kes elab linnas, veab enda kola ära Bolti kaubikuga.
Mul tuttav just ostis 2021 aasta 65000 km sõitnud Tesla model 3 standard range 19000 EURiga. Juba see facelift kus on peal soojuspump. Eks saab näha, kaua sõidab. laeb kodus ja vahetu elektrikulu km kohta on täiesti olematu. a'la "paagitäis" 3 EUR jne.
See on nagu kogu see "rohepööre"-probleem lükata kuhugi mujale, silma alt ära IRW!
Nt. kõrvalasuva kütuseveoki alla, tanklas, koolibuss jne, võimalusi on palju!
#müügis 28 konksuga kasutatud autot, seega mingi valik enamvähem mõistlikus hinnaklassis siiski on
/.../
mõne aasta pärast müüa veelgi keerulisem ning lõpuks järgi jäänud 150km sõiduulatust seab nii mõnegi piirangu igapäevaelule.#
Vaatasin neid konksuga autosid... üllatavalt palju on nende hulgas kuni 1t piduritega haagisega variante... pole vist ühtegi sellist piduritega haagist oma silmaga siiani näinud. Vaatasin just, et 80ndate aastate ca tonnise tühimassiga Toyota MR2 2-kohalisel sportautoga on samuti lubatud 1t piduritega haagist vedada:)) Kokkuvõttes ikkagi lollimängimine, taevast võetud numbrid.
Point on olemas hoopis tsitaadi teise lause võtmes: kel kogemusi nende tonn+ haagistega särtsuauto sabas, teavad hästi, milline kuumusega "aku tapmine" toimub vedamise ajal ja seejärel pidevalt neis kiirlaadijates istudes, et kuhugi kohale kah jõuaks. Konksuga autot ostes ei tea me kunagi, kas sellega veeti raskeid kärusid või kõigest jalgrataste hoidikut. On see üldse mõistlik risk niigi kallis autoklassis? Äkki oleks ikkagi mõistlikum tunnistada, et need autod pole mõeldud nii raskete haagiste vedamiseks (kuigi on suutelised, vägagi) ja ka seadus võiks siis soosida seda, et oleks soodsam omada rohkem autosid ja kasutada neist igaüht seal, kuhu need on disainitud?
Esiteks piduritega haagisega on vaja enamasti E kategooriat, sest EV autorongi täismass läheb üle 3500 kg. EV täismass on 2,5 tonni kanti. Kui on aga E kategooria olemas, siis võid ka suurema kui 1000 kg taha panna, arvestades tegelikku massi.
Saadaval on ka mitu EV, millel 2,5 tonni võime vedada. Näiteks EV9, BMW iX, Tesla X.
Samas tundub üldine trend, et haagise vedamise võimekus pigem väheneb, sest keskmine autojuht saab kerghaagisega hakkama, kui ta üldse kunagi midagi auto järgi paneb.
ICE masinaid, mis üle 2,5 tonni veaksid on ka suht vähe.
Üldiselt aitab ka kood 96, mille saab lihtsamalt ja odavamalt kui kogu e kati õppe läbimine. Enamusel polegi elu jooksul e-d vaja. Kes nüüd tõesti plaanib elektri abil raskemaid kärusid vedada, siis nagunii peab ostma juba keskmisest kallima auto ning pole sel juhul ka e kati tegemine enam eelarvet kägistav tegur. Tavaline inimene saab tõesti 750 kilosega hakkama ja selle ette ca 20K eest kasutatud auto ostmine on jõukohane. Ja vahel harva käru rentimine pole ka enam mingi probleem, sest kõik tanklad neid täis ning siis ongi hundid söönud ja lambad terved- kulgeb igapäevaselt oma elektrikaga ning korra aastas viib puulehti jäätmejaama või toob ikea uusima malli mööbli koju. Maainimene üldjuhul jätkab oma diislipõletajaga, sest nii on kindlam.
Minu jaoks on natuke asjatu see Kärsa mure haagisega aku ülekuumenemise ja edasise akumahu langevuse tõttu. See ei ole ilmselt asjatu täiesti ekslik mure, aga kas see on päriselus reaalne?
Raske haagise vedamine võib panna aku koormusele sisuliselt teise tarbe otsa, mis põhjustab kuumenemist. Samas kui jätta Leaf kõrvale, siis kas see on midagi, millega normaalsed el autod hakkama ei saaks. Akude aktiivne jahutus on ju olemas. Kui selle akuga laadijasse jõuda, siis liiga kuum aku laeb lihtsalt aeglasemalt ja ei toimu mingit ülekuumenemist.
Selle protsessi jooksul toimub 1000km läbimiseks küll rohkem tsükleid, mille võrra aku kulub 1 tsükli asemel nt. 2 tsükli võrra, aga pole küll kuulda olnud, et sage kiirlaadimine uuemaid akusid hullusti koormaks. Pigem on see ehk 10 aasta taguste esimeste akude teema? Või ei?
Kui akut on rohkem kulutatud, siis on seda ju autot ostes näha, et mis aku protsent on. Kui on valida kaks analoogset autot ja ühel on aku rohkem kulunud, siis ostame lihtsalt parema.
Vähemalt LFP akudel ei tohiks küll olla seda, et varem kuuma saanud aku kunagi hiljem kiiremini kuluma hakkab. Seda ei tohiks olla ka NMC puhul ja aku koormamine peaks ikkagi kohe mõju avaldama.
Jah, olen nõus Kärsa seisukohaga, et kuumus ja kiirlaadimine avaldavad mõju, aga kas see on tavainimese jaoks üldse märgatav? Või on nii, et 20a pärast on läbisõit 5km väiksem?
Pigem, kui aku on praak, siis avaldub see palju hullemas läbisõidukukkumises javeel garantii ajal.
Mõttetu teoretiseerida selle üle, saame minu jutu ja ülejäänud kõik maha kustutada siit kohe varsti, sest täide läheb enamuse "vastaste" ennustus, et tuleb uus akukeemia ja saame kõik miinused maha kanda. See jutt on vajalik ainult järelturult risuakudega (üle 8 aasta vana) masina soetavale kodanikule, et näed, see ongi normaalne, et su liitiumipakk on pekkis ja panem majale tule otsa, tänapäeval enam seda ei juhtu.
Kes on kunagi laboratoorseid töid teinud peaks mäletama, at katsetes muudetakse AINULT ÜHTE parameetrit, ainult siis saab võrreldavaid andmeid. Terve see teema on täis üldsõnalist teoretiseerimist ja raske koormana rõhub mälestus neist i-mievidest, mis sõita ei kõlvanud aasta-paar hiljem. Nii ei saa muud tulemust kui pilti kirjumaks ainult. Insenerid töötavad palehigis akude parendamise nimel, anname neile võimaluse end tõestada!
Tuleb meelde üks topgeari episood, kus nad seal oma lennuväljal andsid kõvasti talda ja kiitsid minekut, aga ühel hetkel jäi tesla omal algatusel seisma, sest lihtsalt aku kuumenes üle.
#mure haagisega aku ülekuumenemise ja edasise akumahu langevuse tõttu/.../kas see on päriselus reaalne?#
#katsetes muudetakse AINULT ÜHTE parameetrit, ainult siis saab võrreldavaid andmeid#
Ma muutsingi ühte parameetrit, autot:)) Andmed pole muidugi võrreldavad ja ma ei järeldanud ka seda, et ICE on parem kui särts. Need kaks ICEt ise on juba öö ja päev, üks sobilik ja teine sobimatu ning sobimatu ICE-ga seda kõike igapäevaselt tehes julgeks ennustada oluliselt kiiremat elukaare lühenemist kui sobimatu särtsu puhul.
Aga see mure, asjatu? Võibolla. See oli lihtsalt tähelepanek, et kui ühe laadimise asemel oli vaja teha 4 laadimist ja aku jahutamine nõudis juba märkimisväärse osa laadimisel saadud energiast, siis selliseks kasutamiseks need akud pole tõenäoliselt projekteeritud. Ei taha ka spekuleerida, kuidas täpsemalt seda aku (üle)kuumenemist Polestaril mõõdetakse ja kas aku jahutamine on projekteeritud igapäevaseks tänavakasutuseks või on igati sobilik ka selliseks räigeks (st lubatud!) ülekoormamiseks. Mul ilmselgelt pole vastuseid sellistele küsimustele. Need vastused lükkaks ümber palju skepsist paljude puhul, kes “igaks juhuks” jätavad need särtsukad praegu ostmata, sest varasem elu on õpetanud, et eeldamiste asemel tuleks toetuda faktidele ja nende puudumisel panna plaanid pausile nii kauaks, kuni faktid leitakse. Seda enam, et vastu näppe saamine oleks finantsiliselt väga väga valus.
