neliveduse fossiilmersuga on endal küll selline plaan, 2a vanust liruse mootoriga mahturit tahaks kah pidada kauem kui 5a garantii (lihtsalt meeldib autona). Enda ülejäänud autopargist on ca kümmekond aastat käes olnud masinaid juba hulgim, mõned ka 20a+. Aga kus on need 10a+ käes olnud särtsukad? Mul on tutvusringkonnas 1 (ÜKS!) selline inimene isegi olemas (Leaf, puhtalt lähisõitudeks inimesel, kellel ei ole vaja raha lugeda). Kõik teised on ca 2 aasta järel vahetanud oma auto välja, enamus tagasi fossiilika vastu, mitmed ka uue särtsuka vastu. Pole isegi vahet, kui palju sellepärast keegi hinnalangust ja kõrgemaid kaskomakseid km kuludesse peab arvestama, sest neil on suurepärased kogemused sellest, "kui odav" on särtsuka pidamine tegelikult ja kui särtsukat rohkem ei taha, on selleks järelikult ka mõjuvad põhjused.

Karoq/Elroq on päris huvitav näide. On õnnestunud mõned tuhanded sellise rooli keerata. Tahaks näha inimest, kes sellist asja 10a järjest pidada tahab. Või mis pidada, sõita ikka, aiapäkapikuna sobib pidada ka ilusamaid mittesõitvaid autosid. Ei muutu selline odav laiatarbekaup reliikviaks ka 50a pärast, ammugi mitte 10a pärast.

Siin on tasuta loetav ülevaade värsketest särtsuautomudelitest.
https://auto.geenius.ee/rubriik/pluss-ja-miinus/10-uut-elekt
riautot-mida-tasuks-oma-ostunimekirja-kindlasti-lisada

To Kärss, tundub huvitav kogemus Sul Karoq/Elroq-ga, ehk kirjutad täpsemalt mis mudel mis varustus, et ei sobinud, aga samasse kirja paned lingi, kus Elroq-i justkui kiidetakse.

Uus 1,5 kerghübriid, mis vahepeal ka 2 silindri pealt sõidab. Ei näe pointi selles teemas seda offtopikut jätkata robotkasti sidurikärsatamiste jm-ga, Elroqi see ei puuduta, elektroonikalollustest saad lugeda siit:
https://www.auto24.ee/foorum/t174459
Minu huvi polegi midagi kiita või laita, inimestel on erinevad ootused ja iga asi, mida müüa suudetakse, on kellegi jaoks sobiv. Imestan lihtsalt, et nii kõrget hinda keegi maksta soovib...

https://lounapostimees.postimees.ee/8350371/pildid-polema-la
inud-pistikhubriid-plahvatas-ja-havis-taielikult
Üks säraküünal enne jõule.

Google otsing auto pőles annab üsna palju sisepōlenismootoriga autode asju. Aga neist ei rààgita, sest pole sexy.
Hübriidi aku saab suurema koorma, kui elektrikas - sest on váike ja kogu aeg laetakse tyhjast tais. Seda tasub meeles pidada, kui osa lahed.

See põlemise uudis on päris "sisukas":
Otepää vallas süttis pühapäeva varahommikul põlema pistikhübriid auto, millest ei õnnestunud midagi päästa.
----
Mis tootja, mis mudel, kas oli laadimises või seisis niisama jne., aga see vist eeldaks juba kõrgemat pilotaaži ajakirjanduses.
EDIT: Tartu postimehes kirjas, et tegu Audiga

Muudetud 28.10.25 13:18

#Hübriidi aku saab suurema koorma, kui elektrikas - sest on váike ja kogu aeg laetakse tyhjast tais. Seda tasub meeles pidada, kui osa lahed.#

Sellest on siin teemas juba ammuammu juttu olnud ja ennustati seda jama juba eiteapalju aastaid tagasi. Nüüd on see kätte jõudnud ja näeme-kuuleme üha rohkem, kuigi üritatakse varjata marke-mudeleid (nagu ka muu maailma ajakirjandusest siia lingitud juhtumite puhul).

Särtsuka pakkumiste teema liigub teosammul siiski õiges suunas. Lasin muidugi hiigelkajaka lendu, kui lugesin kiidusõnu välimuse kohta, mis ei ületa kusagilt isegi Fiat Multipljäädi, omades seejuures veelgi vähem isikupära.
https://digi.geenius.ee/blogi/innovatsioonist-inspireeritud/
peugeot-e-5008-tunnistati-lati-e-auto-konkursil-parimaks-per
eautoks
Aga auto ise on suhteliselt aus, ikkagi mõistlikus suuruses 7-kohaline alla 50K hinnaga. Mitu korda odavama Dacia Sanderoga (81kw) võrreldavad kiirendusnäitajad panevad kulmu kergitama sihtgrupi ootuste osas, kes on tõenäoliselt sõitnud elu jooksul ka "natuke kiiremate" (särtsu)autodega. Piduritega käru kuni 1t on järjekordne “wtf”, aga eks see on tõenäoliselt seotud jälle selle aku tapmise ärahoidmisega, millest Polestari puhul juba kirjutasin ja mis hübriididest säraküünlaid teeb. Kahju lihtsalt, et selliseid autosid turundades “lennukaugusega” automaatselt petta üritatakse (mida ei saa jokitamise tõttu ka vaidlustada). Selle järgmist põlvkonda (ja disainikeelt vaadates pigem mõnda sõsarmudelit) on tegelikult juba põhjust oodata.

Praegu saavad pistikuhübriidide juhid teha, mida tahavad. Kui nad autot seina ei pista, lendab kütusesääst vastu taevast ja mootor töötab rohkem, kuid see on ka kõik. Olukord võib aga peagi muutuda, kui Saksamaa suurima autotööstuse liidu VDA plaanid peaksid teoks saama.VDA president Holdegard Müller ütles Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung, et oleks mõistlik PHEV-i juhte «motiveerida» sagedamini elektri jõul sõitma.«Tulevikus võiks pistikuhübriidid disainida nii, et regulaarne laadimine on kohustuslik,» ütles Müller Saksa ajalehele.Teisisõnu, pistikuhübriidide juhid võidaks sundida pärast teatud vahemaa läbimist autot laadima. Kui nad seda ei tee, piirataks auto võimsust, meelitades juhti leidma laadijat ja seeläbi «nullima» läbisõiduloenduri, et taas kogu võimsust nautida. Mõne jaoks võib see tunduda liiga karmikäelise sekkumisena, kirjutab InsideEVs.Saksamaa VDA ettepanek on praegu veel vaid mõte, kuid see näitab selgelt, et pistikuhübriidide kui «rohelise» valiku usalduskrediit on otsakorral. See plaan proovib jõuga lahendada probleemi, mida tootjad on seni lootnud lahendada klientide südametunnistusele apelleerides. Kas PHEV-idest saavad tõelised üleminekusõidukid või jäävad need pelgalt viigileheks, sõltub sellest, kas omanikud hakkavad neid laadima või mitte.
https://tehnika.postimees.ee/8354913/pistikhubriidide-rapane
-saladus-saksamaa-plaan-ahvardab-laisad-autoomanikud-kuivale
-jatta

Niiet kui sa ei taha roheline olla, siis sunnime. Tegelikult uskumatu, mille peale inimene või ametnik üldse tulla võib. Aga peamine on sund, repressioonid.

Iseenesest ju õiglane kuna maksudega soodustatakse pistiku ostu. Kui maksud oleks võrdsed tavaautoga, siis oleks suva.

pistikhübriid sõidab elektri pealt 50-80 km.trassil puhkusele sõites pead iga poole tunni tagant laadima.mõnna

Seda ka arutati.

"Selguse huvides olgu öeldud, et see ettepanek ei pruugi kunagi reaalsuseks saada, aga kui saab, sõltub tõhusus sellest, kui kaugele inimesed oma PHEV-iga sõita saavad, enne kui peavad täisvõimsuse taastamiseks laadima.
Kui see piir oleks iga 1600 kilomeetri järel, oleks see enam kui tehtav. Kui see aga peaks juhtuma iga 160 kilomeetri (100 miili) tagant, võib see osutuda probleemseks, arvestades, kui aeglaselt enamik pistikhübriide laeb – tühjast akust täis saamiseks kulub mitu tundi."

Huvitav kas siis PHEV'de tootjad on sel juhul nõus aku garantiid pikendama

Mulle meeldis palju rohkem "tehnikaekspertide" Koppel ja Nestor tandemi promojutt tänases postimehes. Ei tasuks ikka igal alal ekspert olla, võib ka niisama lollina näida kui väga soovi.

https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/0bafee45-3c2e-4907-9e
6e-5f66dfad00ef

Samal teemal artikkel. Etny juba ütles, et soodust tarbivad aga samas tossutavad edasi. Nii see ju ongi ja soodustuse maksavad kõik ülejäänud solidaarselt kinni.

Artiklist koorub välja pigem selline dieselgate sarnane teema, kus tootjad on justkui andmeid ilustanud, aga reaalne elu teeb omad korrektiivid. Sõltub muidugi kasutajast, aga oletan, et paljud on ta siiski ostnud selle eesmärgiga, et võimaluse korral kasutada aku pakutavat soodsamat sõitu, mitte et ostetakse hübriid ja siis sõidetakse jätkuvalt puhtalt fossiili peal edasi. Või siis lihtsalt inimesed ei tee vahet, mis on pistik ja mis tavahübriid. Ei oska muidugi öelda, palju meil neid kuskil paneelmajade ees seisab ja tõenäoliselt juhet seina ei panda, aga eramajas kannatab isegi ühefaasiline sisestus selle laadimisvoolu ära.
Huvi pärast võrdlesin enda 9a vana kolmepütase bensuka (59kw) ja naabri 3a vana tavahübriidi (4sil bens 77kw) andmeid ning mul nedc (wltp-d mul ei näita) andmeil 109gkm, temal 95, tehase antud bensukulu mul maanteel 4l, temal 4,2, minul tühimass 1080kg, temal 1475, välismõõtudelt autod sarnased, kandevõime minul 430kg, temal 405. Niiet ma ei näe küll põhjust, miks peaksin enda auto sarnase hübriidi vastu välja vahetama kui tekiks vajadus autot vahetada.

Eks tootja arvestab, et inimene käitub loogiliselt ja paneb koju tulles juhtme seina ööseks. Inimene on aga laisk ja ei pane, eriti siis kui homme benaga sõitmine rahakotis mõrva ei tekita.
Sommid uurisid teemat juba paar aastat tagasi omapärasel viisil. Nimelt käidi vaatamas müügisolevaid pistikhübriide, vähekasutatuid siis loomulikult. Lisavarustuses olev kodune laadimisjuhe oli rõhuval enamusel alles tehasekilesse pakitud.

https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/puust-ja-punaseks-m
is-asi-on-pistikhubriid-ja-kas-see-on-moistlik-lahendus/

Mingi osa regenereerib ta küll tagasi, aga kas ta siis ka laeb, kui ainult kütusega sõidad?
Vbl mõnele sellest piisabki- tööle sõites algus elektriga, siis lülitub ümber ja hakkab lisaks ka akut laadima. Soomes pikemad vahemaad ja ehk polegi siis juhet vaja välja võtta.

#Mingi osa regenereerib ta küll tagasi, aga kas ta siis ka laeb, kui ainult kütusega sõidad?#

Pigem jah mingi osa. Neil on sageli hunnik erinevaid sõidurezhiime, kus see "mingi osa" varieerub. Linnainimene ostab need tõesti pigem "pikaotsaautodeks" (muidu piisaks ju ainult särtsustki) ja seal näebki win-win olukorda, et kiirendustele saab veidi abi ja pidurdustega saab selle tagasi, täpselt nagu mittelaetavatel hübriididelgi. Seda kõike muidugi keerukama tehnikaga kaasnevate riskide hinnaga.

Tesla oleks nagu halloweeni huumorit teinud, näitab erkaanil paralleeldimensiooni või lihtsalt ammu surnud inimesi:)
https://www.facebook.com/reel/798374123084888

laeb tagasi trassil siis,kui kasutad sportreziimi.enne linna sõidad sportreziimis ja linna jõudes lähed ökoreziimile.linnakulu on kütusega suurem,kui laadimine trassil sportreziimil.olen niimoodi katsetanud

Nagu Kärss ütles, sõltub režiimide valikust. Mul on vahel ebaõnne pruukida säärast koledust, nagu Toyota CH-R. See laseb "normal" seades aku vaikimisi elektri pealt 1 % ja siis teeb bensiinikatlasse tule ning edasi hoiab automaagiliselt 20% peal. Laadib üsna kiiresti rahulikul maanteesõidul. Mootorit saab sundida ka akut laadima, aga see lülitub seiskamisel ümber. Sundlaadimine tundub aeglasem.

Kas seda 20% piiri saab kuskilt ka muuta, ei ole viitsinud uurida. On sedapalju kasutu kaarik.

Teemasse seoses saabuva aastaajaga... tutvusringkonnas need, kellel särtsuautost lõplikult kõrini sai, kirjeldasid üsna värvikalt ka seda talvise laadimisega kaasnevat keberniiti. Ei käi see nii, nagu siin mitukümmet eri nime kasutanud trollid on kirjeldanud, et juhe sappa, unustatud ja selleks kulub vaid mõni sekund. Päriselus esinevad tõrked, tuul (või harakas) viib mõnikord ikka improviseeritud katte sealt pealt minema jne. Siin on ju särtsukate kasutajaid piisavalt: kas Eestis siis neid probleeme ei esinegi, millega Soome-Rootsi-Kanada kasutajad hädas on? Või on tõesti kõik nii jõukad, et saavad laadida oma autosid vaid siseruumides, kus lund kunagi ei tuiska?

Rottisin illustreerimiseks netist 3 pilti lumistest pistikutest ja 3 pilti neist lahendustest, millega särtsukaomanikud talvel õues peavad tegelema. Tunnistan, et mul endal tõesti neid probleeme polnud, sest tollases töökohas särtsukaid laetigi ainult siseangaaris, toatemperatuuril ja ka -30 sõitma hakates oli aut+aku alati "toasoe".

õlid ikka otsivad :D. vana leafi kasutades ja seetõttu igal õhtul põhimõtteliselt juhtme otsas olnuna tekkis korra ainult selline probleem, et lumi või mingi jama oli sinna pesa põhja kogunenud ja seegi oma laiskusest, kuna ei viitsinud mingi vahe enam seda lisa kaitseklappi kinni panna seal pesa ees, nagu siin pildi, seesama oranz https://stellacharge.com/cdn/shop/files/Nissan_Leaf_Charging
_Port_CHAdeMO_HQ.jpg?v=1711227113&width=1500 . Teiste masinate kohta ei oska öelda, kas neil ka see klapp seal on või mitte, ent seda kinni hoides ja mitte otseselt lund sisse sinna toppides probleeme pole olnud. Muidugi kui juhmard olla nagu ilmselt need kärsad on ja sinna süüdimatult lund sisse lahmerdada, siis saab muidugi probleemi, ent kui elementaarselt näed, et ööga on juhe laadijas olles sealt konkreetselt täis tuisanud ümbert, siis lihtsalt tõmbad klaasidelt lume maha kühveldades ka samal ajal sealt enne suurema jama miinema, enne kui juhtme välja sikutad. Võrreldes ülejäänud auto lumest puhtaks rookimisega on see ikka väga väike töö, muidugi kui otsida probleeme ja ise idioot olla, siis saab iga asja perse keerata ja pärast süüdistada ma ei tea keda oma hädades, kuigi kui reaalsuses lolli tahad näha, siis mine vaata peeglisse

Ostad temust magneti ja takjatega pistikukattekile ja probleemid lahendatud.

Tänan meeldetuletamast tellin omale ka ühe sellise ära.

See, et auto saab talvel lumiseks, ei üllata kedagi, sest see on arusaadav, et kui taevast sajab lund (või tuiskab horisontaalselt;), siis see lumi ka kuhugi jõuab. Fossiilikaid tangitakse nii, et selle peale pole vaja kunagi mõeldagi. Särtsuautode puhul paistab, et autosid disainides pole üldse arvestatudki, et neid ka talvistes oludes laetakse, sest see lahendus, et pistikud lumme ei upuks, oleks lihtsasti teostatav ka tehase poolt ega oleks vaja särtsuauto ostmise järel temu kliendiks hakata. Lihtsalt see "sekundiga pistik sisse ja unustatud" on taas üks neist valedest, täpsemalt tegelikkuse ilustamise juttusid, mida levitatakse. Tõenäoliselt äriga seotud huvitatud osapoolte poolt. Sest loogilisem oleks rääkida ausalt ka probleemidest, seda enam, et neile on odavad (temu:) lahendused ju olemas.

Paratamatult meenus paralleel, et kuna Soomes elades oli parklaelekter tasuta nii tööl kui kodus, siis loomulikult hoidsin kogu talve autot pidevalt soojana (kõik teevad seal seda). Kõik ploki/salongisoojenduse pistikud on aga järelpaigaldatud ühel või teisel viisil auto välispinnale sellisel viisil, et ka lumisena ei saa lumi ise kuhugi "sisse" koguneda või ka jäide jääda sinna nii, et pistikukate korralikult ei sulguks. Just see, et kuhu on paigaldatud ja millise nurga all. Tundub veider, et uusi särtsuautosid ei suudeta disainida sama kvaliteetselt, kui tuhanded isehakanud külasepad suudavad. Või kui need pole disainitudki kasutamiseks lumekattega piirkondades või ainult katusealuste/garaageomanikele, miks neid siis meie oma maksuraha eest siin ikkagi peale püütakse suruda;) Kui see mäng käiks ausalt vabaturu reeglite järgi, ei tekiks selliseid küsimusigi.

Kuidas sõidetakse parkimiskohale- tavaliselt ikkagi nina ees, vähesed tagurdavad. Seega miks peab laadimisauk olema kuskil esi- või tagatiival ja luuk avaneb küljele kui selle saaks lihtsalt esivõre alla peita- tõuseb luugikene üles ja ühtlasi on ka vihma- ning lumekaitseks kui just kõvem tuisk ei ole ja ei pea kaablit kaugele auto küljele vedama. Põhimõtteliselt võiks sarnase tõusva luugi ka tiivale panna kui disainer ja insener natukene koostööd teeksid.

Magnetiga kaitsekotike.
https://www.youtube.com/watch?time_continue=65&v=SePY1nx
eByI&embeds_referring_euri=https%3A%2F%2Fwww.evbase.com%
2F&source_ve_path=MTM5MTE3LDEzOTExNywyODY2Ng
Mõni tootja on isegi suutnud tõstetava kaane teha, aga sademete eest suurt ei kaitse.
https://energiatarkus.energia.ee/wp-content/uploads/2025/05/
laadimine_kortermajas.png

Kärss, fdghfgh ja Deus on vist nooruses särtsu saanud, et see elktirkäulade teema nii kettasse ajab. Endale välja mõenud endised elektriautode omanikest tuttavad, otsivad veebist mingeid pilte lumistest laadijaluukidest ja muidu poliitikast tuttav demagoogia (et näiteks elektrikäru omanikel on kaevanduses kõrval elavatest lastestükskõik jne, jne.).
Ostke elu endale.
PS
Pole teisi kontoside olnud. Miks peaks, teie pärast või...?

Peast penskarid ei suuda lihtsalt uusi asju omaks võtta ja otsivad mingeid pseudoprobleeme. Aga anname andeks, kunagi jääme kõik vanaks ja hakkame segast peksma.

#Kärss, fdghfgh ja Deus on vist nooruses särtsu saanud, et see elktirkäulade teema nii kettasse ajab.#

Mis on sellise kommentaari kirjutamise mõte? Saaksin aru, et kedagi ajavad kettasse tänavail tossavad ja haisevad rikkis diislid, mida inimesed enam korras ei suuda hoida, aga kuidas saab keegi üldse kettasse minna ühe turul vabalt pakutava valiku peale, mida keegi ostma ei sunni ja millele on sama raha eest saadaval mustmiljon põnevamat alternatiivi? Alati tekib küsimus, kas selliseid kommentaare kirjutatakse laupäeva õhtupoolikuti üldse kaine peaga...

Ei, särtsukad ei häiri üldse mitte kedagi. Nagu ei häiri kedagi ka pederastid, transseksuaalid jne. Need teemad ei huvita kedagi nii kaua, kuni nad ise omale mingit eristaatust ei hakka nõudma ja nende nõudmistega rambivalgusesse ei roni. Ainus, mis häirib ja mitte väheseid, on see valedel ja pooltõdedel põhinev propaganda, millega hakatakse inimesi, kellesse see teema üldse ei puutu, meelitama oma usku. Just see, et seda tehakse otseselt valetades või valetades selle kaudu, et jäetakse rääkimata olulised osad tõest. Ausalt asju ajades ei teki kunagi ka mingit vastuseisu, sest see, kui kellelegi ei sobi, ei tekita vastuseisu vaid ükskõiksust mingi teema suhtes.

PS: need ei ole pseudoprobleemid, mida omanikud ise probleemideks nimetavad, neile lugematutes internetifoorumites lahendusi otsivad ja millele temu kaudu paljud tootjad erinevaid lahendusi pakuvad;) Seda nimetatakse pea liiva alla peitmiseks... või siis üheks järjekordseks teadlikuks inimeste eksitamiseks probleemide eitamise või nende naeruvääristamisega. Õnneks on inimestel tekkinud oskus neid “lugege huultelt” tüüpi valesid läbi näha ja see kõik ei vääri enam nii palju ümberlükkamist kui selle teema algusaegadel.

mul on päris mitu korda fossiilikaga juhtunud, et paagi luuk on kinni külmunud ja lahti ei tule. jäigi tankimata. õnneks paak päris tühi ei olnud.

Külmunud mehanism sulab lahti kui tagumik vastu teotada. Kilekott vahele muidugi!
Eriti lux värk on kui tuua kilekotiga sooja vett ja seda siis luugi vastas hoida. Nipp töötab ka külmunud linkide ja lukusüdamike liikumasaamiseks.
Abitus on kuidagi väga levinud viimasel ajal ja aina süveneb....

Üldine statistika on siiski see, et EV kasutaja enam vana tehnika peale üle ei lähe. Ka meil on tööl saanud selgeks, et mööda Eesti metsi ringisõitmiseks enam sisepõlemismootoriga masinaid ei osta.
Kindlasti on kellelgi kuskil vastupidine kogemus. Näiteks Californias tuli ca. 10-15 aastat tagasi tootjatel müüa ka elektrilisi mudeleid, et nad saaksid jätkata fossiilikate müüki. Sellest ajast on pärit igasugu Focus, RAV4, Mersu B klassi elektrikad. Jah, need olidki kehvad autod, sest need olid tehtud vaid selle eesmärgi täitmiseks, et saaks jätkata fossiilikate müüki. Võimalik, et nende omanikud ei ole tõesti rahul ja mäletan ühte uuringut, kus nende omanikud suures enamuses plaanisid järgmiseks autoks SPM auto osa. Muidugi kui on soov mingit agendat ajada, võib sellele uuringule viidata ja kõik muud andmed kõrvale jätta. Siin foorumis kindlasti nii ei käituta, aga maailma meediast leidis toona palju artikleid, mis viitasid sellele uuringule ja sellele, kui mõttetud on elektriautod.