ICE puhul on samas piisavalt kogemusi, kus kuumus teeb liiga kaane sees klappide vahel liiga õhukesele metallile, mootori (kui terviku!) temperatuuri mõõdetakse sealt paarikümne cm kaugusel, termostaat asub üldse teisel pool mootorit ja alles seejärel tekib küsimus, et kas meil on üldse radikas piisavalt jahedat jahutusvedelikku, millega see probleem laheneda. Tagajärjeks senise elu jooksul 10+ kaanevahetust ja kaante keevitamisi, neist esimene kogemus juba üle 30a tagasi, viimane kaanekepikogemus aasta vanuse ICE autoga (mitte enda auto, garantii teema). Nüüd spekuleerin juba, aga “plastmassist” plokikaante ajastu lolluste tõttu ongi ICE puhul neid ennustamatuid probleeme tõenäoliselt rohkem kui akuautodel, sest muutujaid on nii palju rohkem.
PS: just saabusin koju ikka sellesama käruga, hetkel 30a+ vanuse bensuauto konksu otsas. Elu ei saa jääda elamata nii kaua, kuni me siin foorumis tõele lähemale üritame jõuda... mõned isegi mitte tõele;)
Elektriauto omanikuna teen kõik oma kolimise, jäätmejaama jms. vedamised, mida tuleb ette paar korda aastas, rendikaubikuga ära. Ei hakka isegi üritama oma isikliku sõiduautot sellega lõhkuma.
Peamiselt ongi vaid veermikuprobleemid, sest muud erilist seal kontrollida ei ole ja kui 4a on sõitnud ja esimesele ülevaatusele läheb, on üsna tõenäoline, et kuskil mingi loks. Niiet sõna elekter siinkohal kõlapinda ei tekita või siis ainult selles võtmes, et alusvankri projekteerija on natukene aladimensioneerinud kui tavaautodega võrrelda. Kuid eks peab ka elektriauto tooja natukene ökotama, et hinda mõistlikkuse piires hoida ja iga jämedamas mõõdus veermikujupp on samas ka raskem ja lisab autole veelgi kaalu.
Kahjuks ei ole seal keskmisi läbisõite märgitud.
Sa oled veits valel teel, ma olen originaalne nende lehtede kritiseerija olnud nende kallutatuse poole pealt ja väga tugev kritiseerija. Uudis aga sai visatud emakeelsena just seepärast, et meil kõik pole kalevipojad või 90'te ärikad, kes soome keelega tuttavad on.
A karta oli, et selline üks negatiivne juhtum sajast õlimasinast toob ennukese jälle haukuma vale puu alla.
ei ole midagi vale puu, vahepeal mingid ajad tagasi kui mingi suur laev põles, siis ka kõik õlid kaagutasid igalpool, et elektritõld süüdi elektritõld süüdi ilma reaalset uurimustulemust ära ootamata ja levitasid seda kui püha tõde, jupp aega hiljem, kui selgus, et ei olnud elektrimasinast see alguse saanud ,siis see info ei liikunud enam kusagile ja jama oli terve ilm täis kisendatud ning järjekordne jama jäigi justkui peale, kuna tegelik uurimustulemus ei ületanud enam uudiskünnist.seega oil-id, kaagutage siis kui muna käes, varasem oletamine toodab ainult jama ja väärinfot juurde, kui omas peas juba mingi oletuse püha tõena välja kuulutate ja igalpool jagate.
Ma rääkisin Eestinenist ja Telegrammist jne, ära sega nüüd kahte asja kokku siia.
Adresseerides konkreetselt laeva asja, pead nüüd mälu värskendama ja välja tooma uudise, vaatame üle koos.
Hetkel aga kas sai alguse elektrikast või mitte, tulemuseks jääb ikkagi 50 vedelkütusemasinat ja 1 elektrimasin põlengus osaleja, sa ei saa seda fakti mitte kuidagi muuta ja satistikasse see ka kirja läheb.
Ilmselt see jutt. Siin on kirjas, et tuli algas elektriautode juurest, täpset infot ei ole. Ajakirjanduses oli sel teemal poriloopimist muidugi mehiselt.
Ühesõnaga kässarienn pasundas samamoodi nagu Eestinen, kindla kõneviisiga. Uurimine alles toimub aga juba kukkus haukuma, et pole tegelt elektrimassinaga seotud. Pole kuskil öeldud, et EI SAANUD alguse liitiumpakkidest. Pole ka kinnitatud, ei sai.
Hetkel oletatakse ainult Felicity Ace in 2022 ja Fremantle Highway 2023, põhjal, mis sarnaselt leekidesse said omadega.
Kässarienn, proovi palun paremini, sul ei tule see faktipõhine värk mitte kuidagi välja. Ma ei anna sulle siin isegi punkti Eestineni tekstile tähelepanujuhtimise eest, sest kodanik Punkt tõi välja sommide lehelt info, et uurimine alles käigus, mitte sina.
Parklatulekahju algpõhjus oli Audi Q7 TFSI e. See on laetav hübriid, valmistatud 2023. aastal. Täpsem põhjus selgub ehk paari kuu jooksul kui autole tehtav ekspertiis valmis saab. Seega ootame kannatlikult ja ei spekuleeri vahepeal.
Kogu see tänane autondus on nii suur äri, et suhteliselt mõttetu on mingit rohelist jura üldse ajada. Enamik autodes on 1-4 inimest aga vaadakse kui suured ja rasked need on. Laristamine käib täistuuridel.
Sain prooviks talveni ühe suurima rösteri. Auto kaalub 3 tonni, nelivedu. Aku 76 kwh.(võimalik ka 100) Tehas lubab 405 km kombineeritult pehme ilmaga. Koju sõites 300 km näitas auto, et saab veel 100 sõita. Kerge küte oli koguaeg sees. Kodus 20 A võrgus laeb 24 tunniga 80% täis. Vaikimisi oligi nii autos seadistatud. Naine on täiesti sillas sellest nüüd ja pani oma suht uue bensuauto aianurka seisma. Kütusekulu hinnavahe saime tänaseks vahel ka kiirlaadijat kasutades 5 kordse.
Peale kolmetonnise võiks ühtlasi mainida ka seda, millega võrreldes see kütusekuluvahe tuli viiekordne. Ma siis tean, et kas võrdlen seda 20L/100km kulutajaga või surmigava 7-kohalise 3,5e/100km gaasipõletajaga;)
Turbobensuka kulu on kuskil 6,5 keskmiselt. Pole just ökotanud ka. Akukas siis BMW iX. Kandevkere on süsinikkiust. Mis on eriti hea, pole siduritele ja käikude vahetamisele kuluvat aega. Kõik toimub momentaalselt. Eelmine elektrika kogemus jäi u.5 a taha Leafiga. Aga siis veel ei võtnud seda tõsiselt, laadimisi bensujaamades veel polnud. Praegu maja ees tavaline pistik laadimiseks, inverter oli autoga kaasas, ehk kaalun edaspidi mitmefaasilist laadimisjaama. Vaatan, mis pakutakse.
https://tehnika.postimees.ee/8341495/enne-kui-hilja-7-asja-m
is-vajavad-lahendamist-elektriautode-laadimise-asjus
1. Vooluvõrk ägab liigse koorma all
Üks suurimaid takistusi laadimistaristu laiendamisel on lihtne tõsiasi: meie praegune elektrivõrk pole sellist tüüpi koormuseks valmis. Üle 90% laadimisvõrkude operaatoritest usub, et piiratud energiavarustus hakkab nende kasvu peagi oluliselt pidurdama.
Näiteks ennustatakse elektrisõidukite laadimise osa tõusmist Ameerika Ühendriikide kogu elektritarbimise osakaalus praeguselt 0,2%-lt koguni 23%-ni aastaks 2050. See kasvav koormus võib tipptundidel põhjustada pingekõikumisi, voolukatkestusi ja süsteemihäireid.
Lahendusena nähakse uuenduslikke salvestustehnoloogiaid. Akupangad ja salvestussüsteemid aitavad koormust tasakaalustada, salvestades odavamat energiat madala tarbimisega tundidel.
2. Laadimisjaamade lapitekk
Elektrisõidukite laadimistaristu jaotus on praegu ebaühtlane nagu lapitekk. Linnakeskustes ja jõukamates piirkondades on laadimisvõrgud tihedad ja kättesaadavad, kuid maapiirkondades ja äärealadel haigutab tühjus. See muudab elektrisõiduki omamise ja kasutamise sellistes kohtades elavatele inimestele keeruliseks, pidurdades üleriigilist üleminekut elektritranspordile.
3. Pistikute paabeli segadus
Praegune laadimissüsteemide maailm meenutab paabeli torni. Erinevad pistikutüübid nagu CCS, CHAdeMO ja Tesla Supercharger tekitavad autojuhtides ebakindlust – kas minu autot saab igas jaamas laadida? See standardite killustatus ajab tarbijad segadusse ja viib olukorrani, kus osa laadimistaristust jääb alakasutatuks.