Ning sorry, kui kellegi sõber ostab kasvõi täna isegi Tesla või KIA lootuses, et saab Lapimaalt oma metsast tuua haagise koormatäie küttepuid keset talve ilma laadimata Helsingi lähedal olevasse koju, siis on see inimene ise loll. Keskkooli füüsika võiks ikka kõikidel läbitud olla. Minu tutvusringkonnast olen kuulnud pigem seda kogemust, mida jagan ka ise, et oleks võinud varem elektrika osta. Inimesed on kartnud neid alusetuid hirmujutte, kui halb elektriauto on.

Kärss, muidu ma siin kunagi mainisingi õhupuhtust ja peale seda kasutati minu puhul täpselt sedasama eespoolviidatud võtet, et "aga mõtle aafrika lastele". Siin foorumis on mingil põhjusel väga raske arutada ühe asja plusside ja miinuste üle ilma, et rünnataks võtetega, mida kasutatakse olukorras, kus vastuargumente ei ole.
Ja kui hakata Aafrika laste olukorda analüüsima ja tuua sisse ka näiteks nafta rafineerimistehaste läheduses elavate laste tervis või mainida nafta rafineerimisel kasutatavat koobaltit, mida need lapsed kaevandavad, siis on mök-mök ja tuleb jutt sellest, "aga kui mul saab paak tühjaks, saan ma lähimast tanklast kankuga juurde tuua".

Nagu ma ütlesin, tahaksin ka ise veel ühe vana fossiilika osta, millega poisile masinaehitust ja remonti õpetada ja pühapäeviti kirikusse sõita. Samas... mu vaarvanaisa keeraks ilmselt hauas ringi, kui teaks, et ma ei oska hobusele atra külge panna ning mõtleks, et kuidas see poiss küll oma pere ära toidab. Ometigi on seni pere toidetud ja tegelikult ilmselt ei ole ka minu pojal tarvis kunagi puutuda kokku mingi vedelkütustel töötava mootoriga. Et kui ma selle enda unistuste vana prantsuse kaunitari ära ostan, siis tegelikult ainult niisama hobina.
Jah, üks bensussaag mul veel garaažis on, mille üks tuttav mulle tasuta andis, aga ülejäänud tööriistad (ka metsatööriistad) on akudel. Ainus veel igapäevaselt kasutatav SPM auto on selleks ajaks ammu välja vahetatud, kui poeg autoga sõitma hakkab.

Muuseas, ka elektriveokid on praegu juba täitsa teema ja hetkel ei ole enam põhjust arvata, et lähima paari aasta jooksul ei alga kiire üleminek elektriveokitele. Võib-olla ainult osadel (kindlasti mitte enamustel) on mõistlik akuvahetus, mitte kiirlaadimine. See näiteks Austraalia "road train"-idel, kui neil on peal kaks juhti ja kui ei ole vaja järgida näiteks Euroopa või Ameerika sõiduajanorme.

Sisepõlemismootor on eilne päev, elekter on tänane päev ja tulevik. Ainuüksi kulude struktuur tagab selle. Peame seejuures meeles, et kui ka aastast 2026 müüdaks Eestis ainult elektrilisi sõiduautosid (mida ei juhtu), siis veel ka aastaks 2030 on siiski enamus kasutusel olevatest autodest sisepõlemismoootriga. Aga uut sisepõlemismootoriga autot osta on ikka väga mõttetu paljudel juhtudel.

Igasugused, õpitud abituse ja hirmujutud on jamps, mis viib tähelepanu kõrvale reaalselt vajalikelt teemadelt.
Ma olen tankinud ka nii, et vihma sajab horisontaalselt ja ilmselt jõudis ka paaki mõni tilk. Mul on kukkunud sõidu ajal küljest summuti, mul on läinud siduritross katki. Kas päriselt peaks mainima ka kõiki mootoriprobleeme või isegi SP mootori hoolduskulusid? Mul on olnud elektrooniliselt avatav paagi luuk kinni külmunud nii, et nupulevajutus seda lahti ei lükanud. Mul on olnud auto kaetud paksu jääkihiga nii, et klaasipuhastid tuleb lahti raiuda.

Elu ei jää seisma selle tõttu, kui mul peaks sadama ka jäävihma ja laadija peaks pesasse kinni külmuma. Kui mu vanaisa oleks olnud selline pehmo, et oleks jätnud kooli minemata, kui talvel oli metsateele sadanud 2cm lund, siis elaks me väga lollis ühiskonnas.

Mida sa selle haagisega vead, kui väiksemal hübriidikal on kandevõime 300kh ja haagise täismass ka 300kg. Isegi s klassi mersu hübriidil pole mingit kandevõimet.Täis elektrikaid pole uurinud.

Kärss on ilusti ära öelnud peamise elektriautode miinuse praegu: elektriautod pole disainitud kasutamiseks universaalse veovahendina rasketes oludes.

Enamus tänamüüdavast on mõeldud linnalähedase tööle-poodi-trenni sõelumiseks inimesele, kes tegelikult autot ei vaja, aga saab seda endale lubada. Mingeid erinõudmisi ei ole ja ergonoomikat ei oska nõuda. Peaasi, et on uus ja moodne ning vastab hetketrendidele.

Elektriajami osas hakkab juba looma. Kujundus, ergonoomika puudumine ja ennekõike masendav kaapelaudade pealetung on see, mis vastu hakkab odavama otsa (loe: enamusele kättesaadava hinnaga) autode juures.

EQB on täitsa hea auto (kel käru poel vaja vedada), aga hinnalisa eest sõidab GLB-ga ikka päris kaugele:) Ka käruga.

Veoautode ulatusliku elektrifitseerimise vastu töötab vajalike ressursside puudus. Mõistlik on hübriidajam, näiteks Edison Motorsi lahendus (https://edisonmotors.ca/). Akud võimaldavad väiksema diiselmootoriga läbi ajada ja lühiajaliselt üldse ilma.

Üllatavalt vähe on vaja raske koorma liikumasaamiseks:
https://youtu.be/KGN7rjZGjMQ?t=210.

Tänaseks on nad saanud Topsy teelegaalseks ja teevad tööteste. Ehitavad naftapuurijatele järgmist vintsimasinat:
https://www.youtube.com/watch?v=mwzALFW5yac .

Paralleelselt käib töö väiksemate kastikate komplektide kallal:
https://www.youtube.com/watch?v=QB-TQqMoJEg .

Loodetavasti leiavad mõistliku tasakaalu hinna ja omaduste vahel...

Auto kui selline on mõeldud inimeste ja kaupade transpordiks. Muud erinevad kasutusviisid loomulikult ka. Kui rahaline seis võimaldab ajaga sammu käia ning soov viimaseid tehnoloogiaid nautida ja kasvõi naabrite, sugulaste- tuttvate ees silma paista, siis kes saab keelata. Maakera rohelisemaks muutmist tema ostuga vaevalt et silmas peetakse ja ilmselt ei saa eitada fakti, et rohelisem on pigem see, kes oma fossiilika lõpuni ära kasutab.
Vaatasin huvi pärast kuulutusi ja kuni 5a vanuseid elektrikaid on müügis 656. Suht palju.
Vaadates läbisõite- mõni 5a vanune on vaid 30-40 000 sõitnud, st alla 1000km kuus, raha on tema ostule aga siiski üsna palju kulunud. Seega miks maha müüa- tegu ju sisuliselt uue autoga- ostsid, siis sõida ka. Eks iga auto ja omaniku taga on mingi lugu, aga sõidetud kilomeetreid vaadates tundub küll, et ostuhetkel ei mõeldud asju päris hästi läbi.

Natukene ajaloost ja tänapäevast.
2020a artikkel.

“2023. ja 2025. aastat on vara prognoosida, liialt palju on muutujaid valemis – millalgi tuleb majanduse korrektsioon allapoole, uute elektriautode mudelite juurutamisel on tootjatel probleeme, samuti akude tootmisprobleeme,” tõdeb Sillat.
Ta lisab, et kuna e-autode hinnatasemed ühtlustuvad sisepõlemismootoriga autodega ja atraktiivseid mudeleid tuleb hulgaliselt juurde, võiks 2025. aastal eelpool toodud probleeme kõrvale jättes eeldada uutele elektriautodele umbes 10% turuosa (2500 -3000 autot aastas).
https://accelerista.com/soiduauto/elektriauto/prognoos-kui-p
alju-on-eestis-elektriautosid-aastal-2020-2023-2025/

Ja 2025
Tänavu on esimese kaheksa kuuga Eestis registreeritud 588 täiselektrilist M1-kategooria sõidukit. Kui Euroopa Liidu BEV osakaal 15,6% on rohkem kui kaks korda suurem meie 7,1% osast, mis on pea identne Läti ja Leedu omaga.
https://forte.delfi.ee/artikkel/120401747/autoaasta-2025-oud
us-mida-keegi-ei-osanud-oodata

Niiet ennustamine on tore ja mõttetu tegevus.
Eks tegi ka automaks korrektiive, aga pigem tundub, et rahva huvi elektri vastu on langenud ja maksuralli tühjemaks teinud ehk nii mõnegi potentsiaalse ostja rahakoti.

Elektri veokiga võid sa 2-3 terminali vahet sõita, kuid mitte nagu meil. Enamus on mingid väikesed kohad ja pidev pendeldamine. Ja paljud autod seisavad ka kus jumal juhatab. Seega laadimised oleksid eraldi protseduurid.. Ja pole meid selliseid kohtigi kus suured saaksid laadida, süüa ja mida iganes segamatult. Pole isegi võimalik poodi enam minna.

Ja seda stabiilse elektri puudujääki pole veel keegi lahendanud, kust see elekter võetaks? Ah jaa, seinast nagu ka raha ja leib poest.

elekter ei sobi igale poole igaühele.oma vibraatorit võite laadida millal soovite.kuid auto peab sõitma parkima seal kus mina tahan,mitte sinna kus saan laadida.elektrienergiast on pidevalt puudu,kuid mõni tegelane arvab,et hakkab rekkaid tuulikuga laadima

Venga on rääkinud!
"Sisepõlemismootor on eilne päev, elekter on tänane päev ja tulevik!"
Kaardid või kristallkull ütlesid nii?

Kui mälu ei peta, siis Saku õlletehas soetas omale paar akuveoautot õlle laialiveoks. Kas keegi teab selle katse hetkeseisust midagi?

Tartu omad said 2 tükki, linnas pidid ainult keerutama. Aga seal tuleb rockla kilomeetreid rohkem kui sõidu.

##Sisepõlemismootor on eilne päev, elekter on tänane päev ja tulevik##

Oleme täpsed, sisepõlemismootor on eilne ja tänane päev. Elektriauto on ajalooliselt ülesse soojendatud lahja supp ja tõenäoliselt mingi osa homsest päevast, mitte veel tänane. Investeeringuid tehakse ikkagi ülehomseks, mitte homseks. Seda paistavad teadma nii autode tootjad oma autode lühikeseks planeeritud elukaarega kui ka ostjad, kes ühtegi särtsukat pikalt pidada ei taha. Just nimelt ei taha, mitte et ei saaks pikemalt, aga see tahtmine kajastub suurepäraselt ka järelturuhindades ja iga järgmist autot ostes ka finantseerimistingimustes, kasko hindades jne.