Elektriautode laadimise Euroopa standardiks on saamas vahelduvvoolulaadimise puhul Type 2 pistik ja alalisvoolu kiirlaadimise puhul kombineeritud laadimissüsteem Combined Charging System (CCS) Combo 2. Type pistik võetigi juba vastu vahelduvvoolulaadimise ELi standardina ning seda saab kasutada nii ühefaasiliseks kui ka kolmefaasiliseks laadimiseks. CCS Combo 2 ühendab 2. tüüpi vahelduvvoolupistiku suure võimsusega alalisvoolu kiirlaadimiseks.
4. Töökindlus – suurim peavalu
Kuigi laadimisteenuste pakkujad väidavad, et nende jaamade töökindlus on 95–99%, maalib tegelik elu hoopis teistsuguse pildi. ChargerHelpi 2025. aasta aruande kohaselt on esimesel katsel õnnestunud laadimiste osakaal maailmas vaid umbes 71%. See ebakõla tekitab juhtides frustratsiooni ja kahandab usaldust avalike laadimisvõrkude vastu, mis omakorda aeglustab elektrisõidukite levikut. Samal ajal pakub Hiina autotootja NIO laadimisele hoopis radikaalset alternatiivi – akude vahetamise jaamu, kus tühja aku saab mõne minutiga täis laetud aku vastu vahetada. (minu kommentaar: sarnase mõtte käisin ma siin juba ammu välja, niiet hiinlased loevad ka seda teemat :)
5. Taevasse kerkiv hind
Üks suurimaid takistusi laadimistaristu laiendamisel on selle kõrge alghind. Põhja-Ameerikas maksab 60–120 kW kiirlaadimisjaam umbes 9000 kuni 27 000 eurot ainuüksi seadmete eest. Euroopas on hinnad piirkondlike tööjõu- ja regulatsioonikulude tõttu veelgi kõrgemad. Need suured esialgsed investeeringud muudavad ettevõtete jaoks kiire tasuvuse saavutamise keeruliseks ja aeglustavad seega võrgu kasvu.
6. Küberpättide uus sihtmärk
Elektrisõidukite laadimisvõrgud on muutumas kriitiliseks taristuks, mis teeb neist ahvatleva sihtmärgi häkkeritele. Kuna laadijad on ühendatud nii elektrivõrkude kui ka maksesüsteemidega, võib küberrünnak sulgeda võrke, häirida elektrivarustust või varastada kasutajate andmeid.
7. Kuidas õpetada laadijat ja võrku suhtlema?
Laadimisjaamade ühendamine olemasolevate elektrivõrkudega on keeruline ülesanne. Ilma koordineerimiseta võib see kohalikud elektrisüsteemid üle koormata. Tegelikult on ainuüksi halb ühenduvus võrguga Elektrifitseerimise Instituudi andmetel 55% ebaõnnestunud laadimisseansside põhjuseks. Need probleemid on piirkonniti erinevad – arenenud riigid tegelevad andme- ja sideprobleemidega, samas kui arenevatel turgudel on sageli nõrgem elektrivõrgu taristu ja aeglasem digitaalne areng.
ausalt öelda hakkab mul kõht valutama sellise jura peale! tekitatakse probleem ja siis üritatakse seda lahendada.usun,et mingil ajajärgul hakatakse elektriautode levikut piirama,sest see hakkab segama inimeste normaalset elu
Paljudel meist on elektriauto laadimistaristu juba olemas ja avalike laadijaid kasutatakse ainult korra-paar kuus pikemal tripil. Näiteks olen praegu tööl ja auto laeb siin tavapistikust. Tööpäeva lõppedes sõidan ära täis laetud akuga. Ja nii on see toiminud juba terve aasta.
Sa varastad tööandja tagant või siis varastab tööandja sellega riigi tagant, kui sulle vaikimisi lubab. Läbi käidud teema, miks seda siin taaskord jälle reklaamida?
Kuda siit nüüd välja lugeda, et toimub varastamine?
On küll kenaste kirjas, et "Näiteks olen praegu tööl ja auto laeb siin tavapistikust.", kuid pole täpsustatud, et kas ja kuidas on sätestatud töökohal auto laadimine? Kas on ka erisoodustus ja kas on ka maks makstud?
-
Tean ettevõtet, kus masinapargiks on hübriidid. Iga auto kasutajal on kütusekaart ja töökoha aadressil laadimiskoht. A kuna masinaid kasutatakse ka nö eraeluliselt, siis on ka erisoodumaks makstud.
Erisoodustus lendab kohe peale, kui eraauto pistikusse pistad, vähemalt peaks. Reaaleluliselt teame me kõik, kuidas see käib. Nagu ma ütlesin, juba sai see siin läbi nämmutatud. Need, kellel maksud makstud, ei saa tuua siia näidet odavusest, sest maksavad 60% rohkem kui kodus laadides, kui palju see kiirlaadimisjaama elektrist erineb peale seda, jääb minu teadmistest välja, ma väga ei hooli isegi sellest, palju bensiin maksab, tangin siis kui vaja, sest vaja on.
Stellantise masinad kasutavad enamuses ühte ja sama pardalaadijat. Sellel on kombeks ära surra vahetult garantii lõppedes või peale lõppemist. Opel, Vauxal, Peugeot, Citroen. Uus moodul on 3000-4000 euri. Moodulit ise vahetada ei saa, kodeeritud külge. Mitte lihtsalt kodeeritud vaid peab enda koodi kinnitama OTA kaudu ehk masin peab netis istuma sisuliselt, tehase sim on selleks sees. Vägev, Apple äriloogika pressib uksest ja aknast sisse.
Lisan ka oma kogemuse.
Elektirauto (selline suurem sedaan) olnud pea aasta. Laen peamiselt kodus, VOOL'u laadija/äpiga. Viimase kuu keskmine kWh hind koos kõikide maksudega oli 12 senti. Kuna auto suur, on 100km kulu ca 3...3,5 eurot. Mudi oleks vast 10-12 liitrit vedelat.
Kokkuvõttes pole vast odavam, aga palju kallim ka mitte. Väga hea, vaikne, kiire, ei pea bensukas käima.
Ei näe enam vajadust bensuka/diisli järele. Kui, siis ainult 12-16 silindriga hüperautod, aga sinna läheb veel aega...
Paljud räägivad veel mingist päris(!) tundest vms mis ICE'ga tuleb. Endal aga mingi R6 diisel bemm vms millega kõvatatakse.... Mis tunded sellest mootorist saavad olla?!
Sellise suhtumisega, et "kui raha loeksin", tundub elektrikäru rohkem poosetamise pill. Loomulikult on eestis inimesi, kes raha ei loe, aga väga palju neid, kes loevad ja ega siin tegelikult rohelise maailmavaatega suurt pistmist ei olegi- kui pappi on, saan tilli pikendada elektriga, kui pole, kärab põlva toonklaasidega passat ka. Aga üks pluss on põlva passatil kindlasti- ühe paagitäiega sõidab kaugemale ja tangib kiiremini.
Eks siin veidi klassiviha ole tunda. Nii kui midagi ilusat meeldib, (ja jumal hoia kui saab veel endale seda lubada! ), on kohe pikendamine.
Aga kui kõik kokku lüüa, on takso (või Bolt jms) odavam, kui oma autot pidada.
Ja laadimiskiirus kõigil väga tähtis, sest üle päeva käiakse Kaunaes.
Ei ole, testitud, veebruaris liikusin aind Boltiga, üks kord Forusega, sest oli vaja aja peale ja siis veel polnud Boltis ajastust (Bolti ajastus on muide vb, mitte kindel). Liiparis olevaga vb veel aga enda oma kindlasti mitte.Kui veel peaks sisse võtm mingi Võsu tiiru või Lõuna Eesti tiiru, siis läheb pank päris korralikult lõhki. Sellist jama ajavad ainult inimesed, eks on kas Bolti müügimehed või pole ise kasutanud ei kaubikut ega sõidutusteenust.
See, kes sõidab aasta keskmisena päevas 10km, sel ei tasu nagunii uus ICE või EV ära.
See, kes sõidab päevas 50km peaks kalkuleerima järgmise autovahetuse ajal, et mis talle soodsam on.
Sel, kes sõidab päevas 200km, võib olla rahaliselt mõistlik isegi see, et lõpetab kohe oma väjaostetud auto kasutamise ja võtab liisingusse uue elektrika.
Kui keegi soovib V8ga sõita, siis sõidab. See, kes tahab V8ga sõita ja otsib odavust, teeb ise oma arvutused, kuhu paneb soovi korral peale ostuhinna ka olemasoleva V8 auto müügiväärtuse sisse.
Aga ka need, kes sõidavad vähe, ostavad mõnikord uusi autosid.
Ja see, kes vaatab 25 000 eurost autot, tema jaoks üldjuhul ei ole alternatiiv osta 1000eurone vana auto. Meile siin foorumis meeldivad jah nii vanad kui uued autod, teinekord mida rohkemate omapäradega, seda paremad, aga Eesti on hulgi inimesi, kelle jaoks on alternatiiv näiteks uue auto asemel osta garantiiline kuni 2-aastane auto.
Neid, kellele pakub naudingut idee sõita 20-aastase autoga, on vähe.
Ma olen seda varemaltki öelnud, et igaüks ostab auto vastavalt rahakotile. Loomulikult on neid, kes pingutavad üle ja neid, kelle rahakott võimaldaks misiganes autot, aga eelistavad siiski nö tagasihoidlikumat. Ja kui mõnele sobib nii rahakoti kui praktilisuse poolest elektriauto, andku minna, keegi ei keela seda osta. Ja kui keegi sõidab vähe, aga ostab ikkagi uue auto, siis ka selles pole midagi halba- auto kestab sel juhul kaua ja tal pole vajadust kasvõi kümne aasta jooksul uut osta, seega ei ole vähese sõitmise puhul mõtet rääkida äratasuvusest- kui inimesele selline uue auto ja vähese sõitmise kombo sobib, siis on ostul mõte. Auto ei tasu end kunagi ära, auto on pidev rahaline kulu. Ja vanadel autodel on tegelikult päris palju plusse, nooremad põlvkonnad lihtsalt neid ei tea, sest pole olnud võimalust proovida ja tegelikult mida aeg edasi, seda vähem ongi inimestel huvi teada kapoti all avanevast maailmast.
Enne oli pigem häda, et EV kallim. Nüüd vahe lihtsalt "liiga väike".
Liising või mitte, käru hind langeb ajas niikuinii ja võid vabalt seda arvesse võtta.
Ahjaa, uue EV hind kukub ju palju rohkem, kui ICE oma. Mis pigem tõsi. Aga kui iga sent arvel, ei pea uut ostma ja iga mõne aasta tagant värskema vastu välja vahetama. Suvalise käruga muidugi piin ja kulukas 10+ aastat sõita aga selle jätame jälle mugavalt välja...
Teemaks on maailma roheliseks muutmine ja kui elektrikäru ei paku TUNDUVALT odavamat lahendust igapäevaliikumisteks, siis miks peaks üldse teda ostma? Elektrikäru leiutati selleks, et linnud lendaksid ja lilled lõhnaksid ja golfi hoovus jätkuvalt õigetpidi voolaks, aga selliste hindadega on raske inimesi rohepöörajateks meelitada.
Küsin adminnidelt, et ka see hkr1 on jälle keegi neist tüüpidest, kes siin alati oma maailmavaateid eksponeerinud ja nüüd lihtsalt uue nime all jätkab?
Minu jaoks on tunduvalt odavam. On veel hulk põhjusi, soovi korral toon neid välja, aga on üks äärmiselt oluline põhjus. See ei ole golfi hoovus või õnnelikud liblikad.
Kui ma last lasteada viin, siis eriti külmadel päevadel, kui tuult ei ole, on majade juures ja ka lasteaia parklas tossamas autod.Ma olen viinud oma last nii autoga, jala, rattaga, kelguga. Mu laps hingab sisse kõige vähem õhureostust, kui viin ta kodulähedasse lasteada filtreid täis topitud autos.
Kuigi Eestis on laias laastus õhukvaliteet väga hea, on sellistel hommikustel külmadel aegadel mõnes kohas asi halb.
Tänu sisepõlemismootorile on õhukvaliteet nii halb, et tervislikum on olla filtreeritud õhuga paigas (autos). Eestis!
Lastel on hommikul õues ebatervislik olla. Lasteaial on üleval sildid, et palun lülitage mootorid välja, aga isegi ainuüksi möödasõitvad ja parkimiseks manööverdavad autod eritavad liiga palju heitgaase.
Ja alati on veel paar autot, mille juht ikkagi peab akut laadima või salongi soojendama ja laseb diislil tiksuda 5m laste mängualast.
EV olemus selles “õhk on puhas” on küll väga paradoksaalselt nihkes.
Kuna tööga seoses on käidud siin-sealt üle maailma erinevais paigus asetsevates tootmistes, siis planeedi seisukohast ei ole mingit vahet, mis masinat toodetakse. Summaarselt on lõpptulemuseks tootmise kõrvalproduktid laias laastus “same shit”. Jah, EV puhul jääb “siit vaadatuna” suht palju seda stta sinna kuhugi kaugele mujale. Nende “tavaautode” puhul jõuab osa stta ka me oma enese hoovile.
-
Oma reisidel satun kohtadesse, kuhu turist (naljalt) ei satu ja näen seda, mida turistile ei näidata. Ja kõige selle pealt võin julgelt öelda, et Eesti on krmuse kena ja puhas koht elamiseks. A kõige selle jaoks peab keegi kuskil stas ja pasas elama.
-
EV on alternatiiv, a planeeti see nüüd küll ei päästa.
(kunagi üks mõttemees jõudis järeldusele, et planeedi päästab see, kui inimest pole…)
Aga mida sa magister arvad nendest lastest, kes kuskil elektrikäru tootmisega seotud riikides ( Connor juba puudutas teemat) peavad tootmisreostusega toime tulema ja pagan teab mis õhulaadset ainet sisse hingama? Need lapsed sind ei huvita, sind ei huvita, et su elektrikäru ostmisega võis vähemalt ühe lapse tervis halveneda?
Hea fdghfgh, Te ajate mind vist ühe teise foorumi kasutajaga segi.
Kaevandustes töötavate laste olukord on enim kõneainet tekitanud seoses koobalti kaevandamisega. Kui Te tunnete muret seoses koobalti kaevandamisega, soovitan kohe lõpetada naftatoodete kasutamise ja osta LFP akudega elektriauto. Nafta rafineerimisel on samuti koobalt kasutusel, et väävlit kätte saada.
Koobalt on olnud pikka aega kasutused nii lennunduses, paljudes tehnikaseadmetes ja ka tööriistades. Telefonide ja läpakate akudest ei maksa rääkidagi. Siis tuli märkimisväärne kogus koobaltit laste käte alt. Nüüd, kui koobalti vajadus on osade elektriautode tõttu suurenenud, on tekkinud ikkagi palju tsiviliseeritum koobaltitööstus, mis annab suure osa kaevandatavast koobaltist.
Kui räägime kolmanda maailma terviseprobleemidest, siis kas hakkame arutama nafta puurimise või rafineerimistehaste juures elavate või töötavate inimeste tervisemuredest?
Ma ütlen taaskord, elektriautot ei saa pidada ideaalselt roheliseks asjaks, aga ta on võrreldes sisepõlemismootoritega väga suur samm õiges suunas. Väga palju hirmutamist seoses elektriautodega tuleb naftatööstuselt, kellele on hädasti vaja, et võimalikult palju tarbijaid oleks nende nõela otsas.
Minu üks peamisi seisukohti on, et asju tuleb kasutada kaua. Sel hetkel, mil sinu vankri aku on surnud ning leiab tee jäätmejaama tuhandete teiste hulka, teevad minu auto neli takti ikka oma tööd edasi. Maailm muutub rohelisemaks tarbimise vähendamisega, mitte lõputute tootmiskonveierite maailmas, kus iga poole minuti järel jälle uus asi ära pakendatakse ja poeletilt ära ostetakse ja vana prügikasti lendab. See, et minu neli takti kütust vajavad, ei muuda olematuks seda kütust, mis sinu patareikäru valmistamiseks vaja läks. Päris huvitav oleks teada, kaua mina selle kütusekogusega sõita oleks saanud. See on ülimalt piiratud lähenemine, et ostan elektrikäru ja muudan elu ilusamaks, sest ma ei vaja enam, et keegi minu jaoks naftat rafineeriks. Sellised olematu silmaringiga tegelased ei näe kunagi suurt pilti, nende nägemist piirab akukäru esiklaas ja kostab vaid vingumine, et lasteaia juures autod tossavad.
Talvel auto ja autosalongi (eel)soojendamine on ka hea tähelepanek. Mul ei läinud elektriauto omanikuna eelmisel talvel mitte kordagi ja ei lähe ka ilmselt sellel talvel mitte kordagi klaasi jääkaabitsat vaja, sest elektriauto hakkab pärast nn. käivitamist koheselt salongi sooja puhuma. :)
Asjade lõpuni kasutamine on ka minu arvates väga oluline. Kindlasti on erandeid, aga laias laastus mõistlik, kui ümbertöötlemine pole veel väga edukas.
Ma olen kursis ka elektritootmise kõrvalmõjudega, kuid soovitaksin keskkonnasõbralikkusele ja tarbimise piiramisele mõeldes analüüsida ka seda, kui mitu tonni vedelkütuseid auto eluea jooksul tuleb maast kätte saada, töödelda, transportida ja siis lihtsalt mootoris ära põletada.
Kui kodanik Deus teeb järeldusi, et ma ootan homset naftatööstuse hukku või ei oma ligikaudset arusaama toormekasutuse jaotamisest , siis (tema enda sõnade järgi) on see kodanik seeni teinud või ...
On täiesti õige olla uue suhtes ettevaatlik. Kui koopainimene oleks koopa ette ilmunud lõvile, teda esimest korda nähes, pai tahtnud teha, oleks ta ära söödud. Aga kui tuli rauaaeg, siis see, kes proovis mõõgale kivikirvega vastu astuda, jäi paraku kaotajaks.