Kui me räägime tänase auto ostmisest sama suhtumise juures, nagu me suhtume tänava äärest võetavasse rendiboldikasse, tuleks seda käsitleda juba hoopis teise nähtusena, kui need 20-30a vanad fossiilikad, mis tehniliselt on alles oma elukaare esimeses pooles ja mille elukaart siin laussoolatamisega lühendada püütakse. Kogu särtsuautoäri on pigem selline kunstlikult tekitatud nõiaring, milles üritatakse hoida tarbimishullust nautlevat ning edevat hipsterlikku ühiskonnakihti, sest ega neid kellelegi teisele eriti vaja ei ole. St see on trend, erandid kinnitavad reeglit ja servapidi võiksin ka ise selle erandi hulka vabalt kuuluda. Aga ainult servapidi.

##Tahaksin ka ise veel ühe vana fossiilika osta, millega poisile masinaehitust ja remonti õpetada/.../Ainus veel igapäevaselt kasutatav SPM auto on selleks ajaks ammu välja vahetatud, kui poeg autoga sõitma hakkab##

Otsusta siis ära, kas ta peab oskama sõita või remontida;) Ma ei pannud oma lapsi kah muusikakooli sellepärast, et neist muusikuid teha, vaid et neil koolis matemaatikas jm lihtsam oleks (noodist mängimise oskus on aju jaoks sisuliselt keeleoskus, ka tehnikast taipamine on üks füüsika rakendusvõimalusi). Hiljem kogu pere naudib neid vilju ja hobiks kujunenud pillimänguoskus tuli vaid kaubapeale. Kui Sinu poeg on vanuses, et pole talle isegi veel masinaehitust hakanud õpetama, pole tal tõenäoliselt VAJA isegi (klassikalises mõttes) sõitma õppida, sest selle aja peale sõidavad autod juba iseseisvalt. Aga uuesti, kas see, et pole vaja, tähendab seda, et ei võiks osata? Iseasi, kas seda hakkamasaamist tasub arendada just “transpordisektoris”, kus isesõitvate ja -mõtlevate särtsuautode osas on lahendus paistmas juba järgmise kurvi taga. Võibolla tasub neid oskusi arendada hoopis kirjanduse valdkonnas, et anda ilusasti AI poolt ritta seatud sõnadele tagasi inimlik mõõde või väheke paremini selgitada, milleks see zooroopat vaeseks tegev rohepesu meile vajalik on nii, et seda keegi ka usuks;)

Midagi teistsugust kui meie siin harjunud oleme. Mulle tundub mõistlikuna ja midagi taolist võiks ka eestis olla, st sarnaselt sertifitseeritud töökojad.

https://tehnika.postimees.ee/8352895/kaval-vote-odava-sartsu
auto-slate-jaoks-ei-ehitatagi-teenindusjaamu-hakkama-saadaks
e-hoopis-nii
Teisipäeval andis Slate vastuse ühele olulisele küsimusele: kus saavad ostjad oma mini-elektripikapeid hooldada. Autotootja on sõlminud lepingu veebipõhise remonditöökodade võrgustikuga RepairPal, mida nimetatakse «esimeseks omataoliseks» partnerluseks.
RepairPali enam kui 4000 asukohta üle USA on kohad, kuhu tulevased Slate'i omanikud saavad oma sõidukeid remonti viia, kui need 2026. aasta lõpus teedele jõuavad. RepairPal ei ole iseenesest teeninduskeskuste kett. Selle asemel sertifitseerib see igasuguseid sõltumatuid töökodasid, tuginedes sellistele näitajatele nagu nende hinnakujundus, klientide rahulolu, olemasolevad tööriistad ja mehaanikute kogemuste tase. Eelmisel aastal omandas selle ettevõtte restoranihinnangute ja laudade reserveerimisega tegelev hiid Yelp.
Slate'i sõnul on idee pakkuda klientidele kvaliteetset teenust üle kogu riigi, ilma et peaks kulutama aega ja kapitali kogu selle infrastruktuuri ise ülesehitamiseks. Slate'i pikapi tootmine algab järgmise aasta lõpus Indianas. Slate'i ärijuht Jeremy Snyder ütles teisipäeval, et üks suurimaid väljakutseid autoettevõtte rajamisel on infrastruktuuri loomine, selle katmine rannikust rannikuni ja ideaalse kliendikogemuse tagamine. Ta lisas, et sadade esinduste rajamiseks kuluv aeg ja kapitalikulud on üks suurimaid turule sisenemise takistusi ning see on probleem, mille nad on lahendanud uuenduslikul viisil.
RepairPal pakub garanteeritud hinnakujundust, seega maksab Slate'i hooldus igas asukohas sama palju. Snyderi sõnul on neil ka kaasaegne digitaalne aja broneerimise tööriist.
Pole raske mõista, miks see rahasäästlik mudel Slate'ile ahvatlev on. Tesla on kulutanud varanduse, et katta riik teeninduskeskustega ja rakendada mobiilsete tehnikute armeed, et kasvava müügiga sammu pidada. Ometi on Tesla kasutajad alatasa rahulolematud pikkade ooteaegade pärast ja mõned peavad endiselt sõitma tunde lähimasse teeninduspunkti.
Slate'i pikap pakub palju isetegemist soosivaid kohandamisvõimalusi, kuid kliendid saavad neid lasta paigaldada ka teeninduskohtades.

Kärss ja veel mõned isedepäeva puhul kärsad likku juba pannud?

Aga kui kirjutatatakse "zootroopiast" ja "pederastidest" (mitte peded), siis tegu pigem nõukaajaihalejatega.

Saime teada, et elektriautot ei saa igale poole enam parkida ja väga halva ergonioomikaga, kõk autod peale müüki lähevad romulasse (mitte et keegi teine nad lõpuni sõidks) ja vibraatorid(?) ostetakse ainult eputamiseks. Mitte nagu mingid mustangid-corvetid, G'd, (enamus) RAMme mis naisele lasteaeda sõiduks ostetud - need on kõik maru praktilised valikud:-)
Kõlab tüüpiline "mõtle oma peaga" obketiiviinimeste jutt.

PS
Mul enamus seadmeid adminni poolt blokitud - inimesed vist tundlikud. Edu...

Mustangitel-Corvettidel ja RS-idel jne. on "hingamine", lisaks normaalne järelturg. Elektriliikuril on mõlemad olematud, vaata kust otsast tahad. Paari aasta vanuseid pakutakse poole hinnaga, ikka keegi ei taha. Nendel triikraudadel pole iseloomu, häält ega ka paljudel juhtudel välimust. Seeeest on ärevusdiagnoos.
Iga asi tulgu omal ajal, hetkel on inimestel peale kulgemise ka tehnikahuvi ning emotsioonid säilinud. Võibolla 30a. pärast sõidamegi 6tk. kapslis aga igaljuhul mitte veel.

Eks meie praegused mõtteavaldused on paljuski kantud sellest, et eluaeg säde- või survesüütega kokku puutunud, aga ma vean kihla, et esimese põlvkonna Mustang näeb ahvatlev välja ka 50a pärast, mida ilmselt ei saa öelda ühegi byd, havali või isegi tesla kohta.

to fdghfgh

Väga nõus!
Eks need autod kõik läinud tarbeasjaks ära. Mis hinge sa Euroopa keskklassi ja väiksemate autode juurest (mootorist sõltumata) enam leiad? Väga üksikud erandid. Uutelt mustangitelt hinge leida eeldab juba fantaasiat - vanad hopis teine teema!
Vanasti juba räägiti, et poest välja sõites langeb hind kohe kümneid protsente. Ja elektriautodel on see langus tõesti väga suur. Siis kui soov kokku hoida, tulebki osta aasta-kahene käru ja sõita sellega kauem kui mingi 5 aastat. Või ostad tuimalt uue ja sõidad 10+ aastat. Selle ajaga ei juhtu sellega veel midagi drastilist, võrreldes ICEga.

Hiina autode ostmine juba otsene venemaa toetamine ja see peaks olema väga taunitav.

##Eks meie praegused mõtteavaldused on paljuski kantud sellest, et eluaeg säde- või survesüütega kokku puutunud##

See on üks neist eksitavatest eeldustest ja ka arusaadav, sest ICE kogemused on kõigil olemas, särtsukogemusi kõigil pole. Samas ma ei suudaks kuidagi oma ICE kogemusi olematuks muuta, niisamuti ei suuda ka särtsuautokogemusi kõrvale lükata, nii kogetud halba kui ka head ning neid mõlemaid on mitte just vähe. Küll aga häirib see, kui keegi üritab moonutada tõelist pilti mingite häirivate asjade mahavaikimise või eitamisega, sest foorum ei peaks olema koht, kus "iga l__s kiidab oma v___", vaid eesmärk peaks olema ausalt rääkida ka sellest, mis ennast ei häiri, kuid võib kellegi jaoks probleemiks olla, et tulevaste ICE-de ja särtsukate omanikud oskaks paremini arvestada, mis neid ees ootab ega peaks oma ostus pettuma.

Praegu elame aga reaalsuses, kus peaaegu kõik särtsukaomanikud pettuvad oma ostus hiljemalt esimese 5a jooksul, kuid mul läheb sama Grand Cherokeega juba 15. aasta, Saabiga 19. aasta jne (ei hakka siin nüüd kõiki autosid üles lugema:), aga jutu mõte on selles, et ma ei näe põhjust hakata neist kumbagi lähema nt 10 aasta jooksul maha müüma, sest need (jpt) on laitmatus korras, on igas mõttes nauditavad, olid olemas juba siis, kui varem särtsuga sõitsin ja on suure tõenäosusega olemas ka siis, kui järgmiseks särtsuka ostan. Ma ei näe neis vastandeid, vaid erinevatesse nishidesse sobituvaid autosid.

Sõites ise igapäevaselt enda ümberehitatud/restaureeritud autodega (sh uunikumidega), ei tundu need plärtsujate sõnavõtud eriti tõsiseltvõetavana, kes lihtsalt pangaorjuse toel oma edevusjanu rahuldavad ega tee oma käega "kärbsepesagi". Mitte, et ka pangaorjus mingitel puhkudel põhjendatud ei võiks olla.

PS: Jälgin paljusid särtsukatega seotud kanaleid, sest pean lugu kõigist, kes poest kommi ostmise asemel oma kätega midagi valmis suudavad ehitada. Või vähemalt üritavad. Näiteks just eile anti teada, et kellelgi täitus 7 aastaga 100tkm särtsumahtuniversaali roolis:
https://www.facebook.com/groups/sahkoautot.nyt/posts/1016271
2592429685
Nende pere teiseks särtsuautoks on Opel Omega, neist mõlemast saab lugeda lähemalt siit:
https://www.is.fi/autot/art-2000010334069.html
Keda teema tõsisemalt huvitab, võib lugeda läbi ka artikli sabas olevad 97 kommentaari;)

objektiivselt võttes on elektriauto nõrk koht aku eluiga ja lühemast sõiduulatusest tulenev tihedam "tankimise" vajadus, mis võtab kauem aega. Muus osas ei ole elektriauto kuidagi väiksema vastupidavusega või lühema elueaga, vaid pigem just vastupidi. Kui jätame emotsioonid kõrvale, siis ei ole mingi probleem pidada ka elektriautot 25 aastat, kuid aku niikaua ei kesta. Samuti ei ole elektriauto remont kuidagi keerulisem kui tänapäevase sisepõlemismootoriga auto remont.

Kogu jauramine, et üks on parem või halvem kui teine on täiesti mõttetu.