Mida sa oma koopainimese ja kivikirve jutuga nüüd öelda tahtsid?
Siin räägitakse rohelisest maailmast, mitte arengu vältimisest või pelgamisest. Elektriauto pole areng, neid tehti juba 100+a tagasi. Neli ratast ja rool leiutati 100+ a tagasi. Edasiviiv jõud on siiani sama- vedelik või pakendatud elektronid- mida uut on siin 100+ aastaga tulnud?
##elektriauto hakkab pärast nn. käivitamist koheselt salongi sooja puhuma##
Kirjutan siia teemasse juba teab mitmendat korda, et tänaseks ligi 35 aastat vana seeriatootmislahendust ei saa müüa maha innovatsioonina ega ammugi mingi särtsuautode eripärana. Sel ajal kohtas käivitamise hetkest sooja õhu puhumise võimekust meie "rahvaautodest" eelkõige C-seeria Audidel, mõned aastad hiljem juba ka paljudel otsepritsepõlvkonna diislitel, isegi odavatel väikeautodel. Siis oli uut autot ostes samuti võimalik valida, kas ostad auto sellise võimekusega või mitte. Nagu tänapäevalgi, ei paku kõik tootjad seda siiani, aga miks peaks keegi tahtma osta endale meie kliimasse mittesobiva auto? Ka mina kasutasin jääkaabitsat viimast korda vist aastal 2001 ja sedagi "emexihinnaga" autol:) Elektriline esiklaasiküte ilma kohese soojaõhupumiseta on veelgi vanem (1985, Fordidel) lahendus jääkaabitsavabaks eluks.
##elektriautot ei saa pidada ideaalselt roheliseks asjaks, aga ta on võrreldes sisepõlemismootoritega väga suur samm õiges suunas##
Selle lause juurde tuleks lisada "teatud nishides". Juba pikemat aega tegeletakse aga millegi muuga, nimelt maksuraha kaudu kinni makstavate turumoonutuste kaudu survestamisega ka nendesse nishidesse, kuhu see (veel) ei sobi. Ka kirves, kuigi sellega enam ei sõdita, pole puude lõhkumisvahendina kadunud kusagile peale tulirelvade kasutuselevõttu;)
Osadesse nishidesse sobis särts juba ammu enne Mieveid ja see külm ilm on iseenesest väga hea näide: kuna mul oli tööl 25a tagasi juba võimalus valida, kas võtan talvel -40 kraadi juures näiteks linnas 2km kaugusel käimiseks (st sealt millegi raske toomiseks) mõne ICE või särtsuka, ei tekkinud seda küsimustki, sest selliste temperatuuride juures on särtsukas lihtsalt nii palju mugavam. Ja neid kordi oli ikka mitmeid, kus läksin poollaetud akuga ja tagasi ei jõudnudki, sest tagasitee viimased kilomeetrid olid ülesmäge ja tollaste särtsukate (poollaetud;) akumaht oli nagu oli, eriti veel selliste temperatuuride juures... kuigi "toas" oli samal ajal hea soe:)
Väike parandus, 84 aasta Mazdal oli see kiirsoojendus juba olemas tegelt, klaasi peale läksid suisa eraldi õhukanalid, kas 5 või 7, armatuuri ja akna vahelt ning lisaks veel said siis keerata peale puhumise juurde.
Ma kahtlustaks, et Volvo ja Saab said sellega veel ennem hakkama aga nende kohta tead sa rohkem kui ma.
See Landmani episood on palju kajastust leidnud. Mis te siis sellest arvate, ConnorFlint?
Kui me tahame selle filmikatkendi põhjal järeldusi teha, siis:
1.Tuulikud on odavaim ja töökindlaim elektriallikas, sest kui nad ei oleks, siis oleks naftafirmad mingil teisel viisil oma pumpasid elektriga varustamas. Huvitav, miks nad naftat ei põleta, et elektrit toota.
2. "Kui kõik läheksid homme elektrile üle, siis ei jätkuks elektrit"
Vat sellega on nii, et kõik ei lähe homme elektrile üle. Isegi kui kõik maailma autoomanikud tahaks homme elektriauto osta, siis neid toodetakse aastas vaid paarkümmend miljonit. See üleminek ei toimu ka 5 aastaga. Kui Eestis ostetaks järgmine aasta ainult uusi elektriautosid, siis läheks ka meie autopargi keskmist vanust arvestades ligikaudu kümnend, kui pooled autod oleks elektrilised. Elektrivõrgud on pidevas uuenemises olnud terve sajandi. Küll hakkama saadakse.
See väide, et kui homme juhtub see, siis saabub kaos, on väga levinud, aga täiesti mõttetu väide sest sel pole päris elus võimalik. Aga filmi muidugi sobib.
3. Mees toob videos välja selle, et ohtlik on see, kui nafta otsa saab, sest siis ei saa peale autokütuste toota ka näiteks ravimeid ja see oleks muidugi väga halb. Ravimite tootmiseks kulub minu teada tühine osa, aga koos riiee ja kõige muu olulisega, mis ta seal ette luges kulub 10-20%maailma naftatoodngust.
Ma küll ise arvan, et see nafta veel niipea otsa ei saa, aga eks tema kätte saamine muutub keerulisemaks küll.
Selles valguses on minu arvates päris hea mõte, kui püüame hoida naftat kokku ja seal kus võimalik, teda mitte tarvitada.
Kivikirve võrdluses pidasin silmas seda, et jäädes vana tehnoloogia juurde kinni, võib see meile halvasti mõjuda, kui ülejäänud maailm edasi liigub.
"Kivikirve võrdluses pidasin silmas seda, et jäädes vana tehnoloogia juurde kinni, võib see meile halvasti mõjuda, kui ülejäänud maailm edasi liigub. "
Jah, võiks üle 100 aasta tagusest ebaõnnestumisest nimega el.auto üle saada ja edasi liikuda!
Tõe huvides tuleb märkida, et kogu autondus tammub paigal, ikka 4 ratast ja katus, poogitakse miskit jura külge ja nimetatakse seda revolutiooniks...
Ilmselgelt ma polegi seeni tarvitanud vaid rääkisin suisa tõtt! Nagu ma siiani kogu aeg olen teinud aind et sidrunid ja magistrid ei võta omaks seda. No juhtub.
Enamus sellest elektrimassinast on naftaproduktid. Ma igaks juhuks ei hakanud riietust, väetisi ja ravimeid mainima, muidu oleks mõni äkki ära minestanud veel.
Vahepeal aga lisainfoks, et mu kuulutatud Naatriumakud on masstootmises ja Bluetti nimelise tootja käest saab juba osta täitsa kaasaskantavat versiooni. Huvitav, mida ma veel õigesti öelnud või ennustanud olen...
Niiet ikkagi on tarbija loll... https://majandus.postimees.ee/8343622/ulejaanud-maailm-tagan
eb-ameerika-tuules-elektriautodest
Kanadas pani peaminister Mark Carney pausile elektriautode müügi kohustuslikud kvoodid, mis tuleval aastal jõustuma pidanuks, ning Suurbritannia elektriliikumise kiirenduse võttis kalendrist maha ka sealne peaminister Keir Starmer.
Ning läinud kuul nõtkutas autotootjate ees põlvi ka Euroopa Liit, kirjutab The Wall Street Journal – kiirkorras hakatakse üle vaatama kava elimineerida aastaks 2025 autode süsihappegaasi heitmed.
«On saabunud arusaam, et kuulge, see transformatsioon ei lähe nii kiiresti, kui me tahame,» ütles konsultatsioonifirma McKinsey partner Patrick Schaufuss.
«Elektriautod ei ole nutitelefonid,» täpsustas ta.
Ameerikat on reaalsus tabanud nagu tonn telliskive. Teisipäeval teatas General Motors, et saab elektriautode müügi kukkumise tõttu 1,6 miljardi dollarise hoobi ning see võib olla Ühendriikide-üleselt alles algus.
Autotootjad on öelnud, et tarbijad ei võta vedu eeldatud tempos ning et varasema valitsuse katsed seda tehnoloogiat edendada mõjuvad nende finantsidele masendavalt.
Nissan Americasi esimees Christian Meunier ütles, et elektriautosid ei saa klientidele kurgust alla suruda, pidades silmas mitte üksnes Ameerikat, vaid suuremat osa läänemaailmast.
Euroopas pani asjad veerema üüratute elektrifitseerimiskuludega kimpu jäänud Volkswagen, kui pidi teatama kavast koondada 35 000 töötajat, et saavutada kokkulepe oma ametiühinguga.
Mõrasid paistab ka isegi maailma suurimalt elektriautoturult – Hiinast. Müügikasv küll jätkub, kuid üha enam küllastunud turul käib see järjest enam autotootjate kasumlikkuse arvelt. Konsultatsioonigrupp AlixPartners prognoosib, et praegu seal tegutsevast ligikaudu 120 elektriautofirmast pole enamus viie aasta pärast enam elujõulised.
Hetkel kehtivad kütuse hinnad eriti ei soosi EV-le üle minekut, aga kahjuks need hinnad ei jää lähitulevikus selliseks.
Hkr1 21:42 14.10.2025 postituse graafiku kohta üks märkus ainult - elektri maksumus 0,1€/kWh (aasta keskmisena) on väga madal ja oleks saavutatav ainult öötundidel laadimisega. Võib muidugi olla , et hr Vahi unustas graafikut koostades ära võrgutasud ja riiklikud maksud, aga seda ei taha hästi uskuda.
Maaks, kui kütusepumba juures on kõik enam-vähem võrdsed, siis kahjuks elektri hinna osas on tõesti suured käärid sees. Ühes äärmuses on korterielanik, kel pole kodust laadimisvõimalust ja teises äärmuses selline eramajaomanik, kes saab laadida endale sobival ajal, kes ei sõida iga päev 500km, et peaks iga öö laadima ja kes võib-olla on veel kunagi laskud panna endale päikesepaneelid. Kui need paneelid on pandud veel muudel põhjustel ja hiljem on auto juurde tulnud, siis võib seda päikeselt saadud elektrit, millelt ei tule maksta ka võrgutasu, sisuliselt tasuta elektriks lugeda.
Selle tõttu on tõesti paraku nii, et ühe pere jaoks pole järgmise auto valikul mingit soodsat varianti ja kõik kütused on enam-vähem sama hinnaga ning teise pere jaoks on võimalik osta auto mille "kütuse" hind on tankla postihinda ümberarvutatult 0,2 senti liiter.
Seepärast olen ma ka korteriühistus seisnud selle eest (kõlab nagu valimisreklaam), et luua inimestele soodsad aeglase laadimise võimalused. Kahjuks ei ole see mul õnnestunud. Üheks põhjuseks võiks arvata, et küsitakse "miks pean mina selle knni maksma,kuigi mul autot pole". Ei, kuigi see on põhjendatud küsimus, on siis seda ei ole keegi küsinud ja sellele on ka lahendused. Reaalselt neljast ülejäänud juhatuse liikmest kolm vanemat härrat olid selle vastu, sest "selle sammuga me toetaksime neid lollakaid elektriautosid, mis sõidavad ainult sada kilomeetrit, lähevad kogu aeg põlema ja kolme aasta pärast enam ei tööta". Need olid nende isikute kindlad veendumused. Ja nende veendumuste tõttu ei saa selle maja elektriauto ostnud inimesed odavalt laadida.
Mis puudutab laiemaid elektriautode kasutuselevõtu trende, siis neid ju müüakse üle maailma aina rohkem. Seoses erinevate toetuste kadumisega esineb riigiti ajutisi väenemisi. Näiteks USA 4
kvartal ilmselt müük kukub võrreldes 3. kvartaliga, sest toetuse kadusid, aga peatselt taastub. Saksamaal oli peale toetuste lõppu üle aasta aja langus.
Kokkuvõttes aga müük kasvab mühinal.
Seejuures juhin tähelepanu, et ei maksa protsente vaadates jõuda järeldusele, et müügi kasv kokku kuivab.
2011-2012 kasvas müük ca. 100 000 auto võrra aastas ja see oli pea 200% aastast müügikasvu. 2023-2024 oli aastne müügimahtude kasv 2,8 miljonit, kuid protsentuaalselt alla 30%. Käesolevaks aastaks prognoositakse umbes samasuurt kasvu. See tähendab, et aastaga lisandus üle maailma ca. 5-10 elektriauto tehase tootmismaht ja ostjaskond. 5 autotehast üle maailma ei ole väike asi.
Aga eks Euroopas ja mujalgi protestivad need autotootjad, kes ei suuda teha häid elektriautosid. Näiteks Stellantis, kelle moto on vist "Eilse päeva teholoogia-TÄNA". Need, kes häid autosid mõistliku hinnaga teha oskavad, ei kurda.
ma pole sellest kodulaadimis fenomenist aru saanud.kas sa sõidad selle triikrauaga ainult ümber oma maja? auto on selleks loodud,et sõita sellega kuhu iganes ja aega ja sihtkohta valimata.minuarust on see ressurside raiskamine ja niisama kõvatamine,kui tehakse valmis autolaadne toode,mida sihipäraselt kasutada ei saa
Mis küsimus Teil täpsemalt on?
Ma sõidan üle-Eesti ja ei ole olnud auto kasutamisega hädas, kuigi mul on üks kehvemaid Eestis müüdavaid elektriautosid. Küsimus on selles, et kas ma saan väga odava sõiduhinna või sõidan sama kallilt, kui bensiini/diisliga. Ma olen seni umbes 10% läbitud kilomeetreid sõitnud ka kiirlaadija hinnaga, mis on nö. tankla hinnaga kütus. Auto on pikalt kiirlaadijas olnud vaid siis, kui mul on samal ajal muud tegevust. Niisama peatused, et saada oma sihtkohta jõudmiseks voolu, on vist olnud max 8 minutit. Paar korda olen laadinud ca. 4 minutit. Arvestades, et mul on vaja teha seda võib-olla korra 500km kohta, siis ei erine see ajakulu sisuliselt tanklas käimise ajakulust.
Ma olen tänulik, et elu on andnud mulle võimaluse kodus autot laadida. Seepärast saan ma väga suure osa kilomeetreid ikkagi üliodavalt läbida ja rohkem raha jääb muudeks tegevusteks, mitte ei sponsoreeri tanklaid.
Jah, kui ma kodus laen, siis ma võtan korra äpi lahti ja soovi korral määran ise laadimise ajad, et kõige paremat hinda tabada. Seda ei pea tegema. Isegi, kui fix pakett võtta ja suvalisel ajal auto laadimia pista, on koduse elektriga sõitmine ikkagi ca 3 odavam, kui mul enne sisepõlemismootoriga oli. Ma ei oska ka diivanil olles äpi avamist suureks probleemiks pidada.
Lisan veel ,et loomulikult ei pruugi see kõikidele sobida. Üks tuttav ütles (ja ma tean, et ta mõnikord nii teebki), et ta sõidab ainult tankimise aja + tanklas tehtava kusepeatusega Tallinnast kuskile Saksamaa piirile, kuhu tal on asja. Sööb kah roolis olles.
Muidugi sellisel juhul elektriauto talle ei sobi ja ma ei pane seda pahaks. Ma ise olen suutnud kõige kauem ilma pausita 700km roolis olla. Ma enam ei suuda sedagi. Või kui suudan, siis järgmine päev selg valutab.
Milleks seda elektrikäru kaitse- või kiidukõnet siia vaja produtseerida? Loe nagu mingi ususekti reklaami, et inimesi enda poole meelitada. Kui mõnele sobib nii ostuhinna kui praktilise kasutuse poole pealt, siis keegi ei keela temaga sõita. Mõttetu on siin oma eelistusi ja meeldivusi kuulutada, eriti veel tekstiga, et sa ei pane pahaks kui tuttav kuhugi saksa piiri äärde sõidab. Keda kotib, kas paned pahaks või ei.
Eile kell 10:01 on välja toodud, et maailm taganeb akupakkidega masinate müügist ja täna öeldakse, et müüakse mühinal ja rohkem... Kummaline vastuolu...
Ususekt on õige väljend, pigem meenutab neid hüperkiiresti hobide vahetajaid, kus iga hobi alguses on see kõige hägedam hobi, ostetakse kahe kuupalga jagu asju kokku ja kuu lõpus vaadatakse, et päris igav on ja juba küllastunud ja peab uue hobi leidma.
Usuga ei ole siin midagi pistmist. Mõtlev inimene teeb ise omad valikud, kui need (mõtted siis) on juhtumisi valed maksab ta ise nende eest (mitte nagu poliitikute valikute korral) :-)
Pole mingi ime, et praegu EV igaühele ei sobi - keegi ei sunni neid ostma (veel) :-)
Väike läbisõit ei ole täna enam mingi probleem, laadimiskiirus ja laadimispunktide arv samuti mitte.
Ma näiteks ei taha olla see tdi mees, aga osadele meeldib: https://youtu.be/cOOcvgNWz5w?si=yk96u51zCYk_8H_f
Tänapäevaseks probleemiks on hoopis H2 laadimisvõimaluste kasinus.
Sellest ju põhiline vastuseis ongi tekkinud, et sunniti ostma. Kõik need head kuupäevad 2030 jne. Kui raha on, siis miks mitte, kulutage, majandusel läheb kohe hästi ja riik plaksutab maksutulu peale. Aga kui ma tahan oma V8'ga sõita, siis kõik kiunuvad ja siinkohal käärid tekivadki. Jätke 2.0 karpadega sõitjad ja Ferrari hääli igatsevad kodanikud rahule ja kedagi ei koti, millega keegi sõidab. Ja kui mõni pärisferra saabki lutti foori taga mõne Ora käest, siis äkki see ferramees läheb ja ostab endale hoopis Ora, et mitte häbisse ära surra.