Kuidas ei ole, kui ikka meie kliimas kaabeldused mädanema hakkavad, pulli saab. Ja tahaks näha kui soe ja kuidas sõiduulatused on kui tulevad kuude viisi 25 kraadised külmad

No aga mis on peamine auto juures- ikka tema süda, olgu see siis plahvatusmootor või elekter. Kui aku ütleb üles, on tema vahetus uue vastu kordi kallim kui paugumootori kapremont. See 25a jutt on suht mõttetu, sest praegused 2012a sotstöötajate mitsud on tänaseks surnud ja pole mingit majanduslikku mõtet neid uuesti ellu äratada.
No okei, algusaastate primitiivsed mudelid, anname surma andeks.
Lisaks oleme siin juba näiteid toonud, kus elektriautod kukuvad ülevaatustel läbi veermikuprobleemide tõttu- raskem auto on siiski määrav tegur. Põhimõtteliselt ei ole ühtegi sellist plussi, mis oluliselt räägib elektrika kasuks. Teate küll seda kahe tulba paberile joonistamist- ühes veerus plussid, teises miinused.
Meie vanade petroolipeadena oleme selle taassündi põhimõtteliselt algusest peale näinud- alates toyota priusest, mille kohta tehti "test" ka topgearis ja jõuti järeldusele, et üks vanakooli bmw neelab tegelikult vähem kütust. Ja nüüd olemegi jõudnud olukorrani, mille üle mõnda aega tagasi siin foorumis naersime, et genekas tuleb pagassi panna- nüüd siis pannakse tavaline mootor kapoti all tööle genekana, et see laeks sõidu ajal akut. Mille põrgu pärast on vaja auto massi, tehnilist keerukust ja hinda suurendada aku ja elektrimootorite abil, kui tegelikku tööd teeb ikka klassikaline sisepõlemismootor?
Kas seda nimetamegi arenguks, innovatsiooniks? Kõik ülejäänud- tihedam laadimine, laadimiskohad, külmad ilmad jms on siin ammu läbi nämmutatud ja need ei ole argumendid elektrika kasuks. Praegu on vähemalt üks positiivsem suund- akude vahetamise jaamad ja selle mõtte käisin vähemalt mina isiklikult siin juba kuskil teema alguses väljam nüüd siis jõudis see ka tootjate pähe. Eks ta ilmselt jõudis juba ammu ka nende pähe, aga miskipärast seda teed kohe ei mindud. Kindlasti on taolise jaamade süsteemi ülesehitamine omamoodi problemaatiline.
Niiet tegelikult oleme elektrikatega ikka veel lapsekingades ja tundub, et esimene suur tuhin ja lapselik õhin hakkabki mööduma, nõrgad kohad on välja tulnud ning nüüd näitab aeg, kas astume suure sammu edasi või jäämegi toppama.
Ainus suur samm saab olla tunduvalt efektiivsemad akud ja kiirem laadimine.

Vaatasin, mida pakub mobile.de aastaist 2020- 2024, hind alates 10 000 ja läbisõiduga kuni 200 000km- müügis 48 741 autot.
Läbisõiduga kuni 100 000km 47 752.
Läbisõiduga üle 200 000km 59 autot.
Aastad 2022-2024 37 335 autot.
Seega enamuses müüakse suht värskeid elektriautosid.
Kuid nüüd järgneb "aga"- need numbrid on üsnagi väikesed võrreldes uute müügiga.
Siit saame neid näha:
https://eleport.com/et/elektriautode-muuginumbrid-euroopas-2
025/
Seega kõik need heietused siin on puhtalt eesti mätta otsast ja väheste foorumi püsikundede poolt vaadatuna, muu maailm sõidab elektriga üsnagi edukalt.
Eks eestlasi mõjutavad rahakott (sh ka riiklikud toetused) ja ilmselt ka laadimisvõimalused, mingis osas kindlasti ka konservatiivsus ning puhtpraktiline suhtumine ja igapäevaelu vajadused.
Aga põhjamaadest näiteks Norra ja Rootsi saavad elektriga hakkama küll.

bipolaar? :)

Demagoogitseda pole kah vaja - see "hybriidist ökom" "vanakooli bemm" (ilmselt diisel) oli
a.) igasugustele 1990+ heitmenormidele mittevastav
b.) 50+ kmh kiirusega kokkupõrke puhul juhi jaoks surmav
c.) 55 kw mootori ning 0-100 18 sekundiga
d.) kõik eelnev korraga
Mina panustaks punktile D muide :)
Kütusekulu pole ainus asi, mille pooles progressi vaja on.

Kui õigesti mäletan, siis sõideti M3'ga!
Kõik pakutud variandid on suur BS!!!
Progress? Seisab juba alates 1900 aastast, see, et mingi mölakas ekraan keset autot on ja esituled 200x sekundis liiguvad, pole mingi progress-sõidukil on endiselt rattad, kere ja mootor.....

Topgeari bemmi ei tea, aga vastan ise mitsu-bisile enda analoogilise näitega.

Kasutan maanteesõiduautona 20a vanust MB W203 diiseluniversaali. Toodud Saksast vahetult enne autokaristusmaksu kehtestamist, roosteta, pool miljonit läbisõiduga, täisvarustuses, chip, naeruväärse ostuhinnaga. Ei oleks ka praegu kallis osta (regamistasu alla kolme soti, ikkagi moodne "rohepesudiisel"). Esimesel pildil on maanteekulu suvisel ajal (ca 200kg kola autos sees) ja teine pilt on nüüd hilissügisest, pooltühja kerghaagisega, ülemõõdus naastrehvidega. Sõidu aeg, keskmine kiirus jne on kõik ausalt näha. Tõe huvides lisan, et tegelik keskmine kulu paagitäie kohta (km/tangitud liitrid) on alati vähemalt poole liitri võrra suurem. Aga selle eest on ka auto, millega on vaikne/mugav sõita, millel on olemas automaagilisele ajastule kohased moodsad tuled-viled, mis maksab ca pool Eesti keskmist kuupalka ja millel on piisavalt võimsust selleks, et pole külg ees kurvide läbimiseks vaja talve oodata. Kuna mu enda ootused igapäevaautode osas on kõrgemad (inimelu on liiga lühike, et sõita igavate autodega;), ongi see kasutuses vaid maanteeautona. Näide on küll enda elust, aga illustreerib hästi põhjust, miks sõidavad Eestis ringi ka tuhanded ürgvanad V50-d, Passatid, Sarad, Octaviad jne.

Küsimus pole selles, KAS neid tuhandeid inimesi peaks sundima särtsuautoga sõitma, vaid MIKS seda peaks üldse tegema?
- Need vaesed ju ei käi “tossamas ega haisutamas” kesklinnas (seda saab vajadusel reguleerida hoopis teiste õigusaktidega).
- Nad sõidavad juba praegu minimaalsete heitmetega oma võimalustest/vajadustest lähtudes.
- Neil (ega meil) ei ole vaja kunstlikult tekitada ja seejärel lahendada probleeme (laadimistaristu/alajaamad maapiirkondades, põllukülades jne).
- Neil on juba praegu “all-in-one” transpordilahendus olemas (väiksematel/vanematel ja võrreldava hinnaklassi särtsukatel on piduriteta haagise max number imeväike ja kõigil polegi lubatud, rääkimata “koeraosakonna” kubatuurist), särtsuauto saaks olla neile lisaauto, mitte asendus.
- Kas selle segmendiga tegelemine on üldse “roheline” (surve uute autode tootmisele vanade lõpuni kasutamise asemel järgmise ~40a jooksul)?
- Kas toetused selleks on inimestelt võetud/saamata jäänud raha kõige ratsionaalsem kasutamine?

Küsimused on tekkinud paljuski sellest, et mida vaesem oled, seda rohkem riik niigi makse tahab (maksude suhe kätte jäänud rahasse peale esmatarbevajaduste rahuldamist) ja kõikmõeldavad koormised või turumajanduse vastu töötavad “nügimised” võtavad inimeste käest veelgi vähemaks neid vahendeid, tänu millele on keskklassil veel klientuuri, kellele oma tooteid-teenuseid-oskusi müüa. On ju arusaadav, et kui see teema poleks täis demagoogiat elektrihinna üle ideaaloludes ja ideaalselt sobivale sihtgrupile, vaid oleks särtsuauto pidada odavam ka tervikuna SAMA PIKA elukaare ulatuses, oleks see juba ammu massidesse läinud ja nende hinnalangus oleks võrreldav nende samade Passatite, Octaviate, C-mersude jms rahvaautode hinnalangusega. Ehk teisisõnu andke rahvale alternatiivid (isegi 1000km+ lennukauguse võib asendada vähemalt 500km laadimisvälbaga, kui see ei eksisteeri ainult paberil, vaid päriselus ka talvel) ja rahvas kolib ise vabatahtlikult nende peale üle. Mina samuti. Kuni seda ei juhtu või kui tehakse seda vaeste arvelt (toetused!) turumoonutuste kaudu, on nende kiidulaul lihtsalt tühi jutt ja ostetakse särtsukaid muudel põhjustel. Kas siis edevuse, kiirendusomaduste, rohepesunõudmiste või miks mitte ka juhuslikult nishi perfektselt sobitumise pärast.

Siin artikkel sellest, et ainus 1000km+ lennukaugusega särtsuauto võetakse tootmisest maha, sest keegi neid ei tahagi osta. Järelikult on see “probleem” ikkagi kusagil mujal.
https://eletric-vehicles.com/nio/nio-says-it-stopped-produci
ng-150kwh-batteries-after-several-hundred-units

Mis bipolaar, fakte on vaja teada! See lingil olev jutt algas ikka väga bravuurikalt ja kehtib alles viimase paari aasta kohta, kuigi siit teemastki saab lugeda, et oleks pidanud kehttima juba üle 10a tagasi;) Soovitan lugeda selle mõttega läbi:
1. Mõttega: st googelda iga riigi nügimispropat, kui seda peast ei tea.
2. Läbi=lõpuni: lõpp ei ole enam üldse nii üleolevas toonis, tausta tundes saab kõhutäie naerda ja naer on terviseks!

##muu maailm sõidab elektriga üsnagi edukalt##

Muus maailmas on väga palju asju teisiti, mida see link ka tõestas. Mitte ainult kliima, vaid ka palgad, särtsutoetused ja ICE piirangud;) Just nende viimaste abil saaks panna ka 100% inimestest särtsuga sõitma ja selle kõige taustal see on juba praegugi tõmbekeskuste ümber väga sobiv lahendus ka ilma igasuguste toetuste-piiranguteta.

##Ei ole mingi probleem pidada ka elektriautot 25 aastat, kuid aku niikaua ei kesta. Samuti ei ole elektriauto remont kuidagi keerulisem kui tänapäevase sisepõlemismootoriga auto remont.##

Kui ei ole probleem, aga ei tehta, mis on siis valesti? ;)

Teiseks tahaks rõhutada sõna "tänapäevane". Sisepõlemismootori puhul on valik olemas, et kas tänapäevane või mittetänapäevane (elukaare pikkus!). Kui ütlen, et kõige kauem käes olnud sõitev (hobi)auto on mul olnud juba 24 aastat (47a vanune auto), siis ainuüksi fakt, et keegi ühe autoga nii pikalt sõidab, välistab juba ise selle "tänapäevasuse". Loodetavasti on Sul õigus ja meie lapsed näevadki, kuidas mõned inimesed kasutavadki hobiautodena poole sajandi vanuseid tänaseid (st eilseid!) Leafi, Polestari või S-Modelit. Või elame jälle oma rumalates eelarvmustes, et need ei anna kunagise Ford-T tasemel revolutsiooni mõõtu välja? ;)

Akude hinnad tulevad pidevalt allapoole ja ma ei näeks väga suurt probleemi isegi uue aku ostmises (jaotub ju ikkagi väga suure hulga km peale!), kui kogu ülejäänud auto on piisavalt töökindel ja pakub nii palju sõidunaudingut. Huvitav, milline neist pakub? Kasvõi sellist kohmakat "suu-kõrvuni" tunnet, mida VW põrnikas pakkus esimesest hetkest ja pakub ka 100a pärast.

Akude kohapealt on kah näide varnast võtta, et lasin just 45e eest 7a vanal iPhonel aku ära vahetada: originaali enam ei saa, aga pandi palju suurema mahtuvusega vuffel ja järsku on ürgvana telefoni “lennukaugus” täiesti ulmeline, enamat kui mistahes uuel iPhonel kunagi originaalakuga on olnud (sest kulutab ju vähem energiat kui uued!). Nii võiks olla ka 10a+ vanadel Mievitel-Leafidel, kui keegi neile suuremaid vuffelakusid tahaks odavalt toota, aga see juhtub vaid siis, kui need autod ka muus osas väärivad seda... praegu näib, et ei vääri. Väga äge oleks, kui eksiksin!

Kuna meile on siia tekkinud üks mõttetu mölalõug mitsubisi, siis silmaringi laiendamise mõttes sulle see video.
https://www.youtube.com/watch?v=F04MXepYiBs
Loomulikult on tegu topgearliku kiiksu ja konksuga, aga ilmestab hästi reaalset elu, millest mõttetud rohelised mölalõuad aru ei saa.

Strandbergi vaatevinklist.
https://tehnika.postimees.ee/8040574/ak-millist-elektriautot
-eestis-pariselt-vajataks
Auto, nii ka elektriauto on jätkuvalt siiski luksuse, mugavuse ja hinna kolmnurka jääv kaup. Selle ökoloogilisust eksponeeritakse peaasjalikult seeläbi, et see töötab elektriga – elektriauto kulgemise ökoloogiline jalajälg on nii suur, kui see on elektritootmisel, ja ei grammigi rohkem. Pigem on see jalajälg aga suurem, sest 18–25 kWh/100 km läbimiseks kulutav auto eeldab ka aku laadimist, sealgi väike kadu. Täna müüakse elektriautosid samuti pigem kui indulgentsi: ostad sellise ja kohe on maailm selle ostu jagu päästetud. Võimalik, et see nii olekski, kui sellise ostu kaasapanu oleks taastuvelektri kasutamise nõue laadimisel. Saan aru, et sellist nõuet on raske kehtestada, aga särtsuautode ökoks nimetamiseks oleks selline valik möödapääsmatu. Tõsi, selliste sõidukitega käib kaasas ka teine oluline keskkonnamuutus: tervist kahjustavat tolmu, peenosakesi ja muud mödi tuleb elektriautol vaid rehvidest, mitte põletatud kütusest. Eeldame, et jõujaamade korstnad on linnadest ja inimestest eemal. Paraku on akul sõitev auto paras maanteemürsk ning mugavuse-edevuse-hinna kolmnurgas on täna ju enamik sellised, mis ka oma massi ja eriomaselt ägedate kiirendusomaduste tõttu korralikult kummi kärsatavad.
Vaade läänemaailma elektriautode kasutusele kinnitab pigem seda, et üsna vähe on soetatud praktilise loomuga kergemaid ja kompaktsemaid kulgureid, mis oma rollilt meenutavad pigem sellist horisontaalselt kulgevat lifti, rohkem on kõiki raskusi ületama pidavat tulesid-vilesid ja mugavusi täis riputatud edevaid ning luksust kehastavaid voolulimusiine.

Selline pilt avaneb meile küll hoopis Hiinas, kus tänavail neid maanteemürske, mida läände müütada soovitakse, nii palju näha polegi: sealne igapäevaelu on praktilist laadi ja iga elaniku kohta tulev energiatarve on siiski tunduvalt väiksem kui Eestis, kus me pruugime primaarenergiat 5–6 kW iga inimese kohta. Sada aastat tagasi oli see näitaja ehk 400 W inimese kohta. Sellele tasemele tagasi minna poleks arukas, aga ehk oleks mõeldav toime tulla 2–3 kW energiavooga inimese kohta.
Mida meil vaja oleks?
Kui puhub tugevam tuul, on meil elekter ära; või kui sajab lund veidi rohkem, siis istuvad kümned tuhanded pered vooluta. Heakene küll: võib soetada elektrigeneraatori või moodsamal juhul ka katusel olevate päikesepaneelide juurde akusalvesti, mida on mõistlik ka soodsama hinna korral võrgust täis laadida. Päikesepaneelid ei ole praegu enam ammugi äriline investeering, vaid oma-lõbu-lahendus (voolu õnnestub väiketootjal aina harvemini müüa): kui sirava päikese all lülitataks võrguvool välja ja pumbatakse majas olevad akud elektrikatkestuseks pilgeni täis ning köetakse kuumaks kõik boilerid, saunad ja praeahjud ja ahelpestakse puhtaks kõik riidedki, siis on see parim lahendus energiasäästuks. Siin aga astukski energeetikalavale siinsetele vajadustele ja ootustele vastav elektriauto: selline, millel on aku, aga mitte ainult, sest vaja on ka muundamisseadet, mis alalisvoolust vahelduva voolu teeks, aga seda võimsusel, mille najal kodud tegelikult toimivad. Näiteks maksimaalselt 15 kW või veel parem, 30 kW. Kui auto on juba olemas ja sellise tummise olemisega, siis võiks see toimida vähemalt varujõujaamana majapidamiste jaoks, kui elektriliinid taas alt veavad või vool muudel põhjustel kadunud. Seda aga juhtub siinkandis ka edaspidi. Kui selline taskukohane elektrigeneraator annaks elamisse voolu võimsusel 4–5 kW, siis varuvooluallikana toimiv auto, kui sellel on ca 70 kWh akud laetud, võiks majapidamist ülal pidada terve nädala. Maapiirkondade jaoks oleks see igati eluline lahendus, sest seal kompenseerib auto ju ka puudulikku ühistranspordivõrku ning osaliselt teenindavad nii maal kui linnades vanemad oma lapsi osaajaga takso- või bussijuhtidena. See on Eesti tegelikkus. Nüüd veidi edasi arutades joonistub välja ka põhjus, miks Jaapani autotootjad on sedavõrd hübriid­ajamiusku ja toodavad jätkuvalt selliseid sõidukeid: pistikust laetav hübriidsõiduk, millel akujaksu mitte mõnekümne, vaid näiteks paari­saja kilomeetri läbimiseks, oleks selles sõidukis oleva alalisvoolu vahelduvaks muutva muunduriga veelgi vägevam julgeolekugarant kehvade olude jaoks. See on Eesti auto, selline, mis võimaldab häda ja õnnetuse puhul – näiteks puuduv elektrivool – toime tulla. Veelgi laiemalt mõeldes: liinibussid, koolibussid – kui needki oleks loodud sellistena, siis saaks sel moel ka vajadusel koolidele ja haiglatele samuti voolu tagada.
Jaapanis nähakse sellisele topeltjõuallikale sedavõrd pikka perspektiivi, et hübriidajamite jaoks on kokku pandud koguni täiesti uued sisepõlemismootorid. Lugesite õigesti, et sisepõlemismootorid, sest kliimakriisile vaatamata puuritakse naftat ja gaasi edasi ning sealsed autotootjad ja -filosoofid näevad sellise mootori eluiga veel vähemalt 15 aastaks. Oleks ilmselt rumal arvata, et nüüdisaja elektri- või ka hübriidsõidukitel sellist funktsiooni pole juba sisse ehitatud või seda valmidust olemas. Kindlasti on. Vähemalt valmidusena. Igatahes juba vast ehk viimased 15 aastat on räägitud nii targast elektrivõrgust kui ka tõsiasjast, et elektrisõidukid võiksid olla liikuvateks akupankadeks. Autost võrku (V2G – vehicle to grid) variandi puhul võib autost laadida midagi muud, kasvõi teele jäänud tühja akuga elektrisõidukit (V2L – vehicle to load) või siis vooluauto maja külge panna (V2H – vehicle to home). Nii mõnelgi sõidukil on selline võimalus olemas, aga võimsused jäävad üldjuhul 1,5 ja 4 kW vahele. Selliste autode tootjarivis on nii mitmedki Hiina päritolu autod. Need on oma võimsusvaliku tõttu üsna hädapärased lahendused.

Selle arvamausloo taustal peaksin korrigeerima ome eelmist arvamust, et mõttetu on toota tehniliselt keerukat autot, millel sisepõlemismootor toimib genekana ehk siis see piltlikult öeldes genekas pagassis elektriauto variant, aga taoline elamise varustamine elektriga on isegi kasulik. Kasvõi siis kõrgete hindade ajal puhvriks olemine või tormikatkestuste ajal ellujäämise võimaldamine ja kui ka aku lõpuks tühjaks saab, oled sisepõletaja abil siiski liikumisvõimeline.
Aga loomulikult on olemas ka see võimalus, et osta lihtsalt koju üks akupank ja kasuta vastavalt vajadusele, kaasa arvatud igapäevase hinnapuhverdajana. Ta töötab ka siis kui autoomanik peab hoolimata hindadest ning tormidest ikkagi igapäevatööl käima.

Top Geari test on nalja pärast, kuidas saab seda enda jutu tõsise tõestusena kasutada. See kurikuulus Fifth Geari Modus vs 740 test on nagu päris teaduslik eksperiment juba selle kõrval. Vana tõde on, et kui väikest ja nõrka mootorit piirajas hoida, et ta (rahulikult kulgeva) suure ja võimsa mootori sõiduriistaga sammu peaks, kaob igasugune kütusesääst ära. Ja loomulikult ei tööta ringrajal sõites hybriid.
Kohe meenub vana Smarti reklaam, kus seda maastikuautoga võrreldi. Hüüdlauseks oli seal "Uus Smart - sama mõttetu maastikul kui maastikuauto linnas!" Siin saame vabalt öelda, et "Prius on sama mõttetu ringrajal kui M3 linnaliikluses".
Kärsale vastan, et mul on sarnane auto ka kunagi olnud, Focus lll universaal 1.6 66 kw diisliga. 90 kmh trassil sõites võttis 3.6 sajale, 75 juures olekski äkki sama 3. 2500 juures tõmbas päris hästi, trassil sai isegi mööda sõita. AGA linnas oli see auto piin ja peavalu, liiklusvoos püsimiseks pidi kogu aeg pinges olema. 1.6 70 kw otto eelmise pvk Focus oli selle kõrval kui muskelauto, isegi AT kastiga. Talvel ei läinud linnas sõites soojaks tänu sellele paljuneetud ökomootorile. Oli siis minu esimene ja ilmselt viimane diisel. Käigu v*** see 3 l kütusekulu. Kui keegi tahab sellisega ennast piinata, palun väga. Tänapäeva hybriid on ikka väga teistsugune auto nii dünaamika kui kasutusmugavuse poolest. EV on jah rohehullude värdaretis samamoodi nagu kamazi (diisel) mootor sõiduautol.
Uuema Honda hybriidiga sõites on nüüd mõnus vahel foori juurest gaasi natuke juurde panna ja vaadata, kuidas kõrval oleva saksa (vana)raua õnnelik kasutaja paaniliselt käike vahetab, samal ajal lootusetult maha jäädes - igas mõttes siis :)

TO fdghfgh: tänan tasulise artikli sisu jagamise eest! Tema kirjeldatu on üks olulisemaid põhjuseid, miks ma tahaks ka endale ühte särtsuautot nö kolmandaks autoks, sest näiteks kogu sügis on esinenud igal nädalal keskmiselt 1-2 korda 4-5h kestvaid elektrikatkestusi. Piisavalt vähe, et häiriks elamist, kuid piisavalt palju, et segaks töö tegemist. Õnneks pole ka üheski hoones õhksoojuspumbad, külmikud vm selle tõttu viga saanud nagu varasemalt. Päikeseparke omavad naabrid on üsna vihased, et päikeseliste ilmadega polnud (päevasel ajal!) võimalik midagi võrkugi müüa ja õhtusel tipptunnil pidi siis hakkama kalli börsihinnaga maha jahtunud maja uuesti soojaks ajama, et järgmise päeva ootamatustele vastu minna.