Seda tõenäoliselt muidugi ei juhtu, sest on siin isegi Golf3'd tehtud püssimaks kui Teslad, ei tule Tesla vend ega ka Ferra vend Golfi tuunima seepärast.
VW koondab akuautode tootmise töötajaid. Aga selgita palun, miks see C3e nii halb siis on? Kas Hiina omad on paremad? Kas Renault akukad on paremad? Või mis on siis parem, kas minu iX? Selgita täpsemalt.
Edaspidi valiks ma hoopis plangu elektriauto. Nagu akutõstuk. Praegusega on selline naljakas asi, et kui lähed auto juurde, uksed avanevad, tõmbad vooliku ära, avad elektrilise pagasi luugi, paned asjad sisse, lapsed ja ise istume autosse, uksed sulguvad elektriga, rool ja istmed liiguvad elektriga, peeglid avanevad, kütteseade juba töötab ning tuled põlevad, 5 kaamerat juba filmivad, navi kuvab juba lähedasi laadimispunkte. Selle ajaga on kadunud juba 2 km läbisõitu. Kui luuki ja uksi kasutatakse samal ajal korduvalt, siis kaob 3 km.
Mõnele juba ei meeldi https://tehnika.postimees.ee/8333210/pettunud-bezose-paljuki
idetud-odav-sartsuauto-slate-polegi-paris-see-mida-loodeti
Nii ainulaadne ja uudne kui Slate’i kontseptsioon ka poleks, tekib küsimus, kas see on tegelikult see, mida tarbijad otsivad. Piltide põhjal on raske alahinnata, kui spartalik see veok tegelikult on, kommenteerib InsideEVs askeetlikku kontseptsiooni. Jah, autol pole spetsiaalset meediasüsteemi ja sel on isegi vändaga üles-alla keritavad aknad – kaks asja, mis on internetikommentaatorite arvates justkui taeva kingitus inimestele, kes vihkavad moodsate autode ühenduvust.
Kuid Slate’i veokil pole isegi põrandamatti. See odavlennufirma stiilis mugavuste puudumine mõjub keskmisele tarbijale ilmselt jahmatavalt, kui ta säästuautosse istub.
Loomulikult ei pruugi käputäie tootmiseelsete testautode siseviimistlus ja plastdetailid olla lõplik tõde, aga kui see on just see, mida Slate tarnima hakkab, siis peavad autoasjatundjad seda sobivaks pigem tarbesõidukina kullerfirmale, mitte aga mugavusele orienteeritud sõiduauto omanikule. Tegelikult meenutab Slate’i veok isegi mõnesid Hiinas nähtud lihtsaid kaubikuid ja kergveokeid – tööriistu, mis on mõeldud töö tegemiseks, mitte sõidu nautimiseks.
Ise tehtud, hästi tehtud?
Muidugi võib väita, et auto suurim võlu peitubki selle kohandamisvõimalustes. Igaüks saab ise valida, milliseid lisasid ta autole soovib, alates meediasüsteemist ja kõlaritest kuni elektriliste akendeni. See on nagu bistroos jupikaupa omale prae kokku valimine.
Lisaks on võimalik juurde osta terve tagaistmete komplekt ja kerepaneelid, et muuta kastiauto praktilisemaks maasturiks.
Siin peitubki üks suur «aga» – kas inimesed hakkavad ikka oma uut autot massiliselt ümber ehitama? Suunates pilgud korraks tagasi Hiinasse, kus autode isikupärastamine on laialt levinud, eriti odavamate ja väiksemate elektriautode seas, siis seal võib näha autosid, mida kaunistavad kleebised, kiled ja ilmselt mitte kõige ohutumad lisad, mis on odavast veebipoest ostetud.
Üks asi on kleepida autole kleeps, kuid hoopis teine asi on hakata uuel autol kogu tagumist osa maha monteerima, et paigaldadaa istmeid ja uut katust. Enamus pole valmis uue auto kallal sellist suuremat sorti kirurgiat tegema. Eriti olukorras, kus Slate’i hinnaeelis on USA-s nüüd maksusoodustuste kadumisega kahanenud minimaalseks ning konkurendid, kasvõi näiteks Ford, lubavad peagi turule tuua väga sarnase hinnaga neljaukselise veoki, mis ei vaja ise kokkupanemimist.
Kaheukseliste luigelaul
«Minu suurim mure Slate´i puhul on tegelikult sõiduki keretüübi valik – kaheukseline pikap. Ma ei usu, et võimalus see maasturiks ümber ehitada eriti aitab,» ütles turuanalüüsifirma Telemetry asepresident Sam Abuelsamid. Ta usub, et soovi väikese kastiauto järele on internetikommentaatorid ja autofännid tugevalt ülehinnanud. Nõudlus kaheukselise ja kahekohalise veoki järele on tegelikult väga väike. Isegi sisepõlemismootoriga autode maailmas on ühe istmereaga kaheukselised kastikad peaaegu välja surnud ja asendatud neljaukseliste mudelitega. Ainus segment, kus need veel eksisteerivad, ongi kõige lihtsamad tööautod.
Põhjus on selles, et kunagi olidki väikesed kaheukselised pikapid ja maasturid ainus valik. Niipea, kui turule ilmusid neljaukseliste väikemaasturite ja pikapite võimalused, haihtus turg kaheukseliste jaoks.
Slate’i uus odav elektriveok on kahtlemata lahe, armas ja uudne idee, mis leiab kindlasti oma niši. Kuid loota, et see ovallutab massid, on ilmselt ennatlik. Kui vastaseks on taskukohased, mugavad ja täisvarustuses sõidukid, ei pruugi paljastest seintest ja vändaga akendest piisata.
Isegi pärast 2035 aastat ei sunni keegi sind EV-d ostma! Võid uhkelt diislipudel taskus jala käia, aga mitte mingit sundi EV-d osta ei ole :-) :-)
Pakun et mõned siin aktiivselt EV-d vihakajad ei elagi enam 2035a.-l.
2024 a alul oli autovahetuse aeg käes ja valikus oli ka EV-d
Et paremini pilti omale selgeks teha, tegin tabeli: plussid/miinused, vajadused/võimalused jms
Kuna pragmaatilisus on mul suht ülbe filter (ja mitut masinat pidada ei taha), siis valituks osutus 2022 Passat 4x4 147kW TDI - ostuhinne 35 000 (Rootsi põgenik, varustusest punnis, tollal läbisõidukellal 25t ees)
Aastane km on mul u 30-35t.
Kui eluolustiil muutub, vbla läen tulevikus EV peale...
Kesse krt teab, mis ülehomne toob.
fdghfgh küsis, et kes EV-sid vihkab. Tavapäraselt on inimpsühholoogia selline, et oma vihatavaid asju proovitakse nimetades kuidagi halvustada või tuua võrdlus mõne muu kehva asjaga. Siin on ikkagi korduvalt jäänud silma mõisted, millele saab üpriski kindlalt halba tähendust omistada. Näiteks Teie poolt kell 09.37 "elektrikäru" või kaasfoorumlase 63amg "triikraud", mis olevat autolaadne toode, mida sihipäraselt kasutada ei saa.
Deus mul on mulje, et Teie tänahommikuses postituses tekkis teil küsimus, et kas õige on siis see info, et elektriautode müük väheneb või kasvab. Vist viitasite, et elektriautode kasutajad??? on ususekti liikmete laadsed.
Mul ei ole küll infot, et elektriautode müük maailmas väheneks. Nagu ma tõin välja, siis piirkondlikult on kindlasti perioodilisi langusi, aga aastate lõikes on see mulle teadaolevalt järejepidevalt ja "mühinal" ikka kasvanud. Kas saate palun viidata vastupidisele statistikale. See, et paljud muude autode kõrval elektriautosid tootvad ettevõtted ei saa hakkama, ei näita maailma üldist trendi.
Ants maalt, mu kasutajanimi ei ole see auto millega sõidan. Kunagi tegin mingi kommentaari selle nime alt ja siis hiljem viitas moderaator sellele, et reeglite järgi on korrektne ühe nime alt kommenteerida.
Aga eC3 halbadeks omadusteks pean ise maanteel suurt energiakulu, mida proovisõidul kogesin ja netist loetud probleeme laadimise ja tarkvara (nii vähe, kui sellel autol üldse tarkvara on) osas. Kui kellegi esimeseks elektriautoks satub auto, mis ei tööta, siis loomulikult jääb sellest tõrge.
Selles artiklis on kirjas, et Kanada ja GB leevendavad varem seatud nõudeid ja EU võib-olla leevendab.
GM kandis maha 1,6mld raamatupidamuslikku kahjumit. Nissan kurdab, et nende Leaf-i ja Aryiat ei osteta (miks peakski neid ostma?).
VW koondab töötajaid, sest nad pole suutnud kasumlikult häid autosid toota ja ametiühingute tõttu elavad kõik töötajad nagu kuninga kassid. Ei leia praegu, aga paar kuud tagasi ühes intervjuus toodi välja, et samaväärse Renaulti tootmise kulud töötaja palga osas on ca. 2000€ väiksemad, kui VW puhul.
Nagu ka artikkel ütleb, siis Hiinas kasv jätkub, lihtsalt osad autotootjad, kellest me keegi kuulnudki midagi ei ole, ilmselt panevad pillid kotti või liituvad. See on Hiina valitsuse range soovitus, et autotootjad peaksid liituma.
Ma ei oska ühte head ülevaatlikku artiklit tuua. Samuti on paljudes artiklites mõnikord sees ka PHEV-id ja mõnikord ka muud hübriidid. Ma ei toeta pimesi tehisintellekti uskumist, aga kuna seda turgu jälgin, siis tundub olevat hea ja õige kokkuvõte.
Worldwide battery electric vehicle (BEV) sales grew by approximately 27% in the first seven months of 2025 compared to the same period in 2024. This growth was driven by strong performance in China and Europe, though North America saw much slower growth due to policy changes. China's sales grew by 29% year-to-date, while European markets saw a 30% increase.
Regional breakdown
China: Experienced 29% growth, maintaining a strong market position and sustaining EV penetration rates above 50% through July.
Europe: Saw robust growth of 30%, led by countries like Germany and the UK.
North America: Had the slowest growth at just 2% year-to-date, primarily due to policy shifts and a broader market slowdown in the U.S. and Canada. Some data suggests this number has increased to 66% growth in September 2025 due to consumers buying vehicles to beat tax credit deadlines.
Rest of the World: Recorded the strongest regional growth at 42%, as emerging markets like Brazil and India accelerated EV adoption.
Key takeaways
Despite some regional slowdowns, the overall global market is still experiencing significant growth.
The strong performance in China and Europe is a major factor in the global sales increase.
Policy changes, particularly the expiration or reduction of subsidies, are a key factor influencing growth rates in different regions.
Jah, USAs oli september rekordkuu, isegi GM müüs palju autosid. Q4 tuleb suht kindlalt müügi langus, kuna kadus ära toetus. Teiste riikide praktika näitel müük mõne aja pärast taastub.
Sa räägid nagu tüüpiline demagoog. Inglise keeles on valetamine "lie" aga seda tohid öelda kui valetamine on sihilik. Kui pole sihilik, siis pead ütlema misinformation või error.
Hiinlastel on siseriiklikud mured käsu peale maailma vallutamisega. Firmad, mis toodavad nulli piiril balansseerides nn häid ja odavaid elektriautosid, on sattunud võlaringi. Esialgu püütakse lahendada maksetähtaegade pikendamisega, aga kauaks see ei aita, pealegi hakkab see jama majandusele omaselt tasapisi laienema, kuna autotööstus on seotud ka muude majandusharudega. Sellest meile rohkem ei räägita kui ainult osa, et tulevad ühinemised. Soomlastel oli pikk asjalik artikkel, jäi salvestamata, ise loll muidugi. Eks vaatame kauaks neil seal tahtmist doteerida jagub.
Loomulikult on ka Trumpi rabelemine pakki seganud.
Pilt illustreerib kaudselt km hinda. Tegelik km hind on seotud rohkem sellega, kas sellele lisandub auto, mille väärtus on "emexi poolt" garanteeritud või lisanduvad ka kuumaksud auto eest, pangale, kasko jne.
Ususektist natuke: https://et.wikipedia.org/wiki/Sekt
Ainus, mis eristab, on juhikultus, sest sel nähtusel ei olegi konkreetset juhti, kuigi autoritaarne juhtimine (tahtlik turumoonutamine rohepesupesupoliitikute poolt) on olemas. Kõik muud sekti tunnused on üksühele: lojaalsus, ülilihtsustatud maailmapilt, karistuste nõudmine "reeglite" rikkumise eest, lakkamatu ajupesu desinformatsiooni kaudu jne. Ühelgi laiemat silmaringi omaval inimesel ei teki üldse vajadustki kaitsta autovalikut selliste meetoditega, kuigi igaühel on olemas siiski isiklikud põhjused, miks nad omavad just selliseid autosid, nagu neil on ja kus odavaim km hind oleks nagu selle kõrval, mille eest raha nt pangale jm välja käidi, täiesti kuuendajärguline omadus. See, et mulle (minu oludesse) sobib, ei tähenda, et peaks sobima kõigile. Kui neil sekti liikmetel on ikkagi vajadus "Sidrun C3ev" jt kombel foorumi reegleid rikkudes oma propagandat erinevate nimede all teha, siis millest me üldse räägime? Aga kuna see propaganda töötab kõige paremini just enda jutu vastu, siis las teevad:))
Erinevalt rösterite omanikest ei häiri mind absoluutselt, et ka paljudes teistes foorumites mu vanaaegseid rikka kütuseseguga diisleid tahmageneraatoriteks ja moodsamaid "kusejoodikuid" haisvateks logisejateks kutsutakse, või siis bensukaid pintslipesuvedelikku tarbivateks ratastel lõhkeainemahutiteks nimetatakse. Kutsugu nagu soovivad, aga mina saan ühega töö tehtud ja teisega tõmban igal õhtul suu kõrvuni. Seda rõõmu ei saa mitte kuidagi rikkuda need, kes odavaima km hinna nimel mu autodele mingeid nimesid välja mõtlevad, absull ei huvita:) Eile sõitsin samas elektritsikliga u 20km ja täna elektrimopeediga ca kilomeetri, säästsin ühe külmkäivituse (mitte rahaühiku) võrra autot.
##Reaalselt neljast ülejäänud juhatuse liikmest kolm vanemat härrat olid selle vastu, sest "selle sammuga me toetaksime neid lollakaid elektriautosid, mis sõidavad ainult sada kilomeetrit, lähevad kogu aeg põlema ja kolme aasta pärast enam ei tööta##
See on järjekordne desinformatsioon, sest probleemiks pole mitte põlema minemine, vaid see, et on olemas autod, mida praktikas ei õnnestu kustutada. Kuna Sa oled kirjutanud seda sama ühistujuttu ka teiste nimede alt, siis selline suhtumine inimeste poolt on muidugi üks neist asjadest, mis on päris probleem ja siin tuleb propagandajutu asemel inimesi lihtsalt harida. Küll tekib ajapikku ka nende tutvusringkonda piisavalt särtsukaid, tekivad kogemused, nii mõnigi soovib seejärel ise neid aeglasi laadijaid. Praegu pole muidugi põhjust uskuda, et need inimesed ka päriselt eksisteerivad. Kui seda oleks kirjutanud siia juba aastaid registreeritud foorumikasutaja, siis võibolla ka usuks;)
Ma ei ole järjepidev ja igapäevane foorumi kasutaja, seega kasutan mugavamat võimalust ilma sisse logimata kirjutada. Kahjuks ei püsi kõik nimed meeles, mida olen aastate jooksul kasutanud, aga mõistan, et trollimise vältimiseks on see reegel igati mõistlik ja toetan seda.
Ma siis käesolevaga annan oma pühaliku kinnituse oma vaimse juhi Elon Muski nimel, et selle sidruni c3 postitused on minu tehtud ja ma ei ole teadlik, et keegi teine neid teeks ning ei kasuta ka ise mõnda muud nime kuigi olen seda kunagi varem teinud.
Mis puudutab seda arutelu, mille pealkiri räägib elektriautode mõttekusest, siis on minu arvates igati asjakohane, kui räägitakse erinevatest plussidest ja miinustest ning oma kogemustest. Seejuures kui vaadata Eestis valitsevaid muresid, millest üks on hinnatõus,tundub mulle, äkki ekslikult, et ka kilomeetri hinnast rääkimine võib olla teemakohane.
räägitakse ju ainult km. hinnast.elektrika soetuskuludest ja ebamugavusest kasutamisel ei räägi keegi.
koju tulles ei viitsiks ma küll hakata mingeid kaableid vedama.tanklas äppidega võitemine ja jauramine,mis nagunii kunagi ei tööta, pole samuti minu teema.miks ei võiks teha elektrika laadimise sama lihtsaks,nagu tavaautol.viskad nt. 50.- euri masinasse ja protsess läheb käima
Üks asi, ms on saatanast, app majandus. On asju, mis peaks käima siiski puhtalt piiks piiks pealt. Aga näed, ei saa, seat i imene on loll ja ei suuda aparaadile öelda, et lükka aind 20kWh sisse (ümaralt 100 kiltsa)
Vb kui muuta arvestusloogikat, et valid ekraanilt 200 kiltsa, lööd raha läbi ja "tangid" ja kui jääb ule ehk aku saab enne täis, siis tehakse kerge tagasiarvestus. Iseenest pole asi ju tehnoloogia vaid pigem tihendi taga. Kui app'd välja jätta. Ma vihkan kõiki appe, mida on lisaks tehaseseades telefonile juurde vaja.