TO mitsu bisi: juhin igaks juhuks tähelepanu, et 75km/h on keskmine kiirus. St selleks, et saavutada keskmiseks 75, tuleb linnas 30-40 alades venimine sõita maanteel tagasi siiski vähemalt 90-ga ja keskmiseks ei ole võimalik saada 90km/h, kui täpselt see kiirus maanteel püsikale panna, st sõitsin ikkagi 100-110 vahemikus. Eks need rekkakolonnide taga venimised ja möödasõidukiirendused annavad kõik sinna mingi oma osa juurde ja 2,2L mootoriga MB sai ostetud ikka teadlikult dünaamikat silmas pidades;)

Võtan siit lingilt nüüd ühe konkreetse väite:
https://auto.geenius.ee/sisuturundus/mida-on-vaja-teada-elek
triauto-hooldusest-et-valtida-kallist-viga
##Ajakirjas Nature Energy avaldatud uuringus toodi välja, et elektriautode keskmine eluiga on ligikaudu 18,4 aastat##

See pole seal ainus kummaline väide, aga karjub silma just otseselt sellega, et kuidas midagi sellist üldse väita saab? Milliste meetoditega elektriautode keskmist eluiga siis arvutati? Kui palju sisaldas see valim ÜLE 18 aasta vanuseid (??) elektriautosid ja kas need tulemused võib siis kanda otse üle ka praegu toodetavatele elektriautodele?

Aga lõpetuseks ka midagi väga positiivset, mis pani tõesti kulmu kergitama, sest tegu pole järjekordse paberiltõestusega, vaid jutt käib täiskoormaga elektrikaubikust avalikel teedel! Täiskoorem (alla 700kg:) pole küll päris kaubikukoorem, nagu pole ka kaubik ise päris kaubikumõõdus auto, aga seda võiks võtta ka kui mahtuniversaali saavutust (7 sajakilost inimest autos) ja lubab loota, et särtsuautostumise argipäev ei pruugigi olla nii kaugel.
https://auto.geenius.ee/sisuturundus/kia-pv5-cargo-pustitas-
guinnessi-maailmarekordi-69338-kilomeetrit-uhe-laadimisega-j
a-maksimaalse-veosega

Jagan ühe KIA omaniku postitust, kus ta kirjeldab oma viimast eurotrippi. Kui need kulud kokku arvutada 1,5e liitrihinna juures, teeks see sama välja, nagu tema auto oleks rüübanud 7 liitrit sajale. Ei ole hea ega ka mitte halb. Kindlasti mitte halb selles valguses, kui suure autoga on tegemist vs tema reaalsed kiirused.
https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/426
5683750330637

Paraku kõlab ka siit läbi see "kiirteetanklate" ajaraiskamine. No sorry, kui ma lähen autoreisile, siis ma just nimelt väldingi kiirteetanklaid! Ei ole joonud neid tanklakohve ega ajanud seal pihviga saiakesi näost sisse, sest miks ma peaks, kui suurte kiirteekaarte sisse otseteedele jäävad väikesed külakesed, kus saab sama raha eest palju maitsvama kohvi, mitmekäigulise lõuna, suhelda inimese moodi kohalikega ja valikus on üks või mitu erineva keti tanklat, kus kütusehinnad pole kunagi olnud nii krõbedad kui kiirteede ääres. Ei ole loota ega oleks isegi ratsionaalne, kui igas kolkas kiirelt või poolkiirelt laadida saaks, sest siin pole küsimus selles, kas ühe hooga saab sõita 500km, 1000km või 1500km, vaid inimene, kes ei taha omale lisastressi, laseb ühel korral paagi täis siis, kui jäänud 200km ja teisel korral siis, kui jäänud 400km, et ei peaks vaevama pead, et kui on jäänud vaid 100km, kas siis on ikka mugavas kohas mõni tankla/laadija, kas sinna üldse pääseb jne. See on ka see künnis (pilt), et milleks õppida ümber arvestama asjadega, millega pole seni olnud vaja arvestada, kui see ei too ka mingit kasu.

Hea Kärss, võttes kinni Teie viimasest lausest, et pole kasu, siis postituse autor ütleb ju, et see on mõnusam auto, kui BMW X7. Miks ei või sõita mugava autoga?
Pealegi kui see isik läbib enamus km (32000, millest 3 eurotrippi) kodulaadimisega, siis on ikka tema jaoks väga soodne.
Pealegi, kui Teile meeldib kuskil Saks külakeses šitslì süüa ja kohalikega suhelda, siis selle ajaga laeb isegi 50kW laadija aku täis.

Fdghfgh, riikliku ostutoetusega elektriautot ostes tuli mul küll roheelektripakett koju võtta. See oli toetuse saamise tingimuseks.

See "rohepakett" on tsirkus kuubis !
Kui naabrimehel on tava, siis saate erinevat traati pidi teise särtsu või?

See rohejutt ongi nii haige. Kes kuseb, kes valab viina ja kes õlle ühte pange ja siis hakkab iga üks oma jooma.

Enne elektriautot oli mul CNG, ehk maagaasiga sõitev auto. Seal oli ka tanklas valida, kas tahad rohegaasi, või tavalist. Valisin alati rohegaasi, kuigi selle kilo oli 10 senti kallim. Kas autosse läks siis ainult rohegaas? Muidugi mitte, täpselt sama gaasimolekul läks. Vahe oli aga selles, kellele takimise eest raha laekub. Tanklas rohegaasi valides läks raha valdavalt kohalikele tootjatele, valides aga tavalise maagaasi, Putinile. Sama lugu on selle elektripaketiga. Pigem maksan pisut(vabatahtlikult) rohkem ja toetan taastuvenergia tootjaid. Ja siis on veel ka selline asi: https://rohesert.ee/et

Muudetud 17.11.25 02:08

Need on ikka täiesti erinevad asjad.

Reisimine on nii ehk naa diiselautoga mugavam ja soodsam. Elektriauto effekt tuleb välja ikka kodus laadides.

Elektriauto laadimisel on veel küllaga arenguruumi..

Kas mäletate, et su telefoniliin oli sul kunagi ainult kodus ja sedagi ühes toas..?
Ja Interneti kasutamiseks pidid enne miski numbri valima ja kuhugi helistama...
Ja mobiilivõrku vahetades pidid ka uue moblanumbri omale võtma... ?

Millal jõuame niikaugele, et pistan oma auto laadima sinna kusiganes vaid ühe suvalise standardse pesa (pean silmas hariliku 1x230 või 3x400) leian ja elektrimüüjad ja ülekandjad saavad ise aru, kelle arvele need kWh-d lisada.

manitseja viimane mõte on päris hea, just sellest aspektist, et sõidad külla maale ja kui vaja saad panna auto laadima ilma, et kellelgi midagi arveldada vaja oleks. lahendus peaks olema selline, et pistikupesa omanik ise mingeid investeeringuid tegema ei pea. Millise mõõtepunkti alla pistikupesa kuulub, peab autoga (või ka laadimisjuhtmega) kaasas käiv lahendus suutma ise koos võrguoperaatoriga ära tuvastada. Mingi kopikas võiks kukkuda ka mõõtepunkti omanikule. Elektri hind võiks laadijale olla muidu sama, mis mõõtepunkti omanikul, see aitaks börsipaketi korral suunata laadimine aegadele, kus tarbimine on väiksem ja hind odavam.

Viimased jutud on inimestelt kes pole mõistliku välbaga elektrikäru omanud ja ka ei kavatse omada, vaid leiavad vaid vigu. Kuna see kirjeldatu on pseudoproobleem, kui natukenegi võimet kohaneda

Elektriauto on erinevalt moblast ja internetist ca 150 a vana ning kuna selle ajaga pole sellist midagi mõistlikku saanud, siis järgmisele paarile aastakümnele ma väga ei panustaks.

*sellest

Ei ole küll ise kasutanud, aga Plugshare app vist miskit taolist funktsionaalsust pakub, et saad oma pistiku teistele nähtavaks teha. Küllap, kui turgu on, siis tuleb äpimajandus kah kõikide mugavustega järgi.
Enne ev ostu mòtlesin küll, et võiks kõikide maailma pistikute info olemas olla, aga neid laadijaid on nii palju juba igal pool, et ei tunne üldse puudust.

Pulli peab ju saama.
https://majandus.postimees.ee/8363150/soovite-korvulukustava
t-paketti-komponeerime-elektriauto-vingeks
See oli elektriauto. Ja saund ei tulnud teps mitte maailmakuulsast AMG kaheksasilindrilisest sisepõlemismootorist, vaid esituledesse ehitatud kõlaritest, kirjutab The Wall Street Journal.
Omal ajal lubati elektriautodega liiklusmüra leevendada. Nüüd tuuakse linnamaastikule kamaluga kakofooniat. Sportautotegijad veeretavad rahva ette elektriautosid, mis on disainitud täpselt sama lärmakaks, kui klientidele kallid-armsad suurmootorid. Selliste autode tegijad räägivad, et just mürin ja kärin on nende identiteedi ja atraktiivsuse alustala.
Teised on kaasanud Hollywoodi heliloojaid ja moosekante oma elektriautodele häälitsusi komponeerima. Äsjasel Müncheni automessil näitas Mercedes-Benz oma esimese elektriauto kontseptsiooni, mille leiutas nende muskelosakond AMG. Kõla üle käisid intensiivsed arutelud ning kõrgel juhtimistasandil võeti nõuks lisada valikusse ka V8 režiim, mis jäljendab ettevõtte tippmootoreid ja simuleerib sobivatel hetkedel isegi käiguvahetust.Lõppversioon peaks ilmsiks saama tuleval aastal.Sulni saundivaliku kallal nägid Mercedese testilaboris kurja vaeva AMG tegevjuht Michael Schiebe ja tema parimad insenerid. Külavaheteedel kuulati üksteise võidu V8-mootorite muusikat. Mõned istusid elektriautodes, teised sõitsid lähemale ja kaugemale, et tutvuda kõlapildiga väljastpoolt.«Me olime nagu gurmaanid delikatesse degusteerimas,» ütles Schiebe. «Me kuulasime erinevaid näidiseid ning timmisime paika peenhäälestuse.» Saundi pealekeeramine võiks ju tunduda nagu tahetaks tuua tagasi probleemi, mille elektriautod väidetavasti lahendasid – ning ajades asja kirjususega kurjemaks. Ja tõesti: leidubki inimesi, kes on pehmelt väljendudes pahased. «Sa satud toidupoe parklasse ja kuuled kuut sünteetilist saundi,» ütles audiobrändinduse agentuuri Audio UX asutaja John Kallen.
Miinimumtasandil tuleb elektriautotegijatel täita akustilise sõidukihoiatuse süsteemi reeglid, mis on kehtestatud jalakäijate kaitsmiseks liikudes madalatel kiirustel.
Aga sel puhul on vaja teatud sagedusi, nii et mootorisaund pole tegelikult lahendus. Nii võib elektriline Daytona Charger teha küll kõrvulukustavat müra, kuid reeglite rahuldamiseks peab olema auto esiosas täiendav kõlar.
Pianist Renzo Vitale on nüüd BMW saundidisaini loovdirektor. Tema nägemuses pole autod pelgalt masinad, vaid «taideetenduse installatsioonid» – lähenemine, kus juhti vaadeldakse «kui interpreeti, kui muusikut, või isegi helijoojat».
BMW elektriautode praegune põlvkond pakub saunde, mis on loodud koostöös Hans Zimmeriga, kes kirjutas muusikat filmidele «Kariibi mere piraadid» ja «Gladiaator». Mõned salvestas Milano La Scala ooperteatri juures tegutsev tudengiorkester.
Põhjamaine Polestar põlgab taolist palagani palavalt. Kui nemad Münchenis oma uut muskelautot Polestar 5 tutvustasid, juhiti huvilised üles treppi pidi, mille igal astmel hiilgas järgmine tähtis põhimõte. Üsna ülemiste hulgas: «Ei mingit libamüra!»

##juhti vaadeldakse kui interpreeti, kui muusikut, või isegi helijoojat##

Mida järgmiseks? Kordan ennast, et kui ootad maanteeääres bussi (teen seda aegajalt), tunned juba kaugelt heli järgi ära kõik teslad jt laiasid madalaprofiilirehve kasutavad RASKED parketimaasturid. Tesladega võrdlus on huvitav ka selle poolest, et sama rasked S-d ja seitsmesed ei tekita sellist isiloomulikku pladisevat valjut heli rataste/asfaldi kokkupuutel. Mootorihäält pole nagunii kuulda tänapäevastel autodel. Särtsukate ja ka teiste laiasid rehve kasutavate raskete autode suurema mürareostuse kompeseerimiseks oleks akustilised (nt noise cancellation jm) lahendused igati omal kohal, aga nüüd räägib keegi müra tekitajatest kui muusikutest või heliloojatest... ja seejärel keegi palub võtta neid tõsiselt:))

##See rohejutt ongi nii haige. Kes kuseb, kes valab viina ja kes õlle ühte pange ja siis hakkab iga üks oma jooma.##

Mõistan, kust tekivad sellised küsimused, aga need tekivad eeldusel, et just seda pangetäit on vaja ilmtingimata juua. Pang on ikka 10L ja edasi on küsimus selles, et kui see sisaldab 1% kust, 1% õlut ja 98% viina, võib seda vabalt ka juua, aga kui sisaldab 80% kust, 10% viina ja 10% õlut, sobib see hoopis lõkke kustutamiseks. Selleks, et saada sinna 10L sisse sobiv % ühte või teist komponenti, ongi maksud/nügimine, st neid komponente maksustatakse erinevalt, aga lõpuks on meil ikkagi 10L pangetäis vedelikku, mis ühel viisil nügides sobib paremini üheks asjaks ja teisel viisil nügides millekski muuks. Sama loogika puudutab ka tankereid, milles lihtinimese loogika järgi on üks kütus/vedelik, aga tegelikult sisaldab X% ühel viisil (maksustatud, sanktsioneeritud vm) komponenti, Y% teist komponenti jne – ostad nende segu, aga maksad selle järgi, mida see täpsemalt sisaldas - osa tankeri sisust müüakse edasi ühe hinnaga ja osa teise hinnaga (kaudselt seotud ka Olerexi saagaga). Kui sinna lisatakse juurde aktsiisivähendust lubav värvaine, on millegipärast kõigile kohe arusaadav, mis on odav ahjukütus, põllumajanduskütus ja mis on kallis mootorikütus, aga ilma mõttelist osa visuaalselt märgistamata muutub see paljude jaoks juba keeruliseks:)

##Viimased jutud on inimestelt kes pole mõistliku välbaga elektrikäru omanud ja ka ei kavatse omada, vaid leiavad vaid vigu. Kuna see kirjeldatu on pseudoproobleem, kui natukenegi võimet kohaneda##

Selliste kommentaaride peale tahaks alati vastata, et ma pole kunagi omanud ühtegi mõistlikku anaalvibraatorit ega soovi ka kohanema hakata olenemata sellest, kui palju nende propagandaks raha kulutatakse. See teema on siin just õige koht, kus Sul on võimalik avalikult ja kõigile arusaadaval viisil selgitada, MIKS peaks 1500km lennukaugust omava sõiduauto omanik kohandama ennast 500km laadimisvälbaga ja samal ajal sõitma ka RASKEMA sõiduautoga või 1300km lennukaugust omava suure kaubiku/mikrobussi omanik kohandama ennast ~300km laadimisvälbaga särtsumikrobussiga, kui sellega kaasnevad peale plusside veel ka päris mitmed puudused (alates kiiremast väärtuse langusest kuni laadimistaristu/haagiseveopiiranguteni)? Ei, vastus ei ole see, et kas seda diisli lennukaugust üldse vaja on. Ei ole VAJA, see lisaboonus. See suurem lennukaugus on mugavus muude enda jaoks meeldivate omaduste juures.

Teema algusest on möödas 14 aastat, autod on arenenud ja kõigil, keda vähegi huvitab, on juba ammu ka igasugused kogemused nii vooruste kui ka puudustega. See pole enam “mina olen tark” tüüpi eksklusiivne info või kogemus, mida said omale lubada vaid privilegeeritud indiviidid, mis annaks õiguse vaadata mõne teise seisukoha esindajatele ülevalt alla ja tühistada teiste arvamusi väitega, nagu oleksid neist kogenum. Ei ole enam nii, et teie olete kõik lollid minu mõõtmatu särtsutarkuse kõrval. Nüüd oled ise loll, kui ei suuda enamikule arusaadaval viisil selgitada seda, millest see enamik juba praegu suurepäraselt aru saab ja vastavalt sellele omad valikud teeb. Sul on võimalik mu väide kohe praegu ümber lükata ja vastata eelmises lõigus esitatud küsimusele:P

PS veelkord: foorum ei ole see koht, kus suruda teistele peale omi valikuid, vaid koht, kus rääkida sisulistest kogemustest, et igaüks saaks enda oludesse teha paremaid valikuid. Niisamuti, nagu kasutan pidevalt sõitmiseks esivedu-tagavedu-nelikvedu, lamellrehve-naastrehve jne, kasutan ka bensiini-diislit-gaasi-särtsu ja kasutan ka edaspidi olenemata sellest, mida keegi mu valikutest ARVAB. Et seal midagi muuta, ei piisa võõra inimese arvamusest, vaid on vaja fakte, mille kasutusse rakendamisel oleks ka mingi point olemas. Nendega faktidega on siin teemas aga kehvasti juba algusest peale, neid kiputakse esitama kas valikuliselt või teistele enda elukorraldust, majanduslikke võimalusi jms peale surudes.

Huvitaval kombel ei suru siin mitte ükski fossiilika omanik ICE-sid peale särtsuautoentusiastidele;)

Kärss, kas keegi käseb teil oma autot vahetada praegu?
Siin on korduvalt toodud kùsimise peale välja erinevaid argumente, miks inimesed loobuvad ICE autost EV kasuks.
Näiteks hind, mugavus, keskkonnahoid.
Iga argumendi peale, mis välja tuuakse, tuleb aga kohe mingi "agade" laviin loeteluga selle kohta, kui rumal ikka see elektriauto ostnu on sest ta ei arvesta amortisatsiooni, teekatte kulumise või laadija ühendamise ajaga.
Seejuures surutakse peale oma ICE autot, et sellega on ikka odavam ja ei pea tund aega laadijas passima jne.
Kuna see on arutelu elektriauto mõttekusest, siis loomulikult keerleb siin jutt elektriauto ümber.

Sain ka paari päeva eest esimest korda range anxietyt tunda. Naine ütles, et ICE autot on vaja tankida. Tanklasse jõudes oli 8km ainult ees. Seda ei saa ju kodus mugavalt tankida vaid pead kuskile eraldi kohta sõitma. Ja siis seal tanklas küsiti veel 71 euri selle eest, et saada täis paak, millega saan sõita alla 600km (lühemapoolsed linnasõidud).

Muidgi võib kûsida tuimalt ja oma kasutusvajadsi kõigle inmestele laiendades 1500km lennukauguse (lennukaugust mõõdetakse ikka lennukitel) kohta. Samamoodi vòin mina küsida, et mis kuradi päralt peaks keegi veel ICE autot tahtma?

Kui see teema nii raske on, siis ehk oleks parem paari aasta pärast tagasi tulla ja vaadata, mis uut on?

"Siin on korduvalt toodud kùsimise peale välja erinevaid argumente, miks inimesed loobuvad ICE autost EV kasuks.
Näiteks hind, mugavus, keskkonnahoid."

Mõned üksikud foorumipostitused ei ole veel "inimesed". Aga neid argumente, miks keegi kolib elektrika peale või sealt tagasi leiab netist piisavalt kui tuhnima hakata. Seega liikumine on nii sinna kui tagasi.

Hind?
Minu arust siiani veel kallim kui tavaauto.
Mugavus?
Kas see on mugavus, kui saad laadida kodus või tööandja juures? Eks kindlasti. Aga kui näiteks mõne vanema maja sisestus ei vasta vajadusele või töötad asutuses, kus ei ole võimalik pistikut seina toppida?
Või on veel mingi mugavus, milles ma aru ei ole saanud?
Keskkonnahoid?
Ilmselt ammu juba selgeks räägitud, et keskkonnahoid pole see, kui reostus jääb sinust tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Lihtsalt näiteks, kui väikesed me siin tegelikult oleme, aga kujutame ette, et meist sõltub jube palju.
Wiki: Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit km², mis moodustab 2% Maa pinnast (6,8% maailma maismaa pinnast). 2018. aastal elas Euroopas 746 miljonit inimest, mis moodustas umbes 10% kogu maailma rahvastikust.

Ma veel korraks tulen tagasi keskkonna juurde, väike offtopic, mis pole küll autodega seotud, aga paljud arvavad, et nende käitumine on megalt keskkonnasõbralik, kuid nad ei näe oma väikese halli pildi tagant seda suuremat värvilist. Lihtsalt mõned näited. Korduvkasutatavad toidunõud suurüritustel- kas keegi üldse arvutas välja, palju kulub nende pesemiseks vett ja energiat üldse?
Üks näide: Kõik Panditopsi korduskasutatavad nõud pestakse 82-kraadise veega ja kuivatatakse seejärel 94-kraadise õhuvooluga.
Kõiksugu kilekotivastased plaanid- kuu ajaga saab mul täis 200l pakendikott poest koju tassitud toidu- ja muudest pakenditest, aga nemad jauravad mingi pisikese kilekotikese pärast.
Eilses etv saates impulss- üks näitleja oma tütrega on hoolsad pakendisorteerijad, aga eelnevalt pesevad kõik pakendid puhtaks. Äkki avaks oma meeled ja mõtleks, et ehk on see veekulu täiesti mittevajalik lisareostus?
Seega need rohelised mõtteviisid on vahel vägagi subjektiivsed ning tegelikkuses ehk hoopis suurema mõjuga kui suudad ette kujutada.

fdghfgh
....Igasugune tarbimine on justkui saatanast sest kahjustab keskkonda.
Ühest küljest te Kärsaga mõlemad nagu sukk ja saabas ajate justkui õiget asja, et asju tuleb lõpuni kasutada, igasugu rohelistel algatustel tuleb hinnata, kas äkki on algatus hoopis "roheline".

Aga teisest küljest tõmbate enda seisukohtadele vee peale sellega, et soovite majanduse- ja tarbimisvõime kasvu. Milleks peab majandus ja tarbimine kasvama, kui eesmärk on keskkonnasäästlikumalt elada? Kui me kasvatame majandust ja tarbimisvõimet, siis keegi ei korja seda raha kuskile sukasäärde vaid see lükatakse kohe tarbimisse, ostetakse kiiremini kallim ja uuem auto ning kokkuvõttes koormus keskkonnale aina suureneb.

Tehke see valik enda peas ära, mida te siis õigupoolest tahate

Vinguda ja demagoogitseda
Tood oma näite ja siis tuleb, et "whatabout ...."